muusika tootmisele. Borodin sündis Peterburis Kaukaasia vürsti abieluvälise pojana. Ausameelne isa tagas pojale väga hea hariduse. Koduõpetajate käe all ta muuhulgas neli võõrkeelt ning õppis mängima klaverit, tsellot ja flööti. Tema haridustee jätkus Peterburis Kirurgilise Meditsiini Akadeemias, kus ta hiljem ka professorina töötas. 1869. Aastal juhtis Balakirev esimest Borodini sümfooniat, samal aastal alustas Borodin ka oma teise sümfoonia loomisega. Seda saatis esietendusel täielik ebaedu, kuid Franz Liszt korraldas selle esituse ka 1880. aastal Saksamaal, mis tõi Borodinile ka veidi kuulsust väljaspool Venemaad. 1869. aastal alustas Borodin Vene lugulauludel põhineva oopei "Vürst Igor" loomist, mida peeti tema olulisemaiks teoseks. Helilooja kirjutas seda suure töökoormuse tõttu ligi 20 aastat. Ooperi viimistlesid lõplikult pärast Borodini surma Nikolai Rimsky-Korsakov ja Alexander Glazunov.
-1- 9.veebruaril kell 19.00 toimus Estonia kotserdisaalis kontsert "Beethoveni Viies sümfoonia". Kontserdil oli kavas : Sergei Prokofjev. Klaverikontsert nr 3 , C-duur Ludvig van Beethoven. Sümfoonia nr 5, C-moll Kontserdil esinesid : Vladimir Mistsuk (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Nikolai Aleksejev Vladimir Mistsuk pianist Sündis 13.jaanuaril 1968.aastal Leningradis, õppis 1975-86 St.Peterburgi muusikakoolis, 1986-91 St.Peterburgi Konservatooriumis ja Sibelise nimelises Akadeemias Soomes. 1992-93 Madriidi Muusikaakadeemias, 1989.aastal sai esimese preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil, Tsaikovski-nimelise
LUDVIG VAN BEETHOVEN Beethoveni elu ja loomingu motoks oli: “Läbi võitluse võidule”. Tema ideaaliks oli isiklik vabadus, individuaalsus aja eetilised ideed. Just helilooja pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuse löögi ületamiseks. 7. mail 1824. aastal mängiti esimest korda Beethoveni 9. sümfooniat. L. van Beethoveni tervitati sümfoonia lõpus viiekordse rõõmuhõiskega. (“Inimesed teevad ise oma saatust.”) K: Avamäng “Egmont” Beethoven sündis Bonis õukonnamuusiku perekonnas seitsmest lapsest teisena. 4aastaselt algavad muusika õpingud. Tema mentoriks oli Christian Gottlob Neefe, kes andis poisile klavessiini, vioola ja oreli tunde. 14aastaselt asus Beethoven oma esimesele iseseisvale töökohale vürsti õukonna orkestris. Kuid helilooja unistas hoopis õpingute jätkamist W. A. Mozarti ju...
KLASSITSISM Klassitsismiajastu tõi muusikaellu- tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. Klassitsismiajastul muusikas domineeris muusikas homofooniline faktuur, kuigi suurte meistrite loomingus säilitas ka polüfoonia oma koha. Muutusid ansambli-ja orkestrikoosseosud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus üldse. Klassitsismiaja olulisemad instrumentaalmuusikazanrid olid sümfoonia, kammersonaat, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert. Klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühmI ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena kontrabassid ja tsellod. Suur uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid mist needki tegutsesid kõrgaadli rahalisel toel ja vastasid tema kunstimaitsele. Seega peegelduvad 18. sajandi
nagu:Jooseph Gaiden,Mihael Gaiden,Franc Shubert,Anton Brukner, Johann Strauss,Gustav Maler,Arnold Shenberg,Anton Vebern,Alban Berg Austria tantsut Schuhplattler Ländler Zwiefacher Kontratänze Sprachinseltänze Joseph Haydn Franz Joseph Haydn oli Austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Sümfoonia 45 Sümfoonia 92 Sümfoonia 103 Laste sümfoonia Joseph Haydn Haydn kirjutas: 104 sümfooniat 68 keelpillikvartetti 45 klaveritriot 19 kontserti 11 klahvpillile 3 viiulile 2 tsellole 2 metsasarvele 1 trompetile 15 ooperit 13 missat vokaalsuurvormid "Loomine" "Aastaajad" "Stabat Mater" Joohan Strauss Johann Strauss on austria helilooja, dirigent ja viiuldaja, kes on tuntud
104 sümfooniat.70 keelpillikvartetti. Vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit,mitu oratooriumi ja hulk vokaalset kirkimuusikat.2 tuntumat oratooriumi on ,,Loomine" ja ,,Aastaajad". Wolfgang Amadeus Mozart-Vaimulikku muusikat vähe,tuntuim vaimulik teos ,,Reekviem". Kirjutas 19 ooperit. ,,Haaremirööv" esimene saksa suurteos. Üks kuulsamaid ooperid on ,,Don Giovanni". Kirjutas 50 sümfooniat. Sümfoonilise loomingu kõrgpunktiks on 40 sümfoonia ja 41 sümfoonia ehk ,,Jupiter" Ludwig van Beethoven-Suurem osa instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Sümfooniad hakkas tegema alles 30 aastaselt.3 sümfoonia(heroilise stiili kõrgeaeg Beethoveni loomingus)5 sümfoonia(lemmiksümfoonia on tema heroilise sümfonisimi tipp)9 sümfooniat võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. On veel kirjutanud ooperi"Fidelio" ja vokaalsümfoonilistest teostest tuntuim on Missa solemnis.
