opositsioon 17 kohta 80st. Opositsiooni häälte arv on suhteliselt tunduvalt suurem, kuid see ei pääse killustumise tõttu mõjule. Eesti Vabariigi presidendiks valitakse Konstatin Päts. 1939. aasta Saksa valitsuse kutsel lahkub Eestist üle 12000 baltisakslase, siirdudes "Juhi kutsel" Saksamaale. Ø Eesti ( koos Läti ja Leeduga) sunnitakse 28. ähvarduskirjaga alla kirjutama vastastikule abistamispaktile. Ø Selle järgi asutab N.Liit nende riikide territooriumil sõjalised baasid. 1940. aasta 16.06. esitab N.Liit Eestile ultimaatiumi, süüdistades Eestit "N.Liidule vaenulikus poliitikas " ja nõuab Eesti territooriumi okupeerimist. Ultimaatumit pole riigi sõjalise nõrkuse tõttu võimalik tagasi lükata. N.Liidu väed marsivad Eestisse. Vabariigi president sunnitakse nimetama uue, okupatsioonivõimude poolt ettekirjutatud koossisuga valitsuse Johannes VaresBarbarus peaministrina. Eesti Vabariik on lakanud olemast
Totalitaarsete riikide kunst Marilyn,Anette ja Siret • 1930.aastail taganes avangardistlik kunst. • Saksamaal ja Nõukogude liidus kunsti mitmekesisus ei säilinud. • Totalitaarsed riigid keelasid avangardistliku kunsti. (Isegi selle loomise). • Lubati ainult kasutada akadeismi ja realismi; sotsialistlik realism, idealiseeritud klassitsism. Saksamaa ja NSVL • Suurte juhtide ülistamine. • Revolutsioonisündmused ja sõjalised võidud. • Ideaalkangelased. • Töö ülistamine. • Massiline propaganda. Teemad • Avangardistivastane võitlus avalik • Ainulubatud on kunst, mis toetub traditsioonidele, tõstab aaria rassi väärikust • Eeskujud 19.saj akademism ja realism. • Suhtumine: Moodne kunst on „rassiliselt alaväärtuslike inimeste“ eneseväljendus • Hitler vihkas juba noorena modernistlike, edukaid kunstnikke Saksamaa
Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odysseia - Odysseuse imelised ja muinasjutulised eksirännakud pärast Trooja sõda. 3. Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt; Meelika hümn, ülistuslaul jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne.; Zanrid nutulaulud, valmid, marsilaulud, hümnid, epitaaf jne.; 3 luuletajat: Sappho, Solon, Pindaros 4. Mõisted: Müüt pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest Eepos suur eepiline jutustav värssteos Tragöödia - ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 5. Kreeka teater: 1
1914 elas üle poole koloniaal maades. Suur huvi oli aafrika maade vastu. 1900 umbes 94% Aafrikast koloniseeritud. Suurt huvi tunti ka aasia,hiina ja india vastu. Rahvusvahelised suhted 20. saj algul. 19 saj lõpus hakkasid euroopa riigid moodustama sõjalisi plokke. 1 . kolmikliit (saksamaa,itaalia,austria-ungari) 1904 sõlmisid prantsusmaa ja inglismaa sõjalise liidu antantiks(hiljem liitus venemaa-1907) Lepingu järgi jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas. Teoreetiliselt pidid sõjalised plokid ära hoidma sõja.(Reaalselt tekkisid eeldused esimese maailmasõja tekkeks). Raudtee areng soodustas armee kiiret ümberpaigutamist ühest piirkonnast teise, ja raudtee areng oli üsna kiire. Kolmikliidu eesmärgid:(Saksamaa oli juhtriik) 1 . Uute kolooniate saamine-väga tähtis eluliselt. 2 . Saksamaa soovis kehtestada suuremat mõjuvõime euroopas. 3 . Austria-ungari soovis tugevdada positsioone Balkani poolsaarel. 4 . Itaalia oli kolmikliidu nõrgim lüli
otsustusprotsessi tulemusena. Tegu on riigikaitse olulise alusdokumendiga, mis määratleb Eesti riigikaitse võimeprioriteedid ja katab need ressursiga. Eesti sõjaline riigikaitse on osa terviklikust riigikaitsest ja see tugineb kahel võrdselt olulisel sambal esmase iseseisva kaitsevõime arendamine ja kollektiivkaitse, mille nurgakiviks on Eesti liikmelisus NATO-s. Arengukava on vastavalt ohustsenaariumitele määratlenud vajalikud sõjalised võimed ning planeerinud nende arendamiseks ressursi. Kokkuvõtlikult Eesti sõjalise kaitse arengukava 20092018 arendab meie kaitsevõimet läbi kolme olulise võtmevaldkonna eelhoiatus, iseseisva kaitsevõime tugevdamine ja koostöö võimelisus liitlastega. Sõjalise kaitse tegevuskava määrab korralduslikust otstarbekusest lähtuvad ressurssidega tagatud meetmed sõjalise kaitse arengukava elluviimiseks riigieelarve seaduse alusel koostatavate arengukavade sisunõuete alusel
kes esindas Hiinat ka ÜRO-s. 1950. aastate lõpul halvenesid suhted NSV-Liiduga ja ka teiste idabloki maadega. 2 slaid: Hiinal oli probleem Indiaga, kuna kaks riigi ei suutnud kokku leppida piiriküsimuses. 1960. aastal katsetasid Hiinlased esimest korda tuumapommi, mis samuti suurendas ärevsut Ida-Aasia piirkonnas. Hiinas tervanesid suhted USA ja NSV-Liiduga. 1960. aastate lõpul tomusid kahe maa piiril (NSV-Liit ja USA) sõjalised konflikltid. 3 Slaid: 1970. aastail asus Hiina juhtkond otsima sidemeid välismaailmaga. Sõlmiti diplomaatilised suhted enaminu arenenud lääneriikidega. Taiwani esindus asendati ÜRO-s Hiina RV esindusega. USA-ga hakkasid suhted paranema 1970. Aastate teisel poolel, kuigi Ameerika Ühendriigile ei meeldinud inimõiguste rikkumised Hiinas. 4 Slaid: 1980. aastate keskpaiku hakkasid taas soojenema Hiina RV suhted NSV- Liiduga. Pärast idabloki lagunemist sõlmis Hiina normaalsed sidemed nii
