seenhaigused. Lisaks inimese tervise ohustamisele võivad nad lagundada maju (majavamm). Kuid inimene kasutab seeni ka positiivsetel eesmärkidel: seened on väga olulised antibiootikumide tootjad; seened on osa normaalsest mikrofloorast (elavad meie nahal), ja muidugi tarvitatakse söögiks (hallitusjuust, pärm, jne). Kõik seened moodustavad taimedega sümbioose, selle klassikalisemaks näiteks on mükoriisa ehk seenjuur. Samblik samuti sümbioos (seened + vetikad), liitorganism. BAKTERID Bakterid on ainuraksed prokarioodid (eeltuumsed puudub membraanidega piiritletud rakutuum) ja neil puuduvad membraansed organellid. Osad on auto-, osad heterotroofid. Neid on väga erinevate kujudega: kerabakterit e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. On ka teisi kujusid. Enamik baktereid paljunevad pooldudes
mõjuta, kuid teisi pärsivad nt. Hapnev piim, piimhape surub alla teiste bakterite kasvu; kinnikasvav raiesmik, kus kasvavad kuused ja lehtpuud, kuuskedele neutraalne, mingist hetkest lehtpuudele negatiivne Positiivne Positiivne Sümbioos on suhe, kus mõlemad osapooled saavad kasu: - Kohustuslik suhe ehk mutualism: mükoriisa taim omastab paremini vett ja anorgaanilisi ühendeid, seened aga orgaanilisi aineid; rohusööjad imetajad ja tselluloosi lagundavad
PTG 1.Elu omadused - Kõik organismid on rakulise ehitusega. - Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. - Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus. - Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. - Kõigile organismidele on iseloomulik paljunemisvõime. - Kõik organismid arenevad. - Kõik organismid reageerivad ärritustele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed - Molekulaarne tase - Rakulne tase - Koe tase - Organi ehk elundi tase - Elundkonna tase - Organismi tase - Liigi tase - Ökosüsteemi tase - Biosfööri tase 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus - Bioloogiline mitmekesisus on geenide, liikide, elupaikade ja ökosüsteemide kogusumma ehk nende paljusus. See iseloomustab taimede, loomade, seente ja mikroorganismide liikide ning nende elupaikade rikkust. 1. Gen...
- Hävitatakse patogeenne mikrofloora ning väheneb bakterite hulk, mis võiksid mõjutada juuretiskultuuride kasvu. Kui piim sisaldab hulgaliselt spoore, kasutatakse aeglaselt arenevate bakterite puhul (nt Bifidobacterium) puhul UHT- töötlust. - Kuumtöötlus stimuleerib juuretisbakterite arengut seoses piima hapnikusisalduse vähenemisega. 19. Jogurti juuretise valmistamine. Juuretise kultuuri bakterite sümbioos. Jogurti juuretise valmistamine: - Kuumtöötlemine 90 °C vähemalt 30 min: o Hävitatakse konkureeriv mikrofloora o Valkude struktuuri muutmine o Eemaldatakse piimas lahustunud hapnik - Jahutamine temperatuuril 42-45 °C - Lisatav juuretisekogus: 0,5-3% - Hapendamine kestab kuni 20 tundi (80-100 °Th) - Jahutamine temperatuuril 10-12 °C 20. Jogurti segupiima teised koostiskomponendid 21. Jogurti fermenteerimisprotsess
- Hingavad bakterid - tsüanobakterid (1) ja heterotroofsed bakterid (2) 2. Rakutuumaga (membraani sissesopistumise tulemusena - 2-kihiline tuumamembraan) üherakuliste teke - Algloomade sarnased rakud (veel ei omanud omadust rakuhingamine) - Fagotsütoosi teke - teiste söömine ja pikaajaline seedimine - Tekkis endosümbioos (võttis aega umbes 2 mld. a.) - rakusisene sümbioos eri tüüpi rakkude vahel - Loomne rakutüüp - mitokondritega - Taimne rakutüüp - mitokondritega, kloroplastidega - Tõestab: - DNA olemasolu - 2 membraani (välis ja sise) - Ribosoomide olemasolu (valgussünteesimine) 3. Hulkraksuse teke - Toimus väga kiire mitmekesistumine, kujunesid välja kõik peamised ehitustüübid (umbes 540 milj. a
Need lühikesed juuremuudendid aitavad varrel toetuda ja kinnituda. Ronijuurte tipud eritavad kleepuvat ainet, mis omakorda hõlbustab kinnitumist. Enamasti on selliste juurtega puutüvedel ja -võrades kasvavad ronitaimed (näiteks luuderohi). Õhust veeauru imemiseks on mõnedel taimedel õhujuured. Eesti looduslikel taimedel õhujuuri ei esine. Neid võib kohata paljudel troopilistel orhideedel või näiteks tuntud toataimel monsteral. MÜKORIISA e. seenjuur. Sümbioos seene ja taime vahel juure pinnal. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. 6. Taime mineraalne toitumine. Teada, kuidas ja mida mööda liiguvad mineraalained. Juured imevad mullast vett ja mineraalaineid juurekarvadega. See toimub osmoosi abil.