Paljud neist on võitnud laialdase populaarsuse, nagu nt. "Hällilaul". Olles ise silmapaistev pianist, on Brahms rohkesti kirjutanud klaverimuusikat. Kuid tema loomingu kõige väärtuslikuma osa moodustavad siiski sümfoonilised teosed: 4 sümfooniat, variatsioonid Haydni teemale, 2 serenaadi, 2 avamängu, 4 kontserti (neist 2 klaverikontserdid). Suurte teoste mõtteid kandis Johannes Brahms aastaid. Ta mõtles neid läbi pikalt ja põhjalikult, tundes suurt vastutust sümfoonia saatuse pärast. Ta püstitas suure ja raske ülesande- tõestada klassikaliste traditsioonide elulisust. Raske oli see sellepärast,et 19. saj. juhtivkunstnikud Wagner, Liszt ja Berlioz arvasid, et sümfoonia selles vormis, millisena ta esineb viini klassikutel, on end ammendanud. Brahms ei saanud ka "mõõdukate" romantikutega ühineda (Mendelssohni epigonid), kes kordasid, kergelt uuendades, vanu sümfoonilise žanri esindajaid.
kooriteoseid; ligi 80 soololaulu, duette. On katsetanud ooperizanris, kirjutanud laulumänge, muusikat Sophoklese, Racine`I, Hugo, Shakespeare`i näidenditele. Sümfooniad Selle zanri poole pöördus juba poisieas, 12-ndaks eluaastaks oli loodud itaalia hilisbarokist mõjustatud 6 noorepõlve - sümfooniat keelpillidele (1821) ning kaks aastat hiljem valmisid veel 6 sümfooniat 2 1830. aastal valmis V sümfoonia "Reformatsioonisümfoonia" Sümfoonia finaali- osa kujundas Mendelssohn võimsa fantaasiana luteri koraali "Ein feste Burg" Sümfoonia nr. 4,"Itaalia sümfoonia" A-duur valmis aastail1830/31 Itaalia-reisist inspireerituna. Teose esiettekanne toimus 1833. aastal Londonis autori dirigeerimisel. Teoses valitseb helge, õhuline, päikseline põhitooon. 4 osa Sümfooia nr.3, "Soti sümfoonia" valmis lõplikult aastal 1842, esiettekanne oli Leipzigi Gewandhaus-orkestriga autori dirigeerimisel, peagi kolas teos ka Londonis.
reguraalselt kontserdisaalides. Nii Haydn kui ka Mozart olid klassitsismi ajastu heliloojad ning kuulusid mõlemad ka Viini klassikute hulka. Mozarti kohta on öeldud: ,,Ta vabastas muusika ajastule omaste vorminõuete kütkeist, jäädes sellegipoolest truuks kaheksateistkümnendale sajandile." Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Kontsert Kontserdil esitati Mozarti loomingust: 4-osaline Sümfoonia nr 47 D-duur, Licenza ,,A Berenice... Sol nascente" KV 70 (61c) (1767-69), 4-osaline Sümfoonia nr 7 D-duur KV 45 (1768) ja Kontsertaaria ,,Voi avete un cor fedele" KV 217 (1775). Haydni loomingust kuulsime: 3-osalist Trompetikontserti Es-duuris, Hob Vlle/1 (1796) ning 4-osalist Sümfoonia nr 94 ,,Üllatussümfoonia" G-duuris Hob 1/94 (1791). Kõiki palasid esitas orkester- Tallinna kammerorkester
Mozart oli selle pilli uuendaja, sest ta püüdis oma teoses ,,Romanss" välja arendada parema käe tehnikat. Klavessiin Klahvkeelpill, mille kõla on pinisev ja kustub kiirelt. Kõrgaeg baroki ja klassitsismiajastul. Ilmalik muusika Klassitsismi ajastul hakkas vaimulik muusika oma tähtsust kaotama Heliloojad Joseph Haydn üks kolmest Viini klasskust, klassikalise stiili esimene suur meister. Tema looming hõlmab kõiki zanreid, kuid tuntumad neist on oratoorium ,,Aastaajad" ja sümfoonia ,,Üllatussümfoonia" Tema pani keelpillikvartettile aluse. (1732-1802) Wolfgang Amadeus Mozart lääne muusikaajaloo üks säravaimaid andeid, imelaps, kes juba kuue aastasena esines keisrinna ees omaloodud klaveripaladega. Kuulsamad teosed on ooperid ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Võluflööt"(rahvusliku ooperi rajaja), sümfoonia nr 40 G-moll ja serenaad ,,Väike öömuusika". Kuulsaim kolmest Viini klassikust (1756-1791)
seejärel ka Vabadussõja. Kui ta oli 6aastane, suri tema vanem vend. Varsti pärast seda suri ka ta isa. Enne Teist maailmasõda Pärast õpinguid oli Tartu Meestelaulu Seltsi dirigent. Juhatas mõnda aega Miina Hermanni Lauluseltsi ning "Vanemuise" ja "Estonia" segakoore. Eesti aja teostest on kindlasti kuulsaim ballett "Kratt". Oli Tartu maleseltsi liige. Teine maailmasõda ja elu Rootsis Sõja ajal kirjutas Tubin oma Kolmanda ja Neljanda sümfoonia. 20. septembril 1944 põgenes Rootsi. Pea aasta elas Stockholmi põgenikelaagris. Aastatel 19451959 ja 19751982 juhatas Tubin Stockholmi Eesti Meeskoori. Seal kirjutas oma kuulsad ooperid "Reigi õpetaja" ja "Barbara von Tisenhusen" 1982. aastal valiti ta Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks. Looming Tubina looming on väga mitmekülgne: Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele).
