· reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) · Kontrollib ja keskmistab temperatuuri KESKKONNATEGURID e ÖKOLOOGILISED TEGURID · Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond · Päikesevalgus · Temperatuur · Sademed · Tuul · Happesus (pH) · Toitainete sisaldus · Veereziim · Rõhk · Tuli · Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Fütofaagia · Konkurents · Antropogeensed tegurid inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju · Keskkonna saastatus · Metsade hävitamine · Soode kuivendamine · Võõrliikide sissetoomine · Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID · Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid
draiverid. Tracert Võib ka juhtuda, et mingi server või muu võrguressurss pole kättesaadav vigade tõttu vahepealsetes võrguseadmetes, nt ei tööta mõni ruuter õigesti. Appi tuleb sellisel juhul käsk tracert, mis pingib kõiki vahepealseid sõlmi, näidates nii pakettide liikumise marsruuti. Kui mõni vahepealne sõlm ei vasta, siis ei ole loomulikult ka lõpppunkt kättesaadav. Käsk pathping on käskude ping ja tracert sümbioos, mis lisaks pingimisele näitab ka vahepealset marsruuti. Mõlemal käsul on ka mõned abivõtmed. Windowsi abisüsteemist leiab iga võtme täpse kirjelduse. Aadressiks võib olla nii IP -aadress kui ka nimi. Ipconfig Üheks mugavaks vahendiks oma võrgu konfiguratsiooni uurimisel ja parandamisel on utiliit ipconfig. Andes käsu ipconfig ilma parameetriteta näidatakse lühidalt võrguühenduste parameeteid ( IP -aadress, mask, võrgulüüsi ehk gateway aadress). Käsul on mitmeid tegevust
Bioloogiline (II ja III) Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Mikroorganismid kasutavad lahustunud orgaanilised ained oma elutegevuses ning biomass seob kolloidse heljuvaine. Orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja veeks. reovee looduslähedased puhastusmeetodid, Biotiigid – looduses avatud tiigid, tavaliselt madalad. Vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide/bakterite ja vetikate sümbioos. Bakterid – lagundavad orgaanilist ainet. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. Märgalad, tehismärgalad maakera suurimad veereostajad? Punktreostusallikatest (tööstusettevõtted, linna sademetevesi, munitsipaalreovesi, soe vesi elektrijaamadest, loomafarmid, laevad jne); konkreetne asukoht on teada. Hajureostusest (põllumajandus, metsamajandus, kaevandus, asulate vihmavesi, prügimäed jne); täpset asukohta ei ole võimalik määrata. Mis on veeökoloogiline jalajälg?
• reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) • Kontrollib ja keskmistab temperatuuri KESKKONNATEGURID e ÖKOLOOGILISED TEGURID • Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond • Päikesevalgus • Temperatuur • Sademed • Tuul • Happesus (pH) • Toitainete sisaldus • Veereziim • Rõhk • Tuli • Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted • Sümbioos • Kommensalism • Parasitism • Kisklus • Fütofaagia • Konkurents • Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju • Keskkonna saastatus • Metsade hävitamine • Soode kuivendamine • Võõrliikide sissetoomine • Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID • Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid
Biogeograafia Biogeograafia · Teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see on ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Mis on teadus? · Uute teadmiste saamise protsess · ,,teaduse tegemine on korduvate seaduspärade otsimine, mitte lihtsalt faktide kuhjamine" Robert MacArthur Biogeograafia tegeleb · Taksonid · Ökoloogilised kooslused · Ökosüsteemid · Seosed (ökoloogia) · Takson Klassifitseerimisaste eluslooduses Põhiühik on liik Liigist suuremad taksonid: perekond, sugukond, sel...
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. ...
