4. Muutused koloniaalvalsustes- Saksamaalt: kolooniad Aafrikas SBRle, Okeaanias Austriale, Aasias Jaapanile. Versailles´i rahuleping Saksaga Aeg: 28.06.1919 Osalejad: võitjariigid ja Saksamaa 1) Territoriaalsed muudatused: Elsass-Lotring Prantsusmaale, Põhja-Schlewig Taanile, Memel Leedule 2) Saksamaa kaotas kõik metetagused valdused: kolooniad Aafrikas SBRle, Prle, Belgiale, Portule, Okeaanias Austraaliale, Aasias Jaapanile. 3) Sõjalised piirangud: Saksamaa: ... sõjaväge vähendati 100 000 meheni. ... Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikest koosnev sõjavägi ... Vähendati relvastust ja tehnikat. ... Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas demilitaliseeritud tsooniks. 4) Reparatsioonid: Määrati sissemaks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega
NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendava sõjalis-poliitiline bloki – Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) rajamine 1955 toimus vastusena Saksamaa LV taasrelvastumisele ja võtmisele NATO-sse. Samas oli Ida- Euroopa riikides kindlustunud sotsialistlik süsteem, mille tulemusena oli NSV Liit endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. Sellega olid külma sõja mõlemal leeril kujunenud välja omad sõjalised blokid – NATO ja VLO. Väljaspool Euroopat sõlmisid mitmed lääneriigid (nt USA, Suurbritannia jt) lisaks ka regionaalseid sõjalisi liite kohalike läänemeelsete riikidega (nt ANZUS, SEATO, CENTO). NATO 1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt (e Lääneliit), mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale Teist maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele
29. IX 1919 – II Balti riikide konverents 10. XI 1919 – III Balti riikide konverents 16.–22. XI 1919 – Maksim Litvinov Eestis 19. XI 1919 – rahudelegatsiooni moodustamine: Jaan Poska (RE), Ants Piip (TEK), Julius Seljamaa (TEK), Mait Püümann (ESDP), Jaan Soots Vene delegatsioon: esimees Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Adolf Joffe 5. XII 1919 – rahuläbirääkimiste algus Detsembri teemad: tunnustus, piirijoon, sõjalised tagatised 31. XII 1919 – vaherahuleppe allkirjastamine (kehtima hakkas 3. I 1930 kell 10:30) Jaanuari teemad: evakueeritud varad, Venemaa välisvõlad, Eesti osa Venemaa kullast 15. I 1920 – IV Balti riikide konverents (Helsingis) 2. II 1920 – Tartu rahulepingu allkirjastamine (kell 00:45) 15 miljonit kuldrubla raamatukogude, arhiivide jm tagastamine eestlaste hoiuste ja väärtpaberite kompenseerimine Narva jõe hüdroenergia optandid kontsessioonid
korrapäraste vaheaegade järel (sõjaväekoosolek). Vürstid tegid ettepanekuid, mida rahvas võis tagasi lükata või heaks kiita. Hääletati (nõutav oli ühehäälsus) sõja ja rahu ning vabakslask- mise üle; kohtuna otsustas koosolek usuteotuse, reetmise, sõjakuritegude ja autu käitumise üle. Süüdimõistetu heideti kogukonnast välja (lindprii), koosolek langetas ka surmaotsuseid ja määras selle täidesaatmise viisi. Idagermaanlaste hõime juhtisid kuningad (usulised, sõjalised ning õigusemõistmise kohustused). Ilma kuningata hõimud (läänegermaanlased, kes hiljem kuninga-institutsiooni üle võtsid) valisid sõja korral aristokraatide hulgast hertsogi. Otsustavaks polnud mitte päritolu, vaid isiklik tublidus. Kuningatel, hertsogitel ning aadlikel oli õigus pidada kaaskonda (esialgu noormehed, kes said sõjalist väljaõpet, hiljem karastunud sõjamehed, kes andsid truudusvande, mis kohustas neid oma juhti teenima surmani).
VanaEgiptuse arhitektuur Uus riik Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c SISSEJUHATUS VanaEgiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse igaaastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997). Egiptuse ajalugu pariodiseeritakse vaaraodedünastiate järgi, mida on loendatud kolmkümmend. III VI dünastia valitsesid Vana Riiki ( u. 27782236 eKr), XI XIII dünastia (u. 20401730 eKr) moodustas Keskmise Riigi. Sellele järgnes tein...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Reformatsioon Lääne-Euroopas Referaat Kelly Lutta 11e Tallinn 2009 Sisukord Reformatsiooni algus.....................................................................................................2 Reformatsioon Sveitsis..................................................................................................3 Ulrich Zwingli......................................................................................................................3 Johann Calvin.......................................................................................................................5 Reformatsioon Inglismaal...................................
