vaba ristumine. -) Stenofaag liik, kes on toidu suhtes kitsa ökoloogilise amplituudiga. -) Stenohaliin liik, kes on soolsuse suhtes kitsa ökoloogilise emplituudiga. -) Stenoterm liik, kes on temperatuuri suhtes kitsa ökoloogilise amplituudiga. -) Stenotoop kitsa ökoloogilise amplituudiga liik. -) Suktsessioon erinevate koosluste vahetumine ajas, mis jaguneb sekundaarseks ja primaarseks. -) Sümbioos kahe erineva liigi kooseksisteerimine, kus mõlemad saavad kasu. -) Taimtoidulisus suhe taime ja taimtoidulise looma vahel. -) Ökolooiga teadus, mis uurib organismide ning organismide ja keskkonna vahelisi seoseid/suhteid. -) Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. -) Ökoniss organismi roll koosluses, mis kujuneb välja suhetest teiste organismide ja keskkonnaga.
Kontrolltöö küsimused rakust RAKUTEOORIA LK.64-69 1.Millega tegelevad TSÜTOLOOGID? Nimeta 3 tsütoloogi. Rakkude uurimisega. Schwann, Schleiden 2.Millal konstrueeriti esimesed mikroskoobid, kes seda tegid? 17. sajandi teisel poolel, Antony van Leeuwenhoek 3.Mis on PREPARAAT, MIKROTOOM ? Preparaat- see mida uuritakse, väike õhuke lõik Mikrotoom- nendega saab teha preparaate 4.Millal konstrueeriti esimesed elektronmikroskoobid? Mille poolest erineb valgusmikroskoobi tööpõhimõte elektronmikroskoobi omast? Kui palju suurendavad tänapäeva elektronmikroskoobid? Kas nendega saab näha aatomeid ? 20 sajandil. Elektronmikroskoobiga saab vaadata ruumiliselt; 800 000 korda suurendab; nendega ei saa näha aatomeid 4.Iseloomusta K.E.von Baeri, M.Schleideni, T.Schwanni ja R.Virchowi töid. Kes neist teadlastest ja kuidas on seotud Eestiga? K. E. von Baer-avastas 19 saj. Alguses munaraku ja järeldas, et loomaorganismi areng saab alguse munarakust. Baer on...
Teguri mõju organismile pole kogu amplituudi piires ühesugune. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. 4. Organismidevahelised suhted. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas võib eraldi välja tuua inimtegevuse mõju, mida nimetatakse antropogeenseks teguriks. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (Sümbiondid on nt liblikõieline taim ja mügarbakter.) Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensalismiks. (Kommensiaalid on nt inimese soolestikus elavad bakterid.) Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik
eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism. ALLELOPAATIA- eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline SÜMBIOOS- mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi puiduüraskid ja ambroosia sümbioos, endosümbioosi üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes see on seene ja vetika partnerlus KOMMENSALISM- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt
3) B (beeta) parasiidi ülekande kiirus; Rp = LSB Levikulävi S on kriitiline suurus St = 1/BL e. levikulävi tihedus; näitab, milline on kriitiline tihedus, et parasiit leviks (nullkasvu staadium). Kriitiline proportsioon, mis tuleb immuniseerida, et pidurdada levikut pc = 1-St/S0; S0 haigusele vastuvõtlike peremeeste tihedus enne immuniseerimist. Järeldus!: Selleks, et taluda parasiitide rünnakuid, ei pea olema kõik isendid resistentsed. 22. Sümbioos (mutualism, protokooperatsioon, kommensalism), mutualismi liigid, sümbiootiliste org-ide paiknemine üksteise suhtes, mükoriisa. Kommensalism üks osapool saab kasu, teine ei saa kahju ega kasu. Mutualism kooseluvorm, kus mõlemad osapooled saavad kasu. Kitsamas tähenduses obligatoorne mutualism. Protokooperatsioon fakultatiivne mutualism. Mutualismi liigid: 1) Mutualism kui vastastikune käitumuslik kohastumus. Näide 1: akaatsialised ja sipelgad:
(laiuss) ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. Antibioos organismide (pms) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. Sümbioos kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. (Ektosümbioos puiduüraskid ja ambroosia sümbioos. Endosümbioos üks organism elab teise kehas, nt tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides.) Kommensalism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. See väldib nt ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogumist. Eristatakse endo- ja eksokommensalismi. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab
1. Peamised ökoloogilised tegurid Keskkond kõik, mis ümbritseb organismi (k.a. laud, toit, sõbrad) Ökoloogilised tegurid on keskkonna üksikud komponendid, mis võivad mõjutada organismi kas positiivselt või negatiivselt Ökoloogilised tegurid jagunevad kahte rühma: 1. Biootilised organismide vastastikmõju. (teised organismid: liigikaaslased, kirbud, bakterid...) 2. Abiootilised ökotoop: a) kliima b) elukeskkond: 1) õhk 2) vesi 3) muld Abiootilised tegurid: Valguskiirguse mõju organismidele: 1. Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub FS ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine. 2. ...
