suurim puudus oli naftast (ainus võimalus seda saada oli Rumeeniast); katsed tungida Bakuu ja Kaukaasia naftaväljadeni ebaõnnestusid. Saksamaa liitlaste nõrkus- Itaalia majanduslik ja sõjaline tase oli nõrk ja nii tuli Hitleril oma liitlast pidevalt toetada; ka Jaapani sõjalis-tööstuslik potentsiaal jäi Saksamaast tunduvalt maha. USA sekkumine sõtta andis liitlaste käsutusse tohutud majanduslikud ressursid; USA suutis majanduslikult ja sõjaliselt toetada ka oma Euroopa liitlaseid (näiteks lend-lease`ga antav abi Suurbritanniale ja NSV Liidule) (Vt.ka diagramm õpik lk.20). Liitlasvägede (Inglismaa ja USA) strateegilise pommitamisega suudeti purustada tuntav osa Saksa sõjatööstusest ja transpordist ning tekitada sakslastes kaotusmeeleolusid. Sakslaste poolt okupeeritud aladel peetud vastupanuliikumine (partisanivõitlus; sabotaaz; ülestõusud; sakslaste vastane propaganda jne.) sidus Saksa vägesid ning
Nad nõudsid kirikuvande sekulariseerimist, vaimulike ilmalikesse asjadesse sekkumise lõpetamist, talupoegade koormamisest vabastamist jms. Taboriitideks olid aga linnarahava vaesemad kihid ja talupojad, kes rõhutasid majanduslikku ja sotsaiaalset külge. Nende arvates tuli kõrvaldada kirikutest luksus ja toredus, kaotada paast ja kirikupühad, jättes alles ainult pühapäeva. Katoliku kirik kuulutas hussiitidele ka sõja, kuid olles võimetu neid sõjaliselt võitma alustati läbirääkimisi ja jõuti Praha kompaktaatide nime kandva kokkuleppeni. Selle kohaselt ühinesid kariklased katoliku kirikuga, olles saanud oma programmi nõuete suhtes teatavaid jäeleandmisi. Ühtlasi sõlmiti ka rahu viieks aastaks. Taboriidid seda kokkulepeete ei tunnustanud, kuid neil polnud ka suurt valikut, sest kariklased ja katoliku kirik ühendasid jõud. Hussiitide liikumine toetas tsehhi rahva koondumist ja vähendas saksa mõju linnades. Liikumise
Ta andis Neutraalsuse Akti 1937. aastal, mis keelas anda laene ja sõjavarustust sõjaohus riikidele, k.a. Prantsusmaale ja Suurbritanniale. 5 Kui puhkes Teine Maailmasõda, hakkas ta siiski tegutsema ning sõlmis 1940 liidu Suurbritanniaga. Toimus kaks liitlaste konverentsi, Teheranis ja Jaltas. Jaltas lubas ta Nõukogude Liidul sõjaliselt kontrollida Ida-Euroopat ja Saksamaa poolitada. Esimene ametiaeg 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" (Uus Kord). Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus
· 1935.a. hakkab Saksamaa laiendama oma territooriume. Seaduslikult sai endale Tsaarimaa, mis oli 15 aastat Rahvasteliidu hoole all ja pidi peale seda ise otsustama, kas tahab jääda Poolale või Saksamaale). · 1936.a. märtsis okupeeris Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni, rajas sinna sõjaväebaasid, rikub nii Locarno konverentsil seatud tingimusi ja Versaille´i rahulepingut. Inglismaa ja Prantsusmaa ei tee midagi ning Prantsusmaa ei ole sõjaliselt valmiski. Usa oli isolatsionistliku hoiaku võtnud. · 1936.a. toimusid Berliini olümpiamängud, kuhu läksid ikkagi ka teiste lääneriikide meeskonnad, mis näitas austust Saksamaa vastu. · 1936.a. Berliini-Rooma telg Saksamaa ja Itaalia vahel, sõjalis-poliitiline koostööleping, millega hiljem liitus ka Jaapan. Saksamaa valmistub ette uueks sõjaks ja otsib liitlasi. · 1936.a
ning võitis valimised. Vabariiklased said parlamendis 34 kohta, kuid demokraadis said siiski enamuse. President 1981-1989 67 aastaselt ametisse asunud Reagan oli vanim USA presidendiks saanud inimene. Reagani valitsusaeg Valges Majas langes kokku külma sõja tippfaasiga. Tema juhitud nn konservatiivsel revolutsioonil oli jõuline mõju maailma majanduses ja poliitikas. Ägeda kommunismivastasena ajas Reagan USA presidendina poliitikat, mis kurnaks nii majanduslikult kui sõjaliselt Nõukogude Liitu. Reagani ajal oli USA alustanud 1981. a. ka neutronipommi tootmist ja relvastusse võtmist. Samuti hakkas ta ka aktiivselt majandust reformima. Tema majanduskava, mida hakati nimetama reaganoomikaks, tähendas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtestatud piirangute tühistamist ja maksude alandamist. 30. märtsil 1981, sai tema ja veel kolm inimest haavata palgamõrvari käe läbi. Kuul
laienedes ja organisatsiooni arenedes Saksa ordu kõrgmeister 9 Mõõgavendade ordu ● Mõõgavendade ordu oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237. ● Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. ● Vastavalt 1207. aastal piiskop Albertiga sõlmitud lepingule sai ordu 1/3 vallutatud maadest. Olles sõjaliselt tugevaim jõud regioonis, muutus ordu aga sisuliselt sõltumatuks ning hakkas ajama iseseisvat poliitikat, alustades 1208. aastal liidus latgalitega eestlaste vastu sõda. ● 1236. aastal kaotas ordu Saule lahingu leedulastele ning väga paljud, võimalik et pooled, orduvendadest langesid. Liivi ordu ehk Liivimaa ordu ● katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562
