Kas poisid peaksid minema sõjaväkke? Eesti Vabariigis on Põhiseadusega kehtestatud, et mehed vanuses 18-27a on kohustatud käima ära sõjaväes. Kui noormees jõuab sellesse vanusevahemikku, saadetakse talle Kaitserssursside ameti poolt kirjalik kutse arstlikku komisjoni tulemiseks määratud kuupäeval. Kuid kas see on normaalne võtta iga mehe elust 8 või 11 kuud sunniviisiliselt või tuleks sõjavägi muuta vabatahtlikuks? Sõjaväes käimine omab positiivseid külgi. Öeldakse, et seal saab poisikesest mees. See väljendub selles, et tegeletakse aktiivse füüsilise treeninguga, õpitakse voodit üles tegema, harjutakse enda järelt koristama, õpitakse lugupidamist ja palju muud. Kaks kõige paremat kasutegurit on see, et poisid jaotatakse kahte gruppi. Ühed hakkavad autojuhtideks ning saavad seal endale juhiload teha. Teine grupp hakkab juhi omadusi koguma, et viia läbi sõjaväes toimuvaid õppusi.
Riigi kodaniku roll riigikaitses. Kati Kukk, 10.klass Eesti riigis on meestel tava sõjaväest mitte käia, sellest kuidagi end vabastada, loota millelegi, mis ei kohustaks neid sinna minema. Kuid keegi ei mõtle sellele, kui toimubki rünnak/sõda, siis pole ju kedagi, kes võitleks ja oma kodumaa eest seisaks! Mõned leiavad, et sõjaväes käimine on igale mehele kohustuslik, mina arvan ka nii. Vene ajal oli sõjavägi raske, kestis kaua, võõral maal. Mu isa käis ka Venemaal sõjaväes, rääkis sellest ükspäev just. Läks sinna täiesti ilma vene keele oskuseta, kahe aastaga sai keele täiesti selgeks. Rääkis, et seal sai igasugust kino ka tehtud. Habemeajamismasinatest ehitasid tatoveerimismasinad, joonistasid pildid ja tegid tatoveeringuid. Tänapäeval pole see enam nii raske
Kuuseoksa kodust vanu, ent töökorras relvi, padruneid ja detonaatoreid. Tähendus - ohvitseriauaste paljude riikide sõjaväes; esimene vanemohvitseri auaste Allikas - ekspress.delfi 16. Kaitseväe erioperatsioonide üksuse ülem kolonel Riho Ühtegi ütles väljaandele Politico, et sõjaolukorras võivad venelased kahe päevaga Tallinnasse jõuda, aga nad surevad siin. Tähendus - vanemohvitseri kõrgeim auaste paljude riikide sõjaväes Allikas õhtuleht 17. Eesti veebel asub õpetama Iraagi allohvitsere. Tähendus - allohvitseri auaste Eesti kaitseväes Allikas delfi 18. Sõdureid karistanud kapral kaotas töökoha. Tähendus - noorema juhtivkoosseisu auaste mõne riigi sõjaväes Allikas delfi 19. Taavi Rõivas on nüüdsest leitnant. Tähendus - paljude riikide sõjaväes üks nooremohvitseri auastmeid Allikas delfi 20. Vene kindral tahab tsetseene hukata
Aegade algusest peale on inimesed sõdasid ja lahinguid pidanud, paljud on tänu sellele hukkunud. Ka tänapäeva ühiskond ei jää sõjategevusest puutumata. Aastaid on meile kõneainet andnud sõjategevus Iraagis, lisaks sellele võib näite tuua hiljuti toimunud Venemaa rünnakust Gruusiale. Kõigile on teada, et ajateenistus on Eestis kohustuslik meestele, kuid ka naised võivad sellest osa saada, kui vaid soovivad. Enamasti viibitakse sõjaväes kaheksa kuud või üksteist kuud, kuid on võimalus hakata ka elukutseliseks sõjaväelaseks. Ajateenistuse ülesandeks on mehi koolitada riigi kaitsmiseks sõjaolukorras. Õpitakse teooriat ja ellujäämist, toimub pidev treening füüsilise sooritustaseme tõstmiseks ning lisaks sellele valitseb sõjaväes kõrge distsipliin, mis tagab kuulekuse. Tänapäeval saadetakse sõjategevusse ajateenistuse läbinud inimesi, kuid vanasti see nii ei olnud
Vallutussõdade mõju Rooma riigi hävingule Rooma oli väga võimas impeerium, mis toetus oma sõjaväele ning tänu sellele püsis ka see riik. Hiljem, oli sõjavägi riigi hävingu suureks põhjuseks. Rooma riik oli väga suurel territooriumil ning selle hoidmiseks pidi sõjavägi pidevalt piiride juures olema. Lisaks vallutati ka alasid juurde – toimus palju vallutussõdu. Sõjaväe moodustasid peamiselt kodanikud, enamik neist olid talupojad. Kuna talupojad pidid aastaid või kauemgi kodust eemal olema. Nende kodune heaolu jäi selletõttu halba seisukorda, nad ei suutnud tagada pere toimetulekut. Lisaks toimusid Rooma aladel suured laostused II Puunia sõja ajal. Paljud talupojad pidid oma maa ära müüma ning niimoodi said nendest vaesed, maata kodanikud ehk proletaarid, kes tavaliselt elasid Rooma linnas. Neil ei olnud võimalik ka sõjaväes edasi teenida, sellepärast vähenes sõdalaste hulk. Talupojad müüsid või pid...
