Zanr on stiil ja vorm on muusikaline ülesehitus. Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega zanriks kujunes sonaat 18. saj. Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on 3 või 4 osaline instrumentaalteos. Sonaadi vorm: 1. Ekspositsioon (teema esitlus; pt peateema, kt kõrvalteema), 2. Töötlus (teema arendus või -töötlus), repriis (alguse kordamine; coda - lõpetus). Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. Sümfoonia esimene osa on alati sonaadivormis, kokku on 3-4 osa (kiire-aeglane-tant- kiire). Kolm tähtsamat sümfoonikut on Mozart, Beethoven ja Haydn. Beethoveni 9. sümfoonias kasutati esimest korda solisti ja koori. Kontsert on üks muusikazanritest, kus on üks soolopill, mida saadab orkester. Esimese osa lõpus esitatakse kodents (soololõik, mille ajal saab solist näidata improviseerimisvõimet ning tehnilisi võimeid)
2. Nimeta romantismiajastu muusika põhilised jooned! (vähemalt kolm) 1) Vaba vorm 2) Programmiline muusika 3) Muusika seadmine orkestrile - orkestratsioon 3. Nimeta 19. saj autor, kes esimesena võrdsustas soololaulu instrumentaalzanridega ja kelle soololaule esitatakse maailmas kõige enam! Lisaks nimele pane kirja ka vähemalt üks soololaul tema loomingust. Franz Schubert, ,,Metshaldjas", ,,Ave Maria" 4. Kes kirjutas esimese romantilise sümfoonia? Mis on selle sümfoonia pealkiri? Franz Schubert, ,,Lõpetamata sümfoonia" 5. Mille poolest on prantsuse helilooja H. Berlioz muusikalukku läinud lisaks sellele, et ta oli tuntud helilooja? Uuendaja 19. saj orkestrimuusikas, nüüdisaegsete orkestratsioonipõhimõtete alusepanija. Anis välja orkestratsiooniõpiku. Suurendas sümfooniaorkestri koosseisu: võttis kasutusele ohtralt löökpille 6. Nimeta suurim viiulivirtuoos 19. sajandil. Niccolo Paganii 7
Ta oli siis vaid 14- aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa remondi tõttu oli õue lageda taeva alla tõstetud. 1980. aastal lõpetas Urmas Sisask Tallinna Muusikakeskkooli, samal aastal valmis tema esimene suurvormis teos "Klaverikontsert". 21-aastaselt käis juba kontsertvälisreisil. 1985. lõpetas René Eespere kompositsiooniklassi Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Samal aastal valmis tema esimene sümfoonia ning Urmas Sisask kolis Jänedale. Nagu eelnevalt räägitud tekkis tõsine huvi astronoomia ja selle seostamise vastu muusikaga Urmas Sisaskil varakult. Jäneda lossitornis paikneb tema muusikatähetorn-planetaarium, kus on hilistel öötundidel valminud tähistaevast vaadeldes ning hiljem saalis klaveril muusikat üles kirjutades enamik tema teostest, suur osa tema heliloomingust. Tema loomingu tugisammas on Universumi klaviatuurist,
suurejoonelisus – moodustas piduliku ansambli. 3) Ümarkaare ja kupli kasutamine Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. 2. Mõisted: • Sonaat – žanr, mis koosneb kolmest põhiosast Ekspositsioon-teema esitlemine Töötlus-teemade arendamine Repriis-esimese osa esitamine uuendatud kujul Sümfoonia - Soolopillile ja sümfoonia orkestrile loodud sonaaditsükkel 3. Eluloo üldtunnused (kus elas, mida tegi, mis mõjutas loomingut, peamised teoseliigid) Mozart – Austria helilooja , pianist ja oli Austria-Ungari keisririigi ja Joseph II teenistuses. Ta reisis palju ning oli abielus ja tal oli 6 last, kellest 2 vaid ellu jäid. Loomingut mõjutas Salzburg, mis oli tema sünnipaik. Teosed : Ooperid - Figaro Pulm, Don Giovanni, Võluflööt On ka kirjutanud motette, missasid ja sümfooniaid.