kandesõlmed kunagi üheaegse ajastatusega. Kui mõni kinnituskoht peab hetkegi kauem vastu, muutub varing ebaühtlaseks ning maja ei kuku oma jälje sisse nagu nende kolme pilvelõhkuja korral, vaid vajub külili. Seda juhtub ka halvasti ajastatud detoneerimiste korral. Ka Pentagoni ei saanud lennuk sisse lennata, kuna auk oli liiga väike ja lennuk ei oleks auku mahtnud. Paljude skeptikute arvates ei ole ka tõenäoline, et 19 vaibanugadega relvastatud isikut suutsid üle kavaldada maailma sõjaliselt ja majanduslikult kõige võimsama riigi luure, sõjaväe ja õhutõrje. Samuti et osa nendest isikutest, kes olid piloodipaberid saanud vaid väikeste lennukitega õppides, oleksid osanud sõita suurte Boeing-tüüpi reisilennukitega (lennundusspetsialistide väidete kohaselt vähetõenäoline) ning sooritama täpseid manöövreid, sõites tornidesse ja Pentagoni esimesesse korrusesse. Sarnaseid manöövreid ei suutvat teha ka enamus kogenud reisilennuki piloote selliste suurte reisilennukitega
territooriumi ja Lääneriikide vahele on tekkinud raudne eesriie . Lääneriike häiris tungivalt NSV Liidu mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas, millepeale alustati aktiivset vastutegevust kommunismi ja NSV Liidu vastu. Külm sõda Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ning luures, moodustati vastandlikke sõjalisi blokke ning toimus võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik see, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei puutunud, sõditi teise liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele rahalist või sõjalist abi andes. Külma sõja vastandiks on kuum sõda, ehk otsene 4 sõjategevus. Selleni aga külma sõja ajal ei jõutud, kuna mõlemal osapoolel oli olemas tuumarelv. Kuid külm sõda ei arenenud pidevate konfliktide jadana, toimusid pingete teravnemised, mis vaheldusid aeg-ajalt pingelangustega ning ajutiste suhete soojenemistega.
*kohtunik- sõltumatu ametnik, kes juhatab kohtutööd (vastav haridus, ei tohi olla karistatud) *õiguskantsler- oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes kontrollib põhiseadusele vastavust *kaasistujad- kohtu koosseisu kuuluv kohtunikuga võrdseid õigusi omav krim. lahendav isik *bürokraatia- ametnikkond, kes tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimisega ehk avaliku haldusega *NAK- nooremallohvitseride kursus *reservarmee- riigi kaitsejõudude põhijõu moodustavad reservis olevad sõjaliselt väljaõpetatud üksused *KAPO- Kaitsepolitsei (teabe kogumine & töötlemine)
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9. a klass Eesti Vabariik Maardu 2012 Sisukord Balti liit..........................................................................................................3 Eesti ja rahvusvahelised suhted 1920.1930. Aastatel....................................................4 Eesti Vabadussõda.............................................................................................6 Kokkuvõtteks.................................................................................................10 Kasutatud allikad.............................................................................................11 Balti liit 1...
Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat ...
riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. FASISM Poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele ja kultuurilistele tunnustele tugineva ja ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist, mille peamine ülesanne on viia läbi riiklik taassünd. Fasistlikus riigis kuulub kogu võim riigile ja selle juhile, nagu autoritarismis. Fasistlikus riigis on suur rõhk peatada kõik dekadentsi ehk ühiskondliku allakäigu nähud, luues repressiivne ja sotsiaaldarvinistlik keskkond, kus nõrkust ei taluta ning eri ühiskonnaklasse tihti ahistatakse. Fasistlikeks põhiväärtusteks on, nagu need olid kirjas Vichy
• Gutenbergi trükimasin • Reformatsioon • Saksa-Rooma keiser ja Rooma paavst kaotasid juhtiva rolli kristliku maailma vaimsete ja poliitiliste liidritena • Tugeva kuningavõimuga riigid • Agressiivne välispoliitika, pidev valmisoleks sõjaks • Maksude, tollide, aktsiiside tõst • Moskva suurvürstiriigi võimsuse kasv • Poola ja Leedu tugevnemine • Saksa ordu ilmalikuks muutmine - sekulariseerimine • Ordu Liivimaa haru iseseisev — sõjaliselt ka • Kalmaari unioni lagunemine, Rootsi iseseisvumine • Vasade dünastia - aadli mõjuvõimu vähendamine, tugev tsentraliseeritud riik • Gustav I Vasa - põgenemine (Vasaloped), kuningana pärimisseadus • Kindlate diplomaatiliste reeglite järgimine • Valitseja tiitli küsimus (keiser — kuningas) REFORMATSIOON • 31. OKT 1517 - WITTENBERG PÕHJUSED • Martin Luther • Usuvaidlus Riias • Kiriku rikastumine • Katoliku kiriku kaugenemine algkristlusest TULEMUSED
