1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose). 3. 1802-1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg).Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" (1803), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper "Fidelio" ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8.Kohtus Goethega (muusika tragöödiale "Egmont"). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Olid ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on mõjutanud ka loomingut. 4. 1813-1827 Viini III periood (hiline looming).Loominguline kriis 1813-1815. Kirjutas väga vähe. Pärast venna surma tuli tal kasvatada vennapoega, kes talle meelehärmi valmistas
neoklassitsismi jt. muusikasuunitluste kõlavahendite abil. Euroopas levib peamiselt ühevaatuseline lühiballett (vt. S. Djagilevist lektüüri). Samas hakatakse 20. sajandil lavastama ballettideks orkestriteoste jm. muusikat. Näiteks: - M. Fokini balletid "Chopiniana" (Chopini), - "Seherezade" (Rimski-Korsakovi), - "Karneval" (Schumanni), - "Francesca da Rimini" (Tsaikovski muusikaga), - "Kell" (Haydni samanimelise sümfoonia järgi), - "Polovetside tantsud" (Borodini ooperist "Vürst Igor" muusikaga) jt. Koreograafilise tegevuse aluseks on tants. Tants saadab sündmusi, iseloomustab tegelasi ja näitab nende hingeseisundeid. Suur osatähtsus kuulub balletis pantomiimile zestikulatsioonile, mis annab sisu edasi liikumise ja miimikaga, seega asendab teksti (funktsionaalselt sarnaneb ooperlikule retsitatiivile). Pantomiim asub tantsunumbrite vahel, mõnikord käib tantsuga kaasa.
klassikaliste vormiskeemidega arvestamine. See annab põhjust rääkida ilmsest neoklassitsistlikust kallakust. Rääsa muusikale on iseloomulikud energilise rütmiga, liikumise motoorikat rõhutavad muusikalised kujundid, helilooja orkestrikäsitlus on reeglina selge ja läbipaistev. Muusikaline tematism on isikupäraselt lakooniline ning kuulajale rütmierksalt mõjuv. 16. Rästal on kolm lemmikzanri: instrumentaalkontsert, sümfoonia ja kammermuusika. 17. Rästa tegi tihedat loomingulist koostööd maineka pianisti Kalle Randaluga, kes on olnud mitmete Rästa klaveriteoste esmaesitajaks. Raimo Kangro 18. Eesti esimene rock-ooper on ,,Põhjaneitsi" (1980, Raimo Kangro, kaasautor A.Valkonen). 19. Kangro viimane ooper "Süda" (1999, Maarja ja Kirke Kangro libreto) on lopsakas paroodia Eesti ühiskonna ja globaalprobleemide ainetel. Loo sõnum ütleb üsna üheselt, et kurjus toodab vaid kurjust
neoklassitsismi jt. muusikasuunitluste kõlavahendite abil. Euroopas levib peamiselt ühevaatuseline lühiballett (vt. S. Djagilevist lektüüri). Samas hakatakse 20. sajandil lavastama ballettideks orkestriteoste jm. muusikat. Näiteks: - M. Fokini balletid "Chopiniana" (Chopini), - "Seherezade" (Rimski-Korsakovi), - "Karneval" (Schumanni), - "Francesca da Rimini" (Tsaikovski muusikaga), - "Kell" (Haydni samanimelise sümfoonia järgi), - "Polovetside tantsud" (Borodini ooperist "Vürst Igor" muusikaga) jt. Koreograafilise tegevuse aluseks on tants. Tants saadab sündmusi, iseloomustab tegelasi ja näitab nende hingeseisundeid. Suur osatähtsus kuulub balletis pantomiimile zestikulatsioonile, mis annab sisu edasi liikumise ja miimikaga, seega asendab teksti (funktsionaalselt sarnaneb ooperlikule retsitatiivile). Pantomiim asub tantsunumbrite vahel, mõnikord käib tantsuga kaasa.
Mussorgski, Borodin, Rimski-Korsakov, Cui ja Balakirev. Erso peadirigent-Neeme Järvi. Kalle Randalu-Eesti rahvusvaheliselt tuntud pianist. I Eesti suurhelilooja-Rudolf Tobias. Louis XIV-Prantsusmaa kuningas, kes suurendas Prantsusmaa riigi territooriumi, tähtsust ja mõju Euroopas O. Lassus-renessansiajastu helilooja, madalmaade koolkonna viimane suur meister. Neeme Järvi-Eesti dirigent, ERSO peadirigent. 3 Kelle teosed ja mis zanris on: Lahkumissümfoonia-J.Haydn, sümfoonia. Peer Gynt-E. Grieg, näidend. Aastaajad-A. Vivaldi, viiulikontsertite tsükkel. Loomade karneval-C. Saint-Saëns, instrumentaalansamblile kirjutatud tsükkel. Londoni sümfooniad-J. Haydn, sümfooniad. Ilus möldrineiu-F. Schubert, soololaul. Figaro pulm-W. A. Mozart, ooper. Orpheus-C. Monteverdi, ooper. Võluflööt-W. A. Mozart, ooper. Pähklipureja-P. Tsaikovski, ballett. Joonase lähetamine-R. Tobias, oratoorium. 4 Mitu sümfooniat on loonud: Haydn-104 Beethoven-9 Mozart-41
Robert Schumann (1810-1856)saksamaa varakult muusika,vanemad tahtsid õigusteadust abielu klaverimängija tütrega, 10a. Muusikaajakiri loomingus tähtsad laulud ja klaverimuusika põhiliselt programmilised teosed (lisas teksti sisu või pealkirja) 2klaveripalatsüklit ''karneval'', ''castesteeinid'' 250 laulu, orkestriteosed, instrumentaalkonsertid, kammermuusika laulutsükklid ''poeedi armastus'' 16 l , ''naise elu ja armastus'' 8l Friederic Chopin (1810-1849)poola pianist, helilooja uus sisu poeetiline ja meloodiline väljenduslaad, uus klaverimängutehnika loomingu aluseks poola rahvusmuusika tähtsaim väljendusvahend meloodia uuendas mitmeid zanre (etüüd,prelüüd,plonees) loomingus kajastub sügav kiindumus isamaase,loodusesse,ajalukku,rahvaloomingusse sulandas muusikasse poole rahvusmuusika rütme, meloodiakäände masurkad, valsid, poloneesid, prelüüdid, etüüdid, ekspromptid, ballaadid, 17 laulu klaverisonaadid, skertsod, 2konserti klaverile j...
