suutlikkust. [http://www.stern.ee/useful/articles/edukas-delegeermine-eeldab- juhipoolset-valmidust-ja-suutlikust/]. 5) Lember Maarika, (13.03.09). Edukas juht tänases Eestis. [http://www.fontes.ee/page.php?id=165]. 6) Samel Erik, (20.03.09). Delegeerimine loob lisaressursi. [http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=1653/rubr_artiklid_165109]. 7) Sööt Mati, (24.03.09), Delegeerimis võimalute puudumine viitab juhi tegemata tööle. [http://www.inscape.ee/et/artiklid_ja_uudised/artiklid?news:id=40]. 8) Teichmann Mare, (28.02.09). Delegeerimise loeng. [http://deepzone2.ttu.ee/hhp0020/digi/delegeerimine1.htm]. 9) Templar, Richard(2007). Juhtimise mängureeglid. Tallinn: AS Pakett trükikoda 10) Unknown, (02.02.09). Delegation.
panteistlikud ja müstilised elemendid. Riia-perioodil tutvus Enno E. Hartmanni idealistliku arenguteooriaga, kuid veelgi külgetõmbav tundus talle Saksamaal levinud teofilosoofiline õpetus, mis ühendas lääne idealistliku filosoofiaga budismi ja taoismi elemente. Uut mõju avaldas Enno vaadete kujunemisel 20. sajandi alguses M. Maeterlinck oma teosega ,,Tarkuse ja saatuseni" (1898). Kirjanduslikes küsimustes olid Enno eeskujuks Kreutzwald ja Bornhöhe, hiljem ka K. E. Sööt ja Juhan Liiv. Sajandi algul sai ta innustust G. Suitsu ja A. Gailiti teostest, lisaks oli tal ka palju mõttekaaslasi välismaal. Enno loomingulise meetodi määras siiski ära väliskirjandus. Enno arvates oli luule ülesandeks ,,sõnade nõidusliku hurma abil" inimesi ,,jumaliku, ainsa keskuse poole meelitada." Sügavalt elamuslainesse haarava luule poole pürgimine saigi Enno loomingu peamiseks juhtmotiiviks.
Hästi arenenud äriteenused: sordi- ja tõuaretus, taimekaitsetööd, maaparandus, veterinaarteenused, saaduste kokkuost, säilitamine, äri- ja teadusnõuanne, turustamine, reklaam, laenutus jne. · Moodne suund: ökoloogiline ehk mahepõllumajandus. Looduslikud väetised ja taimekaitsevahendid. Madala saagikuse korvab kõrgem hind ja tervislikum toodang. · Hiigelfarmid Loomi peetakse mitmekorruselistes hoonetes. Oluline turu lähedus, sööt sisseostetud. Kõige rohkem Jaapanis, USAs, levivad ka arengumaades. Põllumajandus Eestis Eestis on kasutusel ca 830 000 hektarit põllumaad. Põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on suurima osatähtsusega piimakarjakasvatus. Statistikaameti andmeil on Eestis 245 400 veist (sealhulgas 102 000 piimalehma), 379 500 siga, 95 000 lammast ja kitse ning 1 734 200 lindu. Kõige rohkem veiseid, sealhulgas piimalehmi, on Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal
Väikelastekirjanduse kontrolltööks ERNST ENNO (1875 1934) · 1902 oli ,,Postimehes" ja toimetas ,,Lastelehte" · Koos J.Oro ja M.Nurmikuga panid aluse lasteajakirjale ,,Laste Rõõm" (1923-1925) · Luule üks tunnusjoon on kujundi paljutähenduslikkus · Oma lastevärsse nimetas ,,lillelalleradeks" · Pääses lastele hingeliselt lähemdale kui ükski teine eesti luuletaja. · 1902 ilmus ,,Lastelehes" esimene lastevärss, religioossse hoiakuga ,,Andi unenägu". · Kasutas ka pseudonüümi Soosaare Erni. · 1919 sai temast Valgas emakeeleõpetaja ja see lähendas teda taas lastega. · 1957. koondas Ellen Niit lastelaulude parema osa kogumikku ,,Üks rohutirts läks kõndima". · Kiindumus ja hellus laste suhtes, võime olla laps täiskasvanunagi, mõista ja sisse elada lapse hingeellu. · Oskab puudutada väikesele lapsele oluliste elunähtuste ringi, milles suurt osa etendab loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. · Toetab rahvaluuletraditsioonile...