Suurimaks võitjaks olid Ameerika Ühendriigid (edaspidi USA), seda peamiselt just sellepärast, et sekkus sõtta alles 1917. aastal ning kandis minimaalseid kahjusid. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ta ei kandnud suuri kaotusi. Vice versa pigem. USA, kes oli varem olnud Euroopa riikide võlgnik, muutus Esimese maailmasõja tulemusel nende võlausaldajaks, kuna toetas teisi Antanti riike majanduslikult ja sõjaliselt. Suurimaks majanduslikuks probleemiks USAs oli vaid mõne kauba defitsiit ja sõjajärgsest üleminekust tekitatud raskused, kuid neist saadi ruttu üle. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa, riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles` rahu tingimused: Saksamaa pidi loovutama alasid (Prantsusmaale Elsass-Lotring, Leedule Memel, Poolale osa Pommerist jm), tasuma reparatsioone, vähendama sõjaväge jne
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused
Valitavad võimuorganid. Turumajandusel rajanev liberaal-demokraatlik riigikord hakkas järk- järgult levima ja kinnistuma üle kogu maailma. 3. Esimese maailmasõja algus, sõdivad pooled (lk 52-54) Põhjused: A) peamiseks põhjuseks oli koloniaalvalduste ümber jagamine Saksamaa sunnil B) poliitilised põhjused: puudus rahvusvahelisi kriise rugleeriv institutsioon C) puudus kaalukas diplomaatiline läbikäimine D) kriise lahendati sõjaliselt E) sõja romantiseerimine. 20.sajandi algul peeti sõda üllaks ja mehiseks tegevuseks. F) alahinnati reaalset ohtu, kuna eksisteeris ülemaailmne kaubandus. Ajend: Bosnia kriis- Austria-Ungari vastuseis Serbiale. Vaidlusalased territooriumid olid Bosnia ja Hertsogoviina. Serbias pidas neid muistseteks slaavi aladeks. Serbial oli sündinud Suur-Serbia idee. Serbias tekkivad mitmed terroristlikud organid, neil kujuneb arvamus, et riik kujuneb läbi terrori
kogu uusaja vältel. Oma osa oli selles 1558. aastal puhkenud Liivi sõjal, mis hävitas esimese hapra luterliku kiriku struktuuri maal ning katkestas seal igasuguse regulaarse hingehoiutöö. Kokkuvõte Eesti keskajast. Eesti keskaeg algas muistse vabadusvõitlusega (1208-1227) ning lõppes Liivi sõjaga (1558- 1629). Liivi orduriik, Mõõgavendade ordu õigusjärglane, oli eestlaste muistse vabadusvõitluse järel Vana-Liivimaa sõjaliselt võimsaim ja suurim riik. Territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa hertsogkond. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt. Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu Saksa Ordu kõrgmeistrile
konflikti tulemused: Eesti läks järgmiseks 50ks aastaks punarusside kätte Narva hävines täielikult, ülisuured purustused Tallinnas ja Tartus, hävis üle poole sõjaeelsest elamispinnast tööstusest hävitatud 45%, põlevkivitööstus kõige enam sadamad purustatud, raudtee 40% ulatuses kasutuskõlbmatu või olematu põllumajanduses vähenes külvipind ja kariloomade arv, langes saagikus rahvastik vähenes 200 000 inimese võrra 1991. jaanuaris üritasid impeeriumimeelsed jõud sõjaliselt Balti riike taltsutada, rünnati tsiviilobjekte Riias ja Vilniuses, inimohvrid. 1991. augustis riigipöördekatse Moskvas, tankid Tallinna tänavatel. Riigipööre kukub läbi, sõjalist konflikti ei teki. 20. AUGUSTIL 1991. a. KUULUTAB EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU VÄLJA "OTSUSE EESTI RIIKLIKUST ISESEISVUSEST"
Ka Hispaania pärilussõjas ei õnnestunud Louis'l saada lõunapoolset riiki oma otsese kontrolli alla, ta pidi leppima selle sõltumatusega, kuigi riigi kuningaks sai Louis' lapselaps Felipe V. 1715. aastal, kui Louis XIV suri, näis nii talle kui ka enamikule prantslastest, et ta elu on läbi kukkunud, kuna äsjalõppenud Hispaania sõjas oldi sisuliselt lüüa saadud ning selge dominatsioonipositsioon kaotatud. Ometigi oli Prantsusmaa ikkagi Euroopa sõjaliselt ning majanduslikult tugevaim riik, kuid rahva ja uute valitsejate vastumeelsus Louis' liiga pedantseks ja ebainimlikuks aetud valitsuskorraga tõi kaasa selle, et Prantsuse õukond ja valitsus kaldus järgnevalt hedonismi ning riik hakkas nõrgenema. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Absolutism 8
Kaidi Kiidemaa 10E Vasta küsimustele Egeuse ehk kreeta-mükeene kunst. 1. Kus asusid Egeuse kunstikultuuri piirkond ja tähtsamad kunstikeskused? Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes III at välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm Kreeta saare ja Mandri- Kreeka vahel. 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi m i n o i l i s e k s. 3. Eel-kreeka , h e l l a a d i l i n e kultuur Peloponnesose poolsaarel 2. Kirjelda Knossose paleed. Kuidas siin põimusid tegelikkus ja müüdid? Koosnes paljudest ruumidest, mis paiknesid umber nelinurkse siseõue. Oli terasse, koridore, trepikäike, palee eri osad paiknesid eri tasapindadel. Elamiseks väga mugav toimis veevärk ja kanalisatsioon.Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suurem...
