möödudes või pärast sõjaretke läks see taas laiali. Egiptuse sõjavägi koosnes põhiliselt kilpide ja odadega relvastatud jalaväelastest, eliitväe moodustasid kahe sõdalaseda mehitatud hobukaarikud. Uue riigi ajal oli Egiptuselt kogu Lähis-Ida kõige paremini korraldatud sõjavägi. Orjad oli peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusesse langenud endised käsitöölised ja talupojad ja võõramaist päritolu sõjavangid. Egiptuse ühiskond oli seega rangelt hierarhiline. Selle tipus seisnes absoluutse võimuga jumalkuningas kui kogu riigi, ühiskonnaja isegi looduse seaduspärase toimimise tagatis. Ühtlasi oli ülikkond Egiptuse ühiskonnas ainus niisugune jõud, mis suutis aeg-ajalt vaarao võimutäiust ohustada. Ehkki Mesopotaamia riikides oli ühiskonna- ja valitsemiskorraldus märksa muutlikum kui Egiptuses, võib siingi eristada teatavaid ajast aega ja riigist riiki püsinud ühisjooni
, mida kasutati ka vilja kuivatamiseks Tähtsamaks haldusüksuseks olid kihelkonnad , mida 13. saj võis olla umbes 45.. Muinasaja lõpul oli alanud ka nende liitumine maakondadeks. Varem arvati , et enamik eestlasi olid varanduslikult ja õiguslikult enam vähem võrdsed. Viimasel ajal on jõutud seisukohale, et muinasaja lõpul on varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes talupojad ja maaomanikud, kes pidid ülikutele tasuma andamit.. Kasutati ka orjasid, kelleks muudeti sõjavangid. 3.Kas eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul oli piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Too oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Ei olnud. Näiteks on Tartu rüüstamine ja vallutamine (1030-1061a.) venelaste poolt. 4. Iseloomusta eeslaste elu-olu 12. sajandil. Eestlased olid suhteliselt pikkakasvu ja heledapäised. Riided olid valmistatud villasest riidest ja mehed kantsid nahkvesti. Peamine riie oli siiski tekstiil, mida kaunistavad ehted, nt
, mida kasutati ka vilja kuivatamiseks Tähtsamaks haldusüksuseks olid kihelkonnad , mida 13. saj võis olla umbes 45.. Muinasaja lõpul oli alanud ka nende liitumine maakondadeks. Varem arvati , et enamik eestlasi olid varanduslikult ja õiguslikult enam vähem võrdsed. Viimasel ajal on jõutud seisukohale, et muinasaja lõpul on varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes talupojad ja maaomanikud, kes pidid ülikutele tasuma andamit.. Kasutati ka orjasid, kelleks muudeti sõjavangid. 3.Kas eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul oli piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Too oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Ei olnud. Näiteks on Tartu rüüstamine ja vallutamine (1030-1061a.) venelaste poolt. 4. Iseloomusta eeslaste elu-olu 12. sajandil. Eestlased olid suhteliselt pikkakasvu ja heledapäised. Riided olid valmistatud villasest riidest ja mehed kantsid nahkvesti. Peamine riie oli siiski tekstiil, mida kaunistavad ehted, nt
· 24. oktoober lõi Ungari Austria-Ungari keisririigist lahku · 28. oktoober lõi Tsehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahku · 3. november kapituleerus Austria · 3. novembril paisusid Saksa laevastike rahutused revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon) · 11. november kirjutati alla Compiegne'i vaherahule Antandi ja Saksamaa esindajate poolt · Saksamaa alistus, kohustus evakueerima ja demilitariseerima Reini tsooni, kohustus vabastama sõjavangid, loovutama põhiosa relvastusest ja raudtee-veeremist. Toimus desarmeerimine. Pariisi rahukonverentsil surusid võitjariigid sakslastele peale Versailles' rahu (1919-1920), mis piiras nende iseseisvust ning millega kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks. Tulemused: Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia
Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 23 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kui Egiptuse sõjakäigul toimunud Jaffa kindluse piiramisel selgus, et paljud kaitsjad olid endised sõjavangid, kes olid vabastatud tingimusel, et nad sõjas rohkem ei osale, käskis Napoleon garnisoni ja 1400 vangi tappa. Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Napoleoni on peetud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta keskmise prantsuse mehe pikkune umbes 168 cm. Väärarvamuse levikut on põhjendatud mitmeti. Üks põhjus võis olla, et tema pikkust mõõdeti prantsuse, mitte inglise jalgades. Teised
Nad valisid Verduni kindluse, mis lukustas juurdepääsu Pariisile. Lahing kestis 10 kuud. Mõlemal pool langes üle miljoni mehe. Prantslased suutsid Verduni kaitsta. Compiegne'i vaherahu 11. novembril 1918. aastal kirjutati Compiegne'i metsas Antandi vägede ülemjuhataja Foch'i salongvagunis alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. Algas desarmeerimine. Veebruarirevolutsioon tsaar Nikolai II loobus troonist.Võim läks Ajutisele Valitsusele, kes asus ellu viima demokraatlikke reforme. Oktoobrirevolutsioon - kommunistide vägivaldne võimuhaaramine Venemaal 1917. aasta novembris (vana kalendri järgi oktoobris) Vabadussõda - Eesti võitlus iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa ja Landeswehri vastu aastatel 1918-1920 Landeswehri'i sõda - Eesti vägede ja Landeswehri relvakokkupõrge Läti territooriumil
· 28. okt algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon). Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist · 11. nov kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja. Saksamaa alistus · Saksamaa kohustus vaherahuga: evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50 miili ulatuses vastutasuta vabastama sõjavangid loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik allveelaevad loovutama suurema osa oma raudtee-veeremist · Pariisi rahukonverents. Võitnud imperialistlikud riigid surusid 28. juuni 1919 Saksamaale peale Verssailes' rahu: see nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul piiras tema iseseisvust kuid säilitas Saksamaa sõjalise jõu kui potensiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu
6. Kirja areng 7. Egiptuse ajaloo põhietapid + iseloomustus Orjad- teenisid templites, majapidamistes, vaarao juures, ehitusel, Vana riik- u 2650-2100 eKr. Egiptuse riigi sisemise ühtsuse ja sõjaväes (kui vaja oli). Olid endised talupojad, käsitöölised või valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg. Giza püramiidid. võõramaist päritolu sõjavangid. Naabermaadega läbikäimine väga hõre, kujunesid välja Egiptuse tsivilisatsiooni põhitunnused. 10. Egiptuse eluolu Keskmine riik- u 1950-1650 eKr. Tähtis osa riigi juhtimises · Elati maal noomide asehalduritel. Egiptusele oli allutatud juba Nuubia. · Ülikud uhketes majades, lihtrahvas savionnides Keskmise riigi aeg lõppes (Aasiast) hüksoslaste sissetungiga
Peeter-Pauli kindlus. See rajati Zajatsji saarele (eesti Jänesesaarele) Neeva parema kalda lähedale mõne kilomeetri kaugusele merest. Kuna Peterburi rajati suhteliselt soisele alale, siis soo kuivendati suure hulga kraavide abil, nii et Peterburi on nimetatud ka Põhjamaade Veneetsiaks. Pinnast kergitati: tükk aega pidi igaüks, kes Peterburi saabub, kaasa võtma kive või palke. Peaaegu kogu töö tegid talupojad ja Rootsi sõjavangid. Ühe hinnangu järgi suri ehitusel 40 000 inimest. Peeter I kavatses uue pealinna südameks teha Vassili saare (Neeva delta suurim), kuid saarele oli raske ligi pääseda. Linna keskmeks kujunes hoopis Admiraliteedihoone ümbrus. Admiraliteet oli laevaehitustehas, mida Peeter-Pauli kindluse lähedale ehitama hakati. Esimene inimene, kes Peterburi maja ehitas, oli Balti sõjalaevastiku ülem Cornelius Cruys. Sillad
Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800- 500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: • a) Aristokraadid- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega. Ühiskonna struktuur • b) Lihtrahvas - vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, käsitöölised ja väikekaupmehed. • c) Orjad- vaesunud ja võlgade katteks orjusesse müüdud kehvikud, sõjavangid või orjaturgudelt ostetud välismaalased. Orjandus • Orje oli palju (sõltuvalt linnriigist kuni 80%), kes tegid ära suurema osa tootvast tööst. • Orjust peeti ühiskonnale vajalikuks ja normaalseks nähtuseks ning orje omasid sageli ka vaesemad inimesed. Orjandus • Orjade suur hulk ja nende massiline kasutamine tootmisprotsessis andis vabadele inimestele vabaduse tegeleda riigiasjadega, enese harimisega või erinevate kultuurivaldkondadega ning
Õpikust lugeda lk 146 -152 Vana-Rooma kodanikkonna ja valitsemise kohta. Pöörake tähelepanu mõistetele senat, senaator, magistraat, nobiliteet, patriits, plebei, rahvakoosolek, 12 tahvli seadus, jaga ja valitse Vana-Rooma kodanikkond Patriitsid, kes olid rikkad ja põliste suguvõsade liikmed, kellel oli ainus õigus olla riigiameteis. NING Plebeid, kes olid enamasti vaesed ning isegi jõukamatel ei olnud poliitilisi õigusi. Suurem osa kodanikkonnas olid plebeid NING Orjad- sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased Vana-Rooma valitsemine Pea kogu rahvas võtis riigi valitsemisest osa(res publica ehk rahva asi). Kuna Rooma oli pikka aega vabariik, siis hakaks res publica aja jooksul tähendama just vabariiklikku korraldust. Kõik roomased nii patriitsid kui ka plebeid moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Kuigi patriitsidel ja plebeidel olid võrdsed õigused, oli riigikord siiski aristokraatlik,
Mõistlikuks ja harivaks ajaviiteks olid teatrietendused. Ei peetud lugu heast sisust, vaid siia tuldi naerma tooreste naljade üle. Suure ja püsiva poolehoiu osaliseks sai tsirkus, kus väljaõppinud sõitjad kihutasid kaherattalistel vankritel võidu. Peale tsirkuse anti etendusi veel amfiteatris. Siin võitlesid gladiaatorid elu ja surma peale ringi- või ovaalikujulisel platsil, mida piirasid astmestikus pealtvaatajate istekohad. Gladiaatoriteks olid harilikult sõjavangid, orjad ja surmamõistetud kurjategijad. Neid valmistati ette erilistes koolides. Suurte kiiduavalduste osaliseks sai vapper võitja, võidetu langes aga üldise pilke alla. Mida verisem oli võitlus, seda suurem oli rahva juubeldamine. Kokkuvõte Rooma riik tekkis Kesk-Itaalias Latiumi maakonnas Tiberi jõe vasakul kaldal linnriigina. Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Tähtsaimad sõjad olid I II ja III Puunia sõda
puupunnid suhu pandi, et nad haavata saades ei röögiks. Sõudmisel oli tähtsaimaks innustusvahendiks piits, rütmi aitas hoida trumm. Laialtlevinud laeva olid Galeerid, aerude ja purjede abil liikuv puidust sõjalaev, millel oli 1-2 ladinapurjedega masti ja enamasti 16-32 paari ühes reas paiknevat aeru. Galeerid olid 7.-18. sajandil peaaegu kõigi Euroopa riikide laevastikus. Alates 14. sajandist olid relvastuses suurtükid. Sõudjaiks olid harilikult orjad, sõjavangid või sunnitöölised. Venemaal 1696. aastal rajatud galeerilaevastikus sõudsid sõdurid. Minu arvates oligi tolleaegsetel laevadel kõige raskem töö just sõudjatel. Parimad purjelaevad olid oma aja tõelised tehnika- ja kunstisedöövrid, mille ehitamisel ei hoitud kokku raha ja mille juhtimine nõudis suuri oskusi, kogemusi, karmi kätt ning hästitreenitud meeskondi. Purjelaevade tipptase saavutati nende laevade ajastu loojangul 19. sajandi keskel, mil
NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et okupeerida Eesti, Läti ja Leedu. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti ka sõjalisi ettevalmistusi. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikutel kästi loovutada relvad. 21.juuni juunipöördega nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabineti...