· 11aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid. · Ta mängis kooli sümfooniaorkestris · Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. · 1813. aastal lahkus Schubert koorikoolist häälemurde tõttu. LOOMING · Umbes 600 soololaulu · 9 sümfooniat · 22 klaverisonaati · Lühipalad klaverile · Klaveripalad neljale käele · 19 ooperit · kirikumuusikat · Tuntud on ka 8. sümfoonia (,, Lõpetamata sümfoonia"). "LÕPETAMATA SÜMFOONIA" · Sümfooniatest tuntuim imekaunis "Lõpetamata sümfoonia" · 2 osa , Säilinud on ka helilooja visandid ja märkmed kolmanda osa jaoks. · "Lõpetamata sümfoonias" on Schubert väljendanud hapraid unistusi, kurba ärevust, helgeid lootusi ja elu karmi halastamatust · Sümfoonia teises osas on rohkem rahulikku mõtisklust, mehisust, hetkeks välgatab rõõmgi
Eelistati instrumentaalmuusikat. Muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Eelistati duuri ja molli. Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõistet „sümfoonia“. Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad „rikuvad” julgelt klassikalisi reegleid – näiteks Schuberti 2osaline sümfoonia. 4. Seleta mõistet „instrumentaalkontsert“. Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile
3. osa on kiire, tavaliselt rondovormis Kontsert muusikateos(t)e ettekanne. Soolokontsert muusikateos(t)e ettekanne ühe esitaja poolt. Kontsert orkestrizanr barokiajastul. Instrumentaalkontsert muusikazanr soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondovormis.) Rondo on heliteos, mis on kirjutatud rondovormis. Rondo on välja arenenud vanast ringmängulaulust. Rondo liigid: Vana ehk kupleerondo tekkis 18. sajandil prantsuse muusikas
See muusika tuli Londonis ka ette kanda. Kontserdid möödusid väga edukalt. Tagasisõidul Viini tehti peatus Bonnis ja seal kohtus Haydn noore Beethoveniga. Haydn tegi ka teise reisi Londonisse. Kuigi Inglismaa kuningas palus tal Londonisse elama jääda naasis Haydn siiski kodumaale. Ta sai hüüdnime Papa Haydn. Pensionirahast elas ta oma elu lõpuni. Haydn suri 1809. aastal Viinis. LOOMING Haydni loomingus arenes sümfoonia õukondlikust meelelahutusest keskendunud kuulamist nõudvaks kontsertteoseks. Haydni küpse perioodi sümfooniatele on iseloomulikud aeglased sissejuhatavad osad, napp muusikaline materjal ja üsna pikad teemad. Keelpillikvarteti areng Haydni loomingus vägagi sarnane sümfoonia omaga. Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti. Haydn vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit, mitu oratooriumi ja hulk vokaalset kirikumuusikat. LOOMING Sümfoonia nr. 94 "Londoni sümfoonia"
KIRJALIKU TÖÖ HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM, EKSPRESSIONISM. Küsimused: HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM KONTROLLTÖÖ XII klass. 1. Leia romantilise ja hilisromantilise muusika ühisjooned ja erinevused. Hilisromantikud- orkestri koosesisud liiga suured, sümfoonia orkestri saatega (kantaat?) Teose aluseks filosoofiline idee. iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsiv tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine 20.-ndal sajandil. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile. 2. Kuidas võis töö dirigendina mõjutada Mahleri loomingut? Orkestri töö nõuab head orkestri tundmist, ei lämmatanud kedagi ära, pööras tähelepanu pausidele
kes ilmselgelt ala valdas mainis minule kui kohutav viiuldaja Vilhelmas Cepinski on ja isegi keeldus plaksutamast. Kolmanda teosena ja ühtlasi ka kontserti viimase teosena kõlas Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll , op. 34" mille Stenhammar kirjutas 1911-1915 . Helilooja on ise öelnud selle teose kohta et selle suurim väärtus on põhjamaine kargus ja vormiline lihtsus. Minu arvates oli teos natuke igav ja uinutav võrreldes Max Brauchi teosega mida oli nauditav kuulata. Sümfoonia nr2 g-moll väljendas orkestrit kui tervikut ja oli tasakaalus kuigi erinevate osade puhul võis tähendada pillirühmade domineerimist. Teos oli enamasti vaikne , meloodiline ja rõõmsameelne. Seekordsest kontserdi külastusest meeldis mulle enim Max Brauchi teos ,,Viiulikontsert nr1 g-moll, op 26." , kuna viiulite ja vioolade domineerimine tegi teose nauditavaks ja huvitavaks. Lisades sellele veel solisti Vilhelmas Cepinski tekkis maagiline heli , mis otsekui rahustas kõrvu.
Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert Vanemuise kontserdimajas 18. septembril 2009. a. Käisin reedel, 18. septembril Vanemuise kontserdimajas kuulamas Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontserti. Kavas oli Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h- moll op. 104 ja Johannes Brahms'i Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73. Vanemuise Sümfooniaorkester asutati 1908. aastal Samuel Lindpere eestvedamisel. Ajalooliseks traditsiooniks on saanud, et teatri muusikalavastustes osalemise kõrval annab Vanemuise Sümfooniaorkester ka sümfooniakontserte. Orkester on esinenud ka mitmetes Euroopa riikides. Esimesena esitati Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h-moll op.104, mis koosnes kolmest osast: I ,,Allegro", II ,,Adagio, ma non troppo", III ,,Finale: Allegro Moderato-andante- allegro vivo"
Georg Friedrich Händel - orkestrisüit 'Veemuusika', IV osa 'Hornpipe' Georg Friedrich Händel - ooper 'Rodelinda', Bertarido aaria 'Vivi tiranno' (Elagu türann) Georg Friedrich Händel - oratoorium 'Messias', koor 'Halleluja' KLASSITSISM Christoph Willibald Gluck - ooper 'Orfeus ja Euridice', Orfeuse aaria 'Che faro senza Euridice' (Mida teen küll ilma Euridiceta) Franz Joseph Haydn - Sümfoonia nr. 94 'Üllatussümfoonia', II osa Andante Franz Joseph Haydn - Trompetikontsert Es-duur, III osa Allegro Wolfgang Amadeus Mozart - Sümfoonia nr. 40, I osa - Allegro molto Wolfgang Amadeus Mozart - ooper 'Võluflööt', Papageno aaria 'Der Vogelfänger bin ich ja' (Olen linnukaupleja) Wolfgang Amadeus Mozart - ,Reekviem', osa ,Dies irae' (Viha päev)
kes ilmselgelt ala valdas mainis minule kui kohutav viiuldaja Vilhelmas Cepinski on ja isegi keeldus plaksutamast. Kolmanda teosena ja ühtlasi ka kontserti viimase teosena kõlas Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll , op. 34" mille Stenhammar kirjutas 1911-1915 . Helilooja on ise öelnud selle teose kohta et selle suurim väärtus on põhjamaine kargus ja vormiline lihtsus. Minu arvates oli teos natuke igav ja uinutav võrreldes Max Brauchi teosega mida oli nauditav kuulata. Sümfoonia nr2 g-moll väljendas orkestrit kui tervikut ja oli tasakaalus kuigi erinevate osade puhul võis tähendada pillirühmade domineerimist. Teos oli enamasti vaikne , meloodiline ja rõõmsameelne. Seekordsest kontserdi külastusest meeldis mulle enim Max Brauchi teos ,,Viiulikontsert nr1 g-moll, op 26." , kuna viiulite ja vioolade domineerimine tegi teose nauditavaks ja huvitavaks. Lisades sellele veel solisti Vilhelmas Cepinski tekkis maagiline heli , mis otsekui rahustas kõrvu.
Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid....
Felix Mendelssohn 1809-1847 Sündis Hamburgis, 1811 kolis Berliini perega sest nad olid aidanud Napoleoni süsteemi murda ja nüüd kardeti prantslaste kättemaksu aga vanemad tahtsid Felixile ja tema õdedele vendadele parimat võimalikku haridust, kasvas üles haritud keskkonnas. Teeda peeti imelapseks, 6 aastaselt hakkas ta saama emalt klaveritunde ja teda õpetasid veel ka Marie Bigot, Ludwig Berger, Carl Friedrich Zelter. Esimese kontserti andis 9 aastaselt, esimese kirjastatud töö: klaverikvartett nr 1 C-duur komponeeris ta 13 aastaselt, 15 aastaselt esimene sümfoonia. 16 aastaselt kirjutatud keelpillioktett näitas tema tõelist geniaalsust. Hiljem õppis veel Ignaz Moschelese käe all. Tema tööd näitavad tema teadmisi barokkmuusikast. Eriti tema fuugades ja koraalides peegelduvad kõlaselgus ja kontrapunktikasutus, mis on omased Johann Sebastian Bachile, kelle muusikast oli Felix Mendelssohn tugevalt mõjutatud. Kirjutas sümfooniaid, instr...
55 12.Rose pubis Scaramouche,op.71 13.Esimene kohtumine 14.Jahipidu Lemminkäineni süit,4.osa II vaatus 15. Õpetaja oma naise haual Viiulikontsert,d-moll,op.47,1.osa 16.Kõnelus tänaval 17.Õnnetu abielu 18.Rose ja ohvitser,1.pas de deux 2.osa 19.Mässajad pubis Sümfoonia nr.2,op.43, 3.osa 20.Rose ja tema abikaasa 21.Mäss 22.Rose ja ohvitser,2.pas de deux 23.Reetmine pubis 4.osa 24.Kogunemine 25.Rose ja ohvitser,viimane pas de deux 26.Kättemaks Shannon Rose Üksildane Rose elab külakõrtsmikust isa juures. Isa hellitab oma tütart kingitustega, mis kutsub külaelanikes esile õelust ja umbusaldust. Rose`i tulevik ei ole tema päritolu ja ümbruskonna tõttu roosiline
Esimesed olid kantud lopsakast fantaasiast ja dramatismist, hilisemates kasutas polüfoonilisi võtteid Sajandi lõpu kaalukaim muusika zanr- sümfoonilise väljenduslaadiga teos, mida esitas suur orkester. Beethoveni sümfooniates said olulisemaks puhkpillid ja eriti vaskpillid. Tema 9-st sümfooniast kõige tuntumad on 5 ja 9s. FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809): Sündis Alam-Austrias Rohrau külas. Töötas klaveriõpetajana/saatjana. Oma esimese sümfoonia kirjutas alles 1759 aastal. Ta on maailmas kõige rohkem sümfooniaid kirjutanud, kokku 104 sümfooniat! 1761- oluline sündmus Haydni elus. Temast sai Eisenstadtis vürst. Ezterhazy õukonnas kapellmeister. Tuntud sümfoonia- lahkumissümfoonia.
põhjustada ka Mozarti nõrga tervise ja Tagus klaveri klahve, kuni keeled Haydni teenistus Ezsterhazy õukonnas varajase surma. Konfliktid süvenesid purunesid ning kaalus ka enesetappu. Peale kestis 1790. aastani. 1795. aastal naasis ta Salzburgi õukonnas ja 1781. aastal lahkus seda, kui ta oli lõplikult kurt, valmisid 9. viini rikkana ja kuulsana ning elas seal Mozart õukonna teenistusest ning jätkas sümfoonia ja ,,Missa solemis." Beethovenil kuni surmani. Eelkõige peetaks teda tegevust vabakunstnikuna. Viinis Mozart oli 9 sümfooniat. 5. sümfoonia on keelpillikvarteti ja sümfooniazznri rajajaks. abiellus ning tutvus Haydniga. Mozarti ,,Saatusesümfoonia" ja Beethoveni Haydn on kirjutanud 104 sümfooniat, ta on tähtsaim vaimulik teos on "Reekviem", mis lemmik.Suurem osa instrumentaal- kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti
Mis teose ta enne surma kirjutas? Sergei Rahmaninov (1873-1943) Helilooja, pianist ja dirigent. Oli aadlisoost, lõpetas Moskva konservatooriumi kõigil kolmel erialal. Eelkõige tuntud klaverimuusika heliloojana. Kirjutas virtuoosset klaverimuusikat, mis on võrreldav ungarlase F.Liszti klaverimuusikaga. Rahmaninovi helikeel jäi heakõlaliseks, sellepärast on teda kritiseeritud ka vanamoodseks. Kõige tähtsamaks väljendusvahendiks pidas ta meloodiat. Konservatooriumi lõputööna valminud sümfoonia kukkus esiettekandel läbi, sest dirigent Glazunov oli purjus. Rahmaninov sai sellest psühhotrauma, mida ravis 2 aastat terapeuti juures, et eneseusku taastada. See tal ka õnnestus. Kõige olulisemad teosed on tema 4 klaverikontserti. Eriti laialdaselt tuntud on kontsert nr. 2 (eriti aeglane osa). Anton Bruckner 1824-1896 Kirjutas 9 sümfooniat. Alles 40-aastasena hakkas neid kirjutama. Esimesed 6 kirjutas sahtlisse.
