Saanud teada rootslaste maabumisest Pärnus, saatis Peeter I luurele 5000 mehest koosneva ratsaväeüksuse Boriss Seremetjevi juhatusel. Karl XII juhatas Tallinnast teele asudes väge, kuhu kuulus kokku 10 537 meest. 13. novembril 1700 algas marss kindlustatud Tallinnast Narva. Rootslased pidid läbima venelaste poolt lastatud maa. Kõikjal oli mahapõletatud talusid ja külasid. Kuskil polnud hobustele sööta ega sõduritele toitu. Külm novembrivihm tegi sõdurid läbimärjaks ning nad olid näljased. Öösel läks vihm üle lumeks. Sõdurid ja kuningas pidid magama lögasel maal. Alles 30 km enne Narvat toimus Pühajõe juures esimene kokkupõrge rootslaste ja venelaste eelsalkade vahel (Pühajõe lahing). 19. novembril 1700 jõudsid läbimärjad ja mudased rootslased Narva. Ööl vastu 18. novembrit (29. novembrit) 1700, kui oli saabunud sõnum kokkupõrkest
Ta tegi sõjaväelastega mitmeid katseid ning avastas, et kõige täpsemad tulemused saadakse, kui joostakse 12 minutit. Cooperi testi eesmärgiks on läbida 12 minuti jooksul võimalikult pikk vahemaa. Cooperi testi tulemused on väga tihedalt seotud maksimaalse hapniku tarbimisega, mis peegeldab südame-vereringesüsteemi ja kopsude funktsionaal- seid võimeid. Soome haridusministeeriumi tellimusel tehti Soomes uuringuid Cooperi testi kohta. Uuritavaiks olid 20-aastased sõdurid. Kõik läbisid Cooperi testi. Sõdurid läbisid keskmiselt 2690m. Lisaks sooritati keerukaid uuringuid, mis näitasid, et Cooperi test näitab väga täpselt vaatlusaluste vastupidavuse taset. Maksimaalse hapniku tarbimise võime ja Cooperi testi tulemused olid märgatavalt paremad neil, kes 2-3 korda nädalas tegelesid spordiga. Sellest järeldub, et hea tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks peaks sportima vähemalt 2-3 korda nädalas
Raamat näitab meile, milline oli elu sõja ajal ning kuidas hakkama saadi. Sõprus on see, mille nimel võidelda ja edasi suruda. Teos on täis näiteid, kuidas sõda muudab inimest. Sõdurid muutuvad nagu tundeta robotiteks, kel pole hinge ega südant. Kuid kõik sellised ei ole. Leidub ka neid kelle tunded muutuvad suuremaks ning kelle lootus kasvab igapäev. Minu arvamus raamatust on hea. Kirjanik toob esile erinevaid näiteid, sündmusi ja tundeid, mida noored sõdurid läbi peavad elama. Raamat näitab inimestele, milline on tegelikkus ja mis väärtus on sõprusel. Karaktereid on hästi kirjeldatud ning iseloomustatud. Tänu kirjanikule saab kujutleda enda ees pilti kõigest sellest, mis raamatus kirjas..
kaotuste hinnaga tõrjuda sest taganeda polnud neil noortel meestel kusagile - nende seljataga oli Eestimaa. Punaarmee jõud jäid lõpuks siiski peale. 2004.a. 20.juunil tähistas nüüd Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi nimetust kandev muuseum Lagedil oma 10. aastapäeva ja Vabadussõja lõppu tähistava Võnnu lahingu 85. aastapäeva. Sel puhul toimus sõjatehnika näitus ja mälestati Eesti iseseisvuse eest langenud sõjamehi. pildid (paremalt) : Eesti soomusrong, eesti sõdurid vallutavad linnuse varemeid, õppursõdur, eesti suurtüki vägi, eesti ratsa pataljon. Siin on käidud igalt poolt maailmaast ning siin on palju huvitavaid asju. Siin käivad motoklubid, rattamatkajad ja poliitilised külalised. Google pildid http://www.hot.ee/vvmuuseum/ Kasutatud kirjandus. TÄNAN KUULAMAST!
