1938. aastal nägin ma ette, et sõda on tulemas nin tõstsin sõjalennukite tootmist. 1.septembril 1939. aastal puhkeski Esimese maailmasõja järg, milleks oli Teine maailmasõda. Sõja alagatajateks olid saksamaa eesotsas Adolf Hitler ning Nõukogude Liit eesotsas Jossif Stalin. Kui puhkes Teine maailmasõda hakkasin ma tegutsema ning sõlmisin 1940.aastal liidu Suurbritanniaga. Meil toimus 2 liitlaste konverentsi , Teheranis ja Jaltas. Jaltas lubas ta Nõukogude Liidul sõjaliselt kontrollida Ida-Euroopat ja Sakamaa poolitada. Minu riik oli deomkraatlik ning valitses majanduslik liberalism, mis tähendas, et riik ei reguleerinud majanduslikku elu- toimus kiire tarbekaupade tootmise areng. Võtsime kasutusele konveieri, mis muutis kergemaks autode valmistamise. Samuti toimus ka esimene lend üle ookeani ning see pani aluse ka reisilennundusele. Peamiseks tööstusharuks oli rasketööstus, mille peamised harud olid metallitööstus ja masina- ning keemiatööstus
Revolutsiooni algul võeti teade Bastille vallutamisest vastu üldise vaimustusega. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades , mis olid võõra võimu all. Revolutsiooni süvenedes aga hakkas esialgne maimustus kustuma ja selles nähti ohtu Euroopa senisele olukorrale 17.Miks sekkusid Euroopa riigid Prantsusmaa revolutsiooni sündmustesse? Prantsusmaa sündmustest hakati nägema otsest ohtu Euroopa senisele olukorrale, ja selle kaistsmiseks otsustasid Euroopa riigid sekkuda sõjaliselt Prantsusmaa sündmustesse. 18.Millised muutused olustikus toimusid revolutsiooni tagajärjel? Riigipööre 19.Millised Prantsuse revolutsiooni tagajärjed olid positiivsed ja millised negatiivsed? Neg: *vägivalla teke Pos: *Revulutsioon oli murdunud vana feodaalsüsteemi ,kaotanud aadlikke ja vaimulike eesõigused,kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. 20.Mille poolest erinesid revolutsioonisõjad vallutussõdadest?
meened. Üritaksin võimalikult tuntuks teha meie väikest Eesti riiki, näidata meie omapära ja kultuuri. Samas kuulaks ka riikide enda kombed ja muud nede jaoks tähtsaid asju. Kui aga tuleksid pealikud ise Eestisse, teeks neile ringreisi ja näitaks eestlastele armsaks saanud paiku ning muid põnevaid kohti. Südamest muidugi loodaks, et saaksin kõikidega hästi läbi ja kui Eestil on millegi suhtes abi vaja, siis nemad toetaksid ja aitaksid meid nii sõjaliselt kui ka materjaalselt ning vastupidi. Ma aitaksin inimestel teha ise erakondasid ja annaksin neile nõu, et nad omale meeldivamad ministrid saaks. Sekkuksin haridusministri töösse ning paluksin tal 12. klassi Inglise keele eksami ära jätta, kuna tulemusi Eesti koolides järgmisesse kooli sisseastudes vaja ei läheks. Uuriks ka mis toimub Eesti valdades ja kui oleks midagi korrast ära siis parandaks selle, üritaks vähemalt, kui see näiks täiesti võimatu. Peaks nõu
Kuulsamad olid jumalanna Athena tempel Parthenon ja peajumal Zeusi tempel. Roomlased jäljendasid paljuski kreeklasi, uuenduseks olid, tänu lubjamördi kusutuselevõtule, aga võlvid, triumfikaared ning kuppelehitised. Kuigi stiililt olid ehitised sarnased, oli ehituskunsti tehnoloogia siiski Roomas kõrgemalt arenenud, ehitised oli võimsamad, suurejoonelisemad. Rajati teid, nt. 4. sajandil eKr ehitati sõjaliselt tähtis maantee Roomast lõunasse - Via Appia ja sildu. Rooma linnades oli ka veevarustus ja kanalisatsioon. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva, aga polnud nii populaarsed kui Kreekas. Selles valdkonnas olid tunda tugevad Kreeka mõjutused, näiteks rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Näitlejateks olid ainult mehed. Teater oli ka välisilmelt üsna kreekapärane. Aga erinevalt Kreeka teatrist puudus Roomas koor, näitlejate
Kes olid siis Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad? Suurimaks võitjaks oli USA, seda peamiselt just sellepärast, et sekkus sõtta alles 1917. aastal ning kandis minimaalseid kahjusid. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ta ei kandnud suuri kaotusi. USA, kes oli varem olnud Euroopa riikide võlgnik, muutus Esimese maailmasõja tulemusel nende võlausaldajaks, kuna toetas teisi Antanti riike majanduslikult ja sõjaliselt. Suurimaks majanduslikuks probleemiks USA-s oli vaid mõne kauba defitsiit ja sõjajärgsest üleminekust tekitatud raskused, kuid neist saadi ruttu üle. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles` rahu tingimused. Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist, vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, keelati omada lennuväge ja allveelaevu
viimaseks iseseisvumiskatseks ning ühtlasi ka muistse vabadusvõitluse lõppvaatuseks. Kokku võtteks eestlased vallutati sellega, et vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretkedega. Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Nad said kasutada tolle aja kõige paremat ja täiuslikumat relvastust. Lisaks sakslastele tuli võidelda veel sõjaliselt tugevate Taani ja Rootsiga. Vallutajate taga seisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud rooma-katoliku kirik. Eestlastel polnud veel riik välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. Nõrgaks küljeks oli ka koostöö puudumine lähemate naaberrahvaste latgalite, liivlaste ja leedulastega.
korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati mitu vangi. Revolutsionääride motoks sai : "Vabadus, võrdsus, vendlus" mis kehtib mõnes mõttes ka tänapäevalgi. Kui aga hukati kuningas Louis XVI 1793. aastal, muutus Prantsuse kuninga küsimus kõigi kuningate küsimuseks. Loosung: "Vabadus, võrdsus, vendlus" tekitas teiste riikide valitsejatel õudust. Kardeti feodaalkorra kadumist Euroopast ning seetõttu otsustasid teised Euroopa riigid sõjaliselt sekkuda. See näitab vaid et rahva võim on tugevaim, ning teadmine et on tulemas uus, vaba ning võrdne riik, andis prantslastele vaid inspiratsiooni ja jõudu edasiseks võitlemiseks. Prantsusmaa oli nüüd sõjas teiste riikidega. Kui Austria sõdis Prantsusmaaga Itaalias, oli Austria vastaseks andekas prantsuse kindral - Napoleon Bonaparte. Ühtlasi jõudis ta Viinini välja, sundides austerlasi paluma rahu. Tänu Napoleonile kindlustati Prantsusmaa kaitse teiste
Sõda lõppes Pljussa vaherahuga. Aastatel 1700-1721 peeti Põhjasõda, kus Rootsi vastu võitlesid Venemaa, Taani, Saksamaa. Sõda lõppes Uusikaupunki rahuga. Mõlema sõja põhjused olid suhteliselt sarnased. Liivi sõja algatamise põhjusteks on peetud Venemaa soovi allutada Läänemere idarannik ja sellega kaasnev vaba pääs Läänemere kaubateedele. Rootsi püüdlusi oma mõjuvõimu laiendada ka ida suunas ning nõrgendada Vana- Liivimaad nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Põhjasõja algatamise põhjusteks oli riikide rahulolematus Rootsi suure ülemvõimu pärast. Venemaa püüdis vallutustega võita Läänemereäärseid alasid, Taani soovis Rootsilt saada oma endiseid valdusi tagasi. Pljussa vaherahu sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel, mille tagajärjel jäi Rootsi kätte nii Põhja- Eestis kui Ingerimaal vallutatud linnused. Rahu ei jäänud aga kauaks kestma ja varsti algasid riikide vahel uued sõjad
LK 11 1. seletage suurriigi mõistet 20 sajandi alguse arusaamadele toetudes. suurriik oli sõjaliselt tugev, ülemerekolooniad 2. leidke 5 vastuolu mis iseloomustasid maailma 20 sajandi alguses? *Vastuolud riikide vahel kolooniate pärast, turgude pärast, mõjukuse pärast. *Vastuolud rahvaste vahel. *Vastuolud erinevate usundite vahel *vastuolud erinevate ühiskonnaklasside vahel *Vastuolud riikide rühmade vahel. 3. nimetage muudatusi majanduselus 20 sajandi alguses kuidas konkuretsi suurenemine majanduselus võis viia riikide vahelise konfliktini. Tehnilised uuendused ja leiutised. (eriti side ja transport) masinad. Suureneb vajadus tooraine, tööjõu ja turgude järele. Konkurents suurfirmade vahel suureneb. Ettevõtted on seotud emamaaga ja nõuavad emamaa toetust konkurentsis. 4. kuidas tähtsustasid tööliskonda erinevaid ühiskondlikud liikumisi? kommunistlik liikumine- töölised on peamine löögijõud, temokraadid nägid töölistes valijaid , van...
). Feodaalide suured rüüstamised. Aasta arv (476) on kokkuleppeline. Pime aeg. Kultuur, inimeste väärtushinnangud oli langenud. Bütsants. Kõige olulisem uus suur jõud/riik, mis esile kerkis.359pKr riik jagunes lõplikult kaheks osaks. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma. Arenes kiiremini, ühendus idamaadega, rikkam,Konstatinoopol muutus kaubanduskeskuseks, kujunes välja ühendustee India ja Hiinaga. Suur siiditee. Bütsantsil oli ääretult tugev laevastik, väga tugev riik sõjaliselt. Kunai 12 sajandini oli põhimõtteliselt võitmatu, vallutas palju. Palgasõjavägi - elukutselised sõjaväelased, saavad palka, riik muretseb relvad. Väga tugev käsitöö. Hellenism mõjutas riiki palju. Riigis puudus pärisorjus. Olid talupojad, pidid ennast ise ära elatama, suured maksud, hoidsid riiki üleval. Tugev keskvõim - keisril. Võim oli piiramatu. Suhteliselt vähe orje.
