Suur Vallrahu Claudia Robin Andros, Aliis Halliste, Gertrud Tamm 12.A Iseloomustus · Troopikavööde · 344,400km2 · Liigirikas · Palju ohustatud liike · 30 liiki vaalu, delfiine ja pringellasi · Üle 350 koralliliigi · 1500 liiki kalu · 4000 liiki limuseid · 5 liiki kilpkonni · 252 linnuliiki Abiootilised tegurid · Valguslembelised: korallid, vetikad · Varjulembelised: süvaookeanis elavad kalad (nt õngitseja) Korallid Papagoi kala · Päevaloomad: kalad (nt papagoi kala), delfiin, kilpkonn (nt rohekilpkonn) · Ööloomad: erinevad kalaliigid, kaheksajalad Rohekilpkonn Delfiin Abiootilised tegurid · UV-kiirgus intensiivne, madal osoonitase · Ultraviolettvalgusega on kohandunu...
15. Iseloomusta toiduahelat . Esimene tase : rohelised taimed ehk tootjad ehk produtsendid Teine tase : taimtoidulised loomad ehk herbivoorid Kolmas tase : loomtoidulised ehk kiskjad ehk karnivoorid Neljas tase : tipptarbijad ehk omnivoorid 16. Laguahela tähtsus / Mis on laguahel ? Lagudajad (bakterid,seened) muundavad surnud orgaanilise aine mineraalaineteks mida taimed omastavad oma juurtega , saab alguse toiduahel 17. Organismide vahelised suhted * Sümbioos on erinevate liikide kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni käigus. nt sipelgas ja lehetäi * Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kasu ega kahju. nt hai ja imikala * Parasitism - parasiit saab peremees organismile toitu ja elab tema peal või sees, tekitades talle kahju. nt paeluss, sääsk, puuk, kirbud, täid * Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. nt: karihiir ->putukad nirk -> uruhiir mutt -> vihmauss ämblik ->kärbes haug -> särg
tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 23. Mis on sünaps? Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. 24. Ökoloogilised tegurid: rühmitamine, näited. Organismidele mõju avaldavad keskkonnategurid. Biootilised tegurid Kisklus Herbivooria Sümbioos Parasitism kommensalism Abiootilised tegurid: 1. Elukeskkond: Õhkkeskkond e atmosfäär on maad ümbritsev õhukiht. Vesikeskkond e hüdrossfäär on Maa keemiliselt sidumata vesi. Muldkeskkond e litosfäär koosneb maakoorest. 2. Kliimategurid: Valgus Niiskus Temperatuur jne 25. Mis on sümbioos? Näited.
biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. parasitism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. kisklus - röövlooma toitumissuhe saaklooma-ga. herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. omnivoor (segatoiduline) -
EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4. Näited algloomade osa kohta looduses- 5. Inimeste elus- 6. Üherakuline- 7. Rakutuum- 8. Tsütoplasma- 9. Tsüst- 10. Pooldumin...
MAAILMA AASTATUHANDE VAHETUSEL HIINA LK 151-152 1. Millised muutused toimusid Hiinas XX saj viimastel kümnenditel? Alustati radikaalset majandusreformi (kommunstliku majandusmudeli lammutamine), meeleavaldused demokraatia toeks (ei saavutatud), Taevase Rahu väljakul toimusid streigid, suurim oli üliõpilaste näljastreik, milles võttis osa umbes miljon inimest. 2. Miks ei suutnud demokraatia Hiinas võidule pääseda? Komparteis jäi peale jäik vanameelne suund, mille taga seisis Den Xiaoping. Samuti ei võtnud maailm midagi konkreetset ette, et demokraatliku liikumise mahasurumist takistada, sest Hiinat oli vaja majanduspartnerina. LAHESÕDA LK 152-153 1. Miks ja millal puhkes Lahesõda? Miks lääneliitlased sekkusid sõtta? 2.aug 1990 sai alguse, võimule sai diktaator Hussein. Pärsia lahe pärast võideldi. Kuna NSVLiit ei kaitsnud enam Iraagi alasid ja ÜRO otsustas nüüd vastu võidelda. 2. Miks oli USA sunnitud sõlmima vaherahu...
Seenhaigused * mükoos * mükotoksikoos Kasutusvõimalused * toiduks * toiduainetetööstuses, erinevate toodete valmistamiseks (hallitusjuustud, pagaritööstus) * ravimite valmistamiseks (antibiootikumid) * elundite siirdamiseks * pesupulbrite koostises * loomasööt 5. Bakterite tähtsus looduses, haigused, ravimine, kasutamine biotehnoloogilistes protsessides Tähtsus looduses * lagundajad muudavad org. aine mineraalseks * lämmastiku sidujad rikastavad mulda lämmastikuga * sümbioos teiste organismidega * algloomadele toiduks üks lüli toiduahelas Haigused (patogeenilised bakterid) * tuberkuloos * salmonelloos * teetanus * katk * botulism (toidu kaudu, neutraalse keskkonnaga konservid) Ravimine * antibiootikumid Kasutamine * toiduainete hapendamine * toiduainete tööstuses piimatööstus * ravimite tootmine antibiootikumid
Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest Ökosüsteem – on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Keskkonnamahutavus e. kandevõime – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kus need looduslikult uuenevad Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade (*konkurentsivõime *ebasoodsate olude talumine *populatsioonidünaamika laad) Dominant – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Heterotroof – organism, kes saab eluks vajalikud orgaanilised ained väljast ja ei sünteesi neid ise endale (nt rebane) Autotroof – organism, kes sünteesib ise endale eluks vajalikud orgaanilised ained (vesi, mineraalsoolad) (nt ta...