biotehnoloogiline kasutus paberitööstuses ei kaota tugevust mädanemise algstaadiumides põhjustavad ainult kandseened kiire protsess ensüümid: Mn-peroksidaasid, lakaasid, ligniini peroksidaasid pehmemädanik. sarnane pruunmädanikule põhjustavad eranditult kottseened aeglane protsess võib toimuda ekstreemsetes tingimustes –külmas, kuivas, liigniiskes kahjustab vanu puitesemeid puidukaitsevahendid ei aita Majaseente levikut ja arengut soodustavad tingimused. Mükoriisa mõiste – sümbioos seente ja maismaataimede juurte vahel, seene ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Toimub orgaanilise süsiniku transport taimest seenorganismi ja vee ja mineraalainete transport seenest taime. Ehitus ja tüübid. Endomükoriisa: Arbuskulaarne mükoriisa, orhidoidne mükoriisa; erikoidne mükoriisa. Ektomükoriisa: ektomükoriisa; ektendomükoriisa; arbutoidne mükoriisa; monotropoidne mükoriisa 1. Arbuskulaarne mükoriisa (AM);
Konkurents Populatsiooni ohustav Populatsiooni ohustav Amensalism Populatsiooni ohustav Populatsiooni ei mõjuta Parasitism (A- parasiit) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Kommensalism (A- Populatsioonile kasulik Populatsiooni ei mõjuta kommensaal) Kisklus (A- kiskja) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Sümbioos (mutualism) Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik Protokooperatsioon Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik · Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Näieks: mistahes samblikus elavad vetikas ja seen. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja minaraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud organilisi aineid. · Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele neutraalne
Kändudel ja surnud puidul kasvavad lagundajad seened, osa seeni lagundab loomade väljaheiteid ja surnuid loomi, osa seeni toitub huumusest ja lagundab ka taimekõdu. Nt: kübar- ja torikseen. Seente roll looduses sümbiontidena: paljud seened elavad sümbioosis taimede, vetikate, loomade või bakteritega. Seenerakud suudavad väga edukalt mullast erinevaid aineid omastada. Sümbioos on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele. Sümbioos teiste organismidega varustab seeni energiaga, võimaldab neile sobiva elupaiga või aitab neil paremini levida. Seente roll looduses parasiidina: seened hangivad toitaineid seeneniitide abil otse teiste organismide rakkudest. Seenhaigused vähendavad saaki, rikuvad taimede välimust, kahjustavad puid. Taimelehtedel on parasiitseeni, puutüvedel on parasiteerivad torikseened. Jahukasteseened pidurdavad paljude kultuurtaimede kasvu. 2. Mis on mükoriisa?
Tallinna Tehnikagümnaasium Poolkõrb Referaat Koostaja: Liisa Kasak Juhendaja: õp. Kersti Veskimets Tallinn Sisukord ........................................................................................................................... ....14......................................................................................................................................... 3 Üldiseloomustus........................................................................................................................ 4 Abiootiliste tegurite iseloomustus.............................................................................................. 4 Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted................................................................ 8 Energia liikumine toitumis...
Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Biosfäär Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasaka...
põhja kinnituvateks ja esinevad nii veesisesed kui veepinnal ujuvad lehed — nümfeiidid nt vesiroosid, vesikupud, ujuv penikeel; vees hõljuvad ja harva põhja kinnituvad taimed — elodeiidid nt vesihernes, vesikarikas, vesikatk; veepinnal ujuvad taimed — lemniidid nt lemled, vesilääts, kilbukas. 6) Koosta skeem ökosüsteemi komponentidest! 7) Loetlege ökoloogilistest teguritest bioloogilised tingimused. Liigisisesed ja liikidevahelised suhted, konkurents, sümbioos (parasitism, kommensalism, mutualism), inimtekkelised tegurid. 8) Miks kogunevad toiduahela lülidesse keskkonnamürgid? Kuidas muutub mürkide sisaldus erinevatel troofilistel tasemetel? Kui biomassi ja produktiivsuse näitajad toiduahelates vähenevad (ökoloogilises püramiidis alt üles), siis akumuleerunud keskkonnamürkide osatähtsus ja kontsentratsioon organismides suureneb umbes kümnekordselt iga tarbija astme tõusuga.