leiutiste suur rohtusid tuule tiibadesse. tähelend. Leiutati haavatutele. meie jaoks praegu vajalikke asju. Leiutati mürgigaas, lennukid jne. Olulisem Esimese maailma Kuus miljonit juuti Need olid maa, sõja ajal olid tapeti teises usu, kultuuri, keele mustad sõdurid maailmasõjas. ja nahavärvi sõjad. eraldatud valgetest sõduritest, aga rühma pealik oli alati valge ametnik. Kõige olulisem Esimese Hitler sai Kui Saksamaa maailmasõja lõpus Saksamaa liidriks. jaoks lõppes oli kõik süü esimene Saksamaal
MEHE VILJAKUST MÕJUTAVAD ELUKUTSED 1. ÕPETAJAD, ÕPPEJÕUD JT ÕPETAMISEGA SEOTUD MEHED Stress: hormonaalse tasakaalu häired Pidev kiirustamine Töö ka puhkeajal Kriiditolm 2. SÕDURID Stress Halvad elutingimused Mürgised gaasid, toksiinid mutatsioonid spermatosoidide ehituses Vigastused JALGRATTURID Pikk sadulas istumine: Ülekuumenemine Väheneb spermatosoidide hulk Surve, hõõrdumine veresoonte ja närvide kahjustused Kukkumised, vigastused PÕLLUHARIJAD Kemikaalid Mutatsioonid spermide ehituses Kasvajad Spermide arvu vähenemine BÖRSIMAAKLERID, FINANTSANALÜÜTIKUD Stress Pidev kiirustamine Ebakorrapärane WCs käimine Puudulik toitumine KAUGSÕIDUAUTOJUHID Vereringehäired Ülekuumenemine Ebakorrapärane WCs käimine Stress Ebaregulaarne magamisaeg Pidev valveolekuseisund Juhusuhted haigused ITALAL TÖÖTAVAD MEHED Pikk paigalistumine Ülekuumenemine...
KEELED JA ANTIIKMAAILM Klass........................................ 7-12.klass 1) MITU TÄHTE ON EESTI TÄHESTIKUS? 27/31 2) MILLISE KEELE KIRJATÜÜBID ON HIRAGANA JA KATAKANA? Jaapan 3) KUIDAS NIMETATAKSE SÕNA VÕI LAUSET, MIS TAGURPIDI LOETUNA ANNAB SAMA SÕNA VÕI LAUSE? Palindroomiks 4) KUIDAS NIMETATAKSE TEADUST, MIS UURIB SÕNADE PÄRITOLU? Etümoloogia 5) MIS KEELES ON KIRJUTATUD TROOJA? Heebrea 6) KUIDAS NIMETATAKSE KOLME PUNKTI, MIS MÄRGIVAD MINGI TEKSTIOSA VÄLJAJÄTMIST DOKUMENDIST? Ellips 7) MILLINE PIIBLI TEGELANE JUHATAS ORJAD EGIPTUSEST VÄLJA? Mooses 8) KES OLI RA? Päikesejumal 9) MILLISE KAASAEGSE MÄNGUGA, MIDA MÄNGITAKSE RUUDULISES PÕHJAL, SARNANES EGIPTUSE MÄNG ,,SENET"? Male 10) MIKS KANDSID KREEKA SÕDURID LAHINGUS PUNASEID KEEPE? Siis ei paista veri välja 11) VANAD KREEKLASED KASUTASID OLIIVIÕLI NII JUMESTUSES, MEDITSIINIS KUI KA KÜPSETAMISE...
