Ajalugu 8. klass tv lk 4. Kirjutan ainult need kohad , kus on tühjad lüngad või nii . Ülesanne 1. NÄITED .:keiser kuningas sultan Tunnused: viib seadusi täide Mõistab kohut iseenda nimel. Alamad alluvad kuninga tahtele . Ülesanne 2. Küsimuste vastsed. 1. teeb seadusi , viib neid täide , mõistab kohut, teostab koge võimu . 2. aitasid määrata makse absolutismi ajal ei kutsunud kokku 3. varasemalt nõustasid kuningat , nüüd aga alluvad kuningale 4. ametnikkond ja sõjavägi. Ülesanne 3. Nende truuduses võis kindel olla.
Egiptuses kujuneb tal veendumus, et ta on jumal ja hakkab endale hiilgust nõudma. 331. suundub Mesopotaamiasse Gaugamela lahing 331. Aleksander võidab, Dareios põgeneb, hiljem sureb omaenda vasalli käe läbi Aleksander sõidab suurde uhkesse Babüloni, kavandatavasse uue impeeriumi pealinna. Pärsia vägi on hävitatud, vastupanu ei osutata. Liigutakse Persepolisesse, pannakse põlema. Porose lahing 326. Indias, viimane lahing Indiast pöördub tagasi, sest sõjavägi on väsinud, kõrbeteekonnal sureb Hephaistion. 323 jõuab Babüloni, kus ta sureb või tapetakse. Poeg on alles väike, Aleksander ei ütle oma järglast, pillab sõrmuse ja ütleb ,,kõige väärikamale". Järgneb sõda trooni pärast diadohhide sõjad. Aleksandri maailmariik jaguneb: 1. Egiptus Ptolemaiosed 2. Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidide riik 3. Makedoonia + Kreeka Antigoniidid 4. Bergamoni kuningriik Lysimachos
auväärseteks ja madalateks . vahelised sidemed. Iga provints kristlikku kultuuri. Vastavalt sellele olid inimestel elas oma elu, sõltudes vähem seadusega ettenähtud õigused ja sissetoodavatest kaupadest. kohustused. Senaatoriseisus oli Orjandus kaotas oma tähtsuse. kürgeim ning enamikest ülesannetest vabastatud. Madalate hulka kuuluvad inimesed olid maksukohustuslikud. 6. Rooma sõjavägi. Iseloomusta korraldust ja muutusi sõjaväes vabariigi, varase keisririigi ja hilise keisririigi ajal. Muutuste põhjused? (vt lk 172, 176, 214-215) Värbati palgasõdureid. Relvastust ei pidanud nad ise hanikma, vaid said selle väepealiku käest. Kui sõjamehed erru läksid, andis riik neile maatüki, kus nad võisi elulõpu veeta põlluharijana. Mehed olid väga tihedalt seotud oma väepealikuga, kes neid juhtis ja heaolu eest hoolt kandis.
juhataja kindral A. Tõnisson andis käsu Narva maha jätta. Punaarmee aga vallutas edasi Valga, Tartu ja Tapa. Aastavahetuseks jõuti Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu lähistele. Vallutatud aladel organiseeris okupatsioonivõim oma nukuvalitsuse - Eesti Töörahva Kommuuni. Elanike alistamiseks rakendati terrorit. 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000. Palju aitasid kaasa sõja edasisele käekäigule erialustel löögiüksused, s. h. Kuperjanovi pataljon. 12. detsembril 1918 saabus Inglise laevastikueskaader, tulid ka Soome vabatahtlikud. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis lõpuks Punaarmee pealetungi edasiliikumise peatada. Suurt rolli selles mängis ka paranenud sõjatehnika. Relvastusega varustas Eesti armeed peamiselt Suurbritannia. Vabadussõjas olid
Eestisse Punaarmee baasid. Okupeerimine võõra maa enda alla haaramine, sõjalisse valdusse võtmine Repressioon vägivald. Nt massi mõrvad, vangistamine Natsionaliseerima- riigistama Suur põgenemine- Selle käigus lahkus Eestist umbes 80 000 inimest välismaale Sinimäed- maaala, kus toimusid kõige verisemad lahingud Soomepoisid- Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid võidelda vabatahtlikena punaarmee vastu Nõukogude okup.- (1940-1941) eraettevõtted riigistati; repressioon; sõjavägi, politsei ja kohus eemaldati, katkestati välissidemed Saksa okup.- (1941-1943) Mõrvati juudid ja mustlased, toodangud läksid Saksa armee varustamiseks, repressioonid, mood. Eesti omavalitsus
Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet. Ei jälgitud Saksamaa suhtes, talle määrati äärmiselt rasked rahu tingimused. 2. Versailles' rahulepingu olulisemad tingimused. Territoriaalsed muutused Saksamaalt võeti Saarimaa liitlastele; Elsass-Lotring Prantsusmaale. Loodi Poola koridor; Klaipeda Leedule; lõigati territooriume Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Saksamaa relvastusalased piirangud 100 000 meheline sõjavägi, ei tohtinud olla rasked sõjatehnikat, Reini demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kohustused teiste riikide ees Reparatsioonid- sõjakahjud tasuda. Liitlaste tegevus, et tagada Versailles' lepingu täitmine Reini demilitariseeritud tsoon, reparatsioonid, relvastuspiirangud. Miks polnud Prantsusmaa nende tingimustega rahul? Reparatsiooni maksed ei tulnud õigeaegselt. Miks polnud Saksamaa nende tingimustega rahul? Sest Saksamaa arvates tehti neile ülekohut.
Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23. detsembril 1918 määras Ajutine Valitsus ametisse Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri, kes oli kõigi Eesti relvajõudude juht. Vabadussõja alguses ei suutnud organiseerimise faasis olev Eesti sõjavägi Punaarmeele vastu panna. 2. jaanuariks 1919 oli vallutatud suur osa Ida-, Kagu- ja Edela- Eestist. Sõja algus 1918. a lõpus alanud Punaarmee rünnak tabas Eestit äärmiselt rasketes tingimustes. Eesti Vabariigi riigiaparaat ja sõjavägi olid alles loomise algjärgus, olles Saksa okupatsiooni lõppedes jõudnud tegutseda vaid loetud päevi. Sõjavägi tundis puudust relvadest ja varustusest. Toitlustusolud olid rasked, linnasid ähvardas nälg, riik vaevles rahapuuduses.
ulatuslikumalt vaske kasutama kuid ka kivi. Vana riigi periood u 27002200a. ekr sellest ajast püramiidid, kujunesid välja tsivil. tunnused rangelt herarhialise korraldusega riik ja ühisk. mis allus kuninga võimule ningi egiptuse usk. pärast seda Egiptus mitmeks teineteisest sõltuvaks piirkonnaks sisesegadused, kodusõjad. Keskmise riigi per. u 20001650a. ekr maa uuesti ühtseks riigiks, loodi elukutseline sõjavägi. pärast seda taas jagunes. Uue riigi per. u 15501075a. ekr taas ühtne riik, hobukaarikute kasut., vallutas teisi maid, sai tõeliseks suurriigiks, tõusis preesterkonna tähtsus hilisel perioodil võim sageli võõrmaa valitsejate käes. 525a. ekr pikaks ajaks pärsia võimu alla. Ühiskonnas rõhutati traditsioonile,rangelt herarhialine, tipus jumalkuningas. oli maaühiskond, suuri linnu vähe, enamus oli lihtrahvas elas maal
24 dets tapa soomest saabuvaid vabatahtlike juhib martin ekström neist moodustatakse ,,põhja poegade rügement" mida asub juhtima hans kalm 20 dets luukase kalevlaste malev( spordiklubi kalev liikmetest) 23 dets määratakse sõjaväe ülemjuhatajaks johann laidoner kes kutsub staabiülemaks polkovnik jaan sootsi. Viktor puskar- juhib lõuna eesti vägesid. Luuakse kuperjaanovi partisanide pataljon ( aastavahetuse kandis) 2-5 jaanuari 1919 lahingud toovad murrangu kogu sõjas 7 jaanuar eesti sõjavägi alustab pealetungi viru rindel suur osa soomusrongidel millede üldjuht on karl parts 9 jan vabastatakse tapa 14 jaanuar tartu 18 jaanuar narva 31 jaanuar pajulahing millest võtavad osa kuperjaanovi partisanid ja soome vabatahtlikud. Kuperjaanv saab surmavalt haavata sureb 2 veebruaril. 1 veb vabastatakse valga ja võru 4 veb vabastatakse petseri ja rinne kindlustatakse märtsist maini toimub sõjategevus 3 erineval rindel põhiliselt. Petrogradi pihkva ja põhja läti ( luuakse 3
Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Riikluse etapid: Varadünastiline aeg- 3000-2650 a eKr, pealinn Memphis, kujunes hieroglüüfkiri, ühendati ülem ja alamEgiptus. Vana riik- 2700-2200 a eKr, pealinn Memphis, suured püramiidid, rangelt hierarhiline riik, tsivilisatsioon. Keskmine riik-2000-1650 a eKr, pealinn Teeba, elukutseline sõjavägi, vallutati Nuubia põhja osa. Uus riik- 1550-1075 a eKr, pealinn Memphis, võimsuse hiigelaeg, suhted naaberriikidega, Teeba oli usukeskus, preesterkonna tähtsus tõusis. Hilis-Egiptuse periood- 1075-525 a eKr, pealinn oli ...........võõramaised valitsejad, säilis siiski traditsiooniline ilme. Matmis tavad: surma järgne elu oli vaid neil keda mumifitseeriti, Vana riigi ajal oli see kätte saadav
Ühiskonna korraldus: - rangelt hierarhiline Kuningas ehk Vaarao piiramatu võimuga valitseja, tema isik ja võim olid jumalikud, pistrik sümbol, ülempreester, määras ametisse preestrid, Tal oli AMETNIKKOND kõrgemasse ametnikkonda kuulusid peamiselt vaarao sugulased, väepealikud, nende seast valiti normarhid kes juhtisid noome, madalamasse astmesse kirjutajad. Talupojad moodustasid enamjaolt sõjaväe, Käsitöölised Sõjavägi Vana riigi ajal polnud püsiv, uue riigi ajal väljakoolitatud alaline sõjavägi Orjad USK Tähtsad pühad loomad ( skarabeus, härg) , jumalatele ohverdati loomi, neile põletati viirukit, palsameerimine, matuse kohaks püramiidid, hauakambrid( kuningate org) , surmajärgsus aint ülikutel, surnute raamatud sarkofaagis, Amon-Ra - tähtsaim päikesejumal, peajumal, Karnaki tempel tema pühamu.