Rooma vallutused Roomlased vallutasid oma valitsemisajal palju riike. Kõigepealt Itaalia ning hiljem seejärel ka enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Aga millest tuleneb roomlaste suur edu vallutustel ? Roomlaste edu teiste rahvastega võideldes on seletatav nende vapra ja hästikorraldatud sõjaväega. Rooma sõjavägi koosnes kodanikest, sest iga Rooma kodanik oli sunnitud teenima sõjaväes kuni 46. eluaastani, kuid Rooma armee peamise osa moodustasid siiski raskelt- relvastatud jalavägi . Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pikkade viskeodadega. Algul püüti vaenlast tabada odaga, millele järgnes võitlus mõõgaga. Kaitseabinõudeks olid kilp, kiiver ja raudrüü, mille ülesandeks oli rinna kaitsmine. Kuid piiramise korral tarvitasid roomlased mitmesuguseid sõjamasinaid. Sõjavägi jagunes leegionidesse
-On madala hävitamiseks. Umbrohtude tõrjeks.Pestitsiidide hulka kuuluvad ka paljud Halog. kui lahustid-Hüdrofoobsuse tõttu lahustuvad halog. vees äärmiselt vähe, molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- halogeenid.DDT kasutamine-Kunagi kasutati sõjaväes parasiitide tõrjeks, nüüd kuid see-eest lahustavad nad hästi teisi hüdrof. aineid. Reageerimisvõimelt on kloroderivaadid.Keemiliselt väga püsivad. Freoone kasutatakse kasutatakse seda putukatõrje sees.DDT organismile-Väga mürgised, kahjustades
Kreeka-Pärsia sõjad Vastamisel kasuta interneti abi ● Mis aastal toimus Maratoni lahing? Vastus: 490 aastat eKr ● Kus lahing toimus? Vastus: Kreekas, Ateena lähedal (Atikas), Maratoni tasandikul ● Osapooled? Vastus: Ateenlased ja pärslased ● Kreeklaste väejuht ja pärslaste kuningas? Vastus: Ateena väejuhi Miltiades ● Sõjameeste arv mõlemas sõjaväes? Vastus:Kümme tuhat ateenlast ja tuhat Plataia linna jalaväelast. 25 000 sõjaväelast ja 1000 ratsaväelast Pärsial. ● Lahingu tulemus? Vastus: Ateenlased võitsid pärslasi ● Mis aastal toimus Termopüülide lahing? Vastus: 480 eKr ● Kus lahing toimus (leia koht ka all olevalt kaardilt)? Vastus: Termopüülid, Kreeka ● Osapooled? Vastus: Vana-Kreeka linnriigid ● Kreeklaste väejuht ja pärslaste kuningas?
Iga neljapäev kell 19.00 on palve aeg. Kuidi eestlased on enamasti ateistid , leidub ka neid inimesi , kes kabelis käivad. Edasi liikusime kahe suure kahuri juurde , mis olid aga väga suured ja nende transportimine ühest kohast teine natukene raske võitu. Kahjuks ei saanud me kogu juttu suurtükiväe juures lõpuni kuulata , kuna buss juba ootas meid. Mulle meeldis selline ekskursioon väga, sain päris palju teada , kuidas sõjavägi toimub ja mis üldse sõjaväes tehakse. Nüüd tean , mida poisse sõjaväes ees ootab.
Sellel filmil puudub kuntstiline väärtus. Kinoliidu esimees oli Kaljo 23 aastat. Kinoliidu praegune maja tehti tema ajal. Enne seda oli seal Poola saatkond. Nad said moskvast raha ja tegid kinomaja. “See aeg oli hea,” väidab Kaljo, “sest siis käis palju rahvast.” Kinoliit oli koht, kuhu tuldi ka nukrutsema ja kaebama oma asju, istusime ja rääkisime, see ei olnud ametlik jutt. Kaljo käis ka sõjaväes. Ta oli enne seda omakaitses ja ta isa oli kaitse liitlane. Neil oli kodus kaks püssi. Ja kui tuli mobilisatsioon, ei olnud neil peres mingisugust ohkimist, ta lihtsalt ütles: „Jah, kõike head, mina lähen.“ See oli täiesti normaalne asjade käik. Tallinnfilmist teati Kaljo Saksa sõjaväes olemisest. Sel ajal ei saanud enam ära ja ei tulnud kõne alla ka ära minna , sest Kaljol oli väike tütar. Ta abiellus 1947.aastal ja tütar sündis 1948. Kui ta
1.Mille poolest erinevad parlamentaarne ja absoluutne monarhia? Too mõlema kohta näiteks 1 Euroopa riik. V: Parlamentaarne monarhia on riigi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentaarne Monarhia: Inglismaa Absoluutne Monarhia: Prantsusmaa. 2.Millised muudatused toimusid absolutismi ajal ametnikkonnas ja sõjaväes? V. Ametnikkonnas: Üha rohkem ametnikke sai tööd. Tänu ametnikkonnale toimis absoluutne monarhia ka siis kui seaduslik valitseja valitsemisest kõrvale jäi. Sõjaväes: Loodi alaline sõjavägi, seati sisse sõjaväe kohustus, paranes väljaõppe. 3.Nimeta absolutismi tunnused. Kellele toetus absoluutne valitseja? V. Riigijuhil on piiramatu võim. Valitseja annab seadusi välja ainuisikuliselt. Tugev sõjavägi. Tugev majandus. Tugev ametkond. 4
,,KINDRAL JOHAN LAIDONER" ISESEISEVTÖÖ GRETE OJANDU TT2 Olustvere TMK 2009a. Sissejuhatus Johan Laidoner on Eesti ajaloo suurkuju, kes jättis meie ajalukku jälje mitte üksnes sõjamehena, vaid ka rahuaegade poliitikuna nii kodumaal kui ka väljaspool seda. Tulevane kindral ja riigimees kasvas ülesse maatöölise perekonnas, teenis üle 16 aasta Vene sõjaväes ja tõusis seejärel uues, senitundmatu riigi Eesti Vabariigi- kõrgkihti. Vabadussõja aegadel oli ta oma võimult ja tähtsuselt sisuliselt meie riigi mees number üks. Peatükk I Johan Laidoneri lapsepõlv ,,Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba renditalus, kus tema isa oli sulane, ema aga talu peretütar. Lugema õppis ta kuue aastasel ja kaheksa aastaselt läks ta kohalikku vallakooli. Kui vanemad kolisid
a. hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hukati kokku u. 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hukati mustlasi ~800. Suurima arvu hukatutest moodustasid sõjavangid. ~15 000. Muudatused elus- olus ja kultuuris : Normid, puudus tarbeesemetest. Puukingad ! Saksa propaganda. Saksa keele osatähtsuse tõus koolides, koolimajad Saksa sõjaväe kasutuses. Saksakeelne asjaajamine. Eesti rahvuslaste tegevus O. Tief. Eestlased NSVL sõjaväes : 1941 suvi. Mobilisatsioon- 33 000 kutsealust ehituspataljonidesse, talvel suri neist 1/ 3. Evakueerimine- ~25 000 inimest. (Nendest loodi) ( mob. Moodustati.) Loodi Riiklikud Kunstiansamblid Jaroslavis. 22. territoriaalne Laskurkorpus- langesid või läksid sakslaste poolele üle 1941. Det. luba asuda rahvusväeosad : eesti Laskurkorpus ~27 000 mehega juht Lembit Pärn- Velikije Luki lahingus sai surma, haavata või langes sakslaste kätte ¾ meestest.
