I MS Põhjused Vastuolud maailma suurvõimude vahel Ohu alahindamine Sõjalise mõtlemise jäikus Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Ajend Hertsog F.Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.06.1914 Algus Algas 28.07.1914, Austria- Ungari kuulutas Serbiale sõja Sõjaplaanid Saksamaa nn Schliffeni plaan: Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel väed Venemaa vastu. Koondas enamuse jõududest Prantsusmaa vastu. Prantsusmaa Vältida hävitavalt lüüa saamist. Prantsusmaa-Saksa piirile tugev kindluste süsteem. Nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamise ja seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaa Iseseisev plaan puudus, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna...
Pagulased ja varjupaigataotlejad maailmas Aastate jooksul on pagulaste ja teiste UNHCRi abistavate arv märkimisväärselt kasvanud. Kasv on olnud kahelt miljonilt 1970. aastal kaheksale miljonile 1980. aastal, viieteistkümnele miljonile 1990. aastal, kahekümne kuuele miljonile 1996. aastal. Aga 1998. aastal langes see arv umbes kahekümne kahele miljonile. 1960ndatel aastatel oli enamik pagulaste tagakiusamisi ja konfliktide ohvreid Aafrikas, Kagu- Aasias ja Ladina-Ameerikas. 1970ndate aastate esimesel poolel taotles hulk ladina- ameeriklasi varjupaika naaberriikides ja Euroopas. Pärast Vietnami sõja lõppu 1975. aastal algas suur indohiinlaste väljaränne terves Kagu-Aasias. 1980ndatel aastatel kasvas märgatavalt pagulaste arv Kesk-Ameerikas ja jätkus massiline sissevool paljudes Aafrika osades, näiteks Aafrika lõunatipus ja Kesk-Aafrikas. Jõudsalt on kasvanud mitte ainult pagulaste arv, vaid ka väljarände intensiivsus. 1991. aasta april...
kohaselt perekonda asutada. Talupoegadel tuli teha ka mõisategu ja lisaks sellele pidid talupojad tasuma loonusrenti - andma feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, tegema mõista jaoks heina ja hankima küttepuid. Rüütlid sõdisid ja kaitsesid inimesi. Vabal ajal otsisid nad endale lihtsaid ja sageli tooreid meelelahutusi. Valdav osa feodaalidest oli kirjaoskamatu ja sellepärast armastati rohkesti süüa, süüa ja pidutseda. Väga levinud oli jahipidamine ja turniirid - rüütlite sõjalised võistlusmängud. Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Linnused rajati enamasti juba looduslikult hästi kaitstud kohta - kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Nendest kohtadest oli hea ka lähenevat vaenlast silmitseda, sest võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada. Mõnedki pidasid end Karl Suure järeltulijatega täiesti võrdväärseks ja ihaldasid koguni kuningakrooni
Hilisindustriaalne 18.saj.lõpp19.saj.algus üleminek masinalisele suurtootmisele, elatusmaj lõplik väljatõrjumine, aurumasina leiutamine, kivisüsi, sisepõlemismootor, nafta Postindustriaalne tuuma ja kosmosetehnika, arvutid, vaimne töö ja teenused maj alus Koloonia riik, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist Emamaa riik, kes on mingi riigi allutanud Impeerium Emamaa+talle kuuluvate kolooniatega Faktoorid kaubanduslikud ja sõjalised tugipunktid (KaugIdas, PAm) Riigi maj arengu põhinäitajad Rahvuslik koguprodukt RKP antud riigi ettevõtete poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus, Sisemajanduse koguprodukt SKP antud riigi territooriumil valmistud toodangu ja teenuste koguväärtus, sõltumata ettevõtte kuuluvusest, Maj struktuur, töö tootlikus, en tarbimine ühe elaniku kohta, transpordi ja sidevõrkude tihedus,
1210 Sakslased, Ümera, Võnnu võit 21 sept 1217 Sakslased, Madisep. lahing kaotus 1219 Taanlased, Tln all kaotus 1224 Sakslased, Tartu vallutamine kaotus 1227 Sakslased, Valjala kaotus Miks eestlased said lüüa 1918 1227 · Halvem relvastus · Väiksemad sõjalised jõud · Puudus oma riik! · Maakonnad ei võidelnud ühiselt · Vähene abi
Kuveit pakkus 9 mld, kuid Iraak ei olnud sellega nõus ning kohe tuli käsk rünnata Kuveiti. Sõja tegelik põhjus ? USA saatis oma väed konfliktipiirkonda ja president Bush kirjutas alla direktiivile, mis sisaldas USA eesmärke ja nõudlusi Iraagile. Kaasatud olid ka regulaarväed. Selles sõjas puudus sissitegevus. Kasutati keemilisi relvi ning erinevaid rakette(AGM130), mis põhjustasid suurt kaost. Tuumapommi ei kasutanud kumbki osapool. Millised sõjalised jõud olid poolte käsutuses? Sõda algas massiivse pommituskampaaniatega 17. jaanuar 1991. Koalitsiooniväed lendasid üle 100 tuhande missiooni, kasutades selleks üle 88 tonni laskemoona. Pommitamise käigus hävitati mitmeid sõjalisi, kui ka tsiviilsihtmärke. 29. jaanuaril ründasid Iraagi jõud üht Saudi Araabia linna, mis ka okupeeriti.Kahe päeva pärast aeti neid sealt minema. Sõja suuremad lahingud?