Need jagunevad: Toopilised - vastastikused suhted kooselunemise töttu Troofilised - vastastikused suhted toitumise pinnal Generatiivsed - paljunemise pinnal Liigisisesteks teguriteks on: Kokkupõrge (otsene füüsiline võitlus) Võitlus (parem asukoht, rohkem toitu jms) Liigisisene konkurents toimib vaid suure tiheduse juures Liikide vahelised tegurid: Võitlus toitumise pinnal - toiduahel Parasitism, konkurents, sümbioos, mutualism (tolmeldamine) Antropogeensed tegurid: otsene mõju - vahetu toime elusale o Kasutamine ja hävitamine (jahindus, kalastamine) o Viljelemine ja kodustamine o Introduktsioon ja aklimatsioon - organismi sissetoomine aklimatiseerimiseks alale, kus seda varem pole olnud o Selektsioon ehk valikarendus Kaudne mõju - abiootiliste ja biootiliste tegurite mõju muutuste läbi -
Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased ...
vaid eksperimendis olemisele. Seega tööviljakust tõstab tähelepanu. 11. Milline oli Douglas McGregori panus juhtmisteadusesse, põhilised seisukohad? McGregor jagas inimesed laias laastus kaheks ehk teooria X ja Y : · Ühed, kes on passiivsed ja keda tuleb pidevalt kontrollida ja tagant sundida · Teised, kes võtavad ise aktiivselt initsiatiivi · X ja Y tüüpi inimesi tuleb erinevalt juhtida · (Hiljemalt lisas Ouchi, et parim lahendus sümbioos Z) Leidis, et inimene on tahtmiste ori. 12. Nimeta vähemalt 5 erinevat organisatsiooni liiki. Gerndorfi järgi, kaks esimest on klassikalised. Avalik sektor,erasektor,usuorganisatsioonid, sõjavägi, vabatahtlikud organisatsioonid, loovusele suunatud organisatsioonid, koolid, perekond, meditsiiniorganisatsioonid ja salaorganisatsioonid. 13. Mida tähendab sünergia? Saavutada rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Sünergiline efekt: 1+1+1 > 3 14
tselluloosi. Seen kui sõber.1) mükoriisa esineda ka teisi mikrostruktuure nt moodustaja 1mm3- 100m seenehüüfi. keemilised kristallid. Puitu lagundavate Hüüfide abil saab puu kasutada mullamahtu. seente viljakehi võib klassifitseerida Seen on heterotroofne ja vajab süsivesikuid, mitmeti: 1) a) mitmeaastase- torikulaadsed mida puu eritab+ spetsiifilisi bioaktiivseid viljakehad on põhilised lagundajad. aineid et sümbioos püsiks. 2) endohüüfid- ka -Viljakeha allküljele tekib igal aastal uus maapealsetel puuosadel seened. Okkaid, kus torukeste kiht (hümensaalkiht) või b) endohüüfid sees, putukad ei taha. Seen aitab üheaastased viljakehad. Mitmeaastaste vabaneda puul talle mittevajalikest okastest. viljakehade tunnuseks on puitunud 3) biotõrje- suur korbik, millega juurepessu viljakehad. Üheaastased viljakehad on ravitakse
16. saj. Moskoovia misjonid Loode-Venemaal 16.-17. saj. protestantism Läänemere ääres 18. saj. hernhuutlik liikumine 19. saj. ekstaatilised usuliikumised 20. saj. Nõukogude võim 21. saj. valikuline sekulariseerumine Protestantistlikus kultuuriruumis Kas algsete usuvormide assimileerumine (pirunkirkko, hiisi jne). Halvustav tähendus Või algsete usuvormide isoleerumine (hiis, vanapaganad) Kujunenud piir kristliku ja mitte-kristliku vahel Õigeusklikus kultuuriruumis Spetsiifiline sümbioos algsete ja kristlike usuvormide vahel: Rahvapärases usuelus tähtsam piir mitte kristliku ja mitte-kristliku, vaid inimliku ja ambivalentse teispoolsuse (metsikus, surmavald) vahel, kus kristlikud ja paganlikud elemendid võivad asuda mõlemal poolel. Piiride (taas)kehtestamine rituaalides. – näiteks itkemine haual – äratatakse surnu, kurdetakse muresid, palutakse, et surnu ei tuleks kummitama, pannakse magama tagasi. Inimeseks olemine tähendab ennast inimesena piiritlemist.