,,Reekviem" ,,Te Deum" http://www.youtube.com/watch?v=Y5MJDd8zEOM ,,Romeo ja Julia" http://www.youtube.com/watch?v=0DWjI1uLSzw ,,Fantastiline sümfoonia" Konspekt Berlioz oli prantsuse romantiline helilooja. 1830. aastal valmis esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia". 27aastaselt anti talle noorte heliloojate ihaldatuim preemia (Rooma preemia). Tuntumad teosed: sümfoonia ,,Fantastiline", ooper ,,Benvenuto Cellini", ooper ,,Troojalased", ,,Reekviem", sümfoonia ,,Romeo ja Julia". Küsimused Mis oli tema esimeseks suurteoseks? Kui vanalt komponeeris oma esimese teose? Mis tööd ta veel tegi peale raamatukoguhoidja töö? Kasutatud kirjandus ,,Muusika ajalugu gümnaasiumile 2. osa" http://en.wikipedia.org/wiki/Hector_Berlioz http://et.wikipedia.org/wiki/Hector_Berlioz
Beethoveni viies sümfoonia Käisin Estonia kontserdisaalis, 9. veebruaril kell 19 kuulamas „Beethoveni viiendat sümfooniat”. Kontserdil oli kavas: Sergei Prokofjevi klaverikontsert nr 3, C-duur ning Ludvig von Beethoveni sümfoonia nr 5 C-moll. Kontserdil esinesid Vladimir Mištšuk klaveril (Venemaa), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Valisin kontserdiks, mille põhjal kirjutada retsensiooni just seetõttu, et lähemalt tutvuda Sergei Prokofjevi loominguga, keda me tunnis põgusalt käsitlesime. Pianist, kelleks oli Vladimir Mištšuk on sündinud 13. jaanuaril 1968. aastal Leningradis. Õppimist alustas ta St. Petereburi muusikakoolis ning suundus sealt edasi St. Peterburi
b) töötlusarendatakse teemasid, muutuvad helistike suhted, tavaliselt on kulminatsioon c) repriisekspositsiooni kordus muudetud kujul täisskeem: sissejuhatusekspositsioontöötlusrepriiskooda VARIATSIOONI VORM-muusikavorm, mis koosneb teemast ja selle teema muudetud kordustest. A A A A RONDOinstrumentaalmuusika vorm, kus põhiteema kordub vähemalt 3 korda vaheldumisi uute teemadega, tihti tantsulise iseloomuga. ABACAD...A SÜMFOONIA 4osaline teos sümfoonia orkestrile 1. liikuv tempo,energiline iseloom 2. aeglane, rahulik,lüüriline, kujutab variatsiooni 3. tantsulisem iseloom 4. finaallõpetab sümfoonia,kõige liikuvam osa, rõõmus iseloom AVAMÄNGinstrumentaalmuusika teos sümfoonia orkestrile, ühe osaline,iseseisev teos SONAATklassikaline 3 või 4osaline instrumentaalteos, esitab soolopill, klassikalise kuju sai alles Motzardi,Beethoveni loomingus 1. kiires 2. aeglane 3. kiire või poolkiire
oma venna korteris. Looming Balletid Ooperid "Vojevood" "Luikede järv" "Opritsnikul" "Uinuv kaunitar" "Kuldkingakesed" "Pähklipureja" "Jevgeni Onegin" "Padaemand" "Jolanthe" Looming Sümfooniad Klaveripalade tsükk el "Aastaajad" 1. Sümfoonia g- moll "Talveunelmad" Aprill - "Lumikelluke" 4. Sümfoonia f-moll November - "Troikal" 5. Sümfoonia e-moll Detsember - "Jõulud" 6. Sümfoonia h- Märts - "Lõokese laul moll "Pateetiline" " TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
„Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon“ Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress Klassitsismi perioodid: 1) Üleminekuaeg 1720- 1760 1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid 2) Varaklassitsism 1750-1780 Sündisid uued vormid Žanrid jõudssid küpse kunstilise välejenduseni (nt sümfoonia areng) 3) Kõrgperiood 1780-1810 Tekkisid ajastu tähtsaimad teosed Klassikud – Haydn, Mozart, Beethoven Millal on klassitsismiajastu lõpp? Ei tea, kuid osad loevad Beethovenit üleminekuaja heliloojaks, kuid põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algavad 19. sajandi lõpul, minnakse üle romantismile. Klassitsismi muusika üldiseloomustus: Muutused võrreldes varasemaga: Muusikaühingud Avalikud kontrserdid
Ülevaade romantismiajastu heliloojatest Jrk Helilooja Pärit- Loomingu Muu Soololaulud Klaveri- Sümfooni- Ooperid, nr olu- iseloomustus tegevus teosed line vokaal-sümf. maa peale heli- muusika teosed loomingu 1. F.Schubert Austria * Traagilise Tähtsaim zanr. 22 klaveri- 10 19 ooperit ja üksinduse, elu ja 700 laulu. sonaati sümfooniat. laulu- surma heitluste, *,,Metshaldjas" 3 neist jäid mängu lüüriliste pihtimuste lõpetamata. ...