Teine maailmasõda Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktide kujnemine 1935 tühistas Saksamaa Versailles' lepingu, astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locardo lepingu täitmisest. Seejärel ründas Itaalia edukalt Etioopiat. Lääneriigid uskusid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad rahustamispoliitika. Saksamaa ja Jaapan sõlmisid 1936 NSVL vastu Kominterni-vastase pakti, ühines ka Itaalia ja mõned teised riigid. Mongoolias toimusid NSVL jaoks edukad sõjalised kokkupõrked Jaapani vägedega. Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu. Saksamaa valitseja Adolf Hitler ja NSVL valitseja Joseph Stalin Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda. Arvati, et riigis kehtestatakse kommunistide diktatuur tuli võimule Rahvarinne. 1936 algas Marokos ülestõus, mille juhiks tõusis Francisco Franco. Algas julm kodusõda. 27 riiki kirjutasid alla lepingule, mis keelas relvade sisseveo
Ei rõhutamine: kõrvale jäeti isikupärased hoolitud individuaalsetest tunnused-kasutati üldistatud iseärasustest. Sarnased nägemust üksteistele. Teemad, motiivid: Mütoloogia, 1)Varaod ja jumalused ajalugu(pitsatsilinder), 2)Lihtrahvas ja loomad sõjalised võidud ja rõhutab valitseja võimu suurust(kivisambad), troonil istuv valitseja ja tema kummardavad alamad Kujutatav Kuningad, kungingannad, Varaod,jumalad,teenijad, lihtrahvas, sõjastseeninst lihtrahvas,loomad tegelaskond: sõdurid, väepealikud, vaenlased
Teises Maasilasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Eesmärgiks Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Külm sõda- NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon Avaldusvormid: • vastastik propaganda • vastastik ideoloogia • vastastik luure • vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO) • võidurelvastumine • 3.Milles seisnes võidurelvastumine külma sõja aastail? USA ja NSVL vahel toimus võidurelvastumine. 1945.a võeti USAs kasutusele esimene tuumapomm. 1949.a katsetas NSVL tuumapommi. Tekkisid massihävitusrelvad ehk ABC relvad. • Aatompomm • bioloogiline relv • keemiline relv 1950.aastatel hakati valmistama rakette, sõjalaevu ja allveelaevu. Koguti kokku tankid, kahurid ja lennukid. 1961.a rajati Berliini müür. 4
Eesti, Läti, Leedu, Poola, Karjala(Soome), Bessaraabia 5. Talvesõja puhkemise põhjused ja tulemused. NSVL tahtis baaside lepingut, aga Soome keeldus sellele alla kirjutamast. Tekkis Mainila juhtum, selle küla läheduses leidis aset tulistamine, mõlemad pooled süüdistasid üksteist. Sõjategevus algas 30. Nov 1939. Soome saab küll abi igalt poolt, laenud, vabatahtlikud sõdurid jms, kuid kaotab osa oma maast, kuid säilitab iseseisvuse. 6. Nimetada Teise maailmasõja suuremad sõjalised operatsioonid ja lahingud. Stalingradi, Al-Almeini, Midway lahing, Normandia dessant 7. Tuntud tegelasi Teisest maailmasõjast: A. Hitler Saksamaa diktaator B.Mussolini Itaalia diktaator J. Stalin NSVL juht G.Zukov Punaarmee marssal F. D. Roosevelt USA president D.Eisenhower USA kindral Montgomery Briti vägede juhataj R.Ryti Soome peaminister E
Raske majanduslik olukord - arengumaade majandus sõltub emamaadest ja arengumaade ülesandeks on toota emamaale tooraineid. Peale iseseisvumist pidid noored arengumaad end ise ära majandama ja see tähendas sõltuvust suurriikidest. Suurriigid tahtsid majandusliku abi vastutasuks ligipääsu maavaradele, kuid arenguriigid jäid tihtipeale võlgadesse ja ei suutnud arendada oma majandust Sisepoliitiline ebastabiilsus- pidevad sõjalised riigipöörded (võimuvõitlus) http://trendsupdates.com/the-truth-about-third-world / Omavahelised suhted on keerulised (piiriprobleemid, usulised suhted) http://trendsupdates.com/third-world-a-stereotype/ Omavahelised suhted on keerulised (piiriprobleemid, usulised suhted) http://onemansblog.com/2011/02/06/8-amazing- videos-of-third-world-construction-techniques/third- world-construction/ Pidev näljahäda Joogivee puudus Haigused ja
Põhjused: Vastuolud suurriikide vahel. Näiteks suurbritannia ja saksamaa vahel kuna mõlemad tahtsid olla juhtival positsioonil. Saksamaa ja Prantsusmaa tüli kaotatud territooriumi pärast. Austria-Ungari ja Venemaa Balkani pärast. Alahinnati ohtu ning suurriigid ei oskand oodata maailmasõda. Sõda romantiseeriti ning kujutati heana. Puudusid organisatsioonid mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõda algas sellega, et Austria troonipärija tapeti Serbia patrioodi poolt. Suurriikide sõjalised plaanid: Saksamaa plaan: kõigepealt purustada Prantsusmaa ja seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksemburgi ning minna seejärel Pariisi ja suruda Prantsuse väed vastu kindulusti Saksa-Prantsuse piiril. Välksõda taheti ehk 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3-4 kuud. Prantsusmaa plaan: Kokku oli neil üle 20 plaani. Jäädi lootma passiivsele strateegiale ehk kaitseliinilt Saksa väed lihtsalt jooksevad verest tühjaks
majanduskriis *keskkonnanõuded *poliitilised muutused ja 1. Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad logistika sõjalised konfliktid *e-kaubandus huviorbiiti? 10. Iseloomustage jaotuskeskset arengufaasi. *Laotegevus *laovaru *veondus *info, tellimisprotsess, Jaotuskeskne a-etapp: al 60-90ndateni. Keskenduti firmast administreerimine *pakkimine *tagastused väljuvale poolele ja pöörati tähelepanu turundusele ja jaotusele. 2. Logistika definitsioon vabal valikul
aga uute alade vallutamine. 2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema liitlase olukord, sest: 1. Hakati kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu 2