3.2 Nälg Nälja peamiseks põhjuseks on vaesus. Vaesust põhjustavad vähene juurdepääs ressurssidele (eelkõige viljakale maale, aga näiteks ka töövahenditele ja rahale) ning sissetulekute äärmiselt ebaühtlane jaotumine nii globaalselt kui riigiti. Maailmas toodetakse seejuures piisavalt toitu, kuid ka selle jaotus ja kättesaadavus regiooniti on väga erinev. Loomulikult on põhjuseks ka sõjalised konfliktid, mis häirivad stabiilse põllumajanduse jaoks vajalikku stabiilsust ning suunavad valitsuste niigi piiratud ressursid relvastumisele. (Guido Ilves. 1999. 174 lk.) Hetkel arvatakse 1,08 miljardit inimest läbi ajavat vähemaga kui 1 USD päevas. Neist 798 miljonit kannatab kroonilise alatoitumise all saadav päevane kalorite vähesus ei luba neil elada aktiivset ja tervislikku elu. Kuigi vaesus on 1990ndatel vähenenud (eriti Ida-Aasias), on
1. I Maailmasõja tulemused ja peamised probleemid sõja lõppedes Tulemused: · Võitjad said uusi maid ja eeliseid. (UK, F, USA) · Kaotajariikidele määrati majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused · Austria-Ungari lagunes Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia · Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome · Saksamaa kaotas osa terrotooriumi, asumaad ja suurriigi staatuse. · Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse · Itaaliast sai suurriik · Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USAst · Maailm jagunes kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks, hakkas kapitalismi üldkriis Probleemid sõja lõppedes:
AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku.Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa-, savimasse, paljastasid paepinna, lihvisid kaasavõetud kaljupanku, jätsid rändrahnudena maha.Jää sulamisel tekkisid järved ja jõgede sügavad orud,Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala praegusest palju väiksem, samuti oli väga karm kliima.Järk- jägult kliima soojen...
Hispaania kohutav majanduslik olukord ja ka muud faktorid sundisid Hispaania kuningat troonist loobuma, ja seda Napoleoni venna, Joseph Bonaparte' i kasuks. Võõrasse monarhi suhtuti põlgusega. 2. mail 1808 tõusis Madriidi rahvas üles prantuse sõjaväe vastu seda tuntakse Hispaania Iseseisvussõja nime all, britid nimetavad seda Poolsaare sõjaks. Napoleon oli sunnitud isiklikult sekkuma, lüües hispaania vägesid ja anglo-portugali vägesid. Siiski, järgnevad sõjalised aktsioonid Hispaania geriljade poolt ja Wellingtoni anglo-portugali armee kombineeritud Kaisa Suumann 10 IFI6001 Arvuti töövahendina Napoleoni kohutava läbikukkumisega sissetungil Venemaale, kihutati 1814 Prantsuse sõjavägi Hispaaniast välja ja troonile naases kuningas Ferdinand VII. Prantsuse invasioon oli Hispaania majandusele hävitav ja jättis endast maha sügavalt lõhenenud
saksa arhiivide andmetel esimestel sõjakuudel vangi 3,9-4,2 miljonit puna- armeelast. Punaarmee lihtsalt keeldus kommunismi nimel võitlemast. Enamik järele jäänud 1,2 miljonist sõdurist langes rindel. Komissarid hakkasid tõkend- vägedega tapma kõiki Nõukogude soldateid, kes tõrkusid edasi tormamast. 1941. aasta lõpuks oli Punaarmee kaotanud kogu oma esimese eseloni väed, mis olid hästi väljaõpetatud ja komplekteeritud parima ohvitseridekaadriga. Saksamaa sõjalised kaotused samal ajal olid 40% tanke sellest lahingukaotused 20%, 900 lennukit, 4 miinitõrjelaeva 2 torpeedokaatrit ja 1 hävitaja Läänemerel. Umbes 100 000 sõdurit ja ohvitseri langenute ja haavatutena ning 27 teadmata kadunut.[3] Kuna ei Nõukogude Liit ega ka Saksamaa ei olnud kumbki valmistunud kaitseks, vaid ainult ründeks, sai tohutu eelise 1941. aasta suvel see, kes ründas esimesena. Seepärast hõivas Saksamaa suure osa NSV Liidu Euroopa osast, sealhulgas ka Baltimaad
Portugalile. Hispaania kohutav majanduslik olukord ja ka muud faktorid sundisid Hispaania kuningat troonist loobuma, ja seda Napoleoni venna, Joseph Bonaparte' i kasuks. Võõrasse monarhi suhtuti põlgusega. 2. mail 1808 tõusis Madriidi rahvas üles prantuse sõjaväe vastu seda tuntakse Hispaania Iseseisvussõja nime all, britid nimetavad seda Poolsaare sõjaks. Napoleon oli sunnitud isiklikult sekkuma, lüües hispaania vägesid ja anglo-portugali vägesid. Siiski, järgnevad sõjalised aktsioonid Hispaania geriljade poolt ja Wellingtoni anglo-portugali armee kombineeritud Napoleoni kohutava läbikukkumisega sissetungil Venemaale, kihutati 1814 Prantsuse sõjavägi Hispaaniast välja ja troonile naases kuningas Ferdinand VII. Prantsuse invasioon oli Hispaania majandusele hävitav ja jättis endast maha sügavalt lõhenenud riigi, mis oli väga aldis poliitilisele ebastabiilsusele enam kui sajandi jooksul. Võimutülid 19 sajandi
valimisteks. 1989 moodustati Tsehhis valitsus, mida kontrollis opositsioon. 1989 viimastel päevadel valiti Tsehhoslovakkia presidendiks Vaclav Havel. Bulgaarias tagandati päev pärast Berliini müüri langemist vana peasekretär Todor Zivkov. Võimule tulid noorema põlve kommunistid, kes kuulutasid jaanuar 1990 välja Bulgaaria demokratiseerimise programmi. 1989. lakkas tegelikult eksisteerimast Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1991. aasta aprillis saadeti laiali VLO sõjalised nõukogud ja komiteed, mõni kuu hiljem lõpetas ka tegevuse poliitilise organina. Sama saatus tabas Majandusabi Nõukogu, mis läks ametlikult laiali 1991. NSV Liidu lagunemine 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti valisid alahoidlikuma taktika ja kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusevastasteks ning õigustühisteks. Alustati majandusblokaadi Leedu vastu, jäigalt suhtuti ka Eestisse ja Lätti. Baltimaad
19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga *...
Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidurelvastumine ja Vietnami sõda) nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapolitiika, millega taheti karistada lääneriike Iisralei toetamise eest. Tulemus: kasvas inflatsioon kasvas tööpuudus tootmine langes hinnad tõusid Selles üle saamiseks kasutati keinsianistlikke meetodeid ja vähendati riiklike kulutusi ei andnud tulemusi. R
Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut USA sai tagasi sõjaaegseid laene Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidurelvastumine ja Vietnami sõda) nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapolitiika, millega taheti karistada lääneriike Iisralei toetamise eest. Tulemus: kasvas inflatsioon kasvas tööpuudus tootmine langes hinnad tõusid Selles üle saamiseks kasutati keinsianistlikke meetodeid ja vähendati riiklike kulutusi → ei andnud tulemusi. R
2.2. Vestfaali rahulepingu ajalooline käekäik, kehtivusaeg Vestfaali rahuleping kehtis juriidiliselt 167 aastat, kuid faktiliselt lõppes ta juba umbes 7 aastat pärast rahulepingu sõlmimist. 1654. aastal kaotab Poola Vene Vürstiriigile Ukraina, 1656. aastal vallutavad Rootsi väed Varssavi. Euroopas kestis veel kümmekond aastat pärast Vestfaali rahulepingu sõlmimist Prantsusmaa-Hispaania sõjaline vastasseis. Ülaltoodud sõjalised vastasseisud muutsid pidevalt Euroopa territoriaalset ja poliitilist võimu, lubades tekkida uutel suurriikidel (nt Preisimaa) ning sõja laastava toimel hääbuda olemasolevatel suurriikidel (Poola). Paraku võib nendest sõjalistest vastasseisudest ja suurtest 7 võimumuutustest välja lugeda seda, et faktiliselt Vestfaali rahulepingu tingimusi ei järgitud ning lepingus toodud tingimusi ei peetud kaotanud riikides häbiasjaks. 18
Stalingradi ja Kurski lahingud - Saksamaa kaotas mõlemad, esimene linna all teine suurim tankilahing maailmas. Sufražetid - Naisõiguslane 20. sajandi algusaastatel. Sõjakommunism - 1918-1922:talup pidid vilja riigile,toitlustamissalgad,töökohust,tööstusettev riigistati,elanikkonna varust normi järgi,tasuta teenused(teater,korter) Šovinism - Marurahvuslus - omane üleolev suhtumine teistesse rahvustesse; Talvesõda, Jätkusõda - Vene Soome sõjalised konfliktid. Soome säilitas mõlemal korral iseseisvuse, aga kaotas maad. Tartu rahu - 1920: Poska,Soots;Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust loobus kõigist suveräänõigustest Teherani konverents - 1943: Saksamaalt nõuti allaandmist,ÜROloomist; Stalin+Roosewelt,Churchin;Normandia dessant- Peamiselt USA väed Prantsusmaad vabastama. Teljeriigid, liitlased - "Teljeriigid: DE,IT,JP+FI,UNG (11 riiki) Liitlased: UK,FR,NSV(1941alates),USA (61 riiki)" Vabadussõda - Eesti vs
sõtta paisata tervet maailma. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: -Alahinnati ohtu. Suurriikide valitsused ei uskunus maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Paljudele riigimeestele tundus, et Euroopas võivad puhkeda vaid piirkondlikud sõjalised konfliktid ning et sellised lokaalsed sõjas kestavad lühikest aega ega kujune eriti laastavateks. -Sõda romantiseeriti. 20.sajandi alguses oli veel kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus kogu Euroopa lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid. - Rahvusvaheliste kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. Maailmas polnud 1914. aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide
Ühendkuningriik ja Prantsusmaa n Komisjonide otsuste vormistamine. Keskne töö komisjonides, erakonnadistsipliin madal. USA Täitevvõim ® Valitsuse ülesanded: n juhtida riiki parlamendi suuniste alusel: määra-ta rahvusliku poliitika suunad ja viia neid ellu, n administratsiooni (halduse) järelevalve, n tagada piisav toetus oma poliitikate elluviimiseks, n kriiside juhtimine, n sõjalised ja välisasjad, n sümboolsed ja tseremoniaalsed küsimused ® Riigipea, valitsuskabinet ja administratsioon ® Täitevvõimu laienemine heaoluriigiga Valitsuse tähtsuse suurenemine n Valitsuse ülesannete, vahendite ja personali laienemine. Kabinettide hüppeline suurenemine. Valitsuse tugistruktuuride, eriti valitsuskomisjonide paisumine n Valitsuse domineerimine parlamendi üle (kiire ja spetsialiseeritud otsustusprotsess)
................................................................................................................18 Saaret okupeerimine..............................................................................................................18 Mandri-Eesti okupeerimine, okupatsioon ja lahkumine Eestist............................................19 Saksa okupatsiooni lõpp Eestis.............................................................................................20 Sõjalised ettevalmistused...................................................................................................... 21 Sõjakäik.................................................................................................................................21 Landeswehri sõda..................................................................................................................23 Tartu rahuläbirääkimised......................................................................