tippelamused), olemuse mõistmine tähenduse andmine eelnevatele tasemetele · Integratsioon - mina kui tervik paradoksid - vastandite tegeliku olemuse tunnetamine "To be and not to be" Armastus ja võim, tahe ja otsustamine, vabadus ja paratamatus IV. Armastuse olemus. aktsepteerimine, vastastikune arengu toetamine Neli tüüpi (kind of love): sex - bioloogilise vajaduse rahuldamine eros - kokkusulamine, kahe mina sümbioos seksuaalsuhete kontekstis deemonlik alge (nii kreatiivne kui ka destruktiivne) - see, mis saavutab kontrolli terve isiksuse üle philia - sõprus, meeldivus agapé - ennastohverdavus autentne armastus - nelja tüübi koosesinemine. V. Psühhoteraapia. neurootilise ärevuse muutmine normaalseks ärevuseks mitteautentse eluga kaasneb kogemuse tõrjumine alateadvusse efektiivse teraapia eeldus - empaatiline mõistmine logoteraapia
Bioloogia Evolutsiooni tõendid · Paleontoloogia andmed · Võrdlusmeetodid: a)võrdlev anatoomia- mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. b)molekulaargeneetiline võrdlus- mida sarnasem nukleotiidjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus. Inimesel on ühiseid geene (mida määravaid geene?): sisalikuga- rakuhingamist määravad geenid rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid toomingaga- rakuhingamist määravad geenid bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud am...
aastaajalised värvused, sulandumine keskkonda, hoiatusvärvus annab märku varjatud kaitsevahendust lepatriinu, herilane, mürkmaod; mimikiri-sarnasus teise liigiga, nt orhidee tolmeldaja nagu kärbes, ohutud sirelased ja maod nagu herilased või mürkmaod, kägu nagu raudkull jne) 2.) füsioloogias (fotosünteesi eripärad nt kaktustel, ,,antifriis" putukate kehavedelikes, hapnikku talletavad lihased vaaladel, liblikõieliste sümbioos mügarbakteritega jne) 3.) käitumises (ränded, pulmamängud, talveuni) Kohanemus mingi isendi mittepärilid ja võib olla pöörduv kohanemine hetkeolukorraga (nt silmapupill pimedas ja valges, päevitumine suvel, lihasmassi suurenemine, immuunsus peale haiguse põdemist) Kohanemine protsess, mille käigus kohanemus tekib NB! Indiviid kohaneb, grupp/populatsioon kohastub 2. Kohastumuste suhtelisus - milles seisneb? 1
(taimedel 4C-40C). Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. Sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. Organismidevahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavad tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Sõltuvalt organismide vastastikmõju kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse mitmesuguseid liikide kooseluvorme: - Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. a.)endosümbioos tihe kooseluvorm, kumbki osapool teineteiseta hakkama ei saa. Nt: samblik seente/vetikatega b.)eksosümbioos nõrk kooselu, kus mõlemad osapooled saavad ka üksi hakkama. Nt: sipelgad ja lehetäid ning ninasarvik ja laululinnud. - Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik ning teisele kahjutu ehk ta on neutraalne. Nt: inimene ja nahabakter(neut); mardikad sipelgapesas; hai ja imikkala
tippelamused), olemuse mõistmine tähenduse andmine eelnevatele tasemetele · Integratsioon - mina kui tervik paradoksid - vastandite tegeliku olemuse tunnetamine "To be and not to be" Armastus ja võim, tahe ja otsustamine, vabadus ja paratamatus IV. Armastuse olemus. aktsepteerimine, vastastikune arengu toetamine Neli tüüpi (kind of love): sex - bioloogilise vajaduse rahuldamine eros - kokkusulamine, kahe mina sümbioos seksuaalsuhete kontekstis deemonlik alge (nii kreatiivne kui ka destruktiivne) - see, mis saavutab kontrolli terve isiksuse üle philia - sõprus, meeldivus agapé - ennastohverdavus autentne armastus - nelja tüübi koosesinemine. V. Psühhoteraapia. neurootilise ärevuse muutmine normaalseks ärevuseks mitteautentse eluga kaasneb kogemuse tõrjumine alateadvusse efektiivse teraapia eeldus - empaatiline mõistmine logoteraapia
ei aidanud). Hakkasid lokkama uued kultuurid, liikumised. Nt roheline tõuk. Koolkonnad. Inimese teod määravad ära, millised saavad olema ümbersünnid ja millised mitte. Esialgsed jutustajad kasutavad vana usu elemente. Tervise tagasi andmiste lood. Budistid pole alati olnud rahumeelsed. Poliitiline enesekehtestamine. Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintōl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks palju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii šintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina
Lameuss võib ka olla erksavärviline. 15. Miks käsnad on looduses olulised? Käsnad on looduses olulised, sest nad puhastavad vett hõljuvatest aineosakestest. Filtreerivad välja väikesed surnud organismid ning hõljumi. Nad on ka toiduks vähestele loomadele. Käsnad elavad mõne loomaga sümbioosis ehk lasevad karbid oma seljale, et karpe ära ei söödaks ning käsnad saavad karpidelt ülejäänud toiduosakesi. Käsnade olulisim sümbioos on vetikatega ehk vetikad fotosünteesivad ning käsnad saavad neilt toitu, hapnikku ning vetikad saavad jälle käsnal elada. Käsnad pakuvad ka elupaika paljudele väikestele loomadele. 16. Kuidas inimene kasutab käsnasid? Inimene kasutab pesukäsna esemete ja enese pesemiseks. Mürgistelt käsnadelt saadakse mürki ravimitööstuse tooraineks. 17. Miks korallriffid on looduses tähtsad? Korallid elavad sümbioosis vetikatega 18. Miks on okasnahksed looduses tähtsad?
ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu. Küsimusele, mis on muusika, on püütud läbi ajaloo anda erinevaid vastuseid. Hoolimata püüdlustest muusikat üldiselt ja põhjalikult määratleda, puudub tänaseni ühene muusika definitsioon. Tihti on defineeritud vaid muusika eri aspekte: muusika kui ratsionaalne, arvudele põhinev teadus, muusika kui tunnetel põhinev kunst, muusika kui apolloonilise või dionüüsilise alge sümbioos, muusika kui puhas teooria või puhas praktika. Otsisin sellele küsimusele vastust ka muusikafilosoofiast. Muusikafilosoofias oli peamiseks definitsiooniks muusikale `'organiseeritud heli'', kuid arvan, et see on veidi ebatäpne, sest mõiste jääb liialt laiaks. Organiseeritud heli alla kuulub ka palju helisid, mida ei peeta muusikaks, näiteks inimkõne. Enne, kui muusikat defineeriti kui organiseeritud helisid, anti talle ka
või kuiv tud kultuur tud kultuur Emajuuretis Tarbejuuretis Vahejuuretis Tarbejuuretis Tootesse valmistamisel 25. Juuretisele esitatavad nõuded Kontroll-värvitud preparaadi valmistamine.vanade rakkude kuju on muutunud.nõuded-kasv(toitainete vajadus, paljunemise kiirus, max mikr.arv, sümbioos, happesus,metabioos, stimuleeriv tegevus.pigmentide mood), biokeemiline aktiivsus(glükolüüs, lipolüüs, proteolüüs, aroomiainete mod.)Vastupidavus ebasoovitatavatele mõj(kemikaalid, ravimid, antibiootikumid, pestitsiidid jen).Puhtus-(võõr mikroobide arv) Organoleptilised näitajad(konsistents, gaasi mood, lõhna ja maitseained.) 26. Juuretiste aktiivsuse langus ja kultuuride kasvu inhibeerivaid tegureid
Mikrokonsument organismid, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. K-de hulka kuuluvad kõik heterotroofid. K-d moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid. Mutageenne aine mutatsioone tekitavad või nende ilmumise sagedust suurendavad organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. Mutualism e sümbioos liikidevaheliste suhete vorm, kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Võib piirduda mõne vajaduse vastastikuse rahuldamisega või seisneda mitmekülgses sõltuvuses. Nt. vetikas ja seen Nekrofaagid laipadel toitujad, raipetoitlased, lagundajad. Noosfäär on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane
"sõidavad" möiraahvide seljal kaasa. Möiraahvidel pole midagi selle vastu ning ei lase end sellest mõjutada. Endosümbioosi puhul elab aga üks organism teise kehas. Näiteks vihmametsades on selliseks organismideks nimetatakse röövikut ja herilase vastseid kui herilase vastsed hakkavad nukkuma, kasvavad parasiidi kehast välja. Vastsed toitusid temast niikaua kuni ta veel elus oli. [15] Parasitism Näide parasitismist oleks olukord, kus troopilises vihmametsas on sümbioos kägipuu ja ülejäänud puude vahel. Kägipuu võrsub puudelehtedes ning kõrgelt puude otsast hakkab kägipuu oma õhulisi juuri allapoole ajama, mis allapoole jõudes hakkavad paksenema ning keerduvad umber puu, seda niimoodi aeglaselt surmates. Sedasorti sümbioosi kutsutakse parasitismiks. [16] Kisklus Kisklus on röövloma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskjad on loomad, kes toituvad peamiselt teistest lomadest. Samas võib kisja ola ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt
liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. Kisklus on röövlus, predatsioon, üks loom sööb teisi Parasitism kahe organismi kooslus, kus üks organism kasutab teist ära oma elutegevuseks, põhjustades kahju peremeesorganismile Antibioos on bioloogiline interaktsioon, mis on ühele osapoolele surmav. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Protokooperatsioon kahe liigi vaheline ajutine ja fakultatiivne suhe, mis on mõlemale osapoolele kasulik
Pärnu Koidula gümnaasium Laura Toomiste 10c klass SEENED Referaat Juhendaja: Sirje Miglai Pärnu 2009 SISUKORD 1.1. Ehitus............................................................................................................................... 4 1.2. Toitumine.........................................................................................................................4 2. PALJUNEMINE..................................................................................................................... 5 2.1. Eosed................................................................................................................................5 3. SEENEMÜRGITUSED..................................................................................