Vabakslastud neegerorjadele tuli aga anda perekonnanimed ja õpetada tsiviilelu.Neegrite vabastamisega kaasnesid massilised röömised ja vargused. Lõunas ei lepitud orjade vabastamisega.Lõuna organisatsioonide eesmärk oli valgete eelisseisundi kindlustamine. Tööstuslik tõusuaeg. Ühendriikide tööstus arenes kiiresti,sest oli palju maavarasid ja arvukalt sisserännanud tööjõudu.Võeti kasutusele tehnilised uuendused.Ühendriikidel puudusid ka suured sõjalised kulutused.Ehitati raudteed.Ühendriigid said 1890.aastal juhtivaks tööstusriigiks. Monopolide teke. Loodi suuri majandusühendusi e. suurettevõtteid monopole,mida nim trustideks.Trustides oli ühendatud nii tootmine,varustamine kui ka turustamine. Lääne lõplik alistamine. Põllumajanduse areng oli suur,sest võeti kasutusele uusi sorte,mis suurendas saagikust ja uute maade kasutuselevõtt Läänes.Rajati kauboide eluasemeid ehk rantsosid.Tühjad maad olid enamik
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteadused Uurimustöö Vene - Gruusia sõda Juhendaja: Rein Toomla Tartu 2010 Sisukord: Sissejuhatus 3 Konflikti taust ja sõjalised sammud 4-5 Venemaa peamised eesmärgid 6 Eesti panus 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus 2008. aasta juulis algas sõjategevus Osseetia separatistide ja Gruusia relvastatud vägede vahel. Sellest kujunes kiiresti täiemahuline sõda, kus üheks osapooleks oli Gruusia ning teiseks osapooleks Venemaa, Osseetia ja Abhaasia separatistid
3. okt 1990 taasühines Saksamaa ametlikult. nsvl lagunemine NSVL kooshoidmiseks hakati rakendama sõjalist jõudu: 1989 Gruusias, 1990 Aserbaidzaanis, 1991 Baltimaades eesotsas Lätiga. 13. jaan. 1991. ründasid NSV väed Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi, kus hukkus 14 relvitut meeleavaldajat. Riia siseministeeriumi hoonet kaitsnud inimestest 5 hukkus. Eestini rünnakud peaaegu ei jõudnudki täna EU ja USA ähvardustele lõpetada NSV-le majandusabi andmine, kui sõjalised aktsioonid jätkuvad. Gorbatsovi vastu astus Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingule Vene Föderatsiooni ja Balti liiduvabariikide vahel, kutsudes ühtlasi üles Baltimaades teenivaid NSV sõdureid mitte alluma kuritegelikele korraldustele. 8. dets. 1991 allkirjastasid venemaa, ukraina ja valgevene juhid avalduse nsvl laialisaatmise ja sõltumatute riikide ühenduse loomise kohta, 25. okt 1991 loovus gorba võimust ja andis selle jeltsinile üle eluolu
Kui Rooma impeeriumi kulden aeg oli kestnud juba mitu sajandit, polnud kellelgi aimu sellest, et seda suurepärast riiki võiks tabada langus. Siiski, me ei tea mis täpselt juhtus, kuid Rooma riik hävis. Rooma lagunemise kohta on erinevaid teooriaid, mina isiklikult pooldan murenemisteooriat, sest siiamaani on mulle igast loetud tekstist jäänud mulje, nagu oleks allakäik toimunud peaaegu et märkamatult. Suurte sõjaliste kaotuste puhul oleks olnud tegu katastroofiga, kuid Rooma sõjalised kaotused enne lagunemist ei olnud nii suured, et viia katastroofini. Siiski, mingi osa oli ka sõjaväelistel kaotustel. Huvitav, kui palju oleks Rooma valitsejad suutnud allakäiku takistada? Võimalik, et ka tänapäeval eksisteeriks rooma riik, kui oleks kasutusele võetud tõsised abinõud. Üheks allakäigu põhjuseks olid kindlasti kodusõjad, kuid need tekkisid ainult tänu liiga lõdvale reziimile. Rooma hiilgeaegadel olid keisrid pärinenud aristokraatide hulgast, kuid nüüd oli
vaheline sõjaajaloo kõige suurem merelahing, kus kumbki osapool võitu ei saavutanud. Ülemvõim merel võimaldas liitlastel kiiresti hõivata ka Saksa kolooniad Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. Üksnes Ida-Aafrika suutis väike Saksa grupeering peaaegu sõja lõpuni vastupanu osutada. 8. Compiegne 'i vaherahu - (11.novembril, 1918) lõpetati sõjategevus I maailmasõja rinnetel. Allakirjutamine toimus kindral Foch 'i salongvagunis. Sõjalised tegevused lõpetati, sest Saksamaa kurnatud väed ei suutnud enam vastu panna ja sõjast väljusid ka Saksamaa liitlased Bulgaaria, Türgi ja Austria-Ungari. 9. *uute riikide teke Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti, Tsehhoslovakkia, Ungari, Iirimaa *kodanike eluolu muutumine (naised ja noored said tööle minna) *uued moestiilid ja ellusuhtumine, moraalireeglid (kasutusele tulid lühemad kleidid, seelikud, et
9. mõisate rajamisega tp aeti välja, nii hävis sadu ja tuhandeid põliskülasid 10. maksud: · kümnis (teravili, loomad jm toodang) · hinnus ( kindlaksmääratud suurusega natutaalandam) · kirikukümnis, millest pool saadeti Rooma paavsti käsutusse · preestri ülalpidamine · teotöö e. mõisategu · vakuste pidamine ( mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale tp käest andameid koguma) · sõjalised kohustused · (maksudeks ka õlgi, lõnga heina, ehitusmaterjali, loomi) · Rahamaksu vähe, tp tavaliselt raha polnud, raha ka ebastabiilne 5. Kes olid: Adrakohtunik tegeles põgenenud talupoegadega Vardjas korraldas vakusepidusid ( vakus- keskaegne maksustusühik) Kubjas valvas töötegemist, kogus makse, Opmann mõisavalitseja, tegeles majandusega Virtin hoolitses mõisakarja eest Kilter jälgis teokohustuse täitmist Piirivaht ja rehepapp
Demokraatlik maailm Külm sõda Euroopa ja Ameerika Ühendriigid Lk. 6-12 India vabanemine 1)Riigipiiride muutumine Lk. 13-18 2) Rahvastiku ümberasumine 3) Kahe vastasleeri kujunemine Demokraatia laienemine II Uus jõudude vahekord maailmasõja järel · Demokraatliku riigikorra omaksvõtmine. Raudne eesriie · Valimisõiguse laienemine. · 1946 · Demokraatia stabiliseerumine. · W. Churchill · Fulton, USA · Mass...