(ehitus, veepuhastamine, säästmistehnoloogiad, toidutehnoloogia, põllumajandus, kaevandused jne.) BIOLOOGILINE PUHASTUS: Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismideks on bakterid ja algloomad. Biotiigid looduses avatud tiigid,vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. Märgalad ja nende kaitse. Biotiigid (vt.eelnevat küsimust)-kaitseks rakendatakse erinevaid akte, lepinguid jne. Rannikumeri ja tema seisund ja kaitse.- kõige suuremad probleemid on pidevad naftareostused, kaitseks on igasuguseid lepinguid tehtud, kuid kõik hakkab pihta ikkagi nafta- lekete ärahoidmisest, kindla ohutuse tagamisest. Läänemere kaitse (HELCOM).- Helsingi komisjon ehk Läänemere
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmem...
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust ...
Peale II MS toimus loobumine suurtest narratiividest ning ei aimatud enam järele Lääne kultuurikäitumist. Tekkisid uued teooriad nagu kultuurisõltelisus ja kultuuriuniversalism. Kultuurisõltelisus arvab, et iga kultuur vajab mõistmiseks teooria kohaldamist oma kultuuri eripärale. Kultuuriuniversalism väidab, et inimloomus on universaalne ning kõiki kultuure võib uurida samade meetoditega. Tegelik tõde on kusagil vahepeal. Kultuurikooslusi on palju erinevaid sümbioos, kus erinevad kultuurid eksisteerivad rahulikult koos; assimilatsioon, kus üks kultuur muutub teisega sarnaseks jne. Muidugi on ka globaalseid kultuurinähtusi, nagu jõulude puhul kingituste tegemine. Kultuuride suhtes saab tunda vaimustust, neid saab kritiseerida ning sünteesida. 14. Määratlege modernsus vastanduses modernismiga. Millised on modernismile tüüpilised kultuuripraktikad? Modernsus kui uue maailmanägemise paradigma. Modernsus toetub mõistuslikule
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid Ecology (from Greek: , "house"; -, "study of") is the scientificstudy of the relation of living organisms to each other and their surroundings.[1] Ecology includes the study of plant and animalpopulations, plant and animal communities and ecosystems. Ecologists study a range of living phenomena from the role of bacteria in nutrient recycling to the effects of tropical rain forest on the Earth's atmosphere. Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna- suhete uurimise ja kirjeldamisega. Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 1314) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ...
ja valke (piimatooted ja kala) ning kehaline koormus peab olema piisav 12.Kui palju on atmosfääriõhus lämmastikku? Miks on see sageli limiteerivaks elemendiks organismide elus? Millised suhted valitsevad liblikõieliste (nimeta mõni) ja mügarbakterite vahel; seente ja vetikate vahel samblikes? Õhus on lämmastikku 78%. Enamik organisme ei saa seda otse õhust omastada. Seda suudavad mügarbakterid, kes elavad sümbioosis liblikõielistega (hernes, uba) Seente ja vetikate vahel on sümbioos samblikes. Samblik= seeneniit+ vetikas. 13.Iseloomusta riboosi, desoksüriboosi, glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni (leidumine, milline süsivesiku rühm, ülesanne). o Riboos- RNA koostises olev suhkur, lihtsuhkur e. monosahhariid o Desoksüriboos- RNA koostises, lihtsuhkur, o Glükoos- fotosünteesi lõpp-produkt, taimedele vajalik energiaallikas, liitsuhkur e polüsahhariid. Leidub taimedes ja puuviljades.