Trompetil on kolm pumpventiili. Trompeti allosas asub klapp, kuhu koguneb trompetimängija puhumise tagajärjel kondenseeruv vesi ja mida on seetõttu vaja iga paari loo järel tühjendada. Trompetid valmistatakse enamasti vasest. Ajalugu: Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr või vanemast ajast. Saksa päritoluga Rootsi helilooja Joachim Nikolas Eggert võttis trompeti 1807. aastal kasutusele sümfoonia partituuris. Tänapäeval kasutatakse trompeteid seoses paljude erinevate muusikastiilidega. Näitena võib tuua klassikaline muusika, dzäss, rock, blues, pop, polka ja funk. Trompet: Trompet on ovaaliks keeratud silindrilise, otsast laieneva toruga ja kausshuulikuga vaskpuhkpill. Trompet on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma esimene pill. Tema eellane, pasun, mida kirikupiltidel ja ornamentidel puhuvad inglid, on veel tänapäeval Tiibetis, Hiinas, Indias, Turkmeenias kasutusel
Wolfgang Amadeus Mozart W.A.Mozart sündis 27. Jaanuaril 1756 Salzburgis ja suri 5.detsembril 1791 Viinis. Ta elas 35 aastaseks. Tema isa oli muusikapedagoog ja kapellmeister Leopold Mozart ning ema oli Anna Maria Pertilini. 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia. 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. Aastal 1781 asus Mozart elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana. Alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Helilooja tähtsam õpetaja oli tema isa, kapellmeister Leopold Mozart. Ning tema tuntuim õpilane oli Johann N. Hummel
Milanos · ,,oberto". Esimene ooper sai üle euroopalise tunnustuse ,,nabucco" Looming · Giovanna d'Arco 1845 · Attila 1846 · Macbeth 1847 · Rigoletto 1851 · Don Carlos 1867 · Aida 1871 Georges Bizet 1838-1875 · Bizet isa oli juuksur ja parukategija, andis laulutunde ja tegeles komposeerimisiga · Ema pianist, · Õde lauluõpetaja · 9 aastaselt võeti vastu Pariisi Konservatooriumisse · Esimene sümfoonia 17 aastaselt Looming · Carmen 1875 · Sümfooniad · Laulud · Klaveripalad Ema oli suurepärane pianist ja õde tunnustatud laulu õpetaja. 9 aastaselt võeti ta vastu Pariisi konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverit ja kompositsiooni. 1857 aastal võitis ta Rooma preemia tänu millele sai ta õppida Itaalias. Looming: Ta on kirjutanud peaaegu kõikides zanrites näiteks orkestri teoseid, klaveri muusikat ja laule. Oopereid on ta kirjutanud umbes 30
Soome rahvasliku muusika rajaja(Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel).Helsinki muusikaakadeemia sai oma nime Sibeliuse jäegi. Pjotr Iljits Tsaikovski -1)Maa: Venemaa , Pjotr Iljits Tsaikovski oli vene romantistlik helilooja.2)Teosed- Loomingus oli ülekaalus ballette ja oopereid. Balletid- "Luikede järv", "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar" ja klaveripalade tsükkel "Aastaajad" nõuavad erilist tähelepanu. 3)Tähtsus - Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist, kriirik. Sergei Rahmaninov 1)Maa: Vene helilooja, pianist ja dirigent. 2)teosed: Ta on kirjutanud kolm sümfooniat, neli klaverikontserti ja kolm ooperit.Tuntumad teosed: prelüüd do-diees- minoor, ooper "Aleko" Aleksandr Puskini "Mustlaste" põhjal. 3)Tähtsus- Venemaa, 20. sajandi helilooja, kirjutas emigrantina, NSVL-is olid tema teosed keelatud
Mozart sündides geenius. Mozart sündis muusikute peres ja tema isa lootis Mozartist kasvatada kuulsat muuskut. Tema isa hoolitses Mozarti ande arendamise eest, kindlusdades talle kohtumised andekate Euroopa heliloojatega. Oma esimesed palad komponeeris ta juba 5-aastaselt. Igal Wolfgangi kontserdil olid kõik kohad välja müüdud. Tema esimene ooper valmis aastal 1768 nimega Bastien ja Bastienne. Näiteks pala Overture pärines sealt. 1765 kirjutas ta oma esimese sümfoonia ja 10 aastaselt esimese ooperi. Kokku on ta üldse oma 600 tööd kirjutanud. Ta sündis Salzburgis ja suri Viinis. Tema talent oli ülemaailma kuulus. Ta oli eeskujuks isegi Beethovenile. Mozarti muusika oli üldiselt rõõmus ja puudutas inimeste hingi. Ta oli oma aja suurim geenius ja temast peeti lugu. Iseloomult oli ta terava keelega ja enesekindel mees. Mozart teadis, et ta on väga talendikas ja, et tema muusika läheb inimestele peale. Loomulikult sai ta ka