otkoobril 1910.aastal.Charles vist arvas , et on jõudnud seitsmendasse taevasse , kui narrimine ja kiusamine ei lõppenud ka Saint-Cyris.Kadetile iseloomulik kiilakas pea rõhutas tema näojooni nina ja kõrvad tungisid veelgi rohkem esile.Teda kutsuti ,,spargliks'' ja ,,isakalkuniks''. Saint-Cyris oli hommikusöök kell 6. Seejärel õpiti kuni kella 7 , ning siis tuli kaks tundi võimlemist, vehklemist ja ratsutamist.Siis jälle õppimine kuni keskpäevani , lõuna , sõjalised ained kuni 16.30 ja üldained 19.30.Pärast õhtusööki oli vaba aeg kuni loenduseni kell 9 ning kell 10 kõik heitsid magama.Päev oli väga tihe. Ecole Militaire in Paris Charles de Gaulle sõjaväeteenistuse jätk Esimesel kooliaastal selles koolis ei olnud Charles'il eriti võimalust puhata ja meelt lahutada.Ta tegi koos oma kaasõpilastega pikki jalutuskäike ning nad vestlesid strateegiast , armee edasisest arengust
sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu „ex nihilo „(„out of nothing“). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop). tavaliselt andis Rooma-aegsetele linnadele edasise elujõu piiskop, mitte kuningas. Ka siin võttis
Kuningas arvas, et leping ülestõusnutega paikas põrmu kõik, mis ta oli kahekümne aastaga võitnud. Pidevalt voolas Gustavile kokku sõjamehi Taanist, Liivimaalt, Saksamaalt kui ka Soomest. Kõik intsidendid, ka väljamõeldud, kirjutati Dacke mitteusaldusväärsuse arvele. Ta võttis rahulepingu rikkumiseks klassikalise põhjenduse: hoopis vastased olid need, kes rahu katkestasid. Nils Dacke kogus taas oma rahva kokku ja riigi sees algasid sõjalised aktsioonid. Peeti palju lahinguid, millest suurim oli Huljeskogenis. Seal sai Dacke ise vigastada ja taandus. Lõpuks siiski saadi Dacke kätte ja tapeti. Tema pea pandi Kalmaris Võllamäel teiba otsa. Veel kaua käis jaht ülestõusnutele, kuid lõpuks sai Gustav enda endise võimu ikkagi tagasi. KUNINGAS GUSTAVI VIIMASED AASTAD Peale suure talupoegade ülestõusu mahasurumist oli riik kindlustatud. Aeg möödus rahulikult, kui välja arvata muutlikud suhted Taaniga ja Saksamaaga
Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid.Kurski lahingu ajal maabusid USA ja Briti väed Sitsiilias. Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. 1943 sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsa fasistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja. 6.Olulisemad sõjalised operatsioonid Poola alistamine 1939- MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Süüdistades Poolat Sks ründamises, tungis Hitler Poolale 1. sept 1939 sõda kuulutamata kallale. Sks-l oli suurem ja parem sõjavägi. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kui 17.sept 1939 tungis Poolale kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola. 6.okt oli sõjategevus lõppenud, Poola riik oli lakanud eksisteerimast. Dunkerque´i operatsioon- Välksõjas suutsid inglased juuni alguseks suure vaevaga
· Teine Maailmasõda ja sellega seonduvad sündmused Eestis : 1. MRP (Molotov-Robbentopi pakt) - 23. augustil 1939. kirjutasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Selle pakti salajase lisaprotokolli alusel jagati omavahel Ida-Euroopa, Nõukogude Liidu alla läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Saksamaa sai enda valdustesse Poola alad ja Leedu. Pärst läks leedu siiski NSVsse. 2. MRP tegi Saksamaast ja NSVst sõjalised ja poliitilised liitlased. 3. Teine Maailmasõda algas Saksamaa kallaletungiga Poolale aastal 1939. 4. Baaside leping - Kui II Maailmasõda hakkas säilitas Eesti täieliku neutraalsuse, aga NSV tahtis iga hinna eest meie aladele sõjaväge tuua, nii toodigi käändeks Poola allveelaev Orzel mille lubamisega Tallinna sadamasse eestlased rikkusid neutraliteedi lepingut.. 1) 24. septembril esitati Eesti välisministrile allkirjastamiseks Moskvas
1956.rahvaülestõusu maha surusid, ,,Võimsa samaga tasumise ,,poliitika kohaselt oldi valmis tuumarelva kasutama kui rünnatakse riiki või kahjustatakse tema elulisi huve Ei rakendanud seda aga Indo-Hiinas 1954, Taiwani kaitsmisel ega Suessi 19 kriisi ajal.1956a Suessi kriisi järel kasvas USA roll Lähis Idas, Sekkuti jõhkralt Ladina -Ameerika riikide siseasjadesse toetades kõiki diktaatoreid, kes vaid end antikommunistiks kuulutas(1954 Guatemalas). USA algatusel loodi sõjalised blokid Lähis- ja Kesk-Idas- 1955.a CENTO ja 1955.a Kagu-Aasias SEATO, 1959. USA-sse kõrge NSVL valitsus-delegatsioon. Dialoogi algus. Asepresident Nixon 1959a Moskvas Hrustsov USA-s.Dialoog katkes seoses USA luurelennuki U-2 allatulistamisega NL kohal ja Kuuba pärast. D.E. ei tunnustanud Kuubal Castro võimuletulekut 1959.a. ja kehtestas majandusblokaadi. 1960-1970-ndad suurte muutuste aeg. Suurte sotsiaalsete vapustuste , kodanikuõiguste eest võitlemise, Vietnami