valitsusaja peamiseks ülesandeks. Peale Bull Runi lahingu kaotamist Virginia osariigis juulis 1861 otsustas president esimest korda kasutada orjanduse küsimust sõjategevuse mõjutamisel Ühendriikide kasuks - 6. augustil kuulutas ta vabaks Konföderatsiooni armeesse kuuluvad orjad (oma valimisprogrammis oli ta toetanud orjanduse säilitamist lõunaosariikides ja lubanud heaks kiita seadused, mis kohustasid põhjaosariike põgenenud orjad tagastama). Kui kevadeks 1862 ei olnud suuremad ja sõjaliselt tugevamad Ühendriigid suutnud sõjas edu saavutada, võttis Lincoln 11. märtsil 1862 sõjavägede üldjuhtimise enda kätte. 16. Andrew Johnson - Oli Ameerika Ühendriikide poliitik. 1865 oli ta riigi asepresident ja aastail 18651869 riigi 17. president. Johnson kuulus Demokraatlikusse Parteisse. 18351837 ja 18391841 oli ta Tennessee osariigi Esindajatekoja liige ning 18411843 sama osariigi Senati liige. 1843. aastast kuulus
vastasseis on USA ja Prantsusmaa vahel. USA on koos Suurbritannia ja Jaapaniga soovitanud, et suured tööstusriigid kasutaksid vähemalt 2 protsenti oma SKP-st majanduse elavdamiseks, kuid Prantsusmaa on seda ettepanekut tauninud. ("Eesti Päevaleht'' 13.03.2009) Aasta lõpul andis riik esimese signaali vastusest USA presidendi Barack Obama üleskutsele ja lubas saata omaltki poolt Afganistani lisavägesid. Londonis toimus suur Afganistani teemaline konverents, kus osalesid nii seda riiki sõjaliselt ja majanduslikult toetavad liitlased kui ka Kabuli enda esindajad. Pariis on võimaliku lisavägede saatmise sidunud just selle üritusega. Ametnikud on varem mitteametlikult vihjanud, et 30 000 lisasõdurit saatev USA on Pariisilt palunud 1500-pealise lisajõu läkitamist. Hetkeseisuga teenis Afganistanis 3300 prantslast, langenud on 36. ("Postimees'' 16.12.2009) 4. Kultuur Kevadel otsustati rajada Cios Lucésse, kunstniku Leonardo Da Vinci viimasesse elupaika ja
tundub väga huvitav ja kaasahaarav. 3 1. HELLENISTLIK KUNST IV sajandi II poolel e.m.a. alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonlased olid tõenäoliselt kreeklaste sugulusrahvas, kuid madalamal arengutasemel ja kreeklased pidasid neid barbariteks. V sajandi jooksul e.m.a. võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuuri kogemusi, kuid erinevalt nendest suutsid luua ühtse ja sõjaliselt tugeva riigi. Makedoonia valitseja Aleksandri Aasia-sõjakäikude tagajärjel levis levis kreeka kultuur enneolematult kaugele idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Aleksander suri noorena ja tema hiigelriigi jagasid omavahel väepealikud. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlik kunst on seetõttu väga mitmekesine (Kangilaski 2003: 68). Pärast Aleksander Suure surma 323
Ühteaegu valmistuti hetkeks, mil saksa väed alustavad pealetungi, et siis interreegnumit kasutades võim üle võtta ja kuulutada välja Eesti Vabariik. Nagu teada, õnnestus see kava täielikult. (Walter 1990:8) 2.3 Vabadussõda 28.11 1918-03.01 1920 Eesti Vabadussõda algas Eesti armee taandumisega. Eestil puudus tõeline vägede ülemjuhataja- isik, kelle autoriteet oleks väljaspool kahtlust. Nõnda jõudis Laidoner tagasi Eestisse detsembris 1918, kui sõjaliselt kokku varisenud Saksa armee oli siit lahkunud ja Punaarmee alanud pealetungi Eesti vägede vastu. Esimeseks Laidoneri ülesandeks oli Briti laevastiku toomine Tallinna reidile, et tagada Eesti vägede julgestus merelt. Johan tuli sellega suurepäraselt toime. 14. detsembril määrati ta operatiivstaabi ülemaks ja 23. detsembril sõjavägede ülemjuhatajaks. Laidoner suutis lühikese ajaga luua võitlusvõimelise Eesti armee ja viia selle 1919
oli tööstuslinn, mis asus orus) 2.09.1945 Jaapani kapitulatsioon, lõppeb II MS Olulisemad lahingud (aasta, osapooled, tulemused, tähtsus sõjas): Pearl Harbori ründamine 7.12.1941 Jaapan-USA Jaapan korraldas PH mereväebaasile üllatusrünnaku Suur osa Vaikse Ookeani laevastikust hävib ja sunnib USA'd astuma II maailmasõtta (Itaalia ja Saksamaa kuulutavad USAle sõja) Midway lahing 04.-07.06.1942 Jaapan-USA USA võidab Jaapanilt võetakse saared ära, mis olid sõjaliselt olulised 2 Moskva lahing 30.09.1941-20.04.1942 Saksamaa-NSVL Moskva lahing oli Saksa sõjaväe esimene suur lüüasaamine Teises maailmasõjas. El-Alameini lahing 1942 Liitlased-Saksamaa Saksa suruti tagasi Esimene võit liitlaste jaoks ja peale seda hakkasid sakslased ridamisi suhu saama Stalingradi lahing 17.07.1942-02.02.1943 Saksamaa-NSVL Saksa väed sunniti kapituleeruma II MS üks suurimaid strateegilisi operatsioone Leyte lahing 1944 USA-Jaapan