siiski patriitsid. troonilt. Konsulid (ülikud) juhtisid sõjaväge. Väljaspool linnamüüre tegutsesid leegionid. Teenistusest lahkudes said kõik kodanikuõigused. Austati lihtsat ja sõdurile omast karmi elu. Sõjaväes pidid teenima kõik alates 17aastased noormehed. Leegion koosnes peamiselt talupoegadest. Kuna konsuleid oli kaks, oli leegion jagatud kaheks. Provintsid ja linnad Kuna Rooma ärandas Linnasid hakati nüüd Linnad vaesusid
Muudatused keskaja sõjaväes Johannes Kaldalu 10c MHG Muutused sõjatehnikas · Piigid · Inglise vibukütid · Hellebard · Koot hellebard · Sadul koot Rüütlivägi · Kohanemine raskustega · Täisraudrüü kasutuselevõtt Strateegia · Jalavägi eespool, taga ratsavägi · Allaandmine polnud tavaliselt kasulik. · Polo
õigused nende elu üle ning feodaalid nõudsid rohkem kui talupojad. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed ,kelle tööd tegid ära talupojad .Kuna keskajal polnud kuningatel võimalik oma sõjameestele rahas maksta ,siis tasuti feodaalidele maatükkidega .Sellist korraldust ,kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harivad isandatest sõltuvad talupojad ,nimetatakse läänikorraks e. Feodalismiks.Vastutasuks pidid feodaalid teenima oma isanda sõjaväes,mida nimetati feoodiks e. Lääniks.Feodaal pidi sõjas lootma omaenda jõule ,mehisusele ja sõjalistele kogemustele .Feodaal pidi 40 päeva aastas teenima oma kuninga sõjaväes. Rõivastusesemeks oli põhiliselt lina ja seda kasutati üsna laialdaselt.Rõivaste järgi otsustati omaniku jõukuse üle ,selle rõhutamiseks lasti mantel õmmelda ,kas kalevist või siidist ja ääristada kallite karusnahkadega .Talupojad kandsid linasest või viilasest kangast
· Siis läks ta õppima Eesti Vabariigi Sõjakooli(1933 1934) · Pärast õpingu lõppu saadeti ta õppima reservohvitseriks Kõrgharidus · Aasta enne sõjakooli ,pärast H.Treffneri Gümnaasiumi läks ts Tartu Ülikooli õigusteaduskonda õppima(sisseastumine 1932) Elukutse ja töökohad · Obersturmbannführer (kolonelleitnant)Saksa sõjaväes; sõjaväelane · Eesti sõjaväes jäi ta kõrgeimaks auastmeks nooremleitnant Töökoha · Töötas Inglismaal tekstiilivabrikus Elukohad · Venemaa (19121914) · Eesti (19141945) · Saksamaa (19451948) · Inglismaa (1948 1961) · Lahkus lõplikult Eestist aastal 1945 ja sõitis Saksamaale. Ühiskondlik/rahvuslik tegevus · Ajaleht "Eesti Hääl" (Inglismaa).Oli toimetuskolleegiumi liige; kaastööline · E.E.L.K. PõhjaInglismaa Kogudus.Liige
toredust ega rikkust, oli võtnud tarvitusele kuld- ja hõberaha asemel raudraha. Palju raudraha korjata oli aga tülikas, sest see oli liiga mahukas ja raske. See muistend näitab, kuidas spartalased ka ise tahtsid endile võrdseid võimalusi ja teadsid, et koos on nad tugevamad. Sparta ühiskond sarnanes naiste olukorra osas üpris palju Egiptuse ühiskonnaga. Ka Spartas oli naistel väga suur roll. Sparta naised pidid sünnitama tugevaid uusi kodanikke ja kuna mehed olid sõjaväes kontrollisid ka perekonna valdusi. Tänu sellele said Sparta naised nautida staatust, võimu ja austust, mis ülejäänud maailma naistele jäi kättesaamatuks. Minu arvates see oli äärmiselt positiivne, sellise meestekeskse ajajärgu kohta. Positiivsete joonte alla kuulub kindlasti Sparta võimas sõjavägi. Juba varajases nooruses sõjaväkke pandud poistest sirgusid vaprad ja halastamatud mehed, kes ei kõhelnud surra oma riigi eest. Sparta sõjavägi
Kuid lugedes hakkasin üha enam mõtlema, et see pole nii ainult sõjas. Ja ei kehti ainult tähtsamate inimeste suhtumise kohta. Ja paraku ei piirdu mitte ainult esimese maailmasõja ajaga 20. sajandi alguses. Läbi aegade, nii enne kui peale maailmasõdu, suhtutakse üksikisikusse, nt. sõdureisse, ühtemoodi. Kui sõda algab, ei ole enam üksikelu oluline. Oluline on vaid võit. Sõjas oma poja kaotanud vanematele räägitakse, et ta teenis sõjaväes auga, ohverdas oma elu oma isamaa eest, neile saadetakse raha, antakse aumärk, mida nad saavad siis suguvõsas näidata. Kuid kuidas suhtuvad kogu sellesse asjasse need inimesed, kes seda kõike läbi viivad? Kas nad mõtlevad, et lõpuks kukub see välja nagu kaubandus - inimene plekist ja paberist vidinate vastu? Kuid see probleem ei ole mitte ainult sõjas. Näite võib tuua kasvõi meie endi igapäevaelust. Näiteks koolist. Tänapäevalgi ei ole enam üksikisik oluline