Sia arvates umma't (kogukond) peaks valitsema keegi M. järglane. Eristumine on ajalooline, mitte kuskil kirjas. Kõik teadused pidid legaliseerima võimu, sest igasugune tegu on islamis usuline akt. 16. aprill Kreeka Vana-Kreeka inimene: viimane peatükk Kreeka on aegade hämarusest olnud erinevate kultuuride sõlmpunkt. Kreeka religioon on väga suurel määral sümbioos, segu erinevatest mõjudest. Minoiline tsivilisatsioon mõjutas oluliselt hilisemat Kreekat. Minoiline religioon on jumalannakeskne. Naise kui viljakusesümboli austamine oli omane põlluharijate kultuuridele. Kybele kultus Väike-Aasias, hiljem austatakse Kreekas ja Roomas. Kreeklased rändasid tõenäoliselt Kreekasse III aastatuhande lõpu poole. Indoeurooplaste puhul on religioonipilt pigem patriarhaalne. Siiski ei leia häid seoseid teiste indoeuroopa jumalatega
lagundajad ebasoodsad - kübarseente viljakehad on - Esmase mullakihi toiduks loomadele tekitajad - kahjustavad loomi ja taimi - Toduks põhjapõtradele seenhaigustega - sümbioos taimede ja seente vahel - Tähtsus - kübarseened toiduks - geoloogiliste objektide inimestele inimestele vanuse määramiseks - pärm (loomasööt ja ravimite - rahvameditsiinis ja valmistamine) ravimite valmistamisel
ntx) - Hansa kontorid e. Esindused olid paigad, kus kaupmehed viibisid, et kauplemistingimusi välja kaubelda (Londonis, Novgorodis jne) - Liit püsis 16. Sajandini ja siis lagunes kiiresti, kuna esile kerkisid regionaalsed erihuvid ja teiste maade (Inglismaa) kaubanduse tugevnemine. Lisaks Poola, Rootsi, Taani tugevnemine ja nende oma kaubanduspoliitika - Kristlus on süsteem, milles keskaeg toimis - Kuidas katoliku kristus valdavaks sai? - Riigi kiriku sümbioos kujunes Bütsantsis Keiser Justinianiuse ajal. 6 sajandil - Kirik võim mis pretendeeris riigi valitsejate ülemluseni - Esialgu oli kohalik kirik kohaliku valitseja võimu all - Keskaja kirikulugu on periodiseeritud mitmel moel: - Laias laastus kujunes keskaegne kirik karolingidest kuni 11. Saj keskpaigani - 11. Saj.13 saj lõpp kirik omandab universaalmonarhia jooned kirik kui aparaat - Hiliskeskajal kirik muutub tsentraalseks organisatsiooniks, kujuneb huvide põrkumine
Demökoloogia populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. (uurib populatsioonide ja keskkonna vahelisi suhteid) Isendite ühtlane paiknemine populatsioonis: juhuslik esinemine esineb, kui isendite kui isendite vahel on väga tugev konkurents. 45. Populatsiooni arvukus Isendite arvukust populatsioonis reguleerivad liigisisene ja liikidevaheline konkurents, sümbioos, kisklus ja parasiitlus aga ka kliima, temp, niiskus, kasvukoht või elukoht. Populatsiooni arvukus ajas muutub seaduspäraselt: a) kasvav e. invasiooniline populatsioon iive on positiivne. b) normaalne e. stabiliseerunud populatsioon arvukus on dünaamilises (muutuvas) tasakaalus, võivad esineda populatsioonilained. c) kahanev e. regressiivne populatsioon iive on negatiivne. Populatsiooni tihedus populatsiooni suurus teatud maa-alal. Harilikult väljaendatakse seda
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid.
haigustekitajate meeldejätmine ÖKOLOOGIA Organismidele mõju avaldavad keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Ökoloogilise d tegurid jaotatakse: Abiootilised-eluta looduse tegurid ( valgus, temperatuur, sademed, toitainete sisaldus, pH, tuul) Biootilised-eluslooduse tegurid Antropogeensed- inimtegevusest tulenevad tegurid Organismidevahelised suhted ( biootilised tegurid) Sümbioos: Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu (sümbiondid). Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid. (nt ka Seen saab taimelt orgaanilisi aineid, seen varustab taime vee ja mineraalsooladega) Kommensalism: Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu (kommensaalid). Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Margaret Mahler (1897-1985): Lapse arengu ja individualiseerimise teooria Põhihuviks lapse normaalne areng Kãsitleb ema ja lapse suhet ja mängu kui olulisi aspekte lapse normaalses mentaalses ja füüsilises tervises Arenguetapid: 1. Normaalne autism endassesulgumise järk, laps on suheldes hooldajaga ükskõikne; tohutu aistingute tulv sündides paneb lapse sulguma, et uuega toime tulla 2. Normaalne sümbioos laps tunneb, et on oma hooldajaga üks; see annab maailma kontrollimise võime (nt. hüüan ja ema tuleb), turvalisustunde ja hiljem lubab see kellegisse kiinduda (sümbiootilises arengujärgus olev laps süüdistab kõiki teisi, ei näe halba endaga seostuvana vaid ainult head) 3. Eraldumine ja individuatsioon - vajalik selleks, et tekiks ettekujutus oma kehast; sümbioosist peab saama lahti ja peab
25. november 2009. a. 14:42 · Üherakulised · Toituvad Suhkrust Vees lahustunud mineraalsooladest · Paljunevad Pungudes Eoste abil · Tekitaad käärimist Pärmiseenta elutegevuse käigus anaeroobses keskkonnas tekib süsihappegaas ja alkohol Kasutatakse õlle ja veini tegemisel Pagaritoodetes Paljunevad Toituvad suhkrust Tekib CO2 ja alkohol Eralduvad Tainas kerkib · Sümbioos Pärmiseened ja puuviljakärbes Pärmiseen ja äädikhappebakterid Teeseen Bioloogia Page 30 Bakterid 25. november 2009. a. 16:49 · Ehitus DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga Erinevad genoomid Väikese genoomiga mükoplasma ja parasiidid Suuremaga aktinomütseedid Tuumapiirkond e. Nukleoid Selles on 1 rõngakujuline kromosoom
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Platon-varajasele ei piisanud vaid voorusest, hilisele piisas. Aristoteles –välised hüved on vajalikud hinge pärast!(head teod nõuavad vastavat varustust) Stoikud- voorus seesmiselt hea, ei saa meilt ära võtta
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng. Mikrobioloogia (micros — väike; bios — elu; logos — teadus) — teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja patogeensete (haigustpõhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. M. W. Beijerinck (1851—1931) isoleeris ja avastas mügarbakterid. A. Fleming (1881—1955) – av...
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
Kujutlus oma kehast paneb lapse minale elamusliku aluse. Sümbiootilise järgu pettumused võivad häirida oma kehast kujutluse tekkimist. Täiesti väär kujutlus oma kehast võib nartsissistliku iseloomuhälbega inimesel tekitada soovi endale viga ja valu teha, ennast haavata. Mõnikord on niisugust enese vigastamist ekslikult peetud enesetapukatseks, tegelikult oli põhieesmärgiks soov veenduda enese olemasolus. Mingisugune sümbioos jätkub veel teise eluaasta lõpuni mõtlemis- ja tunnetustasandi kokkukuuluvuse kogemisena. Laps kujutleb, et kuivõrd tema ja hoidja on üks, siis saab ta hoidjat mõjutada ja teda juhtida. Sellise kujutluse tekkimisele aitab kaasa seegi, et vanemad üksnes ei hoolitse lapse eest, vaid ka tegutsevad tema eest ning täidavad ta soove. Vanemate tähelepanelikkus ning lapse võimetus mõista põhjuse-tagajärje seoseid tekitab lapsel väärkujutluse, et tema soovi tegid teoks tema enda mõtted
kõrvalmõjude eest. Mutatsioon s.o. kromosoomide struktuuri või arvu muutumisest tulenev genotüübi muutus. Mutatsioonid võivad olla: a) iseeneslikud (spontaansed) muutused DNA struktuuris on toimunud sisemistel põhjustel; b) mutageenide toimiel tekkinud. Mutageenid mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. Mutualism e. sümbioos liikidevaheliste suhete vorm, kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Võib piirduda mõne vajaduse vastastikuse rahuldamisega või seisneda mitmekülgses sõltuvuses. Muutlikkus organismide omadus milleski eellastest erineda. Mükoriisa e. seenjuur kõrgemate taimede ja seente kooselu seen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid.
