See on üherakuline, temas alumist, laienenud osa, milles paikneb munarakk, nimetatakse mõhuks ja ülemist peenikest, torukujulist osa trihhogüüniks. Anteriidid esinevad rühmadena, kusjuures igaühes tekib üks liikumivõimetu gameet, mida nimetatakse spermaatsiumiks. Enamik punavetikaid on kahekojalised. Spermaatsiumid väljuvad anteriididest ja kantakse veevooluga trihhogüünidele. Trihhogüüni kest limastub, spermaatsium tungib karpogooni ja liitub munarakuga. Sügoot jaguneb kohe, puhkeperioodita, ja areneb diploidseks harunevaks niitjaks talluseks. Nende niitide otstel tekivad karpospoorid. Viljastumine mõjutab ka karpogooni naabruses asetsevaid vegetatiivseid rakke. Need jagunevad samuti intensiivsemalt ja moodustavad karpospoore ümbritseva keraja tsütokarbi. Sugutu paljunemise puhul tekivad tallusel sporangiumid, mis sisaldavad üht monospoori või nelja tetraspoori.
Sugutu paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. · Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e gameedid tekivad gametofaasis. Suguline paljunemine katteseemnetaimedel: kaheliviljastumine ehk tekib endosperm (toitekude) ja sügoot + (munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele tolmlemine). Viljastamise järgselt tekib viljastatud munarakk ja teistuum. · Viljastamine Suguline paljunemine: isas- ja emasuguraku ühinemisel tekib sügoot ehk
Sugutu paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot e viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e gameedid tekivad gametofaasis. Suguline paljunemine katteseemnetaimedel: kaheliviljastumine ehk tekib endosperm (toitekude) ja sügoot + (munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele – tolmlemine). Viljastamise järgselt tekib viljastatud munarakk ja teistuum. Viljastamine Suguline paljunemine: isas- ja emasuguraku ühinemisel tekib sügoot ehk
rakkudes või sporangiumides nende sisaldise jagunemise teel. Varsti pärast tekkimist heidavad zoospoorid viburid ära ja kasvavad uuteks isenditeks. Suguline paljunemine võib toimuda iso-, hetero- või oogaamiana. Nende paljunemisviiside tulemuseks on sügoodi (2n) moodustumine. Pärast puhkeperioodi moodustub sügoodist meioosi teel neli zoospoori, mis annavad alguse uutele isenditele, või siis sügoot kasvab pärast jagunemist kohe uueks liikumisvõimetuks isendiks. Levik ja majanduslik tähtsus. Enamik vetikatest elab vees, peamiselt meres. Ühed neist ujuvad vees vabalt, moodustades planktoni tuumiku, teised lebavad vabalt põhjas või kinnituvad sellele, moodustades tähtsa osa bentosest (veealused aasad). Meredes täheldatakse vetikate massilist esinemist kuni 30m sügavuseni. Kõige varjutaluvamad pruun- ja punavetikad esinevad 100-200m sügavusel, üksikud liigid aga 500m
Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni. Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab ühe munraku küpsemist takistavad hormoone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljakeha ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. ·munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi ·seemnerakk kuni 72 tundi ·viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu ·tekib sügoot e. Viljastatud munarakk ·edasi toimub lõigustumine (mitoos) EMBRÜOGENEES Lõigustumine Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Bioloogiline tähtsus: 1hulkraksuse taastamine 2rakkudevaheliste kontaktide tekitamine 3tuuma / tsütoplasma suhte taastamine Esmalt tekib kobarloode e.moorula Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e. Põisloode.
Organismide Paljunemine on üks olulisemaid eluavaldusi- liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt ( iseviljastumine) või kahelt vanemalt(ristiviljastumine). Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu - kui toimub, siis järglased steriilsed. Üks olulisemaid liigi tunnuseid on ristumisel viljakate järglaste andmine. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast. Ms.paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Suur osa protiste, seeni, taimi paljunevad eoste e. spooridega. üks ms.paljunemisviis Eoskott- kottseenele omane rakk, mille sees valmivad eosed. Eoskand- kandseentele iseloomulik rakk, mille peal valmivad eo...
Mis on paljunemine? Üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks (eoseline, vegetatiivne). Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Nt Uus organism pärineb alati ühest vanemast. Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt. seened, samblad, sõnajalad eoseliselt kartul, mustsõstar, begoonia, maasikad, sibul vegetatiivselt Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Eoseline eoste ehk spooride abil. Vegetatiivne pooldumine, pungumine, risoomi, mugulate, sibulate abil Selgita erinevate vegetatiivsete paljunemise võimalusi ja too nt Pooldumine bakterid. Pungumine käsnad. Sibulatega sibullilled. Võsunditega maasikas. Juurevõsudega vaarikas. Mugulatega kartul. Pistikutega paju. Risoomidega maikelluke. Lehtedega begoonia. Mida tähendab iseviljastumine. Nt Mõned õied, millel on nii tolmukkond kui ka emakkond, on võimelised iseviljastumiseks, mis võimaldab saada roh...