Õkoloogiline tegur- organismidele mõju avaldav keskkonnategur. Eluta looduse teurid e. Abiootilised- õhk, mukd, vesi, niiskus, valgus, temperatuur Eluslooduse tegurid ehk biootilised- toit, teiseliigi ja sama liigi isendid Antropogeensed tegurid- inimtegevusest tulenevad tgeurid keskkonnategurid: veereziim, rõhk, tuli, happesus, toitainete sisaldus, õhustatus kliimategurid: valguskiirgus, temoeratuur, sademed, tuul · Fotosüntees toimub nähtava valguse abil. Lühipäevataimed: riis, kanep, tubakas, päevalill, krüsanteem, sojauba Pikapäevataimed: hernes, kartul, teravili, lina Areng ei sõltu päeva pikkusest: nelk, tomat, tatar, võilill Kohastumine- organismirühmade omadus sobitada end uute elutingimustega Koloniaalsus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm Pesaparasiit- kasutavad teist loma ja tema pesa oma järeltulijate kasvatamiseks. Transpordioparasiit- kasutavad teisi organisme selleks, et liikuda uude kohta. ÖTeguri optium- organ...
2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aasta Tsernobõi tuumakatastroofi mõju kestab tänini. Paljud on seetõttu surnud ning kuna kiirgus hävitab rakke, võib see viia impotentsuseni, hävitada loote, kahjustada erinevaid elundkondi jne. 5
LIIGITEKE I On vaja: a)tegureid, mis põhjustavad päriliku muutlikkuse N: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, hübriidide suremine b)tegureid, mis fikseerivad neid muutusi: LV, isolatsioon, sümbioos. Eristatakse järgmisi variante: 1) füleetiline liigiteke keskkonna aeglasel muutumisel toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite vä...
valged. Küll aga arusampinjonil on roosad kuni pruunid eoslehekesed. 8. Roosteseen Kasvab teraviljade kõrtel ja kukerpuu lehtedel. Taimed jäävad kiduraks ja teraviljasaak väheneb. Nõgisseen Teraviljadel. Rikub teriste sisu või hävitab õisiku. Jahukasteseened Tavalistel taimedel ja ka kultuuritaimedel. Tekitavad taimele jahuka kirme ja rikuvad saagi. 9. Jalaseen - Mitte olla paksute jalatsitega koguaeg nii, et jalgadel on väga soe. Sinna tekib jalaseen. 10. Sümbioos seente ja taimede vahel tähendab seda, et mütseel põimub ümber taimejuure ja siis annab taimele vett ja mineraal aineid. Taim annab vastu orgaanilist ainet. See on vajalik mõlema ellujäämiseks ja mõlemad saavad sellest kasu. Näiteks mänd ja männiriisikas ja kuusk ning kuuseriisikas. 11. Seened on looduses väga tähtsad. Selleks, et taimed saaksid elada lagundavad nad orgaanilist ainet ja ka taimed vajavad eluks sümbioosi seentega. 12. Seened on kahjulikud ja kasulikud inimestele
2) kitsas ökoloogiline amplituud ( kindel toit; nt panda ja kindel elukoht; nt pingviin) Optimum on teguri intensiivsus, mille toime organismi arengule on kõige soodsam. 5. Organismidevahelised suhted, selgitus, näited. 1) + ja = parasitism (parasiit peremees) nt kirp ja kass = kisklus ( kiskja saakloom) nt kass ja hiir = herbivooria e taimetoidulisus (taim herbivoor) nt lehm ja ristikhein 2) + ja + = sümbioos, nt kuusk ja kuuseriisikas 3) ja = konkurents; nt kass ja kass 4) + ja 0 = kommensalism ( üks loob teisele elupaiga); nt kuusk ja jänesekapsas 5) ja 0 = amensalism; nt inimene ja vihmauss 6) 0 ja = neutralism ; nt pingviin ja jääkaru 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon? Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide arvukus on pikema aja jooksul stabiilne.