5. juunil 1917 valiti esimene Eesti Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev, kuhu valiti 62 kohalike omavalitsuste esindajat linnadest ja maakondadest. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917 ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks. Eestis mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Eestlased suutsid oma positsiooni riigis laiendada, moodustati Eesti rahvusväeosad. Venemaa olukord muutus samal ajal üha raskemaks ning Venemaa ei suutnud Eestit enam sõjaliselt kaitsta. August 1917 vallutasid Saksa väed Riia ja 29. detsembril vallutasid nad Saaremaa. 25. augustil tegi Jaan Tõnisson Maapäeva istungil ettepaneku võtta kurss täielikult iseseisvumisele. Enne kui selleks jõuti reaalseid samma astuda, toimus 1917. aasa oktoobirs enamlaste võimupööre. Enamlaste toetus oli suur nii sõdurite aga ka rahvamasside hulgas ja see kasvas kiiresti. 24 oktoobril haarasid enamlased võimu ka Tallinnas eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtsinskiga
uusi avastusi. 1949 leiutati NSV Liidus tuumapomm ning 1950. aastal kontinentide vahelised raketid, et neid kaugele toimetada. Veidi hiljem asusid ameeriklased samasuguseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms, võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. Külma sõja perioodil tootis USA piisavalt tuumarelvi, et terve elu maakeral mitu korda hävitada ning tänu tollasel võidurelvastusele on USA püsivalt maailmas sõjaliselt väga võimas. Nii teadus, sõjatehnika, kui tehnika areng tegid Külma sõja perioodil väga suure hüppe. Külmas sõjas kaotasid aga mitmete riikide majandus ja rahvas, kelle rahadega ,,sõditi". Samal ajal, kui Euroopa ehitati üles USA toetustega ja Ameerika Ühendriigid ise särasid oma sõjalises võimsuses, kannatasid kõige selle all tema enda majandus, riigikassa ja maksumaksjad. Külm sõda raiskas ära ka suure osa
Venemaal puhkes kodusõda (1917. lõpp, 1918), sest Venemaa poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Ka välisriigid sekkusid Vene kodusõtta, sest nad soovisid Nõukogude võimu likvideerimist. Algas ka interventsioon. Nõukogude võim suutis luua Punaarmee ja välisele survele vastu seista. Elanikud kannatasid vägivalda ja terrorit. Üha rohkem taheti kogu maailm kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas rahaliselt ja sõjaliselt mässuliikumisi teistes riikides. Kõik katsed maailmarevolutsiooniks ebaõnnestusid ja Nõukogude juhtkond hakkas seejärel rääkima sotsialismi ehitamisest esialgu Venemaal. SÕJAKOMMUNISM UUS MAJANDUSPOLIITIKA (1918-1921) (NEP, 1921-1927) Toiduainete riigile andmise kohustus, Kindlaksmääratud maksud, sunduslik töökohustus, kauplemise vabadus,
1.Millised olid 20. sajandi alguse olulisemad sündmused? -I Maroko kriis (1905-1906), Bosnia kriis(1908), II Maroko kriis(1911), I Balkani sõda(1912-1913), II Balkani sõda(1913) 2.Mida tähendab mõiste „eurotsentristlik maailm"? Euroopa domineeris maailmas poliitiliselt, majanduslikult, teadus-tehniliselt, sõjaliselt. Euroopa riigid omasid väga palju asumaid. Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku, st. Tugevnesid rassistlikud arusaamad. Vähemarenenud maades hakati L-EU eeskujul tühistama aegunud seaduseid. 3.Millised olid kolooniate vallutamise põhjused? -Koloonia vallutused algasid 15.saj lõpul koos uute maadeavastamisega, see aktiveerus 19.saj lõpul kui hakati jagama veel seni puutumatuid territooriume ning sellega liitusid ka need riigid kes olid algul asjast kõrvale jäetud. Tuli imperalism. Majanduslikud põhjused, liigse rahva väljaviimine, vallutajate strateegiline huvi, valitseja auahnus, kolooniate vallutamine oli p...
Reini Liit kohustas liidus olnud riike osalema Prantsusmaa impeeriumi vallutussõdades; liidus olnud riigid lahkusid kõik Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Euroopa valitsejad aga ei tunnustanud Napoleoni võimu ning need riigid jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu, et taastada vana kord. Tänu sellele saigi Prantsusmaa peamiseks vastaseks sel ajal Euroopa enim arenenud riik Inglismaa, kellega liitusid kõik teised riigid. Sõjaliselt Inglismaa koos liitlastega aga Prantsusmaast ning Napoleoni vägedest jagu ei saanud, ainult meresõjas saatis Napoleoni ebaõnn. Peale kontinentaalblokaadi kuulutamist Inglismaale, suurendas too aga kaubavahetust ülemerekolooniatega ning hakkas Prantsusmaa ja nende liitlaste kaubalaevu kaaperdama. Prantsusmaa liitlasteks olid Preisimaa, Austria, Venemaa, Taani ja Norra. Prantsusmaa vasallriigid olid aga Hispaania, Sveits, Itaalia ja Poola. Niimoodi oli Napoleon loonud
Teaduse ja tehnika saavutused keskaja vältel Kui võrrelda antiikaja teaduse arengut, siis võib öelda, et keskaja oma jääb kõvasti alla. Kuigi kõik arenes ja leiutati samuti on see nii pika ajajärgu kohta isegi vähe. Kuid sõjaliselt arenes keskaeg kindlasti jõudsasti edasi. Esimesed tulirelvad leiutati 14. sajandi algul. See tulirelv suutis vaenlast ohustada kaugemalt. Väimuselt meenutasid need kolbi või vaasi. Esialgul lasti neist nooli. Kuid suhteliselt kiiresti arenesid neist välja suurtükid ja püssid. Sellised relvad pakkusid juba konkurentsi heitemaisnatele ja ambudele. Loomulikult sõjalise poole pealt täiustati ka kaitsevarustust. Ehitati täisraudrüüd.