hinnatud helilooja ega ka pedagoog. Raha teenis ta raamatukoguhoidja ametiga, lisaraha aga muusikaajakirjanikuna. Mingi aja oma elust veetis ta Roomas, tutvudes seal Felix Mendelssohni ja Mihhail Glinka'ga. Teda köitsid matkad Abruzzi mägedesse, kus sõbrunes mägilastega, tutvus nende elu ja kommetega. 1834.aastal valmis aga mägilastega kohtumiste muljete ja Byron'i kirjandusteoste lugemise põhjal sümfoonia ,,Harold Itaalias". Teos on autobiograafiline nagu ka ,,Fantastiline sümfoonia". Kangelaseks on kaasaja rahulolematu kunstnik, kes otsib tröösti metsikust loodusest. ,,Harold Itaalias" kuulas kuulus Paganini, kes oli sellest sümfooniast väga vaimustatud ja ei suutnud tagasi hoida oma pisaraid. Järgmisel päeval kinkis ta Hectorile 20 000 frangi suuruse pangatseki. Hector lõik muusikat suure sisemise kirega, kuid kaasmaalastest publik võttis tema toeseid vastu ükskõiksusega
a. juunis likvideeriti kõik senised võimustruktuurid, samuti seltsid ja organisatsioonid, kaasa arvatud Eesti Lauljate Liit, Eesti Helikunsti Selts, Eesti Kultuurkapital, suleti "Muusikaleht" ning korraldati ümber muusikaõppeasutuste töö nõukogude eeskujude järgi. Järgmise aasta algul hakati tegema ettevalmistusi Eesti NSV kunstidekaadi korraldamiseks Moskvas, mille jaoks Tubin töötas ümber balleti "Kratt" ja temalt telliti ka ooper "Pühajärv" ning sümfoonia (nr.3). Pärast sõja puhkemist ja nõukogude vägede põgenemist jätkas Tubin Tartus oma muusikalist tegevust. Peale uuslavastuste "Vanemuise" teatris juhatas ta arvukalt sümfooniakontserte ning jätkas oma tegevust TMS Meeskoori dirigendina ning kompositsiooniklassi juhatajana Tartu Muusikakoolis. 31. märtsil 1943.a. toimus "Vanemuise" teatris balleti "Kratt" esietendus Tubina enda juhatusel, mis oli esimeseks Eesti balletiks. Järgmisel aastal lavastati see ka Tallinnas
Pärast kollaazteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummiseisu. 1971 valmis 3.sümfoonia 1972. aastal liitus õigeusu kirikuga 1976. aastal valmis klaveriminiatuur "Für Alina" (Aliinale) Järgneva paari aasta jooksul valmis 18 teost, millest tuntumad: "Spiegel im Spiegel" (Peegel peeglis) "Fratres" "Cantus in Memory of Benjamin Britten" "Tabula rasa" Teosed Perpetuum Mobile (1963) Dopo la vittoria (1996) Sümfoonia nr. 1 "Polüfooniline" (1963) Kanon pokajanen koorile (1997) Sümfoonia nr. 2 (1966) Triodion (1998) Kontsert tsellole ja orkestrile Pro et Contra (1966) Como cierva sedienta sopranile ja Sümfoonia nr. 3 (1971) sümfooniaorkestrile (1998) Für Alina (1976) ...which was the Son of... (2000)
Aastatel 1800- 1812 lõi Beethoven suurema ja tuntuima osa omaloomingust: üheksast sümfooniast kaheksa, pooled klaverisonaatidest jakeelpillikvartettidest, 7 viiulisonaati, 3 klaverikontserti, ooper "Fidelio" jpm.Beethoveni looming lähtub sel perioodil klassikalisest loogikast, kuidlaiendab tohutult tavapärase sonaadivormi raame. See väljendub eelkõige klaverisonaatides, keelpillikvartettides ja sümfooniates. Juba tema kolmanda sümfoonia avaosa on tavapärasest kolm korda ulatuslikum. Kui Haydni jaMozarti sümfooniad kestavad paarkümmend minutit, siis Beethoveni IXsümfoonia enam kui tunni. 1818. aastal kurdistus Beethoven täielikult. Loomingulisel teel oli ta selleks ajaks jõudnud kokkuvõtete tegemiseni. Kui aastail 1800-1812 valmis 8 sümfooniat, siis järgmise 12 aasta jooksul vaid üksainus - IX sümfoonia. Selle esiettekandel oli kurt helilooja paigutatud küll dirigendipulti, kuid tegelikult mängisid
ning samal aastal valmis ka tema tuntuim teos "Fantastiline sümfoonia". Berliozist kujunes ka prantsuse nimekaim dirigent. Tema orkestratsioon oli uudne ja huvitav. Omapärane helilooja oli Berlioz ka selle poolest, et lisaks tema poolt valmiskirjutatud sümfooniatele liigub legend ka tema "kirjutamata sümfooniatest". "Fantastiline sümfoonia" kirjeldab kunstiinimese pettekujutlusi oma armastatud neiust. Berlioz oli armunud ühte iiri näitlejannasse ja kirjutas selle sümfoonia (alapealkirjaga "Episood kunstniku elust") oma sügavate tunnete kinnituseks ja võibolla ka ähvarduseks, mis juhtub, kui neiu Berliozi vastu ükskõikne on. Armastuses pettunud ülitundlik kunstnik tarvitab oopiumit. Järgnevad viirastused, milles armastatut esindab teose vältel eri värvingutes esinev muusikaline teema. IV osas "Teekond tapalavale" viirastub kangelasele, et ta tapab oma armastatu ja ta viiakse selle eest tapalavale. Viiendas
Tajun neid vektoritena, mis määratud intervallidega (mida omakorda tähistavad arvujadad). Igal juhul on kõlaline resultaat (eriti harmoonilises plaanis) väga erinev niinimetatud eelmise kümnendi "metakeelsetest" püüdlustest. See süsteem on võrdlemisi vabalt käsitletav, oluline on ikkagi põhilisest organiseerimisprintsiibist lähtumine. Esimene puhas näide on "Oxymoron". Kõik järgnev ("Aqua", "Meditatio", Viies sümfoonia, "Noesis", Klaverikontsert, "Strata" (Kuues sümfoonia), "Prophecy", ,,Pietas" (Seitsmes sümfoonia), Kaheksas sümfoonia) on vektoriaalse mõtlemisega kirjutatud." Erkki-Sven Tüür õppis löökpillimängu ja flööti G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis (19761980) ning kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis (19801984). Ta on end täiendanud ka Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. 1979
Tema isa oli õukonnas kuulus muusik ja temast sai poja õpetaja ja kontsertide korraldaja. Mozart oli juba lapsena väga andekas. Juba 5-aastaselt mängis suurepäraselt klaverit ja komponeeris esimesed muusikapalad. 6-aastaselt alustas esinemisi Euroopa linnades. Mozart esines sageli koos õega , kes oli samuti väga andekas. Mozarti lapsepõlv mööduski pidevalt reisides ja kontserte andes. Ta oli väga kuulus ja imetletud imelaps. 9-aastaselt kirjutas oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt ooperi. Mozart töötas algul Salzburgi peapiiskopi õukonnas muusikuna, kuid lahkus sealt peagi, kuna piiskop ei mõistnud muusikat ja piiras Mozarti loomevabadust. 1781 asus Mozart elama Viini, kus tegutses suurema osa ajast vabakutselise muusikuna – esines pianisti ja organistina, andis muusikatunde ja kirjutas tellimustöid. Kuigi Mozart oli väga tuntud kogu Euroopas, ei olnud ta kuigi jõukas ja tema teoseid kritiseeriti sageli. Mozart suri noorelt.