BIOLOOGIA 1. Nimeta kolme tüüpi ökotegureid. * Produtsent (esimene troofiline tase) ehk tootja. Toodavad endale ise orgaanilist ainet. * Konsumendid (teine troofiline tase). Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. * Destruendid (kolmas troofiline tase) ehk lagundajad. Tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. Või siis Abiootilised (tegurid elutaloodusest [õhk, muld, vesi, temperatuur]), biootilised (tegurid elusloodusest [kisklus]) ja anaeroobsed (tingitud inimtegevusest [metsaraie, reostus]). Tekib aineringlus 2. Selgita abiootil...
Seeneniit- Niidikujuline rakkude rida. Mütseel- Seeneniidistik ehk harunenud ja omavahel seotud seeneniitide võrgustik. Käärimine- Suhkrute lagunemine hapnikuvabas keskkonnes. Pungumine- Paljunemisviis, kus rakk puhetub ja tema küljelt sopistub välja väiksem tütarrakk. Viljakeha- Seene paljunemisorgan millel valmivad eosed Kübarseen- Kübarast ja seenejalast koosneva viljakehaga seen. Mükoriisa- Seenjuur on sümbioos seene ja taimejuure vahel Lagundajad- Organismid, kes töötlevad orgaanilist ainet ja toituvad sellest. Samblik- Liitorganism, kus elavad sümbioosis seen ja fotosünteesiv organism.
taluda kuivust. Mänd Jugapuu Vanaaegkonna lõpus kliima jahenes ja suured sõnajalgtaimed surid välja. Keskaegkonnas, 100…130 miljonit aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED Ja viljad seemnete levitamiseks Neil on õied seemnete valmimiseks Kujunes välja sümbioos tolmeldajate ja seemnete levitajatega Loodus sai kirevad värvid Õistaimed on saanud valitsevaks taimerühmaks Maal. KATTESEEMNE -TAIMED Katteseemnetaimed • Ehk õistaimed on Maal kõige arenenum, mitmekesisem ja laiemalt levinud tai Katteseemnetaimed erinevad teistest taimedest …. • Neil on sugulise paljunemise organ ÕIS • Õiest moodustub VILI Miks on õisi vaja? • Katteseemnetaimed e seemned asuvad kaitstult õies emaka sees
ÖKOLOOGILISED TEGURID : * Optimum = 22 kraadi * Alumine taluvus lävi 25 kraadi * Ülemine taluvus lävi +45 kraadi. Elutalooduse tegurid e. ABIOOTILISED TEGURID = keskkond, kliima KESKONNA TEGURID : * Veetase * Rõhk * Tuli (metsa tulekahju) * pH (happeline, aluseline keskkond) * toitainete sisaldus * õhustatus (abiatsioon) KLIIMA TEGURID : * valguskiirgus * temperatuur * sademed * tuul * soojuskiirgus (kõigusoojased loomad = keha temp. On seotud õhutemp. Nad ei suuda ise keha temp. Säilitada) FOTOSÜNTEES toimub NÄHTAVA VALGUSED toimel FOTOPERODISM e. pimeduse valguseperioodi muutumine mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet) LÜHIPÄEVA TAIMED : riis. Kanep, päevalill, tubakas * õide moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAPÄEVA TAIMED : hernes kartul, teravili, lina * et õied moodustuksid peab päeva pikkus ületama 12 tundi UV- KIIRGUS : väikestes kogustes aitab inimese nagal sünteesida D- vitamiin...
Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond * Päikesevalgus * Temperatuur * Sademed * Tuul * Happesus (pH) * Toitainete sisaldus * Veereziim * Rõhk * Tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted * Sümbioos * Kommensalism * Parasitism * Kisklus * Fütofaagia * Konkurents Sünergism - on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Kohastumine ja kohanemine. Kohanemine pöörduv, ajutiline; adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Limiteerivad tegurid Temperatuur: Mõjutab organismis toimuvate biokeemiliste protsesside kiirust: Vesi: fotosünteesi lähteprodukt hingamise produkt elukeskkond paljudele liikidele Rõhk Valgus
Nõgiseened:tervalijadel , muudavad teriste sisu mustaks eosmassiks, hävitavad , saak langeb Jahukasteseened:lehtedel, viljadel , marjadel , lilledel , rikub viljade välimust 18. Milles seisneb seente kasulikkus ja kahju looduses? Kasulikkus:lagundajad , elupaigaks ja toiduks loomadele , sümbioosis mõndade loomade ja taimedega Kahjulikkus:kahjustavad puid , põhjustavad loomadele haigusi 19. Milles seisneb seente ja taimede vaheline sümbioos? 20. Millist kasu ja kahju toovad seened inimesele? Kasu:Toiduks , ravimiks , loomasöödaks (söödapärmid), käsitööks Kahjulikkus:mürgitused, allergiad kutusvad esile hallitusseente eoseid, haigused , seenhaigused , hallitused (esemel ,toidul ), 21. Kuidas hinnata seeni kui toiduainet, miks? Nad sisaldavad väärtuslike toitained ja vitamiine , 22. Selgita mõisted: Hüüfseeneniit Mütseelseeneniidistik
