ühiskonnas, religioon- usk soosib paljulapselisi perekondi, väärtused, traditsioonid, arengumaades arstiabi ja üleüldine abi (sünnitoetused, emapalk, suurperetoetused) 3. Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavad tegureid ja too näiteid: Veresoonkonna ja südame haigused, vähk, õnnetused liikluses, enesetapud, vanadus. Arengumaade peamised surma põhjused: AIDS, looduskatastroofid, näljahädad, veepuudus, sõjad. 4. Seleta graafiku abil demograafilise ülemineku teooriat. Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimusega ja suremusega kaasagsele riigile. 5. Iseloomusta rahvastiku arengu etappe ja too välja nende kõige olulisemad tunnused: Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp: kõrge ja väga muutlik suremus. Sündimus on kõrge. Keskmine eluiga madal. Rahvaarv võib kahaneda.
Nõukogude režiim : -takistas kultuurisuhtlust ja igasugust suhtlust -välismaal käimine äärmiselt piiratud, eriti kapitalistlikes riikides -liikumispiirangud olid ka Eestis, näiteks ööseks Tartusse jäämiseks oli vaja eriluba -teatavad esemed või kombed kuulutati kodanlikuks igandiks või natsionalistlikuks väärnähtuseks -mitte mingil juhul ei tohtinud kombineeruda sinine, must ja valge värv Poliitika mõjutas olmet peaasjalikult sõdade kaudu. Ressursid suunati rindele, sõjad tõid kaasa suhkrupuuduse, niiet magusainena kasutati sahhariini. Samuti olid raskused küttepuude,rõivaste ja jalanõudega. Levis komme talumaja ette püstitada lipuvarras ja järjest rohkem lapsi osales skautide või noorkotkaste tegevuses. Mõju kultuurile Natsirežiim ootas, et järgitakse mõningaid asju: - rassiteooria printsiipe -ülistaksid Suur- Saksamaad - sisendaksid usku võidusse - külvatakse põlastust nii juutide kui ka Ameerika ühendriikide ja Suurbritannia vastu
1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal.
uusaaja algus-1453,1492,1640,17saj algus,uusaeg jaguneb-enne suurt prantsuse revolutsiooni(absolutismi aeg),pärast revolutsiooni(industriaalühiskonna kujunemine),muudatused kaubanduses-kuj. kapitalistlikud suhted,kaubandussuhted laienesid,põllumajanduses-lääne ja ide euroopa vahel ilmnesid erinevused,läänes jäi pärisorjus keskaega,idas võideldi selle vastu veel mitu sajandit kuni 19.saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sa...
Valglinnastumine · Madaltiheda linnakeskkonna planerimatu laialivalgumine linna tagamaale. · Transpordivajaduse kasv · Loodusalade hävimine · Kuritegevuse kasv Tõmbetegurid · Suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik · Kõrgem palk · Head elamistingimused · Sugulased, sõbrad, tuttavad Tõuketegurid Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik Madal palk Halvad elamistingimused Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond Looduskatastroofid, sõjad · 192 miljonit inimest elab väljaspool sünnikohta · 3% maailma rahvastikust · 17 miljonit neist põgenikud (pagulased) OHUD · Pikaajaline ühes suunas toimuv ränne mõjutab nii lähte- kui ka sihtkohariigi rahvaarvu ning rahvastiku soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. · Selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Saudi-Araabia Mõjud lähteriigile · Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused
Inglismaa 19. saj Valitses parlamentaarne monarhia. Kardeti et prantsuse revolutsioon kandub üle saareriiki ja toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi. Parlament ja valitsus loobusid uuendustest. Seevastu karmistati tsensuurikirju, kitsendati koosolekute pidamist ning suleti tööliste ühingud. Inglismaa tegi kõik et prantsusmaad sõjaliselt hävitada ja oli kõigi Napoleoni-vastaste koalitsioonide peamine organisaator ja rahastaja. Kui Napoleoni sõjad lõppesid pääses ka inglismaal maksvusele tagurlus. enamik rahvast pooldas revolutsiooniideid ning nõudsid riigikorra uuendamist inglisamaal. Rahvas ei olnud majandusliku olukorra pideva halvenemise tõttu kehtiva valimissüsteemiga rahul. Toorid (olid kuni 1830. aastate alguseni parlamendis ülekaalus) ja viigid konkureerisid võimu pärast inglismaal. Inglismaa vananenud valimiskorraldus jättis tugevad majandusringkonnad parlamendist välja. Nende huvide väljendajad, viigid, nõudsid
Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat. Kaunite ehitiste, olümpiavõitjate ja jumalate kujude ja muude kunstiteoste pärast osutus Olümpia hiljem järeltulevate põlvede jaoks Vana-Kreeka kultuuri varamuks. Olümpiamängud olid Kreeka rahva ülemaalised rahumängud ja nende auks katkestati Kreekas sõjad. Antiikajal toimusid olümpiamängud 293 korral. Kui Rooma kehtestas Kreekas oma ülemvõimu hakkas olümpiamängude üllas mõte kaduma. Rooma keiser Theodosius keelas kõik paganlikud pidustused, sealhulgas ka olümpiamängud. Olümpiaehitised rüüstati. 19. Sajandi keskel tärkas Kreekas olümpiamängude elustamise mõte. Seda ellu viies pani Prantsuse pedagoog P. de Coubertin aluse nüüdisaegsele olümpialiikumisele,
Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass. Samas jäävad renessansiaega ka paljud ühiskondlikud vapustused ja võitlused. Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi - nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks
Kui Machiavelli eelkõige käsitles selle all siiski poliitilisi eesmärke, siis tänapäeval võib sellele teesile toetumist leida mitmetes eluvaldkondades. Poliitika on valdkond mida on läbi aegade peetud üheks kõige räpasemaks. Kas poliitilised eesmärgid on alati õilsad ning mille täide saatmisel andestatakse kõik patud , on omaette küsimus. 20. Sajand Euroopas on meile näidanud milliseid pettusi oldi valmis korda saatma võimule pääsemiseks. Selle tagajärgedeks on olnud sõjad ja rahva kannatused. Isegi meie väikese Eesti maastikul toimub poliitikas räpane mäng . Kui varem hoidsid poliitikud end veel enam-vähem vaos, siis praegu toimub siin pidev vastastele jala taha panemine, poriloopimine, toetuse ostmine-müümine. Kuna võim on magus, siis ei valita vahendeid eesmärgile jõudmisel . Eriti valimiste eel lähevad käiku kõik relvad ja meetodid. Selliste mängudega ei tohi minna üle piiri ja peab arvestama rahva huvidega
alatasa inimõiguste rikkumine. Tolerantsust saavutada absoluutselt kõigis maailma riikides ja eri rahvaste vahel on praktiliselt võimatu. Senikaua kui isegi arenenud riigid ei ole võimelised oma ühiskonnas sallivust tagama, siis veel vähem saaks loota arenenud riikide olukorra paranemisele. Riigijuhid võiksid rohkem rõhku panna sellele, kuidas jõuda positiivsete ja rahumeelsete tulemusteni tolerantsust puudutavate probleemide lahkamisel. Sõjad ja kriisid ei ole kunagi olnud lahendus, seega peaks igaüks mõtlema laiemalt kuidas käitud teistega, käitutakse ka sinuga.
Maailma rahvaarv kasvab ohtlikult kiiresti Ajal, mil inimesed polnud veel paikselt asustunud ning elatasid end korilusest, oli maailma rahvaarv võrreldes praegusega suhteliselt stabiilne. Sündimus ega suremus ei ületanud teineteist märgatavalt, kuigi mõlemad näitajad olid suhteliselt kõrged. Riigid olid veel tekkimata ja inimesed polnud asutanud sobivaid elukohti riikluse arenemiseks. Suuremad sõjad, haigused ning näljahädad aitasid kõvasti kaasa rahvaarvu kiirele vähenemisele ning sünnid jäid surmadele suuresti alla. Üleminek põllumajandusühiskonnale aga andis suurema hoo rahvastiku kasvamisele. Tekkisid riigid, kus inimesed jäid paikseks, arenesid majandusharud ning mitmed tehnoloogilised saavutused viidi aina kõrgemale tasemele. Sündimus, suremus, sisse- ning väljaränne on põhilised rahvaarvu muutumise põhjusi. 1650
olema. Isiklikult ootan tunde, kus saab relvi kokku panna ja lahti võtta, tahaks osata seda, kuid metsas olemise ja seal süüa tegemise tunde ei oota küll, see minu arust natuke üle võlli. Isegi mu ema rääkis, et ka neil olid koolis sõjanduse tunnid, õppisid relvade käsitlemist jms. Ta ütles, et oli parim tüdruk relvakäsitlemises. Ju siis on see sõjaväeline värk meil peres veres, kõik on sellega kokku puutunud. Kui vanemal ajal olid sõjad, siis haarasid kõik relvad kätte, kellel vähegi kätes jõudu oli! See näitas, kui palju inimesed oma kodumaast hoolisid. Eks on ka praegu nii, et kui relv on vaja kätte haarata, siis inimesed seda ka teevad. Need töllmokad, kes sõjaväes käinud pole, lihtsalt kahetsevad seda, sest ei oska midagi ette võtta.
Esimene maailmasõda 1914-1918 I MS oli suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914- 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis polnud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 miljoni sõduri. Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: purunes 4 impeeriumi: Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa, Osmanite riik Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõjas või peale seda. I MS tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel I MS ajal kasutati esimest korda keemiarelvi toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad I MS PÕHJUSED I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: 1. võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast 2. mõjupiirkondade ja asumaade pärast 3. sõda oodati ja ei arvatud selle negatiivset mõju 4. puudusid rahvusvah...