ja elasid ,nagu orjad põhimõtteliselt.Tänapäeva inimesel see tunne puudub,sest meie oleme harjunud juba sellise olukorraga,me teame,et oleme vabad ja jäämegi vabaks. 4)Kuna Eesti kohta on alati öeldud,et Eestis elavad mehed on tugevuselt nagu karud ,siis ma arvan,et see ,kui nüüd oma elust nii väikese osa kulutada oma riigi teenimisele ja meheks sirgumisele,ei tohiks olla tapvalt raske kellegile.Ma arvan,et sõjavägi peab jääma kohustuslikuks,kuna muidu see tänapäeva elu muudab kõik eesti mehed nõrkadeks.Sõjavägi kasvatab iseloomu ja vastupidavust.Muidugi tänapäeva sõjavägi on mitu korda leebem ja parem,kui mõnikümmend aastat tagasi,aga ikkagi,sellest ei tohiks loobuda. 5)Mina olen küll isamaaline,kuid pean siin mainima ka seda,et ma olen väga mitmekülgne
huvides. kaitsmise huvides. Julgeolekupolitsei on riigi püsimise keskne institutsioon. 15. Milline on sõjaväe roll riigis? Sõjavägi on riigi ja Sõjaväel on Sõjavägi allub rahva kaitsja. ühiskonnas väga riigis valitseva suur roll. partei võimule. Autoritarismi üks vorme ongi
kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid (templites) religioosne puhastus- ja kasvatusvahend lisaks rituaalidele rikaste meelelahutuseks Mesopotaamia. Sumerid esimesed tekstid tunti kvindiringi muusikaline tõendusmaterjal: pillid ikonograafia (pitserid) mõjutasid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikat kirjutati savitahvlitele muusikapraktikast Mesopotaamia vallutajad: amoriidid, tähtsaim linn babülon assüürlased, pealinn ninive, nebukadnetsar ii teised: pärslased, Aleksander Suure sõjavägi, roomlased kultuuri järjepidevus: savitahvlid sumeri ja akkadi keeles muusika kuningakodades, templites pillavad, keerukad lood pillid ja laul usutoimingute juures hümnidel ja pillidel samad terminid nt BALAG trumm, teatud liiki hümn nutulaulud, eepilised laulud, armastuslaulud, laulud sõjakäikude jaoks märkused laadi, rütmi ja vormi kohta templites eraldi kohad suurtele pillirühmadele muusika jumalateenistuste ja rituaalide ajal
Vabariigi languse põhjused · Kodanike osavõtt · Kodanike riigikaitse · Rooma kodanikud kolooniates · Rooma rahva koosolek koosnes proletaaridest · Mariuse sõjaväereform Kodusõjad ja vabariigi lõpp · Uued väejuhid · Sulla · Itaalia liitlaslinnade ülestõus · Crassus · Pompeius · Caesar Ülevaade varase keisririigi ajaloost · Octavianus · Traianus Riigikorraldus · Senati liige Augustus · Keiser · Provintsi linnad Rooma sõjavägi Rooma õigus Rooma provintsid Rooma vabariigi langus · Muutused sõjaväekorralduses (vabade kodanike asemele palgasõjavägi) · Talupoegade laostumine · Riik liiga suur senise valitsemiskorralduse jaoks Vabariigi korraldus · Kodanike osavõtt Muutused ühiskonnas vabariigi ajal · Linna elanike arv kasvas (linnad täitusid endistest talupoegadest proletaaridega) · Vallutussõjad tõid kaasa Rooma ja Itaalia ühiskonna senisest suurema varandusliku
Veebruarirevolutsiooni põhjused: · Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: - riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). - sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. - rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB!
kusjuures nad ei tohi karjuda ega armu paluda. Sparta õpetus toimus küsimuste ja vastuste kujul. Niihästi küsimused kui ka vastused pidid olema lühikesed. Üks spartalanna andis poega sõtta saates ilma pikema saatekõneta talle kilbi ja ütles: "Kilbiga või kilbil." See tähendas: pöördu tagasi kas võidukalt või lange kangelasena. Niisugune karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silma oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega. Jalavägi koosnes raskelt- relvastatud sõdureist, keda nimetati Kreekas hopliitideks. Parimaks jalaväeks kogu Kreekas loeti Sparta oma.
Suurtükivägi oli alalise armee algusaegadel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Loodi ka sõjaväe tsentraalne ehk riigi käes olev juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu: kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud ja autasud. Sõjaväe toitlustamises võeti kasutusele magasinisüsteem, mille olemus oli järgmine: juba rahuajal asutati piiril, kindlustatud punktides, suured toidulaod ehk magasinid, kust sõjavägi sai toiduaineid ka sõja puhkedes (Esmalt võeti see süsteem kasutusele Prantsusmaal).
madalamat päritolu vendi, kes sõdisid ja neid kutsuti hallmantliteks. • Preestervennad korraldasid jumala teenistust ja kirjaliku asjaajamist. • Kohalikku rahvast vajati ordu valduste majapidamise ja rüütlite teenimiseks. sõjajõud • Ordu eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. • sõjajõud koosnes piiskoppide vasallidest, kohalikust rahvast ja rüütlitest. • Mida aeg edasi seda tagasihoidlikumaks sõjavägi muutus. • Juba 15.sajandil moodustasid sõjaväe põhijõu palgasõdurid. Maavalduste valitsemine ● Liivimaa jagunes komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mida valitseti linnustes.