1975 a. valmis tema esimene tähismuusika pala Click icon to add picture "Kassiopeia,, · 1980. aastal lõpetas Urmas Sisask Tallinna Muusikakeskkooli, samal aastal valmis tema esimene Click icon to add picture suurvormis teos "Klaverikontsert". · 1985. lõpetas René Eespere kompositsiooniklassi Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. · Samal aastal valmis tema esimene sümfoonia ning Urmas Sisask kolis Jänedal Elulugu Nagu eelnevalt räägitud tekkis tõsine huvi astronoomia ja selle seostamise vastu muusikaga Urmas Sisaskil varakult. Jäneda lossitornis paikneb tema muusikatähetorn-planetaarium, kus on hilistel öötundidel valminud tähistaevast vaadeldes ning hiljem saalis klaveril muusikat üles kirjutades enamik tema teostest, suur osa tema heliloomingust. Tema loomingu tugisammas on Universumi klaviatuurist, kuhu ta saab
Heli ulatus on c1-c4. Pill on pärit Aasiast, Euroopas sai tuntuks 15. sajandil. Nüüdisajal valmistatakse ka klaviatuurikujulisi ksülofone. Klaviatuur kujuline Ksülofonipulgad Tremolo ksülofon KSÜLOFONI ROLL MUUSIKAS Esimest korda kasutasid ksülofoni orkestris- Ferdinand Kaueri seitse variatsiooni muusikas, mis olid kirjutatud aastal 1810. Praegu ksülofoni kasutatakse sümfoonia orkestris,estraadis, ja teda veel kasutatakse solo pillina. Ferdinand Kauer KSÜLOFONI SUGUKOND MARIMBA Marimba on ksülofoniga üsna sarnane pill. Ka marimba koosneb puitplaatidest.Tema puitplaatide alla on paigutatud metalltoruresonaatorid (neid kasutatakse viimasel ajal ka ksülofonidel). VIBRAFON Oma ehituselt meenutab vibrafon nii ksülofoni kui ka kellamängu. Vibrafoni metallplaatide alla on aga
Solist Kirill Lissijenko (1986) on lõpetanud Eesi Muusika- ja Teatriakadeemia 2010. Ester Mägi- Helilooja Ester Mägit peetakse tihtipeale ,,Eesti muusika esimeseks leediks". Tema tähtsus seisneb armastuses rahvaviiside vastu, mida ta ka ise kogumas käis ning Eesti rahvalaulude kasutamises oma loomingus. Kavas oli: Ester mägi - Bukoolika Maurice Ravel - Klaverikontsert D-duur vasakule käele. Jean Sibelius Sümfoonia nr 6 d-moll op 104. Minu arvamus kontserdist. Kuna käisin ühel päeval kaht erinevat kontserdit vaatamas, oli mul neid hea võrrelda.Estonia kontserdimaja ei olnud just pungil inimesi, aga vaatajaid oli palju ja eriti palju oli noori. Esitajaid oli ka rohkem ja muusika oli minu arvates parem, kui hommikul nähtud kontserdil. Kontsert meeldis mulle väga ja oleksin meeleldi nõus minema selliseid kontserdeid uuesti kuulama minema. Mulle meeldis see, kui hästi helid ühtisid etenduse ajal
Viktor Gridin Antti Marjapuu 7.B Elulugu · Sündis 28. november 1943 · Tal oli kolm õde ja kolm venda · Pere oli vaene · Vanemad surid lapsepõlves · Ta oli abielus kolm korda · Tal oli kaks last · Suri 4. aprill 1997 Kokkupuuted muusikaga · Isa tutvustas bajaani (nupp-akordion) · Musikaalne pere · Õppis Kharkovi Muusikakoolis · Lõpetas Gnessinite-nimelise Muusikaakadeemia · Töötas solistina Moskva Sümfoonia Orkestriga, Nõukogude armee Punase Bänneri laulu- ja tantsu ansambliga, Vene folkansambliga "Venemaa." · Uurali bajanistide trio Saavutused · Auhind "RSFSRi austatud muusik" (28. aprill 1980) · Auhind "RSFSRi rahva-helilooja" (9. jaanuar 1987) Teosed · Crumbly (ehk Rassypuha) · Cossack rode for the Danube · Meadow duckling · Mischievous tunes · Gypsy Rhapsody · Danube waves (I. Ivanovici) · In the arena · Karelo-Finnish Polka · Merry round dance · Sparkling starfall
Schubert on kirjutanud keelpillitriosid, kvintette, oktette jm. Säilinud on 15 keelpillikvartetti. Iseloomulikeks joonteks on kaunid meloodiad, suured lõpetatud temaatilised struktuurid, liikumise pingestamine korduvate rütmide kasutamisega, kõlavärvide osatähtsuse 2 suurenemine. Võrreldes klassikutega kasutab rohkem soolopille. Üheksa sümfoonia hulgas on kuulsaim 1822.a. kirjutatud "Lõpetamata sümfoonia". Fryderyk Chopin (1810-49) Kõrgromantilise klaverimuusika suurmeister sündis Varssavi lähistel Zelazova Vola´s prantsuse-poola segaperekonnas. 1831.a. alates kuni varajase surmani elas ta Pariisis. * Chopin suhtles Berliozi, Liszti, Paganini, Delacroix´ga. * 1838-47.a. kestis tema kooselu naiskirjanik George Sand´iga.