Selline koostöö on hoidnud Euroopa ja ka maailmamajanduse püsivana mitmeid aastakümneid. Alles viimane majanduskriis (2009) on raskendanud terve maailma toimetulekut. Rahu säilimiseks moodustati pärast mõlemat maailmasõda rahvusvahelisi organisatsioone. Pärast Esimest maailmasõda moodustatud Rahvaste Liit oli paraku vaid Euroopa-keskne ning ei suutnud järgmist sõda ära hoida. Samuti puudusid Rahvaste Liidul sõjalised vahendid ning organisatsiooni otsused ei olnud kohustuslikud. Pärast Teist maailmasõda loodud ÜRO-sse kuulus ka USA. ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni) otsused olid kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. Organisatsioonil olid ka rahuvalvejõud, suuresti tänu millele ongi õnnestunud Kolmanda maailmasõja vältimine. Kogu 20. sajandi on olnud kõne all erinevad poliitilised ideoloogiad. Põhimärksõnaks on olnud võitlus sotsialismiga
*postindustriaalne - väga hästi arenenud geograafiline tööjaotus ja kitsas spetsialiseerumine; suurema osa majandusest hõlmab teenindus sektor; info kiire levik; globaliseeriumine; 1970. jõuti postindust.; tuumaenergia, arvutid jne. 2) sõltuvindustrialiseerimine *koloonia - territoorium, mis sõltub majanduslikult või poliitiliselt teisest riigist *koloonia liigid: ümberasumiskoloonia (rajati emamaa üleliigse rahvastiku ümeberasustamiseks); faktooria (kaubanduslikud või sõjalised tugipunktid võõral maal); istanduskoloonia (istanduskultuuride kasvatamiseks);ressursikoloonia (rajati emamaal puuduvate loodusvarade hankimiseks,19.saj); reservkolooniad (emamaa vallutab igaks juhuks tagavaraks); poolkolooniad (maad, mida ei õnnestunud lõplikult ja täielikult vallutada, sõltusid ikka emamaast); kolooniate iseseisvumise põhjused - sõjad mõjutasid maailmamajanduse toimimist ning seetõttu hakati otsima võimalusi koloniaalsüsteemi ümber kujundada.
Positiivseks jooneks loen veel nende ühtekuuluvust ja üsnagi võrdset olemist. Rikkus ei omanud spartas tähtsust nii nagu oli see mujal. Muidugi ei suudetud tekitada täielikku võrdsust, kuid nad pidasid tähtsamaks sõjalist poolt kui varandust. Mehed olid väikesest peale koos treeninud ja üksteise kõrval võidelnud ja nende vahel oli suur usaldus. Isegi rahu ajal oli neil kombeks koos üheseid söömiseid teha. Tugeva distsipliini ja sõjalised oskused suudeti saavutada karmi kasvatusega. Mina loeks seda negatiivseks pooleks, kuna tänu sellele jäi ära lastel lapsepõlv ja paljudele ei antudki võimalust elada. Perekonnad ei saanud viibida koos ja vanemad kasvatada oma lapsi. Kui laps sündis otsustati kas laps on tugev või nõrk. Nõrgad lapsed heideti kuristikku ja tugevad anti vanematele tagasi. 7.aastaselt pidid poisid alustama sõjaliste treeningutega. Need sisasaldasid palju katsumusi ja vägivalda
Trajanuse sammas hiiglaslik amfiteater, - keiser Trajanuse neli astmikku, pidi jaoks ehitatud mahutama üle ausammas 50 000 pealtvaatajat. Panteon - Fortuna Virilis hiigelsuure kupliga ''kõigi jumalate tempel''. Skulptuur Roomlaste skulptuur on suuresti mõjutatud kreeklaste poolt. Öeldakse isegi, et roomlased vallutasid kreeklased sõjalised, kreeklased, aga roomlased kultuuriliselt. Kuigi roomlased tegelesid põhiliselt kopeerimisega, arenes väga kõrgtasemeliseks portreeskulptuur ja ajaloolised reljeefid (nt. Trajanuse sammas). Portreed pidid olema nii loomutruud kui võimalik, et järeltulijad teaksid kuidas nende esivanemad välja nägid. Reljeefidega kujutati tõesti sündinud juhtumeid ning võidetud lahinguid. Julius Caesar Traianus Hakati püstitama ratsamonumente
märts 1917 1 Selles osales umbes 40000 inimest, sh 12000 täies relvastuses sõjaväelast.Kolonnides kanti revolutsiooni punalippude kõrval sini-must-valgeid rahvuslippe.Demonstrantide esindus nõudis valitsuselt autonoomiaseaduse kohest kinnitamist. c)vabadussõja algus 28.nov 1918 6 Sai alguse Punaarmee rünnakuga Narvale, mis esimesel korral suudeti tänu sakslastele tagasi tõrjuda.Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad sõjalised jõud ja nii algaski EVS. d)Eesti Ajutise Valitsuse moodustamine 24.veb 1918 4 e)Eesti autonoomia saavutamine 26.märts 1917 2 f)võim sõja-revolutsioonikomiteele 27.okt 1917 3 4. Tekst 4.1 mis dukumendist antud lõik pärineb?Miks on vastav dok. Eesti ajaloos oluline? Tartu Rahuleping 3.jan 1920 . On oluline kuna alles siis saavutas Eesti teda rahuldava riigipiiri kehtestamise ja algas võimalus hakkata üles ehitama Eesti Vabariiki.
