ISIS, Boko Haram, Süüria Vabariik, Põhja-Korea, Jugoslaavi lagunemine ja Bosnia ja Kosovo veresaunad, jne. 7. Miks sooritavad totalitaarsed reziimid korda inimsusevastaseid kuritegusid? Nad üritavad selle kaudu kättemaksta ehk õiglust jalule seada, soovivad kontrolli, näitavad inimestele, kes neid juhib. 8. Kes vastutavad inimsusevastaste kuritegude eest? Inimesed, kes on pannud toime need kuriteod. §3.2 Inimsusevastased ja sõjakuriteod 1. Mis on inimsusevastased kuriteod? Inimsusevastased kuriteod on tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjamine, küüditamine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muu inimsusevastane tegu. 2. Mis on inimsusevastaste kuritegude sooritamise motiivid või eesmärgid? Elanikkonna allutamine või vastupanu murdmine. 3. Mis on sõjakuriteod? Sõja seaduste ja tavade raske rikkumine. Sõjakuriteod on üks osa
20. sajandi lõpu ja 21. sajandi seniste aastate julmimat genotsiidi viib Venemaa läbi Tsetseenia Vabariigis. Alates 1994.a. detsembrist on selle genotsiidi tulemusena tapetud üle 300 tuhande tsetseeni, sh üle 45 tuhande lapse. Eluaegseks sandiks on jäänud üle 250 tuhande tsetseeni (sh üle 3000 pimedaks). Elukohast on ajutiselt või jäädavalt pidanud lahkuma üle 85% nendest tsetseenidest, kes seal elasid 1994.a. detsembri alguses. Sõjakuriteod on ka inimsusvastased. Sõjakuriteod on sõjapidamise seaduste või tavade rikkumised; sinna hulka kuuluvad okupeeritud territooriumilt päritolevate või seal asuvate tsiviilelanike mõrvamine, jõhker kohtlemine või nende küüditamine sunnitööle või muudel eesmärkidel; sõjavangide või merd sõitvate isikute mõrvamine või jõhker kohtlemine; pantvangide tapmine; avaliku või eraomandi rüüstamine; linnade, alevite ja külade meelevaldne purustamine või ilma sõjalise vajaduseta laastamine
Inimsusevastased kuriteod Kõige rängemad kuriteod on inimsusevastased ja sõjakuriteod – need on vastavalt rahvusvahelisele õigusele aegumatud. Inimsusevastased kuriteod on ükskõik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud vägistamine, mõrvamine, kehavigastuste tekitamine, tagakiusamine, inimõigustest ilmajätmine, genotsiid ning sõjakuriteod. Sõjad ja massilised mõrvamised on inimsusevastased kuriteod. Tänapäeval toimuvad sõjad väga paljudes kohtades, nt Süürias. Sõdu on eri aegadel peetud erinevaltel põhjustel – usulistel, ideoloogilistel ja majanduslikel põhjustel. Tänapäeval on kindlasti kõige suurem põhjus oma usu levitamine üle maailma, millega kaasneb ka sõdimine. Teatavasti plaanib islamiriik oma usku levitada üle kogu Euroopa, kuid kas see õnnestub? Islamiriik on
Sõjakuriteod Afganistanis (1979-1989) Klaid Melnikov • 1933. aastal tõusis Afganistanis troonile kuningas Zahir Shah, kes valitses riiki 40 aastat. • 1960. aastatel hakkasid riigis tekkima esimesed demokraatia alged, neist mõjukam oli Afganistani Rahvademokraatlik Partei. • Liikumine jagunes 1965. aastaks kaheks rivaalitsevaks liikumiseks: ▫ Khaliq (rahvas) ▫ Parcham (lipp) • 1973. aasta riigipöörde järel loobus kuningas troonist. • Peale seda asuti looma suhteid NSVL-ga. • Peale 1978. aasta riigipööret asuti riigis looma sotsialistlike reforme, mille käigus hukkus tuhandeid inimesi. • 1979. aastal viis NSVL oma väed Afganistani, et mitte kaotada mõjuvõimu oma lõunapiiril USA-le. • NSVL sõdis Afganistanis mudžahiidide vastu, keda toetasid USA, Pakistan, Suurbritannia, Egiptus ja Saudi-Araabia • Nõukogude Liitu toetas omakorda Afganistani valitsusmeelsete armee. • Kokku saatis Nõukogude Liit sõtta ~105 000 ...