näärmeteks. Pikkuselt ja mahult peamine osa seedekanalist paikneb kõhuõõnes. Seedekanal on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis suupilu ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest. Ainult neelus ja söögitorus asenduvad need vöötlihaskiududega. 12. Söögitoru ja ühe või kahekambriline magu Söögitoru torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni. Seeditav sööt liigub läbi söögitoru valendiku neelust makku (mõnel loomal eesmakku). Söögitoru liigutused ei allu tahtele. Söögitoru vooderdab limaskest. Magu on seedeelund, kus toimub seedimine e toitainete keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimaline. Maost liiguvad toitained pärast lagundamist peensoolde. Veistel kui mäletsejalistel on neljaosaline magu, mille mahukaim osa, vats, kus elavad bakterid ja ainuraksed. 13. Peen ja jämesool
lidega; villas on neid aga hulgaliselt (võrdle ül 6 lk 87). 10. Ensüümi põhiline koostisosa on valk, mis igal juhul lammutatakse seedimise käigus. Küll aga on enamikus ensüümides valguga seotud mingi koensüüm. Koensüümid jäävad enamasti alles ning võivad minna uuesti ensüümi koostisesse. Enamus vitamiine on tegelikult koensüümid või ained, mis organismis muudetakse koensüümiks. 11. Peale toiteväärtuse andmete tasub tähele panna väidet, et kanade sööt sisaldas rapsi- ja linaõli. See kajastub omega-rasvhapete soodsalt kõrges sisalduses. Mis on omega-rasvhapped (vt ka lk 46)? Kui asendaja või sideme asukohta molekulis tähista- takse kreeka tähtedega (vt ka lk 25), siis täht märgib viimast aatomit süsinikahelas sõltumata selle ahela pikkusest ( on kreeka tähestiku viimane täht). Küllastumata rasvhapete hulgas on füsioloogiliselt tähtsad need, mille kaksikside asub ahela tagumisest otsast lugedes kolmanda
Pesur- peenesti ИKM- 5 Suhkrupeet zIKM-5 1 Hulkosiste massannusti 6ДK- 100 Rohujahu z6DK- 100 1 Hulkosiste massannusti 6ДK- 100 Jõusööt z6DK- 100 1 15 2.5. Söötade säilitamine Söötasid säilitatakse oma agregaatolekule vastavalt. Tahke sööt nagu mineraalsööt ja rohujahu säilitatakse ilmastikukindlates säilituspunkrites väljaspool söödakööki. Kartulit hoitakse söödaköögis. Vedelsöödana on ainukesena kasutusel lõss. Lõssi säilitatakse söödaköögis paiknevas mahutis. Söödaosiste mahutite maht on leitud valemiga mikuu Vi
183. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 5. Varblane teeb kalja, August Jakobson, lk. 227. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 6. Vahvad varblased, Silvia Truu, lk. 226. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 7. Varblased, G. Boiko, lk. 40. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 8. Varblaste pidu, Ernst Enno. Üks rohutirts läks kõndima. Tallinn: Tänapäev 2001 9. Sulipoiss, Juta Kaidla. Valgete liblikate aegu. Tallinn: Eesti Raamat 1968 10. Värvukese kaebus, Karl Eduard Sööt. Äiu, lahke lapsukene. Tallinn: Eesti Raamat 1969 9 VARESED HALLVARES. Vareslaste seas on hallvares üldtuntud oraakellind, olles teistega võrreldes mitmetähenduslikum. Tema kohta tarvitatud peitenimed on suures osas humoristlikud ega väljenda sellist respekti nagu ronga puhul. Halvaendelisuse poolest jääb ta samuti rongale alla
H. Runnel on koostanud ,,Valmiku eesti põrandaalust luulet"(Stocholm 1983). H. Runneli luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal. · Värsi- ja stroofikordused; · Refrään; · Alg- ja lõppriim; · Taotuslik vemmalvärss Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. Runneli loomingul on kaks põhitahku: · Varasem looming: PÄIKESELUULE · Alates 1970. aastast: SAATUSELUULE Runneli loomingut on mõjutanud Visnapuu, Enno, Sööt ja P.-E. Rummo. Luulekogud ja luuletused · ,,Maa lapsed"- esikraamat, mis ilmus 1965. aastal luulekassetis.Kogu läbivaks teemaks on töö. 1966. aastal sai kogu E. Vilde nimelise kolhoosi kirjandusauhinna. · ,,Laulud tüdrukuga"- 1967. aastal ilmunud kogu, kus jätkub debüütkogu laadis. · ,,Avalikud laulud"- 1970. aastal ilmunud kogu, mis alustas uut järku Runneli luules. Luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus.
Jõhvi Gümnaasium Keemia referaat: Jood, Fluor, Broom Õpilane: Iris Marie Sööt 10 a Õpetaja: Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2009 Sisukord Jood............................................................................................................................................. 3 Broom..........................................................................................................................................4 Fluor ...................................................................
Kontrolltöö1 1. Stafülokoki antifagotsüteerivad faktorid Antifagotsüteerivad faktorid ehk rakuga seotud komponendid. * proteiin A – S. aureus’e pinnaproteiin, mis seob IgG molekule vales orientatsioonis ehk tõkestab fagotsütoosi. * kapsli polüsahhariidid – takistavad antikehade kinnitumist, indutseerivad tsütokiinide vabanemist * adhesiinid – pinnaproteiinid (kollageen, fibronektiin), mis soodustavad kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused * alfatoksiin – alfa-hemolüsiin – toksiinile on tundlikud vereliistakud, makrofaagid, granulotsüüdid. Neile seondudes vallandatakse keeruline reaktsioonide seeria, vabanevad tsütokiinid ja põletikumediaatorid, millega aktiveeritakse naha nekroos, aidatakse kaasa koe nekroosile ja tokseemiale (mürkveresus). Tõsise S. aureuse infektsiooni korral septiline šo...