sajandi teise poole ning järgmise algusega. Põhimõtteliselt hõlmab klassitsism tervikuna muusikaajaloos pikema ajajärgu, ning nagu ka kirjanduses ja kujutavas kunstis, pole talle anda kerge ühemõttelist ja kindlat ajalist määratlust. Viini klassikud: 1) Franz Joseph Haydn - klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente). Haydni viisi kasutatakse Saksamaa hümnina. 2) Wolfgang Amadeus Mozart oli austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja.
läbipaistev ja tasakaalustatud. Glinka- esimese venekeelse orkestratsiooniõpiku autor. “Kamarinskaja” https://www.youtube.com/watch?v=hDQ2s dXs8mo Vene 19. sajandi väljapaistavamks sümfonistiks oli Pjotr Tšaikovski See žanr oli tema jaoks südamelähedane. Tšaikovski ooperi tundeskaalaga võrreldes on ta sümfooniate dramatism märksa jõulisem, meeleolukontrastid suuremad ning püholoogilised konfliktid teravamad. Kirjutas kuus sümfooniat 1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad" 4. sümfoonia f-moll 5. sümfoonia e-moll 6. sümfoonia h-moll "Pateetiline"
kellele see on pühendatud lähedastele sõpradele (Billroth), Ungari tantsud muusikakriitik Hanslickile (keda autor väga kõrgelt ei hinnanud). Suurde muusikasse jõudis ta klaveri ja kammermuusika kaudu. Teda huvitas rahvalaul, tema muusikas on palju polüfoonsust /horisontaalsust. Teosed: 4 sümfooniat ; Uuendus sümfooniates on see, et viis kulminatsiooni lõppu(finaali). Kaotati ära ka · 1876. dmoll sümfoonia 3. osa (menuettskertsovalss), sest selleta oli kõik tasakaalus: kiire, · 1877. Dduur aeglane, kiire osa. Keskajal oli missa vaimu peegelpilt muusikas, 19. sajandil oli selleks · 1883. Fduur sümfoonia. · 1885. emoll 2 serenaadi (1858, 1860); 2 avamängu 1880. ,,Akadeemiline" ehk vana üliõpilashümn ,,Gaudeamus" / meie rahvalik viis "Mu isamaa armas", 1881. ,,Traagiline avamäng"; 2 klaverikontserti (1858, 1881) ta
Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naases helilooja kodumaale, Eestisse.Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia, 1966). Pärast kollaaziteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (1968-76), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3
Väga leidlikult kasutab ta kõlavärve. Ohtralt ja fantaasiarikkalt kasutab Tamberg löökpille, nagu teoses kammeransamblile "Desiderium concordiae" (1997) (opetaja.edu.ee 2013) Mõned teosed süit "Vürst Gabriel" (1955) Concerto grosso (op 5, 1956) Ballett-sümfoonia (1959) ballett "Poiss ja liblikas" (1963) ooper "Raudne kodu" (1965) ballett "Joanna tentata" (1970) trompetikontsert nr 1 (1972) ooper "Cyrano de Bergerac" (1974) 1. sümfoonia (1978) oratoorium "Amores" (1981) 2. sümfoonia (1982) ooper "Lend" (1983) 3. sümfoonia (1987) "Fanfaarid" (Celebration Fanfares) "Tundeline teekond klarnetiga" (1996) "Desiderium concordiae" (Igatsus üksmeele järele, 1997) 4. sümfoonia (1998) Kokkuvõte Sain väga palju uut ning huvitavat teada Eino Tambergist. Kui algselt tundus, et ta on lihtsalt üks tavaline eesti helilooja, siis pärast tema kohta uurimist ja temast raamatut lugedes muutus
5. TSAIKOVSKI(1840-1893) Loomingu omapära ja looming a) Tema looming on väga psühholoogilise sisuga( hingelised elamused). Vormilt on tema muusika tundeküllane, lüürilise voolava meloodiaga(sarnasus vene romansiga) Tema lemmikuks oli sümfooniline muusika, ballett, ooper ja instrumentaalne kontsert. Ta ei kasutanud muinasjutte, vanu kombeid, ühiskonna probleeme jne. b) Looming: 6sümfooniat (3,4, Kuuenda sümfoonia esimene, teine ja neljas osa) 10 ooperit ( Jevgeni Onegin, Padamand) 3baletti ( Luikede järv, Uinuv kaunitar, Pühklipureja) 3 klaverikontseri (1.kontsert) Viiulikontsert Klaveritsüklid (Laste album, Aastaajas) TEOSTE ANALÜÜS Grieg- Sümfooniline süit "Peer Gynt" Grieg- Sümfooniline süit Peer Gynt. Suurteos, mis sai loodud Ibseni draamale
