pärast muru külvamist. Fosfor (P) on vajalik juurte kasvuks. Kaalium (K) muudab taimed vastupidavamaks ning talvekindlamaks. Kõige tänulikum on muru komposti eest, mida tuleks laotada muru pinnale 12 kg ruutmeetri kohta. Muruorase Külvieeln väetamine Kasvuperioo e dil väetamine väetamine Kevad Suvi Sügis Üldväetis ,,Aia Väetis GrowHow GrowHow GrowHow Väetis kevad" ,,Substral" ,,Muru kevad" ,,Muru suvi" ,,Muru sügis" Kogus g/m2 20 30 25 25 25 Kogus 0,1ha 20 kg 30 kg 25 kg 25 kg 25 kg
klavessiin ning bassipilliks tšello või fagott Enamuse säilinud soolosonaatidest (41) on Vivaldi kirjutanud viiulile ja säilinud on ka soolosonaate tšellole, flöödile, plokkflöödile ja oboele Üks Vivaldi sonaatidest Kõige kuulsamad concerto grossod Antonio Lucio Vivaldi kõige kuulsamad concerto grossod on tsükkel Aastaajad (Kevad, Suvi, Sügis, Talv). Kevad 1. osa Suvi 2. osa Sügis 3. osa Talv 2. osa Täname kuulamast!
muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad. Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel. Mandriline kliima Mandriline kliima on mandrite sisealade kliima. Kliimat ei mõjuta mered, ookeanid ja järved. Palav suvi, külm talv, kevad ja sügis lühikesed. Mäed ja madalikud on tuulte takistuseks. Kliima karm, sest õhutemperatuuri amplituud on suur. Mereline kliima Mereline kliima on rannikualade kliima ja mandrite äärealade kliima. Kliimat mõjutavad ookeanid, mered ja järved. Jahe suvi, niiske talv, kevad ja sügis lühemad. Suur õhuniiskus ja ademete hulk. Tugevad tuuled. Kllima pehme, sest õhutemperatuuri amplituud on väike. Kasvuhooneefekt
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Juhan Liivi luuletused Referaat Kohtla-Järve 2014 Sügise Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine, jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. Sügis Kaselehekene, meie väraval. Langeb oksalt alla, langeb värinal. Vaatan metsa poole: pilve vanunud! Minu meel ja mõte nagu leheke! Kurva pilve, närtsinud metsa sarnane. Külm Mets härmatises surnuvaik, koit idas veripunane, õhk kristallisid piserdab, õhk põhjast tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab, hunt, põder, metskits ägavad. Kord-korralt külm sääl plaksatab, siis jällegi kõik surnuvaik... Koit idas veripunane. Sügis Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Sügisene kodu Mu armas kodu, väikene, sääl eemal mäe pääl! Su üle särab päikene, p...
Haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusakti kehtetuks tunnistamine I Sissejuhatavad märkused Kehtetuks tunnistamine (kehtivuse lõppemise eeldusena HMS § 61 lg 2 alusel) haldusorgani poolt (HMS § 64) vaideorgani poolt (HMS § 85) kohtu poolt (HKMS) HMS § 64 jj kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must TÜRI RAADIOSAATEJAAM Referaat Tartu 2009 Türi Raadiojaam "Hallo! Hallo! Siin Tallinn, Tartu, Türi!" -on legendaarne tervitusfraas, mida võis alates 1938. aastast raadioeetritest kuulda. Tervelt miljon EEKi maksmaläinud Türi raadiojaama eluiga jäi aga üpris lühikeseks [1]. 15.detsember 1937 sai Türist raadiolinn. Põhjuseks oli tema sobilik geograafiline asetus Eesti keskpunktis ning siit levisid elektromagnetlained kõige ühtlasemalt. Tolleaegsete raadiojaamade kuuldavus oli ju väga kehv nii asukohtade kui ka võimsuse tõttu. Sellepärast ehitati Järvamaa väikelinna oma aja moodsamaid ja võimsamaid saatjaid maailmas- valmimise hetkel oli tegemist Euroopa kõige moodsama antennmastiga [3]. Ettepaneku raadiotehnika müügiks ja ülespanekuks tegid venelased, ent Eesti Vabariigil oli parajasti poolele kaubalepingu sõlminine Suurbritanniaga ja viimane he...