Oma tsunft oli näiteks rätsepail,lihunikel,seppadel,müürseppadel ja paljudel teistel.Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik.Kaupmehed ja lugupeetavamad käsitöö lised olid põhiliselt sakslased.Eestlastel ei olnud linnaasjades õigust kaasa rääkida. Nende hulgas oli palju voorimehi,kandjaid,müürseppi,majateenijaid ja muid lihtsamate ametite pidajaid.Inimeste elu polnud keskajal kerge.Sagedased sõjad, haigused ja arstiabi puudulikkus olid põhjuseks,et surm oli tol ajal sage külaline. Sellest hoolimata armastasid keskaja inimesed palju pidutseda. Allikad:http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elu_keskaegses_linnas_wargirl.htm http://www.annaabi.ee/Elu-keskaegses-linnas-m16616.html
Rahvastiku arvu muutus liivisõjast 18. sajnadi lõpuni Liivisõjast kuni 18. Sajandi lõpuni kõikus eesti rahvaarv märgatavalt, sellele oli mitmeid põhjuseid. Esiteks mitmed sõjad ja lahingud mis toimusid Eesti pinnal , katk ning ka võimud vahetused. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, Enne Liivi sõda elas Eestis 250000-300000 inimest, kuid 1620. aastaks oli see kahanenud
Rahvastiku püramiid 4) Suremust ja sündimust mõjutavad tegurid arengumaades ja arenenud riikides Suremust mõjutavad tegurid: · Rahvastiku vanuseline koosseis · Meditsiini areng · Haridustase(tervisesport, õige toitumine, haiguste ennetamine) · Majanduslikud tegurid(nälg, tööpuudus, elanikkonna sissetulek) · Loodus- ja liiklusõnnetused · Kuritegevus · Sõjad ja poliitilised kontaktid Sündimust mõjutavad tegurid: · Traditsioonid · Haridustase · Religioon · Viljakas eas naiste arv · Valitsuse poliitika 5) Rännetega kaasnevad probleemid, positiivne ja negatiivne külg lähte- ja siirdemaale, rännete põhjused Probleemid: · Kultuuride segunemine · Tööpuudus · Kuritegevus
Nende poeg ja järgmine keiser Friedrich II päris oma vanematelt seetõttu suurema riigi, kui oli ta eelkäijatel. Tema valdused ulatusid Saksamaalt kuni Itaalia lõunatipuni ja Sitsiiliani. Paavstiriik Itaalia keskosas oli nüüd igast küljest piiratud keisri valdustega. Kuna Friedrich II oli üles kasvanud Sitsiilias, siis Saksamaa asjad teda ei huvitanud. Keisri peamiseks sihiks sai kogu Itaalia, sealhulgas paavstiriigi alistamine oma kindlale võimule. Tulemuseks olid lakkamatud sõjad keisri ja paavstide vahel. Mõlemad pooled kuulutasid teineteist korduvalt troonilt tagandatuks. Paavst nimetas Friedrichit isegi antikristuseks ja mürki pritsivaks skorpioniks. Otsustavat tulemust see võitlus aga ei andnud. Alles pärast Friedrichi surma suutis paavst koos oma liitlastega keisrivõimust jagu saada. Pideva võitluse kõrval leidis Friedrich aega ka kultuuri jaoks. Temast sai oma aja Euroopa harituim valitseja, kes kõneles vabalt mitut keelt, kirjutas luuletusi ja tundis
Ma tean isiklikult, et Raha24 omanikud on noored mehed, kes nüüdseks on tohutult rikkad. Samuti on USA väga nutikas, et laenab raha vaesematele riikidele, kes ilmselgelt ei suuda seda tasuda ning USA kaupleb tollelt riigilt maid. Tihtipeale on need just maad, kus on tohutult naftat. Tuleb olla nutikas ning rahaga õigesti ringi käia, sest too on kõikvõimas. Filmi lõpupoole tuleb helgem teema ja räägitakse projektist Venus Project, millega kaob kõik halb nagu sõjad ja kõikidel saab olema hea. Ja selle tagab meile tehnoloogia. Vaakumtunnelites hakkavad sõitma tohutu kiirusega rongid, mis ehitatakse ookeanide põhja, mandritele ja see kulutab palju vähem energiat. Minu meelest on see utoopia. See kõik on nii kallis. Inimesed kaotaksid tööd teenindusasutustes nagu lennujaam. Seda meie valitsused tahavadki? Filmis on tõtt, lausvalet ja ei teagi enam, mida uskuda. Loomulikult see paneb inimesed mõtlema, mis tegelikult meie ümber toimub
1.ristisõdade põhjused Ristisõdade ajajärgul (10961291) oli selle algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid, kuid osa ristisõdu olid suunatud pärast muhameedlaste tugevnenud rünnakud ristisõdijate vastu ja nende positsiooni ebakindlamaks muutumisel Pühal Maal, ka kristlaste vastu, näiteks Neljandas ristisõjas rüüstasid ristisõdijad Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas (Jäälahing). Paavst Innocentius III kinnitas pattude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile ja võrdsustas Vana-Liivimaa palverännaku Jeruusalemma teekonnaga. Keskajal olid Lääne-Euroopas rüütlitel ja aadlikel väga suured perekonnad. (Sellajal
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon toimus 1789-1799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord . Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga. Suur Prantsuse revolutsioon sai alguse eesõigustatud seisuse (vaimulikud, aadlikud) ja rikaste kodanikke vahel, majanduskriis veel aitas kaasa ja absolutistlik valitsemisviis. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Prantsuse revolutsioonil olid nii häid kui ka halbu külgi. Prantsuse revolutsiooni head küljed on monarhia kaotamine, mis tähendas et Prantsusmaal kukutati kuningvõim ja kuningas Louis XVI hukati rahva ees ning loodi vabariik. Feodaalkorra hävimine tähendas, et kaotati ära seisused, mis tõid rahvale rohkem vabadust ja natuke vähem kohustusi