saavutavad suure jõu, saavutavad konstitutsioonilise monarhia väljakuulutamiseni. - Põhja-Saksa liberalism. Keskusteks Saksimaa ja Hannover. Poliitilised suunad enne 1848.a. Katoliiklus ja konservatism: - Katoliiklus. Keskused München, Frankfurt ja Köln. Jättes Austria välja, on valdavalt kõige liberaalsema Saksamaa piirkonnaga, samuti ka kõige jõukama piirkonnaga. Geograafiliselt kõige parem asetsemine kaubateede suhtes. Kuid tegemist polnud sõjaliselt kõige võimekama piirkonnaga. Frankfurdi parlamendi poliitiline katastroof. - Konservatism. Keskuseks Preisimaa. Saksa ühendamise ideoloogia. See annab saksa rahvuslusele konservatiivsuse, samas säilivad regionaalsed erinevused, Saksamaa riigikorralduslik jaotus enne 1848.a. revolutsiooni: - Absoluutne monarhia: Preisimaa, Austria, Oldenburg. - Seisuslik monarhia: Mecklenburg, Holstein. - Konstitutsiooniline monarhia: 1
aastal Tartu staarostkonna. 1584. aastal suri Ivan IV ja järgnevatel kümnenditel puudusid Venemaal võimalused Liivimaa vallutamist uuesti üritada. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 oli maad laastanud ka katkuepideemia. 1.4 Põhjused Vana-Liivimaa sisemine nõrkus: · väikeriikide killustatus · sõjaliselt naabritest nõrgemad · vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: · VENEMAA (MOSKVA): 1) tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid
eestlastel oli võitlemiseks kõigest oda, mõõk ja tapper. Sakslastel oli ka kiviheitemasin. Vabadusvõitluse lõpul võtsid ka eestlased kiviheitemasinad kasutusele, õppides tundma sakslaste relvastust. Sakslastel olid sõjameesteks elukutselised sõjamehed, kuid eestlastel olid talupojad, kes polnud kunagi võidelnud põhimõtteliselt. Sakslastel olid ka lisaväed. Järeldada saab seda, et eestlased jäid sõjaliselt alla. 3. Liitlaste puudumine, keerulised suhted naabritega Liivlased tegid Kaupoga koostööd, latgalid tahtsid eelnevate kannatuste eest eestlaste kätta maksta. Idaslaavlased olid kord ründajad ja kord liitlased, nende peale ei saanud loota (nad olid liitlased ainult raha eest). 4. Mitu vallutajat Sakslased, taanlased (1219), rootslased (1220), idaslaavlased. Lõpuks, jagati Eesti mitmete võimude vahel. 5
a (Prantsuse marssal Ferdinand Fochi salongivagunis; NB! II maailmasõja ajal lasi Hitler Prantsusmaa kapitulatsioonile samas vagunis ja samas kohas alla kirjutada), millega lõppes I maailmasõda. Saint Germaini leping 1919 - Rahuleping Austriaga Nemilly rahuleping 1919 - Bulgaariaga Sevresi leping 1920 - Türgiga 4) Kaart Versailles´ lepingu kohta 5) Euroopa poliitiline kaart pärast I ms. Impeeriumite lagunemine. I maailmasõja tulemusena 1) said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria- Ungaris. 2) lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). 3) muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. 4) kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. 5) Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. 6) Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne.
Nasser üritas üles ehitada "araabia sotsialismi" ja ühendada kõik Araabia maad, lubades näiteks vabastada Palestiina. Plaanide teostamiseks hakkas Nasser tegema koostööd NLga ja natsionaliseeris lääneriikide pahameeleks 1956. a Suessi kanali. Et läbirääkimised ei õnnestunud, otsustasid London ja Pariis sõjalise sekkumise kasuks. Invasioon koos Iisraeli vägedega algas 29. oktoobril, liitlasvägesid saatis kiire edu Gaza sektori ja Siinai poolsaare hõivamisel. Sõjaliselt oleks invasioon lõppenud Briti ja Prantsuse vägede kiire võiduga, kuid USA ei saanud lasta sel juhtuda. Nimelt kartis president Eisenhoweri administratsioon NLi sekkumist Nasseri poolel ja sõja ähvardavat paisumist. USA survel tuli sissetungijatel järele anda ja oma väed tagasi tõmmata. Nasser muutus üleöö võitjaks ja kõigi araablaste silmis kangelaseks. Suessi kriis demonstreeris hästi uute supervõimude väljakujunemist, nendeks said Euroopa riikide asemel USA ja NL
pidasid tema poolt jätkatavat sõda ja rahulepingutest keeldumist vastumeelseks). Lõppes ametlikult 1721 Uusikaupunkki rahuga. Venemaa sai lisaks Ingerimaale ka Eestimaa ja Liivimaa. Rootsile jäi veel Soome. Aga Rootsi sain venelt 2 miljonit riigitaalrit (vallutatud alade eest kompensatsiooniks). + võimaluse tollivabalt 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. See väiksem kui see, mida varem oli välja vedanud. Poola ei saanud midagi. Sest jõudude vahekord oli Poola kahjuks, Venemaa oli sõjaliselt tugevam ja suutis need alad hõivata. Ja Taani ei saanud Skandinaavia ps lõunaosa tagasi. Nende kahe jaoks oli sõda edutu. Venemaa lootused ja soovid täitusid mitmekordselt.
