Maalikunst 1960-ndate alguseks oli Warholist saanud väga edukas reklaamide illustraator. Eriti populaarsed oli tema detailsed ja elegantsed joonistused I. Milleri kingadest. Kuid Warhol otsis midagi, mis teda teistest kunstnikutest täielikult eristaks. Ta sõber soovitas maalida asju, mida ta kõige rohkem armastas. Nii saidki Campbelli supipurkidest, mida Warhol enda väitel pea iga päev lõunaks sõi, maalide teemaks. Ta armastas kuulsusi ning seega pani nad ka oma maalidele. Sellest kujunes välja tema hilisem stiil. Enamasti kasutas Warhol siiditrükitehnikat, kopeerides siis seda mitmeid kordi ja värvides seejärel erksate värvidega. Ta ei seletanud kunagi ühtegi oma tööd lahti ega väitnud, et ta maalidel on sügavam tähendus olles öelnud lause: "Lihtsalt vaadake minu maalide pealispindu ja mind ning seal ma olengi. Selle taga ei ole mitte midagi."
huvides midagi madalamat. Ta oli pidevalt palavikus ning ta ka tegutses äärmiselt palavikuliselt näiteks, jagas oma raha ilma mõtlematta kõigile, samas hakkas jälle hiljem seda kahetsema. Näiteks esimene kord, kui ta käis Katarina Ivanovna juures pani ta akna lauale nii palju raha, kui tal tol hetkel pihku hakkas. Pärast hakkas ta seda jällegi kahetsema, et tal enalgi läheb seda vaja.( Lk 28) Raskolnikov sõi väga harva ning sellest ka arvatavasti tingitud tema pidev nõrkus ja tervisehädad. ( raamatu alguses polnud ta kaks päeva peaaegu mitte midagi söönud. Hiljema haiguseajalgi keeldus söögist) Teenja Nastja tõi talle ikka vahel kaastundlikkult teed, suppi ja leiba. Kõrtsis olles tellis ta oma niigi vähese raha eest õlut, selle asemel, et süüa osta. Kõrtsis käis ta tavaliselt harva, kuna need oli tema arvates liialt rahvarohked kohad. (Klaas õlut või tükk kuivikut)
Tuulispeaks muundumise tõttu suri teoses kilter. Näkk oli pahatahtlik olend, enamasti naine, kes elas vees. Ta hirmutas või meelitas inimesi, et neid kätte saades uputada. Kuid kui inimene ei kartnud teda, andis talle varanduse. Nii said Imbi ja Ärni omale kaks kullakotti, mille saamisest nad ammu olid unistanud, kui Liinat päästmas käisid. Nad andsid heast südamest ühe kullakoti tüdrukule, sest neil oli temast kahju. Külmking oli koeralihast tehtud koll, kes sõi inimeseliha. Teoses õnnestus külmkinga lollitada aida Oskari naisel, kes andis olendile lapse asemel põlle rinna alt. Libahunt oli hundiks muundunud inimene. Liina armastas käia libahundiks, et tunda vabadust ning näha kubjast, kuid enamasti käidi libahundiks sellepärast, et ise enda perele liha valida, krattidest ei piisanud ja neid ei usaldatud nii palju. Tondid olid hinged, kes hirmutasid inimesi. Enamus olendid peletas eemale ristimärgi tegemine ja jumalasõna lausumine.
Suvel oli põhiliseks joogiks taar ja rokk. Linnasetaar täitis tihti õlle aset. Magekahi / peesitus oli tavandijook pulmades. Naised keetsid pulmades enestele õlut ja lõikasid sinna sisse leivatükke, mõnel pool ka sibulat ja peale pandi võid. Nad tõstsid paja keset tuba, istusid selle ümber ja sõid lusikaga. Söömiskomme 19. sajandi lõpus suurtalude tekkimise aegu hakkas sagenema komme, et pererahvas sõi eraldi teenijarahvast, mida mujal Eestis ei esinenud. Mulgimaa vanad toidud - mulgi kapsad, mulgi korbid, mulgi puder ja kama, on hiljem saanud tuntuks üle Eesti. Igas peres tehti toitusid oma retsepti järgi. Nii võib ka mulgi kapsaid, mulgi putru ja korpe valmistada väga erinevat moodi.
arenenumaid riike Venemaal, laiened tööstus ja põllumajandus, toodete saatmine vene turule, hakkas linnade eestistumine Poliitlised-1905 rev. Äratas rahva poliitisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia, hakati looma erakondi esile kerkisid eestlastest poliitikud, tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnavalitsuses, arenes koooperatiivliikumine mis andis ühistegevuse ja dem. kogemusi Rahvusvahelisel-impeerimuid nõrgestasid üksteist, 1ms sõi soodsa olukorra omariikluse tekkeks, soome iseseisvumine, eestist mobiliseeriti sõtta 100 000 meest 2. Jaan Poska Jaan Tõnisson Jüri Vilms Johan Laidoner Konstatin Päts •Eesotsas eesti •Oli Eseti •Eesti riigimees •Kuulus •Eesti vabariigi kubermang riigiteadlane, •Eesti esimene põllumeestekogud esimene president •Eesti poliitik,ja kohtuminister e rühma •
alla. Punamütsike korjab lilli, sattudes üha Punamütsike korjab pähkleid, lippas liblikate sügavamale metsa. järele ja pisikesi lilli. Peale vanaema ja Punamütsikese söömist jäi Hunt jäi punamütsikest ootama ja kui lapseke oli hunt vanaema voodisse magama. talle piisavalt lähedal, sõi ta punamütsikese ära. Kütt lõikas kääridega magava hundi kõhu lõhki. Punamütsike tõi kive, mis pandi hundi kõhtu. Ärgates püüdis hunt põgeneda, kuid kukkus surnuks kivide raskuse tõttu. Loo lõpus mõtles Punamütsike: "Eluilmaski Loo lõpus: Jäigi punamütsike ja vanaema hundi ära taha enam üksinda teelt kõrvale metsa kõhtu. joosta, kui ema selle sulle on ära keelanud."