Lugesin Juhan Smuuli luulekogu "Väike luuleraamat." Juhan Smuul oli kuulus Eesti kirjanik, kes sündis 18.02.1922 ja suri 13.04.1971. Luuletaja sündis Koguva külas, Muhumaal. Preagu asub seal Muhu muuseum. Ta õppis 1930-1936. aastal Piiri algkoolis ja hiljem ka Jäneda põllutöökoolis. Tervise tõttu jäid tal õpingud pooleli. Juhan Smuul käis 1941-1944. aastal sõjaväes ning sealt edasi on töötanud vabakutselise kirjanikuna. Ta on väga tunnustatud kirjanik. Muuhulgas on ta saanud sellised preemiad nagu Eesti NSV teeneline kirjanik 1955. aastal ja ENSV rahva- kirjanik 1965. aastal. Luulekogus on valik erinevaid tema luuletusi ja see on 170 lehekülge pikk. Juhan Smuuli "Väikse luuleraamatu" valisin ma selleks, et tutvuda Smuuli loominguga. Ma polnud ta loominguga varem kokku puutunud ja oli huvitav lugeda. Luulekogu
Saksa okupatsiooni ajal nii ulatuslikult seda ette ei võetud. *Nõukogude okupatsiooni ajal toimusid ulatuslikud arreteerimised ja massiküüditamine, Saksa okupatsiooni ajal hukati koonduslaagrites nõukogude sõjavange ning juute. *Majanduse poolest olid okupatsioonid suhteliselt sarnased, tehti eri valdkondade reforme majanduse taastamiseks, kuid elatustase oli siiski väga madal. *Saksa okupatsiooni ajal olid eestlased suhteliselt rahulolevad - osalesid Saksa sõjaväes ja seal peetavates lahingutes, Nõukogude okupatsiooni ajal oldi sellele vastu. Millised olid eestlaste valikud II maailmasõjas? *Võimalus osaleda Saksa sõjaväes. *Võimalus osaleda Nõukogude sõjaväes. *Põgenede lääneriikidesse. *Sooritada enesetapp. *Varjata end võimude eest metsas. Millal püüdsid eestlased oma iseseisvust taastada? Milline oli tulemus? Taasiseseisvumiskatse toimus 1944. aastal, kuid eestlastel see ei õnnestunud. Miks ei jäänud Eesti iseseisvus püsima
Populus Romanus- kõik Rooma riigi kodanikud. Algselt ainult patriitsid, pärast Rooma kuninga Servius Tulliuse reforme 6.saj eKr ka plebeid Provints- väljaspool Itaaliat vallutatud alad Preetor- Vana-Roomas riigiametnik, kelle peaülesanne oli õigusemõistmine ning kes võis vajaduse korral asendada konsulit ning juhtida sõjaväge Proletariaadid- Vana-Roomma kõige vaesemad kodanikud. Nad ei maksud makse ega teeninud sõjaväes, hiljem teenisid sõjaväes palgasõduritena Rahvatribuunid- spetsiaalsed ametnikud, kes võisid panna veto senati ja riigiametnike igale otsusele, mis kahjustas plebeide huve Rooma impeerium- Vana aja võimsamaid riike 2.saj eKr kuulus Rooma impeeriumi võimu alla kogu Vahemere rannik, Väike-Aasia ning Lääne-Euroopa koos Britanniaga. Rooma keisririik- Rooma riik keisrite võimu ajal 1.saj eKr kuni 4.saj pKr
need üha enam isemajandavateks suurmõisateks, kus kõik, mis toodeti, ka tarbiti ise. Seisused keisririigis Ülemkihi moodustasid seisused 1.) Senatiaristrokraatia, see moodustus senaatorite baasil. Neile kuulusid tähtsaimad riigiamaetid ja paljud neist olid ka provintside asevalitsejad. Neil olid ka suured maavaldused. 2.) ratsanikud, nad olid teatud varandusliku positsiooni saavutanud roomlased, sest nad suutsid osta endale ratsahobuse ja teenida ratsanikuna sõjaväes. Ka neil olid suured maavaldused, nad tegelesid sageli ka kaubandusega ja finantsasjadega. Siis tuli lihtrahvas- vabad talupojad ja käsitöölised ning nende järel kõige vaesemad elanikud ehk proletaarid, neil puudus püsiv töö ja elukoht, kuid siiski olid nad kodanikud, vabad ja kõigi õigustega. Viimaseks tulid orjad ja vabakslastud. Roomas oli orjanduslik ühiskond. Vallutussõdadega saadi orje järjest juude. Seega olidki orjad eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest.
