Sporofüüt (sporofaas), see tähendab isend, millel tekivad sporangiumid ja spoorid, koosneb diploidsest kromosoomide komplekti (2n) sisaldavatest rakkudest. Spoorid moodustuvad meioosi teel ja on seega alati haploidsed (n). Spoorist tekib gametofüüt (gametofaas) sugulise paljunemise elunditega, mis produtseerivad sugurakke gameete. Kõik gametofüüdi rakud, kaasa arvatud gameedid, on haploidsed. Gameetide liitumisel tekib sügoot (2n), sügoodist aga areneb uuesti sporofüüt (2n). See on universaalne tüüpskeem kõrgemate taimede puhul. (Botaanika lk 160) 5. KÕRGEMAD TAIMED KUI MONOFÜLEETILINE EVOLUTSIOONIHARU. GAMETOFÜÜDI JA SPOROFÜÜDI ERINEV OSATÄHTSUS KÕRGEMATE TAIMEDE HÕIMKONDADES, SELLE VÕIMALIKUD EVOLUTSIOONILISED PÕHJUSED. Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus
Karl Ernst von Baerile- 1862. Munarakk on organismi kõige suurem rakk.1875. aastal demonstreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku. Munaraku viljastab 1 spermatosoid aga munarakk teeb valiku. Kuidas? Ta lükkab ebasobivad ära. Mis kriteeriumite abil ta eemale lükkab, seda keegi öelda ei oska. Munarakk viljastatakse seemneraku poolt, mille tulemusena tekib üherakuline sügoot, mis kohe hakkab arenema ja toimub rakkude jagunemine.Tavaliselt viljastab munaraku 1 seemnerakk. Kui munarakku siseneb rohkem kui 1 seemnerakk, juhtub väga harva. Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munaJUHA lõpposas (sarvedes), mille järgselt viljastunud munarakk liigub 3-5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga implanteerumis- e. pesastumiskoha (kus ta hakkab kinnituma). Kui ta on jõudnud emakasse (pesastumiskohta), siis sinna ta
Rakutuumad on kogu raku mõõtmetega võrreldes suhteliselt suured, vakuoolid aga väikesed või puuduvad hoopis. Kujult on algkoe rakud hulktahksed (kasvukuhikus) või prosenhüümsed (näiteks kambiumis). Rakuvaheruumid on silmatorkamatud, rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval. Algkudesid, mis on taimes olemas tema arengu algusest peale, nimetatakse primaarseteks meristeemideks ehk esimeristeemideks. Esimeristeemideks on ka lõigustuv sügoot (viljastatud munarakk) ja idujuure ning idupunga tippudes paiknevad tipmised meristeemid. Neist saavad alguse rest- ehk püsimeristeemid, nagu kambium, sporogeenne algkude või meristemoidid (näiteks õhulõhede emarakud, vt. allpool). Mitmeaastastel taimedel võib aga püsikoe rakkudest tekkida uus algkude, mida nimetatakse sekundaarseks ehk teismeristeemiks. Selline algkude on näiteks vahetult
linnu tiib ja putuka tiib; kala lõpused ja vähi lõpused) 8. Homoloogilised elundid ühtne päritolu ja ehitusplaan, kuid erinevad ülesanded (nt. herne köitraod ja kukerpuu astlad esimesed kinnitumiseks, teised kaitseks; nahkhiire lennus ja orava esijäse) 9. Elavad fossiilid nt. latimeeria, hateeria, hõlmikpuu, opossum 10. Biogeneetiline reegel isendi arengu algetappidel korratakse kiiresti ja lühidalt liigi ajaloolist arengut. Nt. inimese areng sügoot sarnaneb ainuraksega, moolula sarnaneb koloniaalse organismi ehk kerasviburlasega 11. Biogeograafilised eraldatud saartel on tavaliselt eriline liigiline koosseis (nt. austraalia) 12. Kunstlik valik (erilaadsed taimesordid ja loomatõud, mida inimene on aretanud) Makroevolutsioon Makroevolutsioon liigist kõrgemate süstemaatiliste üksuste areng. Nt. perekondade, sugukondade, seltside jne., kuni riikideni välja, areng.