mõjuvõimu ning võis vaid kergelt tsaari tegevuse üle nuriseda. Nikolai II sai kokku väga tihti inimestega, kes olid suurelt vastu riigi reformeerimisele. Ajapikku hakkas aga tekkima ka palju poliitikuid, kes pooldasid Lääne-Euroopa valitsemiskorda ehk demokraatiat.1915. aastal lasi tsaar ametist lahti armee ülemjuhataja ning asus vägesid ise juhatama. See oli aga väga suur viga. Sest et kõik sõjalised ning ka muud kaotused langesid nüüd Nikolai II-le. Suurema osa elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid täielikus vaesuses ning vähesed neist oskasid lugeda ja kirjutada. Enamik suurlinnade töölistest elas agulites. 1916. aastaks oli venemaa oma ressursidest tühi, sest I maailmasõja tõttu oli tööstuses rõhk pandud sõjainventaarile ning suur osa põllumajanduses töötavatest meestest olid saadetud sõtta. Armees oli ligi 15 miljonit meest,
Ei tahtnud sõltuda (nafta ). Inflatsioon- riik vähem kontrolli majanduses. 1980 Moskva olümpiat boikotiti.79 kukutati sahhi reziim.SRP2. Reagan 81-89 oli näitleja ennem, hea suhtleja,ei kõrbenud ühegi asjaga. Sisepoliitika-pidi lahendama Iraani probleemi,leidis, et valitsus ei lahenda probleeme, vaid tekitab.MAJANDUS- arvutite võidukäik,paljud teenindussektoris. Autotööstus madalseisus (Jaapan ees), riik ei sekkunud ettevõtete tegemistesse,tulumaksu määra väheandti, sõjalised kulutused kasvasid. 84-tõus majanduses,13 milj uut töökohta. 87-must esmaspäev, aksitaturg kukkus kokku.Võttis ette ulatusliku maksureformi.Immigrandid probleemiks.Perekond- leibkond.80-ndate lõpus elasid inimesed parem kui varem.Keskkonna kaitsjad kritiseerisid Reagan-it. 81-aids.Kosmoseajastu. Kaitsekulutused kasvasid, pilgud keskameerikas,taastati demokraatia. Appi mingi Filippinidele, Marcosed kukutati. USA toetas Namiibia iseseisvust.1983 tulistati USA reisilennuk alla Jaapani poolt
Kõik need olid väetiseks diktatuuripõllul. Ka majanduslik seisund polnud kiita. Toimus inflatsioon ning oli palju töötuid. Hitler püüdis ületada kriisi majanduse riikliku juhtimisega. See tähendab, et maa ja rahva eesmärk oli tõsta riigi sõjalist võimsust. Ka see aitas kaasa diktatuuri tekkele. Maailmasõda tekitas ka Itaaliale suuri raskusi. Väga paljud inimesed langesid rindel. Sõja- aastail tekkis ka tohutu välisvõlg. Itaallaste sõjalised oskused polnud eriti head, kogu sõja vältel suutsid nad võita vaid ühe lahingu. Tihti vajati liitlaste abi ning Pariisi rahukonverentsil ei suhtunud need itaallastesse kui võrdväärsetesse partneritesse, vaid kohtlesid viimaseid üleolevalt. Seepärast leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Arvan, et diktatuuride tekkepõhjuseid oli väga mitmeid. Suurimad olid aga siiski pettumine
näiteks Santa Ana (2381 m), San Vicente (2182 m), San Salvador (1960 m). Need on ka El Salvadori kõrgeimad tipud. Taimestik muutub vastavalt kõrgusele. Kõrgematel aladel levivad rohtlad. Külluses leidub troopilisi puuvilju, ning ravimtaimi. Kõikidest Mehhikost lõuna poole jäävatest Kesk-Ameerika riikidest on El Salvador kõige metsavaesem. Kaubandus El Salvador on kõige arenenuma tööstusega riik Kesk-Ameerikas, kuid mitmed poliitilised ja sõjalised vahejuhtumid on takistanud majandust korralikult välja arendada. El Salvadori peamiseks kaubanduspartneriks on USA. Sinna läheb 40% riigi toodangust ning USA kaup moodustab 60% riigi impordist. Ligikaudu 60% El Salvadori tulust annavad kohvioad. · El Salvador impordib: Keemiasaadusi Naftat Tsementi Väetiseid Masinaid · El Salvador ekspordib: Kohviuba Puuvilla Suhkrut
mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Osalejad: Kolmikliit ja Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria, Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire purustamine *Vägaede paiskamine itta Venemaa vastu. Prantsusmaa *vältida lüüasaamist *Prantsuse-Saksa piirile rajada tugev kindlustuste süsteem *plaan 17- Lotringi ja Elsassi hoogne hõivamine ja sissetung Saksamaale. Inglismaa *puudus sõjaplaan *koostöö Prantsuse vägedega. Venemaa *2 rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari
Sparta elanikud jagunesid: 4 spartiaadid perioigid heloodid · Sparta kodanikud · vabad inimesed - · orjad · ei teinud tööd käsitöölised, · töö spartiaatide · sõjavägi- sõjalised kaupmehed ja põldudel harjutused põllumehed · õigusteta · riigivalitsemine · ei saanud riigi valitsemisest osa võtta · teenisid aega Sparta sõjaväes 3. Sparta kasvatus
Kui tulistai föderaalvägesid, kuulutas Lincoln vastashakanus osariigid mässajateks, kelle vastupanu tuli sõjaliselt murda. Algas kodusõda. Mõlemal osapoolel olid nii eelised kui ka miinused sõjaliseks tegevuseks. Põhjaosariigid ületasid oma vastaseid elanikkonnaarvu ja tööstusliku arengutasemega. Kuid sõjaalgul lõid välja lõunaosariikide eelised: soodne geograafiline asend, soodne geograafiline asend (kaitsesõda enda terriootiumil) pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Hiljem lõikasid, aga põhjaosariigid lõikasid lõunaosariigid Lääne põllumajandusest välja, mille tagajäriel põhi võitis. MIKS OLID LÕUNA OSARIIKLASED ESIALGU KODUSÕJAS EDUKAD? Kuna neil olid sõjaliselt paremad tingmused. Soodne geograafiline asend (kaitsesõda enda terriootiumil), pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. MIKS TÕI ORJUSE KAOTAMINE USA-S KAASA UUSI PROBLEEME? MILLES NEED SEISNESID?
