Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. • Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik. • Lahku löönud riigid moodustasid uue Ameerika Riikide Konföderatsiooni (The Confederate States of America) ning valisid enda presidendiks Jefferson Davise. Abraham Lincoln Jefferson Davis Lõuna sõjaline edu * Soodne geograafiline asend (kaitsesõda omal territooriumil). * Pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimukad väejuhid. Lõuna lootused • Loodeti Euroopa toetusele • Puudus toiduainetest Põhja eelised • Rohkem mehi (elanikkond ruurem), • parem tööstuslik areng, • raudtee. Lincolni reformid 1) Sundmobilisatsioon (20-45.aastased) 2) 1863 kaotati orjus kõigis osariikides Mustanahalised said ka osaleda sõjas (200 000 meest) 3) Jaosmaade seadus 1862 Jaosmaade seadus • Oldi huvitatud, et läänes asuvad vabad
Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist siis juba, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Kuna sellel ajal kuulutas Eesti Omavalitsus välja ka üldmobilisatsiooni, mida hakkasid toetama ka rahvuslikud ringkonnad, siis oli peaminister Jüri Uluots väga kuuldavõetav isik, kes siis raadio kaudu kutsus rahvast üles astuma, sest ei soovitud sissetungivaid punaväelasi. Kuna tuli Narva lahing, siis tehti terrorirünnakuid Eesti linnadele ja see kõik ajas sõjalised vihale. Narva lahing toimus peamiselt kahes etapist – Narva sillapealne lahing, mis oli veebruarist juulini ja Sinimägede lahing juulist augustini. Stalin oli andnud käsu - "See on kohustuslik, et meie väed tuleb haarata Narvalt hiljemalt 17. veebruar 1944. See on vajalik nii sõjalise kui ka poliitilistel põhjustel. Ta on kõige tähtsam just nüüd. Ma nõuan, et sa võtaks kõik vajalikud meetmed, et vabastada Narva hiljemalt kui nimetatud perioodil
KÜLM SÕDA (1945-1990) Rahvusvahelised suhted pärast II MS Iseloomulikud jooned: 1. Sotsiaal leeri tekkimine 1945-1950: Sõjaliste blokkide, majandus organisatsioonide tekkimine. + raudne eesriie 2. Koloniaalsüsteemi lagunemine 3. Kriisid 1948/49...1980 4. Pingelõdvendusperiood (1970nd) 5. Perestroika NSVL sotsialismi leeri lagunemine 1980..1987-1990 1950 Stalinism hakkab survestama Ida-Euroopat Hitleri vastase koalitsiooni tuumikriigid: USA, prants, inglis, venemaa RAUDNE EESRIIE 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie keegi ei tea, mis seal taga toimub. 09.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linn...
aadlid. Iga feodaal oli üksteisega võrdne. Feodaali sõjavarustusse kuulus pikk ja küllalt raske oda ning sirge kahe teraga mõõk. Vasakus käes oli kilp ning peas rauast kiiver. Rüütli keha kattis metallplaatidega kaetud soomusrüü. Rüütliväed olid tavaliselt väiksed ning sõditi hobustel. Lahingus rivistuti tavaliselt pikka viirgu. Kui lahingus parasjagu poldud, meeldis neile turniire korraldada, milleks olid rüütlite sõjalised võitlusmängud. Enamasti peeti ratsakahevõitlusi , kus kasutati tömbi otsaga odasid. Feodaalid elasid linnusetorni keskmisel korrusel. Korrus koosnes ühest ruumist. Magati sageli ühes voodis. Sooja andis paremal juhul kamin. Soojendati end paksude rõivastega ning karusnahkadega. Elamus pesemisvõimalused praktiliselt puudusid. Edasi liikudes jõuame vaimulikeni. Keskaeg oli väga religioossne ühiskond ning väga tavaline oli vaimulike ja ilmalike inimeste vastandamine
1.Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Millised olid roomakatoliku kiriku huvid, Saksa kaupmeeste huvid, rüütlite huvid? Sakslased tahtsid paganlasi ristida ristiusku, kuid sellega tekkisid neil liivlastega tülid. Saksa kaupmeeste huvi oli kaubelda Baltimaade rahvahõimudega. Rüütlite huvi oli sõdimine ja maaala saamine. Katoliku kirik tahtis ristiusku Baltimaadesse levitada. Sooviti rohkem maavaldusi, kuhu kirikuriike rajada. Saksa kaupmeeste soov oli saada paremaid kaplemistingimusi. 2.Kuivõrd aitasid oma tegevusega ristisõja puhkemisele kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold? Meinhard oli tekitanud eestastes kahtlusi, arvati, et ta varastas neilt päikese. Berthold kogus tugeva ristisõdijate väe, kuid suri esimeses sõjas. 3.Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Albert oli teinud omale tugipunkti Riia linna liivlaste sekka ning kasutanud sealt oma varustuse ja sõjameeste arendamist. Albert suutis...