Teda süüdistati eeskätt formalismis. Põlu alt vabanes alles 1960. aastaiks. Tema poeg Maksim Sostakovits on tuntud dirigent ja pianist. Venemaal on võimatu õppida muusikat, puutumata juba lapsepõlves kokku Dmitri Sostakovitsi nimega. Poolakatest põlvnenud Sostakovits sündis Peterburis, Vene impeeriumi vastuoludest lõhestatud pealinnas. Noor Mitja oli klaveritunde alustades üheksa-aastane. Kümme aastat hiljem kirjutas ta konservatooriumi diplomitööna oma esimese sümfoonia. Edu oli silmapilkne ja tohutu. Pärast seda kirjutas Sostakovits veel mitu ulatuslikku tellimustööd, mis said ajakirjanduses üldiselt sooja vastuvõtu osaliseks. Paraku ei kestnud nõukogude võimu ja tõeliste kunstnike mesinädalad kuigi kaua. Soosingu säilitamiseks, tellimuste saamiseks ja rahus elamiseks tuli rakendada end riigivankri ette ja käia õiget jalga. Noore ja areneva kunstnikuna ei võinud ega tahtnud Sostakovits sattuda ametivõimudega avalikku konflikti
ja sümfooniastiili. *lisas orkestrisse flöödi, trompeti, timpanid, klarneti. *teosed olid elurõõmsad ja nooruslikud. Humoristlik-tantsulised meeleolud vaheldusid lüürilis-eleegilistega. 29)Haydn lõi 107 sümfooniat. Kõige erilisem neist oli 1772. aastal ,,Lahkumissümfoonia", kus ta andis vürstile märku, et pillimehed tahavad koju. Seal ta tegi omapärase lõpu, kus pillimehed lõpetasid ja lahkusid lavalt ühekaupa. Veel on tähtsaimad Oxfordi sümfoonia, Kana sümfoonia ja Üllatussümfoonia. Väga palju oli tema teostes looduslähedust. 30)Haydni tuntuimad teosed on vt 29. Veel on ,,Loomine" 1798 ja ,,aastaajad" 1801. 31)Haydni looming on vägagi looduslähedane, kuna ta väiksena oli nagu looduslaps, kellele meeldis looduses ringi käia. Ka õukonnas töötades sai ta süveneda loodusele. Tänu sellele ongi teostel loodusega seotud nimed nt ,,aastaajad" ja ,,kana sümfoonia". 32)Mozart sündis 1756. aastal Salzburgis Austrias
peamist helistikku toonikat helistikuga ja vastavalt ka muusikalist materjali, peapartiis ja dominanti kõrval pingestatuma väljendusega vältides helistike partiis. keskosa, mis arendab eks- konflikti. positsioonis esitletud muusikalist materjali. Beethooveni looming: sümfoonia, sonat, klaverisonaat, sümfoniaat. Sarnanes Haydeni ja Mozarti muusikaga, Sümfooniaga kaasati ka koore, soliste oratooriumitesse. Paradoksaalne muusik. Loomingus kajastub võitlusmeeleolu, rõõm, samuti võidurõõm. Äärmiselt mitmekesine looming. Näiteks, kuigi ta üritas vältida loodutemaatika kasutamist (linnuhääled jms), on VI sümfoonia erandlik selle poolest, et just selles sümfoonias on ta jäljendanud loodushääli.
8. Mis on “Heiligenstadti testament”? Beethoveni kuulus kiri oma vendadele. 9. Kuidas mõjus hingeline kriis loomingule? Hingelise kriisiga kaasnes erakordne loominguline aktiivsus. 10. Missuguseks kujunes Beethoveni väljenduslaad? Beethovenlik väljenduslaad – Jõuline, dramaatiline ja pateetiline. 11. Kui vanalt saabus Beethovenil loominguline kõrgaeg? 32-aastaselt. 12. Nimeta selle aja kuulsamaid teoseid? (Millised sümfooniad? oratoorium? ooper?) III sümfoonia, “Eroica”, 5. 6. ja 7. sümfoonia, oratoorium “Kristus õlimäel” , ooper “Fidelio” 13. Miks oli tähtis Böömimaa kuurordis Teplitzis veedetud aeg 1811 – 1812? Loominguliselt viljakas, kohtumine Goethega, armastussuhted. 14. Millal oli Beethoveni kuulsuse haripunkt? 1813– 15 1. Kuna jäi ta täielikult kurdiks? 53-aastaselt. 2. Beethoveni hilise loominguperioodi tähtsamad teosed? “Missa Solemis” ja 9. sümfoonia 3
-Kunstis püüti jäljendada antiik põhimõtteid -18.saj II poolel hakati klassitsimi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. -Armastati eriti suuri orkestriteoseid(sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid(sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia.- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või saatega soolopill -Muutused kammermuusikas: improviseeritud saateharmooniat asendati klaveeriduoga koos mõne meloodiapilliga.