iseloomustab? Reinhold Kamsen (1871-1952) oli eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja. Tegi kaastöid Lastelehele, vanemas eas avaldaski peamiselt lastele mõeldud tekste. Mõned Kamseni lastelaulud on saanud viisistatuna üldtuntuks (nt "Küll on kena kelguga"). * luuletused ilmusid ajalehtedes-ajakirjades * teemadeks loodus ja aastaajad, lapse mängud ja suhted ema, kaaslaste ja loomadega * kulunud kujundid, isikupäratus Karl Eduard Sööt (1862-1950) oli esimene, kes huvitus folkloorsest lastelaulust ja kasutas oma luuletustes rahvaluule motiive. Tänu temale läksid mitmed rahvalaulud “uuele ringile”. Söödi luuletusi on peetud rahvaluuleks ja vastupidi. Varasem lasteluule oli õpetlik ja lõbustav, Söödi värsid aga lähtusid armastusest lapse vastu. Ernst Enno (1875-1934). Enno luulelaad oli laululine - selle kõlakordused on meelitanud paljusid heliloojaid tema luuletustele viisi looma
Iga liigi või sordi sobivamate kasvutingimuste kompleksi põhinõuete teadmine võimaldab neid rakendades saada suuri saake ka antud põlvkonna taimedelt Taimekasvatuspõllumajanduse põhiharu. Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumajanduse peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest süsinikdioksiidistja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taimed on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasvatusest. Taimed on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taimed on tööstuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili, farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundajailutaimed, lillekasvatus, haljastus Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Maailmas oli juulis 2009 üle 6,8 miljardi elaniku. Iga päevaga suureneb see 212 035 tuhande inimese võrra. Kõik inimesed vajavad toitu
HEITI TALVIK Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Isa oli mitmekülgsete huvidega kirjandusearmastajast haritlane ning suur Juhan Liivi ja Gustav Suitsu luule austaja. Ka noor Talvik teadis neid luuletajaid ning nende luuletki peast; siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Eriti meeldis talle E. Haeckeli teos "Die Welträtsel" ("Maailma mõistatus") ning ta luges palju evolutsiooniteooria "isa" Charles Darwini kohta. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni j...
haiguslik seisund 7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7. Eksotoksiinid kunstväetised, taimekahjurite ja umbrohu tõrjevahendid, ravimid, riknenud sööt. Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10. Seened 6. Ektofüüdid keha väliskatetel 7. Endofüüdid siseorganites 3
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Keemilised haiguspõhjused 6. Mürgistus – anorgaanilise ja orgaanilise päritoluga mürkainete toimel tekkinud loomaaorganismi haiguslik seisund 7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon – organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7. Eksotoksiinid – kunstväetised, taimekahjurite ja umbrohu tõrjevahendid, ravimid, riknenud sööt. Bioloogilised haiguspõhjused 6. Tõvestavad mikroobid – organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega – toksiinidega. 7. Viirused 8. Prioonid 9. Parasiidid – noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele. 10. Seened 6. Ektofüüdid – keha väliskatetel 7. Endofüüdid – siseorganites 4
Kõrrelistel on hea vastupidavus talvitumisele, haigustele, ebasoodsatele kasvutingimustele. Nad on pikema kestvusega. Kui liblikõielisi kasvatada puhaskülvis, jääb põld kohati hõredaks, saak langeb ja asemele tulevad umbrohud. Segus kasvatamisel täidavad vegetatiivselt kiiresti levivad kõrrelised tühjad kohad rooba olukorras ja takistavad umbrohtude levikut. Paremini levivad ( orashein, aasnurmikas, rebasesaba). Segu heina kuivatamine on hõlpsam, saadav sööt on kvaliteetsem, väiksete kuivatamis kadudega. Tühikuid täitev võrsumine on kõrrelistel erinev. Hästi võrsuvad kerahein, harlik aruhein ja karjamaa raihein. Kõrgekasvulistel kõrrelistel on tavaliselt saagis ülekaalus pikk võrsed, mistõttu neid nimetatakse pealiskõrrelisteks. Põldheinas kasvatataksegi põhiliselt pealisheinu. Niites saame kogu ssagi kätte. Näiteks : Timut, harilik aurhein, kerahein. Madalakasvulisi, enamasti kõrtevaeseid kuid
MÄEKÜLA PIIMAMEES peategelased Mari- kena välimusega ja huvitava iseloomuga. Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga. Prillup- prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik Tegevuskohad Mäeküla mõis-suht lagunenud välisilmega hooned. Peahoone oli poolik ülemine korrus valmis ehitamata võssa kasvanud viljapuuaed kus enam midagi söödavat ei olnud. Kõrvalhooned olid räämas ja lagunemisohtlikud. Rahapuudusel ei olnud võimalik maju korda teha. Piimakoht-piimakamber. Sinna toodi peale lüpsi alati piim sealt laaditi piimad peale et neid laiali vedada Tegevuse aeg Tegevus toimus ajaliselt just enne eesti vabariigi väljakuulut...
Bounding (tõmbamine) Õigete inimeste edutamine võtmepositsioonidele Bõuncing (tõukamine) Kehvade tulemustega töötajate liigutamine teistele ametikohtadele või organisatsioonist välja Binding (sidumine) Talentide hoidmine (Ulrich, 2008) 8 7 Talendipüügi maatriks Oskuste defitsiitsus 2. Mine kudemiskohta ja 4. Mõtle nagu viska õige sööt välja kala 1. Viska võrk välja ja oota 3. Tööta sisse kuni kala sisse ujub söötmiskohad Kõrge Madal Värbamisega kiire Aega on Aeg (Weitzel, 2009) 8 Noored talendid Ettevõtte üheks olulisemaks kuluallikaks on enamasti töötajad, kes loovad oma oskuste ja teadmistega tulubaasi nii et iseenesestmõistetavalt on kasulik omada parimaid töötajaid.