Lk36 Rakutsükkel- raku eluring ühest jagunemisest teiseni Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaliga tütarrakku Interfaas-rakutsüklis kahe jagunemise vahel jääv elufaas, kus toimub ettevalmistumine jagunemiseks Replikatsioon- interfaasi ajal toimuv DNA kahekordistumine Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Pärmseentel näit. 200 bp, primaatidel aga mitu milj. bp, mis koosneb tandeemselt korduvatest järjestusetest (170 bp). Tsentromeerse DNA-ga seostuvad teatud kindlad valgud, neid tuntakse 15-20 (tuntumad vaqlgud CENP-A, CENP-B). Osa valke on seotud tsentromeeriga kogu aeg, osa seondub mitoosi teatud faasides. CENP-A on 17 kDa; tema teatud piirkonnad on homoloogsed H3-ga. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos tütarkromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). Tsentriool on loomaraku silindrikujuline organell, mis koosneb üheksa...
seina, ühinevad mõlema raku tuumad ja rakkude jagunemisel hakkab arenema uus organism. 4. Mis on partenogenees? Kellel ja miks? Partenogenees on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul uus isend areneb viljastumata munarakust. Kasutatakse juhul, kui on paljunemiseks ebasoodsad keskkonnatingimused, mis ei soodusta paljunemist või kui isane puudub. 5.Kuidas toimub inimloote areng. Kirjeldus. Viljastunud munarakk ehk sügoot hakkab kiiresti jagunema, moodustades ühesuguste rakkude kobara, mida nimetatakse kobarlooteks kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese, mida ümbritseb ühe rakukihi paksune sein rakukobarast areneb loode, ülejäänud rakukihist moodustub väline lootekest embrüo rakud jagunevad kihtidesse, mida nimetatakse lootelehtedeks kolmest lootelehest arenevad elundid ja elundkonnad kolmanda rasedusnädala lõpul on elundkonnad arenema hakanud loote
Toimub enamasti esimese kuu jooksul. Esilekutsutud abort- Rasedus katkestatakse ravimite või kirurgilise protseduuri abiga. Kunstlik viljastamine- Munarakk viljastatakse kehaväliselt ning viiakse embrüo tagasi emakasse, kus areneb laps. 11. Inimese varane embrüogenees. Lootelehed, mis neist kujuneb? Varane embrüogenees. Viljastumisega algab uus inimorganismi areng, kestab 38 nädalat, kuid loetakse 40 nädalat. Viljastunud munarakk e. Sügoot, hakkab kiiresti mitoosiliselt jagunema moodustades kobarloote. Kobarloote rakud hakkavad ümber paigutuma ja tekib põisloode, seejärel jaguneb embrüo kihtidesse. Kariklooteks ning tekib loode. Lootelehed: karikloote staadiumis tekib kolm kihti. Välimine- nahk ja närvisüsteem Keskmine- kehaõõned, vereringeelundid, erituselundkond, suguelundkond, tugi- ja lihaskude. Sisemine- hingamis ja seedeelundid. 12. Lootekestad. Platsenta.
Viljatus võib sõltuda ka mehe sperma kvaliteedist ja hulgast. · Keskkonna saastatus, radiatsioon, hormoonpreparaadid- kuid ükski neist ei ole kindel kvaliteedi languse põhjus. · Sekreedi viskoosus väheneb, emakakael avaneb. See on küllaltki lühike aeg, millal spermatosoid saab viljastada ja siseneda munajuhasse. · Kui üks spermatoisoid on munajuhasse tunginud, blokeeritakse sissepääs teistele. · Pärast viljastumist sügoot (viljastatud munarakk) hakkab lõigustumine. Sügoot liigub emakasse 4-5 päeva- sellel ajal on lõigustmine, 5-6 päeval jõuab emakasse, ei kinnitu kohe limaskestale, vaid implantatsioon ehk pesastumine leiab aset 6,5-7 päeva pärast viljastamist. Kui ovulatsioon on 14 päeval, siis 21 päeval emakas sellises seisus, et sügoot jääks seina püsima. Algab rasedus. Pärast viljastumist hakkab kohe arenema platsenta ehk emakook, see produtseerib hormoone. 1
Sugutu paljunemine toimub kerakujulistes sporangiumides moodustuvate spooride abil. Niiskele substraadile sattunud spoorid idanevad. Suguline paljunemine esineb üsna harva. See võib toimuda ainult siis, kui kaks füsioloogiliselt erinevat mütseeli satuvad kõrvuti. Mütseelide hüüfid kasvavad teineteise suunas kuni kokkupuuteni. Nende tipud jämenevad ja eralduvad vaheseinaga. Kokkupuutekohas hüüfide kestad lahustuvad ja paljutuumalised sisaldised liituvad tekkinud diploidsete tuumadega sügoot kattub paksu tumeda kestaga (sügospoor). Pärast puhkeperioodi ta jaguneb meioosi teel ja idaneb. Tekib hüüf, mis kannab haploidseid spoore sisaldavat sporangiumi. 7 Ebasoodsates tingimustes lagunevad hüüfid lülideks (oiidideks), mis kattuvad paksu kestaga ja muutuvad klamüdospoorideks. Soodsate tingimuste saabumisel areneb klamüdospooridest mütseel. 15. Hk. Kottseened- Ascomycetes. Liike u. 50 000