Teose peategelaseks on lapsik ja õrn Leeni, kes ei mõistnud hästi täiskasvanute maailma. Tegevus leidis aset kevadel tüdruku talus ning jõe kaldal. Ühel kevadpäeval leidis Leeni ennast taas unistamast, kui ta nägi aias suudlevat paari, kelleks olid ta õde Marie ja karjus Kustas. Ta tundis, et ta justkui hakkas mõistma armastust ning ta tahtis seda ka ise kogeda. Seetõttu otsustas ta avaldada muljet jõe ääres kala püüdvale Vidrikule, viies talle võileiva. Poiss sõi küll võileiva ära, kuid jäi tüdruku suhtes ükskõikseks ning see murdis tüdruku südame. ,,Suveöö armastus" Selles teoses oli peategelasi kaks: noor Maali ning temast vanem Kustas, kes olid teineteisse armunud, kuid tüdruk ei tahtnud seda tunnistada. Sündmustik leidis aset suveööl aidas ning veskis. Maali magas aidas, kui kuulis, et keegi tema nime hüüab. See oli Kustas, kes tahtis, et Maali ta aita laseks. Maali poissi sisse ei lasknud ning poiss ütles, et lahkub
"Kui sul abi tarvis on, siis kutsu mind." Eilest metshärga meele tuletades mõtleb ta: "Oleks see härg nüüd siin, küll see jooks selle jõe tühjaks!" Silmapilk olnud metshärg seal, joonud jõe tühjaks ja läinud oma teed. Noormees läinud kuivi jalu jõepõhjast läbi ja reisinud edasi. Kirik olnud juba kaunis ligi temale näha, kuid korraga jälle häda: suur müür ees, ei saa enam edasi. Noormees mõtelnud: "Oleks see suur metssiga, kes eile minuga ühes sõi, siin olema, küll see müüri ära lõhuks!" Jälle silmapilk olnud metssiga sääl ja lõhkunud müüri nii ära, et hobuse-vankriga oleks võind läbi sõita. Noormees läinud läbi müüri kiriku poole edasi. Metssiga lõhkunud ka kiriku müüri maha ja noormees läinud vabalt kiriku. Kirikus näinud ühte lindu siia ja senna lendama, aga mis teha, ei saa kuidagi kätte! Mõtleb: "Oleks see kull, kes eile minuga ühes sõi, siin olema, küll see ta kinni võtaks!"
talle räägiti et seal oli suur mõis olnud ja et mõisnik oli surnud ja peale tema surma ei olnud majas enam ühtegi kopikat aga maa alt kuuldi rahaklõbisemist. Ja et keegi ei julge sinna minna raha otsima. Rehepapp läks üksi jõudes kohale läks ta kusilt alla korraks ehmata teda must kass, ta arvas et see on see kass kes meremehe tappis aga ta ei lasknud ennast heidutada. Siis jõudis ta ruumi kus oli mitu ust ta läks sitsmendast uksest sisse ja sõi seal, mingi aja pärast oli see sama kass seal aga rehepapp ei lasknud ikka ennast heidutada ja kass jooksis minema. Tuppa tuli neli meest ja panid surnuraami maha aga rehepapp sõi oma körti edasi. Rehepapp võttis surnuraamist mehikese välja ja pani ta kamina juurde sooja ja mees ärkas ellu. Hiljem kutsus mees rehepappi endaga kaasa tänutäheks. Nad läksid keldrist sisse siis andis vanamees rehepapile kolm päeva aega et ta raha hunniku kahte hunnikusse laoks ja
-3- Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Ta näris mõne silmapilgu põrandal kõhuli lamades ja esimeste käppadega Keset hämarat tuba kükitas Huhuu ja sõi salatilehte, mõlema käega sellest konti hoides. Kuid sellest tuli ainult vesi suhu. kinni hoides. See lõppes otsa. Siis vaatas ta ümber ja nägi suurt purpurset vaipa, Siis jättis ta köndi sinnapaika, tõstis koonu ja vaatles aknaid. Ta südant mis oli visatud üle tagatuppa viiva ukse. pigistas valu ja mingi hirmus aimus
-3- Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Ta näris mõne silmapilgu põrandal kõhuli lamades ja esimeste käppadega Keset hämarat tuba kükitas Huhuu ja sõi salatilehte, mõlema käega sellest konti hoides. Kuid sellest tuli ainult vesi suhu. kinni hoides. See lõppes otsa. Siis vaatas ta ümber ja nägi suurt purpurset vaipa, Siis jättis ta köndi sinnapaika, tõstis koonu ja vaatles aknaid. Ta südant mis oli visatud üle tagatuppa viiva ukse. pigistas valu ja mingi hirmus aimus
ta. Imbi, Ärni ja Liina leiavad 3 kullakotti. Rein, teada saades, et Endel on uus kubjas, laseb mehikestel kotist Endli napilt surnuks peksta. Rehepapp maksis Vanapaganale oma sõprade eest kätte ja lasi huntidel Vanapagana tappa. Endel lõikab Reinu koera kõri läbi ja sureb, kuna mehikesed kotist peksid ta surnuks. Jaan lasi armuleivaga kirkuust ja muutub selle tagajärjel võimsaks. Selle jõuga peksis ta läbi Kaarli, jõi viina, vägistas Luise mõisas ära, sõi seepi ja läks ära magama. Tegelased Rehepapp Sander - väga tark, kaval ja mõistlik Hans kubjas, varastas, kuid preili armastuse nimel oli kõigeks valmis Räägu Liina virk ja mõistusega neiu, armunud Hansu Jaan rumal sulane, labane,naiivne Oskar ahne, pettis kõiki ja varastas Räägu Rein ahne ja rahvus- meelne talumees Imbi ja Ärni paarikene, kes koguaeg varastas kõigi tagant, ahned
Mäeküla piimamees. E.Vilde kirjutas romaani "Mäeküla piimamees" 1916. aastal, ajaliselt just enne Eesti Vabariigi välja kuulutamist. Nagu ka paljud tema eelmised teosed, nii kritiseerib ka see kodanlust tollel ajaperioodil. Raamatu põhikonfliktiks on naine Mari, kellesse on armunud mõisnik Kremer, kuid kes on abiellus talupoeg Tõnu Prillupiga. Prillupil on aga egoistlikud kavatsused Mari suhtes ja seetõttu üritab ta Mari sundida mõisnikuga vahekorda astuma, mida naine ka lõpuks teeb. Selles kirjandis ma proovingi selgitada Mari motiive seda sammu astudes. Mari ole tolle aja kohta päris kena väljanägemisega ja küllaltki huvitava iseloomuga. Ta oli palju eneseväärikust, mis ei lubanud tal end pilgata ja käskida lasta. Tolle aja perekonnas oli mees naise üle valitseja. Mari teadis seda, kuid hakkas sellele vastu. Esimest korda võib Mari sellist iseloomu märgata juba tema esimesel kohtumise Kremeriga, kui Mari mõisas aknaid pesi. Kremeri kü...
