16.oktoober 2007 Katariina II ehk Katariina Suur (sündinud Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Frederike Auguste 2. mai1729 Stettin, Preisimaa (praegune Szczecin) 17. november 1796 Tsarskoje Selo) oli Venemaa keisrinna alates 1762 kuni surmani. Ta oli Peeter III sakslannast naine, kel polnud vere poolest Venemaaga mingit seost. Enne trooniletõusmist oli Katariina saksa väikevürsti tütar, Anhalt- Zerbsti printsess Catharina. Tema isa teenis ohvitserina Friedrich Suure sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike, et seisusekohaseks eluks selle sissetulekutest ei piisanud. Ka tema tütar tahtis paremat elu ning nii haaras ta kohe kinni Venemaa tsaarinna Jelizaveta pakkumisest abielluda Venemaa troonipärija, Holstein- Gottorpi hertsogi Peteriga. Katariina II tõus troonile Venemaa tulevane keisrinna sündis Saksa väikevürtsi tütrena.Venemaale kutsuti Katariina juba 14-aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale Peeter III-le
Kuningale see ei meeldinud ja arvas, et see on seadusevastane ning tahtis parlamendi juhid kohtusse anda, mis ei õnnestunud. Kuninga ja parlamendi suhted aina halvenesid, kuni tekkis kodusõda. Lõhenenud Inglismaal tuli parlamendi vägede ette otsa Oliver Cromwell. Ta värbas enda vägedesse tõsiusklikke, kes võitlesid jumala eest ning see oli üks tema esimesi vigu riigi kooshoidmisel aga üks parimaid taktikaid riigis võimu saamiseks. Pärast Charles I naasmist Sotimaalt, sõjaväes ülekaalus olevad puritaanid tahtsid kiriku täielikku sõltumatust riigist, mis tekitas lahknevusi riigi ja sõjaväe, seal hulgas ka kiriku vahel. Parlament aga nõudmistele järgi ei andnud ja Cromwell tungis vägedega Londonisse. Pärast Charles I hukkamist kuulutati välja vabariik. Vabariik püsis vaid mõned aastat, kuni Cromwell tuli ja lõi saadikud laiali ning võttis võimu riigis endale. Ta kehtestas täieliku diktatuuri korra ning valitses isepäiselt. Rahvas
Riigi tekiimise põhjustas tootmise areng, mis võimaldas inimestel toota rohkem, kui nad tarbida suutsid. Tekkis malev, mille põhieesmärgiks oli röövimine. Sugukonna vanem sai ühtlasi juba sõjavanemaks. Tekkisid uued reeglid, mille täitmist jälgisid uued võimuorganid. Riiki iseloomustavad 3 tunnust: Rahvas, avalik võim ja territoorium Seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Rahval on ühiskonnas kaks funktsiooni kelle pealt teenida makse, keda rakendada sõjaväes, samas rahvas ise määrab ja loob võimu Kodakondsus on riigi ja indiviidi püsiv poliitiline seos. Kodakondsuse andmise korra määrab riik ise. Paiksustsensus on mingi riigi kodakondsuse saamiseks nõutav aeg, kaua indiviid peab seal riigis enne elama (Eestis 5 aastat, San Marinos 20 aastat) Keeletundmine Isiklik sooviavaldus koos ustavusvandega uuele riigile Mõndades riikides saavad naised abielludes automaatselt mehe kodakondsuse.
Seega ühiskonnaõpetuse tundides ta parema meelega ei käiks, kuid ka teistest sotsiaalainetest on tal oma põhimõtete tõttu keeruline osa võtta. Pidulikel üritustel ja aktustel on ta otsustanud Eesti hümni ajal istuda ning mitte sõnakestki kaasa laulda. Millist lahendust näed kirjeldatud olukorrale? Vastus:Saata sõjväkke. Antud olukorras ei aita miski muu kuna ta on juba liiga vana, et vanemad midagi teha saaks. Jutust arusaades ei austa ta ka Eesti hümni, sõjaväes saaks ta hümni tõelise tähenduse ka teada. Tal oleks vaja korralikku disipliini, sõjavägi on see õige koht kus ta seda saaks. Ülesanne nr 2 vastuväidete ja tõestuste esitamine Anarhistide väited Selgelt sõnastatud vastuväide Vastuväite tõestus (eluline näide, teaduslik fakt, uuringu tulemus vms) 1. Võimulolijad esitavad rahvale
Hiigelaegadel oli Egiptuse armee tugevaim ja parimini korraldatud. Jalavägi, eliitvägi, hobukaarikud. Lisaks ka võõramaa palgasõdurid. Talupojad ja orjad: Enamik Egiptlasi olid talupojad, kes harisid riigi või ülikute maad. Sunnismaised ja täitsid töökohustusi. Niisutussüsteemide korrashoid ja ka teised ehitused. Elati savionnides. Söödi leiba, kala. Joodi õlut. Orjaks sai töökohustuste täitmata jätmisest või sõjavangidest. Kasutati erinevates töödes, sõjaväes. Kiri ja Haridus. Hieroglüüfid.(1000). Võttis kaua aega ja kirj peamiselt Poliitilise, religioosse sisuga kirjad. Kirjaoskus 1% Maa elanikest. Seda õpiti alguses kodus, hiljem koolides. aastatepikkune vaevarikas töö. Kirja osates võis saada kirjutajaseisusesse. Jumalad ja templid. Jumalate eest hoolitsemine ja maailma korralduse mõistmine oli preestrite ülesanne. Lihtrahvale pööras vähe tähelepanu. Umbes 740 jumalat. Tähtsamad