Inimsusevastased kuriteod on teadlikult toime pandud massilised või süstemaatilised rünnakud tsiviilelanike vastu. Iseloomulik on tahtlik ja süstemaatiline tegevus rahva, selle osa või mõne muu inimrikkumise suhtes, et seda hävitada, asutada ümber või muul moel vabaneda vastavast elanikkonnast. On alati aegumatud kuriteod Piinamine, vägistamine, vabaduse võtmine 11. Selgita, mis on sõjakuriteod. Sõja kavandamine, agressioon, vägivaldse reziimi kehtestamine vallutatud aladel. 12. Selgita, mis on genotsiid. Genotsiid on tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku etnilise, rassilise või täielik huvitumine. Genotsiidi eesmärk (kavatsus) eristab genotsiidi teistest inimsuhtevastastest kuridegudest. kõige rängem inimsusvastane kuridegu
9.aug 1945 heitsid USA Nagasakile tuumapommi 2.sept 1945 teine maailmasõda lõppeb Sõja põhjused: Hitler soovis Versaill’e süsteemi likvideerida Stalin soovis soovis riigipiire nihutada läände ja laiendada kommunistliku mõjuvõimu Hitler soovis arendada sõjatööstust (võttis suurpankuritelt laenu) Stalin soovis sõjaarmeed arendada (venelaste raha) Hitleri põhiidee oli, et sakslased vajavad ruumi Holokaust ja sõjakuriteod: Holokaust – juutide massiline (genotsiid) hukkamine koondus-ja vangilaagrites (5 – 6 milj) Genotsiid – inimeste massiline hukkamine NSV Liidu kuriteod – Katõn – 20000 Poola ohvitseri tapmine Katõni metsas Küüditamine – 14.06.1941 – juuniküüditamine (10000) Eesti teises maailmasõjas: Punaarmee baaside leping 28.sept 1938 Eesti okupeeritakse NSV Liidu poolt 17.juni1940 6.aug 1940 – Eesti NSV Liidu kooseisus
Ajalugu Puhkemise põhjused Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. (Molotov - Ribbentropi pakt.) Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Tähtsamad sõjad Talvesõda (30. nov. 1939 – 13. märts 1940) Rünnak Pearl Harborile ( 7.detsember 1941 – 8. Detsember 1941) Stalingradi lahing (21. augustist 1942 2. veebruarini 1943) Kurski lahing (4. juuli 1943 – 23. august 1943) Berliini lahing (16. aprill 1945 – 2. mai 1945) Teise maailmasõja lõpp Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945. Enne seda teeb Hitler Berliinis enesetapu ja USA saadab kaks aatompommi Jaapanisse. ...
Nürnbergi protsess Nürnbergi kohtuprotsessid toimusid Saksamaal Nürnbergi linnas Õigluse Palees aastail 19451949. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20. novembrist 1945 1. oktoobrini 1946. Kohtuprotsessi eelnõu: 2. jaanuaril 2006 avaldas Briti Sõjaministeerium Teise maailmasõja aegsed paberid, mis kinnitasid, et juba 1942. aasta detsembris alustati "ettevalmistusi" Saksa liidrite karistamiseks. Veidi hiljem 1943. aastal pakkus Teherani konverentsil Stalin välja, et tuleks hukata 50 000...100 000 Saksa ametnikku, muu hulgas olevat Franklin D. Roosevelt naljatlenud, et 49 000 piisaks. Säärastele suurtele tapatalgutele pani veto aga Churchill, kes arvas, et sõdureid, kes oma kodumaa eest on võidelnud, ei tohi külmavereliselt tappa. Kuigi sõja lõpu saatus oli juba enne 194...
Eestlaste ja lätlaste rahvuslikud ringkonnad kutsusid mehi üles liituma Saksa armeega, et peatada Punaarmee edasitung ning võita aega iseseisvuse välja kuulutamiseks nagu seda korra juba tehtud oli. See oli paraku määratud nurjumisele. Raske oli vastupanuliikumine Ukrainas, kus juht Bandera seadis eesmärgiks samuti iseseisvuse saavutamise. Liituti Saksa armeega, et sõdida punaarmee vastu. Kui Saksa üksused taandusid, läksid Ukraina rahvuslased partisanideks. 3. Totaalne sõda ja sõjakuriteod. Teist MS nimetatakse seetõttu Totaalseks sõjaks, sest sinna olid haaratud paljude riikide kodanikud. Kadus piir rinde ja tagala vahel. Tsiviilelanikud kannatasid. Tsiviilil oli kõike vähe, toitu, seepi, muid tarbekaupu. Oli lõhe inimeste vahel. Inimeste valikud polnud kerged. Valiti halva ja veel halvema vahel. Mitmed riigid ja rahvad olid sunnitud sõjas osalema poolel, mis polnud neile meelepärane. Või võitlema võõraste ideede eest. Sõjakuriteod. Saksamaa: Holokaust