Inglismaa asus keset merd ja ei pidanud armeele tähelepanu pöörama, tal oli tugev sõjalaevastik. Inglismaa oli majandusliku võimsuse tipul ja ei olnud huvitatud püsivatest liitudes teiste riikidega, ta tahtis olla isoleeritud. 27.Miks kaotas Inglismaa 20.sajandi alguseks oma juhtiva rolli maailma tööstusmaade hulgas? Kuidas seda oleks saanud vältida? Põhjenda oma vastust! Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide arengutempo oli kiirem, USA-l puudusid ka sõjalised kulutused. Mitte kulutama sõjalisele tegevusele või kaotama isolatsiooni, võtta kasutusele maailmas avastatud tehnilised uuendusedjms. 28.Miks ei olnud Inglismaal ulatuslikke tööliste väljaastumisi nagu mujal Euroopas? Sest Inglismaal hakkasid töölised organiseerima ametiühinguid, mis pidasid läbirääkimisi tööandjatega, töölised said kaasa rääkida olukorra parandamise eest. 29.Mille poolest sarnanesid ja milles erinesid Inglismaa ja Saksamaa koloniaalpoliitika?
1995.a Oklahoma linnavalitsuse juures plahvatas autopomm. * 1996.a Atlanta OM ajal plahvatas pomm Olümpiapargis. * 2001.a rünnati Maailma kaubanduskeskust NY-s. 5. USA majandus peale II MS. V: II MS lõpp tõi kaasa probleeme: 1) töötute arv suurenes. 2) raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks. Majanduse arengule aitas kaasa Marshalli plaan, anti abi Euroopa riikidele,sest selle raha eest osteti ka USA-le tööstusseadmeid. Maj.kriisi põhjus: suured sõjalised kulutused , nafta hinna järk kasv. Kriisi tulemusena: 1) kasvas inflaktsioon ja tööpuudus. 2) tootmine langes, hinnad tõusid. * 1981.a presidendiks saanud R-Reagan võttis kasutusele kriisist ülesaamiseks monetaristliku majanduspoliitika: 1) alandati makse. 2) raha juurdetrükk lõpetati. 3) vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi. 4) riigieelarve koostati defitsiidiga, suurendati riigivõlga. 6. SLV ja SDV (seletus, tekkeaeg, pealinnad). V: SLV Saksamaa Liitvabariik , 1949.a, Bonn.
ametisse 5 korda. Jawara ajastu purustati 1981. aastal riigipöörde katsega. Riigipööret juhtis Kukoi Samba Sanyang, kes kahel korral oli edutult parlamendi valimistel osalenud. Pärast riigipöörde katset kirjutasid 1982. aastal Senegal ja Gambia alla konföderatsioonilepingule. Selle eesmärgiks oli ühendada relvajõud kahe riigi vahel. Tulemuseks tuli Senegambia konföderatsioon, kes liitsid kahe rahvuse sõjalised jõud, et ühtlustada majandust ning valuutat. Aastal 1989 loobus Gambia konföderatsiooni lepingust. Kuni 1994. aastal juulis toimunud sõjaväelise riigipöördeni oli riik poliitiliselt suhteliselt stabiilne. Enne 1994. aastal toimunud riigipööret oli Gambia üks vanemaid mitmeparteilisi demokraatlikumaid riike Aafrikas . Riigis toimusid peale iseseisvumist iga 5 aasta tagant valimised. 1994. aastal toimus sõjaväeline riigipööre, mille tulemusena kõrvaldati president
Usulistest erinevustest arenev vaen valmistas ette ususõdade puhkemist. 1559.a. lõppesid Itaalia sõjad ning Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele. 1560.a.sai Prantsuse kuningaks Chales IX, kes oli alaealine, seepärast asus regendina valitsema Katariina di Medici. Ususõjad said alguse 1562.a., mil hertsog de Guise tungis kallale Vassy alevis oma väesalgaga hugenottidele. Veresaun vallandas hugenottide ülestõusu. Toimus rohkesti kohalikke kokkupõrkeid, misjärel algasid juba sõjalised operatsioonid. Katoliiklasi toetas Hispaania kuningas Felipe II hugenotte Inglismaa. 1570.a. sõlmiti Saint-Germani rahu, millega kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Hugenottidele anti kodanikuõigused. Nad võisid tegelda kaubandusega, pärandada oma varanadust ja olla riigiametis. Tähtsaks sammuks prantslaste vastasseisu lõpetamisel pidi saama protestandist Navarra kuninga Henri de Bourboni ja Charles IX õe Marguerite de Valois abiellumine. Pulmad peeti 18.aug. 1572.a
Tartu rahuleping on tänapäeval tähtsaim dokument, mis näitab et Eesti on iseseisev. Sõjaks nimetatakse relvastatud konflikti riikide vahel. Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, maa-ala. Territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus. Riigikaitse demokraatlik juhtimine Riigikaise allub rahva demokraatlikult valitud riigiorganite juhtimisele Kaitsejõud Kaitsevägi ja kaitseliit. Julgeolekuriskid Sõjalised konfliktid, väline surve, rahvusvaheline terrorism, teised julgeolekuriskid, majanduskriisid NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (North Atlantic Treaty Organisatsion) NATO artikli 5 põhimõte Üks kõigi ja kõik ühe eest. Kui ühte rünnatakse, ründavad kõik liikmed vastu. Maaväe väljaõppekeskused 1. Jalaväebrigaad terve Eesti, staap Paldiskis, Scouts pataljon Paldiskis, VÕK Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon Võrus, VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon Jõhvis,
Külm sõda ja Saksamaa saatus Arutlus Külm sõda 1945-1990 Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Berliini blokaad. Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL kuri plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga.NSVL tegutses kavalalt - sulges kõik Lää...