November ", mis andis eesti keelde sõna rehepaplus ning see teos istub siiamaani Eesti raamatumüügi edetabelites. ,, Rehepapp " pajatab lugejatele eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. See on romaan Eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Peategelaskes on vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Raamat algab sellega kuidas sulane Jaan sõi seepi ning piinles valudes. Teoses kirjutatakse tavalisest külaelust ning krattidest. Selle sai endale nii: sa pidid valmistima kratti keha, siis minema ristteele ning vilistama, siis ilmub Vanapagan ning te sõlmite tehingu, millega sa annad talle kolm veretilka ning lubad peale surma põrgusse minna. Krattide ülesanndeks oli varastada oma peremehele. Rehepapp aga andis inimestele vere asemel kolm sõstart vere asemel, millega inimesed Vanapagana üle kavaldasid
Lewinil tuli leida uurimuste tarvis raha väljaspoolt ülikooli, mistõttu viibis ta ka tihti oma tööst eemal. Mitmesugused fondid olid nõus Lewini tööd rahastama tingimusel, et uurimusel on ka praktiline tulem. Sõltuvus rahast võib olla põhjuseks, miks Lewin tegeles sotsiaalprobleemide uurimise ja lahendamisega. Ühel päeval, kui Lewin koos oma õpilastega kohvikusse läks, märkasid nad üht huvitavat asja. Seltskond istus mõnd aega kohvikus, ajas juttu, jõi kohvi ja sõi kooki. Mingil hetkel telliti arve. Ettekandja, kes ei teinud märkmeid, teadis täpselt, kes ja kui palju tellis ning esitas siis arve. Mõne aja möödudes pärast arve tasumist paluti ettekandjal öelda, kes ja mida tellis. Ettekandja aga ei mäletanud seda enam, põhjendades seda arve tasumisega. Lewin kasutas välja teooriat selle näite seletamiseks. Välja teooria keskseks ideeks on uurida indiviidi oma "väljas". See "väli" ehk "eluruum" on tegutsemise
vasakpoolsetesse parteidesse, saadeti tuhandete kaupa koonduslaagritesse, eriti uue reziimi esialgse kujunemise aegu 1933. aastal. · Juudid langesid põlatud vähemusena terrori alla. · Aastate 1938 ja 1943 vaheline ajajärk oli kõige saatuslikum Saksamaa traumaatilises hilisajaloos. Need olid aastad, mil Hitleri võim oli absoluutne. · 1943. aasta algul kannatas Hitler jäiga vastuseisu ajal kindralitega tõsise närvide ülepingeall. · Sel ajajärgul sõi Hitler üksinda ja lahkus oma siseruumidest nii harva kui võimalik. · Ta magas halvasti. Tema ainsaks puhkuseks olid lühikesed jalutuskäigud koeraga. · Sõja kahel viimasel aastal meenutas Hitler üha enam inimvaret. · Tema kalduvust raskemeelsusesse soodustas tema "imearst" doktor Morell, kes andis ja süstis talle sõja ajal mitte vähem kui 90 erinevat arstimit. · Füüsiline allakäik kiirenes ka pärast kallalekippumist tema elule 1944. aasta
· Mida õpetasid poisid mullikatele platvormile mineku asemel? Miks hilineb pärast seda Agu Sihvka pidevalt kooli ning Kiilike käib koplist mööda venna pikas palitus? Üle traataia hüppamist ja naeri ja enda järel jooksmist.Sest mullikad tahtsid kooli kaasa tulla ja selle et teda ära ei tuntaks. · Kuidas me dresseerisime meremadu · Millist Mart Obukaku lauset kuuldes oli Kiilike nõus oma mütsi ära sööma? Kas ta sõi.? ,,Peaks pärast tunde siia ujuma tulema" · Kes oli Anette?Anette oli kunstmeremadu. · Miks seisab veekandjatel Roosilehel ja Tammekõrval lamba alumine ja ülemine lõualuu elu lõpuni meeles? Sest nad nägid Anettet. · Mis sai meremaost? Katki läks. Kuidas ma sain rühmapäevikusse kiituse · Millise ülesande sai Agu Sihvka, et ta ütles:"Igas ajalehes kästakse pioneeritöösse romantikat tuua, kuid mis romantikat on raamatukogus
ja sai kokku rohkem kui poole aasta kokkapoisina. Ta käiski igal pühapäeval pilli mängimas ja ostis endale trahteri peale korteri. Trahteris mängis ta ka pilli ja sai raha. Mõne aasta pärast oli Tiidu nii rikkaks saanud, et otsustas kodumaale tagasi minna. Võttis oma kirstud rahaga ja purjetas kodumaale. Kahe päeva pärast raksatas laeva põhi vastu kaljut ja laev läks põhja. Tiidu ujus kodumaa kaldale. Ta kõndis metsa ja leidis sealt ühe õunapuu. Ta sõi osa õunu ära ja nii palju, kui mahtus pani põue. Järgmisel hommikul nägi ta vee peegeldusest ennast. Ja ta ei tundnud ennast ära, sest nina asemele oli kasvanud üks suur lont. Ta ehmatas sellest nägemusest ja ta nägi pähklipuud ja kuna ta kõht oli tühi läks ta pähkleid sööma. Ja nägi oma vee peegelpildist kuidas ta suur nina uuesti tavaliseks hakkas muutuma. Ja ta sai aru, et need õunad teevad nina suureks ja pähklid uuesti korralikuks tagasi
Rehepapp Andres Kivirähk 1) Koera Kaarel küsis rehepappilt aka Sandrilt nõu, et mida teha oma seepi söönud sulase Jaaniga. 2) Räägu Reinu tütar Liina vahetas oma hõbeprossi Luisega parunessi tagant varastaud surikleidi vastu. Õhtul pärisid hingedepäeva puhul küll tulnud hinged selle kadumise kohta ja tüdruk valetas. 3) Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud, nii et mees käskis tal leivast redel ehitada ja pani hiljem põlema. Ta ehitas endale uue krati, aga pettis Vanapaganat andes talle hinge vastu 3 tilga vere asemel 3 tilka punasesõstramahla. 4) Kui kilter oli oma perega kirikus, kasutas Räägu Rein juhust ja võlus end võlupudru abil mehe sahvrisse, sest Liina väidetel võis pross just sinna sattuda. 5) Muna Ott, kes oli 10 aastat Vanapagana juures sulasena töötanud, tuli nüüd tagasi ja astus rehepapi juurest läbi - rääkis so...