Keelpillikvartetid- Haydn Muusika muutus?? Barokk Klassitsism · tugev kirikulaadide järelmõju · funktsionaal harmoonia · *koraalilik meloodia · perioodiliselt liigendatud meloodia · eelistati polüfooniat · eelistati homofooniat · fuuga, süit, motett, concerto crosso · sonaat, sümfoonia, kontsert · kiriklik eelistatud · ilmalik · muusika kandjaks kirik ja aadel · aadel ja kodanlus
1908 õppis viiult, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat. Eduard Tubin (18. juuni 1905 Torila 17. november 1982 Stockholm) oli eesti helilooja.Tubin on tuntud eelkõige sümfoonikuna, kuid kirjutas muusikat ka paljudes teistes zanrides. Tema muusikas on sageli mõjutusi eesti rahvamuusikast. 1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu Kõrgemasse MuusikakooliTubin asus õppima Tallinna Konservatooriumisse, 10 sümfooniat 2. sümfoonia "Legendaarne" ballett "Kratt" ooper "Barbara von Tisenhusen" (1968) ooper "Reigi õpetaja" (1971) . Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila Raasiku vald 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit,
See lugu on meelde jäänud kindlasti kõigile ,,Tommi ja Jerry" multifilmist, sest nende autor kasutas multikas palju kuulsaid klassikalisi muusika teoseid. Kõik kontserdil esitatud teosed olid Mozarti kuulsaimad teosed ja ,,Türgi marss" sobis koos nendega väga perfektselt nende muusikapalade hulka. Võrreldes minu teiste muusikakogemustega/kontsertkogemustega ei saa seda kontserti väga võrrelda, sest mina olen rohkem raskemuusika austaja ja sümfoonia muusikat ning raskemuusikat on väga raske võrrelda. Kontsert üllatas mind natukene, sest ta oli väga hariv ja ma ei teadnud varem, et paljud lood, mis kontserdil esitati olid Mozarti teosed. Kokkuvõttes mulle kontsert meeldis ja tahan, et selliseid kontserte rohkem korraldataks.
Sündis 27. jaanuar 1756 Salzburgis. Austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja. Ta oli oma peres noorim poeg. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel
Mart Linnas 12a Franz Liszti kammerorkester Tallinnas Kontsert toimus 20. Jaanuaril 2011. aastal tähistamaks Ungari saamist Euroopa Liidu eesistujamaaks. Franz Liszti kammerorkester on Euroopas üks kuulsamaid. Just seetõttu oli kontsert nii Pärnus kui Tallinnas kauaoodatud. Kontsert oli niivõrd populaarne et saal oli puupüsti täis. Mina isiklikult kammerorkestri muusikat kuulnud õieti ei olnud varem, niisiis oli see minu esimene kord. Esitusele tulid teosed nelja helilooja poolt. Alustuseks esitati saksa helilooja Felix Mendelssohni "Sümfoonia nr 10: Adagio-Allegro ". Muusikapala tõstis publiku meeleolu ning kontsert lubas tulla paljutõotav. Peale seda kanti ette Antonin Dvorak'i "Serenaad E- duur'i" kõik viis o...
Looming Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Raimo Kangro Looming Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Looming Teisalt on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - Kangro helikeeles on keskmisest eesti muusikast tublisti enam rütmiaktiivsust ja temperamenti. Tema muusika rütmipalett on väga rikkalik - neoklassitsistliku või rokiliku motoorika kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme. Looming Kangro teosed koosnevad sageli kiiresti vahelduvatest kontrastsetest
virtuoosne improvisaator. Tallinnas töötas Kapp aastatel 1920-1944 dirigendina Estonias ning pedagoogina Tallinna Konservatooriumis. Loomingu alla kuuluvad oratoorium „Hiiob“, patriootilise sisuga kantaadid „Päikesele“ ja „Ärka, rahvas“, 5 sümfooniat, instrumentaalkontserdid orelile, metsasarvele ja klarnetile ning tšellole ning kõik koos sümfooniaorkestriga, orelimuusika, soololaulud, instrumentaalmuusika, kooriteosed „Mu süda“ ja „Palumine“ ja 4 süiti sümfoonia orkestriga. Arturi kuulsaim teos on romanss „Metsateel“, mille ta lõi 1895 aastal. Artur Kappi tähtsus põhines tema teoste nimistuses, kus olid esikohal suurvormid. Tema klassikalis-romantiline väljenduslaad pakub nii sügavamõttelisi ja tõsiseid, kuid ka lüürilisi meeleolusid. Ta oli Rudolf Tobiase õpilane ning teda loetakse koos Rudolf Tobiasega Eesti sümfonismi rajajaks.
“Ootus”) III - seeriatehnika ehk dodekafooniline periood (“Mooses ja Aaron”) IV - hiline periood (vokaalsümfooniline teos “Kol Nidre”) Anton Webern, Alban Berg ja Arnold Schönberg moodustasid uue Viini koolkonna. Neoklassitsism 1920-1940 aastatel Eeskuju barokk- ja renessanssmuusikast Harmoonia lihtsustamine Picasso poolt uus kunstistiil kubism Igor Stravinski (1882-1971) sümfoonia – “Es-duur” balletid – “Tulilind” , “Petruška” ja “Pildid paganlikust Venemaast”
varem või hiljem täieliku kurtuseni. Sel hetkel lõi Beethoven oma kõige parema ja kuulsaima klaverisonaati ,,Kuupaistesonaat". Alates 1818. aastast ei aidanud Beethovenit enam ka kuuldetorud, ta oli täiesti kurt ning suhtles peamiselt kirjalikult. Samuti halvenes ta üldine tervis iga aastaga. Sel perioodil kirjutas Beethoven veel viis väga kaalukat klaverisonaati ning töötas peamiselt oma elu suurteostega, milleks on ,,Missa solemnis" ja 9. sümfoonia, mida võib lugeda heliliija elutöö kokkuvõtteks. Beethoven suri 26.märtsil 1827. aastal ja tema matustel Viinis osales umbes 10 000 inimest.
Euroopa muusika 20. sajandi keskel Kristin Kaimer Benjamin Britten (1913-1976) · Brittenit peetakse 20.saj. väljapaistvaimaks Inglise heliloojaks. · Silmapaistev dirigent ning pianist · Esimese helitöö kirjutas ta viieaastaselt. · 13-aastaselt hakkas võtma F. Bridge´lt õppetunde, hiljem pühendas oma õpetajale ,,Variatsioonid Frank Bridge´i teemal" keelpilliorkestrile · Tema eluaegseteks loomingupartneriteks olid: luuletaja Wyston Hugh Auden ja tenor Peter Orkestrimuusika · Orkestrimuusikas on Britteni populaarseim teos ,,Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale" ehk ,,Teejuht noortele orkestri juurde". · Teose eesmärk on tutvustada sümfooniaorkestri pille ja nende erinevaid kõlalisi võimalusi. Ooperid Britteni ooperid (15) eesotsas ,,Peter Grimesiga" tähistavad Inglise ooperi taasündi. Operetilik ooper ,,Paul Bunyan" Ajalooline ooper ,,Lucretia teotamine" Koomiline ooper ,,Albert Herri...