Seened -1,5 miljonit liiki Teadus, mis tegeleb seentega on mükoloogia. Seened on eukareütsed (tuumaga) ja heterotroofsed (ainevahetusega): Evolutsioonliliselt vanematel seentel puuduvad rakuvaheseinad -> seenerakud ehk hüüfid (nad on niitjad). Ehitus: seenerakku ümbritseb membraan, mille peal on kitiinkest. Seenerakud ehk hüüfid hargnevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Osad seentel on mütseel nii tihe, et moodustab palja silmaga nähtava viljakeha (kübarseen). Võrdlus: Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest (kitiin Kest ( tselloloos) Puudub (glükokalüks) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad Glükogeen Tärklis Glükogeen l.rasvad ...
Antibioos organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Parasitism e. nugilisus eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit e. nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Sümbioos, mutualism mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Neutralism koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. 4) Atmosfääri kaitse meetmed 1. Haljastus õhu isepuhastus, madal haljastus (muru) on haljastamata alaga võrreldes 2...3 korda efektiivsem, kõrghaljastus 8...9 korda, eriti tähtis linnades. 2. Saasteallikate likvideerimine 3. Õhupuhastid 4
Rakusein valgust, puudub peptidoglükaan. Paljuneb pungudes. Mõnedel tuumamembraan! Intratsellulaarne parasiit. Põhjustab psittakoosi, trahhoomi, kopsupõletikku. Peptidoglükaan puudub. Rakkudel 2 vormi (elementaarkeha ja retikulaatkeha). Oksügeenne. Sisaldab klorofülli. Heterotsüstid fix N2. Muudavad NO2- -> NO3- (nitrifikatsioon). Sümbioos liblikõieliste taimedega. Alkoholide mittetäielik oksüdeerimine. Äädika tootmine Oksüdatiivne fermentatsioon. Erinevalt acetobacterist puudub täielik sidrunhappe tsükkel. Pleomorfsed (esinevad mitmes eri vormis). Obligatoorsed intratsellulaarsed parasiidid. Magnetotaksis. Fakultatiivne intratsellulaarne parasiit.
Tallinna Tehnikagümnaasium Järv troopikas Victoria järv Referaat Eesnimi Perekonnanimi 10a Õpetaja: Bioloogia õpetaja Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus 2. Abiootliste tegurite iseloomustus · VValguskiirgus · Ultraviolettkiirgus · Infrapunane kiirgus · Hapniku hulk · Happelisus · Kitsa ökoamplituudiga organism · Laia ökoamplituudiga organism 3. Biootilised tegurid · SSümbioos · PParasitism · KKisklus · KKonkurents · TTaimtoidulisus 4. Energia liikumine · TTootjad · EEsmased tarbijad · TTeisesed tarbijad · TTipptarbijad · ÖÖkopüramiid 5. Ökosüsteem kui tervik · TToiduahelad · TToiduahelate võrgustik · TToiduahelate katkemine 6. Populatsiooni iseloomustus · PPopulatsiooni arvukus ja selle muutus ajas · PPopulatsiooni ti...
TOIDUHÜGIEEN TOIDUMÜRGISTUSTE JA MADALA HÜGIEENITASEME HIND: Toiduaineettevõtete omanikele: · Tööpäevade kadu (tootlikkuse langus) · Võimalik ettevõtete sulgemine · Reputatsiooni alanemine · Võimalikud trahvid ja uurimismaksumused · Võimalikud tsiviilhagid kahju kannatanud isikute poolt · Kaod saastunud toiduainetega · Suur töötajate voolavus Töötajatele: · Võimalik töökohast ilmajäämine · Võimalik lisatasude äravõtmine KÕRGE TOIDUHÜGIEENI EELISED: · Rahulolevad tarbijad · Vastavus seadusesätetele · Toidu säilivusaja pikendamine · Head töötingimused · Töötajate kõrge moraal · Madal tööjõu voolavus HÜGIEENI ÜLDREEGLID- peavad tagama toidu kvaliteedi ja ohutuse inimese tervise kaitse eesmärgil. Need nõuded on kohustuslikud toidu käitlemisel. TOIDUKÄITLEJA- füüsiline või juriidiline isik, kelle ülesandeks on tagada toidualaste õigusnormide nõuete täitm...