mütseel, millest arenevad viljakehad. Eostega paljunemine eostaimedel. SAMMALTAIMEDE ELUTSÜKKEL: Eos (n) eelniit (n)(põlvnemine vetikatest) sammaltaimed (vars, lehed, risoidid), arenevad isassuguroganid anteriidid ja emassuguorganid ehk arhegoonid. Suguorganites tekivad sugurakud, mis on ka haploidses. Anteriidid on spermid ja arhegoonid on munarakud. Sugurakud tekivad mitootiliselt ja sugurakkude tasandil pärilikku muutlikkust pole. Sugurakud ühinevad viljastumine, tekib sügoot (diploidne) areneb lühivars ehk kupar (diploidne) ja kupras eoste eelrakud, mis on ka diploidsed. Haploidsete eoste saamiseks spoorne meioos tagatakse pärilik muutlikkus. Miks sammalde kasv jääb väikeseks. V: puuduvad juhtkoed. Kupraga sammaltaim. Mis ploidsusega on? Risoidid, lehed vars haploidsed ja kupar diploidsed. SÕNAJALGTAIME_ARENGUTSÜKKEL: haploidne eos areneb haploidne eelleht (mõned millimeetrid). Eellehel on suguorganid
Vaegmoondelise arengu korral jääb ära: nuku stadium Naise rasedus vältab tavaliselt: 40 nädalat Kalade areng on: otsene Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub: idu Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote: kõldkestaga Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks. Viljastumine võib olla kas organismi sisene või väline. Ligikaudu nädal pärast viljastumist kinnitub inimese embrüo emakaseinale. Inimese sügoot on HAPLOIDSE kromosoomistikuga. Tavalise 28- päevase menstruaaltsükli kõrval esinevad mõnel naisel ka 21 või 35 päeva pikkused tsüklid. Kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta. Inimese ontogenees algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga . Ovulatsioonide lakkamist naisel nimetatakse menopausiks .
Üherakulised vetikad paljunevad vegetatiivselt pooldumise teel, hulkraksed aga talluse tükikestega. Mittesuguline paljunemine paljunemine toimub eostega või vegetatiivselt. Vegetatiivne paljunemine toimub raku või talluse jagunemisel ning sigipungade abil. Viimased moodustuvad mõnede liikide risoididel. Mõned organismid paljunevad suurema osa aega mittesuguliselt, kuid neil on siiski olemas ka võimalus suguliseks paljunemiseks. Sel juhul moodustub sügoot kahe vetika keharakkude ühinemisel. Nii sugulisel kui suguta paljunemisel järgneb sügoodi moodustumisele puhkeperiood (näiteks talvel)
Viljatus võib olla mehe sperma kvaliteedist ja hulgast. · KK saastatus, radiatsioon, hormoonpreparaadid- kuid ükski neist ei ole kindel kvaliteedi languse põhjus. · Sekraadi viskoosus väheneb, emakakael avaneb, see on küllaltki lühike aeg, millal spermatosoid saab viljastada ja siseneda munajuhasse. · Kui üks spermatoisoid on munajhusse tunginud, blokeeritakse sissepääs teistele. · Pärast viljastumist sügoot (viljastatud munarakk)- hakkab lõigustumine. Sügoot liigub emakasse 4-5 päeva- sellel ajal on lõigustmine, 5-6 päeval jõuab emakasse, ei kinnitu kohe limaskestale, vaid implantatsioone eh pesastumine leiab aset 6,5-7 päeva pärast viljastamist. Kui ovulatsioon on 14 päeval, siis 21 päeval emakas sellises seisus, et sügoot jääks seina püsima. algab rasedus. Pärast viljastumist hakkab kohe arenema platsenta ehk ema kook, see produtseerib hormoone.
1) Mis on paljunemine? Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Too näiteid. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3)Kuidas jaotataks mittesugulist paljunemist.Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn) 5) Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. Hermatofiilsete ...
Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. · Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. · Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. · Eosed võivad areneda kas eoskottides, eoskandadel või eoskupardes. · Eostega paljunevad sam...