Loodusressursid konfliktide allikana NIMI Sisejuhatus Pärast külma sõja lõppu on tavalisemaks muutunud nn. ressursisõjad, millede rõhuasetus on rahvusvahelistel või siseriikliku majanduse intressidel. ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) andmetel on viimase 60 aasta relvakonfliktidest 60% olnud seotud loodusressursside kasutamisega. Sõdade ja konfliktide põhjuseks on haruldased ja väärtuslikud loodusvarad nagu näiteks teemandid ja muud vääriskivid, nafta ja gaas, väärispuit, väärismetallid ning muud väärtuslikud metallid, näiteks mobiiltelefonides kasutatav koltan. Ressursisõjad on toimunud ja toimuvad näiteks Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sudaanis, Nigeerias, Birmas, Afganistanis ja Kolumbias. Konfliktide lahendamine on keeruline, sest selle jätkumine on mõlemale osapoolele majanduslikult tulusam kui rahu sõlmimine. Iraagi sõda põhjus nafta? Sõda algas 2003. USA, eesotsas G. Bush ründas Iraaki. Iraagi sõja peaeesmärkideks...
aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. 14-18 aasta vanuselt said neist kannupoisid, kes rüütlit sõjaretkel saatsid ja olid rüütlitele relvakandjad. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega, millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Rüütlikslöömine ehk akolaad on sümboolne tseremoonia rüütliseisusesse tõstmisel ja rüütelkonna liikmeks saamisel. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde rüütlireeglid, mispeale noormees andis ühele põlvele laskudes tõotuse niest kinni pidada. Tema saabastele kinntati kullatud kannused ja ümber keha seoti mõõgavöö
A8varia UUSAEG 8.KLASSILE MITMESUGUST 1.maailmasõja tulemusena Saksamaa,Austria-Ungari,Venemaa,Türgi lagunenud 4 impeeriumi 8 uut riiki,mis tekkisid Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola,Tsehhoslovakkia,Ungari, 1.maaimasõja ajal(tulemusel) SHS (Jugoslaavia) Tartu rahulepingu 1.Tunnustati EV de jure. 2.Pandi paika Eesti-Vene piir. põhitingimised 3.EV sai 15 miljonit kuldrubla Vene tsaarid 19./20.sajandil Paul I (1796-1801),Aleksander I (1801-25),Nikolai I (1825-55),Aleksander II (1855-81),Aleksander III (1881-94),Nikolai II (1894-1917) 1.maailmasõja 1.positsioonisõda,2.tankid,3.mürkgaas,4.gaasimask, relvad/uuendused 5.allveelaevad,6.dirizaablid (tsepeliin),7.lennukid, 8.autod Sõjalised liidu...
Mesopotaamias olid reljeefid aga ainult losside ja templite kaunistuseks. Mesopotaamia kunstis kujutati peamiselt kuningaid, jumalaid, loomi ning sõjamehi ja lihtinimesi. Egiptuses kuningaid ei olnud, olid vaaraod, seega kujutati neid. Egiptuses kujutati rohkem inimesi kui loomi, samuti kujutati palju jumalaid. Teemadeks Mesopotaamias olid peamiselt võitlusstseenid, sündmused eeposest ja müütidest, valitseja võimu ülistamine, jaht ja sõjalised võidud. Egiptuse kultuur põhines aga usunditel, seega Egiptuse kunstis nii palju sõjategevust ei kujutatud, vaid pigem jumalate tegemisi, elu pärast surma. Mesopotaamia oli aga sõjaline, seetõttu oli kunst ja kujutatavad tegelased sõjaga seotud. Vanas- Mesopotaamias kujutati tähtsamad inimesed suuremalt ning istumas aga lihtinimesi väiksemalt ja seismas. Figuuridele oli tihti lisatud ornament ning kiri. Assüüria kujutises kasutatakse stiliseerimist. Sealsed reljeefid on detailsed
tulevikus kindlasti kasuks. Kolmandaks aspektiks oleks erinevate vallutajate arvukus. Sõda sai alguse Saksa vägede sisseründega 1208. aastal, millega liitusid veel Taani 1219 ning Rootsi 1220 aasta. Nad ei olnud omavahel liitlased, kuid kõik nad võitlesid eestlaste vastu. On üpris selge, et väheste sõjaliste kogemustega Eesti ei suuda vastu astuda kolmele suurele riigile, kellel kõigil on suured sõjalised kogemused. Tagajärjeks oli see, et Eesti jagati mitme riigi vahel, kuigi Rootsi suudeti tagasi lüüa. Nende vägi löödi Lihula all täielikult puruks ning edasised vallutusplaanid nurjati. Samuti mitme sõja-aasta jooksul hakkas eestlaste inimjõud ammenduma, kuna uut sõjajõudu polnud peale tulnud. Eestlased olid ka majanduslikult kurnatud. Sõda ja katk olid teinud oma töö. Nende kolma argumendi põhjal saab vastata sissejuhatuses esitatud küsimusele, miks eestlased
Imperialism – levis 19. saj lõpupoole, suurriiklikud püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas Tunnused: 1.)koloniaalvallutused 2.)sõjalised liidud 3.)(sõja)tehnika areng 4.)mõjusfääride laiendamine 5.)suurriikide vastuolu rahvuste enesemääramisel 6.)agressiivsus, sõjakus Tehnikasaavutused: auto- Henry Ford, õhulaev-Zeppelin, lennuk-vennad Wrightid, raadiosignaal üle Atlandi- Marcon Teadussaavutused: kvanttehnika-Plank, planetaarne aatomimudel-Rutherford, relatiivsusteooria-Einstein, psühhoanalüüs-Freud 90% Aafrikast oli Euroopa suurriikide võimu all Koloniseerimise põhjused: odav tööjõud, tooraine, maavarad. Inglise-Buuri sõda: Hollandi päritolu Lõuna-Aafrika elanikud surusid maha Inglismaa katse kehtestada võim Transvaali ja Orjanje vabariigis. Bokserite ülestõus: Hiina üritas võõrvõimust lahti saada, kuid Euroopa riikide omavahelise koostöö tulemusena see ebaõnnestus. Ühiskondlikud liikumised:*revisionistid-Marxi õpetus on ...