On jahe ja lühike suvi. Põllumaad vähe. Peamiselt teraviljad (rukis, kaer), kartul. Leht- ja segametsavöönd niiskem, soojem. Siin enamik põllumaast.teravili, kartul, köögivili, söödajuurvili. Kasvatus perioodiline(vahepeal talv), 1 saak aastas. Miinused: - tööjõudu vajatakse hooajaliselt - masinate kasutusaeg väike - toodangu säilitamisekulud suured - loomadele talveks laudad ja varuda sööt 6. Lähispolaarne vööde lähisarktiline kliima. Tundrakarjamaad loomakasvatus (põhjapõdrad). Koldeline põllundus redis, oder (taluvad öökülmi) 7. Polaarne vööde arktiline kliima. Põllumajandus võimatu. Kaart 1 raamat lk. 14 Joon: Agroklimaatiliste näitajate muutumine sõltuvalt kliimavöötmest 1.2. Majanduslikud tegurid, mis mõjutavad põllumajandust
2) Maitsmisel (retronasaalne väärtus) Aroomiväärtus Ühendi aroomiväärtus , kus cx on ühendi x kontsentratsioon toiduaines ja ax on ühendi x lõhna lävi toiduaines. Kõrvallõhnad (off-flavors), toidu kõrvalmaitsed Aroomidefektide põhjused toiduainetes: 1) Toidu töötlemine kuumtöötlemine, konserveerimine, uus toormaterjal, desinfektsioon, fermentatsiooni defektid, säilitamine 2) Taimetoidud keskkonna saastatus, biotsiidid 3) Loomne toit sööt 4) Toidu hoiustamine/ladustamine toiteväärtuse alanemine, toidu koostisosade reaktsioonid (oksüdeerumine, mitte-ensümaatiline pruunistumine), aroomiühendite imbumine toiduainesse ümbritsevat keskkonnast või pakendist Toiduaine Off-flavor Põhjus Metioniini fotooksüdatsioon Piim Päikesevalguse lõhnamaitse
Vastutust ja pinget on rohkem. See on mõnus," räägib Lõokene. On välja nuputatud erinevaid vigureid, et mäng ikka ägedam, põnevam, lõbusam ja ootamatum oleks. Üheks neist on "jooksud", mis asendavad penaltiseeriat. Üks "jooks" näeb välja nii: mängija söödab palli oma väravavahile, jookseb rünnakule, saab väravavahilt söödu, mille järel on tal viskele jõudmiseks aega kolm sammu. Kehtivad kõik kahe punkti reeglid ehk kõige tulusam on näiteks väravavahi sööt hüppelt kinni püüda ja enne maandumist täpne vise võrku saata. Kui mõlemal võistkonnal viis jooksu sooritatud, loetakse punktid kokku ja selgub võitja. Väljaku suurus 27 x 12 meetrit, kusjuures mõlema värava ees 6meetrine tsoon, kus tohivad viibida vaid väravavahid. Pall on väiksem ja pehmem kui päris käsipallis. (Järvela, 2013) Rannakäsipalli võistlused toimuvad lahtistel väljakutel liiva peal (umbes 40 cm paks).
Iga kord, kui pomma läheb läbi värava saab 10 punkti.Püüdjal on alati kõige raskem töö teha. Nad peavad olema kerged ja hea tasakaaluga. Püüdjatel on tohutu tähtsus mängu lõpus, sest kitu kinni püüdmine annab meeskonnale 150 lisapunkti. Alati saavad püüdjatele osaks kõige rängemad vigastused.Tuntuimad mängijate keerukad liigutused ja petted: Klommi tagantlöök, topelttõrjuja kaitse, topeltkaheksa silmus, hawksheadi ründerivi, parkini printsetid, plumtoni sööt, porskofi nüke, tagantsööt, laisklooma pöördhaare, meritäht ja malakas, Transilvaania tohlakas, Woollogongi vibamine, Wronski pete. Mõned sagedamini esinevad elukad Potteri raamatutes: Basilisk on võluritapja. Teda tuntakse ka madude kuningana. Esimese basiliski aretas Kreeka tume võlur. Kui kärnkonn haub kanamuna, tuleb sellest väljahiiglaslik madu, kes võib elada mitmesaja aastaseks. Basiliskil on mürgised kihvad, kuid kõige ohtlikum on tema silmadesse vaadata
1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus, võimukorraldus Lepingud: Pljussa - 1583.a Vene ja Rootsi vahel, lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Vene vahel Liivi sõjas. Altmargi - 1629.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas 1600.a alanud Poola-Rootsi sõja. Brömsebro - 1645.a Taani ja Rootsi vahel, lõppes sõda ülemvõimu pärast Läänemere maades. Oliwa - 1660.a Rootsi ja Poola vahel, lõpetas Teise Põhjasõja ja 1657.a alanud Rootsi sõja. Rahvastikuprotsessid: Ulatuslik sisemigratsioon, rännati tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Enne Liivi sõda (1558.a) 300 000 elanikku, Liivi sõda (1629.a) 120 000 elanikku. Hakkas tõusma tänu sõjast taastumisele ning rahuajale (1695.a) ja suutis tõusta kuni 400 000 elanikuni. Suur näljahäda ja uus sõda (1698.a), rahvaarv kukkus 170 000-le. Näljahäda tekkis, kuna ilm polnud soodne ja palju vilja veeti välja. Halduskorraldus: Jagati Eesti ala 2-ks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa. 1...