Sõjaväelised Auastmed Briti Sõjavägi 1) Admiral of the Fleet 2) Commondore Brigadier 3) Field Marshal 4) Marshal of the Royal Air Force 5) Admiral of of the Fleet 6) Group Captain 7) Squadron leader Ameerika Ühendriigid 1) General of the Army 2) General of the Air Forces 3) Brigadier General Nõukogude Liit 1) Nõukogude liidu Marssal 2) Sotnik 3) Desyantnik 4) Polkovnik 5) Kindralpolovnik Eesti Vabariik 1) Brigaadikindral 2) Grupijuht
hakata töölisi mujalt hankima ja põllutöölisteks said peaasjalikult orjad. Talupoegade kadumine nõrgestas ka sõjaväge. Vennad Gracchused püüdsid oma reformidega taastada elujõulist talupoegkonda sõjaväe tugevdamiseks. See nägi ette rikastelt maa ära võtmist ja vaestele jagamist. Loomulikult ei leidnud see rikaste hulgas poolehoidu ja vennad lasti tappa, üks varem, teine hiljem. VABARIIGI LANGUS JA VARANE KEISRIRIIK ptk. 24, lk. 171-178 Seoses talupoegade vähesusega nõrgenes sõjavägi. Väepealik Marius viis 2. ja 1. sajandi vahetusel eKr läbi sõjaväereformi: proletaare hakati värbama palgasõduriteks. Rooma sõjavägi muutus palgaarmeeks. 89. a eKr said kõik vabad Itaalia elanikud Rooma kodakondsuse. Rooma riigi suurenedes tekib olukord, kus kõik kodanikud ei saanud täita oma kodanikukohust. Riigis kerkisid esile mitmed väepealikud, kes läksid omavahel tülli. Tekkisid kodusõjad. Esimene selline leidis aset Mariuse ja Sulla vahel
1709 Rootsi 1721 Venemaa, Rootsi 3. Paranda vead 1) Peale välismaalt naasmist keelas Vene tsaar Karl XII maani ulatuvad habemed. ............................................................................................................ ............................................................... 2) Uus sõjavägi moodustati kümneaastasesse sõjateenistusse võetud puritaanidest. ............................................................................................................ ............................................................... 3) Peeter I asendas senise nõukogu sõpradest ja usaldusalustest koosneva generaalstaadiga. ............................................................................................................ ..........................................
Viimane suurim riik oli Rooma impeerium. Pärast selle lagunemist polnud 1000. aastat riiki. Olid vaid selle laadsed. 1648. sõlmiti Westphali rahu lõpetati 30. aastane sõda. Selle lepinguga tunnustati esimest korda kaht iseseisvat riiki: Sveitsi ja Hollandit. Sellest ajast hakkasid pead tõstma rahvusriigid. Valitsusaparaat: 1. Maksude kogumise süsteem 2. kohtuvõim 3. politsei 4. diplomaatiline korpus Tavaliselt on riikidel: 1. sotsiaalsüsteem 2. sõjavägi 3. tervishoiusüsteem 4. haridussüsteem 5. ... Poliitilised reziimid Peamiselt vaadatakse, kui palju on valitsejaid ja võimu ulatust. 1. DEMOKRAATIA palju valitsejaid, võimu ulatus pole suur 2. AUTORITAARNE monarhia; fassaadium; huntad(sõjaväeline võim) 3. TOTALITAARNE poliitiline võim väga suur.
· Riigi võim on jagamatu ja selle teostajaks on ainuisikuliselt valitseja · Majanduselu juhtimine on riigi käes ja põhines MERKANTILISMIL majandusteooria, mille järgi rikkuse allikas on raha. Et seda hankida, tuleb arendada aktiivset väliskaubandust, eelkõige minimaalset importi ja maksimaalset eksporti. Et midagi eksportida, tuleb seda ka toota, mistõttu hakati soodustama manufaktuuride rajamist. · Alaline sõjavägi ja üleminek sõjaväekohustusele · Ametkonna kujunemine, kes kõik töötasid valitseja heaks. 5. Feodalismi ja absolutismi võrdlus. ABSOLUTISM FEODALISM · riiki valitses monarh, kellel oli piiramatu · Riiki valitses kuningas, keda abistasid võim suurfeodaalid, hiljem seisustekogud.
kõik kes toetasid kristlust. 10. 12 tahvli seadused esimene Rooma seadustekogu, plebeidele üsna karmid, kuid esmakordselt olid kirjas ka nende õigused. 11. Milline oli talupoegade laostumise mõju Rooma vabariigile orjad hakkasid tööle, kes ei teinud tööd korralikult, talupojad olid riigi üleval pidada, järelikult oli see kahjulik, talupoegade pered jäid vaeseks jne. 12. Muutused sõjaväes ja nende mõju vabariigile sõjavägi pold enam usaldusväärne 13. Vallutussõdade mõju Rooma vabariigile riigipiirid suurenesid koguaeg, inimesed ei jõudnud rahvakoosolekutele enam, ei suudetud kontrolliall hoida kõike, sõjaväed ei allunud Roomale. 14. Miks hävis vabariik?/ vabariigi languse põhjused riik muutus liiga suureks, sõjavägi vajas mehi juurde, rahvakoosolekule ei jõutud, talupoeg muutus proletaariks ja riik pidas teda üleval, tööd hakkavad tegema orjad kes