tundide andmisega konservatooriumis paistis ta silma : ta suutis vabalt erinevates muusikastiilides improviseerida. Loomulikult tundis ta hästi muusikaliteratuuri, tal olnud erakordne mälu. Konservatooriumi ajal komponeeris ta rea teoseid, nende avamäng " Julius Caesar " (1896), mis on eesti esimene sümfooniline teos. Lisaks teoseid orelile ja konservatooriumi lõputööna kantaat " Johannes Damaskusest " 5 solistile sega- ja meeskoorile, orelile ja sümfoonia orkestrile (A.Tolstoi poeemi alusel), mis on eesti esimene kantaat. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Tobias kuni 1904 aastani Peterburi elama, töötades sealse eesti Jaani kiriku organistina ja koorijuhina. Ta püüdis liturgilist muusikat reformida, kujundada ühtset tervikut. Selleks ta valis igaks jumalateenistuseks mingi muusikalise teema millest arenda ees-, vahe- ja järelmängud. Ta tavatses luteri koraale teisiti harmoniseerida ja ka kiiremates
Hilisromantism Hilisromantism on kõrgromantismi järellainetus, mis oli eriti tugev Austrias ja Saksamaal. Wagner on suureks mõjuks hilisromantismile. Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsiv tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine 20.-ndal sajandil. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile. MK: V sümfoonia, Mahler. Gustav Mahler (1860-1911) Tuntud kahel alal: 1)hea dirigent (despootlik, võrreldav Lylly'ga).Teater, kuhu ta läks, seal hakkas kohe see teater väga hästi mängima. Eelkõige oli ta ooperi dirigent; 2)hea sümfoonik. Ta on täpne, punktuaalne (kui ta tõstis teatris käed, suleti teatri uksed ja hakati mängima ning isegi keiser hakkas õigel ajal kohal käima). Ta on eelkõige Viini Muusikateatriga seotud. Gustav pidas pause tähtsaks, seega pidid lauljad ümber õppima.
reisida, kuid Pariisi jõudes viidi ta kohe edasi Lõwi sanatooriumi Viinis, kus ta 18. mail suri · 22. mail maeti Mahler Grinzingi kalmistule Click to edit Master text styles Second level Third level · Mahlerit Fourth level üheks peetakse andekamaks Fifth level sümfoonia heliloojaks, ta oli hilisromantik, kes viis Austria-Saksa klassikalise muusika kõrgele · Tema looming ei ole väga ulatuslik, kuid tal oli 3 loomeperioodi · Pidevad konfliktid ema ja isa vahel vormisid kompositsiooni stiili (headus ja kirjus; tugevus ja nõrkus) · Laiendatud tonaalsus oli tavaline · Enamasti kirjutas laule ja sümfooniaid Click to edit Master text styles
aastal Riho Looming Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. Sellega oli ta Nõukogude süsteemile vastumeelne ja samas osutus see loominguliseks ummikuks. Sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ja liitus õigeusu kirikuga. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele.
Meestelaulu seltsi. 1961 a. osales ta Eesti Lauljate Liidu asutamisel. Eesti Lauljate Liidu tegevuseks oli laulupidude ja laulupäevade korraldamine, koorijuhtide enese täiendus suve kursustel ja seminaridel, kirjastus tegevus, konkursid jpm. 2 Aleksander Läte ( 1860 Aakre v. -1948 Tartu ) Esimesi eesti muusikuid, kelle tähtsaim tegevus oli sümfoonia orkestriga. Pani aluse eesti sümfoonilise muusika esitamise traditsioonile. 1900 1906 -muusikaline kulminatsioon saavutas tulemusi helilooja ja dirigendina. Muusikaline tegevus sisaldab ka muusika kriitikat. Sümfoonia pluss muusika kriitika on uued nähtused eesti muusika kultuuris. Lapsepõlves puutus ta palju kokku viiuli ja lõõtspilliga. Aakre vallakooli Rõngu kihelkonnakooli läks, kuna seal oli keelpillikvartett. 1897 a. Cimze seminari lõpp. Ta töötas Kuhjas kooli õpetajana
linnainimese looduseihalus. 2. Romantismiajastu muusika uued jooned ja nähtused. Muutunud oli helilooja mõtlemisviis. Muusikasse ilmus uus poeetiline ja metafüüsiline tasand, rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele. 3. Mis on programmiline muusika? Instrumentaalmuusika süzeega. 4. Romantismi muusikažanrid Nimeta vanu, nn klassikalisi žanreid, mis olid jätkuvalt tähtsal kohal: sümfoonia, klaveriminiatuurid, romantiline soololaul, operett. Nimeta uusi žanreid, mis tulid muusikasse: programmiline muusika, romantiline soololaul, sümfooniline poeem. Kirjelda lühidalt muusikažanreid (ei ole vaja keerulist muusikaterminitega juttu, peaasi, et oskaksid selgitada, mis teosega tegemist): o romantiline soololaul-sügav sisu, poeetiline tekst, klaverisaade tähtsal kohal
Franz Joseph Haydn (1732 – 1809 )Klassikalise stiili esimene meister, klassikalise sümfoonia rajaja. Sündis Alam- Austrias Rohrau külas, kus puutus lapsepõlves kokku paljude erinevate rahvaste rahvamuusikaga. Õppis Viini Stephani kiriku kooripoisina laulmist, klavessiini, viiulit, kompositsiooni. Pärast häälemurret hakkas elitist teenima klavessinisaatjana ja orkestrites pillimängijana. 1762. a. asus tööle vürst Esterhazi õukonda kapellmeistrina. Tööalaselt juhatas orkestrit ja kirjutas palju teoseid – sümfooniaid, keelpillilvartette, oopereid jne.