koostada kaitsekorralduskavad. VI lisas on keelatud moodused ja vahendid loomade püüdmiseks ning tapmiseks: magnetofonid, elektrilised või elektroonilised seadmed, kunstlikud valgusallikad, öösihikud, lõhkeained, ammud, mürgid ja mürgitatud või uimastavaid aineid sisaldav sööt,väljasuitsutamine või-gaasitamine,lennukid jne. · Linnudirektiiv. o Võeti vastu aprillis 1979 ja selle eesmärgiks onkõikide looduslike liikide kaitse EL liikmesriikides (v. a. Gröönimaal). o Direktiivil on 5 lisa: I lisa: Liigid, mida peetakse ohustatuks EL territooriumil. Kuuluvad täieliku kaitsealla. 1997. a. Oli 181 linnuliiki, neist Eestis elab 69 liiki ja püsivalt pesitsevad 57
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku
nakatamiseks), fekaal-oraalselt otsese või kaudse kontaktiga. Ka linnud võivad levitada. Sõralised nakatuvad, hobused ei nakatu! Veised on kõige vastuvõtlikumad SST-le. Sead on vahelüliks viirusega saastunud sööda (toidu-ja tapajäätmed) ja teiste loomaliikide vahel. Veised on arvestatavad SST indikaatorid, sead on arvestatavad SST võimendajad. Ka inimesed võivad nakatuda suu- ja sõrataudi. Nakkusallikaks on haiged ja viiruskandjad loomad, nende eritised. Viirusega saastunud sööt, vesi, allapanu, inimesed, loomsed saadused, transpordivahendid jne. Kui leitakse viirus farmis, siis tuleb veretu tapmine, kogu kari likvideeritakse. Kliinile pilt: Haavanduvad villid suuõõnes, keelel, ninamokapeeglil, sõravahes- ja piirdel, udaral. Vesivillid lõhkevad kiiresti (24 tunniga). Vasikatel ei teki kunagi ville, neil on tugev kõhulahtisus. Noorloomadel üksikjuhtudel raskekujuline müokardiit, täiskasvanud loomadel komplikatsioonina “tiigersüda”
kanduvad edasi toodete tarbijaile ja seetõttu peetakse paljudes riikides õigeks selliste pidamisvõtete rakendamist, mille puhul stress on väiksem... Külmlaudad Eelised: Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. Iseteenindusliku söötmise korraldamine lihtne vastavalt ettevalmistatud silohoidla ja heinahoidla on ühtlasi söötmiskohaks hoitakse kokku suur hulk tööjõudu ja sööt on alati värskem kui sõimes või söödalaval söötmisel. Madala temperatuuri tõttu on pidurdatud haigustekitajate areng ja loomad samas karastunumad viirus ja nakkushaigusi vähem, pidev liikumine tagab lihaste ja liigeste hea toonuse vähe liigestehaigusi ja raskeid sünnitusi Puudused: Madal õhutemperatuuri tõttu on inimestel talvel sellises laudas ebamugavalt külm töötada, söödakulu on talvel mõnevõrra suurem, sest loomad kulutavad osa sellest
punkti. Gaeli jalgpalli mängitakse ümmarguse palliga, mida võib sööta ka ettepoole. Väravaala tagust mängu ei tunta. Käega mäng on harva lubatud. Palli ei tohi visata, kuid seda võib kanda kuni 4 sammu. Palli võib põrgatada vaid korra, seejärel tuleb seda rusikaga või jalaga lüüa. Karistuslöögid Meeskond saab õiguse karistuslöögiks siis, kui vastasvõistkondon reegleid rikkunud (suluseis, sööt ettepoole, ebasportlik käitumine). Meeskond, kelle kasuks penalti anti, võib otsustada, kuidas seda realiseerida. Ta võib valida väravalöögi, millest tuleb teavitada kohtunikku, et too jõuaks paigutada oma abimehed vastavatele kohtadele värava lähedal, otsustamaks värava vastavust määrustele. Penaltit võib realiseerida ka käega, et pall jääks oma valdusesse. Sel juhul peab mängija palli eelnevalt jalaga puudutama, enne kui selle kätte võtab ja meeskonnakaaslasele söödab