1948. aastal võeti vastu konventsioon, kus genotsiidikuritegude kohta anti täpsem definitsioon. Genotsiidikuritegusid hakkati menetlema Rahvusvahelises Kriminaalkohtus. (Asutati aastal 1998 ja alustas tegevust aastal 2002). Eripärad Srebrenicas toimunud massimõrv on Euroopas suurim pärast teist maailmasõda. Tagajärjed ja mõjud tänapäeval Tänapäevased inimõigused on tekitatud suurelt osalt tänu holokaustile. Sõjakuriteod, mis toimusid aastakümneid tagasi karistatakse ka tänapäeval. Aastaid tagasi toimunud sõjakuriteod mõjutavad tänapäeva perekondi, kuna keegi perest on selle tõttu surnud. Lahesõda Põhjused: Sõja puhkemise pikajalistele põhjustele pani aluse Iraagi ja Iraani vaheline konflikt, kui Iraak ründas Iraani 1981.aastal Kuveidi okupeerimine Iraagi poolt 1990. aastal - Iraak oli Kuveidile võlgu ja Kuveidis
Sakslased kaotasid üle 4 miljoni sõjaväelase ning umbes 3,4 miljonit tsiviilisikut. Kuid protsendiliselt olid kõige suuremad kaotused Poolal kes kaotas ligi 20% oma elanikkonnast, ehk umbes 6 miljonit tsiviilisikut. Inimkaotused nii sõjaväelaste kui tsiviilisikute hulgas olid LääneEuroopaga võrreldes suuremad IdaEuroopas. Erinevalt teistest sõdadest mis ajaloos on olnud, on Teises Maailmasõjas toime pandud väga palju inimsusevastaseid kuritegusid. Järgmised sõjakuriteod on toime pandud Nõukogude Liidu poolt. Kui Teise Maailmasõja algul oli NSV Liit ja Saksamaa Poola vallutanud oli punavägede vangi langenud umbes 250.000 poola sõdurit ja ohvitseri. Algselt pani Stalin nad maanteid ehitama ja hiljem rauamaagi ning lubjakaevandustesse, kus neid kasutati kõige raskematel töödel. Kui Poola oli valltutaud sai NKVD ülisalajase käsu, mille kohaselt tuli teha vastased täiesti kahjutuks. Selle
2) julgeoleku tagamine on julgeolekuasutuste põhiülesanne ja ellukutsumise põhjus; 3)julgeolekuasutused tagavad julgeolekut mittesõjaliste vahenditega (erinevus kaitsejõududest ja Kaitseministeeriumist). 19. KAITSEPOLITSEI ÜLESANNETE HULKA KUULUB KA EESTI ÕIGUSES AEGUMATUTE RAHVUSVAHELISTE KURITEGUDE UURIMINE. MILLISED KURITEOD NEED ON? (3) 1) genotsiidikuriteod; 2) inimsusevastased kuriteod 3) sõjakuriteod. 20. KELLEL ON KEELATUD ALKOHOLI JA TUBAKATOODETE OMANDAMINE, OMAMINE JA TARVITAMINE? Alkoholi ja tubakatoodete omandamine, omamine ja tarvitamine on keelatud alla 18-aastasel isikul. 21. MIS TINGIMUSTEL ON LUBATUD TARVITADA NARKOOTILIST VÕI PSÜHHOTROOPSET AINET? Narkootilist või psühhotroopset ainet on lubatud tarvitada ainult arsti ettekirjutusega, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine ilma arsti
mingi võimalus toitu kasutamine ühtlustamiseks, toit peaks olema igale inimesel kättesaadav. Otsest lahendust ei tea, kuid meil on transpotimis võimalused, ometigi suured ettevõtted teevad kasiumi nimel tööd, võiks ka korra päevas teha seda heategevuse eesmärgil, oleks kindlasti palju abi. Kindlasti saadaks ise ka omalt poolt midagi selle lennukiga… 9) Nimeta ja iseloomusta piirideülese kuritegevuse kaasaegseid vorme. Genotsiidikuriteod, sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod. Inimeste tapmised sotsiaalse kuuluvuse või etnilise tausta tagajärjel Riigid peaksid sellele rohkem tähelepanu suunama, arusaadav, et sellele ei saa loota. Tihti ei taheta sellega tegeleda või ei saada hakkama. Sellega peaks tegelema rahvusvaheliselt kriminaalõigus, mis neid kuritegevust määratleks ja paneks paika rahvusvahelised menetluse reeglid 10) Nimeta inimõiguste kolm põlvkonda (aeg, näited).
Miks ei kujunenud II maailmasõjast sellist positsioonisõda, nagu oli Esimene maailmasõda? Tehnika, sõjavarustus olid arenenud. Samuti lennundus ja meresõidukid, mida osati hästi rakendada siis, kui neid tarvis. Riigid olid erimoodi valmistunud.: ühed rohkem, teised vähem, mis ongi erinevuseks, sest I maailmasõjas olid riigid võrdsemalt valmis sõtta astuda. 12. Analüüsige rahvusluse olemust II ms kontekstis. Kiusati taga juute - teatud inimgruppide represseerimine ja hävitamine. Sõjakuriteod rahvusluse nimel nt. Saksamaa arvas, et kaitseb oma inimesi ja teisi maailmas juutide eest.