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks:
....... Kool Oskar Luts Referaat Koostas: ........ Juhendas: õp. ........ ........ 2013 SISUKORD 1.ELULUGU............................................................................................................................ 3 2.TUNTUMAD TEOSED......................................................................................................... 4 2.1.,,Kevad".......................................................................................................................... 5 2.2.,,Suvi"............................................................................................................................. 5 2.3.,,Tootsi pulm".................................................................................................................. 5 2.4.,,Argipäev"...................................
Heliloojate IV põlvkond 2015 Eesti heliloojate IV põlvkond 1950.aastate teisel poolel algas eesti muusikas tõusuperiood Uue heeliloojate põlvkonna moodustasid näiteks: Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rääts, Arvo Pärt ja Kuldar Sink Põlvkonna läbimurdeliseks teoseks sai E. Tambergi Concerto grosso 1956.aastal Võeti kasutusele 20.saj kompositsioonitehikaid, mida varem ei tuntud või oli Eestis siiani keelatud olnud. Tasapisi hakkasind Eestisse jõudma uue muusika noodid ja salvestused 1960.a tekkisid vahetud kokkupuuted lääne avangardi heliloojatega 1964.aastast osaleti gruppidena nüüdismuusikafestivalil "Varssavi sügis" ning sealt koguti palju loomeimpulse ja infot nüüdismuusika kohta. Oluline roll Heino Elleril, sest keerulistel perioodildel hoidis ta siiski kõrgeid nõudeid heliloomingule Arvo Pärt (1935-...) Eestis sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakv...
Töö eesmärk: Kirjutada hüdrogeoloogilisest probleemist ja leida selle põhjused ja milline on lahendus. Töö teostaja: Probleem: Vihmavaene sügis on kaevud veeta jätnud. Just lõppenud oktoobrikuu oli mitmel pool Eestis rekordiliselt kuiv, mis on niigi aastaringselt kuivavõitu olnud madalamad kaevud (Pilt 1) veeta jätnud. [2] Pilt 1 [1] Geoloogiakeskuse hüdrogeoloog Rein Perensi sõnul sõltub kaevude veetase ja kuivaksjäämine eelkõige ilmastikutingimustest. Käesoleva aasta ilmastikutingimused, mis on mõjutanud
u lugemine ei ole Sõnn Aprill Kevad karate ei ole Jäär Aprill Kevad pillimäng ei ole Jäär Aprill Kevad võrkpall koer Veevalaja Veebruar Talv kalapüük kilpkonn Sõnn Mai Kevad meerimine kass Kalad Veebruar Talv ergejõustik meresiga Kalad Veebruar Talv meerimine ei ole Veevalaja Veebruar Talv golfimäng kass Kalad Märts Kevad golfimäng ei ole Skorpion Oktoober Sügis golfimäng kass Kaalud Oktoober Sügis kalapüük kass Kaalud Oktoober Sügis pillimäng ei ole Sõnn Mai Kevad sulgpall papagoi Neitsi SeptemberSügis võrkpall madu Skorpion November Sügis pillimäng koer Ambur November Sügis rahvatants papagoi Veevalaja Veebruar Talv käsitöö kass Kaksikud Juuni Suvi käsitöö hamster Kaljukits Jaanuar Talv
Külastasime erinevaid asutusi nagu Pansionaat, Rakvere haigla, Sotsiaalmaja ja Rakvere toidupank. Vaatluse käigus saime näha mida seal tehakse ja kellele asutused suunatud on. Vaatluspraktika andis meile aimu milline võib olla hooldustöötajate töö ja samuti avardas see ka silmaringi. 3 1. Pansionaat „Kuldne Sügis“ Aadress: Koidula 30, Rakvere Telefon: +3723220411 Pansionaat Kuldne Sügis avati aastal 2002. Asutuse kollektiivi kuulub 32 töötajat, 8 neist on hooldustöötajad. Öövalves on seal ainult 1 inimene. Pansionaadis on hoolealustele mõeldud 12 tuba, enamasti on need 2-3 kohalised. Hoolealused peavad seal elamise eest maksma 17.60€ kuus, hinna sisse kuulub ka söök kolm korda päevas. Hommikusöögi valmistavad kokad kohapeal aga lõuna- ja õhtusöök tuuakse kohapeale termosnõudes. Olemas on ka juuksuriteenus mis on tasuta
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris al...