Kr) hakkasid Kreekas kujunema linnriigid. Suurimad neist olid Ateena ja Sparta. Sparta mis asus Lõuna-Kreekas valitses Aristokraatlik võim ja Ateena mis asus Kesk-Kreekas Demokraatlik. Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud, kes ei teinud tavalist lihtrahva tööd, vaid valitsesid riiki. Kesklassi kuulusid perioigid ehk vabad inimesed, kes tegelesid käsitöö, põlluharimise ja kauplemisega. Nemad ei saanud osa riigi valitsemisest, küll aga teenisid nad aega Sparta sõjaväes. Heloodid ehk orjad olid need, kellel polnud mingeid õigusi ja nad olid kohustatud töötama spartiaatide põldudel. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk ülikute võim. Valitsesid 2 kuningat. Kõrgemad riigiametnikud olid efoorid ja neid oli kokku 5. Nõukogu koosnes 30-st 60+ vanusega spartiaadist. Riigiametnikud võtsid vastu otsuseid hääletamise teel, Spartas käis koos ka rahvakoosolek. Spartas oli sõjakunsti kõrgeim tase. Sparta oli sõjakas riik. Sõjavägi oli ühiskonna alus
Esiteks tsiviilkontroll, teiseks riigikaitse põhimõtteid, ajateenistust või profiarmeed. Kummaline on tõdeda, et omavahel depateerivad kaitseküsimustes kõrgetel ametikohtadel, kuid mitte omaala prohvesionaal: tollane kaitseminister Jürgen Ligi ja kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts (Soome Vabariigi maakaitse kõrgkool-kursused). Nende ühine joon on see, et kummalgi pole sõjalist haridust ja kumbki neist pole sõjaväes aega teeninud. Sellest tulenevalt on ka arvamused tingitud tsiviil ja populistlikest vaatenurkadest, et saavutada paremaid tulemusi valimistel. Artiklis toodud diskusiooni on raske pidada sisuliseks ja asjatundlikuk ning kaitsepõhimõtete alaseks diskusiooniks. See on Eesti üsna levinud ka teistelt aladel ja kahetsusväärselt ei kuulata neid, kes on vastavalt haritud. Diskussioon teemal, kas professionaalne armee või ajateenistus, on väikesele riigile kohatu
§ 2 Kirik paavst - katoliku kiriku pea piiskop suurema piirkonna kiriku juht preester väiksema koguduse vaimulik munk / nunn inimene, kes elas eraldatuses ja pühendas oma elu palvetamisele klooster eraldatud paik, munkade eluase abt kloostri ülem, abtiss ( naine ) misjonär levitab ristiusku paganate seas vaimulikud kiriklike talitustega tegelejad § 4 Feodaalkord feood - maa, mille eest tuli käia sõjaväes feodaal - sõjamees, kes sai tasuks oma teenistuse eest maad rüütel raskerelvastusega ratsamees senjöör suurfeodaal, kes võttis rüütleid oma teenistusse vasall sõjamees, kes oli suurfeodaali teenistuses hierarhia järjestus tähtsuse järgi kuningas hertsogid ja krahvid parunid rüütlid killustatus üks riik jaguneb mitmeks väiksemaks kodusõda sõda ühe maa feodaalide vahel
Mäeots. Muusikali sündmustik oli väga põnev ning tihe. Muusikal rääkis endisest nunn Mariast keda kehastas Hana-Liina Võsa,kes saadetakse maisesse ellu tagasi ülesandega kasvatada 7 imearmast last. Etenduses tegi ka kaasa üks meie kooli õpilane Laura Danilas kes mängis Brigitta osa ja seda oli vägapõnev jälgida.Maria saabus seitsme lapse juurde keda kasvatas kapten Georg von Trapp tal oli väga karm kord ,kus lapsed pidid reageerima nagu sõjaväes, vilepeale. Kapten reisis palju ja seega olid lapsed palju üksi kodus lapsehoidjatega kelle elud nad tavaliselt põrguks tegid . Maria õpetas lapsed laulma ja muusikat tegema, millest oli neid senieemale hoitud. Lapsed hakkasid Mariat armastama, nad laulsid koos ja mängisid palju.Kui kapten saabus koju oli ta pahane Maria peale, kuid hiljem leidis ka kapten muusika enda sees ja pikaajapeale tekis Marial ja
Muutused sõjaväes hiliskeskajal Koostajad: Kaisa Kängsep Hanna Allmann Sõda keskajal · Ühiskond soosis sõjamehe elukutset. · Sõjapidamise reeglid: - vangide tapmine ja ellujätmine, naiste ja vaimulike puutumatus. - sõda peeti materiaalse kasu saamise eesmärgil. · Sõjavägi paiknes tähtsamates keskustes (transport keeruline). Nii oli levinud rüüstamine ja röövretked, mitte vallutussõda. Sõjaväe areng · Peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi - kasutati äkkrünnakuteks ning jälitamiseks, mitte otseseks pealetungiks. · Peamiselt koosnes ratsavägi maavaldajatest, kes olid varakad, et endale kallist sõjavarustust lubada (kaitserüü, kiiver, ründerelvad, hobune). · Jalaväe osakaal muutus väiksemaks (suurem, kui ratsavägi). Kui jala- ja ratsavägi kokku juhtusid, proovisid esimesed lahingut vastu võtta metsas või soos, kus neil oli palju rohkem eelise...
Teine maailmasõda algas Euroopas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sisse- tungiga Poolasse. Eestisse jõudis see 18. oktoobril 1939. aastal, mil siia toodi Nõukogude sõjaväebaasid. Kas eestlastel oli valikuid või ei olnud? Paljud mehed mobiliseeriti sõja ajal NSVL või Saksa vägedesse. Kuulumine Saksa või NSVL armeesse sõltus paljudest asjaoludest: asukoht, paiknemine, vanus jne. Need mehed, kellel oli võimalus läksid üle Saksa armeesse. Saksa sõjaväes oli koguni 50 000 Eesti meest. Saksa armee koosseisu kuulus eestlastest moodustatud Eesti Leegion. Taheti Eestit vabastada kommunistliku võimu alt ja arvati, et Saksamaa lubab taastada Eesti Vabariigi. Saksa väejuhid kasutasid sõja alguses vaid vabatahtlikke, need olid minu arvates enamasti mehed, kes tahtsid venelastele kätte maksta. Hiljem läksid ka sakslased üle sundmobilatsioonile, mis vähendas Eesti meeste vaba valiku võimalusi veelgi rohkem.