Kalevipojal tuli tahtmine sõita maailma otsa. Selleks ehitas ta hõbelaeva. Ta jõudis Lapu randa ning kohtas seal Lapumaa tarka Varrakut. Kalevipoja juurde sõitsid kullerid sõda kuulutama. Kalevipoeg kihutas Assamallasse, kus vaenlasi kõige rohkem oli. Sõda oli edukas. Tagasi tulles kohtasid nad vanamoori, kes istus katla juures. Kalevipoeg pidi Alevipojaga, Olevipojaga ja Sulevipojaga seda katelt valvama, kuid üks härjapõlvlane sõi kogu söögi iga öö ära. Selles oli Sarvik- taadi käsi mängus. Kalevipoeg rändas veel korra allilma. Sarvik- taat saatis talle põrgulised kaela, aga kangelane sai neist jagu. Sarvik- taat pidi Kalevipojaga kahekesi võitlema. Kalevipoeg sai Sarvik- taadist võitu ning sidus ta vööga kinni. Nüüd hakkas maal jälle õnnelik rahuaeg. Korraldati pidu, mille ajal astus tuppa Lapu tark Varrak ning nõudis Kalevi tarka raamatut. Ta sai oma tahtmise.
Kunagi, ei tea kuna ,siis kui kosmoses oli vaid päike ja sellest kaugel paar planeeti tulnukatega oli päikesele üsna lähedal üks kera mille sees oli suur magnet ja mida väljast kattis hein ja igasugused lehed. Selle keral oli 3 omanikku , need omanikud olid 3 lehma tiibadega. Nendel lehmadel oli väga kitsas seal ja kaugele lennata nad üksteisest ei saanud. Ühel päeval üks lehmadest märkas keral mingisuguse eseme kuue valge õiega ümber , lehm sõi selle ära ning jäi magama hiljem tal hakkas valutama kõht ja ta lasi väikese hunniku sellele kerale. Enam seda ei juhtunud päris kaua aega. Umbes nelja või viie kuu pärast märkas lehm hunniku asemel mulda ja sellel oli kolm samasugust esemet kuue õiega. Lehmad pidasid nõu ja andsid esemele nime „Lill“ .Pärast sõid lehmad need lilled ära, ja hiljem valutas kõht kõigil kolmel lehmal ja kõik tekitasid hunnikuid .
möödudes hakkas ta juba väsima, aga ta suutis oma hingamise endiselt korras hoida. Kui poiss lisas sammu lisas Bee ka. Ta tahtis Ericu kohta võimalikult palju teada saada. Jooksu rannal lõpetades oli ülejäänud grupp juba kaugele maha jäänud. Nad jooksid lõpusprindi võidu. Lõpuks vajusid nad mõlemad rannal kokku. Bee läks ujuma ja poiss järgnes talle. 1.2.7 Kui elu keerab sulle käki, siis ütle: " Oo, mulle meeldivad käkid. Mis veel varuks on? " ( Henry Rollins ) Lena sõi koos Bapiga hommikust. Imelik oli seal vaikides süüa. Lena üritas kätega vehkides selgeks teha , et läheb maalima. Ta lõpetas söömise, võttis maalimistarbed ja kavatses minna alla Ammoundinisse. Jalas olid tal Püksid. Tee peal kohtas aga Kostost ja tema eiramise nimel pidi minema ta maalima mägedesse. Tibi-dee. Sina vihkasid seda kohta. Sportlikud, läbinisti ameerikalikud inimesed, kes päev läbi sporti teevad. Viie- viskamine on tavaline. Ma olin tunnistajaks isegi
Ameerika Ühendriikide presidendile (1801-1809) ja iseseisvusdeklaratsiooni (1776) teksti autorile Thomas Jeffersonile kuuluvad sõnad: "Kehaline harjutus on sama vajalik kui lugemine. Ma ütleks koguni, et rohkem vajalik, sest tervis on enam väärt kui õppimine." Selle mehe vaimuhaarde kohta ütles J. Kennedy Nobeli preemia laureaatide vastuvõtul Valges Majas: "Varem on selles ruumis olnud niivõrd kõrge vaimupotentsiaali kontsentratsioon vaid siis, kui T. Jefferson siin lõunat sõi." 21. mail 1995 sõnastati Kanadas rahvusvaheline teaduslik konsensus kehalise aktiivsuse, tervise ja heaolu vahekorra kohta. Selles on öeldud: "Kõige efektiivsemaks vahendiks tugevdamaks tervist ja tõstmaks elu kvaliteeti on lastel, noorukitel, noortel, täiskasvanutel, keskealistel ja vanemaealistel kehalise aktiivsuse tõhustamine." Kooli kehalise kasvatuse kohta on lisatud: "Koolid peavad määrama adekvaatse aja kvaliteetseteks kehalise aktiivsuse programmideks, kaasa
Zeus on kohutava Kronose ja Rhea poeg. Tema ellujäämine oli ime. Kunagi ammu, kui Kronos pääses vabaks vangist ja tappis oma isa Uranose, pani viimane talle enne surma peale kohutava needuse, mis ütles, et tehku tema lapsed talle samamoodi nagu Kronos tegi oma isale. Kronos ei võtnud seda algul kuulda. Mingi aja pärast hakkas ta ikkagi kartma ja käskis tuua kõik enda sündinud lapsed enda juurde, et ta nad ära süüa saaks. Tema naine Rhea oli kohustatud seda tegema. Nii sõi Kronos ära Hera, Poseidoni, Hestia, Hadese ja Demeteri. Siis, kui Rhea ootas Zeusi, ei tahtnud ta teda peale sündi Kronosele viia. Ta sünnitas oma lapse Uranose ja Maa-ema soovitusel Kreeta saarel Dikte mäel koopas. Peale sünnitust usaldas ta Zeusi nümfide hoolde, naasis ise Kronose paleesse ja teeskles sünnitust, siis aga viis ta Kronosele sissemähitud kivi ning Kronos neelas selle märkamata, et see polegi laps. Kui Zeus sündis nägid kõik seda, kui parema maailma algust