Maailmakuulus briti ajaloolane Liddel Hart kirjutas 3. septembril 1949 ajalehes ,,;Picture Post”: ,,Hitler tahtis kõike muud, kuid mitte ainult maailmasõda… Pärast sõja lõppu langesid tähtsamad Saksa arhiivid meie kätte ja meil on võimalik saada selget ettekujutust sellest, kui erakordselt suurt hirmu tunti Saksamaa juhtivates ringkondades sõja ees… ” Gallia väepealik Brennus on öelnud ,, Häda võidetuile! Vae victis!” Tõesti. Ainult võitjad otsustavad, millised olid sõjakuriteod. Nürnbergi protsess oli farss. Paljudel juhtudel pandi sakslastele süüks tegusid, mille olid sooritanud kommunistid. Ühel kohtuistungil ütles Göring : „Kui ma istun sellel pingil, siis peaksid minust paremal istuma Stalin ja vasakul Churchill.” Nürnbergi kohtualuseid peksti ja ülekuulaja ütles ette, mida ta kuulda tahab. Sakslaste kaitsjaid ähvardati nii suuliselt kui füüsiliselt, et liitlaste kuritegusid ei toodaks välja
ülddeklaratsioon. 8. Rahvusvahelise humanitaarõiguse lepingud Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) tunneb rahvusvahelise humanitaarõiguse ajalugu, teab rahvusvahelise humanitaarõiguse põhilisi lepinguid; 2) tunneb erinevaid dilemmasid, mis kerkivad inimeste ette relvakonflikti puhul, tunnetab juhi ja üksikisiku vastutuse ulatust; 3) austab inimväärikust. Õppesisu Tsiviilelanikkonna ründamine, Genfi konventsioonid, sõjakuriteod, tahtlik tapmine, küüditamine, keelatud relvade kasutamine, piinamine, inimväärikus, õigusemõistmise põhimõtted. 9. Rahvusvaheline humanitaarõigus ja keelatud relvade kasutamine Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) omab ülevaadet kaasajal keelatud relvadest ; 2) teab käsuandjate ja käsutäitjate vastutuse ulatust konfliktikoldes. Õppesisu Keelatud relvad, nt maamiinid, USA sõdurite ja ohvitseride valikud Vietnami sõjas. 10
1946. Õiguse kolman- da Reichi juhtide üle kohut mõista omistasid liitlased vastavasisuliste rahvusvaheliste kokkulepete puudumisel endale ise. Selleks koostati ja võeti 8. augustil 1945 vastu Rahvusva- helise Sõjatribunali Harta, millele kirjutasid alla USA, Suurbritan- nia, Prantsuse Vabariigi ja NSV Liidu valitsused ja mis koostajate kinnitusel sisaldas seni kirjapan- emata rahvusvahelisi õigusi. Harta (art. 6-a) nägi ette kolm kuriteokoosseisu: sõjakuriteod, vallutussõja alustamine ja inimsusevastased kuriteod. Liitlaste väitel tulenes kohtupidamise õigus Saksamaa tingimusteta kapitulatsioonist. Et natsi Saksamaad (ja teljeriike) oli vaja karistada ka enne sõda tehtud kuritegude eest, siis tuli vastu võetud õigusnormidele anda tagasiulatuv jõud. Seda tehti Nürnbergi tribunali kohtuotsusega, millega tunnistati tagantjärel karistatavaks teod, mis on vastuolus tsiviliseeritud rahvaste hulgas kehtiva õiguse
-Jugoslaavia ja Kreeka vallutamine II maailmasõja tähtsamad lahingud Vt. lahingute tabelit Igapäevaelu II maailmasõja ajal -puudus igapäevakaupadest -kehtestati enamikes riikides kaardisüsteem -tsiviilelanikud hakkasid tarbekaupu hankima sõjaväelastelt -paljud luksuskaubad kadusid tootmisest -ersatskaubad -naised tööle -ameerika filmid levisid üle maailma Nürnbergi protsess 1945-1946 4 võitjariigi kohtunikud 24 süüdlast Süüdistused (rahuvastased kuriteod, agressioon, sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod) II maailmasõja tagajärjed 60 miljonit hukkunut Riigipiiride muutumine Kommunismi levik -Euroopa lõhestumine
Selleks tuleb analüüsida intellektuaalset elementi (mõlemal on see, et isik on teadlik süüteo koosseisu objektiivsetest oludest ehk ta on teadlik) ja volunktatiivne element (möönab saabumise võimalust) ta ei soovi, ta ei taha seda . Ajaline, ruumiline, isikuline kehtivus 1) Ajaline (§ 5) - Kui näiteks maailmasõja aegne inimene saadi lõpuks kätte, siis olenemata ajast millal võeti kinni, kui ta pani inimsusevastased ja sõjakuriteod, läheb ta kohtu ees. Aegumine tõmbab piirid, kui tegu on toime pandud teatud ajal ja sellest on möödunud teatud ajavahemik kuni otsusetegemiseni, siis ta võib aeguda. Aegumine välistab vastutuse kui just pole inimsusevastane või sõjakuritegu. 2) Ruumiline (§ 6) - KaRS kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil, Eestis registreeritud laeval või
6. Väljasaatmine väliskodanikud kes on sooritanud I astme kuriteo. Karistust kergendavad asjaolud. Karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Kellele on määratud kuni 2 aastat vangistust. 1 päeva vangistust = 2tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku tööpäeva pikkus mitte üle 8t. Tasu selle eest ei maksta!!!! Aegumine 1. 10 aastat 1 astme kuriteo puhul 2. 5 aastat 2 astme kuriteo puhul 3. 2 aastat väärtegu NB!!! Kunagi ei aegu inimese vastased, sõjakuriteod, süüteod, mille puhul määratakse eluaegne karistus.
Teine maailmasõda Sõja põhjused 1. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead; 2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa. Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome ja NSV Liit. Võitjad: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased Lepituspoliitika Lepituspoliitika oli Inglismaa ja teiste suurte Lääneriikide lepl...