Tema ema nimi oli Lydia Ots ja isa oli Karl Ots. Isa oli alguses Estonia koorilaulja, hiljem juba ooperi- ja operetisolist. Georgile oli siis Estonia majas juba lapsest saati viibinud. Ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, kus ta sai väga hea hariduse ja ta valdas mitmeid keeli. Isa nõu kuulda võttes alustas Georg Ots 1940. a ehitusinseneri õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1941. aastal ootasid teda ees mitmed rasked aastad Nõukogude sõjaväes ja metsatöölaagrites. Pärast raskeid aastaid valiti Georg Jaroslavlis kunstiansamblisse. Alustanud koris, sai temast varsti juba solist.1944 läks ta õppima Tallinna Konservatooriumissse. Tema õpeajaks oli T.Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusteatrisse Estonia. Esimene etteaste oli tal väike osa ooperisolistina “Jevgeni Onegnis” aastal 1944. Peatselt nägid inimesed temast siiski suuri eeldusi. Temast sai Estonia ooperi hinnatuim solist.
hakati õpetama sõduriteks. Nad õppisid kuidas võidelda, kasutada erinevaid relvi ja palju muud, mis oli seotud sõjandusega. Ateenas õppisid mehed lugemist, kirjutamist, aritmeetikat ja kirjandust ja kui nad said 18 aastaseks pidid nad läbima 2 aastast sõjalist treeningut. Ateenas on meestele antav haridus palju laiapõhjalisem kui Spartas. Turvalisus, Sparta oli elanike jaoks turvaline riik tugeva sõjaväe tõttu. Kuid turvaline oli ainult see neil, kes ei olnud ise sõjaväes. Sõduri elu oli kogu aeg ohus, kuna neil tuli sageli Sparta eest sõdida. Ateenas oli elanikel turvalisem, kuna sõjalisi konflikte oli vähem ja mõjuvõimu püüdis riik saavutada rohkem majanduslike vahenditega. Ateena ei otsinud sõda ja kuna riik oli tugev ja hea äripartner, siis oli meestel oht lahinguväljal langeda väiksem kui Spartas. Meeste ja naiste ebavõrdsus. Ateena oli küll demokraatlik, kuid naiste õigused olid piiratud. Nad ei tohtinud
Riigipäevahoone põleng 1935- rassiline puhtus (mustalased, juudid) ja lisaks kohustuslik osalemine sõjaväes. Selgita mõisted: Fašism- diktatuur Itaalias, tähendab liitu Kodusõda- riigi sisesõda Interventsioon- teise riigi sekkumine riigisisesesse sõtta Punaarmee- Venemaa/ Nõukogude Liidu armee Maailmarevolutsioon- terve maailm kommunistlikuks Komintern- loodi 1919, kommunismi levitamiseks organisatsioon Industrialiseerimine- rasketööstuse eelisarendamine Kollektiviseerimine- loodi ühismajandid vägivaldsel teel NL- Nõukogude Liit (1922-1991)
meeldis jätsin selle kauemaks enda kätte. Sammuti tekitas raamatute lugemine minus ka suuremat huvi Eesti kultuuri vastu, mida mul üllataval kombel eestlasena polnud veel tekkinud, kuid mida aastad edasi seda suurem huvi mul selle vastu tekkinud. Keele püsimiseks on oluline, et seda kasutataks kõigis eluvaldkondades. Eesti keel on moodne arenenud keel, seda kasutatakse energeetikas, lennunduses, sõjaväes, algkoolis ja ülikoolis. Eesti keeles saab kirjutada peent luulet, avaldada teadustöid ning filosofeerida. Hetkel räägitakse ka Tartu ülikoolist eesti keele ära kaotamist, mis oleks positiivne kõikidele välis õppijatele ja võibolla oleks ka positiivne osadele eestlastele, aga siis võib juhtuda ka
alamjooksul latiini maakonnas.latiinid koondusid linnataolistesse asulatesse-keskustesse,rooma oli üks neist.,põhikeel oli ladina keel. Etrukide ajal kujunes roomast tõeline linn,ehitati templeid ja ühikondlike hooneid,foorum oli turuplays kus peeti ka rahvakoosolekuid,seal valiti ka kunigas kes valitses koos senatiga. Varane rooma ühiskond ,see oli valdavalt talupojaühiskond,hankisid elatist põlluharimisega,täisväärtuslikud elanikud olid maaomanikud ,rikkad inimeses teenisid sõjaväes, vaeseid kodanike nim proledaariteks,nende õigused olid piiratud. Rikkad ja vaeseid roomlasi ühendasid sageli patrooni ja kliendi vahekord,patroon oli eeskostja ja klient-sõltuv kaitsealune. Rooma kodanikud jagunevad kahte rühma patriitsid-need olid rikkad kodanikud,neile kuulusid kõik kodaniku õigused. Ülejäänud kodanikud olid pebleid-olid ka riikad aga mitte väga, olid patriitsite kliendid, piirati nende õigusi. Rooma
logistika paarikümne aasta jooksul, aga millest see tegelikult kõik üldse alguse sai? Millal võeti kasutusele termin ,,logistika"?(1) See võeti kasutusele Prantsuse armees 1670.aastatel. Kreekakeelse sõna logistikos all mõtlesid vanad kreeklased hoopis mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust. Rooma riigis tähendas logistika aga toodete jaotust. Esimest korda on sõna logistika kui sõjateaduse mõistet kirjalikes allikates leitud 1138. aastal. Logistikat hakati kõigepealt kasutama sõjaväes. Aja jooksul on seda edasi arendatud ja tsiviilotstarbeks kohandatud. Seetõttu on tsiviil- ja sõjaväelogistika vahel ka erinevusi. Sõjaväes kulub logistika alla ka ehitiste projekteerimine, ehitustegevus, kinnisvara haldamine, meditsiiniline ja tervisekaitsealane teenindamine. Tänapäevase mõistena võeti sõna kasutusele 1760. aastal. Kuni 20. sajandini saab rääkida logistikast kui ühest militaarvaldkonnast. Peamiseks eesmärgiks oli vägede varustamine eluks, liikumiseks ja
olla kõik. E.A.Poe 1809-'49: Kriminaalromaani "rajaja". Ta tõestas, et saladused ja õudused võivad olla vägagi reaalsed. Poe oli seotud ka romantismiga. Oli esimene "Uue Maailma" kirjanik, kes õppis eurooplastelt ja avaldas neile ka suurt mõju. Isa suri tuberkuloosi. Kasvad üles koos ärimehe Allani kodus, kuid too ei lapsendanud teda. Edgar elas keset rikkust, kuid oli vaene ja õigusteta. Pärandust ei saanud. Käis ka sõjaväes. Hiljem läks ühe sugulase juurde elama. Abiellus TÄDITÜTREGA, kellest tegi ka luule "Annabel Lee". Kirjutas kriitilisi artikkleid ja jutustusi Philadelphia ja Baltimore'i ajalehtedele. Oli "detektiivkirjanikk". W. Whitman 1819-'92: Vabam luulevorm, eiras värssi ja riimi. "Rahulehed" - 1856. Oli A. Lincolni austaja - "Mälestused president Lincolnist". Tema Kodusõjaga seotud luuletusi avaldatakse sageli iseseisva kogumikuna "Trummilöögid". Ta töötas ajakirjaniku ja toimetajana
Vana-Rooma Asub Appenniini poolsaarel. Jagunes geograafiliselt kolmeks: *Põhja-Itaalia-gallialased (geldid) *Kesk-Itaalia- etruskid, itaalikud, samniidid *Lõuna-Itaalia- kreeklased Piirkond oli nii jagatud u. 8.saj. eKr. Kronoloogiline ülevaade: 1. Kuningate aeg (8.-6.saj. eKr) -Romuluse ja Remuse legend 2. Vabariigi aeg (res publica) ( 6.-1.saj. eKr) -Kodusõdade aeg (2.-1.saj. eKr) 3. Keisririigi aeg -Varane keisririik (1.saj eKr-3.saj.) -Hiline keisririik (3.saj.-5.saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik orjapidamine ja naistel oli ühiskonnas suur osatähtsus. Kultuur-kõrgeltarenenud põllumajandus ja kunst, surma osatähtsus religioonis, ennustamise suur tähtsus. 753. a. eKr- Rooma linna asutamine Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulise...