sunnitud loovutama Soome Vene impeeriumile. Barclay de Tolly vallutas Soomes Savo maakonna ja Kuopio linna, ületas läbi tuisu jäätunud Kvarkeni lahe ning vallutas Rootsi linna Umeå. Nende saavutuste eest ülendati ta 20. märtsil 1809 jalaväekindraliks. Sama aasta mais nimetati ta Soome kindralkuberneriks ja sealsete vägede ülemjuhatajaks. Ta viis ellu mitmeid olulisi sõjareforme, mis olid ka osaliselt ettevalmistuseks Napoleoni sissetungiks Venemaale. Reformide tulemusena moodustati sõjaväes strateegiliste väegruppide süsteemid, ehitati insenerirajatised kaitsesüsteemides, loodi tagalabaasid sõjategevuseks. Loodi ka sõjaväe luureorganid ja reformiti sõjavägede juhtimist. Viidi sisse vene sõjaväes uuenduslik ja effektiivsem sõdurite väljaõpe. 1812. aastal tungis Venemaale sisse Napoleon ning suurimat Vene armeed, mis oli Napoleoniga silmitsi juhtis Barclay de Tolly. Ta kasutas nüüdseks kuulsaks saanud
Ajaloo referaat Otepää Gümnaasium 10a klass Mikko Buht Otto Tief Sõjaväelane Poliitik Haridus Peterburi Ülikool Tartu Ülikool Teenistuskäik sõjaväes 1916 Riia rinne 1918 Piirivalve Valitsuse teenistus Kalevlaste Malev 1920 loobus tegevteenistusest kapteni auastmes Poliitiline tegevus 1917 valiti Tief XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks Riigikogu liige 1927 töö- ja hoolekandeminister Otto Tiefi valitsus Otto Tiefi Valitsus Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief Haridusminister ··Arnold Susi Kaubandus- ja tööstusminister ··Rudolf Penno
Perioigid Spartiaadid ·Vabad inimesed Heloodid ·Sparta kodanikud ( käsitöölised, ·Ei teinud tööd ·Orjad,puudusid õigused kaupmehed jne) ·Valitsesid riiki ·Ei osalenud ·Töötasid põldudel riigi valitsemises ·Teenisid aega sõjaväes RIIGIKORD Geruusia ehk 2 KUNINGAT VANEMATE (juhtisid sõjaväge, NÕUKOGU kuulusid tõid jumalatele ohvreid) (tähtsamate riigiasjade üle otsustamine) kontrollisid
“La Mare Au Diable” (1846) “The Paving Stone” (1862) “A Winter in Majorca” (1842) “Le Mariage de Victorine” (1851) Tähtsus Müstiline naine Skandaalsed teooriad Ilukirjandus, Victor Hugo Mitmeküglne Tsitaat “On ainult üks õnn elus, armastada ja olla armastatud.” – George Sand Avastused 1.) Kandis meeste riideid avalikult 2.) Suitsetas avalikult 3.) Abikaasa, Prantsuse sõjaväes leitnant Kasutatud kirjandus Vikipeedia, 01.11.2015 https://en.wikipedia.org/wiki/George_Sand Authorama, 01.11.2015 http:// www.authorama.com/famous-affinities-of- history-iv-6.html The New York Times, 01.11.2015 https:// www.nytimes.com/books/first/j/jack-sand .html
Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks · keelas poliitilised koosolekud ja rongkäigud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit · 1929. aastal loodi organisatsioon e.vapsid · Vapside juht oli nime poolest erukindral Andres Larka · Tegelik juht oli Artur Sirk Kons tantin Päts · 1917 osales ta Eesti Sõjaväelise Ülemkomitee esimehena · Valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks Johann Laidone r · Eesti sõjaväeline ja poliitik · Teenis vene sõjaväes · 1918 Sõjavägede ülemjuhataja · Suure autoriteediga Eesti sõjaväes Johan Pitka · Eesti Vabariigi merejõudude juhataja · Asutas Rahvuslik- Vabameelse partei · Organiseeris soomusrongide ja autode ehitamist ning sõjaväe varustamist 1934-1939 Vaikiv ajastu · piirati sõnavabadust · ajalehed valitsuse kontrollile · keelustati kõikide erakondade tegevus va isamaaliit Aasta Sündis Suri Iive Sündis Suri Iive
Rooma ühiskond ja seisused. Rooma ühiskond. Rooma ühiskond oli valdavalt talupoja ühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Maavaldus pidi muu hulgas tagama ka piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste jaoks üks tähtsaimaid kohustusi riigi ees. Rikkad roomlased teenisisd sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesed teenisisd jalaväelastena. Kõige vaesemad olid aga maata ja seega väeteenistusest vabad. Riigile ja ühiskonnale võisid kasuks tulla eeskätt nende lapsed, mistõttu vaeseid kodanikke nim. Proletaarideks. Nende õigused olid piiratud, kuid sellegipoolest arvati ka nemad Rooma kodanike hulka. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem
tegelikult germaani soost väepealikud. 476. aastal kuulutas üks neist tollase Lääne- Rooma keisri võimult kõrvaldatuks, ja tunnistanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas tema asemikuna Itaalia üle valitsema. See sündmus tähistab ühtlasi Lääne-Rooma keisririigi langust ja vanaaja lõppu. Roomlased hindasid lihtsat, ausat, karmi ja vähenõudlikku elu. Mehine talupojast sõjamees, kes ei teadnud kultuurist suurt midagi, oli Rooma elulaadi tunnuseks. Sõjaväes pidid teenima kõik mehed alates 17. eluaastast. Sõjaväe peamise osa moodustas raskeltrelvastatud jalavägi, mis koosnes isikliku varustusega teenistusse tulevatest Rooma kodanikest, peamiselt talupoegadest. Sõjaväes pidi iga talupoeg endale relvastuse ja kaitsevarustuse soetama, kes olid rikkamad, ostsid endale ratsaväe varustuse, kes olid vaesemad, need jalaväe oma. Rooma sõjaväe peamine löögijõud oli leegion. Leegionis paiknesid väeosad nagu
lausega, Puunia sõdade ajal kui Kartaagoga sõditi. f) "Hannibal on väravate ees" oht on lähedal. 4. Kuidas jagunes Rooma elanikkond a) Varaliselt aristokraadid, talupojad b) Päritolult plebeid ja patriitsid 5. Kes moodustasid kodanikkonna, millised olid kodanike õigused ja kohustused Kodanikkonna moodustasid plebeid ja patriitsid, kodanikel õigus hääletada, kohustus maksta makse ja olla sõjaväes. 6. Kes kodanikest olid vabastatud sõjaväekohustusest? Miks? 7. Mõisted a) Proletaarid laostunud talupojad b) itaalikud (kuidas on nimi jäädvustatud ajalukku)? Indoeuroopa hõimud, Liitlassõja tulemusel said nad Rooma kodanikeks,karjakasvatajad. c) latiinid (kuidas on nimi jäädvustatud ajalukku)? Itaalikute hõim, Roomavastane ülestõus Latiinisõda, alistati ja alles peale sõda said latiinid kodanikuõigused Roomas.