tükikesi, karpidel hõõrlat pole ja nad sõeluvad toiteained välja lõpustega, millega nad ka hingavad. Maismaatigudel on kõigil kopsud, karpidel on lõpused. Muus osas on nad enamasti sarnased. Neil mõlemal on kompimiseks ja liikumiseks jalg, koda katab ja kaitseb neid. Eestis elavad tigudest näiteks kiritigu ja viinamäetigu, karpidest järvekarp ja rannakarp. ______________________________________________________________________ _____ 15. Organismide kasulik kooselu, Mükoriisa, sümbioos, koloonialisus; Puhas vesi kui loodusvara, veekogude reostumine, vete kaitse Ei ole looduses teistest sõltumatuid organisme. Taimede ja loomade ning teiste elusolendite vahel valitsevad mitmesugused suhted. Paljud loomorganismid peavad elama hulgakesi koos, st moodustama koloonia, mis on ühte liiki isendite kooseluvorm. Nii saavad nad end paremini kaitsta. Osa loomi elab kolooniana ainult mingil eluperioodil, nt lindude pesitsus koloonia, naerukajakad, tiirud, kaldapääsukesed
· Klass: Õisloomad Õisloomad ehk korallid jagunevad: · kaheksikkorallid (Octocorallia) · kuudikkorallid (Hexacorallia) Triias - Retsentsed · tabulaadid (Tabulata) Ordoviitsium - Permi lõpp · rugoosid (Rugosa) Ordoviitsium - Permi lõpp Vana- ja keskaegkonna piiril muutus täielikult korallide koosseis. Vanaaegkonna põhik- ja sarvkorallid ehk tabulaadid ja rugoosid asendusid kuudikkorallidega. Kuid veelgi olulisemaks sai asjaolu, et korallidel arenes välja sümbioos nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide zooksantellidega, kes varustasid koralle hapniku ja toitainetega, saades ise vastu süsihappegaasi. Koralle on umbes 6500 erinevat liiki. Toitumine Korallid toituvad planktonist. Paljunemine Korallid sigivad kiiresti pungumise teel. Ehitus Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra
Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: Humoraalne immuunsus (immuunsuse kandjaks on antikehad e. immunoglobuliini molekulid ( toodavad B-lümfotsüüdid) ja komplemendivalgud); Rakuline immuunsus (kaitse toimub fagotsüütide, T-lümfotsüütide ja NK-rakkude abil); Lümfokiinide sekretsioon (Lümfokiinid on valgud, mida toodavad T-abistajarakud. Need on võimelised iseseisvalt ära tundma haigusetekitajaid ja eritama lümfokiine) 50. Samblikud sümbioos, mis koosneb seentest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest). Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad. Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi.Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks ehk rakiseks. 51. Lüsogeensus- nakkumise esistaadium. Nakatunumise esimest staadiumit, kus viirus end nö.
Madalsood Üldiseloomustus Soid võib leida peaaegu Click to edit Master text styles kõikjalt maailmas, Second level Third level subarktilistelt aladelt Fourth level troopikani Fifth level Soorohkeimad alad on Kanada ja LääneSiber Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast Click to edit Master text styles Second level Madalsood moodustavad Third level Eesti lagesoode pindalast Fourth level peaaegu poole Fi...
Autökoloogiaisendi suhted keskkonnaga Demökoloogia populatsioonisisesed seosed ja muutused Sünökoloogia kooslustes olevad seosed GlobaalökoloogiaMaa elustiku omavahelised seosed, aine ja energiaringed Rakendusökoloogia kuidas ökoloogilisi teadmisi rakendada ja kuidas kaitsta loodust Ökoloogia Abiootilised Biootilised Antropogeensed eluta elus inimmõju Keskkondkõik see, mis organismi ümbritseb Päikesevalgus Sümbioos Keskkonna Temperatuur (mutualism) saastatus Sademed Kommensalism Metsade hävitamine Tuul Parasitism Kisklus Soode pH Konkurents kuivendamine Veereziim (Viirused, bakterid, Võõrliikide taimed, loomad, sissetoomine Rõhk seened) Loodusressursi Tuli kontrollimatu
6. Seenerakk Heterotroofid, eukarüoodid, hüüfid e. Seeneniidid (v.a pärmseen), Hüüfid moodustavad mütseeli e. Seeneniidistiku, Taime juur koos seeneniitidega Mükoriisa. Paljunemine: eosed, seeneniidid, pärmseen(ainurakne) pungumine, Rakukest kitiinist, õhem ja elastsem kui taimeraku oma. Vakuoole ja plastiide pole. Varuaine on glükogeen. Tähtsus looduses: Positiivne 1. Surnud orgaanilise aine lagundamine mineraalaineteks! 2. Sümbioos 3. Sääskedele, vakladele toiduks Negatiivne: 1.Seenhaigused, 2.Parasiidid: jahukaste, tungaltera, lehemädanik. 3. Torikulised ......................kahjustavad elusat puitu Tähtsus inimestele: Positiivne: 1. Pärmseened leiva, õlle, veini tootmine, taigna kergitamine. 2. Hallitusjuust. 3. Antibiootikumid penitsiliin rohehallikust, valuvaigistid. Negatiivne: 1
