KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks vä...
laskurpataljon, kuid sakslaste edasiliikumist see ei peatanud. 16. septembri hommikuks oli Muhu vallutatud. Pilt 16 Staabiveltveebel Heinz Lisdat 151. jalaväerügemendi 6. kompaniist ületab esimesena Väinatammi õhkulastud osa selle Saaremaa poolses otsas 16. september 1941. Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901: 15 Pilt 17 4. patarei kerge välihaubits ja veoauto Väinatammi purustatud kohta ületamas. Paremal Nõukogude sõjavangid, kelle abil Väinatammi parandati. Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901: 19 16. septembri hommikul algas rünnak Muhust Saaremaale. 151. jalaväerügemendi II pataljoni üksused ületasid leitnant Mertinsi ja Brossoki juhtimisel suuremate takistusteta Väikese väina tammi. Leitnant Mertins sai ettevõtmise eest autasuks Saksa risti kullas. Ainult tammi Saaremaa-poolses otsas avas tule üks kuulipildujapesa, mis aga alistus. Sealt edasi hõivati
1. Olemus Riigisisene õigus- palju süsteeme, rohkem kui riike. Riigis võib olla mitu riigisisest õigust. Rahvusvaheline õigus - normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide käitumist ning teatud määral ka füüsiliste ja juriidiliste isikute käitumist. ❏ Kodakondsus on rahvusvahelises õiguses päris tähtis (nt kui Eesti kodanik peaks välismaal sattuma hätta, siis on tema eest õigus välja astuda just Eesti riigil). ❏ Rahvusvaheline õigus pole ühesugune kõikjal maailmas ega kehti ühtmoodi kõigi rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (nt kui me võtame mingisuguse rahvusvahelise lepingu, siis me ei saa eeldada, et see kehtib kõikide riikide suhtes) ❏ Alati tuleb kontrollida normi või printsiipi kehtivust konkreetse rahvusvahelise õiguse subjektide suhtes (UNITED NATIONS TREATY SERIES (nagu rahvusvaheline ...
Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik peali...
Soomest, Rootsist, Taanist ja Lätist tuli vabatahtlikke ka Eesti jalaväeüksusi aitama. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima vabatahtlike hulga lähetas Soome. 13. Veebruari algusel 1919 hõivasid Eesti väed Võru, Valga ja Petseri. Sellega oli vaenlane Eestist välja löödud. 14. Eesti sõdis lõunarindel nii Saksa-kui väheste Vene vägede vastu, aidates Lätit. Eestlased vallutasid ka Võnnu. 16. Saaremaa mässu puhul oli tegu sellega, et I maailmasõja sõjavangid ja demobiliseeritud sõjamehed ei tahtnud sõjast kuuldagi. Seetõttu tapsid nad mobiliseerijate liidri ning tahtsid Saaremaal oma valitsust teha. 17. Sõjategevuse ülekandumine Eesti piiridest eemale stabiliseeris olukorra. See võimaldas Asutava Kogu valimised läbi viia. Ülekaalu saavutasid vasakpooled ja keskerakonnad. 23. Aprillil 1919 astuski 120-liikmeline Asutav Kogu kokku. Tähtsaks seaduseks sai 1919. a. 10. okt. vastuvõetud maaseadus. Väga oluliseks seaduseks sai 1920. A.
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
varakeskajal. Paremate hulka kuulutakse sünnipäraselt, omaette seisus vaimulikkond. On ka mittevabu vaimulikke, kes palvetavad isanda eest. Kõrgkeskaeg mittevaba vaimulikkonda ei tunne. 8.sajandil elanud inimeste seast kuulutati pühakuteks 130 inimest, kellest 97% aadlikud. 12. sajandil kuulutati pühakuteks 290 inimest, kellest 50% mungad, piiskopid. 13 Varakeskajast pärineb sõna orja jaoks ehk sklaav, mis tuleb skandinaavlasest, sest paljud sõjavangid olid Skandinaaviast. SERVUS =SLAVE =SKLAVE Poliitilised olud ebakindlad, üks hõim alistas teise (selle eliit tapeti, loomad võeti ära). Aadel on õilsam, paremat päritolu, sünnipäraselt suurem. 10.- 11. sajandi vahetuseks toimus aadli suguvõsa liidrite struktuuris muutused, suhted stabiliseerusid, maavalduste liikumine vähenes. Pärandus läks nüüd isalt pojale, mitte võimsamale. Pärimisreeglid selgemad ja kindlamad. Aadlil oluline linnus, tema keskus.