nõukogu ja rohked riigiametnikud, kus olid 10 tähtsamat strateegi ehk väejuhti. Nõukogu valiti liisu teel. Strateegi valiti rahvakoosolekul kodanike hulgast. Ateena kodanikud olid kõik Atika täiskasvanud põliselanikud, sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast. Atika elanike orjastamine oli seadusega keelatud. Kõik kes polnud kodanikud olid naised, orjad ja võõramaalased. Võõramaalased pidid riigile makse maksma ja vajadusel Ateena sõjaväes teenima. Siiski mittekodanike osa ei küündinud Ateenas niikaugele kui Spartas. Võrreldes tänapäevaga ei valinud rahvas riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Tänapäeval pole rahvakoosolekuid eriti võimalik teha kuna varem olid Vanas-Kreekas linnriigid aga tänapäeval on riigid. Tänapäeval on rahval võrdsed õigused ning orjus pole lubatud ega pole ka inimlik. See näitabki, et Vana-Kreeka ja tänapäev pole riigikorralt ühtsed.
· Otto Tief: oli Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik, viimase seadusliku Eesti Vabariigi Valitsuse moodustaja Eestis enne taasiseseisvumist. · HARIDUS: · Esimese maailmasõja puhkemisel õppis ta Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, mis jäi sõjaväkke mobiliseerimise tõttu lõpetamata. · 1916 lõpetas Peterburi inseneriväe kooli lipnikuna. · 1921 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. · Teenistuskäik sõjaväes: · 1916 Vene sõjaväe koosseisus Riia rindel · 1918 oli Vabadussõja alguses Piirivalve Valitsuse teenistuses · 20. detsembril 1918 noorem ohvitser Kalevlaste Malevas, hiljem selle ülem, juhtis seda Landesveeri sõjas. Kalevlaste Maleva formeerimisel rügemendiks oli selle üksuse ülema abi. Vabadusristi II/3 kavaler. · 1920 loobus tegevteenistusest kapteni auastmes · Poliitiline tegevus:
templiga täkked peale. Tsuudid nii nimetati eestlasi Vene kroonikates. See oli 9.saj. Adramaa maa, mida jõuti üles künda aind 1e adraga. Tavaliselt oli 1 adramaa talunikel. Vahenduskaubandus osteti kaupa teistele edasi müümiseks/vahetamiseks. Ntks Lääne- Eur. > vein, maitseained,ehted, riided > Venemaa. Ohverdamine taheti jumalaga hästi läbi saada. Ohverdati verd, vilja, piima, liha jne. Lään Maavaldus koos talupoegadega, mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimees e. feodaal. Sunnimaine e. pärisori Ei ole maad, ei ole vabadust. Kuuluvad peremehe maa juurde. Keskaeg 13-16.saj. Feodaalne killustatus (4ks jagatud)
Neil oli kümme last ja üks Nikolai vendasest oli Aleksander I. Esimesed viis kuud kasvatas Nikolai'd tema vanaema, Katariina, kuni tema surmani 6-dal novembril 1796 aastal. Ning kui Paul sai tsaariks 42 aastaselt ja väikelaps oli tagastatud tema emale, kuid Maria tegeles väga vähe oma lastega. 4 Noorus ja sõjavägi Suuremat aega kasvatati Nikolaid sõjaväes, kuna tema polnud troonipärija ega esikpoeg. Troonipärijateks olid tema vanemad vennad Aleksander ja Konstantin. Kui Nikolai sai 6- aastaseks alustas ta õppetööd koduõpetajatega, millest suur osa oli suunatud sõjateadustele. Aastal 1824, teatas et soovib troonist lahkuda, kuid 1825 kui Aleksander I suri ootamatult ja Venemaa jäi mõnda aega ilma valitsejata. Vastavalt troonipärimisseadusele oleks pidanud trooni saama Konstantin, kes oli juba varem teatanud troonist loobumisest
nõukogu ja rohked riigiametnikud . Ka 600 kohtunikku valiti liisuheitmise teel. 10 strateegi (väejuht) valiti rahvakoosoleku l. Kõigil eelpool mainitud ametnikel oli väike sissetulek. Valitses otsene demokraatia: endi seast ei valitud riigijuhti, vaid juhiti seda ise. Ateena kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ja metoigid-võõra maalased, kes vaatamata õiguste puudumisele pidid makse maksma ja sõjaväes teenima. Kodanike arvukus oli orjade ja metoikidega võrreldes vähemuses.Kes kus Lakoonika maakonnas Spartiaadid- Sparta keskuse ja selle lähiümbruse elanikkond, valitsesid ülejäänuid. Perioigid-enam ik Lakoonika elanikke, isiklikult vabad, kuid andami- ja sõjaväekohustu slikud. Heloodid-Messe enia elanikud, spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Spartat juhtis 2 päritava võimuga kuningat, kes olid ka sõjaväejuhid ja täitsid preestrikohust usi.