Individuaalsus. Inimese loomus on olla üksi ja üksildane. Tuleb vaadelda üksildust. Inimesed kardavad surma. Üksilduse probleemi lahendus: põgenemine sõltuvusse, baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine (riik tekib selleks et põgeneda üksilduse eest. Kuna ühiskonnaga saab üksildusest lahti). Põgenemise viisid: a) Autoriteedi kultus (authoritarianims) – masohhistlik, sadistlik vorm. Mina ja välise jõu sümbioos. Hakatakse ülistama oma juhte. b) Destruktiivsus (destructiveness) – välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos. c) Konformsus (automation conformity) – individuaalsuse kaotamine. Teeme kõike nii nagu peab ja nelja seina vahel teeme muid igasuguseid asju. Väliselt inimene allutatud reeglitele, on sõbralikud... Üksildusse tõmbudes tehakse midagi muud. Eksistentsiaalsed ja ajaloolised. Dihhotoomiad. Lahendamatud
kellest saab alguse realism; - Realism - filosoofiline traditsioon saab alguse Platonist, üldnimed on olemas asjadest sõltumatuna, need ei teki ega hävi ning nende tähendus on nimedesse justkui seesmiselt peidetud, ntks sõprus. Nime olemus on sellele seesmiselt olemas, inimeset sõltumatu kes arendas mõõdukat realisimi? - Aristoteles arendas mõõdukat realismi (üldised objektid eksisteerivad väljaspool mõistust, mõtlemise formaalne struktuur). Vormi struktuuri sümbioos Keskaeg 70-76, jumal Miks on kuuletumine jumalale kohustuslik; - Õige vabadus ootas teispoolsuses ehk jumala riigis, pole võimu mis jumalast ei tuleks millele tugines keskaegne ühiskond; -ühtsusele, üks suur jumalariik; elamise eesmärk on hüveline elu; harmoonia idee, jumala armu suhtes on kõik võrdsed mille poolest erineb teoloogia mütoloogiast (antiik Zeus ja keskajal jumal, miks see pole mütoloogia); - Teoloogia erineb mütoloogiast sest see ei kuulu
emotsioone endale luua. Arengu etapid: Normaalne autism sünd-2.elukuu (hilisemates teostes toob selle etapi kahtluse alla) Enesesulgemise etapp; laps elab oma maailmas, kuid jälgib ümbritsevat; oma hoidja vastu on ükskõikne; laps ei suuda sünteesida kõiki asju; näeb, kuuleb - kuid ei taha aru saada Normaalne sümbioos 2.-5.elukuu Laps hakkab kiindumust välja näitama; tunneb, et on hoidjaga üks ja sama inimene; mina-tunne on kadunud; esimene kiindumus teisesse inimesse; naeratamine tähendab, et tunneb oma hoidja (ema) ära; lapsele jääb meelde, kes ja kuidas teda hoidis - lapse vajadusele (nutule) tuleb kohe reageerida;
· Fakultatiivseks(protokooperatiivne) 1. Mutualism kui käitumuslik kohastumus. Kaks täiesti mittesuguluses olevat bioloogilist liiki on evolutsiooni käigus õppinud üksteisega kohastuma. Ideeks jõuda üheskoos parema tulemuseni kui nad üksi suudaks. Nt akaatsia ja sipelgas; meemäger ja meenäitaja(lind). 2. Põllumajandus(sensu latu). Aedniksipelgad, sipelgad lüpsmas lehetäid. 3. Seemnelevi ja tolmeldamisega seotud mutualism. 4. Sümbioos. Eeldab kahe organismi pidevat intiimset kooselu. Üks osaliik on alati oluliselt väiksem kui teine. Peremees(suur) sümbiont(väike). Õisloomad. Dinoflagellaadid toidavad koralli. Endosümbiondid elavad rakkude sees nt mitokonder, plastiid, rakutuum. Mükoriisa ehk seenjuur. Valdav osa maailma taimedest elab sümbioosis seenega. Need seened asustavad taime juuri. On olemas kolme sorti: 1. ektomükoriisa(väline) seened elavad juure pinnal
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
fakultatiivsed; aeroobsed; anaeroobsed. Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja põhja lähedal anaeroobne keskkond. Reoaineid lagundavate mikroorganismide jaoks vajalik hapnik saadakse kas otse õhust või tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Vetikad kasutavad ära orgaanilise aine lagunemise lõpp-produkte - süsinikdioksiidi, ammooniumi ja fosfaate. Seega esineb tiigis mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Kuna vetikate fotosünteesiks on vaja valgust, on tiigi puhastusefekt maksimaalne päeval. Aeroobsetes tiikides leidub kogu veemassis vaba lahustunud hapnikku. Reostuskoormus on madalam kui fakultatiivsetes tiikides. Aeroobseid tiike kasutatakse tavaliselt fakultatiivsete tiikide järel parandamaks puhastatava vee kvaliteeti. Vajadusel võib tiiki anda täiendavat hapnikku vette paigutatud aeraatorite abil..