See on põhjustanud paljudele inimestele meelehärmi. Eurooplased on koguni selle vastu võitlema hakanud. Kõige värskem ning verisem näide võitlusest islami vastu on Norras, Utøya saarel toimunud veretöö, kus julmalt tapeti vähemalt 76 inimest. Tapatöö toimepanija toetas anti- islamiseerimist ja oma manifestis õigustas islami vägivaldset väljajuurimist Euroopas. Nagu S. R. Huntington oma raamatus väitis, on tsivilisatsioonide vahel tekkimas poliitilised ja sõjalised konfliktid. Ta väidab, et konfliktide peamised põhjused on erinevad arusaamad inimeste suhetest ja inimeste omavaheliste suhete tihenemine, mistõttu on konfliktid sagenemas. Tõepõhja on leidnud ka tema väited, et 21. sajandil pole tsivilisatsioonide vaheliste konfliktide peamised allikad ideoloogiad ja majandus, vaid kultuurilised erinevused. Vastupidiselt Huntingtonile väidab F. Fukuyama, et tsivilisatsioonide omavahelised kokkupõrked on suuremalt jaolt lõppenud
armee ikka veel võõral pinnal. 3. hukkunuid oli umbes 10 miljonit, haavatuid 20 miljonit, mitu miljonit inimest surid nälga ja haigustesse. 4. sõjakulud on umbes 360 miljardit USA dollarit, Euroopa riigid muutusid Ameerika Ühendriikide võlgnikeks. 5. Maailmakaardilt kadus 4 impeeriumi- Venemaa, Austria- Ungari, Saksamaa ja Türgi. Sõja algus- 1914. Sündmus- Saksamaa hõivas Luksemburgi. Ajend- ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. Sõjalised plaanid- Saksamaa: Prantsusmaa kiire purustamine, vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Prantsusmaa: vältida lüüasaamist, Prantsuse-Saksa piirile rajada tugev kindlustuste süsteem, Lotringi ja Elsassi hoogne hõivamine ja sissetung Saksamaale. Inglismaa: puudus sõjaplaan, koostöö Prantsuse vägedega. Venemaa: 2 rünnakusuunda:Ida- Preisimaa ja Austria-Ungari. Sõdivad pooled: Antant- Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, hiljem lisandusid Itaalia, USA, kokku 34 riiki
ESIMESE MAAILASÕJA ALGUS Austria-Ungari keisririigi troonipärija, erthertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 1914. aastal päästis valla kõige verisema sõja inimkonna senises ajaloos. Suurbritannia kaubandustegevuse ja kolooniate pärast kadedust tugev Saksamaa, kellel oli juba maailma suurim sõjavägi, oli hakanud rajama ka oma sõjalaevastikku. Keiser Wilhelm teise agresiivne poliitika tegi muret paljudele Euroopa riikidele. 1914. aastale eelnenud aastatel käis Suurbritannia ja Saksamaa vahel lausa võistlus, kumb ehitab paremaid sõjalaeva. Suurenes ka Euroopa riikide rivaalitsemine kolooniate ja sõjalise võimsuse nimel ning nii koondusidki Euroopa riigid mitmesse liitu. Sõjalised liidud Üks tähtsamaid ühendusi oli Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari moodustanud Kolmikliit. Ühe liitu kuuluva riigi ründamise puhul olid tema liitlased kohustatud tulema rünnatavale appi. Liidu eesmärk oli blokeerida Venemaa võim...
Nõukogude Venemaa Afghanistani sõda (1965 1989) Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, milles valitsevat marksistlikku toetavad NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudzahiidide vastu. Mudzahiide toetasid omakorda erinevad riigid, muuhulgas Ameerika Ühendriigid, Saudi-Araabia, Pakistan, Suurbritannia ja Egiptus. Kuuekümnendatel aastatel tekkisid Afganistanis demokraatliku liikumise alged. Mõjukaim neist, Afganistani Rahvademokraatlik Partei, mis nägi oma eesmärgina parlamentaarse riigikorra ja demokraatliku valitsussüsteemi loomist, jagunes 1965. aastaks kaheks rivaalitsevaks fraktsiooniks: Khaliq (rahvas) ja Parcham (lipp)
võistlus, odavise jne.Võitjaid autasustati karikaga ja nimi kraveeriti kivisse,mõnest tehti ka skulptuur.Ateena Ateena polise kodanikuõigused kellel oli kodanikuõigus, siis neil oli õigus saada maad ja hääletada rahvakoosolekutel. Kellel olid kodanikuõigused vabadel põliselanikest meestel Kellel puudusid naistel, orjadel,võõramaalastel Kuidas olid omavahel seotud riigikaitse ja kodanikuõigused- need kellel olid kodanukiõ olid ka sõjalised kohustused Polis vana kreeka linnriik Agoraa koosoleku ja turuplats.Vana kreeka linniriigi osa Chaironeia lahing 338 ekr, kreeka linriigid langesid makedoonia võimu alla. Antiik kreeka ühiskond oli meestekeskne osalda võisid ainukt mehed olümpiam, näitlejad ja koorilauljad olid ainult mehed, kodanikuõigused olid ainult meestel Apollon, hades, ares, poseidon Hellesinmi kirjanus- kõige tähtsam oli luule, luule pidi pakkuma naudingud, luule ülistas valitseja perekonnaliimeid