osaliselt limaga segatud sekreete. Näiteks karp Pholas, hulkharjasussid Odontosyllis, mõned karpvähilised jt. b) Intratsellulaarne (rakusisene) bioluminestsents kontsentreerub kindlatesse kehapiirkondadesse, spetsiaalsetesse valgusorganitesse, kusjuures valgust tootvad keemilised protsessid toimuvad spetsialiseerunud rakkudes (fototsüütides). Valgusorganid süvavee vähkidel ja kaladel: 1. Keha enda rakud 2. Sümbioos valgust tootvate bakteritega Fluorestsents Osa mer etaimi ja loomi fluorests e e rivad. Nähtus tugineb füüsikalisel prots e s s il, kus silmale nähtam atu elektro m a g n e e tilis e spektri UV ala, näit. lühilain elin e UV valgu s molekulide poolt ümb er m u u n d atak s e , nii et ta nend elt nähtava valgu s e n a tagasi pe e g el d atak s e . Kui näiteks aktiiniat Anemonia sulcata pimedas kiiritatakse, helendavad püüniskombitsad punaka
· Ribosoomides toimub valkude süntees · Golgi kompleksis Valkude töötlemine ja põiekestesse pakkimine. · Lüsosoomid ainete lõhustamine · Mitkonder ATP süntees; raku varustamine energiaga · Tsentrosoom osalevad kromosoomide jaotamises · Tsütoskelett tugi-ja liikumissüsteem · Rakumembraam raku valikuline transport, ühendab ja kaitseb rakku 2. Organismidevahelised suhted Sümbioos - On erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Sümbioosis elavad näiteks erakvähk ja meriroos. Erakvähk annab meriroosile toitaineid, viimane aga kaitseb erakvähki. Kommensialism Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Nt. mõnede putukaliikide elamine sipelgapesas pakub neile kaitset ja toitu. Inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Konkurents
lüliks. 12.Kus seened elavad? Hüüfi ja mütseeli mõiste. Seeni leidub peaaegu kõikjal, kus on vaid piisavalt toitaineid,soojust ja niiskust. Hüüfid ehk seeneniidid, - näeb ainult mikroskoobis, nad kasvavad harunevad, põimuvad omavahel ning moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. 13.Kuidas toituvad ja paljunevad pärmseened? Peamiselt toituvad nad vees lahustunud suhkruist. Soodsates tingimustes paljunevad pärmseened kiiresti. See toimub pungumise teel. 14.Mis on sümbioos? Seente ja puude vahelist vastastikku kasulikku kooselu nimetatakse sümbioosiks. 15.Kuidas nimetatakse sambliku keha ja millest see koosneb? Sambliku keha nimetatakse talluseks. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorikihi, keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt, nende vahel paiknevad rohevetikad või sinikud. 16.Samblike paljunemine ja nende tähtsus looduses. Samblikud paljunevad peamiselt vegetatiivselt kas talluse küljest murduvate tükikeste või ainult samlikele
- viljakeha ümbritseb kasvades kest, mis lõpuks puruneb ning mille eoseid levitavad kärbsed * perekond tuletael parasiidid ja mädandavad puitu Viburseened. * mittesuguline paljunemine zoosporangiumides arenevate zoospooridega * ainsana seente hulgas esinevad viburseentel liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga (harvem kahe viburiga) varustatud staadiumid (zoospoorid, planogameedid) * hõimkonnas 1 klass Seened & sümbioos. Samblik 2 organismi kooselu * endosümbioos (neid pole võimalik lahutada) > sümbiondid > mükosümbiont (seen, põhiliselt kottseened) ja fotosümbiont (vetikas, bakter) * seen + rohevetikas * seen + tsüanobakter (sinivetikas) * samblike teadus lihhenoloogia Samblikel puuduvad organid, tema keha on tallus e. rakis. Jagunevad kasvuvormide järgi: * kooriksamblikud pole võimalik pinnasest eraldada
riikidevaheline kokkulepe, mille kohaselt riigid loobuvad enda õigusest kunstlikult vähendada nende vahelisi piiriüleseid ülekandevõimsuseid. Selle tagajärjel muutuvad ülekandeliinid piltlikult elektrijaamadeks. Riigid garanteerivad, et elekter saab alati liikuda sinna, kus elektri hind on kõige kõrgem. Kui raha eest saab elektrit osta, on tagatud ka selle varustuskindlus. Parim lahendus saaks arvatavasti olema sümbioos ülalnimetatutest, mis ühtlasi tagaks suurima võimaliku kuluefektiivsuse. 4. Turu suuruse määrab piiriüleste ülekandevõimsuste olemasolu Balti riikide puhul on sageli kasutatud terminit energiasaar, hoolimata sellest, et alates 2006 aasta lõpust ühendab Eestit ja Soomet Estlink'i merekaabel. Kui esimese merekaabli mõju on tõepoolest mõnevõrra piiratud (85% ajast on elektri hind Eesti ja Soome elektriturgudel
Ei liigu adults, ei fotosünteesi, toit, teised organismid, rakukestata rakud nagu loomadel Pole sümmeetrilised, kehaehitus lihtne, pole kehaosi, keha õõnes, ühes otsas ava, palju poore, mille läbi vesi sisse ja välja, kust saab toitu ja hapnikku, välja co2 ja jääkained Paljuneb: Pungumine või suguline, Elavad kolooniana Pole kudesid, elundeid Kaelusviburrakud: panevad vibureid liigutades vee kanalites liikuma Amööbitaolised rakud: seedivad toitu Tähtsus: biofiltrid, toiduahel, sümbioos nt krabiga, vetikad, varjupaik, inimesele pesukäsn, ravimitööstuse tooraine Ainuõõssed: hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid ja korallid Esimesed, kellel koed ja keha sümmeetriline, ainult hüdraloomad ka magevees, loomtoidulised, keha õõs, ühes otsas kombitsatega suuava, kehaõõne ümber kehasein, koosneb kahest rakukihist, silmatäpid Entoderm ja ektoderm, sisemine kiht kude, mis võtab osa seedimisest. Välimises kihis närvirakud ja lihaskiud, algeline närvisüsteem.