kui talle tuleb anda elupäästvat esmaabi. Kannatanut ei tohiks muidu tõsta ega tema asendit muuta, kuna tal võib olla ohtlikke luumurde ning tema liigutamisel võime me talle veel suuremt kahju põhjustada. Kannatanu tuleks katta soojalt, et vältida alajahtumist, selleks võib kasutada kas kas spetsiaalset esmaabitekki või katta ta mõne enda riideesemega. Paljud inmesed on läbinud esmaabikoolituse autokoolis ja mingil määral kah sõjaväes. Kuna see õppeprogrammis sees, eeldakse, et inimesele jääb õpitu meelde, kuid tegelikult ununeb see tal üsna kiiresti ning ohuolukoras ei pruugi ta osata vajalikku esmaaabi anda. Tegelikult võiks me esmabi vajalikusse oskust rohkem tähtsusdada ning omale meelde tuletada esmaabi põhi tõdesid ning läbi mõelda, kas oskasime ohuolukorras esmaaabi anda. Kuna me ju kunagi ei tea, millal võib meie oma lähedane inimene sellisesse olukorda sattuda ning abi vajada.
Ma nõustun osaliselt, sest inimesed on erinevad ja võin julgelt väita, et isegi minu tutvusringkonnas on naisi, kes on tõepoolest meestest peajagu üle, nii vaimselt kui füüsiliselt. See võib tõesti oleneda ka suuresti tänapäeva maailmast, kus on palju igasuguseid ahvatlusi, alates alkoholist, narkootikumidest kui ka doping. Seega arvan, et tütarlapsed, kes on regulaarselt tegelenud erineva füüsilise treeninguga, saavad sõjaväes hakkama ega pea seda kartma. Sõjavägi annab naisele kindlasti enesekindlust juurde, annab ka hea füüsilise vormi, suurepärased oskused ja kogemused eluks, annab aimu, kui hea elu on kaevikus külmetades ja telgis magades, mis peaks iga inimese jaoks andma tunnetuse, milline võiks olukord olla sõja ajal, ning see vähendab riski reaalse konflikti tekkimiseks. See annab ka suuremad võimalused ja valikud edasiseks eluks. Näiteks tänu sõjaväe kogemusele saad edasi õppida ja
oli arendada sõjameheomadusi, samas kui Ateena oli demokraatlik riik, kus kehtis arusaam, et kõik kodanikud on võrdsed. Ateena oli peamine kaubandus ja-kultuurikeskus Kreekas. Sparta kodanikuõigused moodustasid kõik täieõiguslikud spartlastest mehed, kes olid vähemalt 30. aastased ehk spartiaadid, kes ei teinud tavalist lihtrahva tööd, vaid valitsesid riiki. Peroigid moodustasid keskklassi, kes olid isiklikult vabad andamikohustlased, poliitiliste õigusteta ning teenisid sõjaväes. Nad tegelsid käsitöö, kauplemise ja põlluharimisega. Heloodid olid orjad, kel polnud õigusi ja kes olid kohustatud töötama spartiaatide põldudel. Ateena kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselankid, mil 20-aastaselt võisid oaleda rahvakoosolekul ning 30-aastaselt võisid kandideerida nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikuks. Metoigid ehk võõramaalased pidid makse maksam ja teenima Ateena sõjaväes.
Georges Braque 1882.a Argenteuil-sur- Saines 1963.a Pariisis. Kubismi esindaja 19021904 õppis Pariisis Academie Humbert'is. Teenis prantsuse sõjaväes Leiutas kollaazitehnika Violin and Candlestick http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/3/3c/Violin_and_Candlestick.jpg Küünlajalg ja mängukaardid laual http://www.metmuseum.org/toah/images/hb/hb_1997.149.12.jpg Maisons à l'Estaque http://www.productionmyarts.com/Images/braque/maison-estaque-1908.jpg Naine kitarriga http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Braque.woman.400pix.jpg Le billard http://artista
· Üks 19. sajandi tuntumaid Eesti kirjanikke · Tema teosed on mõjutanud eesti keelt · Õppis apteekriks, kuid hakkas vabakutseliseks kirjanikuks · Tema kodumajas Palamusel asub praegu muuseum Elulugu · Sündis 7. jaanuaril 1887 kingsepa peres · Õppis lugema juba viie aastaselt · Alustas õpinguid külakoolis · Õppis ülikoolis apteekriks ning töötas aastaid sellel alal. · Apteekritöö kõrvalt alustas kirjutamist ning jätkas seda sõjaväes Oskar Luts (18871953) Elulugu · Osales Esimeses Maailmasõjas 1914. a. · Abiellus Venemaal 1917. aastal, samal aastal kolis Tartusse. · Alates 1921. aastast pühendus ta ainult kirjutamisele · Tema kirjanduslikku tegevust on hinnatud aunimetuse ja ordeniga · Oskar Luts suri 23. märtsil 1953 Tuntumad teosed · "Kevade" · "Suvi" · "Tootsi pulm" · Näidendid "Kapsapea" ja "Pildikesed Paunverest"
Johannes Vares-Barbarus 2017 Elulugu Sündis 12.01.1890 Viljandimaal Õppis Kiievis arstiteadust I maailmasõja ajal oli vene sõjaväes Osales Eesti vabadussõjas Peale vabadussõda alustas luuletuste kirjutamisega Luule oli sotsiaalkriitiline, kuid jäi siiski pigem elitaarseks Esimene luulekogu „Fata-Morgana“ 1940. aastal sai peaministriks Peale Eesti okupeerimist muutusid luuletused Nõukogude liitu ülistavaks Suri 29.11.1946 Tallinnas Kirjaniku foto Ürgelemendid Algusen polnud sõna — oli joon. Polnd harmoonilist kõla — oli toon. Maakera vettinud risu