Üldiselt kandsid naised 19. sajandil pidurõivastusega pikki villaseid sukki, mis olid harilikult valged ja mõnikord kaunistatud koekirjaga. Suvesukki kooti ka helevalgeks pleegitatud linasest lõngast. Vana tava järgi peeti ilusaks jämedate säärtega naisi. Jalatsiteks olid tööl paju- või pärnakoorest viisud ja pastlad. Viiskusid kanti suvel iga päev töö juures. 3 Vanarahva toit Vanarahvas sõi tavaliselt põllult saadud toitu ehk kartult, porgandeid, kapsast.Nad sõid ka jahilt saadud liha ja kalapüügilt saadud kala. Vanarahvas küpsetas ise leiba mitte ei ostnud poest. Leiba tegid nad saadud viljast mille olid nad maha kündnud , põhiliselt kündsid nad rukkist maha , see oli tavaline vili. Aga nisu said vaid rikkamad talupojad , sest nisu oli kallim kui rukkis.Söödi ka pühade järgi neil olid ka paastu ajad. Vastlapäeviti söödi tavaliselt kas oasuppi või hernesuppi
Lõpuks ikkagi Tom läks tundmatule poisile kallale kuni ta ütles aitab. Tom ajas reeturit kuni tema majani taga et teada saada kus ta elab. Kui Tom koju jõudis nägi Tädi Polly Tomi mustade riietega, ja tänu sellele muutus laupäevane puhkus sunnitööga vangistuseks. 2.peatükk Oli laupäeva hommik ja Tom pidi värvima plankusid. Tomi aitas Jim, Tomi sõber. Neile ei meeldinud see töö aga nad ei julgenud ka katkestada sest Polly oli liiga kuri tädi. Varsti tuli Ben Rogers, ta sõi õuna ja kõndis hüplevalt ja tantsisklevalt. Ben mängis et ta oli laev, kapten ja masintelegraaf, lõpuks tahtis Ben ka värvimist proovida. Tom ei lubanud sest ta ütles et seda tööd oskab ainult temasugune poiss. Lõpuks lubas Tom Beni värvima õuna eest. Peale Beni proovimist asus Tom tagasi tööle. Pärast läks Tom ujuma ja ta sai aru et maailm ei olegi lõpuks nii tühine. Tom oli enesele avastand et panna
tema õepoeg, kes soovis Scrooge'le rõõmsaid jõulupühi ja kutsus Scrooge oma juurde lõunale, kuid Scrooge ei uskunud ei imedesse, ega jõuludesse ning saatis oma õepoja minema. Samal ajal astusid sisse kaks uut külastjad, kes kogusid vaeste jaoks annetusi. Kuid kuna Scrooge oli väga ahne, ei andnud ta enda poolt pennigi. Ning härrased, nähes, et on mõtetu edasi vestelda, tegid minekut. Kui tööpäev lõppes, läks Scrooge trahterisse, kus ta sõi oma lõunasööki, luges ajalehti ning oma pangaraamatut ning tõttas peale seda koju. Ta elas korteris, mis oli varem kuulunud tema surnud äripartnerile. Hakates oma ust lahti tegema, märkas Scrooge, et koputi asemel on Marley nägu, kuid hetke pärast muutus nägu uuesti koputiks. Sisse astunud ja kõik toad üle vaadanud, istus Scrooge kamina ette, kuid jäsku hakasid kõik kellukesed, mida keegi ei kasutanud helisema, kuid see lõppes paari minuti pärast. Siis
Endist imperaatorit huvitas vaid üks asi ja see oli tema ise. Kuhu iganes Napoleon vaatas, aitasid pilgu eest läbi vilksatavad Briti sõdurid meenutada tema langust, kuigi valvurid andsid oma parima, et teha ta elu meeldivaks. Et ta tunneks end mugavalt ja hästi, sisustati tema jaoks vannituba, ruum raamatute ja kaartide jaoks ning suur võõrastetuba. Teda ümmardasid 20 teenijat. Tema kokk valmistas kunstipäraseid maiustusi. Toitu serveeriti portselanilt ja hõbeliudadelt. Napoleon sõi hästi oma viimaste päevadeni, ja suri priskena. Selles polnud midagi ebatavalist, kui jätta kõrvale otsustav tõsiasi, et lahkamine määras surma põhjuseks maovähi. Maovähk on aga kurnav haigus. Sellest ajast peale on ajaloolased otsinud mõnda muud seletust tema surmale. Et Napoleon suri ebaloomulikku surma, on peaaegu kindel. Kuid kes ta mõrvas? Kes see ka ei olnud, pidi ta viibima Saint Helena saarel ja Napoleoni lähedal. See ahendab
ning katsetada uusi asju. Ta oli väga uudishimulik: „Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip langes alla ja peitis enesega Huhuu. Ta vassis selles mõne silmapilgu hirmunult, pääses siis vabaks ja taganes, kogu aeg umbusklikult vaiba poole piiludes.“ Huhuu uudishimulikkus väljendub ka tema huvis alkoholi vastu, mille ta avastas puhtalt katsetades. Isanda rolli asub Huhuu, sest ta meenutab Popi eelmist peremeest. Ta kõndis samamoodi kahel jalal ning sõi kätega. Samuti kandis ta Isanda riideid ning tegeles argiste peremehe asjadega: „Tundide kaupa ehtis ta end peegli ees nagu laps mängides. Ta asetas kolm peeglit nurka, servad koos, ja vaatles edvistades end kord eest, kord tagant. Ta kallas enesele juukseõli selga ja hõõrus oma põski nagu naine.“ Ka Huhuu joomine meenutas talle oma vana peremeest: „Nii meeldis ta Popile. Säärasena meenutas ta kedagi teist, kes oli samuti õhtuti tule
Nõid Abivalmis naine, päris nimega Minna Kaarel Mõisahärra, kes ei olnud alati just kõige viisakam oma sulasega Jaan Kaarli sulane, haub kättemaksu Kaarlile Endel Ropu suuga mees, pidi Lindale kosijaks minema ---------------------------------------------------------------------------------- Koera Kaarli sulane Jaan käis mõisas sahvris söömas, valus oli kõhus, arvas et sureb, arvati et mõisas tapeti ta ära, jutustas Jaan, et sõi valget roosi lõhnaga pehmet Idamaa maiusrooga. Tegelikult oli see seep. Kubjas Hans olevat parunile pakkunud osta kassi, vilja söövate hiirte vastu. Kollane kratt olevat vana Räägu prossi ära varastanud, hiljem korraldas peo hingedega hingedepäeva puhul, Imbi ja Ärni üritasid Räägu hõbedat endale saada. Rehepapp solvas oma kratti. Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud ning karjus: "ANNA TÖÖD, MUIDU KEERAN KAELA KAHEKORRA!!