töölised (15%) kodanlus talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud) ääremaade, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa ja tsehhide-slovakkide ülejooksikute korpus. Välisriigid sõjaliselt osalesid vähe, kuid andsid valgetele peamiselt finantsilist ja materiaalset abi. Välisriigid sekkusid kodusõtta, sest: 1. kartsid maailmarevolutsiooni levikut 2. soovisid Vm-l enamlaste kukutamist ning Vm taastamist endistes piirides (lepitud oleks ehk Poola ja Soome iseseisvusega) · Sõjategevus toimus suurel territooriumil ja vahelduva eduga. · manööversõda - liiguti raudteedel, veeteedel, ratsaarmeed, mõlemapoolne partisanivõitlus
Ta ei hoidnud ära Benito Mussolini diktatuuri kehtestamist. Alles Teise maailmasõja lõpul julges ta Mussolinile vastu hakata. Marss Rooma- Mussolini korraldatud marss Rooma koos oma mustades särkides toetajatega, mille tagajärjel sai ta 1922 peaministriks. Korporatsioon- Ajalooliselt tähendab ühiste kutse- või seisusehuvidega isikute koondist. Fasism- poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist. 1919 Benito Mussolini asutas fasistliku liikumise. 1922 Mussolini peaministriks 1925 Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile piiramatu võim 1935-36 Etioopia vallutamine, Abessiinia vallutamine 1936 Komiterni vastane pakt (Saksamaa, Jaapan, Itaalia) 1939 Teraspakt (Itaalia + Saksamaa) 7. Kus ja millal tekkis NSDAP, millised olid natside eesmärgid ja tegevus võimulepürgimisel. Millised olid A. Hitleri tõusu ja languse tähtsamad momendid
Pingelõdvendus, Külma sõja taasägenemine 1.Pingelõdvendus Miks otsiti võimalusi suhete parandamiseks? *oli toimunud Kariibi kriis ja inimesed hakkasid aru saama, et tuumasõda polegi võimatu. *sotsialismi ja kapitalismi leerid olid üsna võrdsed mistõttu oli kasulikum arendada vastastikust koostööd *loodeti, et lääne, ida koostöö mahendab ida-euroopa diktatuuri reziime *NL tundus sõjaliselt järjest enam tugevnevat, tema edasised sammudolid ettearvamatud, siit ka hirm NL ees *kommunismi preztiisi tõus, samal ajal kui USA preztiis käis seoses Vietnami sõjaga alla mistõttu vajas lääs külmas sõjas hingetõmbe aega pingelõdvenduse tähtsamateks saavutusteks võib lugeda *1963. aastal sõlmiti tuumarelva katsetuste piiramise leping-Katsetused olid lubatud ainult maa-all, sidlepingule kirjutasid alla NSVL, Suurbritannia ja USA, keeldusid Hiina ja Prantsusmaa *1968
Soome siseministri Päivi Räsäneni sõnul on selgitamisel, kas riiki saabumise keeldu võib laiendada isikutele, kes on Soomest lahkunud osalemaks vaenutegevuses. Räsäneni sõnul kujutavad sõjategevuses osalenud ja sealt naasvad isikud endast tõsist julgeolekuriski ning seeläbi võib tõusta terroristlike tegude oht Soomes. Maailm on väsinud sõdimast. Ameerika Ühendriigid on lootnud, et ehk vaibub kodusõda iseenesest ja nad ei pea sõjaliselt sekkuma. Iraagist ja Afganistanist saadud kogemused ei toeta välist sekkumist, sest sõjalise interventsiooni hind on kõrge. Rahvusvaheline sekkumine Süüria sündmustesse on olnud takistatud erinevatel põhjustel. Lisaks Assadi režiimi toetavate Venemaa ja Hiina vastuseisule, ei usalda ka Ameerika Ühendriigid Süüria opositsiooni ja kardavad ameerikavaenuliku islamirežiimi tekkimist. Viimase keemiarünnaku järel lubas
kuulutati välja üleminekuperiood. See pidi olema ajavahemik, mis sai alguse 30 märtsist ja pidi lõppema Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamisega. Kasutusele võeti ka nimena Eesti Vabariik. Kasutusele võeti ka Eesti Vabariigi sümboolika: lipp, hümn, vapp. Leedus samad sündmused, märtsis deklareeriti juba, et kehtib vana põhiseadus. Reaalset katet sel polnud, sest seda ei tunnustanud maailmas keegi. Lääneriigis soovisid hoida NSVL lagunemast. Kardeti, et NSVL võiks laguneda sõjaliselt, kardeti sõda. Samuti kardeti, mis saab tuumarelvast. Kardeti seda, mis Jugoslaavias täide läks (toimus sõjalisel teel). Kuidas NSVL keskvõim vastas Eesti üleminekuperioodile? Vastas majandusblokaadiga. Kui juba varem oli tekkinud puudus esmatarbekaupadest, siis nüüd see süvenes (kütusega varustamine veelgi viletsam, katlamajadel puudus kütus vs oli seda minimaalselt, esmatarbekaubad – seep, hambapasta, pesupulber. Osad kaupadest läksid talongide peale)
Need said võtmeks edasises edus. Jaapanlased otsisid võimalust ameeriklaste laevastiku täielikuks hävitamiseks. See pidi toimuma enne seda, kui USA jõuab oma laevastiku taastada. Selleks otsustavaks kohaks pidi saama 1942. aastal toimunud Midway lahing. Jaapanlastel oli plaanis hävitada Vaikse Ookeani laevastik ja 3 hõivata dessant-operatsiooniga saared. Sellega oleks jaapanlased saanud merelise ülemvõimu ja sõjaliselt tähtsa territooriumi koos lennuväljade ja hoonestikuga Vaikses ookeanis. 2 Eellugu Jaapan-USA Jaapanlaste kallaletung USA Vaikse ookeani laevastikule Hawaii saarestikus Oàhu saare sisemusse peitunud Pearl Harbori sadamas, on üks maailma tuntumaid sõjalugusid. Peale rünnakut liitus ka USA suuremahuliselt II maailmasõtta ning astus otsesesse sõtta Jaapaniga. Rünnak toimus pühapäeval 7. detsembri varahommikul kell 05:00 1941. aastal. Selle
Prantsusmaa tugevdas oma positsiooni Euroopas ja maailmas. Saksalt saadud reparatsioonid ja kaevandused aitasid sõjast kiiresti toibuda. Kuid, vimm sakslaste vastu, suured sõjavõlad, hirm Saksamaa revanshismi ees. Saksamaal varises kokku Hohenzollerite keisrivõim, tekkis ebastabiilne vabariik; riik kaotas oma tähtsaimad maavaraleiukohad, Ida-Preisimaa lahutati ülejäänud riigist, kaotas kõik kolooniad, osa saksa rahvusest sunniti elama naaberriikides, riik muudeti sõjaliselt kaitsetuks. Sõda oli raskeks koormaks kõikide sõdivate riikide majandusele. 19. 1882 Kolmikliidu teke 1893 Venemaa ja Prantsusmaa liidu teke 1904 Liidu tekkele kirjutatakse ametlikult alla. 1907 Inglismaa ja Venemaa vahelise liidu teke 1908 Austria-Ungari liitis endaga ametlikult Bosnia ja Hertsogoviina. 1911-12- Kuulutat sõda Türgile. (Serbia, Bulgraaria, Makedoonia.) 28. juuni 1914 Atentaat Franz Ferdinandile 28
Pealegi polnud majanduslikult tugeval ja geopoliitiliselt paremal asukohal paiknev Rootsil otseseid põhjusi Eestiga liitumiseks. Liit Põhjamaadega oleks olnud Eesti Vabariigile vajalik, et viia Eesti Skandinaavia regiooni maade hulka. Nende riikide maine oli Lääne-Euroopas kõrgem kui Baltikumi või Poola oma. Põhjablokki ei kujunenud. Küllaltki püsivad ja head suhted kujunesid Eestil ka Poolaga. Sellist orientatsiooni pooldasid rohkem sõjaväelased, sest Poola oli sõjaliselt tugevam kui kolm Balti riiki kokku. 1930. aastal külastas Poola president ka Eestit. Poola - Eesti lähenemine pingestas aga Eesti suhteid Leeduga. Rahvusvaheline olukord muutus 1930. aastatel Eestile ebasoodsaks. Tõsist ohtu kujutasid Nõukogude Liit ja Saksamaa. Eesti julgeolekut ei suurendanud 1934. a. sõlmitud Eesti-Läti-Leedu poliitilise koostöö kokkulepe ega erapooletuse väljakuulutamine 1938. a. Seega osutus Eesti II maailmasõja puhkemisel rahvusvaheliselt isoleerituks.