...........3 2 AFGANISTANI SÕDA (20012014)........................................................................5 2.1 Invasiooni algus 2001. aastal........................................................................5 2 1 NÕUKOGUDE-AFGANISTANI SÕDA Nõokogude-Afganistani sõda toimus 19791989. aastal. Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, kus NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudzahiidide vastu. Nõukogude väed sekkusid 1979. aastal ja alustasid lahkumist 15. mail 1988. Lõplikult viidi Nõukogude sõjajõud Afganistanist välja 15. veebruariks 1989. Afganistanis oli pärast monarhia kukutamist võimul marksistlik Nur Muhammad Taraki. Pärast poolteist aastat kestnud valitsusaega tõrjuti Nur Muhammad Taraki kõrvale ja Afganistani Rahvademokraatliku Partei etteotsa sai 1979. aasta septembris Hafizullah Amin. Pärast seda,
- Majandus: kaubandus, arenguabi Muud: - Valivus - Järjepidevus: o Siseriiklik ja väline o Sarnaste olukordade kohtlemine o Moraalne järjepidevus - Eesmärgid – muutus, karistus, siseturg - Efektiivsus – bürokraatia, suured lootused - Koostöö Inimõiguste realiseerimise vahendid - Diplomaatilised - Majanduslikud – majandussuhted, majandusabi - Sõjalised Diplomaatilised vahendid - Klassikaline diplomaatia - Avaldused - Diplomaatilised käigud - Rahvusvahelised organisatsioonid - Kultuur, sport jne - Positiivsed käigud Majanduslikud vahendid Majandussuhted: - Boikott või embargo - Majandussanktsioonid - Klassikalisd vs suunatud - Edukuse tingimused - Positiivsed vahendid Majandusabi - Negatiivne vs positiivn Sõjalised vahendid Humanitaarinterversioon:
VENE-TÜRGI SÕDA Referaat Lähte 2008 AJEND JA PÕHJUSED. Venemaa, otsides väljapääsu Mustast merest, püüdis Türgimaad välja suruda Euroopast. Selleks kuulutas ta enese Balkani poolsaare ristiusu-rahvaste kaitsjaks ja nõudis Türgi valitsuselt kristlastele mööndusi, ähvardades vastasel korral sõjaga. Inglismaa ja Austria püüdsid rahulikul teel lahendada Vene-Türgimaa konflikti. Selleks kutsusid nad Konstantinoopolisse kokku Euroopa suurriikide esindajate konverentsi. Et aga konverents ei andud mingisuguseid tagajärgi, siis kuulutas Venemaa 12. aprillil 1877. a. Türgimaale sõja. Seega osutus Vene-Türgi sõja põhjuseks Balkani küsimus. 1876. a. sügisel jõudis Venemaa oma üldise väeteenistusekohustusega kolmandasse aastasse ja sellepärast ei olnud tal veel ühtegi aastakäiku mehi uue seadusega ettenähtud reservis. Alul mobiliseeris Venemaa 6 korpust ja hiljem veel 3 korpust. Nende 9 korpuse mobiliseerimiseks läks...
Goebbels Hispaania diktaator 1939-75 -F.Franco 1. Millised majanduslikud ja poliitilised tegurid aitasid kaasa natside võimule tulekul Saksamaal? Majandus kriis Saksamaal oli väga raske. Oli tohutu inflatsioon. Palju inimesi jäi töötuks. Hitler lubas neile tööd ja inimesed valisid tema. Saksamaal oli ka kommunismi oht. Kommunistid tahtsid võimule, kuid rahvas kartis nende võimule tulekut ning valisid natsid 2. Missugused sõjalised ja majanduslikud abinõud tagasid enamlaste võimul püsimise NSVL s? NSVL suutis kodusõjas koondada kõik jõud enda kätte. Kehtestati sõjakommunismi poliitika.Inimesed hakkasid hoidma punaste poolele ####### 3. Miks kehtestati enamus Euroopa riikides maailmasõdade vahelisel ajal autoritaarseid (totalitaarseid) rezhiime? demokraatia traditsioonid noortes riikides oli nõrk (Poola) majanduskriisi tõttu said diktaatorid võimule (Saksamaa)
· Stalini agressiivne välispoliitika ja soov teha maailmarevolutsioon · Kommunismiohu tekkimine · Suur Depressioon, mille tulemusel tekkisid diktatuuririigid, mis omakorda viisid konfliktideni · ÜRO ei suuda lahendada riikidevahelisi konflikte diplomaatiliselt · Lääneriikide järelandmis- ja lepituspoliitika ei suuda kontrolli all hoida Stalinit ja Hitlerit. 2. Millal algas ja lõpes II MS? 1. September 1939 2. September 1945 3. Sõjalised blokid Teljeriigid (3) + nendega liitunud riigid (5) Saksamaa Soome Rumeenia Itaalia Ungari Slovakkia (Tsehhi ala okupeeriti Jaapan Bulgaaria juba arem) 1940 Allkirjastati Kolmikpakt, millele siis kirjutasid alla ka S, U, B, R, Sl Hitleri-vastane koalitsioon + nendega liitunud riigid
a juunis, neil saavutasid võidu aga mitte opositsioonijõud, vaid "uuenenud" sotsialistlik partei. Rumeenias võtsid sündmused vägivaldse pöörde. Dets 1989 puhkes Rumeenias Temesvaris vastuhakk Nicolae Ceausescu reziimile. Nicolae üritas vastuhakku jõuga maha suruda. Bukarestis alanud tänavalahingutest kohkunud Ceausescu põgenes, kuid vahistati ja lasti koos abikaasaga maha. 1989. a lakkas tegelikult eksisteerimast Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1991. a aprillis saadeti laiali VLO sõjalised nõukogud ja komiteed, mõni kuu hiljem lõpetas ta tegevuse ka poliitilise organina. 1991. aasta läks laiali Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Selleks ajaks oli NSV Liit oma sõjaväe välja viinud Ungarist ja Tsehhoslovakkiast. Kesk-ja Ida- Euroopa riigid alustasid integreerumist Euroopa poliitiliste ja sõjaliste struktuuridega. Saksamaa taasühinemine: Berliini müüri langemisega varises kommunistlik süsteem Ida-
hukkumine. Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust. Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski helikopteritele Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Hanoid toetasid omakorda punahiina ja NSVL (majanduslik ja sõjaline abi, sõjalised eksperdid). Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada. Selle põhjuseks oli eelkõige vastase partisanisõja taktika, mille käigus ei pääsnenud ameeriklaste tehniline ülekaal maksvusele (sama probleemiga oli nõukogude väed kimpus Afganistanis ja Venemaa Föderatsiooni väed Tsetseenias).USA käsi hakkas siduma sõjavastase kriitika suurenemine kodumaal ja maailmas tervikuna (1960-ndate lõpust kasvas kogu maailmas vasakpoolsus, esile
FEODAALKORD a)maasuhted 1)vasall kohustas senjööri ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA ...