Pealinn viidi küll tagasi memphisesse, kuid teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks. Elukutseline sõjavägi sai alguse. Kuningate võim ulatus ka kaugemale. Pärast keskmist riiki, riik taas lagunes. Uus riik: Taastati riigi ühtsus. Võimsuse hiilgusaeg. Hobukaarikute kasutamine. Sõjaretked Palestiinasse ja Süüriasse. Vaarao Thutmosis 3. Suhted naabritega olid tihedamad. Tähtsaim usukeskus Teeba(paiknes peajumal Amon-Ra) Sõjad Egiptuse ja Hetiitide vahel.Vaarao Ramses 2 sõlmis rahulepingu.(Palestiina jäi egiptusele, Süüria hetiitidele.) Riigi lõpuperioodil suurenes Ülem egiptuses Teeba preestrite võim ja kunginglik võim nõrgenes. Sõltumatud preestrite riigid olid nüüdsest Alam/ülem egiptus. Vaarao võim: Kuninga võim oli piiramatu ja jumala poolt määratud. Kuningas opli seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja ja ülempreester. Kuningas jälgis, et toimiks maailmakorraldus
Isamaa ja tema saatus eesti kirjanduses. Meie isamaa ajalugu on väga keeruline.Eestit on kimbutanud paljud rüüsteretked,mõningad sõjad ja meie üle on võimutsenud mitmed erinevad rahvad.See ei ole jätnud märki ainult inimeste hingedesse ja mälestustesse, vaid sügav jälg on talletatud isegi kirjandusse ja selle arengusse. 19.sajandil sai alguse Baltimaades venestamisprogramm.Selle poliitika eesmärgiks oli piirimaade venestamine. See ei tähendanud ainult seda , et kogu asjaajamine läheb vene keelseks,vaid sellel oli laiaulatuslikum mõte.Selline poliitiline muutus oli Eesti kultuurielule väga rängakas hoobiks
Inimesena oli tal hea süda. Oma parima sõbra surma leinas ta sügavalt. Ta tegi kõik, et oma truud hobust tagasi saada, makstes varastele isegi tasu hobuse tagastamise eest. Alexandril oli naine, kellesse ta kiindus sügavalt, ka see näitab tema siirust inimesena. Kuid Alexander haigestus malaariasse ning teda ei suudetud päästa. Ta lubas jätta impeeriumi kõige tugevamale. Pärast tema surma riik ikkagi lagunes, väejuhtide vahel tekkisid tülid ja vahetpidamata olid sõjad. Minu arvates, ei olnud Alexander valitsejana kuigi pädev, muidu oleks tema Impeerium püsima jäänud ka pärast surma. Ta oli rohkem hea vallutaja ning innustav väejuht, kahtlemata hea südamega inimene. Kindlasti mälestamistväärt.
ning salongis mängimiseks. Varaklassitsismist on ajavahemikus 1760-1780. Sümfoonia 1750.-1760. aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, sarnanes oma eelkäijatega väga vähe. Ta arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Just Haydnit kutsutakse sümfoonia ja keelpillikvartetti isaks, sest andis nende žanrite arengusse olulise panuse. Klassitsismi ajastul toimusid suured muutused Euroopas – põhjuseks Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) ja Napoleoni sõjad. Muutused ja pingelisus ühiskonnas peegelduvad ka muusikas: uued ideed, žanrid, uus väljendusviis, stiil. Eeskujuks seati lihtsad, korrapäraselt liigendatud ning loomulikult tundelised meloodiad, mida saadab lihtne dissonantsidest puhas harmoonia. Uuteks vormideks ja žanriteks olid klassikaline sonaadivorm, rondo, variatsioonid. Klassikaline sonaaditsükkel oli kas kolmeosaline ( kiire- aeglane- kiire) või neljasosaline ( kiire- aeglane- menuett- kiire).
• Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esindajad • Kutsuti kokku rahva esinduskogu • Sätestati kodanike ülddemokraatlikud õigused ja vabadused • Lühendati tööpäeva pikkust Saksamaa ühendamine õ. lk. 130 • Killustatud piirkond, keskajal 300 väikeriiki, keiser valiti • Preisimaa juhtimisel tekib ühtne Saksamaa • Kantsler (peaminister) O.v.Bismarck, kuningas Wilhelm I (1861-1888) • „raua ja verega“ • Sõjad 1860. aastatel Taani ja Austriaga, Preisimaa võidab • 1870 Prantsuse-Preisi sõda, keiser Napoleon III võetakse vangi • 18. jaanuaril 1871 kuulutatakse Versailles lossis välja Saksa keisririik, keiser- Wilhelm I; peaminister O.v. Bismarck 1870 kuulutatakse välja ka ühtne Itaalia kuningriik Sardiinia juhtimisel õ.lk. 126. USA 19.sajandil. Õ. lk.138. • Põhi (farmid, tööstus) ja Lõuna (istandused, orjus) • Uute territooriumite hõivamine (23 uut osariiki);
Tihti on väljaandes märgitud, kas tegemist on uudise või arvamusega. Ajakirjanikud peavad ettevaatlikult käituma rahvuse, rassi, religioossete või poliitisliste kuuluvuste ning soo rõhutamisega. Kui nad ilmutavad ebaõiget informatsiooni, tuleb alati avaldada ka parandus. Muidu tekib lugejatega probleem. Ajakirjanike õlgadel lebab väga suur vastutus ja kohustus. Kuid tihtipeale satuvad nad ka ohtlikesse piirkondadesse. Igal pool on hetkel ärevad ajad. Küll toimuvad sõjad, rahutused jm. Ilma ajakirjanike riskimisteta elaksime me pimedas ja kinnises maailmas mitte midagi teades.