Mesopotaamias oli kõrgeimal kohal samuti kuningas, kellele järgnes üreesterkond, kelle prestiiz ühiskonnas oli väga kõrge. Neile järgnes kodanikkond, madalaimal kohal olid rentnikud ja orjad. Orjade tasakaal oli suurem kui Egiptuses. Neid kasutati eeskätt teenijana koduses majapidamises. Vana riigi alal sai Egiptuses hakkama ilma alalise sõjaväeta. Uue riigi ajal oli hästi treenitud alaline armee. Füüsiliselt head noored mehed võeti eluaegsesse väeteenistusse. Egiptuse sõjavägi oli riigi hiilgeajal tugevaim. Põhijõu moodustas kilpide ja odadega relvastatud jalavägi, eliitvägi ja hobukaarikud. Ka vaarao ja väepealikud võitlesid. Armee koosseisu kuulusid ka võõramaa palgasõdurite üksused. Mesopotaamia sõjavägi koosnes tüüpiliselt kuninga või ülikute kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustunud jalaväest. Assüüria ajal moodustati elukutseline armee, mis oleks käepärast
Aadlike elulaad 4. Rüütlikultuur 5.Talupojad ja pärisorjus Vastused: 1.Terve keskaja ühiskond toimis feodaalühiskonna põhimõtetel. See tähendas seda, et vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid. Kuna endine sõjavägi polnud enam piisavalt funktsionaalne , siis loodi uus kalli varustusega ja hea väljaõppega professionaalsetest sõjameestest (rüütlitest) koosnev sõjavägi. o vajadus luua stabiiline võimusüsteem. Kuningas lootis üha rohkem oma seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele vastutasuks, aga pakkus ta neile oma kaitset. Kuninga otsesed vasallid oli suurfeodaalid ( hertsogid ,parunid jne) , kellele läänistati maad
Ateena kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselankid, mil 20-aastaselt võisid oaleda rahvakoosolekul ning 30-aastaselt võisid kandideerida nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikuks. Metoigid ehk võõramaalased pidid makse maksam ja teenima Ateena sõjaväes. Metoigidel, naistel ega ka orjadel, kes moodustasid suurema osa Ateena rahvastikust puudsid õigused. Spartas juhtis riiki 2 kuningat, kes täitsid preestri ülesandeid ja neile allus sõjavägi. Tähtsamad riigiametnikud olid veel 5 efoori ja 30 vanemate nõukogu liiget ehk geruusia. Riigiametnikud võtsid ettepanekuid vastu hääletamise teel, mis tähendab, et ka Spartas käis koos rahvakoosolek. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad, hiljem läks aga võim jõukamate ja tähtsamate ehk aadliseisuse kätte. Nad valitsesid riiki üksinda, tekkis türannia. Riigis elasid veel talupojad, keda valitsejad oma huvides ära kasutasid. Ateena kõrgemaiks
Inflatsioon kasvas ja läks üle üperinflaktsiooniks. Kõige enam kannatasid töölised, kes elasid palgast palka. Paremini elasid need, kellel oli kinnisvara, väärismetalle ja välisvaluutat. Lihtrahva hulgas rahulolematus suurenes. Selle kasutasid ära saksa kommunistid, kes tahtsid Hamburgis võimu. See suruti maha. Kahjuks oli Weimaris ka teisi sise vaenlasi. Algusest peale suhtus ka sõjaväe juhtkond Weimari vabariiki nagu Novembri revolutsiooni küllaltki umbusklikult, sest sõjavägi oli võidelnud I MS keiserliku Saksamaa nimel. Tõusis kõrgele kohale Adolf Hitler. 1921- Hitler juhiks Natside partei ( Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei ) 8.nov 1923 üritas ta Münchenis riigipööret korraldada, teatades,et Berliinis asuv president on võimult eemaldatud, ta nimetas ennast uueks valitsusjuhiks ja kindral Luddendorfi nimetas ta sõjaministriks lootes,et armee teada toetad, kuid sõjavägi jäi truuks Weimari vabariigile. Hitler pandi 5
See oli vajalik, et alistatud alad ei teeks ühiseid väljaastumisi. Rooma armeekorraldus ja selle muutumine. Sõjasaak rikastas ülemkihti, samal ajal, kui talupojad, kes moodustasid sõjaväe peajõu ja pidid aastaid kodust eemal sõjaretkedel viibima, ei suutnud tihti tagada oma perekonnale toimetulekut - laostumine. Vallutussõdadega kaasnes ka orjanduse areng. Talupojad muutusid selle tõttu proletaarideks, kes ei kuulu sõjaväkke sõjavägi nõrgeneb. Jagatakse maid ümber ja luuakse palgaarmee, kuhu kuuluvad ka proletaarid armee tugevneb armee tugevneb. Sõdurid on väga ustavad väepealikule, väepealikud tahavad võimu ja puhkevad kodusõjad. Varajase keisririigi valitsemine Valitsejal mitu ametit (nt konsul, asevalitseja, rahvatribuun). Sarnasus varasemaga oli see, et oli ikka vabariik. Varem oli rohkem võimu senatil, hiljem oli senat nn nõuandja. Esimene imperaator, rooma keiser oli Augustus
Euroopa keeled rootsi keel Läti territoorium eesti kirjandus Austria suursaadik, Norra eesti rahvatants, diplomaat kreeka rahvustoit Eesti kodanikud, Poola raha vene hing Eesti piirivalve, kaitseväelane vene aktsent Eesti hümn eesti vanasõna Eesti seadused eesti külad Venemaal Eesti kliima, Soome jõed Siberi eesti külad Vene sõjavägi, Hollandi Eesti juudi kogukond rahvaarv Venemaa eestlane Vene aeg inglise huumor NB! Järgnevaid rahvusi pole saksa kombed olemas! eesti raamatu aasta. Austria kirjandus vene poistebänd Eestis Ameerika kirjanik seto keel India rahvas Seto murre, Kodavere murrak Pühalepa tanu, Muhu sussid, Haapsalu sall, Kihnu seelik VÕIB KA MITMETI