http://www.touregypt.net/images/touregypt/geb1.jpg aus_inspired_manifestation_divine_ancient_rites_osiris_isis_Sky_goddess_Nut_med.png Isise ja Osirise müüt Osiris ja Atum. http://www.kingsacademy.com/mhodges/11_Western- Osiris. Art/03_Egyptian/1200s-BC_Tomb-of-Nefertari_Atum+Osiris.jpg https://s3.amazonaws.com/rapgenius/osiris_egyptian_god.jpg Surmajärgsus Õigeksmõistetu sai teispoolsusesse, süüdimõistetu hinge sõi ära koletis. Olematusesse mõistmine oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus. Südame kaalumine. https://thehauntedshoreline.files.wordpress.com/2013/ 12/maat-scales.jpg Mumifitseerimise etapid 1. Puhastatakse 2. Eemaldatakse "mitte vajalik" 3
D`Artagnan läks kirjas kokkulepitud kohta, et näha mileedit. Ta leppis ka kokku lord Winteriga võitluse Luxembourg`i taga kell 6. 2. osa 1.D`Artagnan läks lord Winteriga võitlema. Kaasa tulid ka d`Artagnani 3 sõpra ja 4 teenrit ning samuti lord Winteri 3 sõpra. D`Artagnan ja tema sõbrad võitsid lahingu. Lord Winter viis d`Artagnani tema õe mileedi Clarick`i juurde, nad vestlesid. 2.Porthos käis oma kunagise tüdruksõbra juures(advokaadi emanda juures), sõi seal ja rääkis varustuse ostmisest ning ka sellega kaasnevatest kuludest. Porthos sai advokaadiemandalt kavalalt väljakaubeldud 800 liivrit, hobuse ja muula. 3.D`Artagnan oli armunud mileedisse. Kuna ta aga sai aru, et mileedi teda petab(olles Ketty [toatüdruku] toas, kuulis ta kapis olles mileedi kõnelust) tahtis d`Artagnan talle kätte maksta ning hakkas de Wardes`ile mõeldud kirjasid vastu võtma ja nendele ka vastama. 4.Aramis sai 100 Hispaania pistooli
Lähen täna ralli sõidule. Istun lindi taga ja vaatan autosi. Oi kus nüüd kimavad, aga oot mis see on. Tuleb kurvist liiga suure kiirusega. Vaata ja ongi kraavis. Oh mis küll on selle ralliga. Auto jälle käib üle oma kaelaga. Ma pigem enam ei tule siia. Pole autosi pole ohte. 2.12. Päkapikk Päkapikk mul külas käis. Sussi sisse kommi pani. Külmkapist kõik küpsised ära sõi. Kapis riided katki tegi. Kommi ka ära sõi. Jättis aknad lahti. Lasi külmad tuuled sisse. Kui ma üles ärkasin. Kõik kohad külmund olid. Ära usu päkapikku. Järgmine kord maja maha põletab. 2.13. Kummitus loss Eile mina käisin lossis. Seal nägin suurt kossi. Nägin veel ka väikseid potte. Kummituste heledaid kohti. Miks ta küll mulle kallale tuli.
kõrvalehoidmist. Asi areneb lööminguks, mille tagajärjel meie noor kangelane surmab rauga ühes ta kaaslastega peale ühe, kes pääseb põgenema. Too rauk oli Laios, põgenenud ori aga sama, kes viis kord sündinud Oidipuse Kitaironile. Jõudes Teebasse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus Teebai kuningatrooni ja lesestunud Iokaste käe. Seega on ennustus täitunud. Möödub 15 aastat õnnelikku abielu, mille kestel Iokaste sünnitas Oidipusele 4 last: Laiose surm on ikka alles tasumata. Viimaks jumalad saadavad Teebaisse katku, mis paneb linlasi mõtlema oma unustatud kohustusele kadunud kuninga vastu. Siin alles algab Sophoklese tragöödia sündmustik.
Kui esimese Eesti Vabariigi ajal söödi leiba-saia umbes 730g elaniku kohta päevas (leiba sellest ¾), siis kuuekümnendatel tarvitati neid vaid 200-400g päevas ja saia osakaal tõusis kuni pooleni, hakati rohkem maiustama kondiitritoodetega. Üheksakümnendatel tõusis uuesti leiva-saia ning putrude tarbimine, kuna loomsed toiduained kallinesid märgatavalt. Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringust (A. Kasmel, A. Lipand ) selgus, et 1996. aastal sõi rukkileiba iga päev 91%, saia 84% ja sepikut 12% inimestest. Enamus neist (69%) sõi 1-4 viilu rukkileiba päevas, ainult 16% tarbis 5-6 viilu ja üle 7 viilu leiba vaid 6% elanikest. Miks on siis leib nii oluline? Tänapäeval saame me leivast kolmandiku toiduenergiast ja kolmandiku valgu ja süsivesikute kogusest. Leiva tarbimise vähenemisega on oluliselt halvenenud organismi varustamine B-rühma vitamiinidega (2-3 korda vähem B1- ja B2-
Nad läksid majja, Magdaleena nägi ussi ja kijatas. Johannes tahtis kohe ussi tappa. Kuid Leemet ütles, et see on ta sõber. Johannes ütles, et uss ei tohi olla inimese sõber, et kõik metsaelanikud peavad küladesse kolima. Kuid Leemet, Hiie ja Pärtel jooksid kiiresti metsa tagasi. Jõudsid metsa. Leemet hoidis käes ikka veel leiba, mida Johannes neile andis. Nad proovisid seda ja sundisid Hiiel ka proovida. Ta proovis. Siis hakkas oksendama. Mindi koju. Leemet ütles emale, et sõi leiba. Salme ütles ka kogemata, et oli kunagi leiva söönud. Inimahvid joonistasid koopa seina peale täid, mis neil oli. Seal oli teisigi pilte terve ajalugu. Paljud kolivad külla. Pärtel teatab, et ta pere kolib külla. See oli suur sokk Leemetile, Pärtel oli ta parim sõber. Kuid midagi pole teha, Pärtel ei taha ka külla minna. Nad lubasid üksteisele, et hakkavad üksteist vaatamas käima. Pärtel ei käinud mitu nädalat Leemetit vaatamas, Leemet aga ei teadnud, kus Pärtel
See oli Rebeca. Kõik olid arvanud , et ta on surnud vaid Amaranta teadis, et ta on veel elus. Kui poja jälle külla tulid tuli ka Rukki- Aureliano. Nad ehitasid raudtee ja küsisid kolonel andis selleks raha ja varsti oligi rong seal. Pimestatud nii paljudest ja nii imeväärsetest... ...leiutistest. Ei saanud Maconda rahvas rahu. Toodi kino, millest rahvas aru ei saanud, kuna sama näitleja mängis eri osi. Grammofon...Mister Herbert tuli rongiga ja sõi Buendiade pool banaane. Tänu temale tuli rongiga palju biolooge ja hüdrolooge. Rahvamassid hakkasi kohele voorima, kes ei hoolinud arhidrktuurist ja ehitasid sinna kuhu tahtsid. Buendiate maja oli kui võõrastemaja, mis pidi kõigile süüa pakkuma. Varsti tulid linna veel kaks koloneli last. Ilus Romedios ajas meestel pead segi kaks olid end juba tema pärast tapnud ja mehed hakkasid kahtlustama needust. Kolmas oli, kui Romedios end pesi vaatas mees katuse pilust sisse ja kukkus end surnuks
söögivälisel teemal, satuks viimane kimbatusse või laseks käiku juhmi ning õela filosoofia. "Karusmarjades" Ivan Ivanõts ja ta vend olid isalt pärinud põlisaadliseisuse. Ta oli veendunud, et maal elamine on vabadus ning kes on maal elanud, siis neid tõmbab maa poole kuni surmani. Veel rääkis ta, et linnas oli elanud kaupmees (väikekodanik), kes oli hinge vaakumas, surma eel käskis ta endale tuua taldrikutäie mett ning sõi kõik oma raha ja loteriipiletid ära, et keegi neid endale ei saaks.