ja varustus. See võimaldas 1919. aasta alguses alustada suurt pealetungi. EESTI VÄGEDE PEALETUNG Eesti väed läksid vastupealetungile 1919. aasta alguses. Peamise löögi andsid soomusrongid. Vaenalne taganes kiiresti, jättes maha palju varustust ja relvi. Eesti väed vabastasid Tapa, Rakvere ja seejärel Narva. TARTU VABASTAMINE Tapa valluatamise järel liikusid mõned soomusrongid Tartu suunas. Nendega ühinesid Kuperjanovi pataljoni sõdurid. Kuperjanovi võitlejad ja soomusrongide sõdurid jõudsidki esimesena ülikoolilinna. Nad vabastasid mitusada vangi, kes oleks muidu maha lastud. Enne linnast põgenemist jõudsid kommunistid siiski maha lasta 18 süütut inimest. PAJU LAHING ja LÕUNA EESTI VABASTAMINE Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 3 Pärast Tartus vabastamist oli Eesti vägede järgmine eesmärk vallutada tagasi Valga kui tähtis raudteesõlm. Siitkaudu pidasid Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ühendust Venemaaga
sõjaväelaste käitumine lahingus, mis võrreldes lähiajaloo sõdadega on vägagi erinev. Narva lahing 1700. aastal hakkab silma just omamoodi paradoksiga – aumehelikkus versus barbaarsus. Eelkõige avaldus see ohvitseride ja lihtsõdurite käitumise erinevustes. Näiteks pärast venelaste allaandmist lubati vene vägedel lahkuda üle Narva jõe viiva silla. Laidre kirjutab: „vene vägede lahkumine ei läinud vahejuhtumiteta. Tülpinud, tigedad ja kohati joobnud rootsi sõdurid ründasid viimaste hulgas marssivaid vene üksusi, röövides meestelt isegi riided seljast. Asi läks isegi nii kaugele, et kolonnist mahajäänud salgad tapeti maha“ (lk. 213). Tuleb ilmselt siiski mõista, et sõdurid olid väsinud ja muserdatud ning pikk rännak Narva alla ja lahing ilma toiduta oli tekitanud erilist tuska, mida sai vaenlase peal välja elada. Sõdur on alati olnud mutrike suures süsteemis ning sõja barbaarne olemus iseenesest juba tekitab selliseid intsidente
Ajateenistus on kasulikum meile, kui rahvale, aga palgaarmee aitab meid rohkem. Ajateenistusega saaks enamus noormeestest mingisugusegi aimu, kuidas on relva käsitleda ja kuidas anda esmaabi. Aga sellest ei piisa ,et kaitsa meie riiki ning rahvast. Sama on ka Palgaarmeega, kuid viimane on meie riigile kasulikum. Kõige parem oleks aga need kaks kokku panna. Ja mis me saame saame korraliku kaitse Eesti riigile, kus on olemas nii profesionaalsed sõdurid, kui ka noored Eesti poisid, kellest võib saada tulevikus sõdurid. See tuleks küll kallis, isegi väga, aga see tasuks ennast ära, kuna alles hiljuti elasime me läbi päris suure tragöödia, mis näitas kui haavatav Eesti riigikaitse tegelikult on.
harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile · Seetõttu üritasid ameeriklased sõda vietnamiseerida · hakkasid oma regulaarvägesid välja viima, suurendasid sõjalist toetust Lõuna- Vietnamile ja üritasid kommunistidega sõdida n.ö. võõraste kätega · 1973. aastal jõudsid sõdivad pooled küll uue rahulepingu sõlmimiseni pariisis · Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga haavatud usa sõdur USA sõdurid M60 automaatrelvadega 1966. aastal III etapp · Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna- Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla · 1976 loodi ühtne Vietnami sotsalistlik vabariik, kus võimule said kommunistid · Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000 väljaõppe saanud USA sõdurit · Vietnami sõjas sai surma 50 000 ameeriklast. · Haavata sai 305 000 ameeriklast · Lõuna-Vietnam: 223,748 hukkunut ja 1,169,763 haavatut