1) Rahvastiku jagunemine: 1) Aktiivne- e tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama : töötajad( palgatöölised,ettevõtjad,vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu, aga ka nt inimesed, kes on haiguslehel või sõjaväes või kes töötavad perefirmas otsest palka saamata) aga ka töötud ( inimesed, kes tahavad ja on võimelised töötama, kuid ei leia tööd) 2) Passiivne e mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised ( koduperenaised,tudengid,õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl, aga ka haiguse või puude tõttu töövõimetud) lapsed, vanurid, kodused. Aga ka heitunud- kes on kaotanud lootuse tööd leida ja on seetõttu
Loomulikult saab otsa ka Eestimaa rahvas. Sest mis meid siis enam ühendab kui mitte meie ainus riigikeel? Me jäime juba ilma oma armsast rahast kroonist. Meile on jäänud ainult nimetus eestlased ja meie oma eesti keel. Oma nimetuse anname ära koos keele kaotusega. Ja ilma rahvata ei eksisteeriks ka riiki. Ma arvan, et iga uus põlvkond noored, on oma riigi hoidjad ja kaitsjad. Katsja on noor sõnaotseses mõttes, rääkides noormeeste sõjaväes teenimisest. Hoidja alla mõtlen ma keele ja kultuuri hoidmist. Meie oleme need, kellele on antud sadu võimalusi silmaringi avardamiseks, välismaal õppimiseks ja koguni ära kolimiseks. Meie ainsaks ja õilsaks ülesandeks on tegelikult oma riiki mitte hüljata. Mine, õpi, reisi, lenda kõikjal, kus hing ihkab, kuid tule alati tagasi. Vanemad inimesed ei mõtlegi enam selliste tegevuste peale. Nemad on rahulikult paigal. Nad on siia pununud pesa, saanud suure
ELULUGU Ülo Emmus, sündinud 31. detsembril 1947 ja surnud 16. mail 2016, oli eesti graafik, raamatukujundaja ja karikaturist. Ülo sündis Tallinnas ehituskooli meistri-õpetaja ja juuksuri perekonda. Ta lõpetas 1966 Tallinna 7. keskkooli. Ülo Emmuse jõudmine kunstiteele oli mõnevõrra erandlik ses mõttes, et kunstniku ametinimetuse sai ta õppimata, minnes peale sõjaväes sundaja teenimist 1969. aastal tööle toonasesse Filmilaenutuse ja Reklaami Valitsusse kujunduskunstnikuna. Selles ametis näidatud võimed ning süvenev huvi kunsti suhtes andsid talle suuna vastava kõrghariduse omandamiseks. Tema õpingud ERKI-s (tänane Eesti Kunstiakadeemia) graafika erialal jäid lühikeseks, piirdudes aastatega 1972 – 1974, sest edukas üliõpilane suunati õppima Leipzigi Kõrgemasse Graafika ja Raamatukunsti Kooli. Selle maineka õppeasutuse lõpetas Ülo Emmus 1978
Valikuvõimalusteks oli metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude Okupatsiooni eest ära Läände. Inimesed sattusid Punaarmeesse väga erinevatel põhjustel. Kommunistid hakkasid pärast sakslaste sissetungi looma nii-nimetatud hävituspataljone, kes pidid hävitama kõik väärtusliku. Hävituspataljonidesse kuulus umbes 3000 - 5000 Eesti mees. Neist osad olid ideelised kommunistid. Eesti Vabariigi sõjaväes loodi Punaarmee XXII laskurkorpus, ning sinna kuulus umbes 7000 eestlast. Sakslastega sõidisidki endiselt XXII laskurkorpusesse kuuluvad eestlased. 1941. aasta lõpus hakati looma Punaarmees Eesti rahvusväeosi, ning sinna koguti kokku umbes 27 000 meest. Hävituspataljonide tegevus oli Eesti riigi ja rahva vastane tegevus, kuid eestlased, kes ise võitlesid Punaarmees seda ei arvanud. Paljud sõidisid ka Saksa armeedes. Saksa okupatsiooni ajal astusidki paljud eesti mehed Saksa
Tänapäevasele rockmuusikale pani selgesti märgatava aluse viiekümnendate aastate keskel ilmunud rock`n`roll. II maailmasõjal oli rock`n`rolli sünnis oma osa. Ameerika Ühendriikides kutsuti armeesse nii musti kui valgeid noormehi väga erinevates paikadest. Sõjaväes toimus nende muusikaliste traditsioonide segunemine. Zanri ristiisa au päris endale ühe Clevelandi ringhäälingu saatja töötaja Alan Freed, kelle toimetada oli õhtune klassikalise muusika programm. 1952.aastal uuris ta ühe heliplaadikaupluse omaniku palvel valge noorsoo muusikalist maitsest ja avastas, et noorukeid erutas just rütmibluus, mida üldiselt peeti täiesti võõraks valgete kultuurile. Freed palus ülemustelt luba panna oma saate lõppu erisaade rütmimuusikast
Kuna ta meelitas oma kõnedega juurde aina rohkem inimesi siis muutus ta parteidele varsti asendamatuks. Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus ta tööle Müncheni riigikaitsevalitsusse, et nuhkida parteide ja ringikeste (tol ajal tekkis neid nagu seeni pärast vihma) üritustel. Esimene maailmasõda Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II ja I klassi Raudristi. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles 1932). 1918. aastal, veidi enne sõja lõppu, viidi Hitler pärast gaasirünnakut Vorpommerni linna Pasewalki.