30 - vaherahu jõustus 2. veebr Tartu rahuleping 30. märts rahuleping jõustub Rahulepingu tingimused Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast) Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta Sõda arvudes Eesti sõjaväes 75 000 80 000 Inglise laevastik Soome vabatahtlikud 4000 Vene valged 20 000 -50 000 Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 + Langenuid 3600 -5000, vangis 700 Venemaa 160 000 + Langenuid ?, vangis 10 000 Hilary Karu 58 D 11 EESTI AJALUGU
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Gustav III vastu oli suur osa aadelkonnast, kellele ei meeldinud absolutistlik riigipööre. Suurem osa ohvitseridest pärines aadliseisusest, kes olid kuninga poliitika vastu. Kõik need argumendid tõid kaasa selle, et Rootsi selle sõja kaotas. Talupojad rannikumetsades olid rootslasi ootamas. On teada, et talupoegi metsadesse läks, arvu pole teada. 1790.a kevadel aprillis toimus merelahing Tallinna lähistel, mis lõppes rootslaste täieliku lüüasaamisega, osa neist langes vangi. Rootsi sõjavangid viidi Venemaale läbi Eestimaa kubermangu. Lõppkokkuvõttes Rootsi oma sõjalisi eesmärke ei saavutanud. Venemaa Rootsi suunal suurt sõjategevust ei rakendanud. 1790 sõlmiti rahuleping, mis kinnitas Uusikaupunki (Nystad) rahutingimusi ja ka Turu rahutingimusi. Rootsi mattis lõplikult maha revanšiidee, lepiti lõplkult, et Eestimaa ja Liivimaa on Rootsi võimu alt lõplikult läinud. Gustav III langes vandenõu ohvriks, suri atendaadi
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuse...
- "õiguste (õigussüsteemide) konflikt", konfliktinormid - Allikad: riigisisene ja rahvusvaheline (avalik) õigus (nt Haagi konventsioonid) 71. Milline on tava ja põhimõtete koht rahvusvahelises õiguses? 72. Näited mida rahvusvaheline õigus reguleerib? - "Asjad": territoorium, meri, kosmos, keskkond - Isikutele kuuluvad asjad ja õigused: kultuuriväärtused, autoriõigus - "Isikud": sõjavangid, põgenikud, inimene, lapsed - "Tehingud": kauplemistingimused, laenud 73. Näited kuidas tahvusvaheline õigus toimib? Vaidluste lahendamine a. Läbirääkimine; vahendus, lepitus, head teened b. Vahekohus ja kohtumenetlus i. Jurisdiktsiooni tunnustamine ii. Erinevad rahvusvahelised kohtud Jõu kasutamine c. Agressioon d. Individuaalne enesekaitse; ennetav tegevus e
3) Saadetakse laiali Nõukogude Eesti küti polgud, mõlemad lubasid et ei lase oma territooriumil tegutseda organisatsioonidel, mis pretendeerivad teise riigi valitsemist. 4) Juhul kui tulevikus tunnustatakse rahuvsvaheliselt Eesti neutraliteeti siis Nõukogude Venemaa tunnustab seda samuti. 5) Venemaal elavad eestlased ja Eestis elavad venelased said loa tagasi pöörduda oma kodumaale. Eestisse tuli tagasi 40 000 inimest. Vahetati välja sõjavangid ja vangistatud tsiviilisikud, Venemaalt Eestisse tuli 1000-kond inimesi ja Eestist Venemaale läks 10 000-kond vange. 6) Mõlemad pooled loobusid sõjakahjude hüvitamise nõudmisest ja ühtlasi Venemaa deklareeris, et Eesti ei kanna vastutust endise Vene impeeriumi välisvõlgade eest. Deklareeriti, et kõik vara, mis on Eestimaal kuulub eestlastele. 7) Lubati tagastada kultuurilisi ja kunstilise varasid, kuid see jäi tegemata.