vahemik. Optimum on liigispetsiifiline. 60 Organismidevahelised suhted. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas võib eraldi välja tuua inimtegevuse mõju, mida nim antropogeenseks teguriks. Sõltuvalt organismide vastasmõjule kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos, kommensialism, konkurents, parasitism, kisklus ja herbivooria. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Nt: liblikõielised taimed ja mügarbakter. Lehm ja bakter, kes aitab lagundada tselluloosi. Sümbioosis elavaid liike nimetatakse sümbiontideks. Ka kõigi samblike keha koosneb sümbiontidest- sümbioosis elavatest vetika- ja seenerakkudest. Mitmed taimeliigid
kütuseid. Viimased kantakse koldekambrisse õhujoa poolt. Kamberkolded jagunevad otsevoolu-ja keeriskolleteks. Kamberkolded Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. Restkolded Vajadus põletada erinevaid kütuseid, milledel on erinev mineraalosa sisaldus, niiskus, lendosade sisaldus, samuti mehhaniseerimistase ning põletusmoodus on põhjustanud paljude eri tüüpi restkollete kasutamise. Kolderesti konstruktsiooni ja paigutuse järgi võime rääkida rõhtrestkolletest, kaldrestkolletest, kettrestkolletest (nagu tanki roomikud, suur müra, palju parandada vaja), süvikkolletest jne.
Biotsönoosi koosseisu jaotamine loomade toitumisviisi ja taimede toidukskasutatavuse järgi. Saadud rühmad ühendatakse toiduahelate võrguks. Mükotrofism ja parasitism. Mükotrofism on toitainete omastamine seente vahendusel. See on maismaataimedele väga omane. Obligatoorsete mükotroofide kogu elu on seotud seemeniitide sümbioosiga. Enamasti on see suhe vastastikku kasulik. Seened saavad süsivesikuid, taimed vett ja lahustunud aineid. Raske on otsustada, millal mõlemale kasulik sümbioos asendub parasitismiga ainult ühele poolele kasulik. Parasitismi nõrgim aste on poolparasitism. See on osaline nugimine osa vett ja toitaineid saadakse rohttaimede juurtest. Järgmine aste on täiesti juurteta võraparasiidid, nt puuvõõrikud. Kogu vesi ja mineraalained tulevad peremeestaime kudedest. Täisparasiidid saavad nii orgaanilise kui ka anorgaanilise ainelise toidu peremehelt. Parasiidi elu oleneb peremehe olemasolust, noor taim peab ruttu leidma kontakti peremehega.
Tallinna Ülikool Loomade areng evolutsioonis Mihkel Tibar B-3 2008 1 Elu teke....................................................................................................................................... 2 Kambriumieelne periood ............................................................................................................3 Vara-Paleosoikum.......................................................................................................................3 Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade.....................................................................3 Trilobiitne Kambrium......................................................................................................... 4 Kesk- Paleosoikum..................................................................................................................... 7 ...
( Must kesa hävitab umbrohuseemneid, tuleb hoida mustana vähemalt kesksuveni ( Pimedas harimine - paljud seemned vajavad idanemiseks valgusimpulssi, võib ka hetkest piisata ( Kiiritamine (kvartslambiga, radioaktiivne ladude kiiritamine, isasputukate kiiritamine) Bioloogiline tõrje - otsene Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuded!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! · Elusorganismide omavaheliste suhete ära kasutamisel · Sümbioos, röövkooselu, parasitism Vaenlaste esinemist saab soodustada Vaenlasi saab kunstlikes tingimustes paljundada · Teised organismid: Parasiitsed nematoodid, röövlestad, kiilassilmad, pahksääsed, munakireslased, enkarsia, kõrvalkultuurid · oligofaagsed taimtoidulised putukad, mikroorganismid · Feromoonid/kairomoonid (atraktandid/repellendid) · Taimeekstraktid OTSENE TÕRJE Keemiline tõrje immuunsus
1) bioloogiline teadus uurimisobjektiks on elusorganismid; 2) geograafiline teadus püüab leida seoseid taimede ja loomade maailmaga ühelt poolt ning geograafiliste faktoritega (kliima, geomorfoloogia, mullad, inimtegevus) teiselt poolt. Endla Reintam, 2008/2009 6 Ökoloogia arenemine, aine ja ülesanded Ökoloogia on teadus sellest, kes kelle ära sööb või välja sööb. Sümbioos jt. koostööd peegeldavad nähtused on kirjeldamisel tagaplaanil K. Eerme definitsioon. Ernst Haekel (18341919) kirjutas 1866 a. teoses "Organismide üldine morfoloogia": "Ökoloogia on teadus energia, anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete ning elusolendite vahelisest arvepidamisest analoogiliselt majandusteaduse e. ökonoomikaga". Ökoloogia (kr. oikos maja, elamu, eluruum; logos mõiste, õpetus, teadus) Otseses mõttes on ökoloogia seega teadus organismidest nende enda kodus.
