aastal end sõjaliselt kaitsma? 1939. aastal Eestis langetatud otsused on tagantjärgi saanud suure kriitika osaliseks. Loobudes varem antud lubadustest ega osutades mitte mingisugust vastupanu, langes Eesti Nõukogude võimu alla. Kas Eesti oleks aga pidanud 1939. aastal end sõjaliselt kaitsma? Muidugi on hea olla tagantjärele tark ja öelda, et Eesti oleks võinud astuda oma kodumaa eest välja ning võidelda surmani iseseisvuse eest, kuid tõsiasi on see, et tegelikkuses ei oleks väiksest Eestist enam midagi järele jäänud. Jälgides pingsalt Poolas toimuvat sõjategevust, tuli ilmsiks, et Stalin ei hooli kübetki aina suurenevast ohvrite arvust ning esiplaanil oli alade vallutamine ükskõik mis hinnaga. Stalini suhtumisest ja hoiakust oli juba näha ilmselgelt...
05. Sõda kui ühiskonna loomulik seisund 17-18 sajandil Maailma ajalugu on paljuski sõdade ajalugu. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut. Kuigi sõjad olid igapäevane nähtus ka uusajal, iseloomustab seda ajalooperioodi ometigi sõja-aastate arvu vähenemine: 16. sajandil oli täieliku rahu aastaid 10, 17.sajandil küll vaid 4, aga 18.sajandil juba 16. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siiis nende algatatud. Uusaegse maailma suurriikideks peetakse Prantsusmaad, Inglismaad, Austria-Ungarit, Hispaaniat, Venemaad ja Preisimaad, ajutiselt tulid nende hulka veel Rootsi ja Holland. Enamik sõdu toimus just nende riikide vahel. Sõjanduses aset leidnud muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, milles olulist rolli etendasid tehnilised uuendu...
Keskaegsed linnad olid võimsad, kuid kas võib väita, et see oli kui riik riigis? Keskaegsed linnad rajati kaubateede ristumiskohtadesse, vanade linnade kohale, veekogude äärde või kohtadesse, mis olid soodsad põlluharimiseks. Linnad olid üpriski suured ja uhked. Majad ehitati tihedalt üksteise kõrvale. Linnad olid ümbritsetud müüriga, mis kaitses linna sõjaliselt ja ka röövlite eest. Seoses linna suurenemisega, pidi linna müüri mitu korda uuesti ehitama, et seda suurendada. Riigi üheks tähtsaimaks tunnuseks on põhiseadus, ilma millega ei saa riik toimida. Keskaegsetel linnade oli samaväärseks asjaks linnaõigus. Kuna keskaegsed linnad rajati feodaali maale, said feodaalid linnaelanikelt makse kogudes rikastuda. Algul olid linnas feodaalide mõju all, kuid hiljem said sellest vabaks, ning võisid...
juhtimisega Tagajärg: monarhia kaotamine, feodaalkorra hävimine, vabariigi loomine, inimesed võrdsed seaduse ees, eraomandi puudumatus, rahvustunde tõus Parteid: jakobiinid, temidoorlased, monarhistid, zirodiinid, riigikorraks määrati konstitutsiooniline monarhia Karl Martell (687-741) Frangi riigi majordoomus 717-741. Sõdis edukalt germaani hõimudega, 730. aastateks olid kõik frangi kuningad tema täieliku võimu all Karl suur (742-814)- Frangi riigi kuningas, oli sõjaliselt äärmiselt edukas Louis XIV (1643-1715)- rajas käsitluse kuningavõimu jumalikust algupärast, rajas tseutraliseeritud haldusparaadi, kaotas usuvabaduse...
I Külma sõja mõiste: · Külm sõda (1946-1991)- NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes: vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades,kusjuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdivad teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes. · Termin võeti kasutusele 1947.a. · Vastandiks on "kuum sõda"-otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. · Külm sõda polnud pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt...
· 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 eKr · I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia sõjas ülemvõimu löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis kujunemine Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks. Vahemere · 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide piirkonnas allutamine ja Kartaago lõplik purustamine (146 eKr). · Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõdade 133 30 eKr · Vendadest rahvatribuunide Gracchuste reformikatsed ja vabariigi 2...
1806 moodustati Reini Liit 16 Saksa riigist, mille protektoriks sai Napoleon. Ajapikku lisandus liiduga rohkem riike. Reini Liit oli sõjaline liit, mille liikmesriikide ülesandeks oli anda Prantsusmaale suurel arvul sõdureid ja osaleda impeeriumisõdades. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, kes olid sel ajal Euroopas ühed sõjaliselt võimsamaid riigid. Vastutasuks, Reini Liiduga koostöötamisest, andis Napoleon mõnele riigipeale kõrgema staatuse. Kõik Reini Liiduga ühinenud riigid lahkusid Pühast Rooma riigist. Kui Napoleon esitas Austria keiser Franz II-le ultimaatumi, loobus too oma keisritiitlist, mille tagajärjel lakkas olemast ka Püha Rooma keisririik. Reini Liit kukkus kokku aastal 1813 kui Napoleon sai lüüa Leipzigi linna all peetud Rahvastelahingus...