Jordaaniaga ja edelast Iisraeliga Pealinn: Damaskus Rahvaarv: 22 500 000 (2009) Süüria on unitaarne vabariik. Kehtib 26. veebruaril 2012 jõustunud põhiseadus, millega määratletakse Süüria poolpresidentaalseks vabariigiks, kus islam on valitsev usk Süüria tähtsaimad majandusharud on põllumajandus, nafta tootmine, tööstus ja turism. Majandust on oluliselt mõjutanud naftahinna kõikumine maailmaturul, rahvastiku kiire kasv ja suured sõjalised kulutused Süüria inimõiguste olukord on üks halvimaid maailmas. Süürias vahistatakse meeleavaldustel demokraatlike vaadetega inimesi ja inimõiguslasi, pannakse kinni veebilehti, vahistatakse blogipidajaid ja kehtestatakse reisikeelde. Omavoliline kinnipidamine, piinamine ja inimeste kadumine on laialt levinud. Süürias on naised tagakiusatud. Küsimus Mis lippudega on tegu? Kodusõda
1960. aastatel kaasa Ameerika ühiskonna katartilise ümberhindamise. Ameerika sõdurid olid võitnud kõik lahingud, ent sõda ise kaotati ning see osutas Ameerika sisulisemat laadi läbi -kukkumisele. Näis, et Ameerika võis eksida, julmusi korda saata, kaotada. Nii mõneski mõttes sundis Vietnam protestivat rahvast toona täiskasvanuks saama. 2. Iisraeli riik. Sünd, Mõjud, tänapäev. Juudid soovisid palestiinas oma riiki. Juudid vallandasid sõjalised organisatsioonide terrorilained.Olukord juutide ja araablaste vahel läks teravamaks ja ohtlikuks. Juudid pidasid Palestiinat oma kodumaaks ja palestiinlasi peeti sissetungijateks.Juudi riiki toetavad tema pürgimustes ka rahvuskaaslased kogu maailmas. Iisrael on kõikvõimaliku abi saamise poolest ühe inimese kohta maailma riikide seas konkurentsitult esikohal. 3. Kolooniate lagunemise põhjused: · Meretaguseid maid ei suudetud enam endisel viisil valitseda.
rüütleid teenima ristiusu ideaale ja andes nende seisusele religioosse tähenduse. · Rüütliks saamine. Alustati 7.aastaselt paazina(noore rüütlina) mõnes aadliperekonnas, kus talle õpetati häid kombeid ja käitumist. Seejärel 15.a saadi kannupoisiks, kes oli rüütli relvakandja ja saatja, õpiti ka võitlusvõtteid. Umbes 20.a löödi noormeest pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid sõjalised ja kiriklikud jooned. Ööd enne tse veetis tulevane rüütel palvetades ja relvi valvates. Hommikul tuletati talle meelde rüütlireeglid, toetudes nendest kinnipidada. Saabastele-kullatud kannused, ümbes keha sõjavöö. Lõpuks löödi mõõgaga lapiti õlale, mis tähendas, et ta on vastuvõetud uude seisusse. · Rüütli ordud. Pühal maal rajati paavsti kaitseks sõjameeste vennaskonnad e vaimulikud rüütliordud
Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja riigi tööstuspotensiaal jäi alles. Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut, USA sai tagasi sõjaaegseid laenud ning Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti. USA majanduse arengule aitas kindlasti kõvasti kaasa Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusesemeid jms. 1970.aastate algul tagasi USA-d majanduskriis, mille põhjusteks olid suured sõjalised kulutused. Teise maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas. "Punasele hirmule" aitasid kaasa Külma sõja puhkemine ja mitmed välispoliitilised tagasilöögid. Makartismi käigus hakati taga kiusama ka vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi ning selle liikumine vaibus 1950. aastate algul. Riigis esines ka rassilist diskrimineerimist. 1950.-1960.
Saksamaa: Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia Miks puhkes II MS? Poliitilised eeldused/põhjused: Rahvasteliit ei tulnud ülesannetega toime. Versaillese süsteem oli ebapüsiv. MRP (idek dafuq this means) Majanduslikud eeldused/põhjused: Sõjatööstus oli rakendatud. Saksamaa võttis laenu Ideoloogilised eeldused/põhjused: Saksa rahvas vajas eluruumi. Stalin tahtis kommunismi laiendada läände Sõjalised liidud Saksa poolel (Werchmaht): Itaalia, Jaapan (Need 3 = kolmikpakt) Nõukogude poolel (Punaarmee): Suurbritannia, Prantsusmaa, USA Neutraalsed: Rootsi, Šveits, Hispaania 1939 01.09 – Saksamaa Poola 03.09 – Prantsusmaa/Suurbritannia Saksamaa 11.09 – Nõukogude Poola 28.09 – Saksa-Nõukogude sõprusleping 30.11 – Nõukogude Soome (Talvesõda) „Kummaline sõda” Läänes/Prantsusmaal oli vaikus
selle. Khafji lahing kestis kaks päeva kuni Iraagi väed löödi Saudi Araabia Katari ja Koalitsiooni väeosade poolt välja. Õhurünnakud iraaklaste positisioonidele kestsid 39 päeva. Sellele järgnes neli päeva kestnud maavägede tegevus. See lõppes Kuveidis olevate Iraagi vägede täieliku purustamise ja okupeeritud riigi vabastamisega, kuid see jäi siiski poolikuks. Sõja ajal mängisid tähtsat rolli sõjalised uuendused. Tänu GPS-süsteemi kasutuselevõtule ei pidanud väed enam kasutama traditsioonilist sõjapidamistehnikat. Väed teadsid alati kus on vaenlane ja kus on nemad, seetõttu oli võimalik lahingud manööverdades võita. Oluline koht oli ka täpsusrelvadel nagu näiteks AGM-130 raketil. Selline tehnika võimaldas põhjustada suuri kahjustusi sõjaobjektidele, samal ajal minimaliseerides kahjustusi tsiviilrajatistele.