Ühtlasi loodeti vallandada Punaarmee relvadele tuginedes revolutsioonid teistes riikides, sealhulgas Eestis, kus taheti kehtestada nõukogude võim. Eesti aga ei andnud kergelt alla, hakkas vastu ja algaski sõda. Esialgu olid eestlastel abis sakslased, kes 22. novembril lõid Punaarmee rünnaku Narvale tagasi, kuid see ühtlasi kiirendas Saksa vägede lahkumist Eestist. Valitsus saatis oma isamaa eest võitlusesse kõik käepärast olevad sõjalised jõud. Eesti aga põrus. Punaarmee vallutas järjest Eesti piirkondi, jõuti aina lähemale Tallinnale ja teistele suurematele linnadele. Rahvaväe ebaedu põhjused peitusid vastase arvulises ülekaalus, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavuses, otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises ning meeste madalas võitlusmoraalis. Aastavahetusel punavägede edasitung aeglustus, üha raskem oli uute asulate vallutamine. Eestlased hakkasid alluma sõjavägede ülemjuhatajale kindlamajor Johan
Tegu oli tohutu murranguga, kuna kogu NSV Liit, kaasaarvatud idablokk, oli rajatud ning kontrollitud läbi terrori. Samuti oli oluliseks aspektiks mõistmine, et senine, sotsialistlik majandusmudel ei olnud end õigustanud. Moskva oli langenud sõltuvusse kapitalistlikust Läänest. Riigisised majandusraskused väljendusid üleüldises elatustaseme languses. Külma sõda on nimetatud ka ajaloo pikimaks rahuperioodiks. Hirm tuumapommide ees hoidis ära sõjalised väljaastumised suuriikide vahel. Näiteks „tuumasõõr“ Kuuba ümbruses. Sellele vaatamata võisteldi omavahel väiksemates kriisikolletes, mis haarasid kõrvalisemaid piirkondi. Selleks oli ideaalne Vietnami sõja puhkemine. USA ja NSVL kasutasid kõikvõimalikke olukordi, näiteks kodusõdasid, et näidata teineteisele ning ülejäänud maailmale oma sõjalist jõudu. Sarnaselt kannatasid nõukogude okupatsiooni all rahvad, keda oli hoitud külma sõja lõikes
See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja see läbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Iga 4 aastat valitakse riigikogu. Valivad kodanikud alates 18 aastest. Kandideerida võivad kodanikud alates 21 aastest. Seadusandliku võimu ülesandieid: 1.Seadusloome 2.Riigieelarve 3.Valib presidendi 4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud 5.Kinnitab välislepingud 6.Kinnitab Eesti osalemiste sõjalised välismissioonid. Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem, kus parlamendil on seadusandlik, peaministril ja valitsusel täidesaatev ning presidentil esindusfunktsioon, ilma et erinevad võimuharud sekkuksid üksteise pädevuse piiridesse vähendamaks nende rakendusjõudu. Presidentaalne süsteem on valijaskonna poolt presidendi institutsioonile antud lai pädevus ning valituks osutunutena on nad kohustatud lubatud poliitikaid ka
● UNESCO programmi Inimene ja Biosfäär rahvusvaheline koordinatsiooninõukogu (MAB) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) ● On sõjaväeline allianss ● 4.aprill 1949.a ● Kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu ● Peasekretär al. 1.oktoobrist Jens Stoltenberg ● Liikmeid:28 ● 2.veebruaril 2001 loodi Eesti NATO Ühing NATO ja Eesti ● Osalemine rahuoperatsioonides ● Suuremad sõjalised operatsioonid ● Õhuturve ● Partnerlussuhted ja koostöö ● Küberjulgeolek ● Terrorismivastane võitlus ● Energiajulgeolek ● Eesti kui NATO kontaktsaatkond Euroopa Julgeoleku-ja Koostöö Organisatsioon (OSCE) ● Asutati 1.augustil 1975.a ● Liikmesriike: 57 ● Peasekretär: Lamberto Zannier ● OSCE eesmärgid ● Erinevalt NATOst pole OSCE käsutuses sõjalisi üksusi ● OSCE missioonid Maailma kaubandusorganisatsioon
Kas eestlastel oleks olnud võiduvõimalusi Muistses Vabadusvõitluses? Muistne Vabadusvõitlus oli praeguse Eesti Vabariigi territooriumil toimunud võitlus. See toimus enamasti eestlaste, Vene vürstiriikide ning Rootsi, Saksa ja Taani ristisõdijate vahel. Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Ma arvan, et üks kindel kaotamise põhjus oli see, et eestlaste ja nende vastaste sõjalised oskused olid erinevad. Vastaste sõdurid olid elukutselised sõjamehed ehk rüütlid ja peamine, neil oli olemas sõjaline väljaõpe. Eestlastel olid sõjas tavalised mehed, kel polnud ei eelnevat sõjalist kogemust ega ka strateegilist mõtlemist, mis oleks olnud abiks Muistse Vabadusvõitluse võitmiseks. Eestlastel polnud ka sõjatehnikat ehk võideldi sellega, millega saadi ja mis oli olemas. Vastastel oli seevastu palju sõjatehnikat ja relvi. Arvan, et eestlased kaotasid ka tänu ristisõdjatele, kuna nad oskasid ära kasutada eestlast...