tervislik toitumine. Et mõista, mis on toitumine peaks teadma, mis on toit. Mõiste ,,toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega ,,toit" hõimatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste ,,toit" alla ei kuulu: sööt, elusloomad, välja arvatud juhul kui need on ette valmistatud turule viimiseks inimtoiduna; taimed enne saagikoristust; ravimid; kosmeetikatootet; tubakas ja tubakatootet; narkootilised ja psühhotroopsed ained; jääkproduktid ja saasteained. Toitumine on järelikult kõige selle, mida loetakse toiduks, tarbimine. Meie organism vajab mitmekülgset toitumist eelkõige selleks, et tagada hea tervis, kasvamine ja võime järglasi saada. Kõik sellele lisanduv on juba inimese ajutegevuse vili
Kui vihma sajab, järgneb veel suurem sadu Töö keelud: Tuld teha Vilja külida 29. september- mihklipäev Kombed: Lõpeb suvi, algab talve periood Lõpeb sulaste tööaeg Mihklilaadad Neidu mehele Kari viidi lauta Kui loomadel on heinamaalt tulles kõrred suus, lõpeb talvel sööt otsa Iga peremees tappis oina/lamba ja pere pidutses Söök/jöök: Verikäkid Sült Töö keelud: Tööd ei tehtud OKTOOBER (viinakuu) 14. oktoober- kolletamispäev Kombed: Talve saabumine loodusesse Lehed on värvi muutnud ja langevad 18. oktoober- luukapäev Kombed: Tuha viskamine
Majanduslikud tegurid – kapital, tööjõud, turg? Kapital: hooned, masinad, väetised, sordi- ja tõuaretus, seemned Tööjõud: kvaliteet, oskused, hind, traditsioonid Turg: nõudlus,suurus, ostujõud c. Poliitilised tegurid – toetused, tollipoliitika jm? Toetused, soodustused: kindlustus, tollipoliitika 7. Nimeta 3 põhilist valdkonda, kus kasutatakse põllumajandussaadusi 1. toit 2. loomade sööt 3. tööstuste tooraine 8. Milliste näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust? Hõive põllumajanduses, põllumajanduse osakaal SKT-s(sisemajanduse kogutoodang), põllumajandusliku maa osakaal riigi pindalast, saagikus/produktiivsus ning põllumajandussaaduste osakaal riigi väliskaubanduses (ekspordis, impordis) 9. Too näiteid põllumajanduse spetsialiseerumisest ja seda mõjutavatest teguritest?
dokumenteeritud tõestus logistikaprotsessi järjestikustes etappides kliendi kauba peale võtmisest kuni maha laadimiseni/kohale viimiseni. Klient planeerib kauba koguse vastavalt tarbijate nõudlusele. Logistik kinnitab kliendi tellimuse ning korraldab transpordi kliendi laost või tootmistehasest vastavasse jaotuskeskusesse. Transiitkauba võtavad vastu laotöölised ning laojuhataja planeerib vastava kauba väljaveo. Söödaveo puhul transporditakse sööt kliendi söödapunkrisse ning autojuht võtab mahalaadimise kinnituseks kliendi käest allkirja. Logistik koostab vastava teenuste eest arve ning esitab need ettevõtte juhatuse esimehele. Juhatuse esimees kontrollib ning esitab arve edasi kliendile. Finantsosakond kontrollib arvete laekumisi ning väljaminekuid. Autopargi remondi vajaduse tuvastab logistik või tehnikajuht ning annab info edasi remonditöökojale. Ettevõtte territooriumi ning kontori eest kannab hoolt haldusjuht, kes ostab
Juba 25. - 26. juulil tühistati korpuse diviiside 1. lahingukäsk. 182. Eesti Laskurdiviis sai uue korralduse paikneda ümber Venemaale Pihkva taha õppelaagrisse ja 180. Eesti Laskurdiviis eraldi 100 km ida poole Staraja Russa lähistele. Viimased korpuse osad lahkusid Eestist 1. - 2. juulil. Vähem kui nädalaga liikusid Eesti välja kümned tuhanded mehed, tuhandeid tonne laskemoona, relvi jm varustust, üle 5 tuhande hobuse ja nende vankrid ning sööt, sajad autod, Vene ohvitseride naised-lapsed jne. 182. diviisiga sõitis sõtta ka gaasikaitse-varustus ja paar Tartu linnaliiniautobussi, mis olid täidetud konservidega. 8. Eesti Laskurkorpus 8. Eesti Laskurkorpus ehk 8. Eesti Tallinna laskurkorpus oli Punaarmee rahvuslik väekoondis, mis asutati 25 augustil 1942. Korpus koosnes 7. Eesti Laskurdiviisist, 249. Eesti Laskurdiviisist ja 1. Üksikust Ees Tagavara-Laskurpolgust. 8. Eesti Laskurkorpus koosnes 1941
Juhan Liiv ja loodusluule Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb- naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, i...