Zeusi lapsed Zeus oli Vanakreeka peajumal. Zeusi isaks ol Kronos, kes sõi kõik Zeusi vennad ja õed ära, kuid Zeusi ema ja Kronose õde ning naine Rhea päästis Zeusi, kes oli tema viimaseks lapseks. Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar Metis, kuid Zeus neelas Athenat kandva naise alla, sest Gaia ennustuste järgi pidi Metis sünnitama poja, kellest saaks peajumal. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema enda õde Hera. Ta oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Hera oli väga kaunis naine,kes kandis alati kuldset
Hobune pandi linna keskele. Öösel tulid selle seest kreeklased välja ja tegid vaikselt teistele värava lahti. Kreeklased tulid sisse ja purustasid nii palju kui suutsid. Trooja oli langenud ja rahvas laiali löödud. "Odüsseia" pajatab Odysseuse pikast teest Trooja sõjast koju. Mere jumal karistab teda tema kavaluse eest ja paneb talle igasugu raskusi teele ette. Kui laev ta ükskord ühte randa tõi, langes ta kükloobi lõksu. Kükloop hoidis teda kinni oma koopas ja sõi igal õhtul ühe tema meestest. Ühel ööl pakub Odysseus talle veini. Kükloop joob end purju ja küsib ta nime. Odysseus vastab kavalalt, et ta nimi on "Eikeegi". Kui kükloop magma jääb, torkab Odysseus talle oda silma ja põgeneb puurist. Koopast välja ta ei saanud, kuna kükloop oma ainsa katkise silmaga lükkas kivi koopa suule ette. Kükloop palub teistelt kükloopidelt abi. Teised siis küsivad, et kes talle seda tegi. Kükloop vastas, et "Eikeegi"
põlema. Peergude asendamine uutega oli laste ülesandeks. Tule saamiseks hoiti reheahjus paksu tuha all süsi. Juhtus siiski tuli kustuma, käidi teisest perest tuld toomas põlema süüdatud riideräbalaga. Rehetoa õuepoolses külgseinas asus tavaliselt laud. Mehed istusid seinapoolsel pingil ja naised väljaspool. Kuna pered olid suured, siis kõik korraga söögilaua taha ei mahtunudki. Vana kombe kohaselt tüdrukud süües ei istunud. Ka teenijaspere sõi oma magamisasemel või järidel istudes, toidukauss süles. Pärast sööki tõsteti söögilaua plaat seina äärde, et oleks rohkem ruumi. Magamiseks kasutati kõiki võimalikke kohti. Suurte taluperede puhul magati rehetoa põrandal õlgedel. Vanemad liikmed said koha ahju peale, mehed magasid ka partel. Suvel oli lihtsam, siis magati aidalakas, kambrites jm. Rehetuppa jäid magama ainult pere vanemad liikmed. Voodite kasutamine sai üldiseks 19.saj. II poolel
klass Kuidas kujunes inimene, iseloomusta etappe. Arenes imimahvlastest, asunud elama lagedale alale, hakkasid nad kõndima kahel jalal. Temast arenes austrolopiteekus- lõunaahvlane, väikese aju, üsna suure näoga, üpris väiksed (~50). Edasi tuli homo habilis- osav inimene, toitus surnud loomadest, hiljem küttis neid, õppisid valmistama esimesi tööriistu. Homo erectus- sirginimene, tumeda, sileda nahaga, pikemad ja sihvakamad, esiletungiv nina, uudishimulik, elas koobastes, sõi liha, tööriistaks pihukirves. Neandertallased olid üsna sarnased inimesele, tugevad, jässakad, matavad surnuid. Homo sapiens- tark inimene, kütid, korilased, kalastajad, arenenud aju ja osavate kätega. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele, kivile. Hakati tegema koopamaale, katavad seinu või lage. Punase, musta, harvem kollaseja valgega värviga on maalitud piisoneid ja muid jahiloomi. Hakati kaunistama tööriistasid.