4. Elusorganismid paljunevad. · Suguline paljunemine (sexual reproduction) Organismi areng algab viljastatud munarakust. Peamiselt hulkraksetel, eelkõige taimedel ja loomadel. Moodustuvad emas ja isassugurakud, uus organism areneb viljastatud munarakust. · Mittesuguline paljunemine (asexual reproduction) Organismi areng algab mingi osa eraldumisega vanemorganismist. · Sugurakud e gameedid · Viljastatud munarakk e sügoot · Pärilikkus Järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega, pärilikkuse kandjateks on kromosoomides asuvad geenid. · Muutlikkus 5. Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. Kõrge organiseeritus avaldub elusorganismide keerulisemas ehituses, talitluses ja nende protsesside reguleerimises, st protsesside toimumine ei ole juhuslik. 2
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
Sünnitusel toimuv võib olla sügav mõju väikelapse arengule ja ema ning lapse suhtele. Punane inglisekeelne raamat lk 183. 3.1. Viljastumine ja sünnieelne areng Viljastumisest sünnini on üheksa kuud ning see on inimarengu esimest etappi tähistav aeg, mis jaguneb kolmeks. Eostusperioodil laps viljastatakse, kui isa seemnerakk ühineb ema munarakuga. Munarakk, mis viljastatakse, nimetatakse sügoodiks. Seejärel sügoot jaguneb ja rakud hakkavad kiirelt diferentseeruma. Läheb kusagil nädal enne kui see hakkab emakaseinale kinnituma. Protsess on läbi teiseks nädalaks, mil rakutombukest hakatakse nimetama embrüoks. Embrüonaalperiood kestab kolmandast nädalast kuni kaheksandana nädalani peale viljastumist. Selleks ajaks on lapse põhiline inimkeha ülesehitus koos pea, käte, jalgade, käe- ja jalalabadega, olles ise vaid kolme sentimeetrine. Embrüo kinnitub nabaväädiga platsenta
otstarbe kaotanud rakustruktuure → Lüsosoom, l) Siin paiknevad kromosoomid ning toimub DNA ja RNA süntees → Rakutuum 22.Millist tüüpi inklusioonid on melaniin, lipofustsiin ja hemosideriin? Pigmentinklusioonid 23."Mitoosi tulemuseks on kaks geneetiliselt identset tütarrakku. Nii tagab mitoos organismi kasvu ja surnud rakkude asendumise. Meioosi tagajärjel seevastu väheneb rakus kromosoomide arv kaks korda. Selle tulemusel moodustuvad gameedid, mis on haploidsed rakud. Sügoot ja kõik sellest tekkinud somaatilised rakud on aga diploidsed." TÕENE 24."Difusioon on molekulide liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama suunas kuni kontsentratsioonide võrdsustumiseni. Osmoos on vee liikumine aine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale." TÕENE 25.Millised tsütoskeleti kiud koosnevad erinevatest filamentidest, on stabiilse struktuuriga ning tagavad raku tugevuse ja vastupanuvõime? Intermediaarsed filamendid 26
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
staadiumiga. Nende samade liikide puhul toimub gametite diferentseerumine; naisgametid arenevad suurteks ja liikumatuteks, nt haploidne vorm domineerib paljudel seentel ja pseudofüütidel. Diploidne vorm domineerib trahhofüütidel ja seentel. Paljude liikide puhul on kahest generatsioonivormist üks kadunud või teisel juhul pole kunagi välja arenenudki. Mõnes rohevetikas ja seenes sulanduvad gametid kokku ja moodustavad klassikalisel viisil diploidse sügoodi, kuid see sügoot teeb kohe läbi meioosi haploidsed rakud hulkrakne mererohi või seen. Pruunvetikal ja kõigil loomadel on haploidne faas kadunud gametiteni ning diploidne hulkrakne organism produtseerib haploidsed gametid meioosi teel. Need haploidsed rakud ühinevad ja panevad aluse diploidsele isendile. Nende loomade esivanematel, kes pärinevad merest, on tõenäoliselt olnud alljärgnevad reproduktiivsed karakteristikud
(Nt: taimed ei õitse ühel ja samal ajal) - käitumuslik isolatsioon eri liikide loomad kohtuvad, kuid ei paaritu, sest potentsiaalsed partnerid ei tunne teineteist ära. (Nt: loomade ja lindud paaritumismängud ja pulmatantsud) - mehaaniline isolatsioon eri liiki isendite suguorganid ei sobi kokku (Nt: putukad) - sugurakkude biokeemiline sobimatus sugurakud ei ühine eri liikidel - sügoodi eluvõimetus viljastumine toimub, kuid sügoot ei arene normaalselt - hübriidide ehk ristandite viljatus nt muul Endeemsed liigid - endeemid liigid, millel on ainult üks leviala maailmas - eraldatuse tõttu on palju endeemseid liike nt Madagaskaril, Austraalias, Uus-Meremaal, Hawaiil ja Galapagose saartel *Galapagose kilpkonn *Madagaskaril fossa *Eesti Saaremaa robirohi Makroevolutsioon - liigist kõrgemate taksonite (perekond, sugukond, selts) tekkimist ja arenemist
tootma luteniseerivat hormooni (kantakse munasarja) (östrogeen stimuleerib ka maksa tootma vitellogeniini) 4) luteniseeriva hormooni toimel munarakk vabaneb, vabaneb ka meioosi arrest ning meioos läheb veidi edasi ja seejärel jälle arrest. 7) kollaskeha hakkab tootma progesterooni paneb vihama emakaseina ja inhibeerib luteniseeriva hormooni sünteesi ajuripatsis (sest seda pole enam vaja, kuna munarakk on vabanenud) et munarakke enam ei vabastataks. *Kui viljastumine toimub, siis sügoot kinnitub emakaseina see hoiab progesterooni ja östrogeeni taseme üleval, takistades nii uute folliikulite moodustumise (östrogeen) ja hoiab all immuunreaktsiooni (progesteroon). Progesteroon on oluline ka raseduse säilitamises, ohjab emaka kontraktsioone ja soodustab piimanäärmete näärmerakkude kasvu. Östrogeen inhibeerib folliikulite arengut. Progesteroon inhibeerib seda, et sperm ei pääseks enam sisse- munaraku kest on nii tugev.