2. Romantiline soololaul ja Schubert Romantilises laulus taotletakse võimalikult sõna ja muusika ühtsust. Klaver pole enam saatja rollis vaid võrdne lauljaga. Tähendusrikkad eel-, vahe- ja järelmängud. Schubert vaimustus Viini klassikutest. Tema muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, pika kaarega laulev meloodika, tempo ja dünaamika kontrastid. Tema kuulsaim sümfoonia on ,,Lõpetamata sümfoonia", mida on nimetatud ka esimeseks romantiliseks sümfooniaks. Schubert oli üks suurimaid laulude loojaid, kasutas 90 erineva luuletaja tekste. Kammermuusikas on ta loonud nii lühipalu kui ka tsüklilisi teoseid klaverile ning teoseid keelpillikoosseisudele. 3. Romantiline ooper ning Wagner Teemaks inimene üleloomulike jõudude mõjusfääris, süü ja lunastuse idee. Selle kõrval on
Nende kümne aasta jooksul kasutas Pärt näiteks esimesena Eesti muusikas dodekafooniat (,,Nekroloog" 1960 - esimene dodekafooniline teos eesti muusikas), samuti kollaazitehnikat, kus ühildas näiteks erinevate ajastute muusikastiile (,,Collage teemal B-A-C-H", ,,Credo"). Alates 1968. aastast otsis Pärt uut helikeelt, ta uuris Notre Dame'i koolkonna muusikast ja Madalmaade vokaalpolüfooniat, gregooriuse koraali. 1971. aastal ilmunud III sümfoonia erines tema varasematest sümfooniatest, aga 1976. aastal ilmunud klaveriminiatuur ,,Aliinale" esindab juba täielikult Pärdi loomestiili tintinnanbuli nimetus pärineb üksteisega kooskõlas häälestatud kellukestelt. ,,Für Alina" ehk ,,Aliinale" on hüpnotiseeriv, vaikne ja aeglaselt arenev väga puhta kõlaga pala, mida kuulates ma rohkem kuulatasin kui kuulasin. Selle puhul on Pärt minimaalsete vahenditega teinud hämmastava meeleolu loomisel, mida kirjeldaksin
oma muusikaga ja nii valmis Sibeliuse üks tähelepanuväärsemaid teoseid ,,Saaga". Jean Sibelius hakkas üha enam ja enam kirjutama sündisid ,,Karelia muusika"; ,,Sümpoosion"; ,,Lemminkäise süit"; ,,Koselaskuja mõrsjad"; ,,Kuningas Christian II. Ta reisis Itaaliasse, tagasitulles sai Soome Ülikooli muusikaõpetajaks, ning sel ajal sündisidki kaks viimasena nimetatud teost. Esimese sümfoonia loomise ajaks oli Jean Sibelius täiesti valmis suurmeister, eriti peale teost ,,Kullervo". Seega teosesse ,,Finlandia" pani ta kogu oma hinge, ta ei loonud suurt, rasket teost käikude ja tehnilisuse mõttes vaid ta hingestas terve sümfoonia. Sümfoonia, nimetusega ,,Finlandia" esitati selle nime all üsna hilja, kuna Soomes oli surveajal selle avalik esitamine keelatud, mujal maades kasutas Sibelius aga erinevaid nimesid:
Mozart Tallinnas Käisin reedel, 30.septembril , Estonia kontserdisaalis vaatamas kontserdit ,,Mozart Tallinnas ´´, kuid seal mängiti lisaks Mozarti teostele ka üks Erkki-Sven Tüüri teos. Kontserdil esines Eesti Riiklik Sümfoonia Orkester , pianist Kalle Randalu, dirigent oli sakslane Chistoph Poppen ning orkestri kontsertmeister oli Elar Kuiv. Esitusel olid kolm väga suurepärases teost: Erkki-Sven Tüüri ,,Lighthouse´´, mida esitasid keelpillid ; W.A.Mozarti (1756-1791) klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 (1791) , kus oli kolm osa- Allegro, Larghetto ja Allergo; lisaks veel W.A.Mozarti sümfoonia nr 41 C-duur KV 551 ,,Jupiter´´ (1788), mis koosnes neljast osast- Allegro vivace, Andante cantablie, Menuetto
2. 17921802 Viini I periood (varane looming). Elas vabakunstnikuna Viinis, kus aasta jooksul õppis Haydni juures. Vokaalmuusikat õpetas Antonio Salieri. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose). 3. 18021812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" (1803), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper "Fidelio" ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8. Kohtus Goethega (muusika tragöödiale "Egmont"). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Olid ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on mõjutanud ka loomingut. 4. 18131827 Viini III periood (hiline looming). Loominguline kriis 18131815. Kirjutas väga vähe. Pärast venna surma tuli tal kasvatada vennapoega, kes talle meelehärmi valmistas
,,Fantastiline sümfoonia'' -viieosaline : I osa - ,,Unelmad ja kired'' , II osa - ,,Ball'' , III osa - ,,Stseen väljadel'' , IV osa- ,,Rongkäik tapalavale'' , V osa- ,,Öine nägemus nõiasabatil'' ; Ooperid ,,Les francs -juges'' , ,,Benvenuto Cellini'', ,,Les Troyens'' , ,,Beatrice ja Benedict''. Ubertüüdid : ,,Waverly'', ,,Kuningas Lear'' , ,,Le Corsaine'' , ,,Le Carnaval romain'', ,,Symhonie Fantastique''. Sümfoonia ,,Harold en Italie'' , ,,Reekviem'' , sümfoonia ,,Romeo ja Julia'' , ,,Grande symphonie funebre et triomphale''. Laulutsükkel ,,Les nuits d'ete'' , ,, Te Deum'' Oraatium ,,L'enfance du Christ''. R.Schumann- (1810-1856) , Saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik, romantik ja 19.sajandi kuulsamaid pianiste. 20 aastaselt painutas ta vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigese põletiku. Temast ei saanudki maailmakuulsat pianisti, vaid hakkas tegelema heliloominguga; loomingus
peegeldab helitöö pealkiri. 10. Mis on sümfooniline poeem? Sümfooniline poeem – programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane, mõni kirjanduslik või filosoofiline süžee. 11. Tuntuimad sümfoonikud (heliloojad, kes lõid sümfoonilist muusikat) Franz Schubert “Lõpetamata sümfoonia” Hector Berlioz “Fantastiline sümfoonia” Johannes Brahms “Johannes Brahms” Sümfoonia nr 4 e-moll. 12. Romantiline ooper ja tähtsamad heliloojad. Gioacchino Rossini