Rudolf Tobias (1873 1918) · Helilooja, organist, koori ja orkestridirigent, muusikapedagoog ja kriitik · Oratoorium ''Joonase lähetamine''; ''Julius Caesar'', ''Johannes Damaskusest'', ''Sest ilmaneitsist ilusast'', ''Eks teie tea'', ''Varas'' · Uued zanrid: avamäng, keelpillikvartett, kantaat, klaverikontsert, oratoorium. 50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon) · ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspression...
eelistab helilooja varjundirikast rohkete soolodega kammerlikku kõla. Rida teoseid on loodud keelpilliorkestrile, mille väljendusvahendeid valdas keelpillimängijast helilooja täiuslikult. Elleri varases loomingus (umbes 1925. aastani) on impressionistlikke ("Öö hüüded") ja ekspressionistlikke ("Viirastused" , 1. ja 2. keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) loomingut iseloomustab rahvamuusikast tuletatud omapärane rahvuslik koloriit (1. sümfoonia, "Varjus ja päikesepaistel" ). Hiline looming on kahesuunaline: ühelt poolt rahvaviisidele põhinevad teosed ("13 klaveripala eesti motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis-eepiline muusika ("Muusika keelpillidele", 3. sümfoonia, Sümfoniett). Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju. Pealkiri ei viita enamasti siiski mitte kirjanduslikku laadi süzeele, vaid väljendab teoses valitsevat meeleolu. Viimane seostub enamasti loodusega: "Koit" ,
"Talvine teekond" 24 laulust, enamasti kolmeosalised, "Luigelaul" 14 laulust Instrumentaalmuusika On välja kasvanud kodusest musitseerimisest, sümfooniate meloodiad on laulvad, kontrastid puuduvad !! Schuberti tähtsus Soololaulu ja laulutsükli kui zanri väljaarendaja Toetus oma loomingus rahvamuusikale Sümfoonia peateema esmakorselt 3osalises taktimõõdus Esimene romantismiajastu helilooja Kirjutas meeletult palju muusikat, u. 1500 teost. Robert Schumann 18101856 Elu Oli saksa helilooja, pianist ja kirjandustegelane. Sündis väikses saksa linnakeses Zwickau. Tema isa oli kunstihuviline ja toetas Roberti muusikahuvi, ema oli aga selle vastu. Esimesed muusikalised katsetused 7aastaselt
Sellesse ringi kuulus näiteks 4 ka Andres Mustonen, kes asutas peatselt vanamuusikaansambli "Hortus Musicus" - esimese omalaadse Nõukogude Liidus. Vanamuusika oli Nõukogude Liidus tollal aga peaaegu tundmatu ning Eestis polnud kuigi palju ka selle valdkonna noodimaterjali - seda saadi tuttavate käest Moskvast, palju kirjutati ise käsitsi ümber. Pärdi kolmas sümfoonia (1971), pühendatud Neeme Järvile, oli omamoodi üleminekuteos. Sümfoonia muusikalises materjalis on palju sellist, mis meenutab 14.-15. sajandi muusikat, kusjuures orkestrikoosseis ja -käsitlus on tänapäevased .Muusikalised otsingud aga jätkusid ning 1976. aastal tuli Pärt välja uute teostega täiesti omapärases stiilis, mis sai nime "tintinnabuli". Tintinnabuli - kellukesed 1976. aastal valmis Arvo Pärdil seitse teost erinevatele koosseisudele. Need jõudsid
"Tribute to Caesar" segakoorile (1997) "The Woman with the Alabaster Box" segakoorile (1997) "Triodion" segakoorile (1998) "Zwei Beter" naiskoorile (1998) 7 "Which Was the Son of ..." segakoorile (2000) "Nunc dimittis" segakoorile (2001) "Peace upon you, Jerusalem" naiskoorile (2002) "Most Holy Mother of God" neljale häälele (2003) Orkestriteosed "Nekroloog" (1960) "Perpetuum mobile" (1963) 1. sümfoonia "Polüfooniline" (1963-64) "Collage B-A-C-H" (1964) "Pro et contra" (tsellokontsert, 1966) 2. sümfoonia (1966) 3. sümfoonia (1971) "Wenn Bach Bienen gezüchtet hätte..." klaverile, puhkpillikvintetile ja keelpillidele (1976/2001) "Tabula Rasa" kontsert 2 viiulile, keelpillidele ja klaverile (1977) "Cantus in memoriam Benjamin Britten" keelpilliorkestrile ja kellale (1977/1980) "Festina lente" keelpillidele ja harfile (1988/1990) "Silouans Song" keelpillidele (1991)
Tubin heliloojana Eduard Tubina pikk ja rikkalik heliloometee sai alguse juba Õpetajate seminari ajal ja kestis elu lõpuni. Tema mahukas looming sisaldab teoseid paljudest erinevatest zanritest. Õpetajate seminari ajal valmisid esimesed koorilaulud, klaveri- ja orkestriteosed. Ta kirjutas kaks viiulikontserti, süite, soolo- ja koorilaule. Eriti palju kirjutas meeskooridele. Tema loomingu kaalukama osa moodustavad orkestriteosed. Esimese sümfoonia kirjutas Tubin 1934. aastal. Tubin alustas ka 11. sümfooniat, kuid see jäi lõpetamata. Kõige suurema rahvusvahelise edu tõi Tubinale Viies Sümfoonia, mida on juhatanud suurem osa eesti dirigente. See valmis 1946.a. ja kujunes kõige enam esitatud Tubina helitööks. Teos on paljude eestlaste jaoks seotud traagiliste mälestustega sõjast ja põgenemisest. Viies sümfoonia oli ka esimene Tubina helitöö, mis kanti pärast sõda ette okupeeritud Eestis 1956