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
Kui polüploidsetest rakkudest arenevad vegetatiivse või generatiivse paljunemise organid, siis on ka neist saadud järglaskond polüploidne. Sügootne polüploidsus. Polüploidsus tekib sügoodi esimesel pooldumisel. Niisugusel juhul osutuvad kõik idu- (embrüo) rakud ja idust arenev taim polüploidseks. Meiootiline polüploidsus. Meioosihäirete tõttu võivad tekkida mitteredutseerunud (diploidsed) gameedid. Nende ühinemisel normaalse gameediga saadakse polüploidne sügoot. Kuna polüploidsed taimed on kiirekasvulised ja suuresaagilised ning reageerivad hästi soodsatele kasvutingimustele, siis on paljud sordiaretajad pööranud tähelepanu polüploidsete vormide otsingule ja aretamisele. Kunstlikuks polüploidiseerimiseks on kasutatud peamiselt kemikaale, mis häirivad normaalset rakupooldumist. 27 Euploidide rida on järgmine: n - monoploidid (ABC) 2n - diploidid (AABBCC) 3n - triploidid (AAABBBCCC)
eraldub. Munarakk on viljastusvõimeline kuni 36 tundi- kui sel perioodil munajuhas viljastamisvõimelisi sperme ei ole, hävib ta paari päeva jooksul. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Menopaus saabub kuna, nad on geneetiliselt vananenud. Pärilike haiguste edasikandumise kasvab naise vanusega. Viljastumine inimesel. Toimub munajuha laienenud osas. Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. Umbes 7.päeval pärast viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestale. Kunstlik viljastamine. Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või – väliselt sooritatavat toimingut, mille käigus Kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku Sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku Kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. Rasestumise vältimine. Spermid ei jõua munarakuni. Reguleeritakse munaraku küpsemist
Selles faasis jätkub raku kasvamine ja ta valmistub mitoosiks. Mitoos (M faas) e. raku jagunemine kestab ligikaudu tunni. 21. Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Gameetide keharakkudes on diploidne kromosoomistik, et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, peab kromosoomide arv vähenema 2x. 22. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula(kobarloode): peale viljastumist jagunema hakanud sügoot. Totipotentsed rakud mis võivad regenereerida terviklikku organismi. Kõrgematel loomorganismidel on totipotentne rakk viljastatud munarakk ning väga varajase embrüo(moorula) rakud. Blastula: moorula rakud paigutuvad ümber ja moodustab blastotsüst, see vorm vastab blastulale. Blastotsüst on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukuhist. Selle ühel poolusel on rakukobar(embrüoblast), millest areneb loode. Gastrula e. karikloode : (järgneb blastotsüsti staadiumile)
suureneb populatsioonis homosügootide (AA,aa) osakaal ja väheneb heterosügootide (Aa) osakaal. Mõjutab kvantitatiivseid tunnuseid N:keha suurus, elujõulisus, viljakus. 15. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et pärilikkus on seotud kromosoomidega. Sugukromosoomide arv võib liigiti varieeruda. Rohutirtsud: emastel 1 sugukromo. rohkem kui isastel; emastel 2 X kromo., isastel 1 emased XX , isased X0. Munaraku viljastamisel mood. sügoot sisaldab kas 1 või 2 X kromo. kas isane v emane. Paljudel teistel, ka inimesel mõlemal sugupoolel võrdne arv sugukromosoome. Isaste (XY) sugukromosoomid lahknevad meioosi käigus, tootes võrdsel arvul X ja Y kromosoomi sisaldavaid gameete. Inimese Y kromosoomi sisaldavatel seemnerakkudel viljastamisel väike eelis XY:XX suhe 1,3:1. XY embrüod võrreldes XX embrüotega vähem eluvõimelised sünnimomendiks see suhe juba 1,07:1 paljunemisikka jõudmisel meeste & naiste suhe 1:1
N: hõlmikpuu, harilik jugapuu, harilik elupuu, harilik mänd, harilik kuusk, ebatsuuga, kanada tsuuga, euroopa lehis, harilik kadakas. Hk. Katteseemnetaimed ehk õistaimed - monofüleetiline rühm s.t. liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Õie esinemine: seemnealgmed asuvad viljalehtedest moodustunud pesades, isassugurakud saabuvad tolmuterades emakasuudmele ja jõuavad munarakuni läbi tolmutoru. Esineb kaheliviljastumine, moodustub endosperm ja sügoot. Gametofüüdifaas väga lühike. Puidus lisaks trahheiididele ka trahheed. Klass üheidulehelised - Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadata kui hargnemiste rida, kus esmalt eralduvad: vee keskkonnaga seotud taimede sugukonnad (konnarohulised, penikeelelised, võhalised) siis väljapaistvate õitega sugukonnad (käpalised, liilialised, laugulised) ja lõpuks tugevalt spetsialiseerunud sugukonnad (kõrrelised, lõikheinalised). Tunnused: üks iduleht, õied