Neljas punkt näeb ette, et lotot ei tohi mängida alla 16-aastased isikud.1 Selline seadus jõustus 1.01.2009 ehk kui alla 16-aastane ostis lotopileti enne seda kuupäeva, ei pannud ta toime seadusega karistatavat tegu ning teda ei saa selle eest enam tänasel hetkel vastutusele võtta. On siiski ka tegusi, millel ei ole ajalist kehtivust ning mida karistatakse olenemata toimepanemise ajast. Nendeks on inimsusevastased kuriteod ning sõjakuriteod. 1 (RT I 2008, 47, 261) §34 lg 4 3 2.2 Karistusseadustiku ruumiline kehtivus Karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla kuuluval alal. Kui süütegu pannakse toime laeval või õhusõidukil(või selle vastu) mille registreerimisriik on Eesti Vabariik, siis kehtib samuti Eesti Vabariigi karistusseadus ka siis kui laev või õhusõiduk
Eestil kadus ära võimalus iseseisvumiseks. Potsdami konverents 1945, II MS võitjariigid USA(Harry Truman), NSVL (Stalin) ja SB (Churchill). Arutati Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi. Esitati Jaapanile ultimatum tingimusteta kapituleerumise nõudega. Saksamaa jaotati 4ks tsooniks. Berliin samuti. Lepiti kokku Nürnbergi kohtuprotsessi toimumisaeg. Nürnbergi protsess 1945-1946, 24 süüalust. Süüdistused: rahuvastased kuriteod, agressioon, sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod. Linn ei valitud juhuslikult seal sündis natsionaalsotsialism ja tol momendil kuulus USA tsooni (Saksamaa oli jaotatud 4ks). Suur põgenemine Eestist 1944, põgeneti läände, põgeneti Eesti territooriumile tungiva Punaarmee eest, ligi 80k inimest, lahkus palju haritlasi, kellest Eestile oleks kasu olnud Wannsee konverents 1942, eesmärgiks oli juudiküsimuse lõplik lahendamine.
Võrdsus – võrdsed võimalused kõigile. Eelkõige hinnatakse inimarengu võimaluste võrdset tagamist meeste ja naiste vahel (nt ligipääs meditsiiniteenustele, haridusele ja otsustusprotsessidele). Mõjuvõim – inimeste vabadus mõjutada otsuseid, mis neid puudutavad. Koostöö – inimeste osalemine kogukondades ja sotsiaalsetes gruppides, mis annab neile sotsiaalse tähenduse. Säästlikkus – rahuldada küll praegused vajadused, kuid arvestades, et samad vajadused saaksid rahuldatud ka tulevastel põlvkondadel. Julgeolek – arenguvõimaluste vaba kasutamine kartmata, et need võimalused tulevikus kaoksid. Tootlikkus – inimeste täielik osalemine sissetuleku tootmises ja tasustatud töö võimalus. 4.5 Rahvusvaheline julgeolek Inimjulgeolek – see mõiste toob julgeoleku keskmesse indiviidi. ÜRO Arenguprogrammi definitsiooni alusel sisaldab inimjulgeolek elementaarseid inimõigusi, minimaalset sissetulekut ja vähemalt mingisugusegi toidu ...
õigushüved, mille vastu on rikkumine suunatud. Objektiivne juriidilisele vastutusele võtmist. Aegumise eesmärk on kaitsta koosseis, kas aktiivne tegevus või passiivne tegevusetus. võlgniku. Üldine tähtaeg rahaliste nõuete puhul on 3 aastat. Kuriteod on KarS-is sätestatud süüteod, mille eest on Inimsuse vastased ja sõjakuriteod ei aegu kunagi. Piirivaidlused põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus ei aegu kunagi. I astme kuriteo aegumine 10 aastat või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. Kuriteo II astme kuriteo aegumine 5 aastat. Vangistus kuni 5 aastat või karistus 30 päeva kuni 20 aastat; eluaegne (30 aastat) Väärteod rahaline karistus. Väärteo on aegumine 2 aastat. on KarS-is või muudes seadustes sätestatud süüteod, mille eest
-‐ need teod on olemuslikult suunatud kogu rahvusvahelise kogukonna poolt oluliseks peetava õigushüve vastu -‐ põhineb rahvusvahelisel tavaõigusel -‐ kõik riigid on asjast huvitatud ja mures. Kõik võivad seda teha -‐ nt rahvusvahelised kuriteod (genotsiid, inimsuse vastased kuriteod, sõjakuriteod. Piraatlus on vanim rahvusvaheline kuritegu) -‐ probleemid: keeleprobleemid, erinevatel riikidel on erinevad karistused, kuriteo toimepanemise kohta väga vähene info (tehnilised raskused) Aut dedere, aut iduicare (mõista kohut, või anna välja) printsiip:
Sõjakurjategijate üle kohtumõistmist ei saa jätta nende riikide enda kätte, kuna kohtupidamine ei ole eriti erapooletu. Nürnbergi kohtu kohtunikeks olid juba võitjariikide esindajad. Probleem oli selles, et kohtupidamisse ei haaratud neutraalseid esindajaid ning kohtumõistmine oli jällegi erapoolik. Londoni statuudis on kirjas kuriteokoosseisud, mida Nürnbergi kohus hakkas ette võtma 1. vallutussõja alustamine e agressioon 2. sõjakuriteod 3. inimsusevastased kuriteod a. genotsiid Sõjakuriteod olid kõige vähem problemaatilisemad. Sõjakuritegudest võime rääkida alates Haagi konventsioonidest. 1928. Briant-Kelloggi pakt reguleeris enne agressiooni alustamist. Selle põhilause oli, et vallutussõda keelustati kui poliitiline vahend. Küsimus on selles, kas sõda alustanud riik on toime pannud rahvusvahelise kuriteo. 20