ja moodustati nõukogu. Tähtsamad polised olid Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa. Ühiskonna struktuur Aristokraadid olid suurmaaomanikud, kes võisid tegeleda ka kaubandusega. Vabad talupojad (võlaorjusesse langedes kaotasid nad oma kodanikuõigused), moodustasid kõige suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Käsitöölised olid madala sotsiaalse staatusega, sageli jäetud ilma kodanikuõigustest. Orjad olid nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad, aga ka võlaorjusesse sattunud endised kodanikud. Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond orje kasutati peaaegu kõikjal. Neid käsitati kui omaniku vara, mitte kui ühiskondlikku vara. Siit tuleneb ka erinevus idamaadest: kui seal saadi sõltuv tööjõud ühiskonna liikmete hulgast, siis Kreekas väljaspoolt kodanikkonda. Nii jäi ka ühiskonna lihtliikmel aega tegeleda riigiasjade jmt, mis võimaldas antiik demokraatia sünni.
Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatajaid. Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku. Kui esialgu olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistidele ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Hävitati mitmeid rahvuseid, enne kõike juute. Samuti hävitati ka mustlasi. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest moodustasid nõukogude sõjavangid. Umbes 1500 eestlast osales Saksa sõjaväe koosseisus võitluses Punaarmee vastu, mis saadeti aga laiali. Liituti vabatahtliku organisatsiooniga Omakaitse, mis asendas Kaitseliitu. Sakslaste korraldusel hakati tegema uusi väeosi. Näiteks idapataljoni ja politseipataljone. Taheti maksta kätte kannatuste eest, kuid samas häiris ka natsireziim. Kuulutati välja ka Eesti SS-leegion aga see polnud populaarne, sest Saksa väed olid pannud rahva pettuma.
Mõistlikuks ja harivaks ajaviiteks olid teatrietendused. Ei peetud lugu heast sisust, vaid siia tuldi naerma tooreste naljade üle. Suure ja püsiva poolehoiu osaliseks sai tsirkus, kus väljaõppinud sõitjad kihutasid kaherattalistel vankritel võidu. Peale tsirkuse anti etendusi veel amfiteatris. Siin võitlesid gladiaatorid elu ja surma peale ringi- või ovaalikujulisel platsil, mida piirasid astmestikus pealtvaatajate istekohad. Gladiaatoriteks olid harilikult sõjavangid, orjad ja surmamõistetud kurjategijad. Neid valmistati ette erilistes koolides. Suurte kiiduavalduste osaliseks sai vapper võitja, võidetu langes aga üldise pilke alla. Mida verisem oli võitlus, seda suurem oli rahva juubeldamine. Kokkuvõte Rooma riik tekkis Kesk-Itaalias Latiumi maakonnas Tiberi jõe vasakul kaldal linnriigina. Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Tähtsaimad sõjad olid I II ja III Puunia sõda
Inimkaubandus, elunditoonorlus, tööorjus, prostitutsioon, inimkaubandus loomus. Juhendaja: Karin Luts Pärnu 2013 Inimkaubandus Ajalugu Inimkaubanduse lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud. Tihti müüsid ka vanemad vaesuse sunnil oma lapsi orjusesse - nii sellepärast, et saada tasu, kui ka sellepärast, et laps jääks ellu. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna mehed kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, ehitasid tamme, töötasid kaevandustes ning ka valitseja, ülikute ja templite majapidamistes, naised töötasid valitseja või templite töökodades ketrajate, kudujate ja jahvatajatena. Aja jooksul on inimkaubandus märgatavalt muutunud
VAARAO OLI RIIGI KÕRGEIM PREESTER. oma volituste elluviimiseks vajas ta inimesi, ta määras ametisse preestrid. Kõrgemas ametnikkonnas olid kõrgemad väepealikud. Keskmise ja alamastme ametnikud olid kirjutajad, neid oli kõige rohkem. nad kontrollisid töötajate tegevusi, määrasid kohustusi ja jälgisid töö kulgu. Enamik egiptlasi olid talupojad, sh käsitöölised ja egiptuse sõjaväelased. Orjad olid enamasti talupojad, kes olid kohustused täitmata jätnud, kuid ka sõjavangid. neid kasutati töödel ja majapidamistes, samuti lõbustamistel ja sõduritena. neil oli ühiskonas vähene tähtsus. EGIPTUSE JUMALAD. väga palju jumalaid. osa jumalaid kehastas loodusnähtuseid või mõne pühaks peetud looma või lindu keda siis jumalikustati. mõni oli vähetähtis, teist austasid aga enamik inimesi või isegi kõik. mitmete jumalate tunnused kattusid. tavaline oli ka jumalate sarnastamine. jumalaid kardeti ja austati.