Järglane areneb viljastamata munarakust. Nt nii võivad paljuneda: mesilased (lesed), emased lehetäid, vähilaadsed. Ontogenees on organismi individuaalne areng viljastumisest surmani. Munarakk irduv ovulatsioonil folliikulist (munarakku ümbritsev põisjas rakkude kiht) munajuhasse. Folliikulist areneb kollakeha, mis eritab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni. Munarakk on viljastumisvõimeline 36 tundi, spermid 48 tundi. Viljastumisel tekib sügoot. Kehasisese viljastumise eelised: viljastumise tõenäosus suurem, järglane kaitstud paremine keskkonnamõjutuste eest. EMBRÜONAALNE (LOOTELINE) ARENG. 1. sügoodi lõigustumisel moodustub moorula e kobarloode, millest areneb seest õõnes üherakuline blastotsüst e põisloode, mille ühel poolusel tihe rakukobar embrüoplast. Plastotsüst kinnitub emakaseinale 2. Arenevat loodet ümbritsevad kestad: vesikest e amnion kaitseb loodet kuivamise ja mehaaniliste mõjutuste eest. Kusekott e
Vanim paljunemisviis, vajab ühte vanemorganismi, lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused, evolutsioneeruvad aeglaselt; eoseline eoste ehk spooride abil; apomiktne ehk neitsisigimine, toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, viljastamata munarakust. Apomiksist esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel; suguline sugurakkude abil; sügoot tekib isas- ja emassuguraku ühinemisel Õis, õieosad kroonleht, tuppleht, tolmukaniit, tolmukapea, emakasuue, emakakael, sigimik, seemnealgmed, õiepõhi, õieraag; õievalem - liigi, perekonna või sugukonna õie ehituse kompaktne esitus sümbolite, tähtede ja numbrite abil. Perigoon - Lihtne õiekate - ainult üks ring õiekattelehti (värvilised). Kaheli õiekate - olemas tupp- ja kroonlehed. Hermafrodiitne õis - e
Eostest tulevad haploidsed seeneniidid, mis peavad ühinema, et tekiks viljakehad. Eostaimed (gümnaasiumis keskendutakse sammal ja sõnajalgtaimedele). Sammaltaimed: eos (n) eelniitidest (n) (viitab sugulusele vetikatega)- sammaltaimed (emane ja isane). Ei ole juured vaid risoidid, vars, lehed. Isasel sammaltaimel on anteriid (n), emasel arhegoon (n). Kuna suguorganid on haploidsed tekivad sugurakud mitootiliselt. Isase spermid viljastavad munarakud lumesulamisveega. sügoot (2n)- vars 36 eoskupraga (2n) eoste eelrakud (2n)- toimub kaks jagunemist ehk spoorne meioos eosed (n). Sõnajalgtaime arengutsükkel. Eos (n) eelleht (n) _ suguorganid (arhegoon (n) ja anteriid (n) (sperm ja munarakk)) sügoot (2n) sõnajalgtaim (2n). Sõnajalgtaimede organid: juured, risoom, lehed (need, mida peetakse varreks on leherootsud, nagu rabarberilgi). Lehe alaküljel on eospesad (2n)- spoorne meioos eosed (n)
munarakk on viljastatud, tuleb vuua surrogaatemasse. Terapeutiline kloonimine- organeid tekitakse embrüonaalsete tüvirakkude kaudu. DNA kloonimisel tehakse DNAst geeni suuruseid koopiaid, kasutades baktereid ja plasmiide, palju kiirem. 56. Millised rakud on totipotentsed, millised pluripotentsed? Totipotentne rakk on diferentseerumata embrüorakk, mis on võimeline andma aluse kõigile areneva organisimi rakkudele. Nt. sügoot, taimerakud. Pluripotentsed tüvirakud diferentseeruvad kindlateks rakutüüpideks, eeldetermineeritud. Nt vereloome tüvirakk annab alguse vereloomerakkudele, mitte sidekoe rakkudele. 57. Geeniteraapia. Geeniteraapia jaguneb kaheks eritüübiks: 1. Somaatiliste rakkude ehk mittepärilik geeniteraapia 2. Sugurakkude ehk pärilik geeniteraapia Geeniteraapia on ravimeetod, mille korral kasutatakse pärilikku materjali ehk DNAd mingi kindla haiguse ravimiseks
erinevate tasemetena ja erinevate nimede all. Sõltuvalt uurijate seisukohtadest võib ka praegu taksonoomiline rang (tase) erineda 32. Katteseemnetaimed: tunnused, õie ehitus, suguline paljunemine • õied – tolmukate ehitus ja suletud viljalehed (emakas) • isasgametofüüt koosneb vaid kolmest rakust tolmuteras, ühest tekib tolmutoru • emasgametofüüt 8-tuumaline lootekott seemnealgmes • kaheliviljastumine – tekib sügoot ja endosperm • floeem – sõeltorud ja saaterakud • ksüleem – trahheiidid ja trahheed (vahel puuduvad) Õie ehitus: 3 + 4 = tolmukas, 5 + 6 + 7 = emakas, 1 + 2 = õiekate Kaheliviljastamine 33. Üheidulehelised, kaheidulehelised, päriskaheidulehelised Traditsiooniliselt jaotatakse õistaimed üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. Kaheidulehelised ei moodusta siiski monofüleetilist rühma – siia kuulub mitmeid katteseemnetaimede fülogeneetilisi alusharusid ja
16.3.10.3. Eesti imetajad Riik Ainuraksed (Protozoa) üherakulised, kulendid, viburid, ripsmed, mõnedel rakusuu, mõned kogu kehapinnaga, kõikjal. entsüsteerumine. 1. Hõimkond Ainutuumsed 1.1. Klass Viburloomad 1-8 viburit, toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane 1.2. Klass Juurjalgsed protoplasmaatilised jätked, rakusuu ja pärak puuduvad. Amööb, kambrilised 1.3. Klass Eosloomad siseparasiidid, sügoot kattub kestaga eosed. malaaria plasmoodium 2. Hõimkond Ripsmekandjad ehk infusoorid- ripsmetega 2.1. Klass Ripsloomad enamasti merevees, ka mage kingloom 2.2. Klass Imikloomad ripsed vaid varasel argenust. kombitastega, toituvad teistest ripsloomadest. Riik: Loomariik (Animalia ehk Zoa) Alamriik: Kõrvalhulkraksed 1. Hõimkond: Käsnad Puuduvad spetsiaalsed koed ja organid. Kaks rahukihti: väline dermaalkiht ja siemine gastraalkiht. Sültjas vahekiht vahehüüvend ehk mesoglöa
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majand...