bioloogiliste süsteemide käsitlus. Sellele lähenemisviisile rajanes suuresti Bertrand Russell'i raamat "The Analysis of Mind", miskaudu see on mõjustanud ka analüütilist filosoofiat. 6) Süntaks ja sümbioos- Keelte üks põhiomadusi, peale koosnemise märkidest, on süntaksi olemasolu. Sellega seoses on bioloogiliste keeletaoliste nähtuste puhul süntaksi leidumine väga tähtsaks probleemiks. Ühe lähenemisviisi kohaselt on algseks süntaksi viisiks, selle bioloogiliseks analoogiks, sümbioos. 7) Kirjeldava funktsiooni areng- Üks inimteadvuse primaarseid funktsioone on kirjeldamisvõime, sel aga võib leida kaugeleulatuvaid analooge lihtsamate biosüsteemide juures. Ka semiootiline protsess ise on teatavas mõttes ühtlasi modelleerimise protsess. Bioloogilistes äratundmisprotsessides võib seega näha ikooniliste mudelite olemasolu, mis on eelkäijad sümbolilistele mudelitele. Kultuurisemiootika käib käsikäes sotsioloogiaga. Kultuuritraditsioon on jagatud ja sotsiaalselt
o Ökoloogiline amplituud on 4...40 °C o Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. Organismide vahelised suhted Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Inimtegevuse mõju antropogeenne tegur. Milline on organismide vastasmõju sümbioosi ja kommensialismi korral? o Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. o Näited: liblikõieline taim ja mügarbakter taimed ja seened o Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm. (sipelgad ja lehetäid) o Endosümbioos üks organism elab teise kehas. (veis ja bakterid) o Eri liiki organismide kooseluvormi, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensialismiks. o Näited: sipelgad ja mardikalised
üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks Keskkonnategurid: organismide või nende koosluste elu mõjustavad keskkonna elemendid või protsessid. Ökoloogilised tegurid: abiootilised/füüsikalised: päikesevalgus, temp., niiskus, tuul, vee ja mulla PH, rõhk. Biootilised/organismide vahelised suhted: sümbioos, konkurents parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, kolooniaalsus. Antropogeensed(inimtegevus) Soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne Ökosüsteemi mõiste: koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna
aktiivmuda protsesside käigus, kus biopuhastus on puhastusseadme teiseks etapiks reovee mehaanilise puhastuse järel. Kui reovee juhtima ühiskanalisatsiooni võimatu, siis reovesi kogutakse mahutisse ja veetakse lähimasse purgimissõlme, reovesi juhitakse septikusse, puhastatakse. Looduslähedased puhastusmeetodid Biotiigid looduses avatud tiigid · Vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. · Märgalad, tehismärgalad Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: 1.imbväljakud 2.niisutusväljakud 3.pinnasfiltrid mis on riiklik keskkonnastrateegia, seleta seda, too näiteid Keskkonnastrateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. 12. märtsil 1997. a
ülestõus Eesti piires, kuid seegi ebaõnnestus. Vallutajate omavahelised suhted Ehkki Läänemereäärsete riikide vallutamine toimus Rooma paavsti õnnitusel ja heakskiidul, puudusid paavstivõimul oma sõjalised jõud uude maade vallutamiseks ning ülesande täitmiseks kaasas ta katoliku kiriku mõjule alluvate ilmalike riikide ja ka vaimulike sõjaliste organisatsioonide teeneid. Liivimaa, 1260. Pärast eestlaste vastupanu murdmist kujunes välja Vana-Liivimaal sümbioos ilmalike (Liivi ordu ja Taanile kuulunud Eestimaa hertsogkond) ja otseste Rooma paavstile alluvate vaimulike (Tartu, Saare-Lääne ja Riia piiskopkonnad) riigivalitsusvormide vahel. Kuigi enne vallutuste alustamist oli kokku lepitud valluatatavate maa-aklade jaotus, reaalselt neid ei järgitud ning võimalusel valluati nõrgematelt naabritelt valdusi, kohaliku tähtsusega konfliktide raames. 1230. aastal saabus Eestisse paavsti Gregorius IX viitse-legaat Balduin Alnast, kes
Vasta pikemalt 1. Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, a...