siis naise emakasse. 1. asendusema naine, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. 2. embrüosiirdamine algusjärgus oleva embrüo ülekandmine indleva emaslooma emakasse 3. retspient vastuvõtja, saaja Imetajate kloonimine Embüronaalkloonimine Loodusliku protsessi tehnoloogiline teisend. Embrüo lõhestamine. Kloonid sarnased omavahel. Pole sarnane sellega, kellelt on pärit sügoot. Lehmad. Varase embrüo rakud on totipotsentsed, need eraldatakse ja viiakse mitmetesse emasloomadesse. Saadakse mitu järglast. Igast rakust saab areneda tervikorganism. Kõik nad on geneetiliselt omavahel samad. Tuumkloonimine Somaatilise keharaku tuuma siirdamine munrakku. Saadakse 1 järglane. Ühelt võetakse munaraku tuum, teiselt munarakk. Kloon on sarnane tuumaomanikuga. Lammas Dolly. Reproduktiivne kloonimine Indiviidide vegetatiivne paljundamine. Saame uue järglase
takistavaid hormoone östogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. → kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub Munarakk → munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi → seemnerakk kuni 72 tundi → viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu → tekib sügoot ehk viljastatud munarakk → edasi toimub lõigustumine (mitoos) → munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva Viljastumine → Munarakku jõudmiseks liiguvad spermid läbi emaka munajuhadesse → munarakuga kohtudes eraldavad spermid lagundavaid ensüüme, et tungida läbi munarakku katva kihi. → spermi peaosa sulab kokku munarakku ümbritseva membraaniga ning spermi
menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollaskeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone, peamiselt progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollaskeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk kuni 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu. Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk. Edasi toimub lõigustumine (mitoos Kunstlik viljastamine Kunstlik viljastamine võib toimuda naise kehas või kehaväliselt, kasutatakse last soovivate vanemate- või doonorsugurakke. Intrauteriinse inseminatsiooni (IUI) puhul toimub viljastamine naise organismis. Kehavälise viljastamine korral (In Vitro Fertilisatsioon IVF) toimuv viljastamine katseklaasis loomulikult või süstitakse seemneraku tuum munarakku. Embrüosiidramise etapid inimesel
Sugutu paljunemine toimub kerakujulistes sporangiumides moodustuvate spooride abil. Niiskele substraadile sattunud spoorid idanevad. Suguline paljunemine esineb üsna harva. See võib toimuda ainult siis, kui kaks füsioloogiliselt erinevat mütseeli satuvad kõrvuti. Mütseelide hüüfid kasvavad teineteise suunas kuni kokkupuuteni. Nende tipud jämenevad ja eralduvad vaheseinaga. Kokkupuutekohas hüüfide kestad lahustuvad ja paljutuumalised sisaldised liituvad tekkinud diploidsete tuumadega sügoot kattub paksu tumeda kestaga (sügospoor). Pärast puhkeperioodi ta jaguneb meioosi teel ja idaneb. Tekib hüüf, mis kannab haploidseid spoore sisaldavat sporangiumi. Ebasoodsates tingimustes lagunevad hüüfid lülideks (oiidideks), mis kattuvad paksu kestaga ja muutuvad klamüdospoorideks. Soodsate tingimuste saabumisel areneb klamüdospooridest mütseel. 15. Hk. Kottseened- Ascomycetes. Liike u. 50 000. Mütseel koosneb substraadisisestest vaheseintega hüüfidest
(primaarstruktuur). Ülesanded: *mRNA informatsiooni RNA toob geneetilise informatsiooni raku tuumast ribosoomidesse, kus toimub valgu süntees. *tRNA trantsport RNA toob aminohappeid tsütoplasmast ribosoomidesse. *rRNA ribosoomi RNA kuulub ribosoomide koostisse ja osaleb valgu sünteesis. 2.organismide looteline areng viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Sellega algab organismi looteline areng ehk embrüogenees Inimese embrüogenees: 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema - lõigustuma. See algab juba munajuhas ning jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode (moorula) Sellest arenebki loode. Umbes 6. 7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale.
plasmogaamiale mitte alati järgneda tuumade liitumine e. karüogaamia. Selle tulemusel kujuneb enamasti lühiealine, dikarüoosne e. kaksiktuumaline faas, mil igas rakus paikneb kaks ligistunud tuuma. Tuumad läbivad samaaegselt järgnevad jagunemised, mille tulemusel tekib hulk kaksiktuumalisi rakke. Kaksiktuumalised hüüfid on enamasti ümbritsetud ning kaitstud eristunud haploidsete hüüfidega, mis moodustavad viljakeha. Tuumade liitumine (karüogaamia) toimub noores eoskotis. Diploidne sügoot läbib seejärel koheselt meioosi, mille tulemuseks on neli diploidset tuuma. Viimaste mitootilise jagunemise tagajärjel valmib kaheksa haploidset kotteost. Seega iseloomustab kottseeni nii dikarüoosse kui diploidse faasi lühiealisus. Oluline iseärasus võrreldes kandseentega on viljakeha moodustumine haploidsetest hüüfidest! Kottseened võivad moodustada spetsiaalseid seeneniidistiku struktuure, mis on seotud parasiteerimisega erinevatel peremeesorganismidel
Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Sügoot - viljastunud munarakk. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel.