NR Nimetus Kaugus Päikesest Kaaslaste arv Läbimõõt 1 Merkuur 57 919 000 km ei ole 4880 km 2 Veenus 42 milj. km ei ole 12100 km 3 Maa 150 miljonit km 1 12 756 km 4 Marss 227,940,000 km 2 6750 km 5 Jupiter 778,330,000 km 16 140 600 km 6 Saturn 1,429,400,000 km 18 120 600 km 7 Uraan 2,875,000,000 km 27 51 118 km 8 Neptuun 4,504,300,000 km 13 4480 km 9 Pluuto 5,900,100,000 km 5 2274 km Atmosfäär Iseloomustus * päevas on kaks aastat * ühe tiiru teeb 88 ööpäevaga. * Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas * omapärane pinnavorm * orbiit kõige ringikujulisem * kõige tulisem planeet(Seal on 167 vulkaani) * teine planeet päikesesüsteemis * Maale väga sarnane * päikesesüsteemi kolmas planeet * Maal käib elu * Maa...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris algab *Päev ...
1 ELULUGU Christian Marie Marc Lacroix on prantsuse moelooja, kes sündis 16. mail 1951. aastal väikeses provintsilinnakeses nimega Arles, Prantsusmaa lõunaosas. Tema inseneridest vanemad armastasid oma poega väga ning isa ja vanaema õpetasid teda juba lapsepõlvest peale moodi armastama. Juba väikse poisina võis ta hommikust õhtuni istuda ja joonistada maastikke ja loodust enda ümber, kuid mitte selleks, et jäädvustada looduse ilu, vaid Lacroix üritas seda parandada, kujutades loodust nii nagu oli tema meelest ilusam ja parem. (3) Lacroix lõpetas keskkooli 1969. aastal ja kolis Montpellier'i, et õppida sealses ülikoolis kunstiajalugu. 1973. aastal jätkas ta oma õpinguid Pariisis, nii Sorbonne'is kui ka École du Louvre'is, lootuses saada muuseumi kuraatoriks.(2) Peale ülikoolihariduse saamist 1978. aastal, tehti Lacroix'ile pakkumine asuda tööle Hermès moemajja, kus ta tegeles mitu aastat jalanõude disainimisega, aks...
Väetusplaan tabelina Kemira väetis kogus märkused kevad Aia üldväetis 0,7kg/10m2 Kui rajame muru (Cropcare 10-10-20) kevadel suvi Kemira muru 0.3kg/10m2 Vajadusel lisaväetis püsiväetis (20-2-8) suvel sügis Kemira Istutus ja 0,3kg/10m2 sügisväetis (Crpcare 0-12-24) Biolan kevad Biolani muruväetis 1,0-2,0 kg/ 10m2 Võib kasutada vees (5-1-1) lahustatuna nii on mõju kiirem suvi sügis Biolani püsiväetis (2- 0,5-1 L/m2 Sobib ka
Juhan Liivi luule Britta Signi Merirand 10.A Loodusluule 1. Lemmikmotiivid olid aastaajad-kevad,sügis,talv, tormid ,tuuled, loodusdetailid. 2. Kõige rohkem luuletusi on tal sügisest, sest see aastaaeg meeldis talle kõige rohkem, kuna sügis on väga muutuv ja sellest oli hea erinevaid (kurbasid, süngeid , rõõmsaid, värvikaid jne) luuletusi kirjutada. 3. Ta kirjeldab meie loodust üpris realislikult, kuid samas on ta väga luuleline ning mitmekesine (nukker, samas kaunis jne) kirjeldades Eestimaad. 4. Kõige lühem on ‘’Sügisetuul’’, jääb meelde kuna kirjeldab lühikeselt kuid väga täpselt sügise tuulisemalt poolt (kuna sügis on ilmade poolest väga muutuv-ka Liivi luule põhjal) 5
Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1. OPTILISED MEETODID. Optiliste meetodite korral kasutatakse aine võimet mõjutada valguskiirguse omadusi, nagu intensiivsus, sagedus, levimiskiirus, polarisatsioonitasand. Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Halduskontroll MÕISTE: Halduse kontroll on avaliku halduse üle teostatav järelevalve, mille eesmärk on haldustegevuse kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel selle parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Liigitatakse: 1
edu allikaks. Loodus oli Juhanile väga armas. Sellest on näiteid palju. Lühitekst ,,Ilus suvepäev oli..." on üks näide sellest kuidas tema piinatud isiksus ihkab loodusesse, eemale nendest tagakiusajatest ja oma enda vaimukujutistest. Minule jääb tema tekste lugedes tunne, et ta soovis olla vaba ja tema jaoks oli vabadus puhtas puutumata looduses. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Ka minule on sügis hingelahedane aeg, sest siis on minu sünnipäev. Sellega seoses on mul nii häid, kui ka halbu mälestisi just värvikalt meelde jäänud sügisesest aastaajast. Liivi luule koosnebki suurel jaol loodusluulest, sest see oli temale kõige hingelähedasem. Sellest luuletamine arvatavasti ei olnud talle raske vaid see oli lihtsalt see, mida ta tundis olles oma kodukoha kaunis looduses. Loodusel oli väga suur osa Liivi elul ja luulel, ning õnneks
Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna) ja Sarek (2090 m). Kliima Rootsis on suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on, aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool. Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas 2°C, põhjas 16°C, suvel vastavalt 17°C ja 13°C. Sademeid on 500800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Saared Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland)
EESTI KUNSTNIKUD KONRAD MÄGI (18781925) Eluloolisi fakte Konrad Wilhelm Mägi- Eesti maalikunstnik ja pedagoog 1878 -- Konrad Mägi sünnib 1. novembril Hellenurmes mõisavalitseja Andres Mäe peres viienda lapsena. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel.Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala.Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma suundus välismaale. Mägi siirdus esialgu Soome.Sügisest õppis Helsingis Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele.1912. aastal naasis K. Mägi kodu...
Sügisvaatlused minu kodulinnas Sügis on käes. Sellest annab märku sügishommikune külm, märg ja udune ilm. Taevasse on ilmuvad hallid ja kurjakuulutavad pilved, millest varsti võib vihma sadama hakata. Ilmad muutuvad jahedamaks ja õhtud pikemaks, pimedamaks. Lehed, mis olid rohelised, hakkavad järjest rohkem värve koguma. Hoogne lehelangus algab kohe pärast esimesi öökülmi ning tuul paiskab neid laiali. Pihlakamarjad punetavad ning õunad on valminud ning puude otsast maha kukkunud
Eestimaa looduse ilu ja mitmekesisuse. Nimelt veetis Juhan Liiv oma lapsepõlve Peipsi kalda ääres ning võibolla just seetõttu ei olegi tema loodusluules keerukaid ja võltse lausekujundeid, mis luulesse tihti sattuma kipuvad, kui kirjanik oma eluajal loodusele piisavalt lähedal viibida ei saa. Loetud luuletuste põhjal saan öelda, et Liiv kirjutas palju aastaaegadest, millest populaarseim tundus mulle sügis. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, masendavaid kui ka nukraid luuletusi. Tema jaoks on sügis väga mitmepalgeline, mis teebki luuletamise huvitavamaks ja värvikamaks. Kevadest kirjutas Liiv tundeliselt, kirjeldades kevade saabumist ning selle kaunidust. Üheks näiteks toon katkendi luuletusest "Mai hommik". Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos
Juhan Liivi luule Tanel Vähk Juhan Liivi loodusluule 1.Juhan Liivi loodusluule lemmikmotiivideks on aastaajad,loodusobjektid- kevad,sügis,talv,tormid,tuuled.Need teemad läksid just tema ükildase isiksusega kokku. 2.Kõige rohkem kirjutab Juhan Liiv sügisest,mida ta ise ka kinnitas.Sügisest on kirjutatud nii rõõmsaid,säravaid,kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi.Tema jaoks on sügis just väga mitmepalgeline,mis teebki luuletamise huvitavamaks ja värvikamaks. 3.Tekib reaalne pilt Eesti looduse kaunidusest ja mitmekesisusest. 4.Kõige lühem luuletus on ,,Sügise(tuul)" .Meelde jääb oma lühidusega ja mõtte välja toomisega kõigest 4 reaga. 5.a)"Lumehelbeke tasa,tasa Liugleb aknale tasa,tasa." Mulle meeldib see kõige enam sellepärast,et väiksen,kui anti luuletusi valida pähe õppimiseks,oli see just sobiv.Sest oli see ju kerge riimiga ning lühike
NR Nimetus Kaugus Päikesest Kaaslaste arv Läbimõõt Atmosf Iseloomustus *päevas on kaks aastat kiire *liikumine ümber Päikese keskmine kaugus *päikesest keskmiselt vaid 1 Merkuur 0 4879,4 km 57 919 000 km 0,4 a. ü. Kaugusel *Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas * orbiit kõige ringikujulisem * kõige tulisem planeet(Seal ...
jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Kliima Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas -2 °C, põhjas -16 °C, suvel vastavalt 17 °C ja 13 °C. Sademeid on 500800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on: o Tsink o Raud o Vask o Plii o Hõbedaja uraanimaak o Puit o Hüdroenergia Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad
nurga alt ja nendeni jõuab väiksem päiksekiirgus b) Atlandi ookeani mõju kliimale (soe Põhja- Atlandi hoovus, selle mõju, läänetuuled, tsüklonid) Läänetuuled toovad hoovuselt niiskemat ja soojemat õhku. Talved on niiskemad ja pehmemad, suved on niiskemad ja pilvisemad. c) Kliima kohalikud erinevused, mis tulenevad Läänemere mõjust ja pinnamoest Rannikul kevad hilisem ja sügis pikem, tuulisem ja päikselisem; sisemaal on kevad varasem ja sügis lühem, pilvisem ja nõrgemad tuuled d) Kõrgustikel sademeid rohkem ja lumikate paksem. 2. Läänemere keskmine ja suurim sügavus, keskmine soolsus. Keskmine sügavus 55m. Suurim sügavus 459m. paljudes kohtades on erinev, aga keskmine on umbes 6-8promilli 3. Läänemere veebilanss, peab teadma, mis on peamised vee juurdetuleku ja millised ära mineku allikad, mahtusid peast ei pea teadma)
sealhulgas orhideesid. Umea ülikooliteadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarana maakonnas maailma vanim (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu- harilik kuusk Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsi on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel in erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väiksed, set põhjas on päev pikem. põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktikliline kliima. Umbes 15 % Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool. Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas - 2 c, põhjas - 16 c , suvel vastavalt 17 c ja 13 c. sademeis on 500-800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000mm. Rootsi eksport& import välis
maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool. Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas 1°C, põhjas 16°C, suvel vastavalt 16°C ja 13°C. Sademeid on 500-800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.
Lilleseade Pille-Riin Pruus MT11-PE KEVAD SUVI SÜGIS TALV TÄNAN KUULAMAST !!
Visnapuul oli märksa vähem kirjutatud suveteemalisi luuletusi. Kuid ma leidsin ühe, mis jäi mulle silma selle päevana suvel, mis on rahulik ning meeldiv ja vaikne aeg. ,,/ Ma tukub. Unes kivid, puud ja teed. / Üks sära valuleb veel vaiksel veel. / Siin-sääl veel laulahtu, üks vaikne kuisk. / Öö saabub. Magab reha, puhkab luisk. /" (,,Suvine öö") Vähem käsitletud teemad Underil ja Visnapuul olid sügis ja talv. Kaks aastaaega, mil ei ole tulemas midagi head ega sooja ja ilusat. Võib-olla sellepärast oli ka neid teemasi vähem sisse toodud. Visnapuul oli neid luuletusi Underist ka märksa vähem, aga üks luuletus räägib kaunist sügisest Euroopas. ,,/Lehti puudelt sajab / põhja pool maa vööd, / tali endale teed rajab, / aasta juhatab sisse polaarööd. /" (,,Euroopa sügis") Võrreldes Visnapuuga, meeldis Underile sügisluule rohkem kui talveluule. Sügisestest
Viidinguna... ,,Realistliku ingli laul" Valikkogu ,,Ma olin Jüri (1968) Üdi" (1978) Ühiskogu ,,Närvitrükk" ja Elulootus (1980) varsti pärast seda Tänan ja palun (1983) debüütkogu ,,Detsember" (1971) "Osa" (1991) ,,Käekäik" (1973) ,,Selges eesti keeles" (1974) ,,Armastuskirjad" (1975) Suvest sügisesse,mitte ainult mina Taevas kisub kõrgeks, sügis astub maha. Jälle kukub asju diivanite taha. Liikumatult istun iseenda süles, pole mingit soovi võtta asju üles. Raamat. Ei ma ava. Vihik. Ka ei sulge. Hirm on see, kui enam kartagi ei julge, kui on ühes päevas kümneid kordi surdud. Ära ole ülbe, nii ka sina murdud. Kelle sahtliprahti turule ma tõin? Oma. Vaevast lahti. Trummi lõhki lõin.
Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu-gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvas-tas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masen-davaid ja nukraid luuletusi eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase lehesaju-ga, kord hukutab oma salakavalate tuultega merel laevu. Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest. On teada, et Juhan Liiv ihkas minna merele. Sellest kirjutab oma mälestustes Konstantin Lepp: "See oli alles
Söödapärmi ja ravimite valmistamisel . On katseobjektiks bioloogia üldiste seaduspärasuste uurimisel. 10.miks kergitab pärm taigent? Pagaripärmina tuntud pärmseened toituvad taignas olevast suhkrust ja paljunevad .Seejuures tekovad südihappegaas ja alkohol.eralduv südihappegaas muudab taigna kobedaks .alkohol aurustub ja aitab samuti kaasa taigna kerkimisel. 10. Joonista kübarseen, märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist. 11. Too näiteid kevad, suve, sügis, taliseentest. Kevad :harilik karikseen , kevadvõluheinik,kurrel, Suve: Sügis: Talve: 12. Too näiteid mürgistest, kupatatult söödavatest, värskelt söödavatest ja lihtsalt mittesöödavatest seentest. 13. Mürgised:tavahelik, kärbseseen , Kupatatult:männiriisikas,kevadkogrits Värsked:kuuseriisikas, timpnarmik,porgandriisikas Mittesöödavad: 14. Kuidas eristada valget kärbseseent ja arusampinjoni?
Talv Ärkan ülesse Toas on viisteist kraadi Õues sajab lund Kevad Vesi suliseb Kirsiõied õitsevad Süda rõõmustab Suvi Kõrbekuumus soe Suvepäike sillerdab Suvi on mõnus Sügis Lehed langevad Krüsanteemid õitsevad Linnud lahkuvad Tundehaiku Roosad prillid ees Kõik pole nii nagu näib Mis ootab mind ees?
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2007. a OLULISEMAD ETAPID MAASTIKUARHITEKTUURIAJALOOS Lihtsustatud skeem Looduslik kontekst, aia-pargi Kompositsioon ja kujunduse Iluaed: detailid, liigid Tuluaed, liigid osatähtsus ja objektid elemendid Antiik-Kreeka Kaunis loodus, soodne kliima. Suured kompleksid: Tamm, õunapuu, oliiv, küpress, Kõrgel järjel aiandusteadus, kuni 9. saj e
· 1944: · Punaarmee rünnakud põhja- ja lõunatiival. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad. · 22. 06 NK vägede pealetung S vastu, piiras Valgevenes S üksused. Tungis Poolasse liikudes Varssavi poole. · 1.08 alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu. NK väed peatasid edasitungi ja lasid sakslastel ülestõusu maha suruda. NSVL purustas Mitte, andis hoobi Nordile, mille tulemusel S taganes Eestist, Leedust ja enamusest Lätist, · sügis S tõmbus kaitsele nn Kuramaa kotti. Punaarmee jõudis I-Preisimaa piirini. · Suvi NK väed ründasid Soomet, murdsid Mannerheimi liini, sõjajõud jäid aga purustamata. · Sept - Soome ja NSVL sõlmivad vaherahu, Soome väljub sõjast. · Sügis Punaarmee okupeeris Rumeenia ja Bulgaaria, koostöös kohalike partisanidega löödi S Jugoslaaviast välja. Ka Ungari üritas sõjast väljuda, ent S okupeeris selle ning kukutas seadusliku valitsuse.