saavutuseks peetakse orjuse kaotamist Ameerika Ühendriikides ja Kodusõja võitmist. SÕJA ALGUS 1861.aastal tulistati Lõuna-Carolinas Fort Sumetri sadamas asuvaid föderaalvägesid ja pärast seda kuulutas Lincoln vastuhakanud osariigid mässajateks, kelle vastupanu tuleb sõjaliselt murda, niimoodi algaski kodusõda. LÕUNA EELISED Lõunaosariikidel olid omad eelised: *Soodne geograafiline asend *Pikaajalised sõjalised traditsioonid *Võimekad väejuhid. Põhjaosariikide sõjavägi ei suutnud seega esialgu Lõunale maismaal vastupanu osutada. PÕHJAOSARIIGID TÕUSEVAD TAAS Ebaedu pani Lincolni läbi viima mitmeid ümberkorraldusi. Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus, seadustati neegrite värbamine föderaalvägedesse ja vastu võeti ka jaosmaade seadus, mille alusel võis iga Ühendriikide kodanik vabalt maad saada. Põhi tõusis taas, ning Lõuna lootused Euroopa toetusele luhtusid.
1945. a mais korraldab Jaapan teise Prantsuse Indo- Hiina sõjakäigu 2.09.1945 kuulutatakse välja Vietnami Demokraatlik Vabariik Prantsusmaa Indo-Hiina kolooniad Rahvusvaheline taust Berliini blokaad 1948-1949 Hiina kommunistide ülestõus 1949. aastal Korea sõda 1950-1953. aastal Eeldused ja põhjused Tahetakse saavutata kontrolli Vietnami üle Sõdimine toimus enamasti Põhja-Vietnamis Konflikti kuulusid mitmed sõjalised jõud, kaasates Prantsue Kaud-Ida ekspeditsiooni korpuseid 1947.aastal operatsioon Lea, kus tahetakse hävitada Viet Minhi kommunikatsiooni keskus Alates 1949. aastal algas otsene sõjategevus kahe poole vahel. Prantslaste strateegiaks oli suunata Viet Minh prantslaste hästi kaitstud baasi ründama, et nad seejärel alistada. Algas Na Sani lahinguga. Osapooled Viet Minh ja Prantsusmaa Viet Minhi toetab NSVL ja Hiina Prantsusmaa toetaja USA
sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik- Ameerika Osariikide Konföderatsioon. Kui 1861. aastal Lõuna-Carolinas asuvaid föderaalvägesid tulistati, kuulutas Lincoln vastuhakanud osariigid mässajateks ning algas kodusõda. Ameerika 16.preident Abraham Lincoln Põhja ja Lõuna-Ameerika erinevused Lõuna eelised Põhja ees olid soodne geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Põhjal oli Lõunale vastu panna suur elanikkonna arv ja kõrge tööstulik arengutase. Põhjaosariikide sõjavägi ei suutnud esialgu Lõunale maismaal tõsist vastpanu osutada. Kodusõjas toimunud lahingud Ford Sumter 12.04 1861 (Konföderatsioon) Bull Run 21.07.1861 (Konföderatsioon) Shiloh 1861 (Konföderatsioon) Seitsme päeva lahing 25.06-01.07 1861 (Konföderatsioon) Teine Bull Run 28.-30.08 1862 (Konföderatsioon) Antientam Creek 17
käigus veresaunadesse, kus nad surevad ning kus neid piinatakse, siis võimalused nende heaks eluks on täiesti olematud. Kuna kõik nad on lapsed, kes on kaitsetud ning kes ei suuda enda eest seista, ei saa nad vastu hakata neid sõtta värbavatele inimestele. Süüria laste elud kannatavad sõjaliste konfliktide tagajärjel. See on väga õudne ja julm ning muidugi ebaõiglane, sest see pole nende laste süü, et on tekkinud sõjalised konfliktid. Selle probleemiga peaks kindlasti rohkem tegelema, sest kõiki neid lapsi ootab ees tulevik ning selline julm käitumine nende suhtes peab lõppema, kuna neil kõigil on õigus elada hästi ja õnnelikult. Pildid http://www.alarabiya.net/articles/2012/10/30/246621.html http://nymag.com/daily/intelligencer/2013/03/photo-syrian-child-soldier-ahmed-smoking-gun-aleppo.html http://www
valdkondades ehk siis sõjatehnika hankimine,infrastruktuuri ehitus ja remont,kinnivara valitsemise korraldamine,keskkonnaalase tegevuse koordineerimine ja lisaks veel kaitseväe telekommunikatsioonivõrgu opereerimine. Eraldi tegevusvaldkonnaks on NATI poolt rahastatavate investeeringute teostamine.Ja selleks esimeseks ja suurimaks objektks on Eestis Ämari lennuvälja rekonstrueerimine. Suurimaks töövaldkonnaks on kaitseministeeriumil sõjalised ehitusobjektid.On tähtis,et igal sõduril ja ajateenijal oleksid korralikud ja normidele vastavad kasarmud ja ka õppehooned koos muude vajalike hoonetega.Kindlasti vajatakse ka harjutusvälja väljaõppekeskusesse.Ja selleks kõigeks vajab üks sõdur 33eri nimetusega objekti. NATO investeeringud 1950.aastal alustati NATO Security Investment Programi ja selle eesmärk on NATO-le liikmesmaades vajaliku infrastuktuuri või selle elementide loomine
1. Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) 1804. aastal. Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik, tugevnes isevalitsuslik võim, kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsustega. Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 2. Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu, nad tahtsid taastada seadusliku monarhia ja vana korra, sellepärast jätkasid Prantsusmaa vastu sõjategevust. Ka kardeti oma võimu pärast. Suurimad sõjalised saavutused: 1. Prantsusmaa kontrolli alla läks Lääne-Saksamaa 100 väikeriiki, moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit 2. purustas Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus 3. alistas Preisimaa 4. alistas Venemaa Tilsiti rahu. 3
usaldus tema vastu. 9. Natsionaalsotsialistide sisepoliitika- Oli suunatud demokraatia vastu ning nägi ette parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamist. Poliitiliste erimeelsuste ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma rahvustervikuga, mida ühendab juhikultus. 10. Majanduspoliitika Hitler suutis majandus elavdada, Tõi saksamaa välja suurest kriisist. Ehitati mitmerealisi kiireteid ja likvideeris tööpuudust. Samuti olid tal suued sõjalised tellimused ning hädaabitööd ehk siis parandas vanu hoooneid ja ehitas uusi (kaasajastas saksamaad) sellega sai ta rahvalt aina usaldust juurde. 11. Välispoliitika - välispoliitiliseks sihiks oli Versailles' rahulepingu revideerimine ja SuurSaksamaa ülesehitamine, mis nägi ette kõigi sakslastega asustatud alade aga ka osa IdaEuroopa alade liitmise Saksamaaga. Selle poliitika elluviimine algas Saksamaa lahkumisega 1933. aastal toimunud
NSDD-166 eesmärk oli pakkuda varjatud abi, et võimaldada ülestõusnutel saavutada täielik edu. NSDD-166 mõjus koheselt, sest tänu sellele tarniti keerulisi elvi ja saadeti salajast abi sadades miljonites dollarites. Aastaid saabus mitmeid tonne materiaalseid vahendeid. Tänu paremale varustusele ja teiste toele laienes sõda vaikselt NSV Liidu territooriumile. Külma sõja üheks kõige ohtlikumaks aktsiooniks oli võtta sihtmärgiks Nõukogude tehased, sõjalised rajatised ja laod. Reagan isiklikult toetas Afganistani vägede tungimist NSV Liidu territooriumile. Reagani administratsioon kaalus snaiperrelvade saatmist Afganistaani. Neid oleks kasutatud Kabuli sisseimbumiseks ning Nõukogude kindralide ja kõrgemate sõjaväeametnike mõrvamiseks. Samas snaiperrelvade tarnimine võis rikkuda 1977. aasta pesidendi direktiivi mõrvade vältimise kohta. Siiski saadeti lõpuks relvad ära, aga ilma
- Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut - USA sai tagasi sõjaaegseid laene - Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti jne. · Kuni 1970-ndate aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv · Riigis toimus inimeste liikumine lääne- ja edelaosariikidesse ning suurlinnade keskustest äärelinnadesse. · 1970 -ndate aastate algul tabas USA-d majanduskriis, mille põhjused olid: - suured sõjalised kulutused - nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel 4x Sisepoliitika: Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy Demokraatlik Partei 1961-1963 Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 ·1963.a. tapeti Dallases (Texas) USA tollane president John
Baaside aeg Eestis Saksamaa ja Venaamaa sõlmisisd 23.augustil 1939 Molotov.Ribbentropi pakti(MRP), mille kohaselt nad jagasid omavahel Ida-Euroopa. Saksamaa sai Leedu ja osa Poolast ning Venemaa sai Ida-Poola, Eesti, Läti ja Bessaraabia. MRP tegi NSVL ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse ning 2 nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee. Saksamaa kallaletung Poolale tähistab Teise maailmasõja algust ning 3.sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. Kui maailmasõda puhkes, säilitas Eesti neutraliteedi, jäi erapooletuks(ei avaldanud Poolale kaastunnet, ega tauninud Saksa rünnakuid Poola vastu)vältimaks Eesti sattumist relvakonflikti. N. Liit pidi leidma ajendi vägede sisseviimiseks Eestisse
Teaduslugu Kursuse lõputöö I – Ajaloo ajalugu Vastake küsimustele interneti, tunnikonspekti ja oma teadmiste abil. NB! Vikipeedia kasutamisel ärge piirduge ainult eestikeelsete artiklitega, vaid lugege kindlasti ka inglise- ja saksakeelseid! 1. Seletage mõisted! a) Diplomaatika- ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloo õiguslike dokumentide analüüsimisega ja nende ehtsuse kindlakstegemisega b) Harrise maatriks- vahend, mida arheoloogid kasutavad stratigraafia (geoloogia haru, mis käsitleb kivimite ja maapinna vanuselist järjestust, ruumilisi suhteid ja määrab nende vanuse) ja stratigraafiliste üksuste jälgimiseks c) Annaalid- sündmuste ülestähendused aastate järjestuses, ajalookirjanduse vanem vorm d) Mikroajalugu- ajaloo haru, mis tegeleb väiksemate uurimise üksustega nagu üksikisik, asula, kogukond või sündmus 2. Võrrelge kahte teadlast/filosoofi ja kirjutage 4-5 lauseli...