Õppimine Ta kirjeldas oma arenguetapid olema lõpuni protsesse nimetas mingi väljakutse ja toimub läbi adaptsiooni (normaalne autism, objektiivne’’. ’’küpsemiseks’’. tulemused oleksid mehhanismi. Kognitiivse arengu normaalne sümbioos, Keskkonnateoreetiline, Küpsemisteooria. paremad. Sotsiaalne astmed- 4 tk, hierarhilised, iga eraldumine ja pärilikkusel pole mitte Oli pärilikkuse interaktsioon on oluline. järgnev toetub alumisele, individuatsioon), ütles, et mingit mõju
Võilill niidul Ahvenad tiigis Okaspuud Võrumaal 9.2. Leidke omavahel sobivad paarid. Kirjutage punktiirile vastav täht (tähed). 2 punkti A) Liblikõielised taimed ja mügarbakterid ........ kisklus B) Männid männinoorendikus ........ taimtoitlus C) Toakärbes ja ristämblik ........ sümbioos D) Ploomipuu ja lehetäi ........ konkurents E) sipelgas ja lehetäi ......... parasitism F) samblik ja puu ...... kommensalism G) nirk ja uruhiir H) kirp ja koer
moodustavad ........................................................... Milline toodud näidetest vastab definitsioonile? Märkige _. Võilill niidul _ Ahvenad tiigis _ Okaspuud Võrumaal _ 9.2. Leidke omavahel sobivad paarid. Kirjutage punktiirile vastav täht (tähed). 2 punkti A) Liblikõielised taimed ja mügarbakterid ........ kisklus B) Männid männinoorendikus ........ taimtoitlus C) Toakärbes ja ristämblik ........ sümbioos D) Ploomipuu ja lehetäi ........ konkurents E) sipelgas ja lehetäi ......... parasitism F) samblik ja puu ...... kommensalism G) nirk ja uruhiir H) kirp ja koer 48 9.3. Võrrelge sümbioosi ja parasitismi. Tooge välja üks erinevuste paar ja üks sarnasus. Tooge kummagi kohta üks näide. 5 punkti Sümbioos Parasitism Erinevus Sarnasus Näide sümbioosi kohta ...............................................................................................................
Sügoot areneb ilma puhkeperioodita sporofüüdiks (2n). Pruunvetikad moodusatavad hiigelsuure fütomassiga veealuseid niitusid. Nad omavad üha suurenevat tähtsust sööda-, toidu- ja ravimitaimedena ning tehnilise toorainena. Näit- läänemeres- harilik põisadru. Fotosünteesivad bakterid. Prokarüootsed vetikad ehk tsüanobakterid ehk sinivetikad. Nende sümbiootiliste suhete kohta kirjutada- sümbioosis kõikiide fotosünteesivate eukarüootidega. Ja milline sümbioos on äärmuslikuks kujunenud (mis organell on nii tekkinud?)-kloroplast. Bakteri raku ehituslik omapära Väga lihtne struktuur, ei ole membraaniga organelle. Näide bakteri kooselust teise organismiga. Elavad näiteks suurte loomade seedekulglas(inimesed, lehmad, termiidid) ja aitavad neil seedida asju milleks suured loomad ise võimelised ei ole. Näiteks kooselu seenega- samblik. Näiteks kooselu taimega- liblikõielisete juuremügarad- bakterid seovad õhulämmastiku.
ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis määravad elusorganismide leviku ja arvukuse. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kõrgemast tasemest) - Süsteemide ökoloogia (ecosystem), sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju. Liigitatakse abiootilisteks (ehk eluta loodus: muld, õhk, vesi, temp, niiskus, valgus, pH-tase jm) ja biootilisteks teguriteks (liigikaaslased ja teised liigid). 5. Mis on ökoloogiline amplituud ja mille abil seda kirjeldatakse. Ökol. amplituut on ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava lii...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Lihhenoindikatsioon Harku järve metsas ja Ängelema rabas Uurimustöö Silvia Kimmel G1L Juhendaja: Tiiu Saava Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................................................3 2. Bioindikatsioon.......................................................................................................4 2.1 Mis on bioindikatsioon? 2.2 Bioindikatsiooni liigid 2.3 Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed. 3. Lihhenoindikatsioon................................................................................................5 3.1 Sambliku...