määrati Lon Noli. Prints aga moodustas Khmer Rouge’iga liidu Lon Noli kõrvaldamiseks ning hakkas Hiinast toetust saatma. Elulugu 1973. aastaks oli Khmer Rouge’i käest 60% Kambodžast 1974. aastal vallutati vana pealinn Odongk. Sajad õpetajad, intellektuaalid ja riigiametnikud eraldati teistest ja hukati sellepärast, et nad olid haritumad kui tavaline kodanik. 1975. aasta 17. aprillil, Kambodža uue aasta alguses, sisenesid sõdurid pealinna. Valitsusaeg Esimese asjana kuulutas Pol Pot 1975. aasta null-aastaks, mis tähendas riigi jaoks uut algust. Suleti kõik välismaised pangad ja teised ettevõtted, purustati kirikud. Vana valitsuse liikmed hukati ilma kohtuta. Väiksemaid kuritegusid karistati samamoodi. Isikliku vara omamine lõppes hukkamisega. Valitsusaeg Inimesed “evakueeriti” maakohtadesse päevadega. Mitusada tuhat inimest suri toidu- ja veepuudusesse, aga ka kuumarabandusse
kooruma, ära tulema ja närvirakud hävivad. Selle tõttu amputeeriti paljude sõdurite jalad. Rindel leidus ka toidu ja hügieenipuudust. Sõja lõpu poole läksid sõdurite vahetused aina pikemaks, tihtipeale pidid mehed rindel olema väljapuhkamata mitmeid kuid. Väsimus ja koduigatsus oli paljude meeste suureks mureks. Kolmandaks suureks probleemiks oli "shellshock", mis on iseenesest stressihäire. See tekkis valjude, pidevate mürsuplahvatuste tagajärel. Shell shockis sõdurid muutusid teo- ja kontaktivõimetuks. Selle sümptomiteks olid arglus ja emotsiooniline nõrkus, mida tavaliselt karistati, kas mahalaskmise või vangi panemisega. Raviti teraapiaga, elektrišokiga ja distsiplineerimisega, kuid kõige tõhusam oli Arthur Hursti (armee majori) ravi, millel oli õnnestumise tõenäosus 90%. See nägi välja selline, et ta viis patsiendid vaiksesse maakohta põllutöid tegema ja see pidavalt nad lõpuks järjele viima. Naised
Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Frederik IV rünnata Rootsi liitlast Holstein- Gottorpi. 11. märtsil kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid Holstein- Gottorpi sisse, vallutades selle Schleswigi-osa. Rootsi esimesed võidud [redigeeri] Võit Taani üle Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit. Ta kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi ei olnud palgaarmee nagu enamikus teistes maades. Sõdurid elasid rahuajal talupoegadena külades. Ühe üksuse sõdurid elasid ühes külas. See lähendas neid lahingus. Deserteerimine oli Rootsi armees sama hästi kui tundmatu. William III, kes oli tol ajal nii Inglismaa kui ka Hollandi kuningas, soovis säilitada Põhja-Euroopas rahu ning status quo'd. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 liinilaevast koosneva Inglise-Hollandi eskaadri admiral Rooke'i juhtimisel Rootsi toetuseks Göteborgi. Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12
Korraga ründas meid Tema Majesteedi laev. Enne, kui end lahinguvalmis saime, haakisid nad oma laeva meie oma külge ja tungisid pardale. Järgnes kõige verisem ja jõhkram lahing. Meie, mereröövlid, ei andnud armu ühelegi Tema Majesteedi sõdurile. Võitlus käis kõikjal nii tekil, trümmis kui kapteni kajutis. Igalt poolt kostis raevunud hüüdeid ja haavatute oigeid, maharaiutud käed ja pead veeresid mööda tekki ja jalgealune oli verest libe. Lõpuks tapsime kõik Tema Majesteedi sõdurid, aga ka meid oli järel ainult viis haavatut. Oma saarele jõudmiseks kulus meil üle nädala, sest kolmel mehel läksid haavad koledasti mädanema. Saarele jõudes oli meid järel kaks mina ja Raudpats. Kui olime varanduse aardekoopasse tassinud, salvas Raudpatsi kobra ja päev hiljem suri ta kohutavates piinades. Nüüd tean mina, Voldemar Ükssilm, ainsana salajase aardekoopa asukohta. Mind on tabanud veider palavik ja minu mõistus tuhmub. Seepärast olengi joonistanud selle kaardi.