vabariiklikust valitsusest.Natsionaliste toetasid peamiselt maaomanikud,jõukad ja konservatiivsed jõud kellele meeldis tsentraliseeritud võim.Hispaania kodusõja sõjaline taktika meenutas mitmeti teise maailmasõja tegevust.Sõtta sekkusid ka võõrriigid.Vabariiklasi asus toetama Nõukogude Liit,mis intrigeeris ka oluliselt kommunistide mõju kasvamiseks Hispaania valitsuses.Saksamaa,Portugal ning Itaalia tunnustasid ja abistasid sõjaliselt Franco mässulist valitsust.Välisriigid kasutasi ka sõda oma uute relvade katsetamiseks.Suurbritannia,Prantsusmaa ja teised lääneriigid kuulutasid ennast aga täielikult neutraalselt mis tuli kasuks Francole, kuna tema sai Saksamaalt ja Itaalialt tunduvalt rohkem sõjalist abi kui vabariiklased Nõukogude Liidult.Hispaania kodusõda lõppes vabariigi langemise ja Franco poolt kehtestatud diktatuuriga.Franco sai diktaatoriks ja võttis võimu
põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Peagi oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Mussolini lubas ka, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Samal ajal oli Venemaa majanduslikult ning sõjaliselt tugevnenud. Nõukogude Liit hakkas mõtlema uutele vallutustele. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL), millal võeti kasutusele ka totalitaarne süsteem. Totalitaarsed reziimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju mõjukaid vastaseid. Ohvitserkond, ametnikud, suurmaaomanikud ja töösturud olid avalikult demokraatia vastu
KreekaPärsia sõdade ajal juhtis Leonidas 480 ekr. kreeklaste ühendatud vägesid Termopüülide kaitsmisel. Termopüülid (vanakreeka keeles 'soojad väravad') oli kitsastee KeskKreekas, Lamiast lõunas, kulges Kallidromoni mäestiku ja Mailise lahe soise lõunaranniku vahel, oli 50 m lai ja 4 km pikk. Sai nime kitsaima koha ("värava") lähedal olnud kuumade väävliallikate järgi. Selle "värava" kohas oli võimalik kitsasteed sulgeda. Termopüülidel oli sõjaliselt tähtis ühendus Tessaalia ja KeskKreekaga. Pärslaste väes oli sellel hetkel 250 000 sõdurit, kes kohtusid 7000 kreeklasega, keda juhtisid 300 kuninglikku sparta sõdurit eesotsas väejuht Leonidasega, Termopüülide mäekitsuses, kust oleks tolleagsete kirjapanekute järgi läbi mahtunud korraga vaid 2 kaarikut. Lahingu eelõhtul kutsus pärsia kuningas Xerxes Leonidase ja lubas temast teha kogu Kreeka kuninga, kui ta väed alistuvad. Leonidas keeldus, öeldes, et ta
Ajaloo kordamisküsimuste vastused Mõisted: 1. NSVL- Liit mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset vabariiki. 2. Maailmarevolutsioon-Moskvas loodeti, et enamlaste võit venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile. Nõukogude valitsus hakkas nii sõjaliselt kui ka rahaliselt toetama 1920.aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Selle tarbeks asutati ka organisatsioon (Komintern) 3. Sõjakommunism- Kodusõjaaegne poliitika, mille iseloomulikud tunnused on: 1)Üldine sunduslik töökohustus. 2) Toiduainete riigile andmise kohustus. 3)Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport , teatrid jms tasuta. 4
Sparta laste elu Sparta oli Vana- Kreeka polis, mis asus Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel. Sparta oli sõjaliselt väga võimas linnriik. Sealsed lastekasvatuskombed erinesid teiste maakondade tavadest Vana- Kreekas. IMIKUD Kui peres sündis laps, pesi ema ta veiniga, sest usuti, et nii on laps tugevam. Seejärel pidi isa ta vanematenõukogu ette viima. Nemad otsustasid lapse tuleviku üle ehk selle üle kas laps jääb ellu. Ellu jäid vaid tugevamad ja tervemad. Vigased või haiged lapsed visati kaljult alla või hukati muul moel. POISID Kuni 7- aastani kasvasid poisid pere juures
lahendada ülesandeid kuup-ja ruutjuurega Astroloogia: ennustamine tähtkujude järgi Astronoomia: kujunes välja kuukalender-aasta koosnes täpselt 12 kuust see on 11 päeva päikeseaastast vähem. Valitseja äranägemise järgi lisati aegajalt 1 kuu. Tunti hästi planeetide trajektoori ja nende liikumist. Oskasid ette ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. · HETIIDID, NENDE RIIK JA ÜHISKOND Riiki juhtis kuningas. Üksnes tugev ja sõjaliselt edukas valitseja suutis tagada riigi sisemise stabiilsuse ja koospüsimise. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Sõjalise edu tagas ülikutest je nende kaaskondlastest moodustatud kaarikuvägi. Lihtkodanikud olis isiklikult vabad ja majanduslikult riigist sõltumatud. Indoeurooplased- rahvad, kes olid levinud Indiast Euroopani. (aarialased, slaavlased ehk pärslased, hetiidid) · PÄRSLASED, NENDE RIIK JA ÜHISKOND, RELIGIOON
Pärast revolutsiooni seisused kaotati ning inimesed muutusid seaduse ees võrdseks. Talupojast sai maaomanik. Revolutsiooni ajal kasutusele võetud meetrisüsteem kehtib tänaseni. Kaugeleulatuvaks tagajärjeks oli võimas rahvustunde tõus. Revolutsioon aitas kaasa ka valgustusideedele levikule paljudes riikides. Kuid revolutsioon tõi endaga kaasa ka vägivalla ja poliitiliste vastaste massilise hävitamise. Prantsusmaa sündmustesse sekkusid sõjaliselt eurooplased. Eriti agaralt tegutsesid Austria ja Preisimaa. Nad sekkusid kuna Prantsusmaal toimunud sündmustes hakati nägema otsest ohtu Euroopa senisele korrale. Veel sundis neid Prantsuse armme sõjaline edu ja kuninga hukkamine. Prantsusmaa olustikus muutus revolutsioon ajal palju. Aasta alguseks peeti 22. Septembrit 1792 aastal, see oli päev mil Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Kasutusele võeti meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. Kõnetusvorm muutus viisakamaks. Moeks tuli
Usund animism ehk hingede austus. Futhark ruunikirja tähestik. Saagad suulised pikemad jutustused, kirjanduse mälestusmärgid. Nt ,,vanem eda,,- islandi saga. 7 saj algus islami usk, kui Muhamed sai Allahilt läkituse. Iga muslim peab kord elus käima Meka linnas, Kaabas. 622 Mediina Muhamed põgenes sinna koos poolehoidjatega, I islami kogudus. 630 Kalifaadi algus esimene kaliif. Dzihaad moslemi usukohustus, sõja koda, kus pole usuks islam, ning mida peab sõjaliselt parandama. 749 Bagdadi kalifaat õitsengu tipp, euroopast eespool kaubanduse ja kultuuri poolest. Kaliif islami usujuhi tiitel. Vesiir kõrgem riigiametnik. Emiir asevalitseja. Sariaat islamiseaduste süsteem. Sunna põhineb muhamedi ütlustel ja tegudel. Siidid koraan olulisem. Sunniidid sunna olulisem. Suurbritannia piktid kohaliku rahavastiku tuntuim hõim. Rooma provints Britannia 43a. 5 saj algus
Mõisnike maa riigistati ja jagati soovijate vahel ära(eelkõige vabadussõjalastele) K.Päts- Esimene Eesti president(38), 3 põhiseadusega Mittekallaletungileping- 39 kirjutati Venemaaga alla mittekallaletungileping( tõotati austada partneri suveräänsust, siseriikide korraldust, riigipiiride puutumatust, ei rünnakutele) Vastastikuse abistamise leping- ehk baaside leping 34. NSVL tõi Eesti ja Lätti sisse sõjaväe. Neutraliteet- riik ei sekku teiste riikide sõtta, ei abista neid sõjaliselt ega kuulu mõnda sõjalisse liitu Holokaust- juutide vastased kuriteod 2ms Küüditamine- sunniviisiline riigist välja saatmine (juuniküüditamine 41,märtsiküüditamine 49) Natsionaliseerimine- eraettevõtete riigistamine. NSVL okupatsioonireziimi ajal Otte Tiefi valitsus- viimane seaduslik Eesti Vabariigi valitsus Eestis enne taasiseseisvumist Winston Churchill- SB peaminister, osales teherani, Jalta, potsdami konv.