Mida enam ühiskond ja maailm edasi areneb, seda enam on tarvis tehnoloogia kasutamist meditsiinis, infrastruktuuris, sotsiaalteadustes, riigis jne. Samamoodi on ka tööstusühiskond masinate peale üle läinud, mida juhivad arvutid. Olgugi et kardetakse riigi ,,väljasuremist" ja võõrmaalaste pealetungi ja privaatsuse kadumist, ei ole see kõik põhjendatud. Kui siiamaani ei ole olnud garantiid asjade suhtes, mida me ei suuda kontrollida küberrünnakud, sõjalised rünnakud jne, siis ei ole meil ka seda edaspidi. Aga kõige olulisem ongi see, et me ise saaksime seda kõike muuta ja ainult paremaks. Ja mida enam me panustame sellele, et arendada ja koolitada inimesi, seda enam meil selleks ka võimalus on. Kasutatud kirjandus
--1.Kuidas vabanes Saksamaa Versaille´i rahulepingust ? Pärast Esimest Maailmasõda oli inimesed hirmunud ja lootsid, et mitte midagi sellist kunagi enam ei juhtuks. Esimene Maailmasõda lõppes Versailles' rahulepinguga, millega määrati sõja kaotajale, Saksamaale, karmid tingimused. ( Saksamaa territooriumi loovutamine umbes kaheksandiku võrra,sõjaväe vähendamine,keelati lennuväe ja allvelaevade omamine,laevastikke piirati,reparatsiooni maksud võitjariikidele ). Saksamaa jaoks oli olukord täiesti lootusetu ning samm haaval viidi Saksamaa uue sõjani, selleks, et päästa riik Versailles' rahulepingu tingimustest. Esimene Saksamaa samm Teise Maailmasõtta toimus 16. aprillil 1922. aastal, Itaalias Genova eeslinnas Rapollos, kus Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariik sõlmisid Versaille's süsteemi vastase koostöölepingu. Sellega alustas Saksamaa on sõjatööstuse arengut ja hakkas looma uut armeed. Selline toiming andis juba aimduse, et Saksamaa...
Talupoegadel tuli teha ka mõisategu ja lisaks sellele pidid talupojad tasuma loonusrenti - andma feodaalile osa oma põllult kogutud saagist, tegema mõista jaoks heina ja hankima küttepuid. Rüütlid sõdisid ja kaitsesid inimesi. Vabal ajal otsisid nad endale lihtsaid ja sageli tooreid meelelahutusi. Valdav osa feodaalidest oli kirjaoskamatu ja sellepärast armastati rohkesti süüa, süüa ja pidutseda. Väga levinud oli jahipidamine ja turniirid - rüütlite sõjalised võistlusmängud. Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Linnused rajati enamasti juba looduslikult hästi kaitstud kohta - kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Nendest kohtadest oli hea ka lähenevat vaenlast silmitseda, sest võimsad ja sõltumatud feodaalid püüdsid igati oma rikkusi ja võimu veelgi suurendada. Mõnedki pidasid end Karl Suure järeltulijatega täiesti võrdväärseks ja ihaldasid koguni kuningakrooni.
Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku nn Rooma rahuga. II saj lõpul hakkasid piire ründama välisvaenlased ja algasid kodusõjad. 284-476 pKr hiline keisririigi ehk dominaadi periood. Õnnestus Diocletianusel absoluutse ja avaliku sõjalise diktatuuri kehtestamisega. Esialgu aristokraatia ülemvõimu kindlustada. Diocletianuse (284-305) ajal (Diocletianus oli sündinud Illüürias, kerkis troonile armee abil) viidi läbi administratiivsed, sõjalised ja majanduslikud reformid, mis pikendasid riigi eksistentsi sajandi võrra. Administratiivselt jagati riik 2 ossa: Ida-Lääs. Itaalia kaotas lõplikult oma prii seisundi impeeriumi keskusena. Diocletianus ise võttis enda valitseda idaosa, keskus Nikomedias (Väike-Aasia ranniku loodeosa) Lääneosa andis oma kaasvalitsejale Maximianusele, kelle residents asus Mediolanis (Milano). Võtsid endale tiitli Augustus, oma kahele abilisele asendajale Caesar
Marjanne Priidik 12.c klass Ajaloo olümpiaad Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul : Impeeriumid : · 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses : Inglise-Buuri sõda (18991902): · Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali (LAV) ja Oranje vastu. Sooviti saada oma haldusalasse rikkalikud teemandi ja kullamaardlad. Kuigi inglased saavutasid 1900 pöördelise võidu, jätkus buuride partisanisõda veel kaks aastat. Inglaste halastamatu võitlustaktika (buuride farmide ja
sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu ,,ex nihilo ,,(,,out of nothing"). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop). tavaliselt andis Rooma-aegsetele linnadele edasise elujõu piiskop, mitte kuningas. Ka siin võttis
maailmasõda, kui Euroopas loodi Euroopa Söe-ja Teraseühendus, mis hiljem muutus Euroopa Liiduks. Kaupade, tööjõu, kapitali ning ideede vaba liikumine on see, mis on teinud Euroopa riikidest ühe suure ilma piiranguteta avatud majandustsooni, kus tänu majanduse avatustele naudivad Euroopa riigid heaoluühiskonda, usaldust Euroopa riikide vastu, teiste riikide ning ühendustega suurt koostööd ilma konfliktideta, mis oleksid oma olemuselt sõjalised või siis agressiivsed. Olgugi, et äris, kui ka diplomaatias sellist asja nagu sõprus ei esine, on olemas ainult ühised huvid. Siis saab öelda küll, et sel juhul on Euroopa riikidel väga palju ühiseid huve teiste maailma riikide ning organisatsioonide suhtes. Praegusel hetkel on üks suur samm veel avatuma majanduse ning koostöö poole Euroopa riikidel Ameerika Ühendriikidega, kus mõlemad osapooled töötavad selle kallal, et luua Euroopa Liidu (Euroopa Liit on Euroopa riikide
Prantslaste kolooniad asuvad põhiliselt Aafrikas ja siis oli vietnam. Saksamaal olid kolooniaid suhteliselt vähe Saksamaa soovis kolooniaid ümber jagada, konfliktid tekkisid kolooniate pärast Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, üks vastuolu koht oli Elass-Lotring, Maroko pärast 2 kriisi Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Olid ka uued vastuolud Venemaa ja Austria-Ungari märksõnaks Balkani poolsaar. Venemaa ja Türgil olid ka vastuolud mustamere väinate tõttu. Tekkisid sõjalised liidud suurriikidel ei olnud kaitseolukorda, üks liidutest on kolmik liit jus kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia, teine sõjaline liit Antaat sinna kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Venemaa tekkis kolme erineva lepinguga. Esimene maailmasõda algab 1914. Millised on Esimese maailmasõja alguse põhjused? Eesti kuulus ikka Venemaa alla 20. sai. tulekul, oli juba Venemaaa koosseisus 18 saj algul, Eesti oli Venemaal üks arenemaid tööstus piirkonnaks
Kasvas tööpuudus, ebakindel oli olukord rahanduses. Arvati, et lahendus seisneb diktatuuris ning riigi sekkumises igapäevaellu. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. See soodustas kommunistlike liikumisi. 1919. aastal moodustati Komitern ehk rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ. Kommunistid tahtsid kiiresti võimule saada vägivaldsete riigipööretega. Organiseeriti sõjalised mässud Bulgaarias, Poolas ja Eestis, kuid mässukatsed suruti maha. Komiterni katsed maailmarevolutsiooniks kukkusid läbi. Itaalias saatis ennast fasistlikuks nimetavat liikumist edu-1922. aastal tulid nad Itaalias võimule, neid juhtis Benito Mussolini. 6. Kommunistlikud riigipöördekatsed pärast I MS detsembrimäss Detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924
administratiivsed organid (sekretariaat kõrgema ametiisikuga eesotsas) eriküsimuste komiteed – kiirelt reageerimiseks, ÜROs on neid palju juriidilised organid – nt Euroopa Kohus, RV Kohus (mõnikord eristatakse, mõnikord mitte) o kontrollivad organid riigid ise peaksid olema kontrollivaks organiks, kuni org-i tegevuse lõpetamiseni (külma sõja aegsed sõjalised org-id) Hääletamine hääletamine üksmeele põhimõttel o absoluutne üksmeel – minevikku vajunud, otsus jõustub, kui KÕIK on poolt (keegi ei saa jätta tulemata, hääletada vastu, jääda erapooletuks); tugines kõikide riikide suveräänsusele; hea võimalus mingi org-i tegevuse takistamiseks o suhteline üksmeel – võib jääda erapooletuks (ÜRO Julgeolekunõukogu) või mitte kohal olla