Monate - kuud Der Januar jaanuar Der Februar veebruar Der März märts Der April aprill Der Mai mai Der Juni juuni Der Juli juuli Der August august Der September september Der Oktober oktoober Der November november Der Dezember detsember Jahreszeiten - aastaajad Der Frühling kevad Der Sommer suvi Der Herbst sügis Der Winter talv
Haikud Taevas roosatab Koidukuma valguses Algamas uus päev Maapind on märg kui Kõndimas paljajalu Olen kesksuvel murul Suvetuuled on Ära puhutud viimaks nüüd Sügis tulemas Sirelipungad Kirsiõied roosatamas Mahe tuuleke Lumehelbed maas Käre pakane paugub Näkku lendab lund Varblane säutsub Pungad puhkemas puudel Ning põõsastel ka Tähed siravad Öö tumedas kaisus me Unemaal rändame
PUNANE HIIDKÄNGURU Kuulub kukruliste liiki. Koostaja: Tallinn 2005 Milline näeb välja känguru? Känguru kasvab kuni 2 meetri kõrguseks. Känguru pea on väike,kõrvad keskmise suurusega. Nendel on esi käpad lühemad tagumised käpad suured ja tugevad. Kängurul on hästi tugev ja pikk saba(1meeter). Käppadel on teravad ja tugevad küüned. Punakänguru on pruunikas-punane. Pojad hallikat värvi. Känguru eripäraks on kukkur tema kõhu peal. Känguru keha on erilise kujuga. Ülemine osa on peenem ja alumine osa on laiem. Kus elab känguru? Känguru on Austraalias kõige kuulsam kukkurloom. Ta elab mitmest loomast koosnevas salgas, mida juhib vana isasloom. Ta liigub edasi pikkadel tugevatel tagajalgadel, sooritades 7- 10 meetri pikkuseid hüppeid. Pikk saba aitab tal nende hüpete ajal tasakaalu säilitada. Hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. Kängurud elavad mandri keskosa kuivades avarustes.Kängurud on aktii...
Allikas : EMHI 4. Õhutemperatuuride iseloomustus Koosta mõlema ilmajaama andmete alusel joondiagramm. Joonis 1. Keskmine õhutemperatuur C 1971-2000 kuude lõikes Joonis 1. Võru ja Virtsu kuude keskmine temperatuur °C Võrus läheb kiiremini soojaks ja külmaks, sest seal on mandriline kliima ning seal on kevad ja sügis lühemad. Võrus on aasta keskmine temperatuur madalam, sest seal on külmem talv kui Virtsus, sest kui meri ei ole jäätunud soojendab see õhku. Absoluutsed maksimumid - Virtsu = 32,8 °C Võru = 35,6 °C 5. Sademete hulga ja reziimi iseloomustus Joonis 2. Sademete hulk mm 1971-2000 kuude lõikes Joonis 2. Võru ja Virtsu sademete hulk mm Joonis 3. Sademetega päevade arv 1971-2000 kuude lõikes
juba varemgi väheke tuntud ja kusagil kuuldud, aga praegu ma aina kuulan ja kuulan neid, kuna need hakkasid mulle väga meelima. Alguses kartsin küll, et ega ma seda eriti ei viitsi kuulata, aga hoopis vastupidi, ümisesin tuntud viisidele lausa kaasa ja rõõmuga kuulasin seda. Huvitav on kuulata klassikalist muusikat koos nö kujutavate aastaaegadega. Sellel kontserdil tundus olevat selline rahustav toime ehk toimis nagu pingevabastaja. ,,Antoine´i neli aastaaega" kontsert algab sügisega, Sügis 1.osa: Allegro, mis on ka mu enda lemmikosa, ja kujutab sellist rõõmsameelset ja leherohket algavat sügist. Silme ette tuli just üks kena ilus sügispäev, kus ei puudu ka pidev liikumine ja tihe melu. Sügis oli väga rõõmus ja rütmikas ning andis kontserdi algusele ja sügise algusele särtsu sisse. Lehed langesid ning talve algus oli isegi natuke kurb ja kujutas raskusi talveoludes. Kujutasin kohe seda tavalist talve pakast ja külma, mis meid kõiki nakatab ja nohusse ajab