3.ülesanne mionohübriidsest ristamisest.mustakarvaliste hiirte omavahelisel ristamisel saadi valgeidja musti hiiri.milliseid tulemusi võib oodata I põlvkonna mustade ja valgete hiirte ristamisest?-kui must karva värvus on dominantne siisI põlvkonna mustade ja valgete hiirte ristamisel sadakse ainult musti hiiri(kõik on heterosügoodid,agu esivanemad). XIII.1,looteline reng,lootelehed,ürgjutt. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode e. embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e. embrüogenees (emasorganismis või munas), lõpeb sünnimomendiga. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed (idujuur, idupung, iduvars, iduleht/ed). Seemne kujul võib taim üle elada ka kasvuks ebasobivad keskkonnatingimused
I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, ...
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust ...
Mendel tegi oma katsetulemustest ka teise olulise järelduse: geenid esinevad paaridena. Taimed, mida ta kasutas ristamiseks, sisaldasid kahte identset geenikoopiat. Kaasaegse terminoloogia kohaselt olid need taimed diploidsed ja homosügootsed. Gameetides säilus aga ainult üks geenikoopia, need rakud olid kaasaegse terminoloogia põhjal haploidsed. Geenide diploidsus taastus sügoodi moodustumisel. Kui munarakk ja seemnerakk pärinesid geneetiliselt erinevatelt taimedelt, sisaldas sügoot kahte erinevat alleeli, millest üks pärines isalt ja teine emalt. Selline järglaskond oli heterosügootne. Selleks, et tähistada pärilikkusefaktoreid, kasutas Mendel sümboleid. Geneetiliste sümbolite kasutamise kõige üldisemad printsiibid on tänapäevani säilunud. Näiteks taimede kasvu mõjutavaid alleele märgitakse järgmiselt: d kääbuskasv (d pärineb inglise keelsest sõnast "dwarfness", kääbusus); D - dominantne kõrget kasvu määrav alleel.
Nende hulk koloonias võib ulatuda miljonini. Koloonia formeerub vegetatiivse sigimise teel. Zooiidid on polümorfsed, nende hulgas on toite-, sugu- ja kaitseloomikud. Üksikud zooiidid on bilateraalsümmeetrilised ja asuvad kitiinainest torukese sees (kuni 0,5 mm). Sooltoru on U- kujuline. Toidu püüdmiseks on väljasopistatav lofofoor. Ringe- ja erituselundkonnad puuduvad. Hingamine toimub läbi kehapinna. Areng toimub metamorfoosiga, viljastamine sisemine. Sügoot areneb esialgu emaorganismis. Mageveevormidel vastne tavaliselt puudub. Mageveeliikidel esineb sisepungumine. Liikide arv: 5 Kirjandus: Kokkuvõtvat tööd ei ole Hõimkond: Lõugtundlased CHELICERATA Keha koosneb paljudest lülidest mis moodustavad kaks kehaosa - pearindmiku ja tagakeha. Suu ümber paiknevad kolmelülilised lõugtundlad, mis on teravatipulised ja sageli ühendatud mürginäärme juhaga. Lõugkobijad on pikemad ja kaetud arvukate karvakestega
ja glükoproteiinide kihi selle ning plasmamembraani vahel. Kui spermarakk on munarakuni jõudnud, läbib munarakk meioosi II etapi, jagunedes suuremaks ja väiksemaks rakuks. Munaraku meioos lõpeb viljastumise käigus, tulemuseks üks funktsionaalne munarakk ja kaks polaarkehakest. Spermaraku ja munaraku tuumad moodustavad protuumad, mille ühinemisel tekib diploidne tuum, mis sisaldab 23 kromosoomi kummaltki rakutuumalt. Viljastunud munarakk on sügoot. Lõigustumine Viljastumisele järgneb sügoodi nobe jagunemine lõigustumine, esimene toimub 24h peale viljastumist. Blastomeer on viljastatud munarakust lõigustuv diferentseerumata tütarrakk. Kobarloode koosneb 16 rakust, täitub emakasse jõudes vedelikuga ning moodustab lootepõiekese. Lootepõiekeses eristub loote alge (embrüoblast ja lootekesta) ja platsenta alge (trofoblast). 6 päeva pärast viljastumist kinnitub seni vabalt emakas hõljunud lootepõieke embrüoblasti poolse
Kordamisküsimused 2020: Table of Contents Spermatogenees.......................................................................1 Oogenees.................................................................................6 Viljastumine...........................................................................10 Lõigustumine.......................................................................... 13 Gastrulatsioon........................................................................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, ...