37.Mida tähendab mõiste organismi kloonimine? Millised loomade kloonimise meetodid on kasutusel? Meetodid: 1)Embrüakloonimine-embrüo tükeldamine pärast sügoodi pooldumist ja saadud embrüote siirdamine surrogaatemasse. 2) Somaatilise raku tuuma siirdamine munarakku-kloonitava organismi rakutuum eraldatakse ja viiakse munarakku, mille tuum on eelnevalt eemaldatud. Võimalik on ka somaatilise raku ja tuumata munaraku liitmine elektriimbulsi abil. Munarakk hakkab arenema nagu normaalne sügoot ning siirataks surrogaatemasse pärast esmaseid lõigustumisi. ! 38.Loomade geneetiline identifitseerimine ja põlvnemisandmete õigsuse kontrollimine. Miks ja kuidas? Põlvnemisandmete õigsuse kontrollimine on vajalik tõuloomade, sperma ja embrüote ostul müügil, mitmikute identsuse tõestamisel ja isasloomadele järglaste põhjal antava hinnangu täpsustamiseks. Geneetilisi defekte kandvate suguloomade tuvastamine DNA analüüsiga võimaldab aretajatel paaride
Meioos jaguneb kaheks jagunemisprotsessiks. Esimene jagunemine koosneb samadest faasidest kus proofaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Krossingover kromosoomide ristsiire (toimub meioosi esimese jagunemise profaasis). Toimub geneeni vahetus. Meioosi tulemusena tekib neli haploidset rakku ja need neli rakku on geneetiliselt erinevad. Sugurakkude areng Generatiivne paljunemine ehk suguline paljunemine. Gameet sugurakk Sügoot viljastunud munarakk Sperm mehe sugurakk Spermatogoon mehe seemneraku eellane. (spermatogeenist tekib neli üksteisest erinevat spermi) Spermatogenees protsess, kus spertmatogoonist, tekivad küpsed spermid. Spermatogenees toimub munandites asuvates väänilistes seemnetorukestes ja kõik spermid talletatakse munandi manuses. Algab puberteediea alguses ehk 13/14 aastselt. Sperma on see mis välja tuleb ja koosneb spermist ja spermavedelikust.
elundeid ja organisme. Rakkude diferentseerumine- on organismide arengus (ontogeneesis) protsess, mille käigus rakk kujuneb ümber teistsuguse funktsiooniga rakuks. Rakkude diferentseerumine on aluseks sellistele protsessidele nagu embrüogenees, organogenees. Raku diferentseerumine on pöördumatu: vererakust ei saa arendada lihasrakku jne. 15.Lootelise arengu etapid. Rasedusnädal Keskmised mõõtmed Areng ja kaal 1 100-rakuline kobar Sügoot lõgustub ja areneb blastotsüst, mis kinnitub emakaseinale. Moodustub platsenta. 3 3 mm, 0,4 g Arenevad närvisüsteem, vereringe, skeleti algmed, süda alustab tööd. Keha lõpeb sabaja moodustisega. 9 3 cm, 1 g Saba taandareneb, kujunevad nägu,
Taimemorfoloogia alused Elutu: Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel o...
· 3. trimester kestab kahekümne kaheksandast kuni neljakümnenda nädalani (sünnituseni). VILJASTUMINE Sugulisest paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas-ja isasorganism. Uus inimorganism saab alguse seemnerakkude ja munarakkude ühinemisel. Viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu ehk ontogeneesi. Ontogeneedi kolm etappi on: viljastumine, loote areng ja lootejärgne areng. Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Sügoot ehk viljastatud munarakk liigub mööda munajuha emakasse, see võtab aega umbes viis päeva. Seitsmendal päeval peale viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestale, seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab loode kõik vajaliku emakalt. LOOTE ARENG 1.-3. NÄDAL Viljastunud rakukogumik on sellel ajal mikroskoopiline pallike. Kuid sealt saab alguse 40 nädalat kestev loote areng. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus
* sugurakkude ühinemisega vilastumisel. 30. Gametofüüt - haploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus. Sporofüüt - diploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Taim ise. 31.Mikrogametogenees- toimub tolmukotis: I mitootilisel jagunemisel tekib üks generatiivne(osakaal 1/3) ja üks vegetatiivne(osakaal 2/3) rakk.II jagunemisel jaguneb ainult generatiivne rakk kaheks. Tekivad endospermi emarakk(seemne toitekude 2n=3x) ja sügoot 2n=2x Vt.joonis vihikust praxi osast! Megagametogenees-toimub sigimikus;lootekotis toimub I mitootiline jag. mille tagajärjel tekib kaks tuuma.II jag. tekib neli tuuma. III jag. tekib 8 tuuma, millest 3 liiguvad üles(antipoodid n), 3 alla(kaks sünergiidi ja üks munarakk n) ja 2 keskele(tsellulaarne rakk 2n). lootekoti all on ava e. mikrospüül. III jagunemisel moodustuvad rakud. 32.Gametogeneesi eripära loomsetel organismidel- meioos e. rakutuma kaks järjestikkust