Arnold Hinnom ,,Suur Heitlus" Algus Sündis 1895 Järvamaal Vajangu vallas Lõpetas Tallinna kaubanduskooli Tahtis saada kunstnikuks Läti rahvusväeosad 1915 Läti rahvusväeosa Osales Riia piirkonna kaitselahingutes 1917 tagasi Eestis Eesti rahvusväeosad Johan Pitka 1917- Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaminister andis loa 1. Eesti polgu formeerimiseks. Ligikaudu 4 000 paberitel, tegelikult umbes 10 000. Eesti rahvusväeosadest sai Eesti Vabariigi sõjavägi. Pitka Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hinnom teenis vabadussõjas: 2. Eesti jalaväepolk 2. diviisi tagavarapataljon Soomurongide Diviis Vabadussõda 1918 Punaarmee pealetung (Narvast ) Eestil vähe toitu, relvi ja riideid
`'Kui Lõuna-Vietnamist saaks kommunistlik riik, oleks kogu mittekommunistlik maailm ohus.'' Nõustus CIA plaaniga sisse tungida Kuubasse Võitlus Kuuba kommunistliku diktatuuri vastu Läbikukkumine, ülestõusus osalenud langesid vangi Kaks kuud hiljem vabastati vangid 53 miljoni dollari väärtuses tarbekaupade eest Kennedy kaotas poolehoidjaid Nõukogude Liit paigutas Kuubasse tuumarelvad Kennedy kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi 125 000 meheline sõjavägi ja õhujõudude valmisolek Nõukogude Liit nõustus raketid Kuubalt ära viima USA tunnustas Kuuba puutumatust, kriis lahenes rahumeelselt Soovis pakkuda üle 65-aastastele inimestele meditsiinilist kindlustust ning abi Pooldas mustanahalisi Toetas majanduslikult Lõuna-Vietnami Atentaat 22.november 1963 Dallases Kennedy suri 46-aastaselt olles inimeste poolt väga hinnatud
Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920. Eesti poolt läks rindele Punaarmee. Punaarmee loodi Rahvakomissaride Nõukogu 28. jaanuari 1918. aasta dekreedi "Kohustuslikust sõjaväelisest väljaõppest." Punaarmee koosnes Nõukogude Vene vägedest, Eesti enamlastest ja isegi värvitud hiinlastest. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Nad tegid koostööd K.Pätsiga. Sõjavägi oli varustatud moodsa ja küllusliku käsirelvastusega, omas 2000 kuulipildujat, 300 suurtükki, 10 soomusrongi, 12 soomusautot ja tanki, 28 lennukit, 25 sõjalaeva ja paarkümmend abilaeva. Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Ees...
· Kuninga piiramatu võim. · Hieroglüüfkiri.. 2. Vana riik : · 2700 2200 eKr. · Suured püramiidid. · Tsivilisatsiooni tunnuste kujunemine. 3. Keskmine riik : · 2000 eKr 1650 eKr. · Nomarhhid maakondade valitsejad. · Teeba tähtsaim usukeskus. · Elukutseline sõjavägi. · Allutati Nuubia põhjaosa. 1650- 1550 eKr võimutsesid Niiluse deltas Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased. 4. Uue riigi periood : · 1550 eKr 1075 eKr. · Välise võimsuse hiilgeaeg. · Palestiina ja Süüria allutamine. · Thutmosis III tema valitsemise ajal saavutati suurim ulatus. · Sõda Hetiitidega
võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine. Võim riigis Riigivõimu tunnused: · Seaduste kehtestamise ainuõigus · Maksude kogumise ainuõigus · Vägivalla kasutamise ainuõigus riigi julgeoleku ja sisekorra tagamiseks · Riigi igapäevaelu korraldamine · Riigi võimul on üks keskpunkt, mis asub tavaliselt pealinnas Riigivõimu teostavad: · asutused ja institutsioonid(parlament, valitsus, politsei, kohus, sõjavägi jne.) · riigiametnikud (bürokraadid) · seadused, mis on kirjalikud. Nende mittetäitmisel isikut karistatakse Ideaalne on olukord kus riigi võim on stabiilne, see sõltub eelkõige: · majanduslikust edukusest · võim peab olema efektiivne s.t. tulemuslik · võim peab olema legitiimne s.t. rahvas peab olemasolevat valitsemiskorda ja poliitikat parimaks, oma huvidele vastavaks.
täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida/koolide ehitamine, kirikumaksud - Tööstus- tööstus ja kaubandus tagasihoidlik,kuni aurumasina kasutuselevõtuni. Vabrikutootmine algas villatöötlemisest-kaleviabrikud Narvas, Sintis, Kärdlas. Sõjavägi, ametnikkond, vene turg. Suurim tööstusettevõtte Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur- kasutati ära koskede vee-energia. Vabrikus töödeti puuvilla(sisse USA-st, Egiptusest-Venemaa riidevabrikutesse) - Milles Balti erikord seisnes: Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. Mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle|senised
3. Meelis on Lembitu poeg ja Lembitu on Sakala maavanem. Meelis päästis Astridi. 4. Meelis kuuleb et ta isa on Madisepäeva lahingus surma saanud. Ta tahab oma kodumaale tagasi minna ja kätte maksta. Kui ta tagasi oma kodumaale jõuab siis ta kohtub oma isa vennaga Õnnepäevaga ta tahab kätte maksta kuid Õnnepäev ei luba tal seda teha ja ähvardab ise ta kinni siduda ja ära tappa ja põhjenduseks ütleb ta et parem saagu üks surma kui kogu sõjavägi. 5. kui ta lahkuma hakkab näeb ta Ivo aga algul ta ei saand aru et see on Ivo ta oli õnnelik. 6. Iõpuks toimub ristirüütlide vastu sõda kus saab Meelis surma ja see lahing toimus Tarbatu linnuses. Peale sõda hakkab pime orjuseaeg.