Kaubanduse arendamiseks asutas Colbert privileegeritud kaubakompaniisid. Turgude ja tooraine hankimiseks asuti koloniaalvallutuste teele. Colbert'I peeti Prantsuse koloniaalimpeeriumi loojaks. Colbert suri 1683.a. Tema poliitika tõi Prantsusmaale edu, kuid mitte sellisel määral kui erakapitalismi teele asumine Inglismaal. Vallutuspoliitika Üle kõige armastas Louis XIV kuulsust. Keskaja arusaamade järgi tõid valitsejale kõige rohkem kuulsust sõjalised võidud ja uute maade vallutamine. Louis XIV pikal valitsemisajal peeti mitu vallutussõda. Peamised rünnakuobjektid olid MAdalmaad (Holland) ja Saksamaa Reini-äärsed alad. Tähtsaimad valdused, mis Louis XIV ajal Prantsusmaaga liideti, olid Lille'I linn Flandrias ja Saksa aladest Strassburg (hiljem Strassbourg). Hispaania pärilussõda Louis XIV vallutuspoliitika kutsus välja teiste riikide vastutegevuse. Prantsusmaa
ei toimunud radikaalseid majanduslikke ja poliitilisi reforme. Bulgaarias tulid võimule noorema põlvkonna kommunistid, kes kuulutasid välja demokratiseerimise programmi ning teatasid kavatsusest kommunistlik partei ümber kujundada tavaliseks vasakpoolseks parteiks. 1990 juunis võitis valimised ,,uuenenud" sotsialistik partei. Rumeenias puhkes mäss Ceausescu reziimi vastu, tapeti. 1989 lakkas eksisteerimast Varssavi Lepingu Organisatsioon 1991 apr saadeti laiali VLO sõjalised nõukogus ja komiteed. Tegevuse lõpetas Vastastikuse Majandusabi Nõukogu NSVL LAGUNEMINE Gorbatsov püüab NSVL koos hoida: 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks. Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Leedu vastu alustati majandusblokaadi, ka Eesti ja Läti olukord oli jäik. Lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Eesti, Läti ja Leedu valitsused alustasid poliitilisi ja majandusreforme, et muuta täielikult Moskvale allunud
Caesar kui riigimees, väejuht ja sõjakunsti arendaja. 73.aastal eKR valiti Caesar sõjatribuuniks, 68.aastal kvestoriks ja kolm aastat hiljem ediiliks. 62.aastal sai temast preetor- see oli riigiametite viimane hierarhiline aste, mis andis talle täisõiguse saada mõne Rooma provintsi asevalitsejaks. Peatselt määratigi ta asehalduriks kaugesse Lõuna-Hispaania provintsi. Seal saavutas Caesar Rooma vägesid juhtides võitluses vabadustarmastavate ibeeri hõimudega oma esimesed sõjalised võidud. Püüdes haarata rohkem võimu, moodustas ta 60.aastal eKr liidu kahe kahe tolle aja mõjukaima tegelase Gnaeus Pompeiuse ja Marcus Crassusega. Üsna varsti kujunes see kolmikliit-I triumviraat- tegelikuks Rooma valitsejaks. Mõjusfäärid jagasid triumviirid omavahel. Aastal 59 eKR sai G.J.Caesarist konsul. Juba siis proovis ta piirata senati võimu. Aastail 58-51 eKr sooritas Caesar oma kuulsad Gallia sõjaretked. Hoolimata kohalike elanike
1814. aastal kutsuti Viinis kokku rahvusvaheline kongress, kuhu sõitis esindajaid enamikust Euroopa riikidest ning suurematest riikidest jäi kõrvale vaid Türgi. Oluliseimad küsimused otsustati nelja suurriigi - Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa - omavahelistel läbirääkimistel, kuid päris eemale ei tõrjutud ka Prantsusmaad. Läbirääkimistel ilmnesid suurriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaari ,,korrastamisel" ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Uute piiride kindlaksmääramisel lähtuti kolmest põhimõttest: legetiimsuse põhimõtte alusel sooviti kõigi Prantsuse revolutsiooni eelsete sünastiate võimule ennistamist, Tasakaalupõhimõte pidi tagama, et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks ning juleolekupõhimõttest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa puhverriikidega. (Tannberg, T 2003) 3.3 Saksa liidu moodustamine Viini kongressi otsusega loodi Saksa Liit, kuhu 1815. aastal kuulus 41 Saksa riiki
Miks algas külm sõda? Mida kujutasid endast 2 külma sõja aegset sõjalis- poliitilist liitu, millistes valdkondades toimus külm sõda? Mis oli mitteühinemisliikumine? - algas sest lääneriikidele tundus et nsvl tahab alustada sõjategevust - raudne eesriie 2. Millised olid külma sõja aegsete kriiside osapooled ja nende eesmärgid ning kriisi tulemused/mõju: Berliini blokaad, Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Afganistani sõda. 3. Millised olid pingelõdvenduse sõjalised, poliitilised ja majanduslikud põhjused ning kuidas muutusid ida-lääne suhted? 4. Miks ja kuidas lõppes külm sõda ning millised muutused toimusid sellega seoses Euroopa poliitilisel kaardil? KÜLMA SÕJA LÕPPEMISE EELDUSED - Gorbatsov algatas perestroika e. poliitika, mille eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Tema poliitika (kogu tõde NSVL kohta, sõnavabadus jne) viis süsteemi lagunemiseni.
Täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll Rahakotivõim ja poliitiline harimine Ühiskonnaprobleemide arutamine Üks koda vahetus, kiirus, läbipaistvus, selge vastutus, demokraatlikum Kaks koda läbimõeldus, stabiilsus, sobib föderaalsüsteemile Valitsuse ülesanded: Juhtida riiki parlamendi suunitste alusel Administratsiooni järelvalve Kriiside juhtimine Sõjalised ja välisasjad Tagada piisav toetus oma poliitikate elluviimiseks Sümboolsed ja tseremoniaalsed küsimused Riigipea, valitsuskabinet, administratsioon Parlamentalism: Parlamendi rolli vähenemine Usaldushääletuse piiramine Valitsusliikme roll olulisem parlamendiliikme omast Partei jhib parlamendisaadikut Valitsusjuht liidrina KOV tunnused: Territoriaalsus Autonoomsus
murtud. Saaremaal puhkes 13. sajandil mitu vastuhakku ning vabadusvõitluse tõeliseks lõppakordiks kujunes alles Jüriöö ülestõus 14. sajandi keskel. Peale ordu kaotust Saule lahingus (Päikeselahing) 1236. aastal toimus veel üks suurem ülestõus Eesti piires, kuid seegi ebaõnnestus. Ehkki Läänemereäärsete riikide vallutamine toimus Rooma paavsti õnnistusel ja heakskiidul, puudusid paavstivõimul oma sõjalised jõud uude maade vallutamiseks ning ülesande täitmiseks kaasas ta katoliku kiriku mõjule alluvate ilmalike riikide ja ka vaimulike sõjaliste organisatsioonide teeneid. Pärast eestlaste vastupanu murdmist kujunes välja Vana-Liivimaal sümbioos ilmalike (Liivi ordu ja Taanile kuulunud Eestimaa hertsogkond) ja otseste Rooma paavstile alluvate vaimulike (Tartu, Saare-Lääne ja Riia piiskopkonnad) riigivalitsusvormide vahel. Kuigi enne
4 kohta. Rahvastiku tihedust saab arvutada jagades rahvaarv territooriumi pindalaga, mille kohta rahvastikutihedust teada saada soovitakse. Rahvastiku kasvu põhjused :pereplaneeringu puudumine, pidevad uued sünnitajad, religioossed tõekspidamised, põhimõte, et“ palju lapsi on elujõu tunnus“ , põllutöö vajab töökäsi, suur suremus paneb palju sünnitama. Kaasnähud: toidupuudus ja näljahädad, ülerahvastatus, sõjalised konfliktid, linnastumine, tööpuudus, linnade getostumine, majanduslik ebavõrdsus, loodusvarade raiskamine, nakkushaiguste levik, väljaränne. Vastuabinõud: riiklik sekkumine sündivuse reguleerimiseks(n. Hiina ühe lapse poliitika), teadlikkuse tõstmine, haridus, kõrge saagikusega põllukultuurid, majandusabi, majanduse areng, oma osa on ka sõjal, näljahädadel, nakkushaigustel. 10 kõige suurema rahvastikutihedusega riiki maailmas on:
-Soome -Eesti -Läti -Leedu -Poola -Austia -Ungari -Tsehhoslovakkia -Jugoslaavia 3) riigipiirid muutusid. Riigipiir ja rahvuspiir ei ühtinud ja tekitas palju erinevaid probleeme 4) Nõukogude venemaa muutus NSVL'iks. · Versailles' rahuleping ja selle sisu 28.06.1916 tagajärjed: 1) Saksamaa territoriaalsed kaotused (Poola koridor, Alsace ja Lorraine, Klaipeda, Danzig) + kaotas veel söekaevandused ja kolooniad 2) Sõjalised piirangud sõjaväeteenistuskohustus kaotati maaväes: 100000 vabatahtliku mereväes: 15000 vabatahtliku keelatud olid allveelaevad, suured lahinglaevad, tankid, lennukid, rasked kahurid. Reini tsoon demilitariseeritud -> saksamaa ei tohtinud rajada kindlusi ega sõjaväge sinna. 3) Kohustused teiste riikide ees pidi maksma reparatsiooni ehk kahjutasu 4) saksamaa kui sõjasüüdlane ta on sõja puhkemises süüdi · Sõjakolded 1930 aastatel (Mandzuuria, Etioopia, Hispaania) · Kaug ida
TEEMA NR. 1 -- Absolutism tähendas seda et riiki valitses kuningas, tsaar või sultan ja tal oli piiramatu võim. Enne 17. saj. oli kuningal abiks riigi valitsemiseks seisuste esinduskogud mida praegu nim. parteideks. Kuid 17. ja 18. saj loobusid valitsejad seisuste esinduskogust. Nüüd andis kuningas ise seadusi välja. Absolutismi riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. -- Kuningas ei usaldanud enam suurfeodaale. Ta kutsus oma kuninga kotta hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas pigem võtta teenistusse madalama päriltoluga inimesi, sest nende truudusele võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või siis huvipuuduse tõttu tegelikus valitsemisest kõrvale jäi. -- 17 saj. loodi alalised sõjaväed. See nõudis ka senisest suuremaid kulutusi, riik pidi varustama sõjaväge varustustega ning riietas üesugustesse riie...
hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam) kirikukümnis , millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse preestri ülalpidamine teotöö (e. mõisategu) - mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega) vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma) sõjalised kohustused . Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes. . osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne Talurahva õiguslik seisund Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis
1. USA ja NSVL'i suhted halvenesid peale II maailmasõda sedavõrd,et puhkes uus ülemaailmne sõda,mis kestis üle neljkümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga,kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia...
*spetsialiseerumine süvenes *tehnoloogia ja eriti infotehnoloogia areng avas uusi võimalusi *kapitali nappis, intressimäärad olid kõrged *kliendile suunatus nõudis paremat teenindustaset 4. Väärtusketikeskne arenguetapp. Perioodi alguseks loetakse 90. aastaid, mil uued väljakutsed lisasid logistikale tähtsust. Need väljakutsed olid: *üldine areng ja rahvusvaheline konkurents *rahvusvaheline majanduskriis *keskkonnanõuded *poliitilised muutused ja sõjalised konfliktid *e- kaubanduse areng Logistiline kett muutus väärtusketiks. Väärtuskett algab kliendi vajaduste tunnustamisest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega. Tänapäeva logistikas on oluline terviklik lähenemine. See tähendab, et logistika ei tohi olla korraldatud ühe ettevõtte vajadustest lähtudes, vaid arvestab optimaalselt kõikide tarneahela osaliste koosmõju. Sel eesmärgil arenes logistika juhtimise kontseptsioonist 1990-ndail tarneketi juhtimise kontseptsioon. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