Sel meetodil on loodud inimese genoomi mitmesugused pangad. GMO e. genetically modified organisms - geneetiliselt muudetud organismid. Maailmas on praegu palju vaidlusi GMO legislatsiooni kohta. 75. Sporo- ja gametofüüt, haplo- ja diplofaas. Põlvkondade vahetus. Gametofüüt (n - haplofaas) - gameete moodustav taim (mitootiliselt). Sporofuut (2n - diplofaas) - spoore moodustav taim. Haploidsed spoorid paljunevad mitootiliselt ja annavad gametofuudi. Haploidsed gameedid ühinevad, tekib sügoot, mis moodustab sporofüüdi. MOLEKULAARGENEETIKA 76. Bakterite transformatsiooni avastamine. Transfektsioon. RNA viiruste rekombinatsioon. Transformatsioon - geneetilise informatsiooni ülekandumine ühest bakterirakust teise rakust isoleeritud DNA abil. Pneumokokk on patogeenne bakter, mis võib põhjustada kopsupõletikku. Pneumokokid on geneetiliselt muutlikud, mis avaldub nende fenotüübis. Üheks silmatorkavaks tunnuseks on polüsahhariididest koosneva limakapsli olemasolu
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Kuna nad elavad toitainerikkas keskkonnas, siis seedeelundkond puudub. Vereringesüsteem, erituselundkond ja lihaselised süsteemid on redutseerunud vôi puuduvad. Täiskasvanud kidakärssed asustavad lôpp-peremehe seedekulglat. Toitained nagu aminohapped ja suhkrud omastatakse läbi kehapinna ja transporditakse edasi pseudotsüloomis. (Nicholas, 1973; ref. Young, 2002) Kidakärssete areng toimub moondega. Gametogenees, kopulatsioon ja viljastumine toimub lôpp-peremehe seedetraktis. Sügoot teeb läbi spiraalse lôigustumise ja muna ümber ladestuvad membraani kihid. (Wright, 1971; Whitfield, 1973; ref. Young, 2002). Esimene larvi staadium acanthor e. kidavastne hakkab arenema juba emases kidakärsses. Munad väljutatakse emakakella kaudu väliskeskkonda. (Spinders, Kates, 1940; ref. Young, 2002) Vastse areng toimub lülijalgsest (Arthropoda) vaheperemehe sisikonnas vôi kehaôônes. Meres ja riimvees on vaheperemeesteks koorikloomad
seemnevedelikku, milles on 200-500 miljonit spermatosoidi. Enamik spermatosoide hukkub teel munarakuni. Siiski püüavad viljastumisel munarakku tungida korraga miljonid spermatosoidid, kuid seda takistab munarakku ümbritsev kiirpärg (corona radiata) ja läbipaistev vööde (zona pellucida). Munarakku ümbritsevad spermatosoidid eritavad ensüüme - hüaluronidaasi, mutsinaasi - mis soodustab nende kihtide läbimist. Munarakk ühineb vaid ühe spermatosoidiga ning selle tulemusena moodustub sügoot (zygota). Munaraku ja seemneraku lõpliku valmimise käigus toimub rakkudes reduktiivne pooldumine, mille tulemusena mõlemas kromosoomide arv väheneb poole võrra s.t diploidne kromosoomistik jaguneb haploidseks. Seega on sügoodis emapoolne alge 23 kromosoomiga ning isapoolne alge samuti 23 kromosoomiga. Kokku moodustub uus indiviid, kellel on normaalne arv kromosoome: 46. Neist 44 on autosoomid ning 2 genosoomid e. sugukromosoomid. Naise sugukromosoomideks on XX ning mehel XY
Tüviraku arengupotentsiaal ehk potents kirjeldab raku võimet anda diferentseerumisel erinevaid rakutüüpe. arengu käigus moorulast blastotsüst – välimine kiht trofoblast e trofektoderm; sisemine kiht nn sisemine rakumass ICM, kust tekivad kõik tulevase organismi rakud. Potentsi alusel eristatakse: Totipotentsed rakud – suudavad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks ja ka platsenta trofoblasti rakkudeks inimesel sügoot ja 4-8 sellest esimeste jagunemistega tekkinud rakku Pluripotentsed rakud – sellest tekivad kõik rakutüübid aga MITTE trofoplast. Blastotsüsti sisemise rakumassi (ICM) rakud. Multipotentsed rakud – võivad olla nii embrüos kui ka täiskasvanud organismis, suudavad diferentseeruda suhteliselt piiratud hulgaks rakutüüpideks. (nt hematopoeetiline tüvirakk on multipotentne, sest suudab diferentseerumisel anda kõiki vererakke – müeloidseid leukotsüüte, erütrotsüüte