Kaubavahetus hakkas toimuma rahvarohketes, soodsates kohtades, millest tekkisid linnad. Keskaegsed linnad olid võimsad, kuid kas võib väita, et see oli kui riik riigis? Keskaegsed linnad rajati kaubateede ristumiskohtadesse, vanade linnade kohale, veekogude äärde või kohtadesse, mis olid soodsad põlluharimiseks. Linnad olid üpriski suured ja uhked. Majad ehitati tihedalt üksteise kõrvale. Linnad olid ümbritsetud müüriga, mis kaitses linna sõjaliselt ja ka röövlite eest. Seoses linna suurenemisega, pidi linna müüri mitu korda uuesti ehitama, et seda suurendada. Riigi üheks tähtsaimaks tunnuseks on põhiseadus, ilma millega ei saa riik toimida. Keskaegsetel linnade oli samaväärseks asjaks linnaõigus. Kuna keskaegsed linnad rajati feodaali maale, said feodaalid linnaelanikelt makse kogudes rikastuda. Algul olid linnas feodaalide mõju all, kuid hiljem said sellest vabaks, ning võisid
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaeg saab alguse 5. sajandil peale Kristust Lääne-Rooma keisririigi langemisega 476. aastal. Tegemist oli ülekasvamis- ja muutuseajastu algusega. Lääne-Rooma lagunemisega tekib uus elukorraldus feodaalkord, areneb läänikord ning toimub katoliikluse kindlustamine. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid need välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasalliteedisidemetel. Vasallisuhe oli lepinguline, s.t., et vasall ei sattunud senjööri võimsama isiku ehk nö isanda võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. See aga põhjustas lepingupoolte ebavõrdsust ja nii kujunes vasalliteedi kaudu läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ja aluseks väi...
vastupealetungile. Saavutati tehniline ülekaal. 8. augustil andsid Prantsuse ja Inglise korpused 600 tanki toetusel sakslastele Amiensi juures ränga hoobi ning paiskasid nad tagasi. Seda nimetati Saksamaa mustaks päevaks. Saksa väed tõmbusid tagasi nn Hindenburgi liinile ehk endisele läänerindele. Saksa sõdurite võitlusvaim oli murtud, USA sõdureid oli palju. Saksa sõdurid mõistsid, et nad ei suuda sõda võita. Septembris pidi Saksa väejuhatus tunnistama, et Saksamaa on sõjaliselt löödud ning tegi 29. septembril keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Saksamaa liitlaste kokkuvarisemine Saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast. 29. septembril alustas Bulgaaria vaherahuläbirääkimisi Prantsusmaa ja Inglismaaga. Türgi oli sügiseks jõudnud kokkuvarisemise äärele. Lawrence ajas araablased türklaste vastu. 30. oktoobril kirjutas Türgi alla vaherahulepingule
Helsingis kesksed valitsushooned ning Soome senine valitsus eesotsas Svinhufvudiga põgenes. Punased moodustasid Soome Rahvavabariigi, mille esimeheks valiti Kullervo Manner ja Otto Ville Kuusinen. Rahvavabariigi relvajõududeks oli Soome Punakaart, mille moodustasid Vene keisririigi 42. armeekorpuse Kesk-Soomes asunud 106. jalaväediviis. Soomemeelsete jõudude tuumikuks sai 27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon, mis koosnes Soome vabatahtlikest, kes olid salaja saksamaale läinud ja seal sõjaliselt välja koolitatud. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti ning pani punaväe edasitungi seisma. Aprilli alguses maabus Hanko sadamasse saksa sõjaväeosa Balti diviis 9500 sõdurit von der Goltzi juhtimisel. Aprillis vallutasid sakslased Helsingi ja 1918.a. juunis oli sõjategevus põhiliselt lõppenud. Võrdlemisi julm sõda lõppes kommunistide lüüasaamisega. Siiski kestsid lahingud Soome ja enamliku venemaa
Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng (tööriistad) Valmistati palju ehteid mõned neist olid kaetud isegi mitut värvi emaliliga Rooma kaupmehi huvitas kõigerohkem merevaik ja põhjamaised karusnahad Kauplemine lõunaga toimus eelkõige balti hõimude vahendusel Roomast jõudis siia mitmesuguseid esemeid: klaashelmed, pronksmündid, sõled, jms. Edusamme majanduses soodustas sõjaliselt rahulk ajajärk Sellest ajast ei teata linnuseid ja kalmetesse ei pandud kaasa relvi
Bastille vallutamine Revolutsiooni vastukajad Venemaal nähti revolutsioonis ,,näljase rahvahulga" väljaastumist Revolutsiooni süvenemisel mõisteti, et ,,Prantsuse kuninga küsimus on kõigi kuningate küsimus" Revolutsiooni loosung ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" Prantsusmaa sündmustes hakati nägema ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt sekkuda peatada revolutsioon ja taastada monarhia Prantsusmaa vastu hakkasid aktiivselt tegutsema Austria ja Preisimaa, kes sõlmisid liidulepinug ühiseks tegutsemiseks Prantsusmaa vastu 1792. aastal kuulutas Prantsusmaa Seadusandlik Kogu Austriale sõja Prantsusmaa ja Austria sõda 1792 Revolutsioonisõdade algus Sõja algus polnud Prantsusmaale edukas ning Seadusandlik Kogu pöördus rahva poole, mille tulemusena astusid tuhanded
võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. Kuid erinevus totalitaarse diktatuuri puhul on see, et selle puhul on ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. 7. Millised muutused toimusid Venemaal 20-30 aastatel? (lk 51-52) Venemaal õhutati maailmarevolutsiooni, taheti muuta kogu maailma võimalikult kommunistlikuks. Tekkisid mässuliikumised teistes riikides, mida toetas ka Nõukogude valitsus nii rahaliselt kui ka sõjaliselt. Maailmarevolutsiooniidee teenistusse rakendati ka sõjaväeluure ja Komintern. 8. Kuidas kogusid jõudu ja said võimule Mussolini pooldajad Itaalias? (lk 56) Esimese maailmasõja järgne Itaalia tundis suurt rahulolematust võimulolijate suhtes. Seetõttu sai endale võimaluse võimu haarata ka Mussolini koos oma parteiga. Kui nad võitsid 1921. aasta parlamendivalimised, siis tahtis saada Mussolini peaministri koha, mis oli võrdväärne kuninga kohaga hierarhilises järjestuses
ja välispoliitiliselt suveräänseks. Rahvarinne-idee, kus oli võimalus koostöö kodanlike erakondadega. Autoritaarne diktatuur-diktatuur, mis piirdub võimu koondamisega juhi kätte ning puudutab muid eluvaldkondi vähem. Totalitaarne diktatuur-valitsemisvorm, kus on range kontroll kodanike tegevuste üle. Fasism-poliitiline ideoloogia, mis taotleb kindla rassilistele ja rahvuslikele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all sõjaliselt tugeva riigi loomist. NSDAP-Natsionalistliku Saksa Töölispartei. GESTAPO-riiklik salapolitsei. Isikud: A. Hitler:NSDAP partei täielik peajuht, Saksamaa diktaator ja kantsler ning riigipea. Hea kõneleja, kes suutis oma tõelisi eesmärke varjata. B.Mussolini:Oli Itaalia peaminister ja diktaator. H.Hoover:Ameerika rikkamaiks meheks tõusnud president. F.D. Roosevelt:demokraat, USA president, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja tuua. J.M
ehk heloodid. Riigi eesotsas oli kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Riiki juhtis ka 30-liikmeline üle 60-aastastest koosnev nõukogu. Igal aastal valiti ka viis efoori, kes kontrollisid võimukandjate tegevust. Otsuseid langetati spartiaatide koosolekul. Sparta riigis olid kõige tähtsamad riigi huvid ning seega hakati poisse juba noorest east sõjaliselt ette valmistama. Spartiaadid veetsid suure osa oma elust kodust eemal. Sõja korral relvastusid kodanikud vastavalt majanduslikele võimalustele ning moodustati tüüpiline Kreeka lahingurivi, mida nimetati faalanksiks. Türannia Sisevastuolud polistes ning ebastabiilsus viisid sageli ka türannia tekkeni. Türannid said vahel osadelt ühiskonnagruppidelt toetust, kuid pigem tekitasid vastuolusid.
ning rinne püsib kaua sama koha peal Imperealism- suurriikide poliitika, mille eesmärk laiendada oma võimupiire Genotsiid- rahvusliku, rassilise või usulise üksuse sihipärane täielik või osaline hävitamine Pogromm- vähemusrahvuse vastane rüüsterünnak Kadunud sugupõlv- 1.maailmasõjas kas vaimselt või füüsiliselt kannatada saanud põlvkond Reparatsioon- sõja kaotanud riigi/riikide kohustus hävitada võitnud riigile kahju eest Kapituleeruma- sõjaliselt alistuma Enamlane- Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindaja töölisliikumises Kes on ja mida tegi? Franz Ferdinand- Austria- Ungari troonipärija, kellele tehti atentaat (poliitmõrv).
Lotringi ja Elsassi hõivamine. Hoogne pealetung Saksamaale. Venemaa plaan: • Loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal, lähtudes eeldustest, et saksa põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega.Loodeti oma massiivsele armeele (6.milj. Meest) kuid väljaõpe ja relvad olid iganenud. Inglismaa plaan: • Lootis Saksamaad purustada liitlaste abiga pakkudes neile finantstuge ja ise vähe sõjaliselt sekkuda.Mandrile taheti saata esialgu ainult 70 000 meest. 8. Olulised sõjasündmused 1914-1918. 9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. • Saksa väed olid kurnatud, • Rahvas kaotas usu oma armeesse, • Vale taktika, • Majandus ei suutnud rahuldada sõjaväe nõudmisi, • Saksa liitlased jätsid ta maha 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga.