See kuulutati välja 1947 (George Marshall = USA välisminister). Marshalli plaani sisu: USA annab abi Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Abi tingimused 1) nende riikide majandust ei riigistata, 2) toimib rahvusvaheline kontroll abi jaotamise üle. Seetõttu NSV Liit ja teised sotsialistlikud riigid keeldusid. Riikide liitude ehk blokkide kujunemine: Külma sõjaga seoses kujunesid ka lääneriikide ja sotsialistlike riikide sõjalised ja majanduslikud blokid (ehk liidud). Lääneriigid (siia kuulusid Marshalli plaaniga abi saanud riigid) 1948 sõlmiti Brüsseli pakt (Inglismaa, Prantsusmaa + Beneluxi maade koostöö (poliitiline, majanduslik, sõjaline) leping 50 aastaks). See oli eelkäijaks NATO loomisele. 1949 loodi NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (=sõjaline organisatsioon) Asutajaliikmeid 12 Ingl., Prants., Beneluxi maad, Itaalia, Port., Taani, Norra, Island, USA, Kanada.
üldharidusega. Sõna pedagoog on tulnud kreeka keelest. See tähendas tol ajal last juhtinud orja. Kasvatus spartas. Peloponnesose poolsaarel kaguosas paiknenud Sparta linnriik oli Kreekas üks suuremaid ning tugevamaid ning võim polises oli seal kuni 9000 spartaadi perekonnale.Spartaatideks nimetati Sparta täieõiguslikke kodanikke. Muidugi 14 aastane laps pidi vastavalt esiaja läbi tegema vägagi karmi prooviaasta. 15 20 aastased lapsed kasvatuses olid esikohal sõjalised harjutused ning koorilaul. Alles 20 aastaselt võis nooruk abielluda. Spartas oli ka üks tähtis osa tüdrukutele. Nad pidid hoolitsema oma koha karastamise eest ning õppima ka relva kasutada. Lapsed koolis kirjutasid stylosega ja kirjutasid tahvli peale. Koolid olid tasulised. 7 14 aastased lapsed õppisid lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Kuigi kool oli tasuline sai seal õppida orjapidajate ning jõukamate lapsed. Ateena oli üks linnriikidest
ANTIIKKIRJANDUS Autorid ja teosed Kristiin Helisalu KSG 10a 2012 HOMEROS arhailine eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase elas 8. sajandil eKr. Kolmas tase pime laulik Neljas tase eeposte looja Viies tase TEOSED Värsivormiline Daktüliline heksameeter Alusteks kreeka hõimude sõjakäigud Jumalad Ilu, vaprus, hingepuhtus, sõprus ja ustavus Kombed, eluolu, sõdapidamine ´´ILIAS`` Vanakreeka eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kangelaslugu Teine tase Euroopa kirjanduslugu Kolmas tase 15 000 värssi ...
saadeti edasi Tobolskisse, kus nad ka viibisid enamlaste poolt toime pandud oktoobripöörde ajal, mille käigus tapeti kogu Romanovite perekond. Seos Eestiga 23.26. juulil 1902 külastas keiser Nikolai II Tallinna. 1908. aasta maikuus toimus Tallinnas Nikolai II ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi kuninga Edward VII 3-päevane kohtumine, mille eesmärk oli sõlmida kahe riigi vahelised poliitilised ning sõjalised koostöökokkulepped. Riikide välisministrite juuresolekul sõlmiti leping Makedoonias muudatuste läbiviimiseks ja Osmanite riigi nõrgestamiseks. Hanna-Maria Kordziejonek 12.klass .
ruumi. Eesmärgiks sai Nõukogude Venemaa endiste piiride taastamine. Punaarmee põhijõu moodustasid vene ja läti väeosad, samuti ka sakslaste eest Venemaale pagenud enamlased. Punaarmeelaste vastas seisid kodumaale pöördumiseks valmistuvad Saksa väed ja Eesti Kaitseliit. Punaarmee esimene rünnak 22. novembril Narvale löödi sakslaste poolt tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva. Eesti valitsus saatis Narva alla kõik saadalolevad sõjalised jõud ning 28. novembril 1918. aastal algaski Eesti Vabadussõda. Pärast Narva langemist Punaarmee kätte jätkus nende kiire edasitung 1918. aastal. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Eesti linnad, kuni uue aasta alguseks oli rinne jõudnud Tallinnale ähvardavalt lähedale. Ebaedu põhjusteks olid vastase suur ülekaal nii sõdurite kui relvastuse osas, samuti inimeste tüdimus sõjast ja ebakindlus võidelda nii suure riigi, nagu Venemaa, vastu.