sõda rohkem poisse. Seaduspärasused arengus: Tsefalokaudaalne trend: peast-alla areng Proksimodistaalne trend: seest - välja poole areng Üldiselt spetsiifilisemaks Diferentseerumine - eristumine Integreerumine - ühtne funktsioneeriv tervik 1875.aastal demostreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku Munarakk viljastatakse seemneraku poolt - üherakuline sügoot, mis kohe arenema hakkab aga suurus ei muutu On 46 kromosoomi Gestatsiooniaeg - raseduse pikkus Üsasisese arengu staadiumid: germinaalstaadium embrüonaalne staadium looteline staadium Prenataalne areng ja kahjustavad tegurid: enamus väärarengud ja loote ära kukkumised tekivad enne 12.rasedusnädalat, mille tingib raseda stress Ravimid, haigused (punetised - sensoorsed probleemid), kiiritus, traumad, keskkonna saastatus, alkohol, suitsetamine, emotsioonid ja stress, narkootikumid
katteseemnetaimede fülogeneetilisest klassifitseerimissüsteemist: APG I (1998), APG II (2003) ning APG III (2009). 31. Katteseemnetaimed: tunnused, õie ehitus, suguline paljunemine Sünapomorfid e ainult sellele rühmale iseloomulikud tunnused on: • õied – tolmukate ehitus ja suletud viljalehed (emakas) • isasgametofüüt koosneb vaid kolmest rakust tolmuteras, ühest tekib tolmutoru • emasgametofüüt 8-tuumaline lootekott seemnealgmes • kaheliviljastumine – tekib sügoot ja endosperm • floeem – sõeltorud ja saaterakud • ksüleem – trahheiidid ja trahheed (vahel puuduvad) 32. Üheidulehelised, kaheidulehelised, päriskaheidulehelised Üheidulehelisedveerand õistaimi, hästi eristunud monofüleetiline rühm, mida toetavad sünapomorfid on: - üksik iduleht - idujuur või peajuur hävib, selle asemele tekib hulgaliselt lisajuuri (moodustub narmasjuurestik) - juhtkimbud varre ristlõikel hajusalt
Võimaldavad taastoota organeid. Loomorganismidel kas embrüonaalsed või somaatilised tüvirakud. Embrüonaalsed võimaldavad erinevatel kudedel tekkida, somaatilised asendavad kulunud rakke. • Pole diferentseerunud • Võimelised tootma uusi rakke • Võimelised jääma algkoeks/tüvirakuks või muutuma teisteks kudedeks Primaarne ja sekundaarne meristeem Primaarne tekib kohe, kui seemnes hakkab arenema idu; ◦ Toodab juurde uut taimemassi ◦ tekivad esmased koed ◦ Lõigustuv sügoot, idujuure ja idupunga tipmised meristeemid ◦ Apikaalne-, lateraalne- ja vahemeristeem Sekundaarne tekib juba eristunud kudedest; ◦ tekivad teisesed koed ◦ Toodab taimele kaitsvat kihti ◦ Korgikambium ja haavameristeem Apikaalne meristeem Asub juurte ja varte tippudes – kasvukuhikud Sõnajalgtaimedel üks kiird- ehk initsiaalrakk Paljas- ja katteseemnetaimedel initsiaalrakkude grupp Apikaalne meristeem tagab elundite
miljonit aastat tagasi). PROTISTID Protistid on nii geneetiliselt kui ka välis- ja siseehituse poolest palju mitmekesisemad kui seda on taimed, loomad või seened, kunstlik üksus! Protistid moodustavad eukarüootide biomassist suurima osa. Atmosfääri peamised hapnikuga rikastajad on protistid ja tsüanobakterid ookeanide fütoplankton produtseerib ligi 3/4 atmosfääris sisalduvast hapnikust. Elutsüklile on iseloomulik arengustaadiumide vaheldumine. Algstaadiumiks on sügoot, mille mittesugulisel jagunemisel tekivad vegetatiivsed vormid. Järgneb suguliste (haploidsete) vormide (isasja emasgameetide) teke ja uue sügoodi moodustumine. Tsüstide moodustamine on protistidele iseloomulik viis ellujäämiseks ebasoodsates tingimustes. Enamik vabaltelavaid protiste on kas kiskjalise eluviisiga või kommensaalid (neutraalsed kaaslejad). Kiskjalise eluviisiga protistid toituvad bakteritest, sinivetikatest, ainuraksetest vetikatest, mikroseentest,
sobi või ei konkureeri Postsügootne viljastusjärgne - Kui viljastumine õnnestub, siis ei pruugi hübriidne embrüo normaalselt areneda (võib sõltuda ühe vanema liigist), F1 steriilne vigaste sugurakkude tootmine, meioos on rikutud, F2 hübriidid või tagasiristandid steriilsed. Looduslik valik saab eelistada ainult presügootset isolatsiooni, kui viljatuid paaritumisi on kasulik vältida (ilma selle isolatsioonita vähem arvukas kaob). Kui sügoot on juba moodustunud, siis soosib valik viljakaid hübriide. Nad peavad kasutama erinevaid ökoloogilisi nisse 6. Kirjelda liigiteket Wright'i liikuva tasakaalu teooria ja Dobzhansky-Mülleri postsügootse isolatsiooni teooria järgi. Wright'i teooria. Populatsioon asub fitnessi tipul, mis on määratud alleelide koosseisu ja sagedustega. Selleks et liikuda ühelt tipult teisele peaks korraga toimuma palju muutusi. See on väga vähetõenäoline sündmus