KOLGA KESKKOOL Luise Tiks TAASISESEISVUMINE Referaat Kolgaküla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ENNE SUURT REVOLUTSIOONI.........................................................4 2. LÕPU ALGUS..........................................................................................5 3. LAULEV REVOLUTSIOON...................................................................6 4. TAASISESEISVUMINE...........................................................................9 KASUTATUD MATERJALID........................................................................................11 SISSEJUHATUS Laulval revolutsioonil, Balti ketil ja üleüldse taasiseseisvumisel on suur tähtsus tänapäeva eestlaste rahvustunnetuses, need on sündmused, mis panev...
Tallinna Tööstushariduskeskus ESIMENE MAAILMASÕDA Referaat Merili Müür 203 SKA Tallinn 2012 Sisukord Sisukord.......................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................3 Sõjapõhjused................................................................................................................4 Riikide sõjaplaanid..................................................................................
Miks jäid Jugoslaavia ja Hiina sotsialistlikus sõprusühendusest välja? 4. NSVL, Vietnam, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Mongoolia, Kuuba. Jugoslaavia ja Hiina jäid välja, sest nad olid seotus Marshali abiplaaniga ehk USA abiga. 5. Mis iseloomustas sotsialistliku orientatsiooniga riike? Too näiteid. 5. Peamiselt III maailma riigid, mis olid NL otsese või kaudse mõju all NSVL toetas neid riike majanduslikult ja sõjaliselt NT: Etioopia, Somaalia, Kongo, Angoola, Afganistan jt arengumaad 6. Too näiteid stalinistlikest repressioonidest Nõukogude Liidus pärast II maailmasõda. Seleta mõisted: 1) küüditamine; 2) GULAG; 3) Leningradi süüasi (kohtuasi) 6. Küüditamised, massilised arreteerimised, vangilaagrid, kolhoosid. Küüditamine-inimeste sunniviisiline ümberasustamine GULAG(Glavnoje upravlenije lagerei)- NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi
saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vastuolusid konverentsil) Põhjus: Et teha kokkuvõte I MS tulemustest, määrata kindlaks sõjajärgne korraldus, seada tingimused ja reparatsioonid kaotanud Keskriikidele. Tähtsad lepingud/otsused: · Impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke : 1. Venemaast: Poola, Eesti, Soome, Läti, Leedu ( nende viie puhul tuli iseseisvumist kaitsta relvajõul, nt Eesti vabadussõda) 2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3. Türgi: Kaotas valdused Lähis-Ida (Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak). Anti SBR ja Pr kontrolli ja valitsemise alla. 4. Muutused koloniaalvalsustes- Saksamaalt: kolooniad Aafrikas SBRle, Okeaanias Austriale, Aasias Jaapanile. Versailles´i rahuleping Saksaga Aeg: 28.06.1919 Osalejad: võitjariigid ja Saksamaa
Nii mõnigi tüli suudeti lahendada Rahvasteliidu abiga, need olid küll enamasti sellised, kus osalesid väikeriigid. Peale Esimest maailmasõda muutus poliitiline kaart. Antandi riigid ei arvestanud teiste riikide soovidega ja nad tahtsid enda mõjuvõimu. Seetõttu ei paiknenud uued riigipiirid nii, et ei tuleks uut sõda. Peale riigipiiride sõlmimist avastati, et eri riikide ja rahvaste vahel on tõsiseid erimeelsusi. Mandri-Euroopa üheks sõjaliselt tugevaimaks riigiks sai Prantsusmaa. Suurbritannia ja USA suurendasid samuti oma mõjuvõimu. Euroopa kaardilt kadus neli impeeriumi Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Türgi ja Venemaa. Nende asemele tulid uued riigid Saksa vabariik, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik ja Balkani poolsaarel kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Versailles´rahuleping ja selle sisu.