3) Maavabad talupojad talu lääniõiguse alusel, isiklikult vabad, koormiseid polnud, sõjateenistuskohustus. Harisid ise maad. Palju ordu alal. 4) Vabatalupojad osadest või kõigist koormistest lahti ostnud. Palju maaisandate isiklikkudes valdustes. Möldrid, kõrtsmikud, sepad, mõisaametimehed. 5) Vabadikud maata või vähese maaga 6) Sulased ja teenijad müüsid oma tööjõudu 7) Orjad e träälid sõjavangid. Kaovad 15 saj Mõisate laienemine Pühendumine maaomandi haldamisele > ise vilja tootmine Toetas konjuktuur. Siseturu nõudluse suurenemine, nõudlus ületas pakkumist > hinnatõus > viljaeksport > eramõisate rajamine ja mõisapõllud 15-16 saj Mõisapõllud talupoegade tööjõud ja töövahendid, tekkis teokohustus Talurahva õigusliku seisundi halvenemine Talupoegade sunnismaisus, pagenud talupoegade väljaandmine (va linn). Maksude suurenemine > võlad.
valgustusaja teosed. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 23 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kui Egiptuse sõjakäigul toimunud Jaffa kindluse piiramisel selgus, et paljud kaitsjad olid endised sõjavangid, kes olid vabastatud tingimusel, et nad sõjas rohkem ei osale, käskis Napoleon garnisoni ja 1400 vangi tappa. Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Napoleoni on peetud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta keskmise prantsuse mehe pikkune umbes 168 cm. Väärarvamuse levikut on põhjendatud mitmeti. Üks põhjus võis olla, et tema pikkust mõõdeti prantsuse, mitte inglise jalgades
Erinevad külatüübid: sumbküla (Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal), ridakülad (Ida-Eesti voortel), hajakülad (Lõuna-Eesti). Haldusüksusteks kihelkonnad ja maakonnad (Virumaa, Rävala, Ugandi, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala). Mõningatel andmetel olid enamiks eestlastest võrdsed, afa uutel andmetel oli levinud varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes maaomanikeks ja talupoegadeks, kes pidid ülikutele andamit tasuma. Kasutati ka orju, kelleks muudeti sõjavangid või võlgnikud. Suhted naabritega enamasti rahumeelsed. Aeg-ajalt tülid ja rööv- ning sõjakäigud. Linnused muutusid võimsamaks. Relvastuses tähtsad odad, kaheteralised mõõgad ja sõjakirved. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakalda maades jõudude tasakaal. Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli organiseeritus kõrge. Muinasusund
templite juures ja täitsid nende tellimusi. · Enamiku egiptlastest moodustasid talupojad, kelle tööd rangelt jälgiti. Talupoegade kohustuste alla kuulusid põlluharimine, niisutussüsteemide rajamine ja riiklikult korraldatud ehitusel osavõtt. · Kõige madalama kihi moodustasid orjad, kes olid töö tegemata jätnud talupojad/ käsitöölised või sõjavangid. Esialgu puudus alaline sõjavägi ja sõjavägi kutsuti kokku ainult ähvardavate ohtude korral. Uue riigi ajal tekkis sõjaväele suurem vajadus, sest siis hakkadi tegema ka vallutusretki. Moodustati alaline sõjavägi, mis moodustati sundvärbamisega. Füüsikaliselt võimekat mehed, enamjaolt talupojad, võeti eluaegsesse sõjaväe teenistusse. Vana ea korral anti sõdalastele tükk maalappi, millega nad pidid ennast ära elatama. 3. Riiklus/Valitsemine
kodanikud. Kadus piir rinde ja tagala vahel. Tsiviilelanikud kannatasid. Tsiviilil oli kõike vähe, toitu, seepi, muid tarbekaupu. Oli lõhe inimeste vahel. Inimeste valikud polnud kerged. Valiti halva ja veel halvema vahel. Mitmed riigid ja rahvad olid sunnitud sõjas osalema poolel, mis polnud neile meelepärane. Või võitlema võõraste ideede eest. Sõjakuriteod. Saksamaa: Holokaust. Hitleri eesmärgiks, puhas aaria rass, st, et juudid tuli kõrvaldada. Samuti Vene sõjavangid. Vange kasutati orjatööl Saksa tööstusettevõtetes. Väeüksus nendest. Ungarlane Wallenberg üritas juute vabaks osta, päästis tuhandeid inimesi. NSVLi tõttu kadus Wallenberg jäljetult. 6 000 000 inimest. NSVL: vallutatud aladel käituti julmalt, rüüstati, vägistati, tapeti, küüditati. Käitus halvasti ka Saksa vangidega. Enamasti tapeti või surid Siberi vangilaagritesse. Süü laiendati peredele. Eriti jubedad teod Saksamaa territooriumil. Stalin ütles numbri palju
· Hobune maksis viis korda rohkem,kui tütarlaps !!!! · Enne,kui tütarlapsi haaremisse võeti vaadati neid põhjalikult läbi: äkki on neil mingeid füüsilisi puudusi või vigu. · Kui orjatar sultanile meele järele oli,pidas ta selle endale või kinkis kellelegi tänutäheks. · Sultan oli peaaegu jumalik olend,kelle ees ei tohtinud silmi tõsta enga küsimata suud lahti teha. · Tavaliselt tähendas rasestumine ohtliku tee algust. · Eunuhhid olid sõjavangid või orjad,kes enne suguküpseks saamist kastreeriti. · Oma naise valimiseks pidasid sultanid tohutu kallist eunuhhide korpust,kuhu ajuti kuulus kuni 800 meest. · Kuldpuuri elanikud ei teadnud vähimatki sündmust väljaspool selle müüre. · Paljud haaremi naistest surid noorelt. Mõrvad ja mürgitamised olid seal tavalised asjad.Paljud naistest uputati. · Armukadeduse ja rivaalitsemise kõrval tekkisid ka väikesed
valgustusaja teosed. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2–3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kui Egiptuse sõjakäigul toimunud Jaffa kindluse piiramisel selgus, et paljud kaitsjad olid endised sõjavangid, kes olid vabastatud tingimusel, et nad sõjas rohkem ei osale, käskis Napoleon garnisoni ja 1400 vangi tappa. Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Napoleoni on peetud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta keskmise prantsuse mehe pikkune – umbes 168 cm. Väärarvamuse levikut on põhjendatud mitmeti. Üks põhjus võis olla, et tema pikkust mõõdeti prantsuse, mitte inglise jalgades