- Versaille'i rahu Saksamaaga - Saksamaa territooriumi vähendamine (kõik kolooniad võeti ära) - sõjalise võimsuse piiramine - Reini demilitariseeritud tsoon - reparatsioonide nõue - Rahvasteliidu loomine (nõue konsensuslikele otsustele, puudus sõjaline jõud, USA ei kuulunud rahvasteliitu) MAAILMASÕDA EESTIS (36-65 vanast) (28-30; 37-54) - Eestlased tsaaririigi sõjaväes - Sõjapõgenikud (1915-1916) - Tarbekaupade puudus - Sõjasündmused Eestis alates 1917 lõpust EESTI OMARIIKLUSE SAAVUTAMINE - Veebruarirevolutsiooni järel autonoomsuse idee - Jaan Poska Eestmaa komissariks - 26.03 Petrogradi meeleavaldus - Eestis üldine kubermang - Maapäeva moodustamine - Kinnitati autonoomia - Oktoobripöörde järel bolševike võim Eestimaa sõja- ja revolutsioonikomitee Viktor Kingissepp - Enamlaste seadused, terror, maa võõrandamine
1980.a sai väga populaarseks plakatikunst Maalikunstnikud Ilmar Malin ● Olev Subbi Elmar Kits ● Henn Roode Aleksander Vardi ● Valdur Ohakas Valve Janov ● Evald Okas Ülo Sooster ● Artur Rinne Günther Reindorff ● Heldur Viires Ilmar Malin (1924-1994) ● Oli eesti maalikunstnik, joonistaja, graafik ● Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ● Ta viibis kuni 1948.a Siberis vangilaagris, kuna võitles Saksa sõjaväes http://elm.estinst.ee/site_media/covers/27_kaas.jpg “Laps emaga” (1957) http://www.e-kunstisalong.ee/images/malin_laps_emaga.jpg “Puhkekodus” (1959) http://www.e-kunstisalong.ee/images/malin_puhkekodus.jpg Elmar Kits (1913-1972) Oli eesti maalikunstnik Lõpetas kunstikooli Pallas Töötas joonistus- ja maaliõpetajana Oli raamatuillustraator
Kodusõda Inglismaal Inglismaa Struartite ajal 1. Charles esimese soov valitseda sõltumatult parlamendist *Parlamendi laiali saatmine *Soov asendada anglikaani kirik katoliku kirikuga 2. Puritaanide tagakuisamine *Puritaanid Inglismaa kalvinistid *Töökad ja kokkuhoidlikud *Loobumine lõbustustest ja pidustustest 3. Kuninglik teater *Puritaanidele ei meeldinud asjatud lõbustused *Teatris tulid nüüdsest lavale ka naised ja isegi kuninganna *Puritaanid nägid kõlbluse langust ja liitusid kuningavastastega *Osa puritaane lahkus kodumaalt Pikk parlament 1. Sotimaal puhkes mäss *Kuningas oli sunnitud parlamendi tagasi kokku kutsuma *Kuningalt võeti palju õigusi ning selle tagajärjel ta lahkus pealinnast *Inglismaal hakkas kodusõda Kodusõda, kuninga hukkamine 1. Kodusõda Inglismaal jagas riigi kahte leeri *Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad *Parlamendi poolele jäid puritaanid, kaupmehed ja ...
,,Metspart". SHAW- ,,Ebameeldivad näidendid" ,,Meeldivad näidendid" ,,Inimene ja üliinimene" ,,Südamemurdmiste maja" ,,Tagasi Metuusala juurde" ,,Püha Johanna" ,,Pygmalion". MAETERLINCK- ,,Kasvuhooned" ,,Printsess Maleine" ,,Pimedad" ,,Pelleas ja Melisande" ,,Sinilind". KIVI- ,,Seitse venda" ,,Nõmmekingsepad". UNDSET- ,,Jenny" ,,Kevad" ,,Gymnadenia" ,,Põlev põõsas" ,,Ida Elisabeth" ,,Õnnelikud päevad Norras" ,,Kristiina Lauritsatütar". LEV TOLSTOI- ,,Sõda ja rahu"- olles sõjaväes veendus ta, et õnn peitub lihtsas ja looduslähedases eluviisis. Tema suhtumine sõtta oli vastuoluline: tema arvates peaks kõik halb inimeses arvates hävima kokkupuutes loodusega, samas oli tema meelest, sõdades ka midagi loomulikku, sest nende põhjustajaks on enesesäilitamine ja kodu kaitsmine. DOSTOJEVSKI- domineerib psühholoogiline kahestumine. Põhirõhk on inimesel ja inimese vastuolulisusel. Kujutatakse hea ja kurja võitlust ning "jumalikkuse" ja "saatanlikkuse" käiku
8.VENEMAA KOKKUVARISEMINE ( Lähiajalugu I osa. Õ.lk. 55-59 ) 1917 aasta lõpuks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Süvenevast kriisist andsid tunnistust järgmised nähtused: rahutused sõjaväes, majanduslik kaos, keisrivõimu autoriteedi langus,rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu.Veebruari lõpul puhkes Petrogadis näljamäss, mida maha suruma läinud sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist (03.08.1917) · Moodustati Ajutine Valitsus Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim :
pidi seega taluma rünnakuid ja sissetunge. Mesopotaamias valitses läbi aegade palju erinevaid kuningaid ning rahvaid, ajastud vahetusid tihti. See-eest ei olnud see ühtlaselt täidetud riik, vaid iga linn moodustas omaette linnriigi. Tähtis osa ühiskonnas oli preestril, kelle üks ülesannetest oli ka riigijuhtimine; hiljem olid ka sõltumatud kuningad. Ühiskonnas leidsid koha ka vabad kodanikud, kes osalesid sõjaväes ja käisid rahvakoosolekul. Kuningas seisis riigi eesotsas, oli ka sõjaväe ülemjuhataja, kohtumõistja jne. Kuninga amet oli seotud jumalaga, st kuningas oli ka ülempreester, kuid mitte jumal ise, nagu Egiptuses. Üks kuulsamaid kuningaid oli Hammurapi, kes lasi teha esimesed seadused, mis raiuti üle riigi laiali paigutatavatesse tahvlitesse. Võib pidada seaduste aluseks väga võrdsed seadused, mis kohtlesid kõiki võrdselt, tegemata hinnaalandust.
Caporetto lahing ( 24.oktoober 1917 ) · Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu. · Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast. · Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda. Sõjategevus 1917 ( Saksamaa väed ) · Saksa väed saavutasid mitmel rindel edu,aga see ei olnud märgatav. · Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele vähem edukaks. · Saksa sõjaväes hakkasid tekkima rahutused,sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa plaanis Saksamaa täielikku purustamist.