Kreeta Mükeene- 2000-1100 eKr Tähtsad olid lossid, tuntum Knossos. Ühiskond oli rahumeelne. Usuti härjakultusesse. Kasutati Silp ja lineaarkirja. Ei osata prg lugeda. Tume ajajärk 1100-800 eKr Purustatud losse ei ehitatud enam ülesse, kiri unustati, rahvas kahanes. Kreeka langes tsivilisatsiooni eelsesse tasemele. Kreeklased rändasid Aasia läänerannikule. TA kaasnes rauaaeg. Kreeka oli vaene ja maajäetud. OS- Troojasõda. OK- võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus- 800-500 eKr Uuteks keskusteks said linnad. Tekkis aristokraatia. Hakkasid kujunema linnriigid, kus kirjutati seadusi ülesse. Välissidemed Idamaadega. Loodi Kreeka tähestik. Tähtsamad linnad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos. Rahakaubandus, Kolonisatsioon, Olümpiamängud. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr Ateena,Sparta õitseaeg. Sõjaväekohustus, ühiskond meestekeskne. Olid linnriigid. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Peloponnose sõjad. Teatri suur tähtsus, Olümpi...
peamiselt talupoegade seast. Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pika viskeodaga. Kaitseks oli neil soomusrüü, kiiver ja suur kilp. Sõjavägi koosnes mitmest leegionust (rügemendist). Igas leegionis oli peale raskelt- relvastatud jalaväelaste veel teatud arv kergelt- relvastatud jalaväelasi ja ratsanikke. Lahingu ajal rivistus leegion kolmele lahingujoonele. Esimeses seisid noored sõdurid, teises elatunumad ja kolmandas kõige kogenenumad ja karastatumad sõdurid. Lahingut alustasid tavaliselt kergelt- relvastatud jalaväelased, kes seisid leegioni rinde ees. Kui vastane hakkas neid suruma, taandusid nad ja lahingusse astus esimene rivijoon. Eelkõige heitsid sõdurid vastase pihta pikad viskeodad. Kilpidesse kinni jäädes painutasid odad oma raskusega kilbi alla ja võtsid vaenlaselt võimaluse sellega vabalt tegutseda. Peale seda algas käsitsivõitlus mõõkadega.
keisriprovintsid, senatiprovintsid. Vabariigi alguses vabad kodanikud sõjas. Vabariigi hilisemal perioodil palgasõdurid. Keisririigi algul palgasõdurid ja keisririigi lõpus võõrsõdurid. Lõpuks kaotatakse kontroll võimu üle. Sõdimistaktika, armee. Leegionid, nende sees maniipulid. Väeliigid: kerge- ja raskeväeliitlased. Maleruudu kujuline asetus. Hea tehnika, kilpkonn, tornid, hästi distsiplineeritud sõdurid. Palgasõdurid olid ustavad oma komandöridele, kes kasutasid sõdureid oma võimuvõitluseks ära. Sõdurid tegid pidevalt trenni. Leegionäride pahedeks oli joomine, täringumängud. Abielluda ei võinud aga naisi leidsid nad ikka. Ainult Rooma kodanikud said leegionärideks. Justinianuse koodeks. Õigust mõistab ainult kohus Seadus on ülimuslik ja kodanikud on võrdsed seaduse ees. Õigus apelleerida(kohtu otsust edasi kaevata) keisrile.
läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks Verduni kindlust kaitstes. Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul kaitseväe 100 000 mehest 420 000 meheni. Verduni lahing Somme'i lahing 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi. Esmakordselt kasutusel tankid. Lahingus olid kaotused kokku 1,3 miljonit meest. Briti sõdurid Somme'i lahingus Esimese maailmasõja aegne tank Sõjategevus 1916 15. mail murdis Austria-Ungari läbi Itaalia rinde. 27. augustil liitus sõtta Rumeenia. Jüüti merelahing - 31. mail ja 1. juunil pidasid Briti ja Saksa sõjalaevastiku peajõud. Kesk riigid kannatasid puudust. Sõjaline initsatiiv Antandi käes. Saksa valitsus tegi 12. detsembril ettepaneku lõpetada sõda. Antandi riigid lükkasid selle tagasi. Sõjategevus 1917
Pablo Picasso: Kaks rändnäitlejat, Vaesed rannal, Istuv naine, Akrobaatide perekond, Tüdruk pallil, Avignoni neiud, Horta de Ebro. Georges Braque: Tütarlaps kitarriga, Portugallane, Majad Estaques. Jacques Lipchitz: Kümblev naine. Constantin Brancusi: Noormehe torso.Juan Gris: Kitarr noodilehega. Robert Delaunay: Ringid, Hommaaz. Sonja Delaunay: Elektrilised prismad. Fernand Leger: Linn, Kettad. Jacques Villon: Marssivad sõdurid. Constantin Brancusi: Lind ruumis. Futurism: Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Kujutati ühel
asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride read, nende vahel seinamaalid jumalustest. Elu 4 etappi Kastisüsteem Brahmaanid ehk preestrid, Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid, Vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, Shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad. Väljaspool kaste - haridzanid ehk puutumatud. Igal kastil on oma dharma. Jumalad Devi Brahma Shiva Vishnu Kali Rama Krishna Lakshmi ` Pidustused Diwali Holi Raksbandhana Mahashivaratri ` Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Hinduism
• Mäda täis • Vedelik puudub https://www.google.ee/search?q=s%C3%BC%C3%BCfilise+haavandid&espv=2&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjKm9KUo7vTAhVkQJoKHbK7BtIQ_AUIBigB&biw=1280&bih=694#imgrc=R4lwIcGXrEJbfM : Süüfilise ravi • 1508. aastal raviti süüfilist guajakipuust tehtud ravimiga • 1909. aastal hakati kasutama algelist salvarsaani • 1940. aastal võeti ravis kasutusele penitsilliini Süüfiliseepideemiad • 1495-prantsuse sõdurid hakkasid Itaalias tundmatusse haigusesse surema (levitades haigus kogu Euroopasse) • Tallinna süüfilisepideemiad 1495, 1519, 1539-sulgeti kõik avalikud kümbluskohad • 1505. aastal jõudis süüfilis Jaapanisse. 18. sajandi lõpuks oli nakatunud umbes pool elanikkonda • 1994-2004 nakatus Venemaal süüfilisse rohkem, kui 2,7 miljonit inimest Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BC%C3%BCfilis • http://www.nahakliinik
Maaväe auastmed Kui kaitseväelaste vahel puudub alluvussuhe, eristatakse neid auastme järgi. Sõjaväeline auaste on hindamise süsteem sõjaväelise ülesehitusega organisatsioonides. Hinnatakse isikute juhtimisvõime, hariduse või ka teenete järgi. Neid kantakse sõjaväevormiriietusel. Auaste näitab kaitseväelase omandatud sõjaväelist haridust, teenistusstaazi pikkust ja teenistuses saavutatud edu. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. Iga järgmise auastme teenimiseks on vaja omandada teatud hulk kogemusi ja teadmisi. Auastmete andmise õigus on järgnevatel isikutel: Ohvitseridele- Vabariigi president Allohvitseridele- Kaitseväe juhataja Sõduritele- Väeosa ülem Maaväe auastmed jagunevad järgmiselt: Sõdurid alustavad reamehest ning saavad edasi kapraliks. Edasi tul...