REGILAUL tunnused : esikohal sõnad ehituse aluseks värss (põhivorm 8silbiline, igale silbile vastab viisi 1 noot) viis: lihtne, heliulatus väike (35) lauldakse koori ja eeslaulja vaheldumisel rütm on vähe vahelduv neljajalgne trohheus kindel autor puudub parallelism e mõttekordus naiselik alg riim arhailine keel Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus liigitus: töölaulud (suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi virkusega) tavandilaulud (pulmad, kalendripühad, itkud) jutustavad laulud lüürilised laulud (eluolud, tunded) laste ja hällilaulud 1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud 2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHVALAUL Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine tunnused: eepiline sisu ja ...
Miks põlgavad juudid Jeesust? Margus Toots Kes või mis on Messias? Messias on isiksus, kes on saadetud maa peale, et tagada ülemaailmne rahu ja usk jumalasse... Täpsemalt ütleb Piibel, et ta teeb järgmist.... 1. Ehitab Kolmanda Templi (Hesekiel 37:26-28) 2. Kogub kõik juudid tagasi nendi kodumaale, Iisraeli (Jesaja 43:5-6) 3. Viib ellu ülemaailmse rahu... lõpetades rõhutuse, sõjad ja nälja. Sest ütleb ju Piibel: "Rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima." (Jesaja 2:4) 4. Levitab ülemaailmselt teadmist ja usku Iisraeli jumalasse, ühendades maailma rahvaste virr-varri üheks. Sest Vanas Testamendis on kirjas järgmine: "Sel päeval on Jehoova ainus ja tema nimi on ainus." (Sakarja 14:9) Ajalooline fakt on, et Jeesus ei täitnud ühtegi neist... Kui kristlased on arvamusel, et see juhtub peale Jeesuse maale naasmist, siis
Romantism Romantism levis Euroopas 18.sajandil (millal?) Romantism vastandus talle eelnenud klassitsism (mille?) seadus- ja mõistuspärasusele. 17. sajandil valitsenud klassitsismis otsustas ilu üle kirjanduses mõistus, mitte tunded. 18. sajand, eriti selle lõpp tõi suuri muutusi Euroopa ja kogu maailma rahvaste (kelle?) ellu. Prantsuse revulotsioon (mis?), Napoléoni sõjad ja sellega kaasnenud vabadusliikumine, Ameerika (mille?) Iseseisvussõda, mis viis Ameerika-Ühendriikide (mille?) loomiseni need on sündmused, mis muutsid pöördumatult maailma. Romantism, mis sai alguse eeskätt Saksamaalt (kus?) ja Inglismaalt, levides kiiresti ka väljapoole Lääne-Euroopat, taotles isiku- ja loominguvabadust, seades esikohale kunstniku ainulaadse maailmanägemise, rõhutas tundeelu (mille?) tähtsust, kujutatava erakordsust, väärtustas rahva loominut (mida?). Romantismiaja kirjanikud idealise...
mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine. Püha Martin ja kerjus Tintoretto (1518 - 1594) - On Veneetsia kunstnik, tuntud oma usulise sisuga hiigelpiltide pooles.Teostele on omane rahutus, ebasümmeetrilisus, heleda ja tumeda kontrast ning teatraalsed valgusefektid, Tihti on piltide kesk osa tühi. Püha õhtusöömaaeg Taust: Majandus: religioosed sõjad, reformatsioon oli katoliku kiriku vastu. Majanduslik vapustus. Linnade iseseisvuse häving. Üldiselt oli manerism kunstiajaloo langusaeg kuna esinesid plagiaat teosed. Ühiskond: üleliigne kasutamine erinevates stiilides nii kunstis, kirjanduses kui ka muusikas, esines keerukus. Varamanerismi artistid, kes töötasid Roomas (1520a) põgenesid sõjalise sündmuse Sack of Rome tõttu. Toimus konflikt Charles V ja War of the League of Cognac vahel
taastamiseni. Jõuline rahvaliikumine võttis Eestis Rahvarinde vormi ning seejärel asutati need ka Lätis ja Leedus. Moodustati rahvarinde esindajate poolt Balti Nõukogu, et järgnevalt kooskõlastada ühist tegevust. Selle keti abil said ka Balti riigid oma suhteid arendada ja neid paremaks muuta. Balti rahval olid siiski sarnased tulevikutaotlused ja me olime ajalooliselt väga sarnased. Kõigist meist on käinud korduvalt üle erinevad sõjad ja meie olime ainsad riigid kes kaotasid Teises maailmasõjas pooleks sajandiks oma iseseisvuse, aga see tegelikult lähendas meid kõiki. Vabadus tuli nüüd tagasi saada ja selline rahva meeleavaldus andis sellele väga hea võimaluse. Minu meelest oli Balti kett väga otstarbekas ja hea meeleavaldus. Balti riigid tahtsid omale vabat riiki, nad ei tahtnud kellegi pinge all olla. See meeleavaldus aga ühendas kõiki Balti
Reformatsioon Martin Luther Sündis 1483. aastal Saksamaal Eislebeni linnas. 1505. aastal asus õppima Erfurdi ülikooli õigusteaduse valdkonda. Ohtlik olukord pani Lutheri mõtlema kloostrisse minemisega. Isa pettumuseks valis Luther enda südamehääle. 1505. aasta juunipäeval pääses Luther eluga ja 15 päeva pärast asus poiss augustiinlaste kloostrisse. Martin Luther ei sallinud juute ja moslemeid. Luther mõistis, millised kloostrid tegelikuses on. Indulgentide müük 1517. aasta algas indulugentide müük. Rahvas uskus, hinge lunastavat dokumenti. Müügist saadud raha Rooma Peetri kiriku konstrueerimiseks. Martin luther otsis piiblist midagi, mis viitaks puhastustulele või võimalusele endale taevas koht osta. Martin Luther kirjutas 95 teesist koosneva pamfletti. Peapiiskop tunnistas Lutheri viivitamatult ketseriks. 1518 aasta oktoobris avaldas Luther vastumeelt paavstile. 1520. aasta juunis andis paavst Leo välja kirikust väljaheitmise bulla. ...