tase sürrealistlik kunstnik Kolmas tase Neljas tase Alustas joonistamist 1910 Viies tase 1916-1918 õppis Académie Royale des Beaux-Arts Alguses maalis kubistlikus ja futurislikus stiilis. 1920-1921 teenis belgia sõjaväes, kus koges hullunud seersandi piinamist ja mõjutas tema mõtte maailma väga 1927 avas esimese näituse Brüsselis, mille maine lömastati kriitikute poolt Teise Maailmasõja ajal elas ja töötas Brüsselis, kus valmis tema karjääri kuulsamad teod. Suri 1967 oma voodis, vähkkasvaja tagajärjel. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
1) Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast 2) Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse, keda Inglismaal ei sallitud 3) Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt Charles l (valitsusaeg 1625-1649) Kuninga pooldajad: Parlamendi pooldajad: Aadlikud ja anglikaani Kodanlus ja puritaanid kiriku esindajad Oliver Cromwell · Puritaanist maa-aadlik · Inglise kodusõjas üks parlamendi vägede juhte, kes purustasid sõjas rojalistid · Kehtestas sõjaväes range distsipliini, eksimuste eest olid määratud ranged karistused k.a hukkamine · Pärast Charles I hukkamist (riigireetmise eest) juhtis lühiealist Inglise vabariiki · Vallutas Iirimaa ja Sotimaa · Valitses 1653-1658 (kuni surmani) Inglismaad lordprotektorina Cromwell (valitsusaeg 1653-1658) Cromwelli diktatuuur · Tema valitsusajal soositi puritaanlust, alles jäi ka anglikaani kirik, kuid kaotas riigikiriku positsiooni
Luts Lapsepõlv *Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *19091910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal pension *1945 anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus *1946 autasustati Tööpunalipu ordeniga Esimesed teosed *Näidend"Pildikesed Paunverest" *17. novembril esietendus 1912 aastal näidend ,,Kapsapää" *Hakkati trükkima ,,Kevade" raamatut Tuntuim teos ,,Kevade" ,,Kevadet" peetakse
Pihuarvuti Mirko Tooming Tartu kutsehariduskeskus MYE12 2013 Sisukord Mis on pihuarvuti? Pihuarvuti ajalugu. Pihuarvuti omadused. Pihuarvuti kasutus. Pildid. Mis on pihuarvuti? Pihuarvuti ehk PDA(personal digital assistant)on väike kantav arvuti ,mis on mõeldud isikliku teabe haldamiseks,aja planeerimiseks ja korraldamiseks. Pihuarvuti kasutab tavaliselt samasuguseid rakendusi nagu tavaarvuti. Pihuarvuteid on nii puutetundlikke, kui ka ilma. Sellel on olemas internett ja saab kasutada veebliehitsejana. Ajalugu Esimene pihuarvuti organizer I töötas välja 1984 Psion. 1986 avaldati sellest parandatud versioon OrganizerII Mõistet ,,pihuarvuti" kasutati esimest korda 7. jaanuaril 1992 aastale Apple tegevdirektori poolt. 1991 järgnes Psioni 3. seeria, millel ...
Lõpus tuli välja et isegi kartsas saab korralikumat sööki kui koolis. Peale söömist asusime ringkäigule. Peatusime takistusraja juures, aga sinna meid ei lastud kuna oli märg ja libe. Margus Isotamm rääkis et nende pataljoni rekord on natuke alla 3 minuti, aga maaimarekord enam vähem 2 minutit. Edasi läksime masinaparki vaatama ja sai isegi masinatesse sisse astuda. Nendel sõduritel kes sõjaväkke suvel kutsutakse on võimalik sõjaväes riigi kulul teha erinevate sõiduvahendite lubasid. Nt veoauto, mootorratas, buss jne. Hakkas vihma sadama ja läksime sõjaväelaste õpperuume vaatama. Jällegi oli õppehoone uus ja korralik. Klassid panid lausa kadestama. Kõik klassid olid viimast tehnikat täis, isegi toolid olid pehmed ja mugavad. Natuke pikema pausi tegime auditooriumis kus vaatasime väikest videot ja Margus Isotamm rääkis natuke sõjaväest. Saime teada et suvel sõjaväkke kutsutud inimesed peavad sõjaväed
oma territooriumi Venemaale sõita ning toetas neid hiljem ulatusliku rahaga. Venemaale jõudnud, käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatut väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Enamlaste esimene katse 1917. a suvel võimule tulla ebaõnnestus, kui Ajutine Valitsus surus selle maha. Samal ajal kukkus Ajutise Valitsuse algatatud pealetungioperatsioon idarindel, sõjaväes ja kogu maal kasvas kaos. Ainsaks võimaluseks Venemaad päästa on kehtestada sõjaväeline diktatuur. Ajutise Valitsuse koosseis vahetus kiiresti, etteotsa tõusnud Kerenski oli hea kõnemees kuid nõrk organisaator. Kindral Lavr Kornilov üritas Venemaal teostada sõjaväelist riigipööret. Enamlaste abiga suutis Kerenski selle maha suruda. Oktoobripööre- Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet madalale langenud. Võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud
(1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse. Hariduskäik * 18921894 Viiratsi vallakool. * 18951897 Viljandi 1. algkool. * 18971900 Viljandi linnakool. * September 1902-5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. * 17. oktoobril 1909 mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. Teenistuskäik Eesti rahvuslikes väeosades ja Eesti Vabariigi sõjaväes 2. detsembril 1917 kutsuti Johan Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt Eestisse formeeritava 1. eesti jalaväediviisi ülemaks. Juhtis Eesti rahvusvägesid kuni 19. veebruarini 1918, mil oli sunnitud Eestis võimu haaranud enamlaste survel lahkuma. 3.Tegevus Nõukogude Venemaal Eesti okupatsiooni ajal Saksa vägede poolt * Saksa okupatsiooni ajal tegutses Johan Laidoner Eesti Ajutise Valitsuse sõjalise esindajana Nõukogude Venemaal Petrogradis, kus korraldas eesti