Venemaa 18. sajandil Peeter 1. (1682 1725) Kuna lapsepõlv ei möödunud mitte Kremlis, vaid Moskva lähedal külas. Seega tekitas tulevases tsaaris soovi teha riigis peale Põhjasõda ulatuslikke ümberkorraldusi. Ta nõudis: 1. Uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge 2. 2. Korraldada ümber maksusüsteemi 3. Parandada valitsemiskorda Peeter 1. tegi: 1. Sõjavägi moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. 2. rajati sõjakoore 3. suurendas makse 4. muudeti Venemaa valitsemiskorda Peeter 1. teostatud reformid võimaldasid Venemaal Põhjasõda võita. Venemaast oli saanud Ida Euroopa võimsaim riik. Impeeriumi rajaja Peeter 1. haigestus ootamatult ning suri 1725. a algul 52 aastasena. Peeter 1. surm tõi kaasa pingelise võimuvõitluse uusaadli ja vanade nimekate suguvõsade esindajate vahel.
ebaõnnestumisest vaikitakse. Juhist kirjutatakse laule, luuletusi, joonistatakse pilte, saavad preemiaid. Juhikultust näitab ka see, kui elavale inimesele püstitatakse ausammas. Nt. Stalini ja Hitleri kultus. 2. Riigi huvid seatakse kõrgemale üksikisiku huvidest. Oluline on mass mitte, mitte 1 inimene ja oluline on riigi huvi mitte inimeste huvi. 3. Suur sõjaväestatudaste 4. Riigi suured kulutused sõjaliseks otstarbeks 5. Sõjavägi ei allu riiklikule juhtimisele 6. Pidev valmistumine sõjaks 7. Pidev vaenlaste otsimine Nõukogude riigi vaenlased olid kõik kapitalistlikud riigid. Saksamaa vaenlasteks olid juudid ja kommunistid. 8. Demokraatlike- ja inimõiguste piiramine või puudumine. Saksamaal oli juutidel ära võetud kõik inimõigused ja Nõukogude riigis rikuti pidevalt inimõigusi. 9. Võimul ainult 1 partei ja 1 ideoloogia Nõukogude riigis oli kommunistlikparte ja
Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast) Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta Landeswehri sõda Rüdiger von der Goltz 23.juuni Võnnu lahing Vabadussõja tähtsus Eestlaste iseseisvus Tugev sõjavägi Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vabadussoda_evelin.htm http://www.estonica.org/et/Ajalugu/19141920_Esimene_maailmas%C3%B5d http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3193&layer=195& http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_rahu#L.C3.A4bir.C3.A4.C3.A4kimiste_osapo http://www.hot.ee/vabadussoda/ajalugu_9.html http://www.ag.tartu.ee/oppematerjalid/Eesti%20iseseisvumine.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BCdiger_von_der_Goltz http://vapsid.weebly
Rooma Rooma tõus suurriigiks · Vallutussõjad I Puunia sõda (264-241 eKr) II Puunia sõda (216-201 eKr) Kartaago sõda (al. II saj. keskpaik 146 eKr) · Sõjavägi Kuni II sajandini kasutati maakaitseväe põhimõtet Alates Puunia sõdadest tugevdati sõjaväelaevastikku Julius Caesar (100-44 eKr) · Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik · Vallutas Galllia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada · 49. aastal eKr alustas kodusõda ja kuulutas end diktaatoriks · Mõrvati 44. aastal eKr. · Ta võttis vastu Juliuse kalendri Keisrivõimu kehtestamine
... 2. ... 3. ... 4. ... Kelle vahel ja miks puhkes Inglise kodusõda? KODUSÕDA INGLISMAAL KES ON PARLAMENDI KES ON KUNINGA TOETAJAD? TOETAJAD? 1. ... 2. ... 3. ... 1. ... 4. ... Mis rolli 2. ... mängis sündmuste arengus sõjavägi? 3. ... 4. ... KES OLI OLIVER CROMWELL? KOOSTAGE SKEEM Oliver Cromwelli rollid ja tegevus KOOSTAGE KOMMENTEERITUD AJAJOON INGLISMAA 1600-1700 MÄRKSÕNAD: Elizabeth I James I Charles I Kodusõda Oliver Cromwell Charles I hukkamine Stuartite restauratsioon Toorid ja Viigid Charles II Kuulus revolutsioon Oranje Willem Õiguste deklaratsioon Kahe kojaline parlament
romaniseeruma. Idapool oli kõrgema kultuuri tasemega, sinna see mõju ei avaldanud. Ida ja lääne provintside võrdlus, lk.153 Miks vabariik langes ja asemele tuli keiserriik? 1) vabariiklik korraldus, mis sobis väikesele linnriigile, ei sobinud keiserriigile. 2)talupoegade laostumine – talupoja kohus oli teenida sõjaväes, ei jäänud enam aega, et oma põldu harida. Talupojad läksid Rooma linna ning nendest said proletaarid(plebeid). Vabadel talupoegadel põhinev sõjavägi kadus. 3)Mariuse sõjaväereform – palgaarmee – oli ustav oma väepealikule, mitte Rooma rahvale. 1)Kuningriik – 753-510 eKr 2)Vabariik – 510-30 eKr – rahvakoosolek, senat, magistraadid Rooma linnriigist kujunes välja impeerium. Terve 1.sajand eKr toimus Rooma riigis võimuvõitlus erinevate väepealike vahel, kes üritasid kehtestada oma ainuvõimu. Läbi nende võimuvõitluste kerkis esile Octavianus – 30 eKr. 3) Keisririik – 30 eKr – 476 pKr – koos temaga tekkis keisririik
koguduse vanemad- presbüterid. Nikoni Kirikureform- puudutas jumalateenistuse korda, kuidas kummardada, kuidas lüüa ette risti(3-me sõrmega). Suur segaduste aeg Venemaal- Segaduste ajal venemaal oli väga palju segadusi, nt. See et kõik nimetasid end pääsenud Dmitriteks. Toimusid sõjad ja segadused. Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel Friedrich ll- Preisi kuningas(1740-1786),tema ajal muutus Preisi sõjavägi L-Euroopa tugevaimaks, propageeris kartulikasvatust, keelustas piinamised, kehtestas usuvabaduse, valgustatud valitseja, erinevalt oma isast ta ei kogunud armeed vaid ka kasutas seda. Joseph ll- Austria keiser, valgustatud absolutist, kehtestas usu-ja südametunnistuse vabaduse, füsiokraatlikud alused,ketserlus ja nõidus pole kriminaalkuriteod, protestandid said elamisõiguse, juudid võisid abielluda kristlastega, 7-klassiline koolikohustus, kaotati pärisorjus.
välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. 6 augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim: millal oli Eestis esimene nõukogude okupatsioon (aastaarvud), millised peamised poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud muudatused sel ajal toimusid, millal (kuupäevaliselt!) oli Eestis esimene massiküüditamine, mis see endast kujutas (lk 123) Eesti esimene nõukogude okupatsioon toimus 1940,1941?. Poliitilised: Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, loodi Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond. Hakati vangistama poliitilisi liidreid, kõrgemaid sõjaväe- ja politseijuhte. 1941. Aastal 14.juunil toimunud massiküüditamise käigus viidi Eestist vägivaldselt välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse, mehed aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus
järvedesse, et need vaid eestlaste kätte ei jääks. Eesti taas vallutamiseks organiseerisid Eesti punased ettevõtte nimega Eesti Töörahva Kommuun eesotsas Jaan Anveltiga, kes venelased appi kutsus. Nii algas võitlus, mida eesti ajalugu tunneb Vabadussõja nime all. 4. Vabadussõja lõpp. Vabadussõja lõpuks oli Eesti sõjaväes 85 000 meest, kellele vahetu reservi moodustasid 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Kaitseliidus tervikuna oli üle 100 000 mehe. Sõjavägi oli varustatud moodsa ja küllusliku käsirelvastusega, omas 2000 kuulipildujat, 300 suurtükki, 10 soomusrongi, 12 soomusautot ja tanki, 28 lennukit, 25 sõjalaeva ja paarkümmend abilaeva. Võiduka Vabadussõja Venemaaga lõpetas 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahu, millega Venemaa tunnustas Eesti riiki selle etnilistes piirides ja loobus igaveseks kõigist pretensioonidest Eesti territooriumile. Vabadussõda nõudis ohvriks 5000 eestlase elu. 5. Minu arvamus. Minu arvates. 1918
Miks sa nutad- läbi looduse, et isamaa peab õitsema. Enne surma Eestimaale- kodumaa, tema viimane luuletus. Eesti muld ja Eesti süda- kodumaa, soov kodumaale matmiseks. Kirjutas palju jutustusi(60-80)- teemaks väljarändamine. N: Enne ukse lukustamist Kirjutas armastusest- Ainuke ..ebausust- Tammiste küla, Veski tondid Kirjutas 4 näidendit. Saaremaa onupoeg- 1870, mugavdatud saksa keelest. Säärane mulk- 1870, kosjateema, abiellumine südame järgi, hariduse vajalikkus, sõjavägi, talu teema. Kosjakased e. Maret&Miina. Kosjaviinad- kuidas Tapiku pere laulupeole sai.
Eesti Vabariigi 90 sünnipäev Käesoleval aastal 24 veebruaril saab Eesti Vabariik 90. aastaseks. Jaanuarikuus on peetud mitmeid olulisi lahinguid Eesti iseseisvuse saavutamiseks. Jaanuaris vaikisid ka relvad Vabadussõjas. Nii on jaanuar pühendatud just Vabadussõjale.Sobiv hetk saabus 24. Veebruaril 1918, kui saksa sõjavägi lähenes Tallinnale ja Vene vägi lahkus.1939 aastal NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud leping ehk Molotovi.Ribbentropi pakt jättis Eesti Nõukogude Liidu mõjusfääri. 1941-44 oli Eestis Saksa okupatsioon.Saksa väe lahkudes tehti 1944. Aasta septembris katse taastada Eesti iseseisvust, kuid se ebaõnnestus.Muistne Eesti kaotas vabadusvõitluses sellepärast, et kogu rahvas ei olnud ühel meelel. Eesti NSV nimetati taas Eesti Vabariigiks aastal 1990, toimusid Ülemnõukogu vabad valimised
saigi alguse kreeka keele ja kultuuri levik väljaspool Kreekat. Kirjanduse külje pealt hakkas esile tõusma luule. Ajapikku kultuur mitmekesistus, seda soosisid valitsejad. Aleksandriasse rajati muusade tempel Museion. Sellel oli väga tähtis mõju kogu riigile. Sinna kutsuti nii kirjanikke kui ka õpetlasi üle kogu Kreeka riigi. Museioni juurde rajati k araamatukogu. Hellenismiperioodil tegi ja võttis vastu tähtsamaid otsuseid monarh. Perioodi lõpus ei koosnenud enam sõjavägi ainult kreeklastest, vaid hoopis palgasõduritest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