Iga asi vajab hoolt, et ta säiliks tervena ja kaua. Planeet Maa vajab seda samuti. Inimtegevuse roll Maa keskkonna säilitamisel on suur. Inimene saab palju ära teha, et elutingimused meie planeedil püsiksid kaua normaalsena. Kuidas peaksid inimesed toimima, et ka järeltulevad põlved saaksid elada Maal täisväärtusliku elu? Väga paljud inimesed elavad tänases päevas ega mõtle homsele ja ülehomsele, rääkimata kümnete aastate peale. Juba kaua aega tagasi, kui toimusid suured sõjad, maeti ohtlikud jäätmed sügavale maa alla või vette. Paljud jäätmed on sellised, mis ei lagune, vaid hakkavad tekitama erinevaid ühendeid. Näiteks rauast terad võivad hakata roostetama ja selle käigus reostub vesi. Pere läheb nädalaks puhkama, selle ajaga tekib suur hulk prügi ja kui inimesi pole õigesti kasvatatud, siis see prügi jäätakse metsa. Kaua laguneb prügikott looduses? Mugavad inimesed ostavad peres kõigile autod ja sõidavad lühiksed teed autoga. Ei mõelda,
Eesti keele jätkusuutlikus Eesti keel on jäänud püsima, aga keelt on mõjutanud mitmed tegurid: teised keeled ja ajaloolised sündmused. Kas eesti keel on ikkagi jätkusuutlik? Eesti keel on olnud ajaloo jooksul mitu korda ohustatud. Seda on ohustanud sõjad, näljahäda ja katkuepideemia. Neil perioodidel kahanes rahvastik tohutult. Muistse vabadusvõitluse käigus langes eestlaste arv ligi poole võrra. Veel suurem langus oli Liivi sõja ja sellega kaasnenud katkuepideemia perioodil. Rahvaarv langes umbes 300 000-lt 120 000- ni. Eesti keel taastus kiiresti, aga kahanes jälle uute sõdadega ja näljahädadega. Eesti keel on praegu igati jätkusuutlik, kuid eesti keele- ja kultuurikeskkond on väike, mistõttu on see kergesti haavatav
Eesti keele jätkusuutlikus Eesti keel on jäänud püsima, aga keelt on mõjutanud mitmed tegurid: teised keeled ja ajaloolised sündmused. Kas eesti keel on ikkagi jätkusuutlik? Eesti keel on olnud ajaloo jooksul mitu korda ohustatud. Seda on ohustanud sõjad, näljahäda ja katkuepideemia. Neil perioodidel kahanes rahvastik tohutult. Muistse vabadusvõitluse käigus langes eestlaste arv ligi poole võrra. Veel suurem langus oli Liivi sõja ja sellega kaasnenud katkuepideemia perioodil. Rahvaarv langes umbes 300 000-lt 120 000- ni. Eesti keel taastus kiiresti, aga kahanes jälle uute sõdadega ja näljahädadega. Eesti keel on praegu igati jätkusuutlik, kuid eesti keele- ja kultuurikeskkond on väike, mistõttu on see kergesti haavatav
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 19. sajandil peetud Napoleoni sõjad tõid endaga kaasa väga olulisi muutusi kogu Euroopas. Nendesse sõdadesse kaasati peaaegu kõik Euroopa riigid. 1806. a. moodustatud sõjaline Reini Liit, mille liikmed pidid Prantsusmaale sõdureid andma, koosnes 16 Prantsuse kontrolli all olevast Saksa riigist ning selle protektor oli Napoleon. Vastutasuks sõduride andmise eest, said mõned riigipead kõrgema staatuse. Näiteks Baden ja Hassen said suurhertsogkondadeks nind Württenberg ja Baieri kuningriikideks. Reini Liit pidi
KLASSITSISM Muutused Euroopas · Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) · Napoleoni sõjad (1799-1814) · Prantsuse valgustusfilosoofide mõju (Rosseau, Voltaire) -Olid vastu ühiskonna seisuslikele korraldustele -Olulised inimese loomupärased omadused -Võitlesid hariduse ja loodusteaduste arengu eest · Inimese religioossus seotud isiklike usuliste veendumustega, mitte kirikuga · Õukond ja kirik polnud enam määraval kohal Eeskuju antiikkultuurist · Väljenduses ja vormis otsitakse: lihtsust
erinevates riikides Inglismaa lords ja gentry Hispaania grand ja hidalgo Saksamaa Herr ja Ritter Prantsusmaa baron ja chevalier Aadlilinnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaim väline ilming oli aadlilinnus Rajamine sai hoo 9. sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes Linnus ehitati mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toiduvaraga. Vaenused aadlike omavahelised sõjad Turniir Aadli ühiskondlik funktsioon oli sõdimine, sõjakäik tähendas aadlikule kõrghetke kuulsus ja au. Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil see oli ettevalmistus sõjaks Turniiril võideldi mitmel viisil: ratsakahevõitlus ja jalgsivõitlus Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Kasvatus
linnad. Perioodi, mil kreeklased Valitsesid Idamaade üle, nimetatakse hellenismiperioodiks. Sõna Hellenism tuleb sellest, et kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks, mis nende jaoks tähistas madala kultuuritasemega orjasid. Hellenismiperioodil tekkis palju kreekapäraseid linnu Mesopotaamias, Iraanis, Kesk-Aasias ja ka Induse ääres. Sulati ühtseks kreeka keelt rääkivaks rahvaks ühiste kommete ning tavadega. Pärast Aleksander Suure surma toimusid sõjad, mille käigus tekkisid kolm hellenistlikku suurriiki : Egiptus, Selekuiidide riik, mille keskmeks kujunes Süüria ja kolmas oli Makedoonia, mille võimu alla jäid Kreeka linnriigid. Idamaadesse rännanud hellenid rajasid tihti uusi asulaid, mis hiljem kujunesid suurteks ja rahvarohketeks linnadeks. Suurimaks kujunes Niiluse suudmel asunud Aleksandria. Kreeka jumalad olid antropomorfsed, täpselt nagu ka Mesopotaamias. Jumalad olid inimesekujulised ning neil olid inimlikud omadused