Rohutirtsudel on emastel üks sugukromosoom rohkem kui isastel: emastel on kaks X kromosoomi ning isastel üks. Seega on emased tsütoloogiliselt XX ning isased X0 (0 tähistab kromosoomi puudumist). Emaslooma rakkude meiootilise pooldumise käigus X kromosoomid paarduvad (konjugeeruvad) ja seejärel lahknevad ning kõigisse sugurakkudesse jääb üks X kromosoom. Isaslooma organismis jäävad aga pooled seemnerakud ilma X kromosoomita. Munaraku viljastamisel moodustuv sügoot sisaldab seega kas üks või kaks X kromosoomi, andes aluse kas isaste või emaste tirtsude arenguks. Inimese Y kromosoom on X kromosoomist morfoloogiliselt eristatav: ta on tunduvalt lühem ning Y kromosoomi tsentromeer paikneb ühe kromosoomi otsa lähedal. Ühist geneetilist materjali on X ja Y kromosoomil vähe. 4.2. Meioos ja mitoos Raku jagunemine mitoosi teel Eukarüootne rakk võib jaguneda nii mitoosi kui ka meioosi teel. Mitoosi teel jagunenud
Vead meioosi I profaasis viivad enamasti vigadeni meioosi I metafaasis ja II metafaasis, tagajärjeks aneuploidsete sugurakkude teke. 64. Kaksikud Kaksikute tekkimise sagedus on ca 1 laps 50st. Ühemunakaksikute (monosügootide) sagedus on väiksem, kui kahemunakaksikute (disügootide), umbes 1:300. Monosügootidel toimub varajane (1-2 nädalat peale viljastumist) viljastatud rakujagunemine kaheks embrüoks, nende genoom on identne. Kui sügoot jaguneb embrüoks hiljem kui kaks nädalat peale viljastumist, võivad tekkida Siiami kaksikud. 65. Kromosoomide peamised aberratsioonid ja arvulised muutused (triploidia, trisoomia jne Euploidia: normaalne kromosoomide arv Aneuploidia: ebanormaalne kromosoomide arv Polüploidia: ühe lisa kromosoomistiku olemasolu Polüsoomia: normaalsest rohkem kromosoome Triploidia: 69 kromosoomi, tekkimine sage, peaaegu alati raseduse katkemine Monosoomia: 1 kromosoom (vähem kui normaalne)
Mendel tegi oma katsetulemustest ka teise olulise järelduse: geenid esinevad paaridena. Taimed, mida ta kasutas ristamiseks, sisaldasid kahte identset geenikoopiat. Kaasaegse terminoloogia kohaselt olid need taimed diploidsed ja homosügootsed. Gameetides säilis aga ainult üks geenikoopia, need rakud olid kaasaegse terminoloogia põhjal haploidsed. Geenide diploidsus taastus sügoodi moodustumisel. Kui munarakk ja seemnerakk pärinesid geneetiliselt erinevatelt taimedelt, sisaldas sügoot kahte erinevat alleeli, millest üks pärines isalt ja teine emalt. Selline järglaskond oli heterosügootne. Selleks, et tähistada pärilikkusefaktoreid, kasutas Mendel sümboleid. Geneetiliste sümbolite kasutamise kõige üldisemad printsiibid on tänapäevani säilinud. Näiteks taimede kasvu mõjutavaid alleele märgitakse järgmiselt: d kääbuskasv (d pärineb inglise keelsest sõnast "dwarfness", kääbuskasv); D - dominantne
Mendel tegi oma katsetulemustest ka teise olulise järelduse: geenid esinevad paaridena. Taimed, mida ta kasutas ristamiseks, sisaldasid kahte identset geenikoopiat. Kaasaegse terminoloogia kohaselt olid need taimed diploidsed ja homosügootsed. Gameetides säilis aga ainult üks geenikoopia, need rakud olid kaasaegse terminoloogia põhjal haploidsed. Geenide diploidsus taastus sügoodi moodustumisel. Kui munarakk ja seemnerakk pärinesid geneetiliselt erinevatelt taimedelt, sisaldas sügoot kahte erinevat alleeli, millest üks pärines isalt ja teine emalt. Selline järglaskond oli heterosügootne. Selleks, et tähistada pärilikkusefaktoreid, kasutas Mendel sümboleid. Geneetiliste sümbolite kasutamise kõige üldisemad printsiibid on tänapäevani säilinud. Näiteks taimede kasvu mõjutavaid alleele märgitakse järgmiselt: d kääbuskasv (d pärineb inglise keelsest sõnast "dwarfness", kääbuskasv); D - dominantne kõrget kasvu määrav alleel
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