of lateral head displacement; LSMlive stable membrane; MTDR-Hhigh mitochondrial activity; Aastaaegade mõju sügavkülmutatud/sulatatud spermide liikumiskarakteristikutele. Spermide kvaliteedinäitajad aastaaeg kevad suvi sügis talv ejakulaate n=26 n=7 n=3 n=9 HOT(%)/ HOS(%) 34.8 ± 8.9 33.5 ± 11.5 30.0 ± 0 31.1 ± 11.6 LS(%)/ GMot(%) 74.8 ± 10.9 71.4 ± 14.5 83.0 ± 6.3 79.3 ± 7.0 OLS(%)/ PMot(%) 58.3 ± 12.5 55.1 ± 15.1 65.0 ± 7.5 63.4 ± 8.6 98.03 ± SKL(m/sek)/ VCL(m/sec) 91.7 ± 10.0b 10.8a 97.2 ± 4.4a 100.0 ± 8.7a
Haikud 5+7+5 Lilled õitsevad Kohe läheb soojemaks Õues on kevad Lõoke lõõritab Vesi sillerdab kaua Suvi on käes Lehesadu nüüd Tähed vaikivad kurvalt Punased lehed Vanaema hea Lumel tahan viibida Kaua tuba soe Kaua õues sa Pimedus vaatab otsa Tahan kevadet Õunapuu väljas Lehed langevad kaua Sügis on majas Lapsi tuuakse Rannas ollakse kaua Suvi on mõnus
taevased sõdurid ilmadest ilmadesse, võidetud kuulmata murret käsi ringutavad, verisel pilgul vaatvad võitja silmadesse. Hääleta veereb hõbene jäistelle sildadelle. Vanavanker ehitet säravaisse helmetesse. Ootmata tõugatakse kuupaat taeva randadelle. Kuldkollane laul Kuldkollane on park, kuldkollane on süda. Kaks sammu kuldsen kadumisen. Kuldkollane on tee, kuldkollane on süda, kaks käijat kuldsen kadumisen. Kaks käijat kuldsen kõnelusen, kuldkollane on süda nagu sügis. Kaks sammu kuldsen kõnelusen, kaks südant kuldsen kõnen nagu sügis. Kaks südant kuldsen kõnen, kuldsen unen, üks ühen, teine teisen kollendusen. Üks mino süda oman kuldsen unen ja teine sino teisen kollendusen. Kuldkollane on park, kuldkoldseid puistab lehti tuul, kuldseid liblikaid me pääle. Kuldkollane on tee, kuldkoldseid puistab lehti tuul teele. Kas nüüd kurale, või hääle? Seitsmes kiri Kui värvilist konfetti lehti maha pillub tuul.
okupatsiooni alla. ,,Iseseisvas" lõunas pandi ametisse Sks sõbralik VICHY valitsus. Saksa vastased prantslased rajasid SB-s vabastusliikumise eesotsas kindral de Gaulle. 1940 suveks oli SB jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Sks vastu. Sks püüdlused: plaanis teha meredessandi SB, mis kukkus läbi. Ründas Briti asumaid Põhja-Aafrikas, mis ei õnnestunud. Sks lennukid alustasid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi.1940 sügis Sks+It ründasid Kreekat, vallutas Jugoslaavia. 22.06.1941 Sks ründab NSVL. 10.12.1941 ründas Jp ootamatult USA mereväebaasi Vaikses ookeanis Pearl Harboris.Eellugu: Jp okupeeris osaliselt Hiina, Vietnami, valmistus röövima Kagu-Aasia rikkusi. Sks vallutas suure osa Euroopast, oli valmis alistama NSVL-u. Selle tulemusel oleks Sks-st saanud kogu Euroopa valitseja ja USA oleks igatpidi Euroopast ära lõigatud. Jp oleks võtnud üle Pr-l ja SB-s asuvad
Meessoost Auto- juht- tuvi- külaline- vihm- päev- kalender- köha- kissell- kringel- kartul- laev- luik- laager- karu- portfell- juhendaja- ehitaja- etendus- sõnastik- õpetaja- teeviit-, jaanuar- elanik- segisti- sampoon- sekretär- kirjanik- Naistsoost välimus- asi- rumalus- tütar- uks- amet- kuusk- elu- voodi- tugevus- hobune- armastus- mööbel- modell- hiir- ema- peenraha- uudis- rahvus- öö- ebameeldiv- sügis- jalatsid- järjekord- abi- väljak- ahi- ase- rõõm- julgus- vihik- kirik- ausus- märk- medal-
Haruldaselt ilus ilm- lilled on puhkenud õitsele- lilled on ära õitsenud- hea on värsket õhku hingata- vahetevahel on kange külm- kevad on jahe- sügis on varajane- suvi on vihmane- ilus vaade- Ööbikuorg- kõige vanem kool- linna uhkus- kange kohv- aega veetma- torn- Raeplats- Lemmikpaik- Linn on kuulus- Meelispaik- Rippsild- Lossi varemed- Turiste ligi meelitama- Etendus- Läksin üle tee- Tulin teatrist- Käisin turul- Sõitsin välja- Ebatavaline kohvik- Rahvuseepos- Puuviljakook- Toompea- Puhkekoht-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