Vana-Rooma arhitektuur Sinagina Liza ,Tsistokletova Nadja Vana Rooma arhitektuur Vana-Rooma arhitektuur Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst on järelmaailmale avaldanud kindlasti väga suurt mõju. Vaatamata sellele, et Rooma oli väga edukas riik eriti sõjaliselt, võeti suuresti eeskuju kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Vana Rooma arhitektuur Ehitati : 1. Foorumeid toredaid ja sammaskäikudega väljakuid 2. Avalikke hooneid terme,basiilikaid,staadione jne 3
leidsid Euroopas laialdast vastukaja Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all Pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsiooni loosung - VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS - tekitas Saksa valitsejates lausa õudust REVOLUTSIOONISÕDADE ALGUS Euroopa riigid sekkusid Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt ja otsustasid lämmatada revolutsiooni ning taastada monarhia Austria, kes kaasas ka Preisimaa, tegutses Prantsusmaa vastu suunatud sõja organiseerimisel kõige aktiivsemalt Aastal 1792 sõlmiti ühiseks tegutsemiseks Prantsusmaa vastu liiduleping 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja 1792. aasta juunis pöördus Seadusandlik Kogu rahva poole üleskutsega "Isamaa on hädaohus". Tänu sellele astusid tuhanded vabatahtlikud sõjaväkke 1792
põhjused. Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondumine armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati; nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu NSV Liidus võimul Leonid Breznev (1964-1982). Välispoliitika: välispoliitiliselt üritati saavutada pingelõdvendust sõlmides lepingud lääneriikidega; samas sekkuti sõjaliselt teiste riikide siseasjadesse: Tsehhoslovakkia 1968, 1979.a. dets. lõpul tungisid Nõukogude väeüksused Afganistani. Lääneriigid reageerisid NSV Liidu sissetungile Afganistani järsult: boikoteeriti 1980.a. Moskva olümpiamänge. Afganistanis algas sissisõda, mille võitmine käis NSV Liidule üle. Sisepoliitika: tegeliku võimu koondumine armee ning julgeolekuaparaadi kätte; parteisse astumise kord muutus rangelt reglementeerituks; parteilise nomenklatuuri
USA siiski isoleerus Euroopast ja sealsetest probleemidest. Ta andis Neutraalsuse Akti 1937. aastal, mis keelas anda laene ja sõjavarustust sõjaohus riikidele, k.a. Prantsusmaale ja Suurbritanniale. Kui puhkes Teine maailmasõda, hakkas ta siiski tegutsema ning sõlmis 1940 liidu Suurbritanniaga. Toimus kaks liitlaste konverentsi, Teheranis ja Jaltas. Jaltas lubas ta Nõukogude Liidul sõjaliselt kontrollida Ida- Euroopat ja Saksamaa poolitada. Pingutustest hoolimata ei jõudnud Roosevelt näha maailmasõja lõppu. Sel ajal ta ei olnud palju avalikkuse ees, isegi mitte neljanda presidendikampaania ajal. Siiski suutis ta need napilt võita. Järgmise aasta 12. aprillil suri ta Warm Springsis ajuverejooksu. Tema 5 suurimat saavutust olid: Ameerika toomine majanduskriisist välja, suur abi Teise maailmasõja lõpetamisele, alustas uue, vaba Euroopa ülesehitamist, pani aluse USA uuele
valisid enda presidendiks Jefferson Davise. Otsustavaks tuleks aga ilmselt pidada Lõuna rikkaima ja mõjukaima osariigi Virginia lahkulöömist Unioonist 1861. aasta märtsis. Lisaks temale ühinesid Konföderatsiooniga veel ka Tennessee, Arkansas ja Põhja-Carolina. Kodusõja algus Kui 1861. aastal tulistati Lõuna-Carolinas Fort Sumteri sadamas asuvaid föderaalvägesid, kuulutas Lincoln vastuhakanud osariigid mässajateks, kelle vastupanu tuleb sõjaliselt murda. Algas kodusõda Gettysburgist Appomatoxini Kindral Lee liikus peale Chancellorsville'i edasi põhja suunas, et pealinn Washington sisse piirata ning sundida Uniooni sõda lõpetama ja Lõuna eraldumisega nõustuma. Kuid Gettysburgi linna juures põrkas ta kokku põhjaosariikide vägedega, kes linnalähedastel küngastel olid head kaitsepositsioonid välja valinud. Lee püüdis küll nendest läbi murda, kuid kurnatud lõunaosariikide
säilitada kaitset. Kaitselahingute ajal kavandas Eesti ülemjuhatus kevadist pealetungi kolmes suunas: Narva-Petrogadi, Petseri-Pihkva, Põhja-Läti. Eesmärgiks oli rinde viimine vastase territooriumile. Mai alguseks, kui saabusid uued vabatahtlike kompaniid Taanist ja Rootsist, kuulus Eesti sõjaväkke 74 500 meest. Vallutati Kroonlinna eelkindlused ja Pihkva. Daugava ääres kohtuti Poola vägedega. Saavutati suurim arvuline koosseis: sõjaväes 86 000 meest ja 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. Põhja-Lätisse tunginud Eesti 3. diviis toetas Läti seaduslikku valitsust ning läks vastuollu Lätis võimu haaranud baltisakslastega. 5. juunil algasid relvakokkupõrked ning 19.-23. juuni Võnnu lahingus purustas Ernst Põddra juhtimisel Eesti vägi baltisaksa Landeswehri väed. Sakslased lahkusid Riiast ning sinna tuli tagasi Läti seaduslik valitsus. Võit Landeswehri üle võimaldas Läti rahvusriigil kindlustuda ja julgestas seega Eesti rahvuspiiri.