Tuletatud sõnast ,,hellen"- hiline. Uueks keskuseks saab Aleksandria linn Egiptuse territooriumil. Tulnud A. Suure nimest. Aleksander püüdis luua ühtset suurt riiki, kultuuri, mis kokkuvõtteks ei õnnestunud. Seda kultuuri nimetati Hellenistlikuks kultuuriks. Aleksander koondas Aleksandriasse erinevaid kultuuriväärtusi- 1 raamatukogu. Rohkem kopeeriti, kui loodi. A. Suure väed jõudsid välja India piirideni ja levitasid kreeka kultuuri kõikjal vallutatud aladel. Rooma vallutas Kreeka sõjaliselt, aga Kreeka vallutas Rooma kultuuriliselt. 6) Kreeka- Rooma periood 1saj eKR- 1saj. peale KR. Seotud Rooma linnaga. Linna esimesed asukad Etruskid, Apenniini ps. asukad. Vallutati vahemere äärsed maad. Impeeriumi loojaks Augustus. Esineb pinge keskklassi ja aristokraatia vahel läbi Rooma ajaloo. Kehtestatakse poliitiline- administratiivne kontroll võim, seda kõike toetas sõjavägi. Rooma võimu sümbol- väga suured arhitektuurilised objektid nn. võidukaar mõnele võimu tegelasele
· Venemaa: loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn. aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud. · Inglismaa: lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. Mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. Peep Reimer 2 1.6. Sõjategevus aastatel 1914-1918: (Vt.õpik lk.55-63) · Läänerinne: Inglismaa ja Prantsusmaa contra Saksa väed. sõjategevus toimus valdavalt Kirde-Prantsusmaa ja Belgia territooriumil. Saksamaa loobus peale esialgset kiiret edu Schliffeni plaanist ja võetakse suund Pariisile, mida kaitstakse iga hinna eest
Eesti välispoliitika oli kaitseiseloomuga ning tugines Versailles' süsteemile. Eesti ühines kõikvõimalike lepingutega, mis aitasid kindlustada julgeolekut ja vältida sõjalisi konflikte Euroopas. 1933. a kirjutas Eesti koos NSV liidu jt riikidega alla agressiooni määratlemise Londoni konventsioonile, mis keelustas sõjalise kallaletungi. Kollektiivse julgeolekusüsteemi rajamisel tegid väikeriigid panuse Rahvasteliidule, mille põhikiri kohustas liikmeid üksteist agressiooni korral sõjaliselt toetama. BALTI LIIT Eesti diplomaatia eesmärgiks oli Läänemere piirkonnas sõjalis-poliitilise liidu loomine Skandinaaviamaade, Soome, Poola ja Balti riikide osavõtul. Sellest ei tulnud midagi välja riikide erihuvide ja vastuolude tõttu. Põhjamaad ei soovinud võtta julgeolekuriske ja siduda end väikeste ja nõrkade Balti riikidega, Poola ajas suurriiklikku poliitikat, pealegi oli tal terav olukord Leeduga Vilniuse küsimuses.
tunnustanud. Olles küll huvitatud oma põhivaenlase Saksamaa nõrgestamisest, suhtusid Antanti tuumikriigid Eesti iseseisvuse väljakuulutamisse suhteliselt positiivselt; ent mitte tahes rikkuda suhteid Venemaaga (sealset kommunistlikku valitsust peeti ajutiseks nähtuseks) juriidilist tunnustust ei antud. Esimese maailmasõja ametlikult lõpetanud Pariisi rahukonverentsile (1919 - 1920) Balti riikide esindajaid ei kutsutud. Eestit toetati küll sõjaliselt (näiteks briti laevad Tallinna reidil), et ta suudaks enamlaste pealetungikatseid Vabadussõjas tagasi tõrjuda, aga põhilise majandusliku ja sõjalise toetuse saajateks lääneriikidelt olid siiski Vene valged. Esimese riigina tunnustas Eestit de jure Nõukogude Venemaa vastavalt Tartu rahuga (2.veebruar 1920) saavutatud leppele. Alates 1921 hakkasid Eestit tunnustama ka Antanti suurriigid ning USA (1922). Selle põhjuseks oli kommunistide võimu kindlustumine Venemaal. Oli näha, et
funktsioonid. c. Rohkem läänistasid maid Taani kuningas ja piiskopid, ordul olid sõjamehed omast käest võtta 3. Maaisandate omavahelised suhted a. Ordu ja piiskoppide võimuvõitlus kui Liivimaa sisepoliitika põhitunnus: · Piiskopid pidasid ordumeistrit endale alluvaks läänisõltlaseks, millest ordu kuuldagi ei tahtnud. · Poliitilised intriigid ja kodusõjad, kus vahendajals sageli Rooma paavst. b. Piiskopid kui sõjaliselt nõrgem pool palus ordu vastu abi Euroopa teistelt valitsejatelt või Liivimaa välisvaenlastelt (nt Leedu): · Vaatamata välisabile pidi Tartu piiskop Damerow alistuma orduvägedele 1396, kui linn vallutati. · Tüli lõpetati Danzigi kongressil kompromissiga Riia peapiiskopkond seoti tihedalt orduga (kõrgvaimulikud pidid olema ordu liikmed), vastutasuks olid ordu järeleandmised piiskoppidele ja vasallidele (kodus(?) piiskopi vasallide kohustus
38* 1928.a. oli USA üks Briand- Kelloggi (USA riigisekretär) pakti initsiaatoreid. 39* Roosvelt jätkas isolatsionismi (kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta 1941.detsembris); näitek 1935a. vastu võetud neutraliteediseadus, millega keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele (tühistatakse 1939.a.). 40* USA poliitika Ladina-Ameerikas: Vabariiklik Partei üritas USA mõju Ladina-Ameerika riikide üle suurendada, sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt; Demokraatlik Partei aga vähendad (Roosvelt tõi vägesid väja ja lubas mitte sekkuda riikide siseasjadesse). 2.2.2. Suurbritannia: 41* 1920.aastatel üritas Suurbritannia hoiduda sekkumast konfliktidesse Mandri-Euroopas ning tihendada sidemeid dominioonide ja kolooniatega. Impeeriumi valitsemisel toimusid kahe maailmasõja vahel järgmised muutused: 68* osad asumaad olid dominioonid (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa) st, et nad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