Kreeta-Mükeene periood 2000-1100 ekr(minoiline tsiv ; mükeene) Tume ajajärk 1100-800 ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) Arhailine periood 800-500 ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus (Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) Klassikaline periood 500-338 ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg; Peloponnesose sõda; Sparta ülemvõim; Makedoonia sõda ) Hellenismiperiood 338-30 ekr(uus ajajärk; Aleksander II). ||Minoiline- lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. ||Mükeene- sõjaline üleolek (hobused&kaarikud), Kreeta saare vallutus, mionoilisest võeti omaks lossikultuur, lineaarkiri, kreetane olme. Kreeka Homerose Ilias (lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest), Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või spordivõstlused. Delfi oraakel- Püütia istus templi tagumises ruumis...
Ega õige ja vale reegleid. Et maailmast saaks maailm, tuli luua kord. Seda nimetasid kreeklased Kosmoseks ja kosmos thendab ka ,,midagi ilusat", mingit kaunistust. Kreeklased armastasid korrastatud maailma mägede, tasandike, jõgede ja meredega, loomade ja taimedega ning inimeste linnadega selle sees. Inimeste seadustel ja tavadel põhinev kord peegeldas looduse korda. Ent kord ei jää kunagi alatiseks püsima, nagu ütles poliitiline kogemus: kodanike või linnade vahel võisid puhkeda sõjad, need olid veel hullemad, kui looduskatastroofid, sest poliitilise korrata oli kõik segi ja kellelgil polnud kindlustunned oma elu suhtes. Nõnda kartsid kreeklased alati Kaose tagasitulekut ning lootsid jumalike jõudude abile, mis pidi Kaose jõude vaos hoidma. Algkaosest tekkis Ge ehk Gaia (Maa) ja samuti Tartaros (allmaailm) ja Eros (armastus). Sama ürgsed Kaose lapsed olid aga Pimedus ja ö. Gaia oli
Kas Eesti riik oli edukas aastal 1920 ? Sõna edukas on minu arvates väga lai mõiste. Edukust saab mõista väga mitmetel eri aladel. Kuna jutt käib Eesti ajaloost, siis esimese asjana meenub alati sõnaga edukas sõjad ning rahude saavutamine. Kuid riik teeb ka siseseid saavutusi, milleks võivad olla iseseisvuse saavutamine, Vabariigi esimese põhiseaduse ning ka teiste seaduste vastuvõtmine, kultuuri/ teaduse arendamist, haridusolude parandamist jne. Landeswehri sõda oli sõda Võnnu all, kus eestlased surusid saksa rügemendid tagasi ning jälitasid neid Riiani, kus sõlmiti lääneriikide nõudel rahu. See tähistas eestlase sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutuspäeva 23
Suuremetele kaunistatud savitahvlitele kirjutati seadusi ja pandi kirja tähtsamaid sündmusi. Väiksemaid ja lihtsamaid tahvleid hoiti koos lihtsas savist anumas. Kaunistatud tahvlite anumad suleti pitseritega. Nõu peale tehti märge selle sisu kohta. III aastatuhandel e.m.a. vallutasid Mesopotaamia akadid, kelle kuningas Sargon allutas sumerite linnriigid oma võimu alla. 18 saj.e.m.a. , suure valitseja Hammurapi ajal , sai tähtsaimaks kultuurikeskuseksBabüloni linn. Toimusid erinevad sõjad jne... Mesopotaamlased olid imetlusväärsed ehitajad. Linnades olid korralikud tänavad, ehitati templeid ja valitsejate losse. Osati laduda võlve ja kaari. Sai tavaks, et iga valitseja lasi endale palee ehitada. Need olid tohutud mitmesajast siseõue poole koondunud ruumist koosnevad ehitised, väljastpoolt akendeta ja piiratud sakiliste müüridega. Paleede seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu .Valitsejad olid kujutatud suurematena ja külgvaates
Inimesed on samuti kurvad ja lootust kaotamas. Indrek Kallaste põgeneb Rootsi. Toomas Roo armub hoopiski Adele õesse Maretisse. Saksa okupatsioon – (12.osa) Mitmed tegelased saavad surma. Tallinn saab tunnikeseks iseseisvuse. Eesti aastapäeva eri – (13.osa) kogu osa näitab Toomase õepoja Siimu ja tema sõprade tegemistest Eestis Saksa-Vene sõja ajal. Siim põgeneb Soome. Draamaseriaali põhiidee – Elu võib olla väga ebaaus ja karm, tulevad sõjad ja surevad meie lähedased, kuid meie elame edasi: naerame, nutame, armastame ja vihkame ning siis vahepeal ka meenutame. Kuidas näidet kasutada arutlevas kirjandis? Seriaalis on väga palju juttu patriootlikkusest, mis on väga lai ja hea teema kirjandiks. Seriaali suurim teema oli armastus, mis on tegelikult üleüldse kõige alus. Nii palju siis oma riigist. Klaasist oli ta - pillad korra maha ja ongi katki – Indrek Kallaste.
ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKAEG KÕRGKESKAEG HILISKESKAEG ….-11. Sajand 11.saj-13 saj lõpp 13.s II POOL-15-16.saj vahetus
Ülejäänud kodanikud olid pebleid-olid ka riikad aga mitte väga, olid patriitsite kliendid, piirati nende õigusi. Rooma vabariik kogu rahvas võttis osa valitsemisest,res publica tähistas vabariikliku korraldust,riiki juhtisid riigiametnikud e magistraadid ja vanematenõukogu-senat,riiki juhtisid targad ja avalikusele tuntud inimesed. Vallutussõdadega sai roomast kogu vahemere ümbrust hõlmav suurriik,pidevad sõjad ja võimu hoidmine vallutatul aladel vajas alalist sõjaväge,seetõttu koosnes nüüd rooma sõjavägi elukutselistest sõjaväelastest.riigis puhkesid kodusõjad,senat kaotas oma autoriteedi,oli vaja kes sõja lõpetaks,sellesk oli aucustus,kes võitis oma vastased kehtestas riigis ainuvõimu,algas keisriigi ajajärk. Armee koosnes nüüd elukutselistest palgaväelastest,kuid ülesehitus,relvastus ja võitlustaktika sama. Alates puunia sõjatest oli
1815.aasta juunis Brüsseli lähistel toimunud Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed. Napoleon oli võimul olnud 100 päeva, ta loobus uuesti troonist ning saadeti kaugel Atlandi ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu unustatud Püha Helena saarele, kus ta 1821.aastal suri. 11. Napoleoni sõdade positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Euroopale. - + · Sõjad nõudsid tohutult palju · Aitasid kaasa Prantsuse inimelusid revolutsiooniideede levikule ja · Laastas majandust rahvaste vabaliikumisele · Euroopa murenes · Prantsusmaa sai eeskujuks paljudele teistele riikidele
ja suurenes maa vahetute harijate õigus maale. 17. saj tekkis juba eraomandus. Killustatus tõi kaasa ka negatiivseid tagajärgi. Hiina elas sel ajal läbi mitmeid ebaõnnestumisi, segadusi ja sisevaenu, samuti kestis võitlus piiriäärsete barbarite vastu. Impeerium oli huku äärel, kuna vasallriikide valitsejad püüdsid laiendada oma valdusi naaberpiirkondade arvel. Keskvõim nõrgenes peaaegu kokkuvarisemiseni, kestvad sõjad vürstide vahel kurnasid maad, vähendasid elanike arvu ja madaldasid üldist kultuuritaset. Moraal langes: usk sattus põlu alla, seadused ei toiminud, nõrgemaid rõhuti. Levis varastamine ja röövimine, lakkamatud sõjad. Rahvas pidi aga andma valitsejatele vahendeid suurejooneliste pidude korraldamiseks. Seetõttu tekkisid erinevad õpetused, mis esitasid ühiskonnaelu parandamise retsepte. Tekkisid
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-157. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit ? Krimmi sõda- talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused. Napoleoni sõjakäigud- andis mõista, et pärisorjuslik süsteem on iganenud
sest provintsid olid arenenud rahvas eksportis seda ja ise ning neil ei olnud rahakott nii tarbis saadusi. väike. 3. 5 märksõna araablaste kultuuripärandist Kartograafia, niisutussüsteemide õpetamine, farmakoloogia, astroloogia, alkeemiaPikem lause mõistega, mis iseloomustab ajastut: partheon, puunia sõjad, pärisori, Hansa Liit ja toomkool. 4. Kirjuta mõiste ja lause mis selle ajastut iseloomustab. Partheon - Ateena akropolil asuvat Partheoni peetkase Vana-Kreeka tähtsaimaks ehitusmälestuseks Puunia sõjad - Puunia sõja tagajärjel sai Roomast Vahemere tugevaim riik. Pärisori- Pärisorjal polnud õigust abielluda, kuid tal oli õigus omada vallasvara. Hansa liit - Hansa liit oli riikidevaheline sõjaline ning majanduslik liit. Idast imporditi enim karusnahka ning läänest itta vaha.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