Menetlus rahvusvahelises kohtus Menetlus rahvusvahelises vahekohtus *** Genotsiid oli suunatud järgmiste gruppide vastu: rassilised etnilised religioossed rahvuslikud 1970-ndatel tegid Kambodza khmeerid Pol Pothi juhtimisel ühiskonna põhimõtteliselt puhtaks intellektuaalideks. Kuritegu oli suunatud sotsiaalse grupi vastu, mis ei käi ühegi eelnimetatu alla. Haagi rahvusvaheline kriminaalkohus lahendab: genotsiidi kuriteod inimsusevastased kuriteod sõjakuriteod agressioonikuriteod (alates hetkest, kui lepitakse kokku täpne agressiooni definitsioon) 18 Riigi territooriumi muudab: akretsioon ehk territooriumi juurdekasv tsessioon ehk loovutamine okupatsioon (terra nullius!) preskriptsioon ehk põline haldamine anneksioon ehk vallutamine adjudikatsioon ehk kohtu otsusega TEEMA
An Agenda for Peace ● Boutros Boutros-Ghali, 1992 ● Julgeolekunõukogu palvel ● Olulisemad punktid: - Ennetav diplomaatia - Peace enforcement (võiks tagada) -> peace making, peace keeping - Konfliktijärgne ülesehitus Vastutus kaitsta (R2P) ● 2001 - ICISS -> International Commission on Intervention and State Sovereignty - Vastab Annani küsimusele sekkumisest ● 2005 - World Summit: - Riigil kohustus kaitsta: ** Genotsiid, sõjakuriteod, kuriteod inimsuse vastu, etniline puhastus - Rahvusvaheline kogukond aitab - Kui riik ei suuda, rahvusvaheline sekkumine Rahvusvaheline kogukond on kõik teised riigid pmst. Millennium Development Goals (2000) ● Väärtused ja printsiibid ● Rahu, julgeolek ja desarmeerimine ● Areng ja vaesuse vähendamine ● Keskkond -> Kyoto protokoll, Pariisi kokkulepe ● Inimõigused, demokraatia ja hea valitsemine ● Haavatavate kaitse -> sõjapõgenikud
o Konventsioonid 1899 ja Genf - humanitaarõigus 1907 o Keskaeg, nightingale o Henry dunant, solferino o 1949 a konventsioonid ja 1977 a lisaprotokollid Vastutus kaitsta R2P – responsibility to protect 2001- ICISS 2005 - World Summit o Riigil kohustus kaitsta: genotsiid, sõjakuriteod, kuriteod inimsse vastu, etniline puhatus o RV kogukond aitab o Kui riik ei suuda, RV sekkumine Inimõigused Kolm põlvkonda o I Kodaniku- ja poliitilised õigused – riik ei tohi võtta üksikisikult õigusi o II Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused – pekasid edendama indiviidi arengut, võimalus rikkaks saada o III Solidaarsusõigused „International bill of rights“
rassilised etnilised religioossed rahvuslikud 1970-ndatel tegid Kambodža khmeerid Pol Pothi juhtimisel ühiskonna põhimõtteliselt puhtaks intellektuaalideks. Kuritegu oli suunatud sotsiaalse grupi vastu, mis ei käi ühegi eelnimetatu alla. 27 Haagi rahvusvaheline kriminaalkohus lahendab: genotsiidi kuriteod inimsusevastased kuriteod sõjakuriteod agressioonikuriteod (alates hetkest, kui lepitakse kokku täpne agressiooni definitsioon) Riigi territooriumi muudab: akretsioon ehk territooriumi juurdekasv tsessioon ehk loovutamine okupatsioon (terra nullius!) preskriptsioon ehk põline haldamine anneksioon ehk vallutamine adjudikatsioon ehk kohtu otsusega TEEMA
- rahvusvahelise menetluse reeglid ❏ Nürnbergi tribunal tõdes: - “kuritegusid rahvusvahelise õiguse vastu ei pane toime riigid kui poliitilised abstraktsioonid ja ainult neid toime pannud isikuid karistades on võimalik rakendada rahvusvahelise õiguse norme” RAHVUSVAHELISED KURITEOD: ❏ Kesksed rahvusvahelised kuriteod: - genotsiidikuritegu - inimsusevastased kuriteod - sõjakuriteod ❏ Teised (võimalikud) rashvusvahelised kuriteod: - piinamine - agressioon - terrorism ❏ Kuriteo piiriülene mõõde pole siinkohal piisav (see ei muuda midagi rahvusvaheliseks kuriteoks) GENOTSIIDIKURITEGU: ❏ Teod, mis on toime pandud !!!kavatsusega!!! hävitada osaliselt või täielikult rahvuslikke, etnilisi, rassilisi või usulisi üksusi, nt: - üksuse liikmete tapmine