Tihti peale ütleb ema, et mu headus ja siirus on isalt. Aga samas see, et ma olen siuke äkiline ja kiiresti midagi teravat ütlema on mul emalt. Seega olen siuke kahe isiksusega inimene. Üks minust soovib inimestele alati head ja teine tahaks nagu alati millegi kallal nokkida. Hiljuti olen ma endas väga palju uusi omadusi avastanud. Kindlasti on enamus nendest tekkinud ühiskonna mõju pärast. Näiteks kunagi ma ei suutnud andestada oma sõbrannale seda, et ta mu nuku jalad ära sõi. Tagant järele mõeldes on see juu naljakas. Nuku saab alati uue osta. Seega olen ma õppinud andestama ja unustama. Endal on alati kergem. Eks tegelt on mulle lapsest peale õpetataud, et alati tuleb andeks paluda ja ka õppida andestama. Endal pidavat kergem olema ja nii ongi. Kindlasti kõige negatiivsem omadus on mul see, et ma olen kohutavalt armukade. See on kõige häirivam. Ma sisestan endale koguaeg, et ei tasu minna
Õlut valmistati üle Eesti alati pulmadeks ja varrudeks, mõnevõrra harvemini matusteks. Alati püüti õlut teha jõuludeks. Siis toimus suur õlletegu, millest võttis osa nii vaene kui rikas. Sellest tulenevalt hakati jõulusid kutsuma ka õllepühaks. Tehtavad kogused olid niivõrd suured, et pidi jätkuma ka uusaastaks ning isegi kauemaks (17. jaanuarini). Teine püha, kus õlut kindlasti tehti oli mihklipäev. Selle päevaga tähistati talus välitööde lõppu, suiline sõi sel päeval talus viimase kõhutäie. Mihklipäeva loeti mitmes kohas ka aasta viimaseks pühaks. Kolmandaks tähtpäevaks, mil õlle valmistamine oli üldine oli jaanipäev. Eriti oli see tava levinud Põhja-Eestis ja saartel, kus see jäi ühtlasi ka nn. heinaaja õlleks. Tavapäraselt püüti vähemalt paari külimitu jagu õlut ikka teha. 15. Mitu õllesorti oli meil tuntud AD1777? 1. Pudeliõlu. 2. Toobiõlu 3. Lauaõlu 4. Jääkeldriõlu 16. Mis aias kasvatatakse humalaid? Tapuaias. 17
ülejäänud astmed moodustasid aadlid, mis veel omakorda koosnesid alamaadlist, ülemaadlist ja inka perekonnast. Inkade valitsejat kutsuti Päikesepojaks, kuna arvati, et ta on Päikesejumala ülempreester. Päikesepojal olid eraldi eesõigused. Teda ümbritsesid alati sõdurid ja õukondlased. Ta rüüd olid tehtud alpaka villast ja ta kandis igaühte neist ainult üks kord. Kaelas oli tal smaragdkee ja kõrvades rippusid juveelid. Ta sõi oma kuldtoolilt hõbe ja kuldnõudest. Tal võis olla mitu naist, kuid ainult üks peanaine. Peale inka surma saatsid lähimad õukondlased ja lemmiknaised ta surnuteriiki. Nad joodeti täis ja kägistati. Surnult teeniti teda ikka edasi nagu elu ajal. Kõrgkultuuri nõrgaks küljeks peeti seda, et inkad ei tundnud ratast, kuid siiski olid nad väga leidlikud.
müstiline ukse avamine, rasked sammud tema poole tulemas. Tal oli tunne, et ta sureb ära, suurest näljast ja janust, mis teda näpistasid. Kuid seekord ta kuulis, kuidas see tegelane, kes tema poole kõndis, pani tema ette maha anuma, ta lootis et see on söök. Ta käed ja jalad vabastati ning külma ja sileda nahapinnaga müstiline tegelane juhatas ta kausi juurde, seal oli vesi ning mingisugune pudrusarnane toit. Kuigi tavaliselt ta sõi väga valikuliselt, ei suutnud ta ennast tagasi hoida ning ta hakkas sööma. Ta pandi tagasi toolile istuma, kate, mis ei lubanud tal näha, eemaldati. Kuid ta ei näinud ikkagi midagi, kuna seekord oli tema näo poole suunatud ere valgus. Ta kuulis, et teda kõnetati, see oli tume, madal aga samas rahulik hääl: ,,Vad heter du?" kõlas mehe suust. ,,Jag frågade, vad är ditt namn, nu möta!" ,,Ma ei saa aru, ma ei räägi seda keelt." vastas ta.
Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Samuti usutakse Püha Vaimu, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. Õhtusöömaaeg Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad ning nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Pühad tekstid Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit (Vana Testament) ning Kristuse elu ja õpetusi (Uus
raugaga, kelle kutsar nõuab Oidipuselt teelt kõrvalehoidmist. Asi areneb lööminguks, mille tagajärjel meie noor kangelane surmab rauga ühes ta kaaslastega peale ühe, kes pääseb põgenema. Too rauk oli Laios, põgenenud ori aga sama, kes viis kord sündinud Oidipuse Kitaironile. Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus Teebai kuningatrooni ja lesestunud Iokaste käe. Seega on ennustus täitunud. Möödub 15 aastat õnnelikku abielu, mille kestel Iokaste sünnitas Oidipusele 4 last: Laiose surm on ikka alles tasumata. Viimaks jumalad saadavad Teebaisse katku, mis paneb linlasi mõtlema oma unustatud kohustusele kadunud kuninga vastu. Siin alles algab Sophoklese tragöödia sündmustik.
armuprobleemid ja majanduslikud raskused. Need probleemid kimbutasid van Goghi tegelikult kogu tema elu jooksul. Aastatel 1883-1886 maalis Vincent põhiliselt kõike, mis oli tema ümber. Tema kunstistiil oli sel ajal realismi ja impressionismi vahel. Tema värvipaletil domineerisid tumeda tooniga värvid ja paksud sügavmustad viirutused. 1885. aastal astus van Gogh Antwerpeni kunstiakadeemiasse ja lõpetas selle. Van Goghi eluviis oli väga ebatervislik, kuna ta sõi väga vähe, samas ta tarvitas alkoholi ja suitsetas päris palju. Vincent kolis 1886. aasta märtsis Pariisi ja elas seal oma vennaga koos samas korteris. Vincent van Gogh pidas terve oma elu oma vennaga kirjavahetust ja selle kirjavahetuse kaudu saadi teada enamuse Vincent van Goghi elust. Nüüd kui nad elasid koos polnud seda enam vaja ja sellepärast teatakse vähe Vincenti elust Pariisis. Vincent kohtas Pariisis palju teisi kunstnikke ja kunstiõpilasi. 1888
võitis uusi pooldajaid. 15. Igapäevaseks riietusesemeks oli tuunika, mis meenutas kreeklaste kitooni. Pidulikuks pealisrõivaks oli tooga, mis mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Pükse ei kantud, jalanõudena olid kasutusel sandaalid. Enamasti söödi jahust valmistatud putru ja leiba, vahel ka kala ning puu-ja juurvilju. Jõukamates peredes söödi lihatoite. Peale joodi veega lahjendatud veini. Rikas roomlane sõi 3 korda päevas. 16. Varasemal ajal uskusid ja austasid roomlased loodusjõude ning vaime, usuti et igal asjal (kividel, puudel jne) on hing, mida tähistati terminiga nuumen. Üks oluline jumal oli Janus, kes oli muuhulgas lõpu ja alguse jumal. Enamik rooma jumalaid olid aga sarnased etruski ja kreeka jumalatele (nt. kreeklaste Herale vastas roomlaste Juno).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