Käisin kuulamas Kadri Voorandi kontserdit Nordea kontserdimajas 4. detsembril, kus ta esitas kuulsa Suurbritannia laulja Adele’i loomeperioodi mängituimaid hitte. Laval oli 10 tuntud pillimängijat seal hulgas trummar Petteri Hasa, kitarrist Erki Pärnoja, jazzpianist Joel Remmel, bassist Mihkel Mälgrand ning 3 taustalauljat. Kadri Voorand on džässmuusik, laulja ja helilooja, kelle muusika varieerub tänapäeva džässist popi ja folgini. Tema muusika on sümbioos siirast emotsioonist, improvisatsioonist ja lõbusast meeleolust. Kadri valiti aasta 2017 Eesti parimaks naisartistiks. Adele’i lugude esitamine on väga julge ning ka riskantne valik, sest tegemist on väga tuntud ja võimsa hääletämbriga lauljaga. Viibisin esimest korda Kadri Voorandi kontserdil ja minu jaoks laulis ta üllatavalt hästi. Laulud oleksid justkui temale kirjutatud ning ta ei jää kuidagi Briti staarile alla, julgen
(1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims) masohhistlik, sadistlik vorm mina ja välise jõu sümbioos b) destruktiivsus (destructiveness) välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos c) konformsus (automation conformity) individuaalsuse kaotamine · eksistentsiaalsed ja ajaloolised dihhotoomiad lahendamatud, põgenemine (eks.) lahendatavad, muutmine (ajal.) II. Baasvajadused Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuakse ühiskond: · seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism)
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
4.variant Allelopaatia on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega; allelokeemia erijuht[1]. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessioonide kulgu[1]. Allelopaatiliste mõjudega arvestamine võib olla oluline nt segakultuuride kasvatamisel Omnivoorid- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga. Inimene on omnivoorne liik vaatamata sellele, et mõned inimesed söövad ainult taimset toitu (vegetarianism) ja mõned loomset päritolu toitu (karnivoor). Üldiselt söövad inimesed võrreldes teiste primaatidega rohkem loomse päritoluga toitu. Rahvuspark Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja ma...
inimene; lehekirp-taim) Milliseid järgnevaid näiteid võib käsitleda parasitismina? Tõmba õigele vastusele ring ümber. A kask ja kaseriisikas - E seeneniidistik ja üherakulised vetikad - B jänes ja ristik - F kägu ja linavästrik + C paeluss ja inimene + G puuk ja kass + D hunt ja jänes - 28. Lisa, milline organismidevaheline suhte tüüp esineb järgmiste paaride vahel: kisklus, taimtoitlus, sümbioos, konkurents, parasitism, kommensalism (ühele kasulik, teisele neutraalne). A liblikõielised taimed ja mügarbakterid kommensalism B männid männinoorendikus konkurents C toakärbes ja ristämblik kisklus D ploomipuu ja lehetäi taimtoitlus E samblik ja puu sümbioos F kirp ja koer parasitism 29. Mida tähendab kohastumine? Kuidas on kohastunud kõrbetaimed eluks kõrbes? organismirühma ehituse või talitluse kujunemine paljude põlvkondade jooksul selliseks,
idaneda ning anda rohkem järelkasvu. 11. Kuidas on inimene rikkunud populatsiooni tasakaalu? Näide. Näiteks Eestisse sissetoodud ameerika naarits hõlvab euroopa naaritsa elualad, sest isasloomad viljastavad euroopa naaritsa emasloomad varem, kui seda teeb euroopa naarits. Nende pojad pole aga eluvõimelised. Nii on euroopa naaritsa populatsioon tõenäoliselt määratud hääbumisele. 12. Organismidevahelised suhted: konkurents, sümbioos, kommensalism, parasitism, herbivooria, kisklus. Konkurents - Liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskonnaressursside pärast. Näiteks Metsvindid omavahel. Sümbioos Erinevat liiki isendite kasulik kooslus, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näiteks samblikus elavad vetikas ja seen. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja mineraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud orgaanilisi aineid.