punavägi sakslased välja ka Jugoslaaviast. II maailmasõja aegsed konverentsid II maailmasõja lõpp ja tagajärjed Sõjas hukkus kokku 60 miljonit inimest, kõige rohkem NSVL Balti riigid jäid NSVL mõju alla, tema kontrolli alla läks Kesk- ja Ida- Euroopa, see tõi omakorda kaasa kommunistliku bloki ehk Teise Maailma tekke. Tagajärjeks oli esialgu Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus sõjakuriteod ja Nürbnbergi protsess NSVL- Katõni lähedal metsas lasti maha 20 000 Punaarmee kätte vangi langenud Poola sõduri ja ohvitseri 1941 aasta suvel küüditas NSVL 50 000 inimest Siberisse X Eesti ja eestlased II maailmasõjas baaside ajastu:MRP ja Eesti NSVL koondas oma väed Balti riikide ja Soome vastu, valmistudes talle MPRga lubatud riikide hõivamist. Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri. 24
Eelkõige toimib juhul kui õigusrikkumise on toime pannud organisatsiooni organ või ametnik. Üksikisiku vastutus Selle teemaga tegeleb rahvusvaheline kriminaalõigus. Rahvusvahelise kuriteoga on tegemist siis kui vastav õigusrikkumine on kuulutatud kuriteoks rahvusvahelise õiguse ning see eristub tavapärasest siseriiklikust kuriteost. Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on jurisdiktsioon järgmiste kuritegude osas: · Genotsiidikuritegu · Inimsusevastased kuriteod · Sõjakuriteod · Agressioonikuritegu Tagajärjeks võib Rooma Statuudi järgi olla vabadusekaotus, rahatrahv või kuritegevuse tulemusena saadud tulu, vara ja vahendite konfiskeerimine. Tülide rahumeelne lahendamine Rahvusvahelise õiguse kohaselt puudub riikidel üldine kohustus oma tülisid lahendada. Samuti ei saa riike sundida selleks, sest kõik riigid on suveräänsed ja õiguslikus mõttes võrdsed. Riigi tüli on kahe või enama riigi lahkheli, mid puudutab kas mingit faktilist
Õigusmõistmine seal, kus on kurjategija. o Kodakondsuse prints: kohus olenemata sellest, kus kodanik kuriteo toime pannud. o Passiivse isiku pr: kannatanuks riigi kodanik. o Kaitse prints: kohus välismaalaste üle, kes panid toime selle riigi julgeolekut kahjustava teo, ka siis, kui tegu välismaal, nt vandenõu või spionaaž. o Universaalsuse pr: igal riigil jurisdikts teat kuritegude üle, nt sõjakuriteod. Immuniteedid: rv-se õ-se isikud, kes omavad siseriiklikes kohtutes immuniteeti: välisriigid ja diplom esindajad. o Riigi immunit: teise riigi nõusolek teostamaks jurisdikts tema üle. o Absoluutne vs. piiratud imm Territoorium Osa pinnast maakeral, mis on allutatud riigi jurisdikts-le. Riigipiir eraldab. Riigi terr: maismaa, maapõu riigile kuuluvates piirides terr all, õhuruum terr kohal, riigi akvatoorium (sisevesi, terrmeri)
juunil 1941. ii 4) Eraomandi ja maa võõrandamine, kodanikuühenduste sulgemine, eeltsensuuri kehtestamine, ajalehtede ja ajakirjade sulgemine, haridussüsteemi ümberkorraldamine nõukogude mudeli järgi jms. Pärast sõja algust Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel pandi Nõukogude Liidu riigi-, partei- ja sõjaväeasutuste korraldusel ning Punaarmee, Balti laevastiku ja paramilitaarsete (hävituspataljonid) üksuste poolt juulist oktoobrini 1941 Eestis toime järgmised sõjakuriteod: 1) rohkem kui 2000 tsiviilisiku tapmine; 2) eesti oskustööliste ja ametnike deporteerimine Nõukogude Liidu tagalasse koos ettevõtete ja asutustega (nn evakueerimine; ca 25 000 inimest; see arv sisaldab ka Nõukogude Liidust 19401941 tulnud isikud, kes tagasi läksid, ja pealetungivate Saksa vägede eest põgenenud isikud (nn kommunistlikud aktivistid, samuti suur osa Eesti juutidest), kes tuleb eristada ülejäänutest);
3. amnestia: seadusandlik akt, mille alusel vabastatakse juriidilisest vastutusest teatud liiki õiguserikkumisi sooritanud ja süüdimõistetud isikud. Põhjus võib olla poliitiline või tingitud sellest, et tegu ei loeta enam õiguserikkumiseks. 4. aegumine: tähtaja möödumine, pärast mida ei saa subjektile esitada nõudeõigust või taotleda tema juriidilisele vastutusele võtmist. Aegumistähtajad määratakse seadustega. kunagi ei aegu inimsusevastased ja sõjakuriteod. 58. Õigusteadvus on ühiskondliku teadvuse alaliik, mis sisaldab vaateid, ettekirjutusi, reegleid, veendumusi ja teadmisi õiguse olemusest ning printsiipidest. Õigusteadvus sisaldab nii kehtivate kui soovituud õigusnormide hinnangu ja hinnangu kriteeriumid. Õigusteadvuse liigid: 1. ühiskondlik õigusteadvus 2. kollektiivne õigusteadvus 3. individuaalne õigusteadvus 1. väljendab rahva vaateid õigusele. Seos uute normide loomisega, oluline et arvestatakse