olid ka koormised tunduvalt väiksemad adramaatalupoja omadest. Sellliseid talude peremehi nimetati üksjalgadeks. Maavaba- vallutusperioodi ülikute järeltulijad Vabatalupoeg- need kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud Vabadik- külaühiskonna alumise kihistuse moodustasid vabadikud- maata vi vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupjad, olid peremehe eestkoste all. Trääl- orjad, kelleks võisid olla sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. Pärisorjus-talupoegi hakati pidama mõisniku isiklikuks omandiks Raad linnavalitsus.. valitses linna, suurus sõltus linnasuurusest. Juhtis raehärra Bürgermeister- linnapea Linnafoogt- maaisanda määratud seaduslik esindaja rae juures Tsunft- ametialade kaupa koondusid linnakäsitöölised nendesse ühendustesse Skraa- tsunfti põhikiri Gild- kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral
Saksamaa * Läänetsoonides kerkis Saksamaa taastumise etteotsa Konrad Adenauer, kes oli Kölni linnapea. Ta hakkas ühendama okupatsioonitsoone üheks kristlik-demokraatlikuks liiduks. * 1949 kuulutati välja saksa liitvabariik ja saksa demokraatlik vabariik. * 1954 õnnestus Adenaueril Pariisi lepingutega Lääne-Saksa süveräänsus taastada. Okupatsioon lõpetati ja ta astus NATOsse. * 1955 sõlmis Moskvas kokkuleppe, millega tõi kodumaale sakslastest sõjavangid. Vastutasuks tunnustas Ida-Saksamaad riigina. * Ludwig Erhard veenis USA, et tuleb teha turumajandus. * 21. juuni 1948 radikaalne rahareform- must turg kadus ja inflatsioon peatati. * 1969 sai kantsleriks Willy Brandt, endine linnapea. 1957 laseb NSVL esimesena üles sputniku 1961 läks kosmosesse Juri Gagarin 1969 Neil Armstrong ja Buzz Aldrin laskusid rohkem kui 2h Kuu pinnale 1970 sai Tšiilis presidendiks Salvador Allende
sõnakuulmiseks. Heasüdamlik, lõbus ja hoopiski mitte sõjakas egiptuse rahvas jagunes kaheks klassiks - põlluharijateks ja käsitöölisteks. Need aga, kes töötasid suurtel ehitustel, moodustasid otsekui sõjaväe. Iga tööala, eelkõige ehitustöö, vajas veojõudu ja tööriistu: keegi pidi päevast päeva ammutama vett kanalitest või vedama kive kivimurdudest. Neid raskeid mehhaanilisi töid, eriti kivimurdudes, tegid sunnitööle mõistetud kurjategijad või siis sõjavangid. Põlised egiptlased olid uhked oma vasekarva nahavärvi üle ja suhtusid põlgusega mustadesse etiooplastesse, kollastesse semiitidesse ja valgetesse eurooplastesse. Nahavärv, mis võimaldas oma kaasmaalast eristada võõramaalastest, soodustas rahva ühtsuse säilitamist rohkem kui usk, mida võib soovi korral vahetada või keel, mida võib ära õppida. Vaarao valitses riiki alalise sõjaväe ja miilitsa ehk politsei abil, samuti suure hulga
dokumendid. Usaldusväärseid andmeid ohvrite arvu kohta on raske saada selle nähtuse varjatud iseloomu tõttu. Teada saadakse vaid väikesest osast juhtumitest ning väga vähe ohvreid saab abi. Hoolimata piiratud informatsioonist on trend selge ohvrite arv kasvab. INIMKAUBANDUS MINEVIKUS Inimkaubandus oli probleemiks juba minevikus. Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias kasutati orjatööd. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud, ka müüdis vanemad vaesuse tõttu oma lapsiorjusesse, et saada sellest tasu ja et laps jääks ellu. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna . Aja jooksul on inimkaubandus palju muutunud. Inimkaubitsejad kasutavad nüüd uusi ja kaasaegseid meetodeid.. Muutunud on ka viis, kuidas ja kus kasutatakse müüdud inimesi. Kuid tegelikult tähendab nüüdisajal inimkaubandus sama, mida mitme tuhande aasta eest inimesed müüvad teisi inimesi.
Usund 1) Härg oli keskne koht usulises kombatalitluses. ARHAILINE AJAJÄRK NB! Perioodi algul tsivilisatsiooni taasteke! Arhailise arengujärgul: Läbis Kreeta väga kiire arengu. Möödus Kreeka oma arengus Idamaadest . Orjandusliku korra tekkimine: Orjust peeti Vana-Kreekas loomulikuks nähtuseks, ilma milleta ei saa ühiskonnakorraldus funktsioneerida. Orjade hankimise viisid: sõjavangid vaesunud kreeklaste orjaks müümine võõramaalastest orjade ostmine Orjade tööjõudu kasutati massiivselt ( % sõltus riigi eripärast ); võimaldas vabadel kreeklastel tegeleda: iseenda harimisega riigi- ja ühiskonna asjadega kunsti ja filosoofiaga jne Orja loeti peremehe varaks, kellega võis vabalt ringi käia ( tapmist tauniti, aga ei karistatud ). Orjad tegid raskemat füüsilist tööd ( v.a. erioskuseid nõudvat tööd ) - olid Vana-
Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel saksamaa ja austria vastu. Põhieesmärgiks oli saksa vägede purustamine ida preisimaal, et kergendada oma liitlase prantsusmaa olukorda läänerindel. Compiegne'i vaherahu sõlmimine, sõjakahjud 11.november 1918.a. kirjutati Compiegne'I metsas alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa kohustus kahe nädala jooksul kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed viima ja vabastama sõjavangid. Algas desarmeerimine. Sõjas sai surma üle 10 miljoni ja haavata 20 miljonit inimest. Sõda mõjutas rahvastiku arengut ja teravdas sotsiaalseid probleeme. Sõda halvendas inimeste elutaset. Pikad sõjaaastad purustasid moraalinormid ja tõid kasa vaimseid kannatusi.Muutused, igapäevaelu sõja ajal sõda pööras segi senised majandussidemed ja tootmiskorralduse sõdivates riikides. Majanduselu allutati relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisele.