C. Monteverdi „cantate Domini“ (alguses korduvalt „cantate“) J.S. Bach Kantaat nr. 147 (orel alguses ning siis koor) G.F. Händel oratoorium „Messias“ halleluuja (koor karjub halleluuja) J. Haydn oratoorium „Aastaajad“ „Suvi“ koor nr. 17 (torm, väike trummipõrin) W.A. Mozart Reekviem 1. osa (pikk, aeglane, sünge sissejuhatus)(film) L. Van Beethoven IX sümfoonia finaal (võimas koor karjub, euroopa hümn) R. Wagner ooper „Tännhauser“ vaikne meeskoor, kasvab M. Glinka ooper „Ivan Sussanin“ lõpukoor trummid P. Tsaikovski ooper „Jevgeni Onegin“ koor tütarlaste koor(lgus rahulik, ei laulda) Solist J.S Bach Ganoud „Ave Maria“ (aeglaselt ave maria, naine) G.F. Händel ooper „Xerxes“ xerxese aaria (klavessiin, kastraat) W.A
BORODIN Merlyn, Laura, Jessika, Kristina, Sten, Joosep 11a Alexander Porfiryevich Borodin Elulugu 12.11. 1833 – 27.2. 1887 Andekas keemik Suur muusik Maailmatuntud helilooja Oskas mitmeid keeli Žanrid: Klassikaline ooper Sümfooniad Kammermuusika Looming 1867 "Sümfoonia nr 1" 1876 "Sümfoonia nr 2„ 1879 "Keelpillikvartett nr 1" 1880 sümfooniline poeem "Kesk-Aasia steppides„ 1881 "Keelpillikvartett nr 2" 1886 "Sümfoonia nr 3" 1887 ooper "Vürst Igor" Loomingu iseloomustus Mihhail Glinka rahvuslik ja võimas „Vägilassümfooni” Voolavad ja laulvad Teosed http:// www.youtube.com/watch?v=Sw1weml0- r0 http://thechristmasmania.ru/play.php ?id=LUpTUzAxY0U2c0U=
Kindlasti viisid helilooja jalutuskäigud ka Suurele Promenaadile(joonis 3). Venna sõnul jättis Haapsalu talle mitmeid meeldivaid mälestusi. Suve Haapsalust jääb meenutama instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust". Joonis 2. Joonis 3. 5 Looming Helilooja on loonud 6 sümfooniat (I sümfoonia g-moll "Talveunelmad", IV sümfoonia f-moll 1877.aastal, V sümfoonia e-moll 1888.aastal, VI sümfoonia h-moll "Pateetiline" 1893.aastal), programmsümfoonia "Manfred" 1895.aastal, avamäng- fantaasia "Romeo ja Julia" 1869.aastal, avamängu "1812.aasta" 1880.aastal, sümfoonilisi fantaasiaid "Torm" 1873.aastal, "Francesca da Rimini" 1876.aastal ja "Itaalia kapritso" 1880.aastal. Veel on ta loonud viiulikontserdi, 3 klaverikontserti,
mis saab oma nimetuse põhiheli järgi. 12. Organum mitmehäälne kirikumuusika. Üks vanimaid mitmehäälsuse ja polüfoonia liike. Põhihääleks on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. 13. Motett Mitmehäälne vokaalteos. Toetub Gregoriuse koraalile, kus ülemised hääled on rahvakeelsed ja alumine on ladinakeelne koraanitekst. 14. Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud Missa 15. Sümfoonia 4 osaline suurteos sümfoonia orkestrile, kus esimene osa on sonaat- allegro vormis. Peateema on aktiivne ja rütmikas, kõrvalteema rahulikum ja laulvam.Sümfoonia I osa lõppeb koodaga. Sümfoonia osad on erinevate karakteritega. 16. Missa Katolikukiriku peamine jumalateenistus, jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. 17. Keelpillikvartett kammermuusikazanr, kus on I viiul, II viiul, altviiul ja tsello nimi tähistab 4 osalist sonaadi-tsüklit ka. 18
aadliperekondadelt. · sai kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina · 1795. kuulmisvaegus - hoidus suhtlemisest. · 1801-1802 - hingeline kriis - ,,Heiligenstadti testament" (kiri vendadele) · sündis beethovenlik väljenduslaad: jõuline, dramaatiline ja pateetiline ,,Kuupaistesonaat"(klaver) III. Aastad 1802-1812: loomingu kõrgaeg. · Lõi suurema ja tuntuma osa oma loomingust. Instrumentaalteosed III sümfoonia ,,Eroica" (,,Kangelassümfoonia"), V, VI ja VII sümfoonia, klaverisonaatidest ,,Appassionata", avamäng ,,Egmont" jpt. · Ainus oratoorium ,,Kristus Õlimäel" (1803) ja ooper ,, Fidelio " (1805/06). · Loominguliselt viljakad ja isiklikult väga olulised olid Böömimaa kuurordis Teplizis veedetud suve (1811/1812). · Kohtumine Goethega, keda ta imetles. · Ebaõnnestunud pereloomise katsed ja suhted - kirjad ja poeetilised pühendused teostel IV
võimalusi ja tunnetas peensusteni instrumentide kõlavärvi ja kooskõlavõimalusi. Mozart sündis Salzburgis, Austrias, viiuldaja, muusikapedagoogi ja õukonnakapell- meistri Leopold Mozarti pojana. Pikka aega oli isa poja mänedzer, ta korraldas tema esinemisi Euroopa tähtsamates keskustes ning toimetas trükki Mozarti esimesi teoseid. Mozart hakkas 2-aastaselt klaverit mängima, 4-aastaselt kirjutas palasid, 7- aastaselt alustas kontserte iseseisvalt, 8-aastaselt kirjutas esimese sümfoonia, 11- aastaselt esimese ooperi. Mozarti lapsepõlv möödus reisides, mil ta tutvus paljude tuntud muusikute ja heliloojatega, siiski kujunesid tema muusikalised eelistused kõige enam Salzburgi õukonnas valitsenud Itaalia maitse ning seetõttu on Mozart Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. 1763-1773 viibis Mozart pikemat aega Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalia linnades. Seal võeti teda kui väljakujunenud heliloojat, dirigenti ja virtuoosi. 1778
KODUTÖÖ VIINI KLASSIKUTEST Koosta 5 küsimust ajastu ja heliloojate kohta 1.Mis aastal sündis Joseph Haydn? 2.Kes oli Beethoveni õpetaja viini klassikutest? 3.Kuidas seostub Eszterhasy õukond Haydniga? 4.Mitme osaline teos on sümfoonia ühele pillile? 5.Mis on kõige põhilisemaks vormiks muusikas klassitsismi ajastul? Haydn 5 fakti elust *Ta oli esimene Viini klassik. *Alustas 30.aastaselt oma karjääri. *Teenis elatist pillitundide andmisega. *Sündis 31.märtsil 1732.aastal. *Haydn õppis toomkoolis ja musitseeris õukonnas. 5 muusikutöö põhimõtet või loomingupõhimõtted *Tema sümfooniad muutusid 1665.-1775. aastate vahemikus õukondliku meelelahutuse asemel tõsisteks teosteks.