peegeldab helitöö pealkiri. 10. Mis on sümfooniline poeem? Sümfooniline poeem – programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane, mõni kirjanduslik või filosoofiline süžee. 11. Tuntuimad sümfoonikud (heliloojad, kes lõid sümfoonilist muusikat) Franz Schubert “Lõpetamata sümfoonia” Hector Berlioz “Fantastiline sümfoonia” Johannes Brahms “Johannes Brahms” Sümfoonia nr 4 e-moll. 12. Romantiline ooper ja tähtsamad heliloojad. Gioacchino Rossini
sündmustik: tuntuimad ‘’Ilus möldrineiu’’ 20 laulust koosnev ja ‘’Talvine teekond’’ 24 laulust koosnev. Wilhelm Mülleri sõnadele loodud • kammerlaulu enim esitav helilooja, esimene romantik • 1500 teost ja 9 sümfooniat — säilinud 8 • 600 soololaulu e. Lied-i, milledes on loodusteema põimunud armastus-, pettumus- või surmamotiiviga. Peamiselt Goethe, Schilleri jt tekstidele loodud • 8. sümfoonia on lõpetamata sümfoonia — täielikult romantiline. 2 osaline, sonaat-allegro vormis • 20 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati • loodusega ‘’Forell’’, ‘’Metshaldjas’’ • kunst ‘’Muusikale’’, ‘’Lautole’’ 2) Fryderyk Chopin (1810-1849) Pärit Poolast. • rahvusliku suuna rajaja • valssidel ja prelüüdidel eriline tähendus — laiendas zanri piire • 17 laulu ja kammermuusikat — pigem väikevormid sooloklaverile • klaverivirtuoos
Looming: 4 sümfooniat, 2 klaveriteost"Ungari tants" ,,Valsid" 6.Lizt- Mängis kaasaegsete heliloojate muusikat.Kirjutas sümfoonilisi poeeme, mis on muusikajaloos esmakordsed. Ta oli ajastu suurimaid pianiste. Ungari rapsoodia nr 9 ,,Püha karneval" 7.Wagner- ooperireform- põgenemine.. Palverändurite koor ooperist ,,tannhäuser"(Hailuuja) 8.Berlioz- Romantiline, üllas, üllad ideaalid, naiivne lapsikus.looming:"fantastiline sümfoonia,4.osa teekond hukkamisele" 9.Bizet- kirjutas enamasti klaverile, kuid temalt obn ka kuulsaid sümfooniaid avamäng ooperile ,,Carmen" 10.Programmiline muusika-on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja,kommentaari) heliteose sisu paremaks mõistmiseks.tuntud: Vivaldi "Aasta-ajad", Bachi "Kapritso armsa venna lahkumise puhul"Beethoveni"Pastoraalne sümfoonia"; samuti Beethoveni klaverisonaat "Hüvastijätt".
Kujunes välja klassitsismi ajastul. 1. osa kiires tempos ja sonaadivormis; 2. osa aeglane, laulva ja lüürilise iseloomuga; 3. osa kiire, särav ja rõõmus. Sümfoonia 4 osaline instrumentaalteos. Kujunes välja klassitsismi ajastul. 1. osa liikuvas tempos ja energiline, sonaadivormis; 2. osa aeglane, rahulik, lüüriline, vorme mitu (variatsioon, sonaat); 3. osa Menuett- tantsuline; 4. osa (finaal) kõige liikuvam osa, rondo vormis (ka muud vormid). Klassikalise sümfoonia ning keelpilli kvarteti ülesehitus on klassikaliselt ühesugune. Avamäng ühe osaline teos sümfoonia orkestrile sonaadivormis.
20. sajandi muusika Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism Hilisromantism • Saksamaa, Austria • Tonaalsuse mõiste laienemine (harmoonias rohked kromatismid) • Suured koosseisud; vaskpuhkpillide ja löökpillide tähtsus Gustav Mahler • Helilooja ja silmapaistev dirigent • Elu traagika – kõikjal võõras • Sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid • Ka sümfooniates kasutab vokaali • Tippteos – 8. sümfoonia (1906); unikaalne teos kogu muusikaloos; “Tuhande sümfoonia”, kestus 1,5 tundi! • “Kantaatsümfoonia “Laul maast” • Richard Strauss • Max Reger IMPRESSIONISM • Prantsusmaa • Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) • “impressioon” – mulje! • puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud • Kõlavärvid • Sillerdav koloriit • Vabad harmoonilised järgnevused; vabadus, lähenes kohati improvisatsioonile
• 1897 aastal sai Viini Õukonnaooperi muusikadirektoriks • Kolm loomeperioodi • Esimese perioodi tähtsamad teosed on neli esimest sümfooniat, laulutsükkel "Rändselli laulud" ja mitu laulukogumikku, millest tähtsaim on "Poisi võlusarv". • Keskmise perioodi tähtsamad teosed on kolm instrumentaalset sümfooniat (viies, kuues ja seitsmes), "Rückerti laulud" ja "Laulud surnud lastest", kaks viimast laulu "Poisi võlusarvest" ja kaheksas sümfoonia • Viimase perioodi teosed, "Laul maast" ("Das Lied von der Erde"), üheksas sümfoonia ja lõpetamata kümnes sümfoonia, kajastavad Mahleri läbielamisi ajal, mil ta oli surmatõves.Tollased teosed lõppesid üldjuhul vaikselt.Helilooja Alban Berg nimetas üheksandat sümfooniat kõige suurepärasemaks asjaks, mille Mahler eales kirjutanud.Ühtegi viimase perioodi teost ei kantud ette Mahleri eluajal. Richard Strauss • Sündis 11
TUNNUSED · Tunded olid mõistusest tähtsamad · Põgeneti oleviku eest · Tunti huvi mineviku vastu · Loodustemaatika · Läbivaks teemaks oli üksindus VÄLJENDUSVAHENDID · Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalus · Meloodia muutus väga laulvaks · Harmoonia muutus keerukamaks · Hakati kasutama rahvamuusikat UUED MUUSIKAZANRID · Programmiline süit · Programmiline sümfoonia · Operett · Sümfooniline poeem Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele hlilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. · Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides. · Muusikaõpetus kuulus hea kasvatusse, tekkisid konservatooriumid. · Tekkis muusikakriitika · Tekkis teadlikkud muusikaajaloost · Muusika liikus 19.sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem.