10. veeb 1947 kirjutati alla rahulepingutele Pariisis o SM liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama alasid o SMga rahulepingut ei sõlmitud, aga talt nõuti reparatsioone 1945-1946 Nümbergi protsess o Maailma ajaloos esimene kord, kui mõisteti sõjakurjategijate üle kohut o Tribunal ehk kohus oli rahvusvaheline (USA+PM+IM) o 6 tippjuhti mõisteti poomise läbi surma o Sõjakuriteod kuulutati aregumatuks o 1945 asutati ÜRO riikidevahelise rahu ja demkraatia kaitseks o Töötati välja ,,Inimõiguste deklaratsioon" Eluolu II MS ajal: o Toiduainete defitsiit- inimestele jagati kaarte. Eelkõige tuli varustada rinnet. o Kadusid ära tarbekaubad- puudusid vabrikud ja töölised, sest kõik rindel. o Vanu riideid hakati taaskasutama o Poest osteti enne sõda suhkrut ja tikke II MS tulemused:
Kõige kuulsam germaani õigussüsteem on Saali õigus, see kehtis , see hõlmas Merovingide riiki, Karolingide riiki. Saali õigus kestis ka veel kõrg-keskajal Prantsusmaal. Kõige kõrgem valitsusorgan oli hõimu koosolek thing (see oli vabade meeste sõjaväe koosolek, tehti ettepanekuid mida tagasi lükata või heaks kiita; otsustati vabaks laskmise või kinni panemise küsimusi; toimus häälte lugemine; rahvakoosolek võis olla ka kohtuks, nt jumalateotus, reetmine, sõjakuriteod, autu käitumine) Raskeim karistus oli lindpriiks mõistmine, pagendamine kogukonnast [Slaavlased hääletasid teistmoodi kumb pool jõudis üle teise karjuda] Mandri-germaanlased Tacituse Germaania Põhja-germaanias vanem edda ja noorem edda, Merseburgi kroonika, Bremeni..., Saxo Grammaticuse Ruuni kiri võeti kasutusele 2-3. Saj Arheoloogilistest muistenditest saab palju infot. Jumalad Tacitus:
Karistuse mõistmine süüteo eest toimub teo toimepanemise ajal kehtiva seaduse alusel Kriminaalseaduse tagasiulatav jõud Omab tagasiulatava jõu Kui 1. välistab karistuse 2. kergendab karistust 3. leevendab muul viisil süüdlase olukorda Ei oma tagasiulatavat jõudu Kui 1. tunnistab teo karistatavaks 2. raskendab karistust 3. muul viisil halvendab isiku olukorda Karistatavad on sõltumata teo toimepanemise ajast 1. sõjakuriteod (ei aegu kunagi) 2. inimsusevastased kuriteod ,,Kõik on lubatud, mis ei ole keelatud." Tagasiulatavat jõudu KÕ ei ole, analoogiat ka ei ole. Miks? Kust ma seda teadsin, et kunagi võetakse seda seadust vastu? Süütegu on ajaliselt toime pandud 1. Tegevusdelikti korral teo alustamisel 2. tegevusetusdelikti korral algab kohustuse tekkimisega tegutseda 3. Isikute grupi korral esimese täideviimisteo algusest 4. Osavõtu korral igaühe 5. ....
Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST Juudid Eestis 37 Juudi perekonna elu Eestis 42
õigushüve on sotsiaalseks eksisteerimiseks vajalik väärtus ning selle kaitsmiseks rakendatakse riigi karistusvõimu. Rääkides kriminaalõiguseks peame silmas pidada seda, et ainult seaduses kirjeldatud teod saavad olla karistatavad teod ning ainult seadus saab ette kirjutada karistuse. Seadus mis tunnistab tea karistatavaks või raskendab karistust ei ole tagasiulatuv, kuid vastupidine seadus on. Va inimsusevastased või sõjakuriteod. · Protsessiõigus Silvia Loogia (?) Õigus sotsioloogia. Konspekti saab kunagi veebist kah. Sotsioloogia on teadus mis tegeleb ühiskonna teadusliku uurimisega. Et hinnata distsipliini teaduslikkust peab tal olema: 1. aine, mida uurida 2. meetod, millega ainet uuritakse sotsioloogia aineks ühiskond ehk sotsiaalne keskkond ning kõik selles sotsiaalses keskkonnas toimuvad protsessid ehk inimese käitumine ühiskonnas.
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigus...
Põhjus võib olla taolise akti andmiseks poliitiline või tingitud sellest, et tegu ei loeta enam õiguserikkumiseks (nt muudeti seadust: tunnistati kehtetuks vastav kuriteokoosseis); 4) aegumine: tähtaja möödumine (tähtpäeva saabumine), pärast mida ei saa subjektile esitada nõudeõigust või taotleda tema juriidilisele vastutusele võtmist (nt hagi aegumise tähtaeg tsiviilõiguses). Aegumistähtajad sätestatakse seaduses. Aegumatuks loetakse inimsusevastased ja sõjakuriteod (nt massirepressioonid okupeeritud alade elanike kallal; rassiline või etniline genotsiid jne). *** TEEMA 7. PÕHIMÕISTED: õiguserikkumine: vastuolu keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning kahjulik tagajärg; õiguserikkumise tunnused: õiguserikkuja õigussubjektsus, tegu (reaalne sündmus, tahtlus, teo vastupidine iseloom õigusnormis prognoositud õiguspärasele käitumisele, kahjuliku tagajärje saabumine:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