minister. 13. Mis aastal toimus nn. Falklandi sõda? 2. apr 1982 14. juuni 1982 14. ,,Berliini müür" lammutati aastal? 9. november 1989 15. Mis aastal taotles NSVL NATO liikmeks saamist? 1975 aastal 16. Mida tähendab termin ,,asümmeetrilised ohud"? Ei ole enamasti võimalik kindlaks määrata ka asümmeetrilise ohu allika tegevuse eesmärke ja sihtmärke.(kuna terroristidel ei ole piisavalt jõudu,et riikidele sõjaliselt vastu astuda, püüavad nad riike nõrgestada kergemate sihtmärkide - tsiviilisikute- ründamise ja hirmutamisega) 17. Inglise riigimehe Oliver Cromwell´i kuulus ütlus? ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv." 18. Nimeta Eesti kaitseringkonnad Kirde-,Põhja-, Lõuna- ja Lääne 19. Nimeta Kaitseliidu allorganisatsioonid. Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. 20. Ajapikendust ajateenistusse kutsumisel antakse Terviseseisundi ravi
V. LIIVI SÕDA JA ROOTSI AEG EESTIS: 1. LIIVI SÕDA 1558-1583: · Liivi sõja põhjused: 1) Vana-Liivimaa sisemine nõrkus: - väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid
tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Veel suuremaks paisus kreeka mõju pärast Kreeka emamaa vallutamist 2. sajandil e.m.a. Võib lausa väita, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. Roomlaste üks teeneid ajaloos on just kreeka kunstipärandi säilitamine. Suur rahvasterändamine 3.-5. sajandini m.a.j. tegi lõpu Lääne- Rooma keisririigile (aastat 476, mil kukutati viimane keiser peetakse antiikaja lõpuks ja keskaja alguseks). Sellegipoolest pani Rooma riigi rüpes sündinud ristiusk aluse keskaja kultuurile. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida-Rooma keisririik, mida edaspidises ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all.
Euroopas ning kogu maailmas toonud. Kuid kahjuks on tänapäeval vähe õppust võetud kibedast ajalookogemusest, ikkagi toimuvad inimsusevastased kuriteod ja ei taheta või ei julgeta anda neile õiglast hinnangut. Pärast Teise maailmasõja ametlikku lõppu on maailmas relvakonfliktides tapetud üle 76 miljoni inimese, praegugi kestab kuus sõda. Jälle kõlavad preventiivse sõja doktriini seisukohad, mille põhjal võib suurriik sõjaliselt sekkuda väiksema riigi siseasjadesse või soovi korral okupeerida selle, kui seal miski talle ei meeldi. Ka tänapäeval püüab tugevam süüdistada nõrgemat, nägemata oma tegusid. Olgugi, et ametlikult on juba ammu lõppenud ka külm sõda, kostavad mõne suurriigi ähvardused väikeriikide aadressil, sh ka Eesti aadressil. Seega peaks olema õiglase hinnangu andmine möödunud
Saavutused: * Justinianus lasi ehitada suuri ja võimsaid katedraale (Hagia Sofia) * Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused: * Ida-Roomas asusid arenenumad linnad, mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks ( Konstantinoopol) * Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal * Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje Karl Martelli tähtsus ajaloos: * Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana:
tohutud naftamaardlad. Saadud tulust osteti Läänest tarbekaupa ja toiduaneid. USA ja NSVL-i vaheline majanduslik koostöö tähendas lääneriikide investeeringuid ja laene Kesk ja Ida-Euroopa sateliitriikidesse, mille tulemusena oli idablokk sõltuv läänest. Säilis näiline majanduslik stabiilsus, kuid tegelikult jääda üha rohkem arengust maha. Täisvõimsusel töötas ainult sõjatööstus, kuid ka see ei suutnud tegelikult Läänega sammu pidada. Kuigi NSVL oli sõjaliselt ja poliitiliselt üks maailma suurimaid, oli ta majandusliku efektiivsuse poolest võrreldav arenguriigiga. Vaatamata oma majanduslikele ja poliitilistele probleemidele, jätkas NSV Liit välispoliitilisi avantüüre. 1979. Aasta 27. Detsembris tungisid Nõukogude väeüksused üle Afganistani piiri, et seal tekkinud segadust ära kasutada ja maa täielikult enda valdusesse saada. NSV Liit saatis Afganistani küll üle 50 000 mehe, kuid sellest ei piisanud, et võita Afganistanis
noorsooühendustes kasvatati Stalinile ustavat järelkasvu. Sarnaselt Stalinile kindlustasid oma ainuvõimu ka Hitler ja Mussolini, pidades rahvale kõnesid, mis lubasid suuri rikkusi ja elujärje hüppelist paranemist. Propaganda Itaalias, Venemaal ja Saksamaal oli niivõrd tugev, et rahvas pidaski neid juhte nii öelda ,,jumalateks", kes suudavad kõike. Hitleri põhiliseks lubaduseks oli see, et Saksamaa pidi jälle saama suuremaks oma kolooniate poolest, tugevaks nii sõjaliselt kui ka majanduslikult ja jukaks. Ka Mussolini lubas riigile rikkusi ja uusi maa-alasid. Arvatavasti vajasid I MS-ist räsitud riikide kodanikud nii öelda ,,jumalat" kellesse uskuda ning kes toob rikkuse riiki tagasi. Hitler, Mussolini ja Stalin olid suurte soovidega mehed. Hitler tahtis maailma valitsevaks rassiks muuta aaria rassi, mille kõrgemateks esindejateks pidid olema sakslased. Esialgu tegutsesid natsionaalsotsialistid vähemalt formaalselt demokraatia
Alates sellest tihenesid suhted USA ja Iisraeli vahel. Need on tänaseni tugevad. Kuuba kriis - 1. jaan 1959 tulid Kuubas võimule kommunistid. Ja riiki hakkas juhtima Fidel Castro. Võimust loobus eelmine aasta. Kommunist. Kommunistlik revolutsioon oli igas maailma jaos. Sellisest olukorrast sattus ärevusse USA. Aprill 1961 Kuuba pagulased püüavad pääseda kuuba saarele, et kukutada Castro. 1962 suhted kuuba ja USA vahel teravnevad. USA on valmis sõjaliselt sekkuma. Juulis 1962 teeb USA luure kindlaks, et NSVL on viinud Kuubasse keskmaa rakette. 14. okt 1962 avastatakse, et pommitus(?) lennukid on Kuubale toodud. 22. okt 1962 kui USA president Kennedy teatab, et maailm seisab III MS lävel ja USA on valmis sekkuma Kuuba asjadesse, samal päeval seatakse Kuubale karantiin, USA piirab laevadega Kuuba ümber, et ei saaks sõjatehnikat tuua. Algavad läbirääkimised Hrustsovi ja Kennedy vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