Beethovenit. Haydn kutsus ta enda juurde õppima. 23. aastaselt hakkab Beethoven kurdistuma. Sellega suureneb sisemine muusikaline kuulmine. 25. aastaselt on ta lõplikult kurt ja ta elas seda perioodi väga raskelt üle. Tagus klaveri klahve, kuni keeled purunesid ning kaalus ka enesetappu. Peale selle oli tal palju keerukaid armusuhteid. 1812 kirjutas tundmatule armastatule armastuskirja, mis leiti pärast tema surma. Peale seda, kui ta oli lõplikult kurt, valmisid 9. sümfoonia ja ,,Missa solemis" (tuntumad teosed). Erakordse kuulsuse saavutas eluajal kui esines kõrgklassidele, õukondadele, keisritele, aga ta ei suutnud kellegagi suhelda. 1825 haigestus sooltepõletikku millele lisandus veretõbi. Kannatas majandusliku kitsikuse all. Hetkel, mil raha vajas, oli sellest puudus. Beethoven suri 26. märtsil 1872. Matustel oli 10000 Viini elanikku. Looming Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on
Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. Sellega oli ta Nõukogude süsteemile vastumeelne ja samas osutus see loominguliseks ummikuks. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." See on võib-olla liialdus, sest just sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia, mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. On siiski selge, et Pärt oli sügavas kriisis. Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga. Tõenäoliselt oli tema kriisil rohkem vaimne kui muusikaline iseloom. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb
nende arvamust ning sellega lõppes vanemate poole rahaline toetus. 30 aastat teenis ta elamist klaveritundidega,viiulimänguga orkestris ja antsamblites nii kirikus kui ka serenaadikontserditel vabas õhus. Oli mitu aastat Nicola Porpora juures teenistuses klaverisaatja ja toapoisina. Seejärel elatus kammermuusika ja klaveripalade loomisega.1759.a sai töö krahv Morzini väikese kapelli juhina.Samal aastal kirjutas oma esimese sümfoonia.(alustas loomingit küpses eas) LOOMING: Segab paljude rahvaste muusikat. zanrid-laulumängud, vaimulikud vokaalteosed, orkestrimuusika, klaveripalad, sümfooniad(104), oratooriumid(4), keelpillikvartetid. Uuendused muusikas-maneerilkud efektid, ebakorrapärased vormid, rahutud rütmifiguurid,harjumatu harmoonia. Muusika üldiseloomustus-Haydni muusikaline käekiri oli kohe väga originaalne.Alustas varaklassikalisest stiilist ning jõudis 19. saj. romantismile iseloomuliku väljenduseni.
Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik hakkas suhtlema lala, kuid anonüümses publikuga Esiplaanile tõusis muusika vorm(ehk ülesehitus)(muusika vormid on nt salmilaul, aba vorm) Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad , et mitte vormi hägustada Basso continuo osatähtsus langeb Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel Uued zanrid: (klassikaline) sümfoonia, (klassikaline) sonaat, keelpillkvartett Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio(klaver, viiul, tsello) Tähtsamad heloloojad: nn Viini klassikud( Haydn, Mozart, Beethoven), Gluck SONAADIVORM ehk sonaat-allegro vorm Ekspositsioon tutvustatakse just alanud muusikateost. Tutvustab teose teemasid. Jagunem kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii. Töötlus vaatleb teemasid erinevatest külgedest. Helistikuline mitmekesisus.
(zanrid ja näited) · Keelpillikvartett (üle 70) · 104 Londoni sümfooniat · "Hommik", "Keskpäev", "Õhtu" Uuendused muusikas a) juhtiv osa orkestril b) kujuneb välja sonaat-allegro vorm c) keelpillikvartetis areneb minisümfoonia d) sümfoonia muutub tõsiseltvõetavaks Muusika üldiseloomustus · kujunesid välja klassikalised instrumentaalmuusika zanrid sümfoonia ja keelpillikvartett · Rõõmsameelne, humoorikas ning tantsuline Huvitavaid fakte elust ja · Beethoven on talle kui oma õpetajale teoseid loomingust pühendanud
azucena (mez) manrico(ten) krahv di luna(bar) ferrando ines(sop) Ruiz(ten) trubaduur Kuningas (bass) amneris (mez) Aida(sop)(toatüdruk) Radames(ten) Amonasro(bas) aida isa, etioopia kuningas ülempreestrinna(sop) Ramfis (ülempreester) esietendus oli kairos 1817 tegevus toimub muistses egiptuses. Richard Wagner (1813-1883) muusikaliselt absoluutne geenius e. tõbras ooperi reformaator, dirigent, libretist, muusikakirjanik, teatriteoreetik. Peamine looming oli ooper. 13Ooperit 1 sümfoonia 8 avamängu mõningad marstid sümfoonia orkestrile ja soolo ja koori laule. Draama Leobold ja Adelaide Sõbramma ja suur abi Wilhelmine Schöder-Devrient (ta on elanud ka eestis) Wagner kujutas teda ette alati ooperite peaosas. Muinasjutulise esiooperi Metshaldjas. 1834 artikkel Saksa ooper läks magdeburgi ja sai seal ameti linna ooperis võlausaldajad hakkasid kiusama 1837 kolib Riiga seal sai tast Riia ooperi juht. Tema proovid olid väga ranged ja pikale venivad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