Peaaju areng, sellega kaasnev kõne- ja mõtlemisvõime 22.Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid nt õhk, muld, vesi, päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Biootilised tegurid on sümbioos, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. 23. Oluline samm evolutsioonis on eukarüootse raku kujunemine. Mil viisil see tõenäoliselt toimus? (Kuidas kujunes päristuumse raku keerukus võrreldes eeltuumsega? Millised faktid sellele viitavad?) Eukarüootse ehk päristuumse raku tekkimine toimus tõenäoliselt endosümbioosi teel ehk üks suurem rakk „neelas“ alla teisi, mis sümbiondina tegutsemise järel kaotasid aegamööda iseseisva rahuelu ning
22. Olelusvõitluse välistamise printsiip s.t., et 2 või enam liiki, mis võitlevad täpselt samade ressursside eest, ei saa eksisteerida koos lõpmatuseni. Koos saavad elada, kui igal liigil osa oma nissist ka olemas. - teatud tingimused võimaldavad liikidel ka koos eksisteerida kui jagavad vaid teatud määral oma ökoloogilist nissi - omaette liikidevahelised suhted, mis määravad populatsioonide arvukust: parasitism, taimtoidulisus, mutualism sümbioos või mitte, kisklus. 23. Mutualism - kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus). 24. Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit) kasutab teist organismi (peremeesorganismi)
aktiivmuda protsesside käigus, kus biopuhastus on puhastusseadme teiseks etapiks reovee mehaanilise puhastuse järel. Kui reovee juhtima ühiskanalisatsiooni võimatu, siis reovesi kogutakse mahutisse ja veetakse lähimasse purgimissõlme, reovesi juhitakse septikusse, puhastatakse. Looduslähedased puhastusmeetodid Biotiigid looduses avatud tiigid · Vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. · Märgalad, tehismärgalad Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: 1.imbväljakud 2.niisutusväljakud 3.pinnasfiltrid mis on riiklik keskkonnastrateegia, seleta seda, too näiteid Keskkonnastrateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. 12. märtsil 1997. a
pidanud kaasama ka teisi valitsusorganeid, et tulemus oleks demokraatlikum ja ühiskonnale vastuvõetavam. Oma pideva absoluutse võimu üles näitamisega kaotas ta aga rahva usalduse ja pani nad mässama. Võrreldes vene ajaloolaste erinevaid vaatenurki siis läänelik hinnang Peetri tegevusele oli pigem positiivne, Peeter I viis nende arvates Venemaad Euroopale lähemale. Solofiilne arvamus oli aga, et Peeter I hävitas sellega Vene riigi alged. Minu arvates on see sümbioos mõlemast lähenemisviisist. Ühelt poolt muutis Peeter oma uuendustega Venemaad läänelikumaks, teisest küljest lõhkusid tema mõningad reformid inimeste eluviiside kohta Vene riigi kultuuritraditsioon ja -eripära. Kasutatud kirjandus Hughes, L.2005. Peeter Suur. Tallinn: Varrak Laur, M. 2002. Tsaaride aeg. Tallinn: Sild Loengukonspekt: Vene ajaloo põhijooni. 2013 Reelika Reiljan
kõigest välja. Võib tulla kriis, mis hävitab osa inimkonnast, aga osaj ääb ikka alles. Pohhui värk. ÖKOFASISTID: kõik on perses ja osa inimkonda tuleks ära hävitada, teised (vägivaldselt) allutada loodushoidlikule käitumisele. Pmst tahavad tagasi keskaega pöörduda. Jätkusuutlik areng: edasiareng. Mõistlik majandamine. Inimene ei austa looduse tasakaalu, seda tuleb tunnistada ja võtta omaks tagajärjed. Tuleb luua sümbioos loodusega. Võtta vastutust ja käituda nagu vastutustundlik heatahtlik peremees. Kasuta aga ära raiska. Ökoloogilise kapitali taastootmine. Selleks on aga vaja arenenud teadust, piisavalt kiiret majanduskasvu, üldist tahet ja haldussuutlikkust. Siit edasi läks raamat veelgi segasemaks ja suvaliselt kokku panduks, jätsin suure osa vahele sest fuck that shit. Geograafiline ruum ja asend. Geograafiline ruum: mõõtmete arv n, kuju, maht. Igal ruumipunktil on koht
kõigest välja. Võib tulla kriis, mis hävitab osa inimkonnast, aga osaj ääb ikka alles. Pohhui värk. ÖKOFASISTID: kõik on perses ja osa inimkonda tuleks ära hävitada, teised (vägivaldselt) allutada loodushoidlikule käitumisele. Pmst tahavad tagasi keskaega pöörduda. Jätkusuutlik areng: edasiareng. Mõistlik majandamine. Inimene ei austa looduse tasakaalu, seda tuleb tunnistada ja võtta omaks tagajärjed. Tuleb luua sümbioos loodusega. Võtta vastutust ja käituda nagu vastutustundlik heatahtlik peremees. Kasuta aga ära raiska. Ökoloogilise kapitali taastootmine. Selleks on aga vaja arenenud teadust, piisavalt kiiret majanduskasvu, üldist tahet ja haldussuutlikkust. Siit edasi läks raamat veelgi segasemaks ja suvaliselt kokku panduks, jätsin suure osa vahele sest fuck that shit. Geograafiline ruum ja asend. Geograafiline ruum: mõõtmete arv n, kuju, maht. Igal ruumipunktil on koht