Milles avaldus üliriikide vastasseis külma sõja ajal? Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Vastandusid demokraatia ja totalitaarne valitsemine, turumajandus ja plaanimajandus ning ideoloogiate arv riigis. Põhiline kahe riigi vastasseis seisnes aga võidurelvastumises, mille käigus kumbki Külma sõja osapool püüdis üksteist üle trumbata. Esimese tuumarelva sai endale USA, ja kui ka NSV liit sai endale 1949 aastal endale esimese tuumarelva, pani see aluse võidurelvastumisele. Kõige ohtlikum konflikt, milleni Külm sõda ja sellest tingitud võidurelvastumine viisid oli
Iisraeli kodanike Iraagi rakettide eest kaitsmiseks saatis USA Iisraeli rakettidega varustatud õhutõrje kompaniid. 29. jaanuaril ründasid Iraagi jõud Saudi Araabia linna Khafji ning okupeeris selle. Khafji lahing kestis 2 päeva kuni Iraagi väed löödi Saudi Araabia Katari ja Koalisatsiooni väeosade poolt välja. Mõlemad pooled said raskeid kaotusi nii personali kui ka varustuse osas. Sõjalised uuendused Tänu GPS-süsteemi kasutuselevõtule ei pidanud koalitsiooni väed enam kasutama traditsioonilist sõjapidamistehnikat, ehk siis ei olnud vaja loota enam teedele, vaid koostööle õhuluurega. Nõnda teadsid nad alati kus on vaenlane ja kus on nemad. Sellise uuenduse kaasabil võitsid nad lahingud pigem manööverdades kui võideldes. Tähtsat rolli mängisid täpsusrelvad nagu näiteks AGM-130 rakett. Sellised uuendused võimaldasid põhjustada suuri
diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Kokkuleppe järgi sai NSVL Saksamaalt loa Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Bessaraabia anastamiseks. Eesti soovis sõja puhkedes jääda neutraalseks, seepärast ei kuulutatud riigis välja ka üldmobilisatsiooni. Kuid NSVL esitas Eestile oma nõudmise, et Eesti lubaks sisse nende sõjaväebaasid, ähvardades keeldumise korral jõudu kasutada. Eesti oleks võinud sellest nõudmisest keelduda ja NSVL-ile vastu hakata. Eesti, Läti ja Leedu sõjalised jõud oleksid teoreetiliselt suutnud neist võitu saada, sest sõjaline potentsiaal oli neil suurem kui Soomel, kes hakkas NSV Liidule vastu ja säilitas iseseisvuse. Kuid kahjuks puudus kolme balti riigi vahel praktiline sõjaline koostöö. Eestil ei jäänud muud üle kui valida see variant, mis NSV Liit pakkus ja lubada baasid sisse. Sest Eestil polnud võimalik üksinda neile vastu hakata ja selleks, et säästa inimelusid, oldi NSVL-i nõudmisega nõus
Raha-tänapäeva usk Tänapäeval on olemas igasugust luksust ja delikatesse, et neid asju saada, peab maksma raha. Raha saamiseks peab tegema tööd. Töökoha saamiseks on vaja olla haritud. Elu kergendamiseks on vaja olla haritud. On olemas kahte sorti inimesi. Ühed on sellised, kes ostavad suure maja, kiire auto ja teisi asju ehk ta on raha laristaja. Nad elavad võimalikult luksuslikult ning võtavad oma elust viimast. Kui olla selline inimene, siis võiks osta suure maja, ühe maasturi ja ühe sportauto, kaatri. Tuleks hakata tegelema ka kallimate spordialadega. Kindlasti läheb söök maksma ja tuleb maksta ka maja kütte ning bensiini eest. Teised inimesed on sellised, kes ei kuluta raha, vaid hoiavad oma lastele või annetavad lastekodudele, haiglatele või teistele vaja minevatele kogudustele. Nendel on kas natuke suurem korter või keskmise suurusega maja, tavaline sõiduauto ning nad maksavad kütte eest vähem. Nad pea...
4) Neljas põlvkond. Tootmise ja toodete keerukuse kasvu ja toote elutsükli lühenemise tõttu tuli kasutusele võtta paindlikum juhtimissüsteem. 4. Briti ja Hispaania tüüpi kolooniad. Hispaania-iseseisvus 20. saj. alguses. Tekkis 20 uut riiki. Need olid vaesed ja hilisagraarsed. 5. Kolooniate tüübid. Ümberasumiskoloonia-Kolooniad mis iseseisvusid ja selle tulemusena tekkis palju osariike. Faktooria-Euroopa riikide majanduslikud ja sõjalised tugipunktid Kaugidas ja Aafrikas. Istanduskoloonia-Suure pindalaga taimekasvatusettevõte. Ressurskoloonia-Kolooniad mida Euroopa riigid kasutasid toorme hankimiseks. Reservkoloonia-Kolooniad, mis kuulusid EU riikidele, juhuks kui peaks kunagi nende ressurse vaja minema. Poolkoloonia-Koloonia mis säilitas osalise iseseisvuse ja oma valitsuse, kuid poliitilisi ja majanduslike küsimusi otsustas emamaa. 6. Riigi arengutaseme näitajad.
ratsutamine ja jahipidamine. Seal sai temast paaz. Tavaliselt 15-aastane noormees sai kannupoisiks, kes võis kanda isiklikku relva ja pidi võitlusvõtteid harjutama. Ta saatis oma isandat sõjakäikudel, kuid lahingus hoidsid nooremad kannupoisid tahapoole. umbes 20-aastane noormees löödi pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. 3 põhimõtete milles seisnes rüütliseisuse olemus - ustavus, heldekäelisu abi, vahvus Vaimulikud rüütliordud Paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad e. vaimulikud rüütliordud. Liikmed andsid mungatõotuse. 1. rüütliordu-Johanniitide e. hospitaliitide ordu 2. Templiordu 3. Mõõgavendade ordu
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse ? Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. üheks suureks põhjustajaks olid kindlasti ristisõdijad. Neil oli kindel soov ristiusustada paganlikke rahvaid. Kuid Eestlased , kes on suhteliselt tugeva iseloomuga ei olnud sellega sugugi nõus. Millised olid aga peamised põhjused miks nad siiski Muiste vabadusvõitluse kaotasid ? Üheks allajäämise põhjuseks võib kindlasti tuua selle ,et Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni ei näinud eestlased vajadust ühtsele riigile. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi aga nende sidemed oleksid võinud olla paremad. Naabermaakonnad aitasid mõnikord üksteist väiksemate vaenlaste alistamisel. Kuid sidemed polnud siiski piisavalt tugevad ning kõik maakonnad alistati ükshaaval ristisõdijate poolt. Tänu sellele ei olnud Eesti maakondadel enam mingit ühendust ning eraldi oli väga raske vaenlastele vastu hakata. Ka eestlaste suhted...