Serebrenica vallutamine keerab ette uue lehekülje Balkani sõja kirevas näitemängus. Bosnia serblaste liider Radovan Karadzic ja Bosnia serblaste armee komandör Ratko Mladic ei varja, et plaanivad ka teiste ÜRO nn. turvaalade vallutamist. Bosnia serblased deklareerivad häbenemata, et ÜRO-st ja NATO-st pole neile enam vastast. Serblased on jõudnud järeldusele, et karta ja kaotada pole enam midagi. Võimalust, et lääneriigid sõjaliselt aktiivselt sekkuvad, võis peljata kolm, veel kakski aastat tagasi. Nüüd on aga selge, et enamik lääneriike ei kavatse oma sõjaväelaste eluga riskida. 13. juulil teatas Bosnia president Alija Izetbegovic, et Bosnia valitsus kaalub tõsiselt võimalust loobuda ÜRO rahuvalvajate teenetest. Sündmuste viimane käik on süvendanud moslemites veendumust, et ilma ÜRO-ta suudaks nad end serblaste vastu paremini kaitsta....
aastal ning kandis minimaalseid kahjusid. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ta ei kandnud suuri kaotusi. Vice versa pigem. USA, kes oli varem olnud Euroopa riikide võlgnik, muutus Esimese maailmasõja tulemusel nende võlausaldajaks, kuna toetas teisi Antanti riike majanduslikult ja sõjaliselt . Suurimaks majanduslikuks probleemiks USAs oli vaid mõne kauba defitsiit ja sõjajärgsest üleminekust tekitatud raskused, kuid neist saadi ruttu üle. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa, riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles` rahu tingimused: Saksamaa pidi loovutama alasid (Prantsusmaale Elsass-Lotring, Leedule Memel, Poolale osa Pommerist jm), tasuma reparatsioone, vähendama sõjaväge jne...
Maa- ja linnatsivilisatsiooni vastuolu väljendab hästi Sparta ja Ateena vastasseis. Pidevalt peeti sõdu, mis ei põhinenud ksenofoobial (kusjuures lihtsalt võõrast hullem on võõras, kes näib nagu oma), vastast austati. Ateenas tekkis Sparta kultus isegi. Kuigi Ateena oli Spartast sõjaliselt palju nõrgem (Sparta oli ammu mobiliseeritud, kui Ateenas alles diskuteerima hakati), suutsid ateenlased vastu panna, kuna nad kartsid oma elu pärast. Ateenlaste filosoofia eesmärgiks oli tõeotsimine. Filosoofid hakkasid seda ideed ise õõnestama ka kohe. Filosoof on loll, sest iga normaalne inimene toodab midagi, aga parim mida filosoof saab teha, on tõde esile tuua. Mõtlemine on probleem ja tegelikult üldse võimatu. Sofistide meelest ei olnud tõde üldse olemas...
aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946, kus vastuoludest räägiti) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947. NB! Trumani doktriini sisu: USA aitab nii majanduslikult kui sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega see on kommunismi pidurdamise poliitika, kommunismi-vastane poliitika. Sellel hetkel peeti silmas Türgit ja Kreekat, kus oli reaalne kommunismi võimuletuleku oht. Trumani doktriini üheks elluviimise vahendiks, väljundiks, oli Marshalli plaan. See kuulutati välja 1947 (George Marshall = USA välisminister). Marshalli plaani sisu: USA annab abi Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele....
september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai...
16. sajand hilis kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke BÜTSANTS 395-1453 2. Ida-Rooma *Ida-Roomas asusid arenenumad linnad, mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks püsimajäämise põhjused ( Konstantinoopol) *Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal *Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje Keisrivõim ja Türgi ohu eest läände pagenud Bütsantsi õpetlased elustasid huvi antiikkultuuri vastu. Rooma riigikorraldus õiguse süstematiseerimine.Levis kirjaoskus. 425 asutati Konstantinoopoli esimene kõrgkool, 10. sajandil lisandus filosoofia, grammatika, geomeetria, astronoomia alal kõrgemat haridust andnud õppeasutus...