1779 sai Haydn väga soodsa töölepingu. Nüüd sai ta kirjutada ka väljaspoole õukonda ning teenida nende müügist. 1780-ndatel kohtus Viinis Mozartiga; nad on endid nimetanud headeks sõpradeks ja ilmselt ka teineteiselt õppinud. 1790 Eszterhazy vürst suri ja tema järeltulija, kellel polnud erilist muusikahuvi, saatis kapelli laiali. Pärast õukonnateenistuse lõppu sai kohe mitmeid tööpakkumisi, nende hulgast võttis vastu pakkumise Londonist. See nägi ette 6 sümfoonia ja ühe ooperi kirjutamise ning hulgaliselt kontserte. Kontserditsüklit saatis erakordne menu ja Haydnile omistati ka Oxfordi ülikooli muusikadoktori kraad. Viini naases ta rikka ja kuulsana, kuid pettumuseks oli kodupubliku jahe vastuvõtt. Sestap võttis vastu tellimuse veel kuuele sümfooniale .Need sümfooniad, nr.93-104, ongi Haydni loomingu absoluutne tipp. 1795 jäi Haydn lõplikult Viini. Uus vürst ootas Haydnilt eelkõige toretsevat kirikumuusikat
Sergei Rahmaninov (1873 1943) Sergei Vassiljevits Rahmaninov (sündis 1 aprill 1873 a Novgorodi lähedal, suri 28. märts 1943 a Beverly Hills). Oli vene helilooja, pianist ja dirigent. Ta on kirjutanud 3 sümfooniat, 4 klaverikontserti ja 3 ooperit. 1898 kukkus tema esimese sümfoonia esiettekanne täielikult läbi. Selle põhjuseks oli peamiselt teose novaatorlik, oma ajast ette jõudnud stiil. See ebaõnnestumine põhjustas Rahmaninovil raske närvihaiguse ja ta ei suutnud mitu aastat uut heliloomingut kirjutada. Kriisist välja tulla suutis ta kogenud psühhiaatri Nikolai Dali abiga. Aastal 1901 valmis Rahmaninovi teine klaverikontsert ja ta võttis 1904 vastu dirigendi koha Moskva Suures teatris. 1906 reisis ta
6-aastaselt alustas konsertreise Euroopa linnades, esines Austria keisrinnale. Oli imelaps Wunderkind. Kaasa võeti ka tema õde Nannerl, kes oli ka imelaps. Lastest tehti rahategemise vahend. Tasu maksti natuuras (käekellad vahetati rahaks ümber). Mozarti elust on säilinud tihe kirjavahetus isaga. Selline elulaad mõjus halvasti, Mozartil esines juba lapsepõlves tervisehädasid (minestamine). Mozarti surma põhjuseks võis olla see, et ta kurnas end üle. 9-aastaselt valmis esimese sümfoonia, järgmisel aastal esimene ooper. Ooper kujunes Mozarti lemmikanriks. Mozart pidas end ooperiheliloojaks. 13-aastaselt oli tal töökoht Salzburgi piiskopi õukonna juures. Mozart oskas kirjutada ja mõningal määral arvutada. 14-aastaselt läks edukale konsertreisile Itaaliasse. Itaalia alistamine muusikalises mõttes tähendas palju. Itaalias sai mitu tähtsat tunnustust. Paavst andis talle Kuldkannuse ordeni. Valiti Bologna ülikooli auliikmeks
Kontserdiarvustus Käisin pühapäeval 28. märtsil 2010 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis kuulamas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfoonia orkestri saatel toimuvat kontserti ,,Penderecki sild üle milleniumi läve" kuulamas. Sellest kontserdist kuulsin juhuslikult enda õe poisilt, kes on lõpetas 5 aastat tagasi Muusika keskkooli ning soovitas minna. Dirigentideks lugude esitamisel olid vanameister Penderecki ise ning samuti Andres Mustonen. Solistideks, kes esitasid esimest pala, olid Henry David Varema, Indrek Leivategija ning taaskord Andreas Lend. Viimast on vist näha küll igal vähegi endast
Tema looming on poeetiliselt programmiline, samas realistlik ja rahvuslik. Ta armastas muinasjutulisi teemasid, leidub ka kaugete maade eskootilisi kõlavärve ning meisterlikke sünfoonilisi maalinguid. Ta valdas suurepäraselt orkestratsiooni ning harmooniat. Ta on kirjutanud 15 ooperit (näiteks "Lumineid" ja "kuldkikas") sümfoonilised süidid "seherazade" ja "Hispaania capricao", 3 sümfooniat, klaverikontsert, kammermuusika ja romansid. Tsaikovski Tema rajas Vene klassikalise sümfoonia, oli Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja. Ta väljendas avatusega isiklikke hingelisi läbielamisi, kõigest kumab läbi soov rebida end kõrgemale. See kõik mõjutas tema loomingut, kasvadeks elu lõpu poole draagikaks. Ta on kirjutanud 6 sümfooniat, avamäng-fantaasia "Romeo ja Julia" sümfoonilised fantaasiad "Torm" "Francesca da Rimini" ja "Itaalia capriccio", 10 ooperit, 3 balletti, viiulikontsert, 3 klaverikontserti ja üle 100 klaveriteose.