01.10) 2 Ronald Numbers . Myths and Truths in Science and Religion: A historical perspective ( 17.01.10) raamatu "Kohtuotsus Looja kasuks" autor Lee Stroble öelnud: " Teadus sillutas mulle tee ateismi, kuid iroonia on selles, et hiljem juhatas see mind ka Jumala juurde." Võib järeldada, et mõnede inimeste jaoks on piisavalt tõestust sellest, et teaduslikud avastused ja nende uskumused ei ole mitte vastanduvad, vaid pigem toetavad kumbki teist. Samas peab tõdema, et antud juhul jääb see sümbioos väga ühekülgseks, sest otseselt ei ole religioon ainult Jumal. Kõige adekvtaasem mudel on vist kõigele vaatamata religiooni ja loodusteaduste vaheline konflikt. Vaatamata viimasel ajal sagenevatele koostööpüüdlustele nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil näib teaduse ja religiooni vahel siiski olevat mingisugune tühimik. Meediaväljaannetes või haridusvaldkonnas rõhutatakse ikkagi kas ühte või
mügarad moodustised. Nende moodustajateks on mullas elavad mügarbakterid. Moodustub mügar mille sees on bakteroidkude. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, kusjuures taim omastab vabanevaid aineid. Bakteritel on võime omastada(siduda) mulla õhu lämmastikku, mida nad kasutavad ära oma elutegevuseprotsessides. Lagundades baktereid saab taim neil lämmastikuühendeid , bakterid aga omastavad taimelt peamiselt süsivesikuid. Seega toimub taime ja bakteri vahel sümbioos. Taime surma järel jäävad mügarbakterid mulda ja kõdunevad, rikastades mulda lämmastikuga. Mükoriisa: Enamikul puudest ja paljudel rohttaimedl leiame suhteliselt lühikesi paksenenud harulisi külg-ja lisajuuri . Need kujutavad endast seeneniidistiku ja juurekoe tiheda ühenduse tagajärel tekkinud seejuuri ehk mükoriisasid. Sellist nähtust kus seened ja kõrgemate taimede juured moodustavad mükoriisasid nimetatakse kooseluks mükoriisa näol.
- Aeglane, tantsuline. - Segunenud soul, funk, hiphop ja sving. - James Taylor Quartet. New traditionalism e neobop. - Proovib jazz’i viia tagasi bebop’i ajastusse. - Wynton Marsalis. Smooth jazz - Ajaviiteline, lõõgastav ja rahustav instumentaalne taustamuusika. - Tantsuline, peamiselt stuudios toodetud. - Boney James, George Benson. Nu-jazz - 2000- - House-muusika, elektroonilise tantsumuusika ja jazzi elementide sümbioos. - Peetakse ka acid jazz’i järeltulijaks. - Cinematic Orchestra Drum’n’bass jazz - Segu elektroonilistest bassirütmidest ja improvisatsioonist. - Kasutavad paljud muusikud - Herbie Hancock, Courtney Pine, John Coltrane Jazz-muusika Eestis - Jõudis Eestisse 1920.aastatel. - Esimene avalik jazz-muusika kontsert toimus 1936.aastal Estoias - Priit Veebeli juhatusel. - Algul halvustati jazzi.
2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Vanimad elusolendid seega prokarüoodid (ainuraksed, ilma tuumata - bakterid). Eukarüootide ehitus ja sellega seoses paljunemine võimaldas suuremat geneetilist muutlikkust ja hulkrakse organismi tekke. Hulkraksuse eelised: Võimaldas uute organismitüüpide arengut Georges Cuvier (1769-1832) Prantsuse loodusteadlane paleontoloogia rajaja. Liigid on algselt loodud ja muutumatud. Jean Baptiste Lamarck (1744-1829) Prantsuse loodusteadlane. ,,Zooloogia
Antropogeensed tegurid-tulenevad inimtegevusest. Too näiteid:..................................................................................................................................................... q Nimetage keskkonnategurid, mis mõjutavad mändi ja karu. Selgitage kuidas mõjutavad. Ø Organismidevahelised suhted § Sümbioos on erinevat liiki organismide vastastikku kasulik kooselu vorm. Neid organisme nimetatakse sümbiontideks. § Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. § Parasitism on erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kasu saavat organismi nimetatakse parasiidiks. § Kommensalism on erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik ja teisele neutraalne
· Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. · Ökosüsteemil on kindlad ruumilised mõõtmed.