Maailma ajaloo suurim sõda ei jätnud Eestis puudutamata mitte kedagi. Ja kuigi sõjast on möödunud ligi kuuskümmend aastat, on selle mõju tunda tänapäevalgi. Eesti poliitikud on kartnud oma maa turvalisuse pärast kogu aeg. Eesti asukohta, Läänemere idaosas, loetakse poliitiliselt ja strateegiliselt oluliseks piirkonnaks, mida mitmedki riigid on tahtnud enda kontrolli alla haarata. Suurimaks ohuallikaks on peetud sõjaliselt aktiivset Venemaad, kes on kogu aeg soovinud oma impeeriumi piire laiendada, raiuda akent Euroopasse ning unistanud ülemaailmsest kommunistlikust revolutsioonist. Teiseks suuremaks ohuks Eestile peeti Saksamaad, kes võis ajaloolisele kogemusele tuginedes pretendeerida Baltikumi valitsemisele. Lisaks nõudis Saksamaa endale järjest suuremat eluruumi ning oht kasvas eriti suureks kui võimule tulid natsid, kes kavandasid ittatungi jätkata...
1949 a.) · Organisatsioonid: VLO, VMN. · Plaanimajandus. 3. 3. maailm nt. Egiptus, India, osalt Jugoslaavia. · Iseloomulik: Mitteühinemisliikumine. Trumani doktoriin (USA välispoliitline seisukoht) .. mille järgi juhul kui rikutakse riigi sõltumatust välise survega alustab USA abi andmist surve all olevale riigile, nii sõjaliselt kui ka majanduslikult. Trumani doktoriinist lähtus Marshalli plaan (1947 a.), mille järgi USA andis majandusabi 17le Euroopa riigile 17 miljardi dollari ulatuses. Abi anti 1948 1952 a. · Eesmärgiks tugevdada abi vastuvõtnud riikide majandust, et seal ei tekiks äärmusmeeleolusid (kommunism ei saaks võimule) ning et USA saaks endale kaubanduspartnereid antud riikide näol. NSVL mõju all olnud riigid Marshalli plaani...
kirj. Eesti koos NSV Liidu jt riikidega alla agressiooni määratlemise Londoni konvetsioonile, mis keelustas sõjalise kallaletungi. *Kollektiivse julgelekusüsteemi rajamisel tegid väikeriigid panuse Rahvasteliidule, mille põhikiri kohustas liikmeid üksteist agressiooni korral sõjaliselt toetama. *Kollek.j.s. tabas täielik läbikukkumine: Jaapan, Saksamaa, Itaalia astusid sellest välja; NSV Liit heideti välja seoses Soomele kallaletungimisega. Balti Liit *Balti Liidu sõlmimist takistas Nõukogude Ja Saksa diplomaatia aktiivne vastutegevus, kes ei soovinud blokkide tekkimist oma piiridel *Neil põhjustel ebaõnnestusid 1920.aastail katsed sõlmida Balti Liit ja Põhja block *Üldiselt olid Eesti-Soome ametlikud suhted ratsionaalsed ja kohati isegi jahedad,...
Prokurör tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest. Kaasistuja 2565 aastane Eesti kodanik, tal on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Reservarmee riigikaitse ülesehitus, kus põhiosa isikkoosseisust on reservis. Kaitseväe peamised ülesanded: 1) osutada relvastatud vastupanu agressioonile 2) abistada tsiviilelanikke kriisioludes 3) õpetada sõjaliselt välja kaitsevägi ja selle reserv 4) osaleda rahvusvahelises sõjalises koostöös. Kaitsejõud riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsevägi riiklik relvajõud, mille moodustavad põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased. KAPO iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. Uurib neid kuritegusid, mis ohustavad EV põhiseaduslikku korda või julgeolekut....
Nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupa ning toiduaineid, sealhulgas teravilja. Niimoodi säilis küll näiline majanduslik stabiilsus, kuid sisuline mahajäämus aina suurenes. Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus, kuid seegi ei suutnud Läänega sammu pidada. Kuigi NSV Liit oli sõjaliselt ja poliitiliselt üks maailma suurimaid, oli ta majandusliku efektiivsuse poolest võrreldav arenguriigiga. Stagnatsioon ehk seisak ei piirdunud majandusega, see kajastus ka vaimuelus ning poliitikas. NSV Liidus püsis endiselt arenenud maailmast tekitasid rahulolematust. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja ,,letialuse kaubanduse" vohamisele...
· Puudus sõjatemaatika. d. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): · Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. · Mandrilt järgnenud ahhailaste kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. 2. Mükeene tsivilisatsioon a. Kujunemine: · Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). · Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid. · Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni. · Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks desifreeritud (peamiselt majandusaruanded). b. Lossid ja ühiskonnakorraldus: · Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss)....
· Feodalism läänikord (kitsamas mõistes). · Läänisuhe oli lepinguline mõlemal oma õigused ja kohustused, mille rikkumisel vasallisuhe katkes. · Üks isik (vasall) andis end võimsama isiku (senjööri) kaitse alla, vastutasuks vandus igavest truudust ja kohustus teda sõjaliselt teenima. · Läänisuhe oli hierarhiline üks lepingupool oli teisest kõrgemal. SÜSERÄÄN KUNINGAS SENJÖÖR SUURFEODAALID (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) VASALL VÄIKEFEODAALID (rüütlid)...