Ajaloo KT (Rooma) Muudatused hilises Rooma keisririigis Riigikorraldus: · Keisri võim piiramatu. · Asevalitsejad (kogusid makse). · 395. Aastal jagunes impeerium Ida-ja Lääne Roomaks. · Senati võim vähenenud. Ühiskonnakorraldus: · Linnaelu allakäik (käsitööliste jms tähtsus langes). · Ühiskond seisuslik (auväärsed ja madalad). · Majanduslangus. Sõjaväes: · Reservvägi. · Suurenes ratsaväe osatähtsus. · Palgasõjavägi. · Sõjavägi barbariseerunud. Religioon: · Kirik tähtsaim organisatsioon. · Kooliharidus kiriku hoole all. · Ristiusk. · 313-ususallivuse edikt. · Kirik hakkas üle võtma riigivõimu funktsioone. Rahvatribuun- Spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve. Konsul- Kõrgeimad magistraadid (2), kõrgeim võim riigis. Senat- Juhtis riiki, amet eluaegne. Miks oli magistraate 2? ...
Arutlus inimestevaheliste suhete kohta romaani "Suur Gatsby" Romaanis on palju erinevaid suhteid, paljute erinevate inimeste vahel. Pealmiselt armastavad mitmed üksteist, aga tegelikult on teisiti. See kõik on üsna keeruline. Üritan aru saada mis kõikide vahel toimub. Daisy ja Gatsby, on kunagine paar mis oli sellel ajal kui Jay oli veel sõjaväes. Sellest ajast saadik pole ta Daisyt unustanud, kuid Daisy abiellus varsti Tomiga. Gatsby teadis, mida Daisy tahtis mehest. See oli rikkus ja ühiskonnas kõrge positsioon, kõik mis Tomil olemas oli. See oli vaieldavalt üks Daisy peamisi põhjuseid miks Tomi armastada. See afäär, mis nende vahel tekib, on üsna ebatasane. Daisy on Gatsbyle suhteliselt kinnisideeks, kuid Daisy on edasi liikunud sellest, mis nende vahel kunagi oli
eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi. Liikumises olevaid materjale ja kaupu nimetatakse logistikas voogudeks, seisvaid aga varudeks. Õige varu aitab hoida tarneahela efektiivses toimimises. Logistika tegeleb transporti, laomajanduse, varude hoiustamise, info töötlemise, juhtimise, pakkimise, korje, kaupade laialijagamise ning kontrollimisega. Logistika pärineb olemuselt sõjaväest, mis on aja jooksul edasi arendatud. Sõjaväes kulub logistika alla ehitiste projekteerimine, ehitustegevus, kinnisvara haldamine ja terviskaitsealane teenindamine. Äritegevuses on lubatud suuremad varud , kui hetkel tarvis, aga sõjaväes peetakse liiga suuri varusid niisama ebasobivaks, kui liiga väikseid varusid. Sõjaväes on logistiliste teenuste osutamisega ametis on väga palju inimesi ja liiga suurte varude puhul on hõivatud palju inimesi ja tehnikat, mida oleks võimalik kuskil mujal paremini ära kasutada.
Seega oli Sparta sõjaväekorraldus hästi arenenud, kuna juba 7aastased poisid läksid nö. sõjakooli õppima. Spartalased tugevndasid juba varajasest ajast sõjalist külge, sest Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad. Ateenas polnud võõramaalastel õigust maad osta. Võõramaalased elasid linnas ja tegelesid käsitööga ja kaubandusega. Nad pidid riigile regulaarselt makse maksma, vajadusel ka Ateena sõjaväes teenima. Eesti sarnaneb Ateenale, riigile maksu maksmise poolest, kuid seda ei tee ainult võõramaalased, vaid kõik Eestis elavad kodanikud, kes ametlikult töötavad. Eestis ei panda poisse sõjaväkke 7 aastaselt, vaid lastakse neil ära lõpetada kool, sest haridusele pannakse tänapäeval põhirõhk. Riigi huvid olid Spartas kõige tähtsamal kohal ja kodanike õigused ning individuaalsus selle nimel ohvriks toodud. Sellega tagati ka küllaltki suure sisemise
piiratud. Eesti nõustus ja 17. juunil 1940 okupeerisid punaarmeelased Eesti, algas Nõukogude okupatsiooniperiood. Järgmise sammuna saadeti Moskvast Eestisse uue valitsuse nimekiri, mis koosnes eesti kommunistidest. Valitsuse asendamise kiirendamiseks hakati korraldama meeleavaldusi. Miitingu survel nimetas president Konstantin Päts uue valitsuse ametisse. Juunipöörde järel algasid Eestis arreteerimised ja puhastused riigiaparaadis, sõjaväes ja mujal. Põranda alt tuli välja endine EKP, kes riigipöördes erilist osa ei mänginud. Keelati teistel erakondadel tegutseda, keelustati Isamaaliit ja Kaitseliit. Algselt oli uuel valitsusel palju toetajaid, eriti tööliste, maatameeste ja pahempoolse intelligentsi seas. Oli ka lihtsalt kaasajooksikuid ja ärahirmutatuid. Enamik rahvas vaatas toimuvat passiivselt pealt või oli selle vastu. Samal ajal tegi K. Päts koostööd uue valitsusega, allkirjastades uusi otsuseid
Esimese maailmasõja käik 1914 28. juunil 1914 tapetakse Serbias Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõutakse sõja alustamist Serbia vastu, mille taga seisab Venemaa. Seetõttu vajab Austria Saksamaa toetust. · Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni. · Austria-Ungari kuulutab 5. augustil Venemaale sõja. · Saksamaa kuulutab 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja, ja · 4. augustil saadab oma väed üle erapooletu Belgia piiri, mis peale · Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale. Septembriks läheneb Saksa vägi Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerub. Marne'i lahingul (5.6. september), lüüakse sakslased tagasi. Läänerindel tekib positsioonisõda (rinde pikkus 720 km). Venemaa koondab oma peamised jõud Galiitsia piirile, kust sundib taanduma Austria- Ungari. Idarindel tekkib samuti positsioonisõda. Sõtta astuvad ka Türgi (keskriikide poolel) ja Jaapan (Saksamaale vastu). 1...