toorainel. Maksukoormuse kasv. Põlisrahvaste Suurfirmad: Vähemusrahvuste ülestõusud. A.Krupp ja A.Thyssen rõhumine, saksastamine. 1903.a leping Türgiga AEG Pangermanism BBB raudtee raja- Arengutempolt jäi maha miseks. vaid USA-st Prant- Venemaa sõjalised Vabariik. Passiivne periood. sus- tellimused. Mitmeparteiline süsteem Valmistumine uueks maa Raudteede ehitamine Kiriku roll ühiskonna, sõjaks. kolooniates. kiriku lahutamine 1904. a leping Traditsioonilised riigist. Inglismaaga majandusharud kriisis. Rantjeed
Korea sõda Korea poolsaar asub Kaug-Idas, Hiina ja Jaapani vahel. Ühise Korea lõhenemine kaheks, Põhja- ja Lõuna-Koreaks, sai alguse juba Teise maailmasõja lõpus, kui 1945. aastal vabastasid Nõukogude Liidu väed Jaapani poolt okupeeritud Korea põhjaosa ning USA väed poolsaare lõunaosa. Korea jagati kaheks mööda 38. paralleeli. Külma sõja ajal puhkesid mitmetes piirkondades sõjalised kokkupõrked ja poliitlised kriisid, mis oleksid võinud kasvada ka suureks ilmasõjaks. 1950. aastate algul toimus ka Korea sõda, kus hukkus ligi 3 miljonit inimest ning mis peeti ikkagi tulemusteta. Sõda algas 1950. aasta 25. juulil, kui 135 000 sõdurist koosnev Põhja-Korea vägi ületas 38. paralleeli. Kuna väed olid Nõukogude Liidult sõjalist abi saanud, oli Põhja-Korea rünnakus väga edukas. Põhja pool kasutas kiirelt
) - esmasel iseseisval kaitsevõimel 2)rahvusvaheline tegevus 3)tsiviilsektori toetus- inimeste enda varud, vahendid võetakse kasutusse vms. 4)psühholoogiline kaitse- et kõik sõnumid, info, mida edastatakse inimestele, ei tekitaks paanikat, probleeme jne. 5)sisejulgeoleku tagamine- politsei, päästeamet, kiirabi (elutähtsate teenuste toimimine) 6)elutähtsate teenuste toimimine Relvajõud alluvad demokraatlikel valimistel võimule tulnud tsiviilisikutele. Julgeolekuriskid: sõjalised konfliktid; väline surve; rahvusvaheline terrorism ; majandusriskid; teised julgeolekuriskid (kordamisküsimus) Eestis teiste riikide eriteenistuste tegevus (salaluure); majanduslikud riskid, globaalmajandus-sõltuvus gaasi/vedelkütuse sisseveost/energiasüsteem rahvusvaheline terrorism/pommirünnakud; KK riskid-aatomielektrijaamad/ keemiatehased/ üleujutused/ merereostus
loobus edasikindlustuslepingust Venemaaga, mille kohaselt Saksamaa ei tohtinud rünnata Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Atlandi (Venemaa-Prantsusmaa-Inglismaa) kujunemise lugu: 1: 1893 Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, 2: 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa vahel Antandi leping *jagati Aasia ja Aafrika mõjusfäärid ja kohustuti aitama 3: 1907 Inglismaa ja Venemaa leping, jagati mõjusfäärid Aasias. I Maailmasõja puhkemise eeldused: # Olid loodud suurriikide sõjalised blokid Antant ja Kolmikliit. # Ühiskonna hoiak oli muutunud sõdade suhtes soosivaks, levisid sotsialistlikud ja kommunistlikud ideed. # Kiire sõjatehnika areng, võidurelvastamine, raudteede areng. *Inglise-Buuri sõjas (1899-1902) raskekuulipildujad *Vene-Jaapani sõjas kiirlaskerelvad, miinipildijad, sidevahedid Saksamaa huvid Kolmikliidus: # Soovis uusi kolooniaid # Olla konkurentsiks Inglismaale maailma võimu pärast
KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid? LIIDUD: Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari Antant-Venemaa, Prantsusmaa, inglismaas TERRITORIAALSED AMBITSIOONID: Inglismaa soovitas säilitasa juhtiva kolooniariigi ja merede valitseja poitsiooni. Saksamaa soovis vallutada uusi kolooniaid ja laieneda Euroopas Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsass-Lotringi ning Saksamaale kätte maksta ja oma positsiooni
Ilukirjandus e. belletristika põhineb tunnetel, tunnetamisel, on sündmused, tegelaskujud, kasutatakse kujundlikkust. Ilukirjanduse tunnused: 1. Esteetika e. ilumeel a)ilu-inetus b)ülevus c)traagika d)koomika 2. tüüpilisus 3. kujundlikkus 4. rahvuslikkus. Maailmakirjanduse mõiste defineeris J.W.Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter, Hades, Hestia, Poseidon, Zeus, Hera. Zeus- peajumal Posei...