Intervjuu Mozartiga 1)Kuna ja kuidas sai alguse teie muusikaline karjäär? · See algas umbes 4-aastaselt kui hakkasin tegelema loominguliste katsetustega.Mu esimesed kontserdireisid ,mis toimusid Euroopas, algasid siis,kui olin kuuene.Paar aastat hiljem alustasin ma oma enda teoste kirja panemisega.Peale seda üheksa aastasena valmis mu esimene sümfoonia ja aasta hiljem ka esimene ooper. 13-aastasena sain ma oma esimese töökoha Salzburgi peapiiskopi õukonnas.Ma olin juba neljateist aastasena Milaano ooperiteatris väärtustatud lavastaja.Praeguseks olen tegelenud muusikaga üle 30 aasta. 2)Kui raske on teie arvates luua uut teost? · Ma kinnitan Teile,armas sober,et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel näinud nii palju vaeva kui mina.Ei ole kerge leida muusika alal kuulsat meistrit, kelle teoseid ma ei oleks
7. Viini klassik, Mozarti õpetaja 8. Ooper võrgutajast Don Juanist ja ,,kivist külalisest" 9. Mingil eluperioodil teatud linnas tegutsenud muusikute koondnimetus 10. Mozarti õe nimi 11. Rooma paavsti poolt Mozartile omistatud tiitel 12. Linn, kus musitseerides veetis Mozart kuid 13. Mozarti esimene õpetaja, innustaja ja isa 14. Koomiline ooper (itaalia keelne nimetus) 15. Linn, kus suri Mozarti ema ja linn, mis tellis Mozartilt esimese sümfoonia suurele orkestrile 16. Linn, mis mängis Mozarti elus väga olulist rolli. (nt. kuulis ta seal esimest korda klarnetit, kohtas perekond Weberit jne.) 17. Viini klassik 18. Mozarti sünnilinn 19. Mozarti õpilane, kes lõpetas tema viimase teose 20. W. A. Mozarti lõpetamata jäänud teos 21. Esialgu haledalt läbi kukkunud Singspiel
Magnificat sopranile ja keelpillikvartetile/-orkestrile 1991/1998 Sonata da chiesa / Kirikusonaat viiulile ja orelile 1991, versioon tsellole ja orelile 2001 Stabat Mater kõnelauljale 1998 Stabat Mater tsellole 1999 Stabat Mater soolohäälele 1999 "Feroce-veloce" klaverile 1999, versioon orelile 2000 Stabat Mater electronique 2000 "Ich hab' genug", aaria kontratenorile ja orelile 2000, versioon tenorile ja orelile 2001 Stabat Mater viola da gambale 2001 MELODIA viiulile 2001 DILEMMA, sümfoonia orkestrile 2002 ATEMLOS, multimeediakompositsioon 2005 Stabat Mater per flauto "Tunc videns Iudas" 2005-2007 MELODIA ACCOMPAGNATO kammeransamblile 2006 ANIMA MEA elektroonikale 2006 WELT GEBAUT IST kammeransamblile 2007
Robert Schumann 1810-1856 Robert Schumann sündis Saksa provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil 1810.a. raamatukirjastaja- ja kaupmehe perekonnas. Koduses kirjalikus õhkkonnas tutvus ta ka Haydni, Mozarti, Beethoveni jt. muusikaga. Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Isa surres valis ta juuraõpingud Leipzigis. Seal jätkas ta klaveri õpinguid oma tulevase pianistist abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 18281830 tudeeris Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. Heidelbergi ülikool, koolivaheajal külastades Itaaliat, tutvus sealse ooperiga ja kuulis 1830.a. Frankfurdis Paganinit. See avaldas talle väga suurt mõju ja ta otsustas, et temast peab saama Pianist. Aga see unistus ei täitunud, sest soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldise...
Benjamin Britten 22.11.1913 4.12.1976 Elulugu Inglise helilooja ja pianist Huvi muusika vastu tekkis tänu lauljannast emale Esimese helitöö kirjutas 5-aastaselt Sai stipendiumi Londoni Kuninglikku Muusikakolledzisse Õppis klaverit ja kompositsiooni Kooli lõpetas 1933.aastal 1939.aastal sõitis Britten puhkeva sõja eest USA-sse, kuid naasis sealt juba 1942.aastal Peale sõda kogus ta muusika üha enam tunnustust 1948.aastal asutas ta Aldeburghi festivali Saanud mitmeid auhindu ja aunimetusi Britten sai Teenete ordeni kolmanda heliloojana Enne surma tõsteti ta aadliseisusesse Suurimaks eeskujuks Henry Purcell Looming 20.saj väljapaistvaim Inglise helilooja Andekas dirigent ja pianist Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi Tundis huvi Schönbergi ja Bergi loomemeetodite vastu ning katsetas ka ise 12-helitehnikaga Tema teosed on tavaliselt tonaalsed ja selgete vo...
Tuntuim teos ''Boolero''. Oli Debussy suur austaja. Neoklassitsism e. Uuesti klassitsism tähendab tagasipöördumist läinud aegade stiilide juurde. I.Stravinski- kõige kuulsam Vene helilooja Ekspressionism- muusika on ülimalt intensiivne , sageli fortes(väga vali), muusikas valitseb närviline õhkkond Muusika Ameerikas, G. Gershwin- Oli Jazz muusika esiletõus, süvamuusika oli kohaliku tähtsusega. G.Gershwin Looming: ,,Rhapsody in blue"-klaverile ja sümfoonia orkestrile. Teda peetakse sümfoonilise jazzy rajajaks. ,,Ameeriklane Pariisis", 1935- on Ameerika rahvusooperi sünnipäev. Ooper ,,Porgy ja Bess" Muusika Euroopas. C.Orff (1895-1982): - tuntud saksa helilooja, dirigent ja muusika pedakoog. -Saltsburgis Orffi instituut. -Orffi instrumentaarium(kõlapulgad, tamburiin jne), levinud üle maailma. -Püüdis ühendada tantsu, laulu ja pillimängu. -Looming: iseloomulik lihtsad meloodiad, vanast muusikast inspireeritud. Lõi uue lavateose
Arvo Pärt Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja kes on kirjutanud väga palju ülemaailma tuntuid heliteoseid. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt suutis ta komponeerida.Ta teostas oma õppinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Tintinnabuli-muu...