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. Oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. Eestlaste jaoks oli see raske aeg. Eesti oli kaotanud oma iseseisvuse, enamus eestlastest mehi pidi teenima okupeeriva võimu sõjaväes, kui just ei põgenetud Lääneriikidesse või Soome sõjaväkke. Eesti oma armee likvideeriti pärast 1940. aastat ning need väeosad mis alles jäid saadeti punaarmeesse. Sinna sattusid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, sest vabatahtlikult keegi kommunistliku ideoloogia eest nõus sõdima polnud. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse
HEPATIIT A hepatiit - levib fekaaloraalsel teel või otsese kontakti kaudu - eriti ohtlik on korduv kontakt puhangu olukorras (koolis,suvelaagris,sõjaväes ) - enam levib sooja kliimaga aladel ( nakkusallikaks võib saada vesi ja toit seal) - sagedamini põevad lapsed ja noorukid - peiteperiood 15- 50 päeva - tunnused: iiveldus, isutus, oksendamine, kõhuvalu, palavik, võib ka pea-ja lihasvalu ning vastikus tubakasuitsu vastu - diagnostika: antikehade leid verest ( IgM ja IgG ) - ravi: reeglina iseparanev , haiglasse vaid raske vormi korral - ennetamine hügieenireeglite järgimine, vaktsineerimine vaid epideemia olukorras või reisimisel "riski"alale, ka osade elukutsete esindajatel E hepatiit - levib enamasti arengumaades ( ! 10 aastased intervallid ) fekaaloraalsel teel - enam põevad 15- 40 aastased, eriti mehed - rasedatel kõrge suremus verejooksude tõttu (20- 25 % ) - peitep...
ÕIGUSKAITSE JA KOHUS Kohtumenetluse üldised põhimõtted: · Seaduse ülimuslikkus · Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine · Kohtu erapooletus KODANIKUD JA KODAKONDSUS 1. Kuidas saadakse Eesti kodakondsus? a)kodanikuks sünnitakse b) kodakondsus saadakse vastava õigusliku protseduuri läbimise ehk naturalisatsiooni korras c) eriliste teenete eest riigi ees 2. Millised õigused on ainult Eesti kodanikel? 1)õigus-ja kohustus teenida sõjaväes 2)õigus kuuluda erakonda 3)õigus osaleda rahvahääletusel 4)õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis 5)õigus töötada avaliku teenistusjaama riigi-ning kohaliku omavalitsuse asutustes 3. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (edaspidi amet) on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes täidab seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid kodakondsuse ja migratsiooni valdkonnas. Ameti ülesanneteks on:
ja oma sõna öelda. Algas üldine sõjaväekohustus. Revolutsiooni käigus ühinesid sõjaväega rahvahulgad, kuid viidi läbi ka sund värbamisi. Revolutsioonilise sõjaväe tuumiku moodustasid sõdurid, kellest kaks kolmandikku olid talupojad. Talupoegadele hakkas see amet meeldima ja soov tööd teha kadus. Sõjavägi muutus nüüd kohustuslikuks. Minu arvates oli see väga õige tegu kuna talupoegade seas võib olla väga palju selliseid mehi kes suudaksid sõjaväes palu rohkem korda saata, kui kodu põllul. Suur Prantsuse revolutsioon andis rahvale rahvustunde. Rahvas hakkas tundma ennast rahvana. Rahvustunne levis ka üle Euroopa. Kuna enam ei olnud feodaalkorda, ei tundnud inimesed ennast üksteisest halvemaks ega paremaks. Inimesed said hakata end vabamalt tundma. Minu arvates oli väga hea, et rahvas tekkis rahvustunne. Inimesed hakkas kasvama ühtekuuluvus tunne.
saksa keel. See isoleeris lapsed ukrainlastest. Lastel oli koduõpetaja, kellel isaga romaan oli. Lapsed rääkisid emale ära. Ema tegi enesetapu. Isa ei pidanud ka ema enesetapule vastu ning sureb paar aastat hiljem. Wilhelm jääb I6-aastaselt farmi pidama. Võib-olla oleks temastki kena põllumees kasvanud, kuid algas II maailmasõda, mis hävitas tema valdused jäi majanduslikult ilma. Noorem vend sureb. Ta teeb kõiges, mida ette võtab, hiilgavat karjääri näiteks sõjaväes. Läheb Viini ülikooli õppima. Seal astub ta psühhoanalüütilise seltsi liikmeks, mida juhib Freud. Ta asub psühhoanalüüsiga tegelema. Ta leiab seal ka tunnustust. Temas tärkab poliitika huvi. Selletõttu saab elus palju kannatada. Erinevad ringkonnad ei võta poliitikat Reichi puhul tõsiselt. Poliitikutele ei meeldi ta, sest ta on psühhoanalüütik. Psühhoanalüütikutele ei meeldi, sest on poliitik omaarust marksist.
Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid- kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Olid kõrge kultuuri ja jõukae linnadega maad, enne seda kui roomlased vallutasid. Linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui lääneprovintsidesse. Kasutati Kreeka keelt, ladina keelt ainult riigivalitsemises ja sõjaväes. Munitsiipium- elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Kodanikuõigused anti nii sõjalistele kui ka provintside elanikele. Vabariigist keisririigi saamiseks- vallutussõdadega sai Roomast kohu Vahemere ümbrust hõlmav suurriik. Riigis puhkesid kodusõjad. Kuna senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada, kaotas see järk-järgult oma autoriteedi. Aastal 30eKr võitis Octavianus oma
Ja kõik see on seda väärt! Tegususest võime rääkida ka sportlaste näol. Sportlaseid, kes on tegevad ja oma ala tipus, on Eestis palju. Esindatud on mitmed alad kettaheitest maratonijooksuni. Meie väike riik ei jää sugugi alla suurematele riikidele. Jällegi, kui MM-i võidab eestlane, on riik selle võrra rikkam ja rohkem inimesi teab, kus Eesti asub. Tegusad kodanikud on ka noored mehed, kes idee järgi kõik sõjaväest peaksed läbi käima. Kaheksa kuud sõjaväes ja siis tead, kuidas kodumaad kaitsta, kui peaks selline olukord ja vajadus tekkima. Ka tehnoloogia valdkonnas on inimesi, kes tulevad uute mõtetega lagedale ja arendavad neid kõigi heaks. Üks geniaalne asi, mille eestlased on välja mõelnud, on Skype, mille tehnilise lahenduse töötasid välja Jaan Tallinn, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu, Eesti tõusis maailmamastaabis jälle palju kõrgemalt, sest Skype programmi kasutavad väga paljud inimesed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