Ilmalik muusika oli vaimulikust tähtsam Eelistati instrumentaalmuusikat Muusika oli põhiliselt homofooniline (mitmehäälne, üks juhtiv teema) Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev Harmoonia valdavalt heakõlaline Duuri ja molli vaheldumine Kiire rütmide vaheldumine Muusika pidi olema tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia – mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Klassitsismis – 4- osaline, kõik teosed tervikteosed, pealkirjad pandi soolopillide järgi ja nummerdati, heliteos oli tervele orkestrile. Romantismis: osade arv oli varieeruv, kõik teosed polnudtervikteosed, programmilised pealkirjad, orkestratsioon – heliteos seati teatud orkestri koosseisule. Tuntuimad esindajaid – Schubert, Beriloz, Brahms,
MUUSIKA KORDAMISKÜSIMUSED *Millal oli klassitsismiajastu? 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand *Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat, muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli heakõlaline. Muusika pidi olema tasakaalustatud. *Seleta mõistet ,,sümfoonia". Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Nimeta selle zanri tuntumaid esindajaid. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad rikuvad klassikalisi reegleid Schuberti 2osaline sümfoonia. *Seleta mõistet ,,instrumentaalkontsert". Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile. *Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse
Katarina (1903–1984), Margareta (1908–1988) ja Heidi (1911–1982). Looming: 1892-2900 töötas Sibelius Muusika Akadeemias õpetajana. Peatselt peale seda anti Sibeliusele riiklik stipendium, et ta saaks täielikult oma loomingule keskenduda. Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas sai määravaks romantiline isamaalisus. Tema loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Sibelius kasutas sümfoonia vormi selleks, et oma isikliku komponeerimisstiili sügavamalt välja arendada. Sibelius kirjutas ka sümfoonilise poeemi „Finlandia“, orkestripala „Kurb valss“, näidendist „Kuolema“ viiulikontserdi ja süidid „Karelia“ ja „Lemminkäinen“. Lisaks ka hulk eeposest „Kalevala“inspireeritud teoseid, üle 100 pala vokaalile ja klaverile, muusikat näidentidele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat.
sisaldas maagiat. - Operett arenes välja opera buffast. 13 Keda ja miks nimetati Viini klassikuteks? Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. 14 Keda ja miks peetakse Viini klassikalise koolkonna rajajaks? - … 1 15 Nimeta Haydni muusikalised uuendused (4) 1) 2 teemaga sonaadivorm 2) klassikaline 4-osaline sümfoonia 3) keelpillikvartetti ülesehitus 4) sonaaditsükli 3. osana kasutusele võtt ¾ taktimõõdus tantsuline osa menuett. 16 Iseloomusta Haydni muusikat. - Muusikat iseloomustab rahva-ja looduslähedus, elurõõm ja heatahtlik huumor, lihtsus ja lapsemeelne siirus. 17 Nimeta Haydni peamised loomingužanrid ja too näiteid teostest. – kirjutas 104 sümfooniat. Tuntuimad on 45. ("Lahkumissümfoonia"), kuus Pariisi sümfooniat (nr 82 – 87), 94. ("Üllatussümfoonia"), 101
vormid jäid muusikas samaks, kuid muutus mõtlemsviis, rõhk on tunnetel , mõistus ei ole nii oluline. romantismi ajastu muusikale on omased : on rohkem rahutust, tunglevust, tõuse ja mõõne, kiirendusi ja aeglustusi Rubato - vabas tempos rõhutati meloodia tundelisust ja laululisust romantikute huviobjektiks sai rahvalooming ja tänu sellele mitmekesistus ka rütm (nt. triool ja kõik punteeritud rütmid) suurenesid orkestri kooseisud lemmik pilliks sai klaver, kuigi sümfoonia orkestri vaimustus oli kaa suur. dünaamika - helitugevus ja selle muutumine. on väga vaheldusrikas ja palju on kontraste. tähelepanu keskpuntis oli programmiline muusika . - see tähendab, et teosel on sisu. sisu võib olla võetud kunstist, ajaloo sündmusest ,kirjandus teosest võib juhtuda ka nii ,et autor mõtleb ise süzee välja. romanismiajastu põhizanriks on ooper. tekkisid uued zanrid muusikas :
3 korda.See võib olla nii iseseisev teos, kui ka mitmeosaliste teoste üksikosa vormiks. Rondovormis on sageli sonaaditsükli IV osa (kiire-presto). ABACA Sonaaditsükli osade vorm:I- kiire- sonaadivormII- aeglane- variatsioonivorm, ABA vorm või muuIII tantsuline- ABA vorm või muuIV- kiire- rondovorm, sonaadivorm või muu Sümfoonia Sümfoonia on ülesehituselt sarnane sonaadiga, koosnedes sonaaditsüklist ja selle kindla karakteriga osadest(4). Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile.17 sajandil mahtus sümfoonia alla erinevat instrumentaalmuusikat, kuid kindlate tunnustega muusikazanriks kujunes sümfoonia nagu sonaatki 18 sajandil Viini klassikute loomingus. Jäi püsima kindel orkestrikoosseis, mis on aluseks ka tänapäeva sümfooniaorkestrile.Orkestris on palju pille ja erinevaid kõlavärve, võimaldab see luua suurejoonelisemaid teoseid kui sonaat.Klassikalise sümfoonia rajaja oli F.J. Haydn, tema tööd