Parasitism (A- parasiit) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Kommensalism (A-kommensaal) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ei mõjuta Kisklus (A- kiskja) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Sümbioos (mutualism) Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik Protokooperatsioon Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik · Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Näieks: mistahes samblikus elavad vetikas ja seen. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja minaraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud organilisi aineid. · Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele neutraalne. Kommensaalid on koid linnupesades ja putukad sipelgapesades. · Parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju
kudedest või seedinud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt, perioodiliselt või terve elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. 103. Antibioos organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. 104. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. 105. Sümbioos kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. 106. Kommensalism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. 107. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. 108. Mutualism vt sümbioos 109. Neutralism koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. 110
põhjendab, miks samblikud saavad asustada kasvukohti, kus taimed ei kasva; analüüsib seente ja samblike osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; väärtustab seeni ja samblikke eluslooduse oluliste osadena. Õppesisu: Seente välisehituse ja peamiste talitluste võrdlus taimede ja loomadega. Seente välisehituse mitmekesisus tavalisemate kott- ja kandseente näitel. Seente paljunemine eoste ja pungumise teel. Toitumine surnud ja elusatest organismidest, parasitism ja sümbioos. Eoste levimisviisid ja idanemiseks vajalikud tingimused. Käärimiseks vajalikud tingimused. Inimeste ja taimede nakatumine seenhaigustesse ning selle vältimine. Samblikud kui seente ja vetikate kooseluvorm. Samblike mitmekesisus, nende erinevad kasvuvormid ja kasvukohad. Samblike toitumise eripära, uute kasvukohtade esmaasustamine. Seente ja samblike osa looduses ning inimtegevuses. Põhimõisted: ainurakne, hulkrakne, käärimine, pungumine, sümbioos, mükoriisa.
Mis on Ökoloogia? Ökoloogia on teadusharu, mis uurib ökosüsteeme ja nendes toimuvaid muutusi. Isereguleerimine-kui eraldada mingi ökosüsteem, siis allesjäävad reguleerivad end ise. 1)Üldökoloogia 2)Autökoloogia-kuidas on üks konkreetne liik ja kuida on tema nõuded keskkonnas 3)demökoloogia-populatsiooniökoloogia, dünaamika(liikumine) 4)sünökoloogia-vaatab liikide vahelisi suhteid mitme liigiliste kooselamise dünaamika 5)geoökoloogia-maastikuökoloogia geograafia ja bioloogia maastikusisesed ja vahelised probleemid 6)globaal ökoloogia-kogu biosföör ja seal toimuvad muutused Biosfäär-maaala kus leiame elu.: 40km /maakoor/20km Mida tähenab Ökoloogia? *mõiste ökoloogia kasutusel 1866.a *Esmakasutaja sakslane Ernst Henckel Ökoloogiline ja keskkonnakaitselise mõtlemise kujunemisest. 1) varajane looduskaitse 2) dateeritud looduskaitse 3) klassikaline looduskaitse 4) teadliklooduskaitse Varajane looduskaitse. *looduslike ...
moodustub aromaatne produkt (estrid jne). · Acetobacter'it kasutatakse ka askorbiinhappe (vitamiin C) tootmisel. Oksüdeerib sorbitooli sorboosiks. See on tootmisel tooraineks. · Äadikhapebakterid on ka tuntud õllesaastajad koos perekondadega Lactobacillus, Pediococcus, Zymomonas, enterobakterite ja metsikute pärmidega. · Acetobacter ja Gluconobacter kuuluvad ka teeseene koosseisu. · See on sümbioos pärmide (Candida mycoderma), piimhapebakterite ja äädikhapebakterite vahel. · Bakterite poolt moodustatavasse rakuvälisesse tselluloosi immobiliseeruvad pärmirakud ja tekib sültjas mass, mis ujub vedeliku pinnal. · Seal on hapnikku ja saab toimuda pärmide poolt suhkru kääritamisel moodustunud etanooli oksüdeerimine hapnikuga äädikhappeks. · Acetobacter'i rakuväline tselluloos · Enim on rakuvälise tselluloosi sünteesi uuritud A. xylinumil
Jaapan Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks pal- ju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii sintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shint, mis on looduslik animistlik.. Teadlased pole üksmeelel, kas algselt oli shint looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda. [http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_usundid)=] Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mid...
elemendid tagasi üldisesse aineringesse. Ökoloogiliselt kasulik lagunemine võib aga inimesele suurt majanduslikku kahju tekitada, kuna osa saprotroofe on efektiivsed ehituskonstruktsioonide, toitainete jm. lagundajad. Paljud seenedb on evolutsiooni vältel kohastunud toituma elusatel organismidel, põhjustades mitmesuguseid taime-, looma- ja inimese haigusi. Siiski ei ole kõik biotroofid haiguste põhjustajad, sest teatud seenerühmades on välja kujunenud vastastikku kasulik kooselu ehk sümbioos mõne teise organismiga. Enamik seeni elab seeneniitiudest moodustunud mütseelina. Seeneniidid on pikad torujad rakud, mis on enamasti üksteisest eraldatud rakuvaheseintega. Harunedes moodustavad seeneniidid võrgustiku, mida rahvakeeli nimetatakse ´´hallituseks´´. Seeneniidistik ehk mütseel võib elada mullas, surnud puidul, toiduainetel, teiste organismide sees ja mujal, kus leidub konkreetsele seeneliigile kättesaadavat toitu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