Rõdud ja istmeread tõusid astanguliselt. Keisri ja tähtsamate isikute istekohad olid areenile lähemal, lihtrahvas istus kõige kõrgemal. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti sisenda ja väljuda. Keisril oli eraldi sisepääs. Areeni puupõrand oli liivaga kaetud. Dekoratsioonid tõmmati üles plokkide abil. Areeni all paiknes käikude, kambrite ja loomapuuride labürint. Gladiaatorid olid kas sõjavangid, kurjategijad või orjad, kes olid surma mõistetud. Nad õppisid spetsiaalsetes koolides ja võitlused andsid neile võimaluse vabadus kätte võita. Selleks kasutati ka nn. rahvahääletust. Üks kõige vaatemängulisem võitus oli merelahingute matkimine. Areen ujutati üle ja gladiaatorid võitlesid üksteisega paatidest. Mõned gladiaatorid pidid võitlema metsloomadega, näiteks lõvide ja tiigritega. Võitluse lõppedes lohistati laibad areenilt ja verised kohad kaeti liivaga.
Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, turuplats Aristokraatia - valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele. Sinna kuulusid hõimujuhtide järglased, suuromanikud, vaimueliit. Poliste ratsavägi. Deemos ehk lihtrahvas. Sinna kuulusid vabad käsitöölised, kaupmehed, talupojad. Nad omasid ka orje ning neilgi lasus võlaorjuse oht. Tegid kehalist tööd. Poliste jalavägi. Orjad umbes 1/3 elanikest. Sõjavangid,võlaorjus. Tegid rasket füüsilist tööd sõudsid, töötasid kaevandustes, põllutöö, aga ka arstid, teenijad, ammed. Oligarhia võim ühe või kahe aristokraadi klanni käes. Türannia võim ühe arustokraadi + lähikondlaste käes. Jõu ja hirmupoliitika. Demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine
Roomas olid väga kuulsad gladiaatorite verised võitlused. ,,Gladiaator" tähendab mõõgavõitlejat. Juba muistsel ajal oli roomlastel korraldada mõõgavõitlusi. Avalikeks vaatemängudeks muutusid need aja jooksul. Algul peeti neid linnaväljakutel, hiljem aga amfiteatrites. Kõige suurem amfiteater oli Colosseum, sinna mahtus umbes 50 000 pealtvaatajat. Colosseumis korraldati ka merelahinguid. Areenid sai täita kuni paari meetri paksuse veekihiga. Gladiaatorid olid enamasti sõjavangid või surmamõistetud kurjategijad, kuid oli ka vabu inimesi kes soovisid elu kaalul pannes kiiresti rikkaks saada. Enne areenile minekut treeniti gladiaatoreid koolides. Roomlased rajasid gladiaatorite koolid. Üks gladiaator oli relvastatud kiivri, nelinurkse kilbi ja mõõgaga, teine kandis teravat kolmharki ja võrku. Võideldi elu ja surma peale. Kui võitlus lõppes haavata saamisega pidi publik otsustama allajäänu saatuse.
kasutusel peamiselt karjamaana. Praegusest asumist ehitati 1914. aastal läbi kitsarööpmeline raudtee Peeter Suure Merekindluse jaoks. 1917. aastal ehitati praeguse Pelguranna alale Peeter Suure Sadama 10 suurt kütusemahutit. Enne 1940. aastat asusid asumis Sitsi elanike aiamaad. Saksa okupatsiooni ajal ehitati asumisse 16 barakki, millest esialgu plaaniti luua vangilaager, kuid tegelikkuses kolisid sinna saksa sõdurid. Sõja järel paigutati samadesse barakkidesse saksa sõjavangid. Tõeline nõukogude ehitusbuum läks Pelgurannas lahti paar aastat pärast sõja lõppu, kui tuli kiiresti lahendada kroonilist eluruumide puudust linnas. Lõime tänav ja selle lähiümbrus annab suurepärase pildi tollasest ehituskunstist. Mere äärde kavandatud suur kultuuripalee ja Stalini kuju jäid õnneks välja ehitamata. Lisaks elumajadele ja ühiselamutele kerkisid ka lasteaiad ja koolid. Piirkonna elanikkond oli algselt pea täielikult venekeelne.
tagasi. Oktoobris lähenes sõjategevus Saksamaa piiridele ja mereblokaad põhjust saksamaal nälja. Keiser Wilhelm II loobus troonist ja sellega oligi Esimene Maailmasõda läbi. 11. novembril 1918 kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist. Peale I Maailmasõda lagunes 4 impeeriumi: Saksamaa - kaotas kolooniad Türgi - Türgi asemel kujunes Türgi vabariik, ülejäänud aladest said Rahvasteliidu mandaatterritooriumid, lõunapoolsetel aladel kujunes Saudi Araabia kuningriik Venemaa - Venemaast eraldusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Leedu territoorium oli
3 novembril Austria kapituleerus. 28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon). 9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist. Pariisi rahukonverentsil (19191920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu.