Tema tähtsam viimaste aastate töö on ooper "Wallenberg". Kriitikud peavad Tüüri muusikat kompositsioonitehniliselt väga meisterlikuks,emotsionaalseks ja kaasakiskuvaks.Tema teoseid ei saa liigitada tonaaklseks ja atonaalseks-püüab neid ühendada.Selle üheks näiteks on keelpillidele kirjutatud teos "Passion". 5 Orkestrimuusika Ta on kirjutranud 4 sümfooniat.4.sümfoonia alapealkirjaga "Magma" on sümfoonia ja kontserti vahepealne teos,sest sümfoonia orkestrile lisandub löökpillisolist.Tüüri intstrumentaalkontsertid mõjuvad rohkem sümfooniatena.Ta on kirjutanud tsellokontserti,viiulikontserti ja marimbakontsetrti. Tüür on kirjutanud ka üheosalisi sümfoonilisi teoseid,näiteks "Exodus"Väga menukad on kammerorkestri teosed,näiteks "Lighthouse". 6 Kammermuusika
Konservatooriumi pianisti ja heliloojana (1925). Olnud lisaks viljakale heliloomele 1937. aastast peale tegev ka muusikaõppejõuna, aga sattus 1948 lõplikult Stalini põlu alla, misjärel sai elatist teenida vaid filmimuusikat kirjutades. Teda süüdistati eeskätt formalismis. Põlu alt vabanes alles 1960. aastaiks. Tema poeg Maksim Sostakovits on tuntud dirigent ja pianist. Looming Dmitri Sostakovits on kirjutanud 15 sümfooniat, millest kõige tuntum on arvatavasti 5. sümfoonia, 2 ooperit ning suurtsükli "24 prelüüdi ja fuugat". Tsitaat Te ju mõistate, et mina olen vanglas, kardan oma pere ja iseenda pärast, kuid tema (Pablo Picasso) on vabaduses ega tarvitse valetada!... Kes teda keelest sikutas? Nad kõik Hewlett Johnson, Frédéric Joliot-Curie ja Pablo Picasso on tõprad. Elavad maailmas, kus vahest polegi nii hõlbus põli, aga kus saab tõtt rääkida ja tööd teha, tegelda sellega, mida sa vajalikuks pead. Picassost, näe, sai rahutuvi! Kirjandus
10 aastat oli tema kõige viljakam ajajärk pärast aastat 1802, sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. Ta sai ka tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Sellesse ajajärku jäävad ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. 1812. aastal kirjutas armastuskirja Tundmatule Armastatule, kogu oma varanduse jättis kirja saajale. 1819. aastal valmisid Beethoveni 2 suurteost: "Missa Solemnis" ja 9. sümfoonia. Hilisloomingu- perioodil halvenes helilooja tervis, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Nüüd pöördus ta tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga. Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese. Looming Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on küll vähem teoseid kui Mozartil ja Haydnil, kuid tema oopused on oluliselt arendatumad ja pikemad
Klassitsism ja barokiajastu vormid ja zanrid Sonaadivorm ehk sonaat, allegro vorm, mis koosneb 3 põhiosast ekspositsioon, töötlus, repriis, ja 2 mittekohustuslikust osast sissejuhatus ja coda. Sonaaditsükkel instrumentaalmuusika vorm, mille esimene osa on sonaadivormis. Sümfoonia ulatuslik, kaaluka sisuga sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, mille esimene osa peab olema sonaadivormis(4osaline). Keelpillikvartett kahele viiulile, vioolale e.altviiulile ja tsellole kirj.sonaaditsükkel. Instrumentaalkontsert sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sonaat:sonaaditsükkel ühele või kahele pillile. Klaveriduo =klaver+teine soololpill, Klaveri kvintett=klaver+keelpillikvartett. Franz Joseph Haydn(1732-1809) Klassikalise stiili esimene suur meister
Kirjelda/selgita? Tekkis programmiline muusika. Nimeta esimesi romantismiajastu heliloojaid (min 34), kelle looming pani aluse uuele ajastule muusikaloos? Franz Liszt, Frédéric Chopin, Robert Schumann, Richard Wagner Kelle loomingus oli väga oluliseks žanriks soololaul ja teda peetakse ka saksa Lied’i (sk laul) isaks? Franz Schubert Nimeta Schuberti laulutsükleid! „Kaunis möldrineiu“ ja „Talvine teekond“ Mida öeldakse Schuberti 8. sümfoonia „Lõpetamata sümfoonia” kohta? Kuna ta oli sinna kirjutanud ainult kaks liikumist, kuigi ta elas veel kuus aastat peale selle kirjutamist. Arvati, et ta ei suutnud seda lõpetada sellepärast et tal oli süüfilis või ta oli liiga keskendunud oma teistele paladele. Mille poolest on Robert Schumanni tegevus romantistliku muusika jaoks oluline? (Tema ajalehe kaudu jõudsid uued, romantistlikud muusikaideaalid laiema avalikkuseni)
Tüür ise peab oma rokkmuusikakogemust väga oluliseks ja ütleb, et see andis talle võimaluse kogeda ehedat kontakti publikuga. See muusika tõi Tüürile igakevadistel Tartu muusikapäevadel ka esimesed loomingupreemiad. Esimest korda premeeriti teda 1980. aastal, mil "Sümfoonia seitsmele esitajale" tunnistati muusikapäevade parimaks teoseks. Laia vastukaja äratas ka tema 1984. aastal konservatooriumi lõputööna kirjutatud sümfoonia. Aastatega kasvas kiiresti publiku huvi tema loomingu vastu. 1990. aastatel sai ta aina enam soliidseid loomingutellimusi kõikjalt maailmast ning tänaseks on Tüür kogu maailma üks enimmängitumaid nüüdisheliloojaid. Tema teoseid plaadistab peamiselt väga kõrge mainega ECM. Tüüri muusika on mitmekesine nii koosseisudelt kui zanridelt. Tema loomingus on vokaalsümfoonilisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