Saksamaa Liitvabariik 1. Millel baseerus SLV majanduskasv 1950´-1960´? (3) · Väikesed sõjalised kulutused · Toetumine vabale turumajandusele ja eraomandile · USA laenud ja investeeringud 2. Kellelt pärineb termin ,,sotsiaalne turumajandus" ja mida see tähendab? Termin pärineb Ludwig Erhard´ilt ja see tähendab ,,heaolu kõigile"- majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel ning sotsiaalabi vaestele. 3. Millised on SLV tugevamad erakonnad? Kristlikud demokraadid- Kristlik Demokraatlik Liit Sotsiaaldemokraadid- Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei 4
Allmaarajatised Rikastamine ja korrastamine Allmaarajatised 1. Allmaarajatised on mitmesuguse kuju ja suurusega maa alla rajatud kaeveõõned, mida ei kasutata maavara tootmiseks vaid teisteks majanduslikeks eesmärkideks. Allmaarajatised on: 1. Kultuuri- ja spordirajatised 2. Elektrijaamad, tehased 3. Tunnelid 4. Hoidlad, laod, reservuaarid 5. Jäätmete ladestuspaigad 6. Sõjalised rajatised 7. Energiasalvestus-rajatised 8. Parklad 2. Allmaarajatised ja nende kasutamisvõimalused 1. Liiklustunneleid rajatakse rongidele või metroode jaoks. 2. Veetunneleid rajatakse puhta vee juhtimiseks linnadesse ja linnades reo- ning sademevee ärajuhtimiseks. 3. Hüdroelektrijaamade turbiinisaale ja veekanaleid rajatakse maa alla veest elektri saamiseks. 4
Põhjused: Orzeli juhtum. Metallisti juhtum, 28. sept 1939 mittekallaletungipakt Eesti ja NSVL vahel. Tingimused: Abistada teineteist kolmanda riigi kallaletungi puhul.NSVL varustab Eestit soodustingimusel relvastusega. Eesti andis NSVL õiguse luua Saaremaal, Hiiumaal, Paldiskis laevastikubaase ja sõjalennuvälju. Lisaprotokolli kohaselt toodi Eestisse 25 000 punaväelast, Eesti valitsemiskorda NSVL ei sekku Millised olid lepingu sõjalised, sise- ja välispoliitilised tagajärjed? 2. Kuidas toimus Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt 1940. a. Millised muutused toimusid Eesti valitsemises, majanduses ja kultuuris 1940-41? Mis sai Eesti eliidist? 3. Mida kujutas endast Saksa okupatsioon Eestis? Kuidas suhtus Suur- Saksamaa Eesti iseseisvuse küsimusse, kelle vastu rakendati Saksa okupatsiooni ajal vägivalda, kuidas kasutati ära majandust? Millal
saapad Müllerile viia. Peagi saadeti neile 25 noort meest appi ja hulganisti vanemaid mehi. Peatselt saadeti mehed kaevikuid kaevama, kohale jõudes oli olukord poole hullem kui arvati. Peagi märgati udu mis oli gaasirünnak hoopis, kui gaas oli hajunud tulid mehed kaevikutest väja ning naasesid tagasi kasarmuse. Ühel päeval lähevad Kat ja Paul hanesi varastama et need pärast ära praadida. Taas peale lahingut toodi sõtta inimesi juurde, nad kõik olid noored keda õpetasid seal vanemad sõjalised. Peagi oli 150 mehest järgi jäänud 32. Paul sai 17 päevase loa puhkusele minna. Ta naaseb koju kus ootab teda vähihaige ema, Paul külastab ka oma klassivenna hukkunu ema ja räägib et poiss hukkus kergelt mitte piineldes kuid tegelikult oli asi teistmoodi. Paul peab hakkama tagasi sõitma ja talle räägitakse ema operatsioonist mille jaoks tuleb raha saada. Paul tagasi olles läheb kohe rindele ning ägenenud pommitamise tõttu ta jäi ühte pool vett täis kraatrisse.
2.Millal? 1882 Kolmikliit, 1907 Antant 3.Nimeta osalevad riigid. Kolmikliit : Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia; Antant- Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa 4.Kes olid valitsejad? Saksa keiser Wilhelm II, Vene tsaar Nikolai II, Austira Frace Joosep, Inglismaa Edward VII 5.Mida tähendab pr.keeles Entente Cordiale? Südamlik liit 6.Mis keel on diplomaatia keel? Prantsuse keel 7.Kuidas suhtuti sõtta? Euroopa tahtis sõda, romantiline 8.Mis soodustas sõda? Sõjatehnika areng, võidurelvastumine, sõjalised liidud õhutasid sõda 9.Millised sõjad toimusid enne 1.ms (5)? 1. Inglise-Buuri, 2. Vene-Jaapani, 3. Itaalia-Türgi, 4. I Balkani, 5. II Balkani 10.Mille leiutas Hiram Maxim? raskekuulipilduja 11.Keda nimetati Saksamaal kahurikuningaks? Krupp 12.Milline väeliik muutus väheefektiivseks? ratsavägi 13.Millega põhjendas kantsler Bülow sõjaks valmistumist? Saksamaa tahab olla haamer 14.Mis on sõja põhjuseks? Maa ümber jagamine, ressursid 15
Itaalia liitus Saksamaaga (II MS-s). Selles kolmikus olid ka suured erimeelsused rahulepingi osas. Prantsusmaa nõudis karmimaid nõudmisi rahulepingus. USA ja Inglismaa olid selle vastu kahel põhjusel - 1) nad ei tahtnud, et Prantsusmaast saaks EU-s riik #1 2) USA oli huvitatud, et Saksamaa säiliks turuna Rahulepe kujunes üsna karmiks. 28. juuni 1919 sõlmiti rahuleping Saksamaaga ja tema liitlastega sõlmiti eraldi leping. Rahulepingu tingimused 1) Sõjalised piirangud *saksa sõjavägi võis olla kuni 100 000 meest *keelustati väljaõpe ja kohustus *ei tohtinud omada ega juurde ehitada lennukeid, tanke, allveelaevu Laevastik plaaniti kokku koguda Flo sadamasse aga sakslased uputasid oma laevad. Reini demilitariseeritud tsoon Reini jõel, vasak poolne kallas ja 50 km laiune ala parem kaldal kuulutati alaks, kus ei tohtinud olla kaitserajatisi või sõjalisi objekte. 2) Majanduslikud piirangud
"Politseinik amet või eluviis" Tavalisi kodanike kaitsevad riigi kaitsejad mille alla kuuluvad politseinikud kui ka teised sõjalised ühingud mis kaitsevad riiki ja inimesi .Paljud mõtlevad ,et kas minna riigi organitesse ja kaitsta rahulike ja korralike kodanike halva eest ja kas see mõjutab neid ka tava elus või nagu paljud teised kui koju lähevad jätavad oma töö tööle ja ei pea mõtlema midagi tööst kodus? Ehk kas politseinikuks olemine on amet või eluviis ? Politseinikuks olemine on kas amet või eluviis? Politseinikud peavad olema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