peatselt algas ka rahvuslaste, anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Juute hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta, ainuüksi rahvusliku kuuluvuse alusel. Alates 1942. aastast hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Samamoodi hukati ka mustlasi. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest moodustasid nõukogude sõjavangid, kellest enamik suri vangilaagris nälja, haiguste ja kehvad elutingimuste tõttu, osa hukati. Eestlased sõdivate riikide relvajõududes Okupeeritud alade kodanike värbamine või mobiliseerimine on rahvusvahelise õigusega keelatud. Nii Saksamaa kui NSV Liit rikkusid seda sätet. 1. Punaarmees mil viisil satuti Nõukogude tagalasse? · 22. territoriaalkorpus Eesti Vabariigi sõjaväe baasil formeeritud, teenis u 7000
Kaua kehtis võlateooria ( kust koloniaadi süs pärit on): Olid vabad talunikud Ita ja Rooma imp aladel,kuid nad ei suutnud oma renti enam tasuda, jäädi üha enam võlgadesse- maavaldajatel üha suurem huvi neid sunnismaistada. Tp on see teooria ümber lükatud. Osa varasemaid autoreid nägi koloonide s taludesse asustatud orjade nnäol. Teine teooria koloniaadid tekkimisest oli see, et nad on lihtsalt rooma imp aladele ise tulnud barbarid või asustatud sõjavangid. Ümber seda pole lükatud, kuid nad polndu kindlasti kandev mass. Mõningatesse talukohtadesse võidi orjad asustada aga tp ikkagi selline kõige üldisem ja aksepteeritavam seisund on see, et tegemist oli algselt vaba talunikega, kes olid kohalikud ning tuleb arvestada seda, et isegi orjuse kõrgperioodil ei olnud orjatööjõud domineeriv vaid ka pidevalt oli erinevaid orjajõul ülesharitavaid maid, kuid oli ka palgatööjõudu ja renditalunikke. Rooma aja lõpuks orjus
00. 1) Saksamaa okupatsiooniväed peavad taganema vallutatud aladelt ja Elsass- Lothringist. 2) Saksa armee peab tagasi tõmbuma Reinimaa vasakkaldalt (mis on vana Saksamaa ala), mille võtavad oma kontrolli alla vastased, Reinimaa paremale kaldale peab jääma relvastamata erapooletu vöönd 50km laiuses. 3) Sakslased peavad loovutama oma raskerelvastuse ja selle transpordivahendid ning allveelaevad Entente'le. 4) Saksamaa peab koheselt vabastama sõjavangid. 5) Saksamaaga varem sõlmitud lepingud kaotasid kehtivuse (muuhulgas Brest-Litovski relvarahu). 6) Saksamaa kaubandusblokaad jäi kehtima (välja arvatud heategevusorg. , toiduabi) kuni 1919a suveni. 7) Saksamaa peab kompenseerima kõik sõjakahjud. Eesmärgiks oli Saksamaa uue agressiooni välistamine. Need punktid lõid aluse Saksamaa nõrgendamisele. Need taotlused kinnitab Versailles' rahuleping 28.06.1919. I Maailmasõja konkreetne hind
3 novembril Austria kapituleerus. 28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon). 9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist. Pariisi rahukonverentsil (1919-20) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Ida-Preisimaa operatsioon 1914, 15. augustil ületasid Venemaa 1. armee ja 20. augustil 2
Eestlased ei tahtnud Lätis enam kaugemale rünnata ja nad jäid oma positsioone hoidma. 28.06.1919 - Versailes' sõlmitud rahuleping nõudis samuti Saksa vägede lahkumist baltikumist. 21.07.1919 - Sõlmiti Eesti ja Läti vahelisi suhteid korraldav leping Riias. Sõja käigus kasutati ka gaasimürske, kuid neist oli vähe kasu, sest maa oli tasane ja alati puhus tuul. BERMONDT-AVALOVI AVANTÜÜR (08.10.1919-23.11.1919) Jaanuar 1919 - Vene monarhistidel Berliinis tekkis plaan, koondada vene sõjavangid Saksamaal armeeks ja tuua see Kuramaale. Eesmärgiks sai purustada bolsevikud Venemaal. 30.05.1919 - esimesed 350 meest asusid teele. Ülemjuhatajakas nimetati isehakkanud polkovnik-vürst Bermondt-Avalov. Ta nimetas oma väeosa Vene Läänearmeeks. Sisuliselt oli see von der Goltzi marionetiks. Septembris oli selles juba 8000 meest ning oktoobris 15'000. 1919 Juuli - VI reservkorpusele anti käsk evakueeruda Saksamaale. 38
Tegelikult orje ei röövitud aafrikast, neid osteti. Lääne aafrika rannikul oli naine, kes oli vahendaja. Kutsuti külla põhja ameerikasse. Kui käis ringi külades, pidi olema ihukaitse juures. Rooma ajaloos ei olnud kunagi olukorda, kus etniliselt või rassiliselt määrati orja staatus. Algselt oli orjade allikaks suures osas alistatud rahvaste ühe osa orjastamine ja sõjavangi viimine. Alates vabariigiaja keskel 3 saj ekr andsid sõjavangid tühise osa orjadest. Põhilised orjade saamise allikad olid orjade endi järeltulijad. Teiseks allikaks olid hüljatud lapsed. On olemas juhtumeid, kus vabad inimesed müüsid oma lapse orjusesse. See oli väga häbiväärne tegu, sellest ei räägitud, sp ka vähe allikaid. Vabade inimeste endi müümine orjusesse, sellest ei tahetud rääkida. Tekkis kiusatus müüa orjusesse sest nägid, et orjad elavad paremini. Teatud ametid anti traditsiooniliselt pidada ainult orjadele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