* sugurakkude ühinemisega vilastumisel. 30. Gametofüüt - haploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus. Sporofüüt - diploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Taim ise. 31.Mikrogametogenees- toimub tolmukotis: I mitootilisel jagunemisel tekib üks generatiivne(osakaal 1/3) ja üks vegetatiivne(osakaal 2/3) rakk.II jagunemisel jaguneb ainult generatiivne rakk kaheks. Tekivad endospermi emarakk(seemne toitekude 2n=3x) ja sügoot 2n=2x Vt.joonis vihikust praxi osast! Megagametogenees-toimub sigimikus;lootekotis toimub I mitootiline jag. mille tagajärjel tekib kaks tuuma.II jag. tekib neli tuuma. III jag. tekib 8 tuuma, millest 3 liiguvad üles(antipoodid n), 3 alla(kaks sünergiidi ja üks munarakk n) ja 2 keskele(tsellulaarne rakk 2n). lootekoti all on ava e. mikrospüül. III jagunemisel moodustuvad rakud. 32.Gametogeneesi eripära loomsetel organismidel- meioos e
Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed isased). PALJUNEMISE TÄHTSUS Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt
Mendel tegi oma katsetulemustest ka teise olulise järelduse: geenid esinevad paaridena. Taimed, mida ta kasutas ristamiseks, sisaldasid kahte identset geenikoopiat. Kaasaegse terminoloogia kohaselt olid need taimed diploidsed ja homosügootsed. Gameetides säilis aga ainult üks geenikoopia, need rakud olid kaasaegse terminoloogia põhjal haploidsed. Geenide diploidsus taastus sügoodi moodustumisel. Kui munarakk ja seemnerakk pärinesid geneetiliselt erinevatelt taimedelt, sisaldas sügoot kahte erinevat alleeli, millest üks pärines isalt ja teine emalt. Selline järglaskond oli heterosügootne. Selleks, et tähistada pärilikkusefaktoreid, kasutas Mendel sümboleid. Geneetiliste sümbolite kasutamise kõige üldisemad printsiibid on tänapäevani säilinud. Näiteks taimede kasvu mõjutavaid alleele märgitakse järgmiselt: d kääbuskasv (d pärineb inglise keelsest sõnast "dwarfness", kääbuskasv); D - dominantne kõrget kasvu määrav alleel
· Meioos on eukarüootsete rakkude jagunemisviis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. · Gameet e sugurakk · Haploidne kromosoomistik (n) raku jagunemisel kromosoomide arv poole väiksem, kui tavaliselt. · Diploidne kromosoomistik (2n) liigiomane kahekordne kromosoomistik. · 2n n · Diploidne kromosoomistik taastub viljastumisel, kus tekib viljastunud munarakk e sügoot. · Suguline paljunemine e generatiivne paljunemine. · Meioosile eelneb interfaas (vt mitoosi juurest) Meioosi faasid I jagunemine e taandejagunemine e reduktsioonjagunemine 1. Profaas kromosoomide ristsiire e krossingover (homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku ja vahetavad võrdse pikkusega osi) 2. Metafaas homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvaatorile. 3. Anafaas kääviniidid lühenevad, poolustele
INIMESE LOOTELINE ARENG Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine. Pärast viljastumist hakkab sügoot mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Inimese looteline areng kestab ligikaudu 40 nädalat ja sellel ajal toimuvad uue areneva organismiga järgmised muutused: 1 raseduse nädal: Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt. Jõudes emakasse kinnitub rakukobar emaka seina külge. 2 raseduse nädal: Rakkude kobarat nimetatakse idulaseks; rakkude paljunemine jätkub
Rakuteooria : 1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks. 3. Kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim üksus. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. (ehituselt ja talituselt) · Hübriidjõud- heteroos · Louis Pasteur- välistas elu isetekke (kõik elav tekib elusast), pastöriseerimine, vaktsineerimine (marutõvevaktsiini looja) (elas 19. Sajandil) · Alexander Fleming- penitsilliini avastaja (antibiootikumide ajastu) (elas 19. sajand kuni 20. sajand) · Roheline revolutsioon- agrotehnika täiustamise tulemusena leevendati näljahädasid Mehhikos, Pakistanis ja Indias · Feromoonid- hormoonisarnased ained, mida kasutatakse biotõrjes · Biopuhastid- aerotangid · Meristeem- al...