(1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims) masohhistlik, sadistlik vorm mina ja välise jõu sümbioos b) destruktiivsus (destructiveness) välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos c) konformsus (automation conformity) individuaalsuse kaotamine · eksistentsiaalsed ja ajaloolised dihhotoomiad lahendamatud, põgenemine (eks.) lahendatavad, muutmine (ajal.) II. Baasvajadused Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuakse ühiskond: · seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism)
mitte. Toiduahelas altpoolt üles liikudes on ka näha, et mida kõrgemal on isend, seda vähem annab ta järglasi, seega järglaste arvukus ei pruugi olla primaarne näitaja, liigi edukuse määramisel. Oleks ju suhteliselt halb, kui pruunkaru saaks korraga 369 järglast, siis võiks öelda, et kõik viiakse tasakaalust välja, mis ei ole ka kaugeltki hea. Loomulikult on veel palju aspekte, määramaks edukust. Üks selline on liikidevahelised suhted( sümbioos, kisklus, parasitism, konkurents jm). Parasiidid toituvad peremeesorganismist, tehes peremehele kahju ja saades ise sealt kasu. Parasiite on palju, näiteks sääsed, paelussid, aga ka kägu, kes muneb oma munad võõrasse pessa. Kasu saadakse teise organismi pealt, mis on omamoodi leidlik, ei pea otsima ise toitu või elupaika, tuleb leida lihtsalt üks loom ja siis tema küljes parasiteerida.
Seened orgaanilise aine lagundajad Üldised tunnused: 1. Seenerakud on peenikesed niitjad rakud moodustades niidistikke e mütseeli. 2. Seened paljunevad eoste abil või seeneniidistiku abil. 3. Seeneraku kesta koostises on kitiin, mida kohtame veel loomariigis putukatel, vähkidel ja ämblikel. 4. Seened toituvad valmis orgaaniliselt , aines loomne toitumine. 5. Seente rakud sisaldavad vakuoole ja võivad piiramatult jaguneda. Hallitusseened tavalisemad hallitusseened, mida kohtame on nutthallik ja pintselhallik. Pintselhallik e rohehallik Pintselhallikute mütseelist valmistatakse antibiootikume bakterite põhjustanud haiguste raviks. Tuntuim perekond on Penicillum, millest valmistatakse penitsillini. Pärmseeni eidub looduses kõikjal. Eriti palju on neid taimedel (marjad, lehed) mille tõttu lähevad katkised marjad käärima. Pärms...
isendirühma alampopulatsiooni eelispaljunemises s nende hübriididega) Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist Kohastumused – populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad eluvõimet, paljunemist nimetatud kohastumiseks -kõrbetaimed – gügav juurestik -lihakad lehed/varred -Vahajad kattekoed -liblikõielised- sümbioos lämmastikku siduvate mügarbakteritega -linnud – eesjäsemete arenemise tiibadeks -kerged – toruluu -sulestik VARJEVÄRVUS HOIATUSVÄRVUS VARJEKUJU KAITSEVÄRVUS Herilase tagakeha -kaitsevärvusega -lepatriinu kattetiivad lauluritsikas -mürkmaod - Toimub organismirühmades põlvkondade vahetumise käigus, viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis.
eelispaljunemises kummaski nende hübriididega) alampopulatsioonis Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist Kohastumused populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad eluvõimet, paljunemist nimetatud kohastumiseks -kõrbetaimed gügav juurestik -lihakad lehed/varred -Vahajad kattekoed -liblikõielised- sümbioos lämmastikku siduvate mügarbakteritega -linnud eesjäsemete arenemise tiibadeks -kerged toruluu -sulestik VARJEVÄRVUS HOIATUSVÄRVUS VARJEKUJU KAITSEVÄRVUS Herilase tagakeha -kaitsevärvusega lauluritsikas -lepatriinu kattetiivad - -mürkmaod Toimub organismirühmades põlvkondade vahetumise käigus, viib kindlasuunaliste pöördumatute muutusteni genofondis.
Bioogia kt 2 Elusloodus jaguneb: üherakulised ja hulkraksed organismid.-üherakulisi on mitmeid kordi rohkem, aga enamus on väga väiksed ja palja silmaga seetõttu ei näe. Kõige pisem üherakuline on mükoplasma.(võib tekitada hingamisteede haigusi) Üherakulistel aine-, energia-, infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Bakteris on kerakujulised, pulkjad, niitjad, kruvikujulised. Eeltuumsed ehk prokarüoodid (bakterid- puudub membraaniga piiritletud tuum, vähem organelle ja membraanseid struktuure), päristuumsed ehk eukarüoodid (sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on mitmesuguseid organelle). Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei ole eel- ega päristuumsed. Rakk on ümbritesetud rakumembraaniga Tsütoplasmas on vett, aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahariide, orgaanilisi happeid jt. TSÜTOPLASMA ON PIDEVAS LIIKUMISES JA ...