Rooma võim vallutatud maades Rooma põhimõtteks oli ,,divide et impera" ehk jaota ja valitse. Selle poliitika mõtteks oli pidada läbirääkimisi ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi, kehtestati erinevad sõltuvus tingimused ning elukorraldus jäi puutumata. Itaalias võeti ära osa maast ning sellest moodustati Rooma riigi maatagavara- ühiskondlik maa, mida jaotati vaesematele või anti rentida. Tähtsamatesse kohtadesse rajati Rooma kodanike asulaid- kolooniaid. Need olid sõjalised tugipunktid. Osad linnad saavutasid munitsiipiumi staatuse. Enamik Itaalia linnu ja rahvaid olid Rooma liitlased ning nad pidid oma sõjaväe Rooma käsutusse andma, kuid ei pidanud maksma makse. Väljaspool Itaaliat asusid Rooma provintsid, kellel oli omavalitsus ning võimul asehaldur, kes korraldas sealset elu ja kaitses välisvaenlaste eest, kuid tihti kasutas oma positsiooni rikastumiseks. Muutused Rooma ühiskonnas vabariigi ajal Rooma ühiskond oli põllumajanduslik
saj alguses? Miks just sellised? Revisionism ei kasutatud vägivalda. Tsentristlik suund kasutati vägivalda oma tahtmise saamiseks. Anarhistlik suund Usuti progressi,kuigi need võisid väga erinevad olla. 6. Mil määral nõustute väitega, et 20.saj algul oli Euroopa maailmas kõige tähtsam? Põhjendage oma seisukohta. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopaks,selle juhtmõtteks olid isikuvabadus,demokraatia,eraomand 7. Millised sõjalised blokid kujunevad välja 20.saj algus(dateerige, liikmeskond) ? Kolmikliit 1879 (Saksamaa,Austria-Ungari,Itaalia) hiljem lisandus Itaalia 1882 Antant 1893 (venemaa ja Prantsusmaa), 1904 Pr. ja Inglismaa, 1907 Inglismaa ja venemaa 8.Millised olid neid blokke ühendavate riikide huvid ja nimetage piirkonnad/valdkonnad , kus huvid põrkusid? kolmikliit: Saksamaa soovis uusi kolooniaid, purustada Pr. ja kehtestada oma võim Euroopa mandril. Austria-Ungari soovis tugevdada positsiooni balkani ps.
Sisepoliitika Isolatsioon, 2-e Parem-ja vasak- Keisri kõrval 2-e partei parteiline süsteem, poolsete parteide valitseb kansler süsteem naisõiguslased omavaheline (vabariiklased, (sufrazetid) võimuvõitlus demokraadid) Sõjalised blokid enne I maailmasõda Kolmikliit- Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi, Bulgaaria (Itaalia -1915) Saksamaa eesmärgiks uusi kolooniaid saada, saksa toetus oli Oluline A-U'le, sest oli ohustatud sattuma Balkani slaavi riiki.itaalia oli nõrgim lüli- tahtis kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Türgi lootis toetust saada Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu.
linnastunud, arenenud raudtee. LÕUNAS: majandus põhineb suuristandustel, kus kastavatai puuvilla, maisi, suhkruroogu; konservatiivne ühiskond, hajusalt asustatud. 12. Miks võitsid põhjaosariigid kodusõja? Tänu tööstusele parem relvastus. Tihe asustus suurem sõjavägi. Parem raudteedevõrgustik. Jaosmaaseadus motiveeris rohkem võitlema. 13. Millised tegurid soodustasid Ühendriikide kiire majandusliku arengu? Arvukalt tööjõudu. Rohkelt maavarasid. Suur siseturg. Väikesed sõjalised kulutused võimaldasid finantside ja toorme suunamist tööstusesse. 14. Krimmi sõda, Prantsuse-Preisi sõda ja Üheksas Vene-Türgi sõda aeg, põhjused, osalejad ja tagajärjed KRIMMI SÕDA PRANTSUSE-PREISI VENE-TÜRGI SÕDA SÕDA Aeg 1853-1856 1870-1871 1877-1878
pinged 4. 5. Muutused ühiskonnas Esialgu suur rõõm, kuid peagi olukord muutus. Kasvas deserteerumine (rindelt jalga laskmine), kaasnes üldine töökohustus, mille tõttu naiste ja laste töökoormus tõusis (naised iseseisvusid). Elatustase langes, sest eesmärk oli varustada rinnet. Majanduselu reguleerisid riiklikud tellimused, mis olid enamasti sõjalised, kasvas maksukoormus. Suur osa otsis süüdlasi (kelleks olid relvatootjad), kasvasid sotsiaalsed pinged ning religiooni mõju vähenes. Tugevnesid vasakpoolsed vaated, sest need rääkisid sõja lõpetamisest. 6. Tsiviilelanikkonna kannatused Kõige paremini tuli varustamisega toime Inglismaa, samuti Prantsusmaa tänu naiste tööjõule. Saksamaal ja Austrias hakkas majandusblokaadist tingitud puudus piirama. Toidupuuduse leevendamiseks võeti kasutusele ersatskaup
Tagajärjed: Sõnakoosoleku ja ühinemisvabaduse loomine; riigiduuma moodustamine; erakondade loomine. Algus: algab Verise pühapäevaga 09.01.1905 Sankt-Peterburgis. (Rahvas ootas, et tsaar reageeriks ja hakkaks tegutsema. Venemaa arendamisele kirjutati palvekiri. Toimus rahulik kogunemine. Rahva vastu avati tuli, u 1000 saab surma ja mitu tuhat raskelt vigastada. Pärast Verist pühapäeva oli palju meeleavaldusi ja streike, inimesed nõudsid selgitust ning süüdistati tsaari.) Suurriikide sõjalised liidud (loomise aasta, riigid, miks keegi liitu kuulus, kaart). *kujuneb välja kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (1882) *1893 Venemaa ja Prantsusmaa Entente Cordiale 1904 -mõjusfäärid ( kolooniate jagamine) -vastastikune abistamine *1907 Inglismaa ja Venemaa (enne oli Prantsusmaa-Inglismaa, Venemaa Inglismaaga veel polnud) ( e 1907 Venemaa-Inglismaa-Prantsusmaa ) Kolmikliit: Saksamaa soov laiendada mõjuvõimu; Austria-Ungari vajas saksa
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