millel võivad hakata kasvama taimed. Seetõttu nimetatakse samblikke taimkatte pioneerideks elutingimuste loojateks taimedele. 14. Organisme mõjutavad eluta ja eluslooduse tegurid. Elusolendit mõjutavad tema elupaigas näiteks temperatuur, päikesevalgus, vesi, õhk. Nimetame neid looduse osa teguriteks. Elusa looduse poolelt mõjutavad organismi teised organismid, kes kuuluvad kas samasse või mõnda teise liiki. 15. Organismide kasulik kooselu. Mükoriisa. Sümbioos. Koloonialsus. Looma- või taimerliigi elu sõltub teiste tema läheduses elavate organismide tegevusest. Looduses teistest sõltumatult elavaid organisme ei ole. Taimede, loomade ja teiste elusolendite vahel valitsevad mitmesugused suhted: organism võib suuremal või vähemal määral kas soodustada või takistada teise organismi tegevust. Mükoriisa - ehk seenjuur, taimejuurest ja seda ümbritsevatest ning sellest läbi
Sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma, nt. taiga, tundra, savann. 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid: kõik keskkonna aine ning info- ja energiavood, millega organism ja tema keskkkond üksteist mõjutavad. 1) Jagunevad: a) abiootilised (füüsikalised) päiksevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk; b) biootilised (organismide vahelised suhted) sümbioos, konkurents, parasitism jne 2) Ressursid, tarbitakse otseselt, neid on tavaliselt vähe: FAK e. PAR (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus), vesi, mineraalid, hapnik, teised organismid. 3) Tingimused, mis võimaldavad ressursside tarbimist (loovad võimaluse ressursside tarbimiseks), nt. pH, temp., soolsus. Otsesed saab otseselt tarbida, nt. toit. Kaudsed ei saa otseselt tarbida, nt. kõrgus. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldav isend
Järele jääb roheline , mis peegeldub taimedelt. Roheline valgus jääb üle, kui taimed on võtnud, mis vaja. Fotosünteesi potentsiaal sõltub taimekoosluse lehepinna summaarsest suurusest, lehtede ilmumisest kuni vegetatsiooni- perioodi lõpuni või koltumiseni ja sellest ajast päevades. 5. Biootilised tegurid: organismidevahelised suhted Liigisisesed suhted (konkurents, tööjaotus, kannibalism, sugupoolte suhted jt) Liikidevahelised suhted (kisklus, sümbioos, parasitism, kommensalism, amensalism, mutualism, konkurents) Antropogeensed tegurid: Maavarade kaevandamine Metsaraie Soode kuivandamine Jahindus, kalandus Tööstus Põllumajandus 6. Sümbioos Liikidevaheliste suhete vorm. Euroopa autorite käsitluses ka mutualism. Kahe eri liiki organismi sümbiondi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Samblik on tegelikult kahe organismi kooselu vorm. Vetikas fotosünteesib – sisaldab klorofülli,
Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud. Bakteritel otsepooldumine amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Mittesugulise paljunemise eripärad: ...
inimesed jäävad paiksemaks. 5 Mis on??? Konsortsium – suheterühma kaudu seotud organismide kogum. Tolerantsuskõver – iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist. Ökoloogiline nišš – roll ja ruum, mida organism täidab ökosüsteemis. Liikidevaheliste suhete variandid – kisklus, sümbioos, parasitism, kommensalism, amensalism, mutualism, konkurents. Konkurentsi liigid – erinevate liikide vaheline konkurents -> liikidevaheline konkurents, ühe liigi piires toimuv konkurents -> liigisisene konkurents. Liigiline mitmekesisus ja selle mõõtmine – liikide rohkus mingis koosluses, maastikul või ökosüsteemis. Eristatakse alfa-, beeta- ja gammamitmekesisust. Primaarsuktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale.
Loomarakk peab liikuma, kest ja suured mahutid seda ei võimaldaks. Kuna loomarakk ei fotosünteesi, siis milleks talle plastiidid? Peamine seesmine erinevus on Golgi kompleksi olemasole. See kompleks jaotab ja suunab mistahes molekulide transporti ja selle kaudu määrab raku piiramatu ainevahetusvõime. Loomarakk on 100% õgard ja just sellepärast, et tema Golgi kompleks laseb tal sedasi toimida. Seenerakk. Tema on loomaraku ja taimeraku ning ka osaliselt bakteri sümbioos. Taimest tuleb eelkõige kest, bakterist selle kesta imifunktsioon. Erinevus on selles, et bakteril ei ole imitorusid, on lihtsalt avatud kanal. Seenel vastavad imitorud suurendavad imijõudu umbes 2/3 bakteriga võrreldes. Loomarakust on pärit Golgi kompleks. Seega on seenerakk ideaalselt imavsüsteem, mis on kesta tõttu peaaegu hävinematu ja Golgi kompleksi tõttu prkatiliselt kõikesööv. Seened on looduses lagundajad.