2.Nimeta Eesti metsarohked maakonnad. 2.Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa. 3.Nimeta ja järjesta meie metsade kolm levinuimat puud. 3.Mänd, kask, kuusk. 4.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 4.Nõmmemets: kuiv ja toitainetevaene muld. 5.Mis on selle metsa enamuspuuliigiks? Millisesse rindesse kuulub mänd? 5.Mänd, puurinne. 6.Kuidas on omavahel seotud mänd ja männiriisikas? 6.Vastastiku kasulik kooselu ehk sümbioos. Seen ammutab puu juurtele mullast mineraalaineid ja vett. Juurtelt saab seen talle vajalikke aineid. 7.Millisesse rindesse nõmmemetsas kuulub kanarbik? 7.Puhmarindesse. 8.Miks aurab kanarbiku lehtedest vähe vett? 8.Lehed on imetillukesed, igihaljad, paiknevad üksteise peal reas. 9.Millisesse rindesse nõmmemetsas kuulub alpi põdrasamblik? 9.Samblikurindesse. 10.Kirjelda mägra urge. 10.Maapinna lähedal suveurud, talvel elab sügavamates talveurgudes. Urud pikad, rohkete väljapääsudega
Kontrolltöö. Seened ja samblikud 1. Mille poolest sarnanevad seened 2p a) loomadega- toituvad ainetest mida saavad väliskeskkonnast, rakkudes talletuvad samasugused varuained b) taimedega- kasvavad kogu elu, kasvavad ühe koha peal, seenerakkudel on rakukestad 2. Mis on mükoriisa? 1p Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos taime ja seenejuure vahel. 3. Kirjelda seene toitumist. 2p Seeneniidid eritavad ümbritsevasse keskkonda lagundavaid aineid, mis lahutab toidu molekulideks. Need molekulid lahustuvad vees ja imenduvad seenerakkudesse. Seened lõhustavad toidu väljaspool keha, seeneniidistiku lähiümbruses. Niidid kasvavad just sinna kus, kus on palju toitu. 4. Mis kasu saab puu ja seene vahelisest sümbioosist? 2p
Gen- kombinatiivine ja mutatsiooniline. Genoommutatsioon- nt downi. Mutatsuioonid võivad ka keskkonnast olla. 7. Ökoloogia ja keskkonnakaitse. Bioloogia II 4. kursus lk 8-46 a) Ökoloogilised tegurid- organisme mõjutavad keskkonnategurid. Abiootilised- elukeskkonna ja kliiamga seotud tegurid. Õhk muld vesi päike temp tuul. Biootilised- tulenevad organismide kooselust. Biootilised sümbioos jt. b) Organismide vahelised suhted Sümbioos- eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, nt sipelgas ja lehetäi, taimed ja mügarbakterid Kommensialism- ühele poolele kasulik teisele kahjutu nt mardikad sipelgapesas, samblik ja puu Konkurents- sama või eri liiki organismide vastikku piirav kooseluvorm, nt männid männinoorendikus Parasitism- ühele kasulik, teisele kahjulik nt paeluss ja inimene
sellepärast et vihmametsas on palju puid. e)Laia ökoamplituudiga liigi näide(selgitus, mille suhtes, graafik) Laia ökoamplituudiga liigi ehk eurütoopse liigi näiteks võiks tuua näiteks orhideed, sellepärast et nad ei vali elupaika, nad on sellega rahul kus nad elada saavad, peaasi et nad kuskile kinnituda saaksid. 3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted a)Sümbioos Sümbioos on erinevat liiki organismidevastastikku kasulik kooselu. Selliseid koos elavaid organisme nimetatakse sümbiontideks. Vastavalt sellele kuidas organismid koos elavad, eristataskse ekso- ja endosümbioosi. Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm. Naiteks vihmametsades on selliseks organismideks on sipelgad ja lehetäid omavahel kui nad kohtuvad, siis leiab aset veider rituaal. Lehetäide ründamise asemel toksivad sipelgad neid oma tundlatega ning lehetäid
Ökoloogilised tegurid kekkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust Abiootilised tegurid on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1)kliimategurid: temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld Biootilised tegurid tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Infravalgus: võimaldab kõigusoojastel organismidel end ...
Ökoloogia 1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele Temperatuuri mõju organismile- enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased, seega sõltub nende keha temp. otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperi...
Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised t...