aastast. Esimesed operatsioonid ei puudtanud küll Lähis-Idat, kuid Eesti kaitseväelased on teeninud Liibanonis, Iisraelis, Afganistanis, Süürias jne, mis on Eestile kujunenud seni raskeimaks ning kahjuks ka kõige ohvriterikkamaiks operatsioonideks. Eesti on kriisipiirkondadesse saatnud erinevaid üksusi ja spetsialiste järgmistelt sõjaväelistelt erialadelt: jalaväelased, sõjaväepolitseinikud, staabiohvitserid, meedikud, demineerijad (EOD), lennujuhid, sõjalised vaatlejad, transporditeenindajad ja kaubakäitlejad. Aastate jooksul on operatsioonides osalenud üle 2000 kaitseväelase, paljud neist on mitmekordse kogemusega. Tänased välismissioonidele minevad üksused komplekteeritakse suures osas Scoutspataljoni baasil. Arvestatav osa meeskonnast tuleb ka Kaitseliidust ning teistest kaitseväe üksustest (nt Kuperjanovi jalaväepataljon, Logistikapataljon). Pea 15 aasta jooksul on Eesti kaitseväelased olnud erinevatel missioonidel. Eesti on
Ei jälgitudki. Prantsusmaa tahtis Saksamaale kätte maksta. Mis aastal loodi Rahvasteliit ? 1919 Millised olid liidu peamised ülesanded ? Ilma sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikide vahelisi tülisid ja arendada rahvusvahelist vajanduslikku ja kultuurilist koostööd. Millised Euroopa linnas asus liidu peakorter ? Sveits(Genf) Miks USA ei kuulunud Rahvasteliitu ? Nad keeldusid tunnustamast Rahvaliidu põhikirja. *Millised territoritoriaalsed muutused ja sõjalised piirangud kehtestati Saksamaale Versailles' rahuga? Kas sinumeelest käitusid võitjariigid Saksamaa suhtes õiglaselt ? Põhjenda 1-2 lausega. Ta pidi loobuma suurtest aladest (Reini jõe piirkond ja kolooniad ) ning tasuma täielikult või osaliselt repa- ratsiooni. Keelati omada tugevat armeed. Liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Poola sai Danzig'i(poola koridor ehk nüüd kaliningrad)
aruannetes. Mükeene rahvas kindlustas oma lossid ,,kükloopsete" müüridega. Lossid etendasid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli, millest mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel.Tuntuim loss mükeene. Lossid olid laburündi taolise põhiplaaniga. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid eelkõige sõda ja võitlusi.Nende rahva uskumustest teatakse vähe. Lossi eesotsas seisid kaks kõrget võimukandijat- valitseja ja sõjapealik.Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased, kes moodustasid arvatavasti lossi põhilise relvajõu. 3. Kreeta-Mükeene usundi põhijooned-Kõige tõenäolisemalt austati eelkõige jumalannasid-neile ohverdati loomi,nende auks korraldati ronkäikude ja tantsudega pidustusi.Suurt tähtsust pöörati ka härgadele, võimalik, et oli ühe või teise jumalanna peamine ohvriloom. LineaarkirjaB tahvlitelt on leitud nimesid nagu: Atheena, Zeus, Poseidon, Hera jt. 4
Haapsalu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus Gregor Alton Elu keskaegses linnas ja maal Referaat Juhendaja : Meeli Loorits Haapsalu 2013 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elu linnas...........................................................................................
valmib veerand Austria tööstustoodangust.[viide?] Riigistatud tööstus on suuremalt jaolt erastatud (OMV AG, Voestalpine AG, VA Technologie AG, Steyr Daimler Puch AG, Austria Metall AG). Steyr-Daimler-Puch müüdi kontsernile Magna International, VA Tech Siemens AG-le, Jenbacher Werke General Electricule. Austria majandusse on paigutatud rohkesti väliskapitali, millest kolmandik pärineb Saksamaalt. Et Austria välispoliitika põhineb neutraalsusel, on sõjalised kulutused piiratud. See on soodustanud Austria majanduse ühtlasemat arengut võrreldes Lääne-Euroopa tööstusmaadega. Austrias on tõõjõulisi 3,68 miljonit ja töötus 4,8%. 6% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.[1] SKT jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 1,5% Tööstus 29,8% Teenindus 69% Tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 5,5% Tööstus 27,5% Teenindus 67% [redigeeri] Väliskaubandus [redigeeri] Eksport
I MAAILMASÕDA (1914-1918) 1. I maailmasõja põhjused, osapooled ja ajendid Üldisem põhjus: vastuolude teravnemine Euroopa suurriikide vahel. Sõja puhkemisele aitasid kaasa: Alahinnati ohtu (suurriigid ei uskunud maailmasõja teket, arvati ainult, et tekivad piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega) Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid) Osapooled, ajendid:
AJALUGU EESTI VÄLISPOLIITIKA 1920-1939 1918.a pidasid Eesti poliitikud Petrogradis läbirääkimisi Lääne diplomaatidega (Eesmärk: selgitada välja Lääne suurriikide suhtumine Eesti iseseisvusse.) Eesti Maapäeva saadikud pidasid läbirääkimisi 1918.a alguses välismaal. Otsiti rahvusvahelist toetust. Eesti diplomaatide peakorter asus Stockholmis. 1918.a tunnustasid diplomaatiliselt Eesti iseseisvust (de facto) Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia. Lääneriigid ei kiirustanud uusi rahvusriike ametlikult tutvustama. 1921.a võeti Eesti Vabariik vastu Rahvasteliidu liikmeks. 1932.a sõlmisid mittekallaletungi lepingu Eesti, Läti, Soome, Poola ja Nõukogude Liidu vahel. Eesti vajas tugevat julgeoleku garantiid. 30-ndatel aastatel tuli Saksamaal võimule Adolf Hitler. Euroopas levis kiiresti fašism. Eesti pakkus huvi teistele riikidele hea strateegilise asukoha...
lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki. 7) Sotsialistlik orientatsioon 8) Seletage mõisted: - Kahepooluseline(biopolaarne) maailm - Võidurelvastumine, ABC relvad ABC relvad on massihävitusrelvad(keemilised, bioloogilised relvad, aatompomm). Taheti välja töödata uusi ja võimsamaid relvi. - Raudne eesriie NSVL ei tahtnud, et ühiskond saaks lääneriikidega suhelda. - Uued sõjalised liidud VLO ja NATO, USA ja NSVL vahelist pingestavad organisatsioonid. - Lokaalsed sõjad Kodusõjad - Doktriin Poliitiline või filosoofiline õpetus või juhtmõte. - Sotsialistlik maailmasüsteem NSVL liikmesriikide sundsotsialiseerumine, mis nägi ette liidrite väljavahetamist kommunstide vastu. - Sotsialistlik orientatsioon 4. Seletage mõisted: - Trumani doktriin
nimetama "Verdunihakklihamasinaks". Saksamaa paiskas lahingusse 50 diviisi ja kaotas koos hukkunute ja haavatutega enam kui 600 000 meest (sh 143 000 tapetut, ülejäänud jäid kas teadmata kadunuks või said raskelt haavata). Prantsusmaa saatis lahingusse 69 diviisi ja kaotas umbes 478 000 sõdurit (sh 161 000 hukkunut, 101 000 teadmata kadunut ja 216 000 haavatut). Suurbritannia kaotus oli 186 000 sõdurit. Saksa-Prantsuse erisuhted Kuna peaaegu kõik Euroopa ajaloo tähtsamad sõjalised konfliktid on kas otse või kaudselt alanud tüliga Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, otsustas Teise maailmasõja järel liidukantsleriks saanud Konrad Adenauer (võimul 19491963) seda olukorda parandada. Sel eesmärgil algatas ta 1950. aastatel liikumise, mille tulemusena on täna tekkinud Euroopa Liit. 1963. aasta 22. jaanuaril õnnestus Adenaueril sõlmida Prantsuse tookordse presidendi Charles de Gaulle'iga(võimul 19581969) sõpruse ja koostöö kokkulepe (Élysée leping).
Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi 7) Reduktsioon, selle mõju mõisatele ja talupoegadele mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. PÕHJUSED: · Lahendus riigikassa täitmiseks · Kolmekümneaastane sõda- kiratsev majandus · Rootsi suurriik; pidevad sõjad, kõrged sõjalised kulutused · Riigimaade kergekäeline loovutamine; maksutulud · Karl XI vajas riigi majanduslikku olukorra märgatavat tõstmist 1) Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. 2) Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda
-265. laul, põhilised tseremoniaalsed õukonnalaulud. 4) ,,Song" 266.-305. laul, pühalikud laulud ja palved. ,,Kommete Raamat" (Liji) Raamat, mille järgi Konfutsius õpetas elukorralduse ühte tähtsaimat oskust Li-d ehk kombeid. Li pidi taastama traditsioonide tähtsuse vaadates tagasi mineviku lihtsusele. ,,Kevaded-sügised" (Chunqiu) Lu vürstiriigi ametlik kroonika aastatel 722-481 eKr. Lakooniliselt kirjutatud raamat, käsitleb päevakajalisi teemasid nagu diplomaatia, sõjalised kokkupõrked ja valitsevad perekonnad. Sündmused on kronoloogilises järjekorras. Kuna tekst ise oli lakooniline, lisati sinna juurde kommentaare. Konfutsius kasutas õpetamiseks ja kuuendat, ,,Muusika raamatut" (Yuejing), kuid see hävis Hani dünastia ajal sõdade käigus. Teine raamatude kogum on ,,Nelikraamat" (Sishu), mille koostasid Konfutsiuse õpilased eesotsas Zhu Xi-ga (1130-1200). Koosneb neljast tekstist, mis võtavad Konfutsialistliku õpetuse kokku.
Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA rasketööstuse areng 3. Sõjalised blokid: Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari (1879), Itaalia (1882) Antant: Venemaa-Prantsusmaa (1893); Prantsusmaa Suurbritannia (1904), Suurbritannia Venemaa (1907) USA välispoliitika: isolatsionistlik poliitika Euroopa suhtes kuni II ms-ni 4. Esimene maailmasõda : aug 1914 11.11.1918 Põhjused: vastuolud suurriikide vahel: Suurbritannia ja Saksamaa vahel : mõlemad tahtsid olla maailmas juhtival positsioonil
Kultuurierinevused ja fatalism (usk saatuse kõikemääravasse jõusse) 3. Sõja ajend 28. juunil 1914 tapeti Sarajevos Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand Serbia terroristi Garvilo Princip´i poolt. 4. Sõja kuulutamised 28.juuli 1914 Austria-Ungari kuulutab sõja Serbiale 1.august 1914 Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. august 1914 Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. august 1914 Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale 5. Sõjalised blokid ja liitlased. Nende muutumine sõja käigus. Antant Venemaa, Prantsusmaa, Hiina Saksamaa, Austria-Ungari Inglismaa Kanada Lahkus Itaalia Liitusid: Portugal Liitusid: Itaalia Austraalia Türgi
novembriks suruti sakslased Sõrve poolsaarele, kust nad lõpuks evakueerusid. Eestis algas 47 aastat kestnud Nõukogude okupatsioon. 9 Saksamaa vallutas Eesti 1941. aastal ning okupatsioon kestis kuni 1944. aasta sügiseni. Saksa okupatsioonirežiimi ajal puudus eestlastel igasugune kaasarääkimisõigus, kuigi samaaegselt tegutses ka Eesti Omavalitsus. Otsuseid langetas kindralkomissar ja sõjalised võimud. KOKKUVÕTE Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes Idarindel ja Karjala rindel. Kuigi Saksa võimude repressioonid polnud Eestis niivõrd ulatuslikud kui aastatel 1940-1941 toimunud Nõukogude omad, puudutasid need siiski paljusid eestlasi: jälitati nii kommunistidega koostöös kahtlustatavaid kui ka rahvuslasi, lisaks hukati ka peaaegu kõik
Lisaks on Eesti võtnud omaks muutuva NATO põhimõtted. NATO liikmesolek tähendab Eesti jaoks ühelt poolt osasaamist maailma tugevaima sõjalise organisatsiooni poolt genereeritud julgeolekust ja stabiilsusest, teisalt peame aga ise jõukohaselt alliansi julgeolekusse panustama. See tähendab nii hädas olevale liitlasele appitõttamist kui ka ühiste väärtushinnangute kaitsmist väljaspool liitlasriikide territooriumi. Eesti on vastu võtnud otsuse viia sõjalised kaitsekulutused 2% tasemele SKP-st ning nõustunud 8% relvajõudude osalemisega rahvusvahelistel operatsioonidel ja 40% relvajõudude valmisolekuga kiiresti ümber paiknema. Hetkel on Eesti kõrge valmidusastmega üksus Scoutspataljon, mille peamine eesmärk on osalemine NATO, Euroopa Liidu või ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel ning tõrjuda Eesti-siseseid äkkrünnakuid. Scoutspataljonis treenitud mehed on osalenud/osalevad paljudel NATO
jagatud Saksamaal võib puhkeda suur sõda Euroopas, mõlemad pooled hoidisd seal suuri väeüksuseid. 1960.algul puhkes Euroopas kriis, kus paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa DV-s. Ehitati Berliini müür.Tagajärg: kriisikolded Euroopas, Euroopa lõhenemine. 3)Võitlus kolmanda maailma pärast. Eesmärk: Mõjuvõimu suurendamine kolmandas maailmas. NSV Liit toetas kommunismi levikut, USA võitles demokraatia eest ja püüdis takistada kommunismi levikut. Puhkesid sõjalised kokkupõrked ja poliitilised kriisid maailmas. Kriisipiirkondadeks olid Korea, Lähis-Ida, Vietnam, Kuuba, Berliin, Afganistan.Tagajärg: Palju surmasid, kriisikolded; mitte mingit tulemust. Külma sõja aegsed kriisid 1)Korea Põhja-ja Lõuna-Korea vahel. Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina ja NSV Liit, Lõuna-Korea sai abi USA-lt ja teistelt lääneriikidelt. Tagajärjed: suri ligi 3 milj inimest, lõppes tulemusteta
Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kõrgkeskajal muutus rüütliks saamine aina raskemaks. Selleks said peamiselt aadlid. Päritolule lisaks nõuti rüütlilt ka kohast treeningut ja kasvatust. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Aadli elulaad ja rüütlikultuur Peamised ründerelvad olid piik ja mõõk. Kaitsevahenditeks oli rõngassärk, kiiver ja kilp. Kasutati ka pikkvibusi ja ambusi. Rüütliväe taktika oli enamasti lihtne, vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos. Liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe ühe haavatavamaks. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest
loomine. Nende teosed eemaldati muuseumitest ning neile toetust avaldanud kunstiteadlased vallandati. Mitmed kunstiinimesed sattusid konduslaagritesse või nad tapeti. Mõlemas riigis oli lubatud vaid kunst, mis toetus traditsioonidele, peamisteks eeskujudeks kujunesid akademism ja realism. Hoolimata riikidevahelisest vastasseisust ülistati mõlema riigi teostel suuri juhte ja ka töö tegemist. Põhilisteks teemadeks olid võimu haaramine, revolutsioonisüdmused ja sõjalised võidud. Hoolimata erinevustest antropoloogias ja sõdurite mundrites, olid teoste sõnumid põhiliselt ühesugused. Peamised kangelased, eriti skultuuris, olid jõulised, üliarenenud muskulatuuriga, karmid ideaalkangelased. Teise maailmasõja ajal kujutati vaenlaseid kui poolloomalikke koletisi, enda sõjamehi kujutati aga õilsate kaitsjatena, et suurendada inimeste patriotismi. Ainus suurem erinevus Saksamaa ja Nõukogude Liidu kunstis oli alasti keha kujutamises.
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine · majandussuhetes vabadus ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