Sydney ooperiteater (Sydney Opera house) Anette Steinberg Sydney ooperiteater on 20. Sajandi üks kuulsamaid hooneid kogu maailmas, tegemist on modernistliku ekspressionistliku ehitisega. Asub Ausrtraalias, Sydney linnas Harbour’i silla läheduses. Sellest on saanud nii Sydney kui ka kogu Austraalia sümbol. 1950.ndatel võttis Sydney linnavalitsus vastu otsuse, et on vaja uut ooperimaja ja korraldas konkursi, mille võitis Taani arhitekt Jørn Utzon, ehitust alustati 1959. aastal. Tegemist oli äärmiselt keeruka kontruktsiooniga ning seega väga raskesti teostatav, pidi välja mõtlema uusi arhitektuurilisi lahendusi ning ka detailide ja mõõtmete välja arvutamine võttis aega rohkem kui arvata osati. Lisaks eihitise keerukusele nõudis see ka suuri rahasummasid, algselt 7 miljoni Austraalia dollari asemel läks kogu hoone maksma 102 miljonit. Raha tõttu peeti maha tulised vaidlused linnavalitsuse ja arhitekti vahel, mispärast vii...
Beethoven Ludwig van Beethoven sündis 1770. aastal Bonnis. Ta pere oli algselt jõukas, kuid pärast vanaisa surma, kes neid rahaliselt toetas, toimus nende elus allakäik. Beethoven pidi oma väikeste vendade eest hoolitsema ning juba lapsepõlves paistis välja tema kinnisus ja keskendatus. Muusika teed alustas ta 9aastaselt ning tema esimeseks muusikaõpetajaks oli tema isa Johann Beethoven, kes tahtis Ludwigust imelast teha.1787.aastal sõitis Beethoven Viini, et kohtuda Mozartiga, kellele ta väga muljet avaldas, aga Beethoven pidi paraku koju tagasi sõitma, sest ta ema haigestus. Peale ema surma hakkas isa joodikuks ning Beethovenil tuli hakata perepeaks juba 17aastasena. 1792. aastal asus ta Viini ja hakkas seal tegema oma kuulsat pianistikarjääri. Pärast rasket haigust 1796. aastal vaevas heliloojat kõrvades püsiv kohin ning ta mõistis, et ta jääb kurdiks. 1817.aastal kurdistus ta täielikult. Oma viimase...
taas hõrenedes olematusse hajub. 1960.aastate keskel hakkas Pärt kasutama uut nn kollaažitehnikat, mille puhul ühes teoses võib kõlada mitme eri ajastu muusikastiile, seda kas ostseste tstaatidena või siis helilooja enda loodud stiliseeringuna. 1968.aastaks tundis Pärt, et seni kasutatud muusikalised vahendid on end tema jaoks ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (1968–1976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Edasiste otsingute tulemustena jõudis Arvo Pärt uue originaalse loomestiilini. Tintinnabuli stiil (ld.k. kellukesed) nagu Pärt seda ise nimetab on täiesti erinev helilooja varasemast helikeelest. See on nn heakõlaline muusika, mis lähtub kolmkõladest, eeskujuks häälestatud kokkukõlavad kellukesed. Kõlaliselt on tintinnabuli
Lapsepõlv ja õpingud-Imelaps, 3-4 aastaselt hakkas klaverit mängima, 11-aastaselt kirjutas esimese ooperi ja 8-aastaselt esimese sümfoonia. Ta isa oli 18.sajandi parima viiuliõpiku kirjutaja. Haritud ja musikaalsest perest. Kuna nad olid pidevalt reisil, siis põdes Mozart palju haigusi ja õpingud toimusid paljusti matkaklaveril, kõik see on ära jätnud tema normaalse lapsepõlve. Tööaastad-Kaks perioodi. Esimene lapsepõlvest alates kuni 1781.aastani, kus ta läheb Salzburgis piiskopiga tülli 25-aastasena ja ta ei ole alati enda reisidelt
Impressaario Itaalia ooperiteatrijuht Bel canto Meeldejääv meloodia, oluline on suur koor, võimsus Libreto ooperi kirjanduslik alus Opera seria tõsine ooper Opera semiseria pooltõsine ooper, kedagi süüdistatakse alusetult Grand opera suur ooper Festsipelhaus Spetsiaalselt Wagneri ooperid etendav ooperimaja Gestamtkunstwerk Wagneri ooperi põhiidee on muusika, tants, draama, poees, süntees Giuseppe Verdi 1813-1901 19. itaalia kõige tuntum helilooja, 7. aastaselt sai organisti abiliseks, 12. aastaselt organisti õpilaseks, paari aasta pärast assistendiks. 1842 ,,Nabucco", 1843-1890 teeb tööd, kirjutab oopereid (,,Macbeth", ,,Luisa Miller") ,,Rigoletto", ,,traviata" . Ta tegeles ka poliitikaga, sai senaatoriks. 1879 ,,aida" peale selle esietendust ei kirjutanud enam ühtegi ooperit. Elu lõpus elas Milanos, tegeles heategevusega. Bizet 1838 1875 9 aastaselt läks muusikakonservatooriumi klaverit õppima Läks elama Itaalisass...
on kindlasti kasulik lugeda ka näiteks esinejatel endil. Muusikalavastuse retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte: Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3. 1. Lavastuse pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht Sarja CONCERTO 1. kontsert 14. oktoober 2011 kell 19 -- Estonia kontserdisaal 2. Solistide, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Smetana. Sümfooniline poeem "Vltava" tsüklist "Minu kodumaa" Martin. Oboekontsert Dvoák. Sümfoonia nr 9 e-moll, op 95 "Uuest maailmast" Heli Ernits (oboe) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent DANIEL RAISKIN 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks väga lühidalt, iga punkti kohta kõige rohkem 23 lauset! a) solistide elulugu, varasem tegevus jne, tutvustav info dirigendi, lavastaja ja kunstniku kohta 4. Etendatava teose sisuline iseloomustus: a) näiteks millises zanris teos esitati ja millisest ajastust;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