Igavikuline vaidlus inimese hinge pärast Alati räägitakse inimese hingest ja inimese kehast. Üks on materiaalne ja teine mentaalne, määratlematu. Hing on see, mis teeb meist selle, kes oleme. Hing on meie Mina. Maapeal ei saa hing üksi eksisteerida, vaid vajab keha - materiaalset kuju, milles elada. Pöördudes teistpoolsusesse, jätab aga hing keha maha. Niisiis saame öelda, et inimene on keha ja hinge sümbioos. Vähemalt selline on tänapäevane kujutlus hingest. Aja jooksul aga hinge ja keha mõistete definitsioonid liikusid. Kui keha mõiste jäi enam- vähem samaks, siis hinge mõiste liikus tunduvalt. Varem tähistas hing inimese tegelikku kuju ilma kehata. Uuemas definitsioonis aga nö piletit, kas taevasse või põrgu, peale maapealsete elupäevade lõppemist. Inimese musta kasti, kui soovite. Kätte on jõudnud 21. sajand ja ikka veel on aktuaalne teema kellele kuulub inimese hing
MAHLER Sündides laps EIKEEGI, valmis mina pole. inimkond- kas olen eluga rahul, samastumine inimestega. -ego-keskne, kk keskendunud, rohkem mehe areng??, Valmis-mina juhib toiminguid, kannab tegude ple otsustust. (3-6a) o Normaalne autism ..-2/4näd: enesesse sulgunud, ükskõikne, saab maailmast osa, aga ei saa aru ADLER(individuaalne koolkond) teadvustatud osa on suur o Normaalne sümbioos 2/4näd-5k: esimene kiindumine Isik kui tervik, loov, vastutustundev, pürgiv indiviid hoidjasse, et hiljem iseseisvuda; mina-tunde puudus, ALAVÄÄRSUS- kujuneb kõikkidel lastel. Ideaalse vanema sotsiaalne naeratus.Kõikvõimsuse tunne-juhib hoidjat kujutluspildiga. -- võimutahe. domineerimine +ühtsus Ema kui armastusobjekt. SÜNNIJÄRJEKORD: I-neurootik,tark; II-järjekindel, ...-
- Molekulaarse O2 tekkimine maismaale → atmosfääri muutus, tekkis osoonikiht → esimene massiline väljasuremine - Hingavad bakterid - tsüanobakterid (1) ja heterotroofsed bakterid (2) 2. Rakutuumaga üherakuliste teke - Algloomade sarnased rakud (veel ei omanud omadust rakuhingamine) - Fagotsütoosi teke - teiste söömine ja pikaajaline seedimine - Tekkis endosümbioos - rakusisene sümbioos eri tüüpi rakkude vahel - Loomne rakutüüp - mitokondritega - Taimne rakutüüp - mitokondritega, kloroplastidega - Tõestab: - DNA olemasolu - 2 membraani (välis ja sise) - Ribosoomide olemasolu (valgussünteesimine) 3. Hulkraksuse teke - Toimus väga kiire mitmekesistumine, kujunesid välja kõik peamised ehitustüübid
C on õige. 33. Kas sümbioosi näiteks on? A. Ahven ja haug? B. Koolibri ja troopiline taimeliik? C. Samblik? D. Kuusk ja jänesekapsas? Samblik on sümbiontne kompleksorganism, kus intiimselt koos tegutsevad vetikas ja seen. C on õige. 34. Mükoriisa hõlbustab: A. Taimede juurtoitumist? B. Puude ja põõsaste õitsemist? C. Seemnelevi? D. Korallide tolmeldamist ja vastsejärkude levimist? Seenjuur on taimele kasulik sümbioos sest seeneniidistik suurendab juuresüsteemi vett imavat pinda ja parandab taime toitainete kättesaadavust. A on õige. 35. Miks nimetatakse laguahelat doonor-kontrollitud süsteemiks? A. Sest lagundajad ja detritivoorid ei mõjuta toiduobjektiks olevate liikide populatsioonitihedust; B. Sest lagundajad ja detritivoorid on aineringes mineraalelementide doonoriks rohelistele taimedele; C
Need on moodustunud pikkadeks silindrikujulisteks rakkudeks – soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Sarnasus taimedega-1.kasvavad ühel kohal ega liigu aktiivselt. 2.senerakkudel on rakukestad. 3.kasvavad kogu elu. Loomadega-1.toituvad valmis orgaanilistest ainetest, mida saavad väliskeskkonnast. 2.rakkudes talletuvad samasugused varuained. Enamik seeni paljuneb ja levib eostega. Seente sümbioos taimedega-seen saab taimelt fotosünteesivaid saadusi ning seenel on taimejuurtes ka stabiilne elukeskkond. Taim saab seenelt vett ja vees lahustunud mineraalaineid. Seen ka kaitseb taimejuuri haigustekitajate eest, kemikaalide, raskmetallide eest. Mükoriisaseened toodavad bakterivastaste omaduste aianeid, mis takistavad haigust tekitavate bakterite tegevust taimejuurel. Mükoriisa ehk seenjuur- sümbioos seene- ja taimejuure vahel.
kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda. Emotsionaalne seotus ema ja lapse vahel pakub lapsele turvalisus- ja kindlustunnet. 10. Mis erinevus on Kohlbergi ja Cilligani moraalse arengu teooriatel Kohlbergi teooria on ratsionaalne, Cilligani fenomenoloogiline. Operantne õppimine Õpime mingit käitumist sellega kaasas käiva kinnituse või karistuse läbi. Sotsaailne õppimine Õppimine läbi teiste kogemuste, nähtu jäljendamine. Normaalne autism ja sümbioos Normaalne autism enesesse sulgumus. Laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endassetõmbunud. Ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. Normaalne sümbioos lapsele tundub, et ta on hoidjaga üks. Puudub minatunde. Piage arengu astmed 1. Sensomotoorne. 1-2 e.a. Kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil, avastab keskkonda. Laps sõltub ümbrusest, sellest, mida ta tajub. 2. Operatsioonide eelne, 2-7 e.a.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