Komöödiazanrid Antiigist Moliere'ini Atika Komöödia Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Eel kõige oli tegemist poliitilise pilke ja satiiriga. Olulisel kohal oli komöödias peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas- väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otse sõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Tema peamiseks pilkeobjektideks olid need kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastuiga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Selliseks puhtpoliitiliseks komöödiaks on näiteks ,,Ratsanikud". Teiseks pilkeobjektiks ol...
Nende kohustusteks olid pärast viljakoristust pool oma saagist riigi salvedesse anda, niisutussüsteemide rajamine ja korrashoid ning töö riiklikult korraldatud ehitustel. g) Käsitöölised töötasid enamasti vaarao ja ülikute losside ning templite juures ja allusid samuti riigi kontrollile. h) Egiptuse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad. i) Orjad olid peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusse langenud talupojad ja käsitöölised ning võõramaist päritolu sõjavangid. Orjadel oli Egiptuse ühiskonnas võrdlemisi väikene tähtsus. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Tegemist oli maaühiskonnaga. Suuremad linnad arenesid losside ja templite ümber. Kuid valdav osa ülikutest elas maal, 2-3 korruselistes ja rõdudega villades. Talupojad elasid palmilehtedest katustega savionnides. Egiptuses tavaline paarperekond ehk naine, mees, lapsed. Abielunaise õiguslik seisund oli mehega võrdne. Vaarao pidas aga haaremit
otsustas vallutada Verduni kindluse. Kindral Perain'i (,,PR uhkus ja häbi!") juhtimisel suutis PR oma pealinna ja Verduni kaitsta. ,,KADUNUD PÕLVKOND" - I MS osa võtnud ja selle ajal üles kasvanud põlvkond, kel puudus sõja pärast turvatunne, nende lähedased surid ja nad ise olid ka sõtta kaasatud. COMPIEGNE'I VAHERAHU 11. nov 1918 alla kirjutatud vaherahu, mis lõpetas I MS. SM kohustus kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. VEEBRUARIREVOLUTSIOON 17. veebruar VM'l toimunud revolutsioon, mille käigus VM tsaar Nikolai II loobus troonist. Lõpes 304 a kestnud Romanovite võim. OKTOOBRIREVOLUTSIOON 17. oktoobril VM'l toimunud revolutsioon, mille käigus tulid võimule kommunistid, jäid võimule kuni 1991. VABADUSSÕDA 1918-1920 toimunud sõda E ja VM vahel. E läks alguses halvasti, murdepunkt toimus 19. jaanuaril, E hakkas minema hästi.VS lõppes Tartu Rahuga.
Kool Elu-olu Rooma keisririigis ajalugu Koostaja: Klass: Õpetaja: Maakond 2012 Rooma linn. Rooma asub lõuna-euroopas, suurel Apeniini poolasaarel, mis asub Vahemere põhjakaldal. Seda maad kutsuti Itaaliaks ja kutsutakse praegu ka. Kaardi peal näeb see välja nagu pika säärega saabas. Põhjast piiravad Itaaliat kõrged Alpi mäed. Sealt voolab läbi Po jõgi, mida vanal ajal ei arvestatud Itaalia juurde. Poolasaare lõuna tipu juures on Sitsiilia saar. Itaalia keskel voolab Tiberi jõgi, selle kaldal seitsmel künkal asub Rooma linn. Legendi järgi rajasid Rooma linna 753. aastal eKr emahundi poolt üles kasvtatud vennad Romulus ja Remus. Rooma tekkis paljudest väikestes...
Ta eesmärk oli taastada saksamaa suveräänsus ja tugevus. seda pidas ta võimalikuks vaid koostöös Läänega. 1949 kuulutati lääneriikide okupatsioonitsoonides välja Saksamaa Liitvabariik. Sotsiaaldemokraadid seevastu tahtsid et liitvabariik oleks neutraalne. 1954 aastal õnnestus Adenaueril Pariisi lepingutega Lääne Saksa suveräänsus taastada. Lääneriikide okupatsioon lõpetati, Lääne Saksamaa taastas armee ning astus NATOsse. 1955 tõi Adenauer Moskvast saklastest sõjavangid, vastutasuks tunnustas Ida-saksamaad riigina. Läänesakslaste identiteedi ja eneseuhkuse taassünnile aitas kaasa ootamatu võit jalgapalli MMil ja sakslased uskusid et nad jälle midagi väärt. Berliini müür hoidis ära Ida- saksamaa tühjaksjooksmise kuid lääne-saksamaa arenes ikka kiiresti.Peagi jõudis Lääne Saksamaa Majandus kogu mahu poolest osale võitja riikidest järele ning kippus mööda minema. Idas töötas tõhusalt julgeolekuteenistus mis värvas ka läänest agente
hingelondusi. Vene riik luges üle inimsesed, et teada saada palju inimesi on kelle eest seda maksu võtta. Mõis ja talu ( majanduslikud üksused) Talurahva jagunemine: Maavabad Isiklikult vabad, koormistest vabad, pidid kandma ainult sõjaväeteenistust. Vabatalupoeg Osadest või kõigist koormistest end lahti ostnud. Vabadikud Maata või vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad. Sulased ja teenjad Müüsid oma tööjõudu Träälid Sõjavangid, võlgnikud või karistustest lahti ostetud surmamõistetud Mõis : · Kokku umbes 1000 mõisa - Era- ehk rüütlimõisad - Riigi- ehk kroonumõisad - Kirikumõisad ehk pastoraadid · " Rootsi viljaait" Nii nimetati Baltimaid, kus oli veel võimalik vilja kasvatada. · Opman mõisavalitseja ehk mõisniku abi. · Kubjas Valvab, et töö saaks tehtud. · Kilter Abistab kubjast tööde järelvalves.