1947.a. otsustati Londonis jaotada endine India koloonia kaheks: Ø hinduistlikuks Indiaks (1950.a.st demokraatlik vabariik) Ø muhameedlikuks Pakistaniks (1956.a.st autoritaarne vabariik) India Pakistani konflikti põhjused piirivaidlused majandusressursside ebaühtlane jagunemine usulised vastuolud (muhameedlased contra hinduistid) külma sõja ajal toetasid riike erinevad pooled (Indiat NSV Liit ja Pakistani USA) Sõjalised konfliktid 1947.1949.a.; 1965.a.1966.a.;1971.a. (Pakistan sai lüüa); 1990 ndate lõpul ja 2000.a. piirikonfliktid suure sõjani ei vii (NB! mõlemad riigid omavad tuumarelva). 9.Kes olid ja millist osa etendasid ajaloos a)Jawaharlal Nehru-oli India poliitik,esimene India peaminister aastatel 1947-1964.Tema tutar Indira Gandhi ja lapselaps Rajiv Gandhi olid samuti India peaministrid. b)Mao Zedong- Oli Hiina Kommunistliku partei juht alates 1935. kuni oma surmani 1967.a
Suheldi tihedalt teistega ja rajati oma tugipunkte ka väljaspoole Kreekat. Ka mandril olid majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, kuid nende ümber puudusid suured linnad. Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod, töökojad ja kultusepaigad. Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal. Religioonis olid olulised samad jumalad, mis hiljemgi (Zeus, Hera, Poseidon). Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid Kreeta nn. minoiline ja Kreeka mandri mükeene kultuur on mitmes suhtes täiesti ühesugused. Mõlemais on ühendavaks lüliks suur osa sümbolitest, mõlemail olid suured lossid ja linnad selle ümbruses. Kuid erinevuseks oli: Kreeta lossid olid kindlustamata ja arvatavasti olid
võimu alla kogu Ida-Euroopa, kes kehtestas kommunistliku diktatuuri. Külm sõda on pikale veninud pingeseisund 2 üliriigi (USA, NSVL) vahel. Otsest sõjategevust nende kahe riigi vahel ei toimunud (Kuum sõda puudus.). Külmale sõjale isel. : 1. Võidurelvastumine. 2. Kriisikolded (Korea sõda, Kuuba kriis) 3. Võitlus mõjuvõimu pärast 3-nda maailma riikides. 4. Propaganda / Ideoloogiline sõda. 5. Rahvusvahelised-, sõjalised organisatsioonid ( NATO, VLO ) ning erinevad majanduskoostöö plaanid. · Külma sõja alguseks loetakse Berliini blokaadi (1948-1949). · Küla sõja lõpuks võib nimetada Berliini müüri langemist 1989 a. , Saksa maade taasühinemist 1990 a. , NSVL lagunemist 1991 a. Külma sõja ajal jagunes maailm kaheks pooluseks (osalt kolmeks pooluseks): 1. Kapitalistlik ja demokraatlik läänemaailm (juhtriik USA).
Uusaegses Euroopas, kus on valitsenud individualism ja progressiusk, on kunstiteose uudsust peetud suureks väärtuseks. KUNSTILIIGID: I ARHITEKTUUR (ehituskunst). Alates kiviajast on inimesed midagi ehitanud, aga eriliselt väljendusrikkad on olnud usuga seotud ehitised- seepärast jagatakse arhitektuur: 1. Sakraalne e. püha arhitektuur · Kirikud, (kabelid, kloostrid)- kristlastel, moseed- muhameedlastel, templid- kõigil ülejäänud religioonidel 2. Profaanne e ilmalik arhitektuur · Sõjalised ehitused- linnused, linnakindlustused, kindlused · Valitsejate lossid, raekojad · Elamud, tööstusehitised II SKULPTUURIKUNST- (lad. Sculptura- "raidkunst") tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid 1. Ümarplastika-töödeldud ja vaadeldav igast küljest 2. Reljeef- figuurid või ornamendid eenduvad pinnast millega nad on seotud (harva on sellesse süvendatud). · Võib olla süvend-, madal-, kesk-, või kõrgreljeefi
tolerantsuspatendi välja andmine (seadus ususallivuse kohta). Millised olid nimetatud riikide sarnased probleemid? Pidev võimuvõitlus; sõjalised konfliktid naaberrahvastega; Kuivõrd edukad olid need riigid oma probleemide lahendamisel? Tooge näiteid! Suhteliselt ebaedukad, riik Parlamendi ja kuninga Preisimaa sõjavägi oli see Türklaste rünnak suudeti jäi meeletutesse vahelised suhted sätestati hetk Euroopa neljas; tagasi lüüa (70000- võlgadesse õukonna rangemalt; parlamendi hariduse omandamisele ei meheline abivägi Baierist);
Kreetlasedel oli losside ümber kujunenud suured linnad. Mükeene lossid erinesid Kreeta omadest küllaltki. Mükeenes olid kindlustatud lossid, sest nendel tuli ette ka rünnakuid mille eest nad ennast kaitsma pidid. Üks parimaid ja hästi kindlustatud losse oli Mükeene. Mükeene kultuuris polnud ka losside ümber suuri linnu nagu seda oli Kreetal ning võib arvata, et Mükeenes oli iga loss nagu omaette riik, kus lossi eesotsas oli kuningas ja sõjapealik, kellele allusid sõjalised kaaskondlased, kes arvatavasti moodustasid eliitkaarikuväe. Kreeta ja Mükeene kultuurides mõlemas kujutasid linnad tsivilisatsiooni näo, kuid nende linnad olid erinevalt asetatud. Kreeta kultuuris olid suured linnad ümber lossi ning loss ja linn oli thiedalt seotud. Mükeene kultuuris aga asusid lossid linnadest eemal, arvatavasti sellepärast et parem oleks linna kaitsta. Kunst on igas tsivilisatsioonis erinev, kuid Kreeta ja Mükeene kultuurid pärinevad ühest
tekitatud raskused, kuid neist saadi ruttu üle. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa. Riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles` rahu tingimused: Versailles´ kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed, neile pandi majanduslikud, poliitilised ning sõjalised kohustused. See leping nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Neile tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast taheti Saksamaal kaotus tasa teha.Sõja lõpuks oli Saksamaal tänu blokaadile toiduainepuudus. Lääneriigid
Reformatsioonist jäi puutumata Hispaania Vastureformatsioon Katoliku kirik algatas aktsiooni protestantliku reformatsiooni vastu Kiriku tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu Tähtsaimaks meetmeks oli seminaride asutamine vaimulike koolitamiseks Tekkisid uued vaimulikud ordud Ususõjad 1560. aastal tõstavad mässu Hispaania võimualused Madalmaade provintsid 16. saj tekkisid konfliktid protestantide ja katoliiklaste vahel Inglismaal ja Prantsusmaal 1560. a puhkesid sõjalised kokkupõrked hugenottide ja katoliiklaste vahel Prantsusmaal hugenotid säilitasid õigused tänu Nantes'i ediktile. 1618-1648. a Saksamaal Kolmekümneaastane sõd Vestfaali rahuleping 1648. a kehtestati rahuleping Leping lõpetas Kolmekümneaastase sõja Tunnustati Hollandi ja Sveitsi iseseisvust Hakati tunnistama ka kalvinismi Vestfaali rahu üks võimalikke uusaja alguspunkte Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Varauusaeg#Renessanss_ja_varauusaeg www.elvag.edu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