aastaga võrreldes 40 %. Hitler aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, millega toodi Saksamaa majanduskriisist välja. Saksamaal loodi ka riigisisene poliitiline politsei (salapolitsei) Gestapo aastatel 19331945. Salajane riigipolitsei moodustati 26. aprillil 1933, Preisimaa siseministri Hermann Göringi korraldusel. Pärast NSDAP valimisvõitu 1933. aasta sai NSDAP liider Adolf Hitler Saksamaa kantsleriks ning algas NSDAP parteilise ning riiklike julgeolekuasutuste sümbioos ning kokkusulamine reorganiseerimiste ja liitmiste teel. Repressioonide kõrghetkel alates 1939. aastast oli Gestapo riikliku julgeolekuameti RSHA neljandas osakond. Kuna Gestapo oma ülesehituselt ning alluvuselt oli nii riiklik kui ka parteiline asutus, siis olid kasutusel auastmetena ja ametikoha nimetustena tsiviilpolitseis kasutusel olevad nimetused. Esialgselt oli Gestapo ainult ühe suurima ja Saksamaa keskse - Saksamaa liidumaa -
Mõiste ,,neoklassikaline ballett" ilmub 1920ndatel selles samas trupis vastuseks liialdustele romantismis. See stiil kasutab traditsioonilisi balleti liigutusi, kuid mitte nii rangelt. Tihti on liigutused kiiremas tempos ning esikohal on tehniline jalgade töö. 2.4 Moderntants Moderntants kasvas küll välja klassikalisest balletist, kuid on siiski omamoodi pungilik vastuhakk reeglitele, kompositsioonile, sammukombinatsioonidele ja kehahoiakukaanonitele. Tänane moderntants on sümbioos tantsust, näitlemisest, muusikast, vaikusest, verbaalsest tekstist, häälitsustest. Moderntantsu loojaks oli Isadora Duncan, kes rõhutas liigutuste voogavust ja graatsilisust. Duncani loomeviisi aluseks oli isiklik, inimese sisemusest väljakasvav liigutus, mis toetus emotsionaalsele kogemusele ja tinglikule formaalsele liikumisele. Jäsemete asetus ja nende loodav kujund olid vähem tähtis kui tantsija hõivatus liikumisega.
See on baasiks esimesel eluaastal kujunema hakkavale põhiusaldusele. Sümbiootilises etapis kujuneb lapse esmane emotsionaalne side teise inimesega, mis saab lapse sotsialiseerumise ja edaspidiste inimsuhete lähtekohaks. Sümbiootiline etapp saab läbi lapse kehapildi kujunemisega, mis on minapildi esimene elamuslik nurgakivi, ning ema ja lapse üheksolemise tunde katkemisega. Siiski, teatud mõttes jätkub sümbioos teise eluaasta lõpuni lapsel esineb kõikvõimsuse tunne, ta usub, et on võimeline oma hooldajat mõjutama. Järgmine etapp saab alguse, kui kõikvõimsuse tunne tasahaaval hääbub. Sümbiootilisele etapile järgnev separatsioon ja individuatsioon jaguneb neljaks faasiks. Esmalt algab eristumisperiood, millega kaasneb võõrastamine ja hirm emast maha jääda. Selle faasi läbinud, hakkab laps jõuliselt oma toiminguid harjutama, mistõttu hakkab ta teravalt
Prasitism suhe, mis on bakterile kasulik ja peremeesorganismile kahjulik Mutualism suhe, mis on mõlemale interaktsioonipartnerile kasulik Sümbioos bakteritega esineb eukarüootidel erinevatest fülogeneetilistest gruppidest. Sümbioos peremeesorganismi ja ühe bakteriliigi vahe need on lihtsamad ja seetõttu ka paremini uuritud. Sõltumata sellest, kas tegemist on horisontaalse või vertikaalse sümbiondi ülekandega, on sümbioos, kui ta on juba tekkinud, enamasti jääv (kestab kuni eukarüootse organismi surmani). Tavalised on interaktsioonid, kus bakter elab peremehe soolestikus ja viib läbi toidu lagundamist. Lisaks esineb aga teisigi huvitavaid mutualistlikke süsteeme: Kemosüntees. Kemoautolitotroofne bakter & Riftia pachyptila (rõnguss; hulkharjasuss) Ilma soole ja suuta hulkharjasuss Riftia pachyptila kirjeldati 1970 aastal Galapaagose riftil (rift maakoore laamade piir;
Vastavalt vaba molekulaarse hapniku olemasolule jagatakse bioloogilised protsessid aeroobsed ja anaeroobsed. Lisaks jagatkse protsessid tehniliselt teostuselt: aktiivmuda protsessid- mikroobid vees vabalt ujuvas olekus. Biokile protsess- mikroobid kinnituvad tahke kandja või töäiteaine pinnale. Biotiigid- looduses avatud tiigid. Vajalik hapnik saadkse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosüneetsi tulemusena. Tiigis esineb mikrooragismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: imbväljakud, niisutusvälakud, pinnasfiltrid. Anaeroobsed protsessid: reovesi puhastatakse hapnikuvabas keskkonnas anaeroobsete bakterite abil, kes kasutavad elutegevuseks ja paljunemiseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub biomass, süsinikdioksiid ja metaan. Fosfori ja lämmastiku äratus: Tänapäeval üks reovee puhastuse peamisi eesmärke , kuna eutrofeerumine on globaalne probleem
Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojastele (kalad, kahepaiksed, roomajad). Ultravalgus päikeseenergia nahale. Bioeetilised keskkonnategurid ehk organismide vahelised seosed Selgita milles see suhe seisneb ja too näiteid. · Sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu (puu ja seen) o eksosümbioos organismide vaba kooseluvorm (sipelgad ja lehetäid) o endosümbioos üks organism elab teise kehas (sisemuses) (bakterid) · Kommensalims eri liiki organismide kooselu, mis ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. (inimese soolestikus bakterid, samblikud puu küljes) · Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. (puud, rebane ja hunt)
Sekkutakse: · majandusliku languse vältimiseks, · inflatsiooni pidurdamiseks. Kui valuuta väärtus langeb, siis import väheneb ja eksport tõuseb. See annab juurde töökohti, kuid põhjustab ka inflatsiooni. 2. Valuutaturgude tegevusse sekkumine ei ole tõenäoliselt mitte eriti edukas. Sekkumiseks kasutada oleva raha hulk on tühine võrreldes sadade miljardite iga päev käibes olevate dollaritega. 3. USA poliitikute idee valuutade vahetuskursside tsoonide kehtestamise kohta. Sümbioos fikseeritud ja vabast vahetuskursist. Vahetuskurss kõiguks mingi % kummaski suunas. Turujõud ei saaks mõjutada vahetuskurss. Seda ideed kasutakse tegelikult Venemaal, ka Lätis. 24 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Kaubavahetuse defitsiit maksebilansi probleemide allikana 25 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz
TAIMESUGUKONNAD ÕISTAIMED (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: tulikalised (Ranunculaceae) 1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi. 2) hõlmab üle 2000 liigi. 3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv. Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud) Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb. 5) Eestis ~19 liiki : niitudel, metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel. M...
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...
5. Konkurents (liikidevaheline olelusvõitlus, kus mõju on vastastikku negatiivne) – kahe elusorganismi konkurents energia või energia säästmisvõimaluste kasutamise osas. Toimub kahe liigi vaheline ja liigisisene olelusvõitlus piiratud ökoloogiliste tegurite pärast (sh. eluruumi, kasvuruumi, valgustingimuste pärast). Näited: noores kuusikus konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast; 14.6. Sümbioos (kahe elusorganismi „kooselu“, mis on mõlemale energeetiliselt kasulik) – erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näited: bakterid – sõralised (bakterid lagundavad sõraliste maos tselluloosi). 15. Bioproduktsioon on aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk. 16. Brutoproduktsioon on ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia. 17
kasumile orienteeritud ettevõtted, kapitali kiire kontsentratsioon, elanikkonna kihistumine, riigid ei sekku või sekkuvad minimaalselt majanduse arengusse jne. b) kommunistlik (sotsialistik) ühiskonnamudel - kapital, sh maa, ühisomandis (riigistatud), majanduslik konkurents puudub, rahvas võrdselt vaene-rikas, tsentraliseeritud plaanimajandus, kokkuvõttes vähem efektiivne kui eelmine. c) ühistuline (demokraatlik) ühiskonnamudel - era- ja ühisomandi sümbioos, tootja ja tarbija ühtsus, antoganistlikud vastuolud puuduvad, majandus ja maa üldjuhul rahva eraomandis, kohalikud omavalitsused ja riik demokraatlikult korraldatud. Kuidas võiks defineerida ühistulist ühendust? Ühistulised ühendused (tulundusühistud, mittetulundusühingud, poliitilised erakonnad jms) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud inimeste iseseisvad, riigist sõltumatud ühendused (juriidilised isikud),
2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, milles...
Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taimja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele (tootjad, tarbijad, lagundajad) Kooselavate liikide vahelised suhted. Neutralism 0 0 Konkurents - - Amensalism - 0 Parasitism (A- parasiit) + - Kommensalism (Akommensaal) + 0 Kisklus (A- kiskja) + - Sümbioos (mutualism) + + Protokooperatsioon + + Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage). Arengumaade rahvastiku struktuur: Sündimus on suur, kuna naiste rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist ning rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Samas on aga laste suremus kõrge. Inimeste keskmine eluiga on väga madal, kuna arengumaades on palju haigusi, kuid ravivõimalused peaaegu puuduvad.
kuidas see ilmuda sai. Põhinõksud tsensuuriga mängimisel olid allusioonide ja tekstiväliste viidete kasutamine. 12. Viivi Luige luule ja proosa. Luule: „Rängast rõõmust“. 60.-tel lüüriline, tundlik, kirjeldab loodust. Metafoorne. Kohati tugevad Uku Masingu mõjud, müstika. 70.-tel kirjelduslik pool tugevneb, loodusluuletajast linnaluuletajaks. Pöörab palju tähelepanu pisidetailidele. 80.-tel tugevnevad rahvuslikud motiivid, sümbioos modernse ja klassikalise luule vahel. Apokalüptika. Proosa: „Seitsmes rahukevad“ – kohati autobiograafiline, aga samas ilukirjanduslik. Tegemist on romaani, mitte mälestustega. 13. Mati Undi proosa ja näidendid. „Võlg“, „Mõrv hotellis“, „Via regia“ (teatriuuenduse lugu), „Sügisball“, „Öös on asju“, „Doonori meelespea“. Roll teatriuuenduses – üks põhilisi eestkõnelejaid, teatriuuenduse teooria ja ideoloogia sisestaja Eesti kultuuri, kriitik
a. Rudimentaalsed (vestigiaalsed) elundid b. Lootelise arengu võrdlus 3 Keemilise koostise võrdlus 4 Biogeograafia ja ökoloogia liigid (ja kõrgemad taksonid) kindlates piirkondades 5 Kultuurtaimede-koduloomade aretuspraktika 1 Üldbioloogia. 1.-2. ELU ARENG 1 Teke: Ligi 4 mlrd a tagasi Arhaikum a. Katastroofi lapsed? Asteroidid b. 100° C ? (keemiliste ühendite püsivus) c. Esimene elu: valk-RNA sümbioos? (1) RNA maailm (2) Looduslik valik d. Esmaste prokarüootsete rakkude teke: 3,8--3,5--3 mlrd a (1) Heterotroofid=>Autotroofid (kemolitotroofid) e. Esmaste fotosünteesijate teke kaitse valguse eest (elu heidikud!) (1) Energia. (2) Fotoheterotroofid, fotosünteerivad väävlibakterid: orgaanika tootmise algus f. H2O-fotosünteesi teke hingamise=aeroobsuse teke: Pärisbakterite evolutsiooniline plahvatus (3-2,5 mlrd? a.)
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis =...
· kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid: o Abiootilised (füüsikalised) päikesevalgus, temp, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk o Biootilised (organismide vahelised suhted) sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik takistab või pidurdab teise liigi olelust, saamata ise kahju või kasu), kommensalism, kolonisatsioon o Antropogeensed (inimmõju) soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, üleraie jne.
pole obligaatne. Sümbioosi üks vorme Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + + 0 0 Mikroobidel põhineb metabolismiseostelvõi avaldub Mingi erilise ainevahetus protsessi käivitumises (vähkja aktiinia), ristik ja mesilane;lehetäi ja sipelgas). o Sümbioos ja mutualism, Mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + + - - Ektosümbioospuiduüraskid ja ambroosia sümbioos Endosümbioos üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv
o perekonnad pajulill (Epilobium), o kuningakepp (Oenothera), o fuksia (Fuchsia). Puittaimed vastakute tervete lihtlehtedega, adaksiaalne (ksüleemi suhtes seespool asuva) floeem. Tolmukad on pungades sissepoole keerdunud. Õied on hüpantiumiga (õiepõhja ja sigimiku kokkukasvamisel tekkinud moodustis), mille servale kinnituvad tupplehed, kroonlehed ja tolmukad. FABIIDID Klaad 1 (Lämmastikku siduvate bakteritega sümbioos = S): Selts Fabales - oalaadsed Sugukond Fabaceae liblikõielised e kaunviljalised o eluvormilt mitmesugused, sageli rohttaimed, juuremügaratega, mis sisaldavad lämmastikku siduvaid baktereid perekonnast Rhizobium. Lehed vahelduvad, sulgjad liitlehed, abilehtedega Õied perigüünsed (sigimiku asetus keskmine) Õiekate viietine Kroon lahklehine, sügomorfne (ühe sümmeetriatasapinnaga)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