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
· eesti maatõugu veis · eesti maatõugu hobune · eesti hagijas · sangaste rukis Organismide vahelised suhted 8 Vastasstikku Kasulik Kasulik Vastastiku kasulikud neutraalsed Kahjulik kahjulikud + + + 0 + - - - Sümbioos kommensialism parasitism Konkurents Mükoriisa Kirbud-koer Paeluss-inimene Liikidevaheline Sipelgas-lehetäi Hai-imikala Puugid liigisisene Loomade maos Kisklus mikroorganismid Kiskja-saakloom Samblik-vetikas ja seen Ökoton · Kahe erineva koosluse üleminekuala - servaefekt - põld-mets - põld-heinamaa
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi Õppetool Liisa Põldaas TT 08 MAAILMAIMED ANTIIKAJAL JA TÄNAPÄEVAL Referaat Juhendaja: Õie Ristioja Väimela 2009 2 Siskukord Siskukord...............................................................................................................................3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................4 2. Antiikaja maailmaimed......................................................................................................5 2.1. Cheopsi püramiid........................................................................................................5 2.2. Semiramise rippaiad....................................................................................................7 2.3. Artemise ...
10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. 14. Ekraanküttepinnad Näiteks madalatel rõhkudel keskmiselt 4 MPa kolde kiirgussoojusest ei piisa vee täielikuks aurustamiseks ja seepärast osa vee aurustamiseks vajaminevast soojusest antakse üle ökonomaiseris. Seepärast ongi keskrõhu trummelkateldes kasutusel keevad ökonomaiserid. Toitevee temperatuur tõuseb üle küllastuspiiri ning toimub vee osaline aurustumine. Kõrgrõhu trummelkateldes soojuse osa mis on vajalik vee
>hapnik on hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks. Kulmas ja magedas vees lahustub hapnik paremini kui soojas ja soolases. >pH. Loodusliku sademevee normaalne pH on 5,6 Biootilised. Eluslooduse tegurid, organismidevahelised suhted. Antropogeensed. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED. Sümbioos vastastikku kasulik kooselu. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele kasulik, teisele neutraalne. N inimese soolestikus elavad bakterid. Parasitism erinevat liikide kooseluvorm, mis ühele osapoolele kasuli, teisele kahjulik Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. Herbifooria taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe
võsundites, see oleneb nitraadi kättesaadavusest ning taimeliigist. Assimilatsiooni käigus redutseerib tsütosoolis nitraadi reduktaas nitraadi nitritiks (NO2-). Seejärel redutseeritakse nitrit juureplastiidides vüi kloroplastides ammooniumiks. Ammoonium muudetakse glutamiiniks ja glutamaadiks. Alles peale neid protsesse saab lämmastikku üle kanda läbi mitmete protsesside teistesse orgaanilistesse ühenditesse. Paljudel taimedel on välja kujunenud sümbioos lämmastikbakteritega (muudavad õhulämmastiku ammooniumiks). Koostöö väljendub spetsiaalsete signaalide äratundmises, õige bakteri äratundmises ning endaga seostumises, mügarate arengus taimedel. Peale mügarbakterite on ka lämmastikku siduvad prokarüoodid, kes rikastavad mulda lämmastikuga. Sarnaselt nitraatidega tuleb ka sulfaate assimilatsioonil muuta. Reduktsiooni käigus tekib sulfaadi aktiivvorm 5´adenüülsulfaat (APS). Lõpp-produkt väävel seotakse aminohapete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