Töötasid vaarao või ülikude losside/templite juures täites ühtseks. Pealinn viidi tagasi Memphisesse, Teebast sai usukeskus. nende tellimusi. Amet pärandati järglastele. Tasuti tarbeesemete või Allutati Nuubia põhjaosa ja looda elukutseline sõjavägi. toiduga. 1650-1550a eKr on riik taas lagunenud, Alam-Egiptuses võimutsesid · Orjad võõramaised sõjavangid või orjastatud talupojad või hüksoslased. käsitöölised. Kasutati erinevatel töödel (ehitusel, sõjavägedes, · Uue riigi periood 1550-1075 a eKr taastati riigi ühtsus. Oli tundma majapidamistes) õpitud hobukaarikuid ning kujunes kaarikuvägi. Vallutati Palestiina, Sõjavägi Süüria ja Nuubia Thutmosise III ajal
okt lõi Ungari ja 28.okt tsehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahti ning 3.nov Austria-Ungari kapituleerus. 28. okt algasid Saksa laevastikus rahutused, mis kasvasid Novembrirevolutsiooniks. Saksa keiser loobus troonist, 11.nov kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla vaherahule, mis lõpetas sõja. Saksamaa alistus pidi demilitaliseerima ja evakueerima 31 päeva jooksul Reini jõe vasaku-parema kalda 50 miili ulatuses, vabastama sõjavangid, loovutama põhiosa oma relvastuses, sh allveelaevad, loovutama suurema osa raudtee-veeremist. Saksamaale surusid peale imperialistlikud riigid Verssailes'i rahu, mis nõrgendas Saksa võimet võistelda maailmaturul, piiras tema iseseisvust, kuid säilitas Saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Vene vastase jõu. Tulemus: purunes neli impeeriumi Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa, Osmanite riik,t
kirjutada Talupojad ja orjad (lk 69) Rangelt võttes Vana-Egiptuses orjapidamist ei olnud. Inimesi sai küll omada, müüa, pärandada, laenata ja vabaks lasta, kuid neil samadel inimestel võis olla omand, mida nad ise käsutasid, nad võisid palgata töölisi ja abielluda vabade naistega, nii et tegu oli pigem pärisorjuse kui orjusega. Mittevabade seas oli egiptlasi, kuid enamik olid võõramaalastest sõjavangid. Pärisorjad tegid mitmesugust tööd põllul, majapidamises ja töönduses, kuid neil ei olnud majanduses tähtsat osa. Egiptus oli Lähis-Ida viljaait. Kasvatati leiva ja õlle jaoks nisu ja otra, samuti porrulauku, sibulat, salatit, meloneid, kurki ja ube. Eri taimedest tehti õli. Saadi ka oliiviõli, kuid seda toodi põhiliselt sisse Palestiinast ja Liibüast. Puuviljadest olid tähtsamad viigimarjad ja Enamiku Egiptuse rahvast moodustasid talupojad
· Maavaba talupoeg tõenäoliselt vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustuslik oli vaid sõjateenistus kergeratsaväelasena. · Vabadik maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenijad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all. · Trääl sõjavangid, võlgnikud, karistusest lahtiostetud surmamõistetud. 1424.a võttis maapäev vastu otsuse, et ühtki kristlast ei tohi trääliseisundis pidada üle 10 aasta. 15.sajandi jooksul see nimetus kadus. Mõisted: Pärisorjus omanikul oli õigus talupoja müümise üle. Sunnismaisus liikumisvabaduse puudus. Kubjas mõisasundja, järelvaataja. Kilter kubjase abiline. · Eesti ühiskond jagunes tollel ajal kaheks: saksakeelseks ja eestikeelseks.
korrashoid. Käsitöölised töötasid enamasti vaarao ja ülikute losside ning templite juures. Egiptuse sõjaväe moodustasid suures osas talupojad. Egiptuse sõjavägi koosnes põhiliselt kilpide ja odadega relvastatud jalaväelastest, eliitväe moodustasid kahe sõdalasega mehitatud hobukaarikud. Orjad olid peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusse langenud talupojad ja käsitöölised ning võõramaist päritolu sõjavangid. Orjadel oli egiptuse ühiskonnas võrdlemisi väikene tähtsus. Egiptuse ühiskond oli seega rangelt hierarhiline.Selle tipus seisis absoluutse võimuga jumal- kuningas kui kogu riigi, ühiskonna ja isegi looduse seaduspärase toimimise tagatis. Nii toimis Egiptuse riik jumalast määratud ja peensusteni reguleeritud süsteemina. Põhiolemuselt oli Egiptuse ühiskond stabiilne ja sügavalt traditsioonitruu. Eluolu Egiptuses oli tegu maaühiskonnaga
Kõrgemate ametnike hulka kuulusid väepealikud. Keskmise ja alama ametnikeks olid kirjutajad, kes kontrollisid töötajate tegevust. Paljud lihtrahva hulgast. Enamus egiptlasi olid talupojad. Kuna maa kuulus vaaraole, tuli umbes pool saagist loovutada. Käsitöölised töötasid vaaro ja ülikute losside nign templite juures. Neil oli kindlaksmääratud kohustused. Orjad olid endised talupojad, käsitöölised ja võõramaist päritolu sõjavangid. Nende tähtsus väike. Sõjavägi. Vana riigi ajal puudus alaline sõjavägi. Uue riigi vaaraodel oli hästi treenitud alaline armee, mis moodustati sundvärbamisega. Veteranid said maatüki. Põhijõuks kilpide ja odadega relvastatud jalavägi. Eliitväeks hobukaarikud, igal kaks meest. Kasutati ka palgalisi võõramaiseid sõdureid. Eluolu. Egiptus oli maaühiskond. Ülikud elasid 2- või 3- korruselistes rõdude ja varendadega maamajades. Aega veedeti külaliste seltsis pidusöökidel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