6. Järelärkamisaja luule. mitmetes kogumikes. Oma luuleloomingu avaldas Sel ajal ilmunud välja uued ajalehed, kirjastused ja ta hiljem koondkoguna ,,J. Bergmanni laulud" luuletused. Kuulsad luuletajad on tol ajal : K.A. Tema peazanr on ballaad. Jakob Liiv (1859-1938). Hermann, M.J. Eisen, A. Piirikivi, J. Bergmann, Alatskivi lähedalt pärit Jakob Liiv õppis Kodavere Jakob Liiv, J. Tamm, A. Haava, K.E. Sööt, Juhan kihelkonnakoolis. Jakob Liiv on Juhan Liivi Liiv. Hermann Karl August 1851-1909, eesti noorem vend, oli ka üsna viljakas. Ta oli keeleteadlane, ajakirjanik ja muusikategelane. H. mitmekümne raamatu autor. Temalt on ilmunud avaldas kirjakeelt ühtlustava eesti keele teoseid kõikides kirjandusliikides ning väga grammatika, toimetas mitut ajalehte ja ajakirja erinevates zanrides: lüürikast memuaarideni,
sobivaimad kaltsiumirikkad veed. Eestis on enamus veekogudest lubjakivirikka pinnase tõttu piisava kaltsiumisisaldusega, erandi moodustavad rabaveed. Vähid on kõigesööjad ja nende toiduvajadus sõltub toidu energiasisaldusest ning veetemperatuurist. Talvel vähid peaaegu ei söö ega ole aktiivsed. Vähkide värvuse erinevused võivad olla pärilikud või tuleneda keskkonnast, näiteks toidu koostisest. Kasvanduses on mitmekesine sööt vajalik kaubavähi värvi kujundamiseks, tarbija maitsele vastavaks. Vähid hingavad seljakilbi all asuvate lõpuste abil. Seni kui lõpused püsivad niiskeina võivad vähid liikuda ka kuival maal. Sobivais niisketes ja jahedates tingimustes püsivad vähid kuival elus mitmeid nädalaid. Isaseid ja emaseid vähke saab üksteisest kõige kergemini eristada vaid isastel esinevate sugujalgade järgi, mis asuvad neil kõhupoolel, laka ja seljakilbi liitumiskohal (joonis 2)
Tallinna teeninduskool Allan 031K GASTRONOOMIA AJALUGU Kursusetöö 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Toidu definitsioon ..............................................................................................................................................................4 Toit suures plaanis................................................................................................................................5 ..............................................................................................................................................................7 ............................................................................................................................
Võrreldes veise ja lambaga võib märjaks saanud kits kiiremini haigestuda, sest kitsel on rasvaladestus minimaalne. Vabapidamisel ja karjatamisel peaks kitsedel olema võimalus vihmaste ilmade korral varjuda avatud varjualustes, kergehitistes, küünides. Talvel on kitsede põhisöödaks hein või silo. Lisaks võib anda ka jõusööta ning kartulit ja juurvilja, rohusöötade vähesuse korral ka põhku. Kits ei ole võimeline seedima taime raku kestaaineid nii hästi kui veis, sest sööt on vatsas lühemat aega. Kuna põhus on raku kestaaine osakaal suur, siis ei sobi põhk kitsedele põhisöödaks. Kitsedele sobib kõige paremini peenekõrreline leherikas hein ja silo. Päevas võiks arvestada heina emaskitsedele 1,5...2 kg. Silo söötmisel tuleb arvestada, et kitsed on väga tundlikud mittekvaliteetse silo suhtes. Liigselt hapu ja riknenud silo pikaajaline söötmine põhjustab neil seedehäireid. Eriti ettevaatlik tuleb olla niisuguse silo tiinetele emasloomadele söötmisel
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal annab 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartulist saab polüsahhariide, tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60 % peaks olema süsivesikud 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes olev - amülaas alustab tärklise ja teiste süsivesikute lagundamist juba suus, ning saadusteks on maltoos. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peaks saama toiduga 25 35 g kiudaineid, kuna lisavad soolesisaldisele mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde. kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad...
4. klass). 6 tüdrukut istuvad võrdsete vahedega korvpalliväljaku keskringi joonel näoga ringi sisse. Nende selja taga seisavad poisid, ringi keskel on “söötja” poiss minikorvpalliga. Stardikäskluse peale hakkab ta söötma palli vastupäeva kaaslastele, kes seisava tüdrukute selja taga. Võistleja, kes on saanud “söötjalt” palli, söödab selle talle tagasi ja jookseb päripäeva ringi ümber kaaslaste, oma kohale jõudes jääb ootama uut söötu. Kui pall kukub maha, loetakse sööt toimunuks, kui selle annab “söötjale” tagasi võistleja, kellele sööt oli mõeldud. Võistlus kestab 1 minuti, mille jooksul loetakse ära “söötja” poolt antud söödud. Seejärel sooritavad sama harjutuse 1 minuti jooksul tüdrukud ja paremusjärjestuse selgitamiseks liidetakse poiste ja tüdrukute tulemused. Vead: 1. “söötja” ei sööda järjest igale võistlejale ja ei tee seda vastupäeva 2
küünarliigesed kõverdatud käed silmade kohal otsmiku ees. I ettevlamistav faas. Käte liikumine pallile vasti: jalad kere ja käes sirutavad lihaspinge suureneb, II tööfaas: palli ja sõrmede kokkupuude, palli liikumishoo pidurdamine ning pallile uue liikumishoo ja suuna andmine. Ranne ja sõrmed annavad pallile algkiiruse, palli saatmine kätega. Pall jääks täpselt otsmiku kohale, palli lähenedes viiakse keharaskus madalamale, küünarliigesest kõverdatud käed moodustavad kolmnurga, sööt otsmiku ees, söödu sooritamisel sirutab jalad, kere ja käed, randmed amortiseeritud. Ülaltsööt enda kohale on kerekalle natuke taha, käes kõrgemal, randmetest taha suunatud sõrmed, ülaltsööt enda taha- käed pea kohal, söötmise ajal sirutuvad põlvist kõverdatud jalad ja samal ajal kallkutab ülakeha rindkerest taha, käed sirutavad taha. Hüppelt sööt, palli tuleb sööta hüppe kõrgpunktis, oluline õige rütm- hüpe ja sööt.
GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, ...
nagu koerad. Temast võib saada kõige parem sõber ja mitte ainult teile. Tuhkrud kohanevad kergesti teiste koduloomadega. Ainukesed koduloomad, keda tuhkrud ei salli on jahikoerad. Suurema osa ajast veedavad tuhkrud puuris, kuid nad tahavad, et puuri uks oleks lahti, vastasel korral püüavad nad selle ikkagi iseseisvalt lahti teha. Võite oma kasvandikuga jalutamas käia, kuid kindlasti hoidke teda rihma otsas. Tuhkru eest hoolitsemiseks kulub vähe aega. Tuleb vaid sööt ette panna ja koristada väljaheited. Tuhkrut võib õpetada nagu kassi oma häda tegemiseks liivakasti kasutama. Kuigi selleks tuleb varuda kannatust. Teie lemmikloom saab aru, mida temalt oodatakse, kuid püüab ikkagi talitada omamoodi. Tuhkur on vaikiv loomake. Vaid väga harva võivad nad tekitada sisisevat heli, aga kui on millegagi väga rahul, siis võivad ,,kluksuda". Paljude arvates lõhnab tuhkur ebameeldivalt. Loomulikult on igal loomal oma lõhn. Kuid eksisteerib üks väike detail
Kalapüüniste selektiivsus ja selle saavutamine . Selektiivsus on püünise omadus vältida teatud liigi, suuruse ja/või vanuserühma kalade sattumist püünisesse, st püünise omadus tabada just meile sobiva liigi ja sobiva suuruse ehk küpsusastmega kalu. Püügi selektiivsust mõjutab suuresti püügi läbiviimise aeg (öö/päev, aastaaeg) ja koht. Õngejadaga püüdmisel tagab selektiivsuse kasutatav sööt, valitud õngekonksu suurus ja õngejada ehitusest tulenev veekogus paiknemise sügavus.Võrgu- ja noodalinast püüniste puhul on oluline lina silmasuurus. Silmasuuruse mõõtmine toimub spetsiaalse mõõtekiilu abil, mis surutakse märja lina silma. Mõõtekiiluga mõõdetakse 20 ühes reas paiknevat silma ja arvutatakse aritmeetiline keskmine. Võrgu selektiivsus sõltub peamiselt võrgulina silmasuurusest. Võrgu silmasuuruse ja
Munade koostis * makrotoitained (vesi, proteiin, aminohapped, rasv) * makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng. Haudemunade saamiseks peavad karjad olema vabad: 1. nakkushaigustest 2. munajuhahaigustest 3. sooltrakti probleemidest, mis võivad mõjutada toitainete imendumist ja seega ka toitainete sisaldust munades 4. respiratoorsetest haigustest, mis mõjutavad vere pH ja selle kaudu toitainete transporti ja ladestumist munadesse.
Lisaks kuuluvad varude koosseisu müügiks hoitavad seadmed (varem arvele võetud kui põhivara) ja kinnisvara. Põllumajanduses kajastatakse varudena seemnetera- ja kaunvilju, seemnekartulit ja –juurvilju, noor- ja nuumloomi, mesilassülemeid. Varude klassifikatsioon tootmisettevõttes: Tooraine ja materjal on selline aineline vara, mida toodetakse ise või ostetakse sisse ning mida kasutatakse otseselt valmistoodangu saamiseks. Põllumajanduses on omatoodetud tooraineks isetoodetud sööt (nt silo), jahu, seemned…Sisseostetud tooraineks on mineraalväetised, vedel- ja tahkekütused, ravimid…Lisaks kuuluvad tooraine ja materjali alla sellised varad, mis osalevad kaudselt tootmisprotsessi sisendina, näiteks mitmesugused masinate varuosad, kiiresti kuvad ja väljavahetatavad detailid, määrdeõlid, pakkematerjalid. Lõpetamata toodang on tootmisprotsessis olev aineline vara, mis ei oma valmistoodangule omaseid kvalitatiivseid ega kvantitatiivseid tunnuseid
Üheks puuduseks on rööbastee, mida mööda rippvagonett liigub. Selleks kasutatav metalltala on raske ja lisa raskuseks on veel vagonett koos söödaga. Selline lahendus nõuab kas väga tugevaid laekonstruktsioone või erikonstruktsiooni käigutee riputamiseks. [2] Antud variandis kirjeldatava trossajami töökindluse kohta andmed puuduvad, kuna erialakirjandusest ei leitud näiteid sellise süsteemi kasutamisest. Projekti tingimuste kohaselt täidetakse vagonett söödaga söödahoidlas ja sööt transporditakse lauta kümnesse söödakünasse. Vagonetti liigutatakse käsijuhtimise teel distantsjuhtimispuldist või vagoneti juurest ja seisatakse küna kohal. Joonis 1.1. Projekteeritava rippvagoneti tehnoloogiaskeem: 1 – elektriajam, 2 – rippvagonett, 3 – veotross, 4 – söödakünad, 5 – pingutusratas. 2. MOOTORI VÕIMSUSE ARVUTUS Rippvagoneti liigutamiseks mööda rööbast kasutatakse antud töös trossajamit, mille võimsuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