toimus 2 päeva enne ovulatsiooni. Spermatosoidid säilitavad liikuvuse kuni 48 tunniks. Munaraku eluiga on ~24 tundi. Pärast ovulatsiooni on viljastumine võimalik päev pärast ovulatsiooni. Seega on viljastumine võimalik ~3 päeval. Ovulatsiooni aega võib määrata tõenäosuse alusel. Ultraheli kaudu on ka võimalik. Ovulatsiooni aega saab määrata ka temperatuuri mõõtmise kaudu. · viljastatud munarakk kannab nimetust sügoot ja hakkab arenema munajuhas kus ta lõigustub. Munajuhasse jääb sügoot ~4 pärvaks ja 4-5ndal päeval jõuab viljastatud munarakk emakasse. Ta ei implateeru koheselt. Esialgu jääb limaskesta peale hõljuma ja implateerub 6-7 päeval. Ja siis algab loote areng. · Loote areng toimub platsentas. Platsenta areneb viljastatud munaraku kestast nimega tropol´plast ja platsenta p´alge e tropoplast hakkab kohe pärast implatatsiooni tootma
polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- kahekordistuvad, kromosoomid on lahtikeerdunud. mingi osa eraldumisega vanemorganismist. Sugurakud mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos, täielikul Profaas: ettevalmistav faas, kromosoomid keerduvad e gameedid. Viljastunud munarakk e sügoot. oksüdeerumisel annab energiat); Disahhariidid: kokku ja muutuvad nähtavaks; tuumakesed kaovad, Pärilikkus- järglased sarnanevad ehituse ja talituse (koosnevad kahest monosahhariidist, is on omavahel tuum suureneb, tuumamembraanid lahustuvad, poolest vanematega. Pärilikust kannavad glükoosisidemega ühendatud, lahustuvad hästi vees, tsentrioolid liiguvad poolustele, algab kääviniidistiku kromosoomides olevad geenid
Paljunemine Paljunemine: 1) Suguline paljunemine uus organism saabb enamasti alguse viljastunud munarakust (eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu 2) Mittesuguline paljunemine uus organism pärineb alati ühest vanemast, võib toimuda kas eoseliselt või vegatatiivselt Paljunemine on kahel tasandil: 1) rakutasand a) mitoos b) meioos (sugurakkude puhul) 2) organismide tasand a) suguline b) mittesuguline Eoseline paljunemine * suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljuneb eoste e spooridega Vegetatiivne paljunemine * vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune) * toimub kiiresti + * arvukas järglaskond + * kõik isendid on ühetaolised - Vegetatiivse paljunemise viisid: 1) otsepooldumine (nt bakterid) 2) pungumine (nt pärmseened) 3) rakis...
25.8.ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 25.9.blastula- on organismi ontogeneesis viljastatud munaraku lõigustumisel tekkinud blastomeeride ehk lõigustusrakkude kobar 25.10. Partenogenees- on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 26.Pane organismi arenguetapid õigesse loogilisse järjekorda! ovulatsioon, viljastumine, sügoot, embrüogenees, ovogoon, postembrüogenees, 27. Vii kokku protsess ja selle toimumiskoht! Kirjuta sobiva protsessi juurde sobiv number! a)embrüogenees 4 1.munasari b)viljastumine 2 2.munajuha c)spermatogenees 3 3.seemnesari d)ovogenees 1 4.emakas 28. Nimeta vaeg-ja täismoondega arenguetapid. Too kummagi arengutüübi kohta 2 näiteliiki! Vaegmoondega Täismoondega
Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust(võililledel, kortslehtedel, maranatel). Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e. gameedid tekivad gametofaasis 2n diploidne kromosoomiarv n haploidne kromosoomiarv Kõige keerulisem ja edukam on seemneline paljunemine: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed 30. Viljastamine, sügoot. Viljastamine on seemneraku ja munaraku ühinemine. Sügoot on viljastatud munarakk. 31. Õis, õieosad, nende paigutus. Õiediagramm, õievalem. Õiediagramm: Õievalem : * K5 C5 A G K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas
Tekivad kahetuumalised rakud seeneniidistikus ja sellisest seeneniidistikust arenevad viljakehad. Eostega paljunemine taimedel Eostega paljunevad eostaimed ja nendeks on samblad, sõnajalad, osjad ja kollad. Sammaltaime arengutsükkel (joonis) Eos (n) -> eelniit (n) -> sammaltaimed (n): vars, lehed, risoidid -> emasel taimel arhegoon, isasel anteriid, mõlemad (n) -> isassugurakud spermid, emasugurakud munurakud, mõlemad (n) tekivad mitoosiga. ->sugurakkude ühinemisel tekib sügoot e. viljastatud munarakk (2n) (tekib emassuguorganis) -> sellest areneb varre osa kupraga (2n) -> eoste eelrakud (2n)-> 2 jagunemist ehk spoorne meioos ja algab otsast peale. Sõnajalgtaime arengutsükkel Eos (n)-> eelleht (n) -> suguorganid arhegoon (n) ja anteriid (n) -> mitoosiga tekivad sugurakud munarakk(n) ja spermid (n) -> sügoot (2n) -> sõnajalgtaim (2n) -> lehe alaosadel eoslad (2n) -> eostega eelrakud (2n) -> kaks jagunemist (spoorne meioos) -> eos ->...
kahekordistumist ei järgne! 2. jagunemine: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Telofaasis -* kromatiidid keerduvad lahti. * moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. KOKKU TEKIB 4 HAPLOIDSET TÜTARRAKKU! Tänu ristsiirdele ja sõltumatule lahknemisele on tütarrakud geneetiliselt erinevad 26 SUGURAKKUDE ARENG lk 110-112 Gameet sugurakk Sügoot viljastatud munarakk Sperm - seemnerakk Spermatogoon spermide eellane Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist spermini. Algab suguküpsuse saabudes. Munandimanused spermide talletamise koht Ovogoon munaraku eellane. Looteeas neid ~7 miljonit. Sünnimomendiks paarsada tuhat hakkab kogu aeg vähenema. Ovogenees munaraku areng. 1. eluaasta lõpus rakud meioosi esimeses profaasis, siis areng peatub.
Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust(võililledel, kortslehtedel, maranatel). Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot, millest kujuneb uus organism. Sugurakud e. gameedid tekivad gametofaasis 2n diploidne kromosoomiarv n haploidne kromosoomiarv Kõige keerulisem ja edukam on seemneline paljunemine: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed 30.Viljastamine, sügoot. Viljastamine on seemneraku ja munaraku ühinemine. Sügoot on viljastatud munarakk. 31.Õis, õieosad, nende paigutus. Õiediagramm, õievalem. Õiediagramm: Õievalem : * K5 C5 A¥ G¥ K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM BIOTEHNOLOOGIA Õpimapp bioloogias Koostaja: Helena Tomson 12. A klass Juhendajad: Leili Järv Tallinn 2013 SISUKORD MÕISTETELEHT Antigeen mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüokloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identsete genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüoplast b...
normaalselt toimub munajuhas ja see on võimalik ovulatsiooni eel (juhul kui suguühe toimus 2 päeva enne ovulatsiooni, sest spermatosoidide liikumisvõime püsib u 2 ööpäeva; munaraku eluiga on umbes 24 tundi) või järgselt (pärast ovulatsiooni on viljastumine võimalik 24 tunni jooksul, kuna munarakk elab 24 tundi). Ovulatsiooni saab aga ette määrata tõenäosuse põhjal, aga ka ultraheliga. Tagantjärele saab määrata kehatemperatuuri põhjal. Viljastatud munarakk kannab nimetust sügoot ja see hakkab esialgu arenema munajuhas, kus ta lõigustub ja nende rakkude arv selles suureneb. Munajuhasse jääb sügoot umbes neljaks päevaks ja neljandal v viiendal päeval jõuab see viljastatud munarakk emakasse. Ta ei implanteeru kohe, vaid esialgu jääb limaskesta peale hõljuma ja kinnitub emaka limaskestale 6-7 päeval ja algabki loote areng. Loote areng toimub platsentas. Platsenta areneb viljastatud munaraku kestas
kehavälist viljastumist. Enamikul selgrootutel ja mitmetel segroogseltel on kehaväline viljastumine (nt. kalad, kahepaiksed). Sugurakud heitetakse vette. Kehasisene viljastumine on roomajatel ,lindudel ja imetajatel. Mehe sugurakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saavutamisest kuni kõrge vanuseni. Naistel küpsevad sugurakud tsükliliselt ja on võimeline lapsi saama kuni 50.eluaastani. Inimese munaraku viljastumine toimud munajuhas. Loote areng: 1.nädal sügoot lõigustub ja areneb blastotsiit, moodustub platsenta. 3. nädal areneb vereringe, närvisüsteem, algne skelett, süda alustab tööd. 9. nädal kujunevad nägu, silmad, sõrmed, varbad; saab eristada sugu. 12. nädal loode liigutab käsi ja jalgu, nägu välja kujunenud. 24. nädal hakkavad kasvama juuksed ja küüned. Enneaegsel sündimisel jääks ellu. Reageerib välisärritustele. 32. nädal elundkond välja kujunenud, pea allapoole. Enneaegsel sündimisel jääks ellu. 40
See on uute ning erinevat tüüpi rakkude produtseerimine õiges kohas, õigel ajal ja õiges hulgas. Rakkude diferentseerumine on aluseks sellistele protsessidele nagu embrüogenees, organogenees, samuti täiskasvanud organismis status quo säilitamine. Näiteks meristeemi rakkude või tüvirakkude diferentseerumisel kujunevad mitmesugused spetsialiseerunud koed. 15.Lootelise arengu etapid. - Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos). 2. Järgnevate jagunemiste käigus tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku poislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsõst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + koldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula.
Sugukromatiini olemasolu/puudumise järgi saab väheste interfaasirakkude mikroskoopilisel uurimisel tuvastada indiviidi kromosoomset sugu. (Esimesed sootestid) X-kromosoomide arvu anomaaliate puhul on barri kehakesi (inaktiveeritud X-kromosoome) alati ühe võrra vähem kui X kromosoomide arv karüotüübis. Ehk 45,X puudub. 47,XXY üks. 47,XXX kaks. Metülatsioon inaktivatsioon Demetülatsioon aktivatsioon - Ootsüüt demetülatsioon - Sügoot metülatsioon - Moorula demetülatsioon, mõlemad X-kromosoomid aktiivsed - Varane blastotsüst isapoolse X-kromosoomi inaktivatsioon trofektodermis - Blastostsüsti staadiumis hüpoblasti, primitiivse endodermi ja trofektodermi rakkudes isapoolse X-kromosoomi metülatsioon (inaktivatsioon) - Hiline blastotsüst püsib isapoolse X-kromosoomi inaktivatsioon embrüovälistes kudedes, kuid epiblasti (embrüo) rakkudes juhuslik X-kromosoomi inaktivatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