Erko Tölpt Vanalinna Hariduskolleegium 10.10.2016 Aleksander Tõnisson Aleksander Tõnisson sündis 17. aprill 1875 Tartumaal ja suri 30. juuni 1941 Tallinnas. A.Tõnisson oli Eesti sõjaväelane kelle auastmeks oli kindralmajor mille ta sai 1918 ja 1934-1939 oli ta Tartu linnapea ning 1939-1940 oli ta Tallinna ülemlinnapea. Tõnisson õppis Eesti Aleksandri linnakoolis Põltsamaal ja 1897-1899 Vilno sõjakoolis. Sõjaväeline teenistuskäik Teenistuskäik vene sõjaväes - Sõjaväeteenistusse astus A. Tõnisson 30.august 1896 teise järgu vabatahtlikuna. 29.oktoober 1899 ülendati ta alamleitnandiks, misjärel teenis kuni 30.augustini 1900 113. jalaväepolgus nooremohvitserina, 1904.aasta sügiseni pataljoni adjutandina. 1905.aastal võttis A. Tõnisson 1. kütipolgu koosseisus rooduülemana osa Vene-Jaapani sõjast. Seejärel teenis kuni 1909. aasta sügiseni Riia õppepataljonis ning 24.juulini 1914 113. jalaväepolgus õppekomando ülemana ja rooduülemana
Millised olid eestlase valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi armeedes, nendeks olid: Soome, Saksa ja Nõukogude armeed. Vähesed eestlased sõdisid ka teiste riikide poolel, aga neid oli minimaalselt. Some sõjaväes sõditi peamiselt vabatahtlikult ja enamasti need mehed, kes ei tahtnud minna ei Punaarmeesse, ega ka Saksa sõjaväkke. Punaarmees võidelnud eestlased olid sinna sattunud peamiselt sundmobilisatsiooni käigus, aga mõned ka vabatahtlikult. Saksa relvajõududes sõdisid eestlased algul vabatahtlikult, kuna lootsid kätte maksta Nõukogude Venemaale, hiljem aga seadsid ka sakslased sisse
Jerome David Salinger(1919-) Ameerika kirjanik, kelle romaan,, kuristik ruk" võitis suure lugejaskonna 2 maailmasõja järel. Ta sündis New York 1919 eduka kaupmehe perekonnas, 1936 astus new york ülikooli, kuid lahkus peagi et õppida äri saksamaal ja poolas. 1938a Ursinuse koledz, Pennsylvanias, aga lahkus sealt mõned kuud hiljem et õppida kirjutamist Burneti juuresKolumbia ülikooli juures. Teenis Ameerika sõjaväes 1942-1945. Esimene teos,,NOORED" ilmus Byrneti ajakirjas,,Story" 1940.a 1947,,Ümberpööratud mets" (edu ei kaasnenud) 1948 ,, Parim päev banaanikala püüdmiseks". 1951.a Kuristik rukkis"(portree linnateismelistest) 1951 ,,9lugu"(võlts kaasaegne elu) Samal aastal kolis ta Inglismaale Cornishisse. Kirjutas säästlikult ja ainult Glasside perekonnas. Need lood koguti kokku raamatusse ,,Franny ja Zooly" (1961.a) ,, Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" ning ,,Seymore, sissejuhatuseks". Menu
GPS Genno Geven Luhtaru 12.b Klass GPS Global Positioning System Üleilmne asukoha määramise süsteem Globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem Haldaja USA Kättesaadav kõigile Loodi USA Kaitseministeeriumi poolt Kujunes välja 1973. aastal GPS SATELLIIT AJALUGU Sarnaneb raadionavigatsiooni süsteemiga Algne inspiratsioon NSVL-lt Sputnik Esimene satelliit-navigatsiooni süsteem Tuumasõjaoht GPS satelliitide ülevaade STRUKTUUR Kosmose segment Kontrollsegment Kasutaja segment KONTROLLJAAMA D GPS SÜSTEEM 24 satelliiti Tiirlevad 20200km kõrgusel Iga päev kaks täistiiru ümber Maa Igas Maa punktis vähemalt neli satelliiti GPS signaalid GPS SÜSTEEM SATELLIIT SATELLIIT ORBIIDIL TÖÖPÕHIMTE GPS satelliit edastab andmed satelliidid saadavad vastuvõtjasse signaale Vastuvõtja arvutab asukoha Kaugused leitakse alg- ja lõppaegu võrreldes Trilateratsiooni meetod GPS SÕJAVÄES Asukoha määramine Sihtmä...
Gerta Jürjens 8.D Põltsamaa Ühisgümnaasium Elvis presley Elvis Presley Elvis Presley sünninimi oli Elvis Aaron Presley. Ta sündis 8. jaanuaril 1935. aastal Mississippis, USA-s. Elvis Presley Elvisel oli kaksikvend Jesse, kes sündis pool tundi varem surnuna. Ta oli lapsepõlves vaikne ja häbelik poiss, kel oli vähe sõpru ja kes oli oma emast väga sõltuv. Nende perekond oli usklik, mis tõttu nad käisid kirikus ja olid muusikaga väga seotud. Elvis Presley Tema üks suurimaid kirgesid läbi aastate oli Click to edit Master text styles karate. Second level 1970-ndatel avas ta Third level Fourth level oma karatekooli. Fifth level Elvisel oli karates must vöö. Võitluskunstidega hakkas ta tegelema sõjaväes. Elvis Presley Elv...
Hetiidid 2000 eKr oma riik Indoeurooplased Ühiskondlik korraldus oli demokraatia sugemetega, kuningas toetus sõjalisele aristokraatiale Talupojad ja linnaelanikud olid vabad ning teenisid sõjaväes Orjad võisid võtta osa koosolekutest, arvuliselt oli neid vähe Pärsia impeerium jagati satraapideks Suur kuningatee- Susa linnast Lõuna- Iraani Avesta- sisaldas Zarathustra õpetust, mis on kirja pandud Iraani pühade tekstide kogumikku. See koondas endast hümne jumalatele, palveid, ettekirjutusi jumalateenistuseks, legende, õpetusi ja muudki Pärsia kuningad: Kyros II, Dareios Foiniika ja Iisrael Asuvad Vahemere idarannikul Heebrealaste ajalooetapid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