kaitseb meid külma kui sooja eest. Viltimise ajalugu Millal inimesed hakkasid vilti valmistama, pole täpselt teada. Vanimaks näiteks peetakse Türgi seinamaalilt pärit viltkaunistuse motiivi, mille vanuseks arvatakse olevat 8000 aastat. Lõuna-Siberist Altai piirkonnast on leitud värvitud vildist seina- ja sadulakatte aplikatsioonide jäänused, mis pärinevad 5.sajandist eKr. Ka vanad roomlased ja kreeklased on tundnud vilditegemist- Rooma sõdurid kandsid vildist rinnakateid, tuunikaid, saapaid ja sokke. Põhjamaades ulatub vildi ajalugu rauaaega. Ühest hauast Norras Horlandis kaevati välja surilina, mis arvatakse pärinevat umbes aastast 500. pKr. Töövahendid Viltimisnõel Poroloon alus Vill Viltimise masin Viltimise tehnikad märgviltimine viltimine pesumasinaga viltimine nunotehnikas nõelviltimine e. kuivviltimine viltimine vildimasinaga Märgviltimine
1902 valiti Kuuba presidendiks Tomas Estrada Palma ja ta valitses edukalt oma neli aastat ja kui ta soovis pikendada oma valitsusaega, järgnes sellele ülestõus, mis suruti maha, Palma astus tagasi ja USA kuberner võttis Kuubas kontrolli üle kuni 1909. aastani. Kuuba järgmised valitud presidendid, kel erilist kohalikku võimu ei olnud, olid:Jose Miguele Gomez (1908–1912); Mario Garcia Menocal (1913–1920); Alfredo Zayas (1921–1925). Esimeset Maailmasõjast Kuuba sõdurid otseselt osa ei võtnud, kuid Kuuba deklareeris sõja Saksamaa üks päev pärast USA-d 1917. 1925. aastal valiti Kuuba presidendiks Gerardo Machado, kes oli tuntud oma natsionalistlike vaadete poolest ja kandis seepärast hüüdnime "troopika-Mussolini". Tema presidendikampaaniat toetasid rahaliselt tuntud ameerika miljonärid Rockefeller, Guggenheim ja Morgan. Esimesel valitsuspäeval lasi ta oma vastaskandidaadid kas mõrvata või eksiili saata, nende hulgas saatis
Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates. Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel. Kriisi korral või sõjaajal on kaitseväe ülesanded kontrolli tagamine riigi territooriumil, kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega, riigi õhuruumi kontroll ja strateegiliste objektide õhukaitse tagamine, merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja võimalike maab...
kunst Totalitaarne kunst 1930. aastail taganes avangardistlik kunst peaaegu kõikjal, toetati traditsioonilisemat kunsti Säilis kunsti mitmekesisus kõikides riikides peale Saksamaa ja Nõukogude Liidu Kunst Saksamaal Saksamaal oli avangardismivastane võitlus avalik Mitmed kunstiinimesed sattusid koonduslaagritesse või tapeti Korraldati nn häbistusnäitusi, mida käsutati vaatama töölised, õpilased või sõdurid Osa avangardistide teoseid põletati avalikult Kunst Saksamaal Natside kunsti meisterlikuim osa olid paraadid Visuaalsesse kujundusse kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valguskunsti efektid Hitleri eesmärk kunstis Arhitektuuris kajastuv poliitiline võim peab suutma inimesi psühholoogiliselt mõjutada Ehitise monumentaalsus peab inspireerima rahvuslikku, rahvalikku ja rassilist uhkust Võidu kultuslik ülistamine
II maailmasõja algusaastatest 1.september 1939-28.oktoober 1940 Johanna Maasik, 9.c, Rocca al Mare Kool 1.september 1939 ● Saksamaa sissetung Poolasse ● Algas II maailmasõda Saksa sõdurid marsivad Poola 1.septembril 1939 3.september 1939 ● Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutavad Saksamaale sõja Ajalehe kajastus Prantsusmaa ja Suurbritannia otsusest 3.september 1939 17.september 1939 ● Stalini Punaarmee vallutas Poola idaosa Kaart Saksamaa ja NSV Liidu vallutustest Poolas 28. september 1939 ● NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping ● Poola riik kaotati
Idarindel sõdisid: Venemaa, Ida-Preisimaa, Austria jne. Esimeses maailmasõjas võeti muide kasutusele ka relvad. Ja nendeks relvadeks olid: haubits, tank, sõjalaevad, kuulipildujad, tsepeliin ehk teisisõnu öeldes õhulaev, vintpüssid, lennuvägi jne. Venemaal toimus sõja käigus riigipööre. Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal ning see lõppes seoses Compiegne'i vaherahu sõlmimisega. Sõjapidamises toimusid pidevalt uuendused. Sõdurid vennastusid. Sõda põhjustas majanduses suuri muutuseid. See pööras segi kõik senised majandussidemed ning tootmiskorralduse sõdivates riikides. Sõja käigus inimeste suhtumine sõtta muutus, sest see põhjustas elanikkonna majandusliku olukorra halvenemist. Esimese maailmasõja tulemusena tekkisid järgmised riigid: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Leedu, Eesti, Läti ja Soome.
Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga. 27. aprillil 1975 algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. 1975.aastal olid Saigoni päevad loetud (alad ühendati aasta hiljem Põhja-Vietnamiga). Saigon (kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975. III etapp Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla. 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule said kommunistid. USA sõdurid M60 automaatrelvadega 1966. aastal Vietnamis oli sõja kõrghetkel 549 000 väljaõppe saanud USA sõdurit. Partisanisõda pidavatest vietkongidest jagu ei saadud. Vietnami sõjas sai surma (eri andmeil) 47 000 56 000 ameeriklast. Haavata sai 305 000 meest. Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides. Needki lõppesid kommunistide võiduga. 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. 1975 võitsid kommunistid (nn. punased khmerid) kodusõja ka Kambodzas
kuid enne esietendust soovitas tsaar Nikolai I Glinkal ooperi pealkirjaks panna „Elu tsaari eest“, mis selgitab täpsemini ooperi sisu. Esietendus toimus 1836. aastal Peterburis. See on vene esimene rahvuslik ja ilma kõnedialoogideta ooper. Tegelased: Ivan Sussanin (bass) – Vene talumees Antonida (sopran) – tema tütar Vanja (metsosopran) – Sussanini kasupoeg Teised tegelased: Antonida peigmees Bogdan Sobinin (tenor), Poola sõdurid, Vene talumehed jt. Tegevus toimub 1612. aasta hilissügisel Moskva lähedal külas. Käimas on Poola ja Venemaa vahelised sõjad, kus kord on edu poolakatel, kord venelastel. Sõjaolukorra tõttu on takistatud ka Sussanini tütre Antonida pulmad, sest tema peigmees sõdib poolakate vastu. Kui tuleb teade, et poolakad on Venemaalt peaaegu välja tõrjutud, korraldavad Antonida ja tema peig suure kihluspeo. Ootamatult saabuvad peole ka poola sõdurid,
Jeesus sündis seal ühe külalistemaja laudas. Kui Jeesus oli sündinud, olid esimesed, kes teda vaatama tulid, lähedal väljal olnud karjased. Hiljem tulid teda külastama veel ka "Tähetargad Hommikumaalt", kes austasid Jeesust kui tulevast juutide kuningat ning tõid talle kalleid kingitusi: kulda, viirukit ja mürri. 2) elu surm: Võimukandjad ostsid ära Jeesuse ühe jüngri, Juudas Iskarioti, kes juhatas sõdurid sinna, kus Jeesus oma jüngritega söömaaega pidas. Juudas andis Jeesusele suud sellest teadsid sõdurid, keda vahistada. Jeesus viidi kohtumõistmiseks Rooma asehalduri Pontius Pilatuse ette. Pilatus ei näinud põhjust Jeesuse surmamõistmiseks, kuid suured rahvahulgad ja juutide usujuhid, kes olid kohtumõistmisele tulnud, nõudsid temalt seda. Tulles rahvale vastu määraski Pilatus Jeesuse surma läbi ristilöömise. Jeesus löödi risti ning ta suri.
Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914. aastal. See toimus Saksamaa ja PõhjaPrantsusmaa vahel. Sõda algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksemburgi ja Belgiasse. Kuigi Saksa armee hõivas enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseerus. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse, algas positsiooni ehk kaevikusõda. Selles kasutati enamasti kahureid, kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürk gaase ja tanke. Sõdurid olid seal hädas nii täide kui ka rottidega. Saksa väed paisati tagasi Prantsuse armee poolt. Nii nurjati Saksamaa välksõja plaan. Kättemaksuks lasid Saksa sõdurid mitmel pool belglasi külade viisi maha. Sõjategevus idarindel algas 17. augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi IdaPreisimaale. Sakslastel oli idarindel nõrk jõud, kuid Venemaa ei osanud seda ära kasutada. Saksamaa määras kriitilises olukorras
ajaliselt oluliselt ja sõjavägi jõudis lahingule puhanuna. Näiteks veel raudteed pidi sai rindele pidevalt uusi vägesid viia, seega sai sõjategevus kauem kesta ning sõdur võis ka vahepeal puhkusele minna. Sidepidamise areng muutis sõjaväelise juhtimise tõhusamaks ja operatiivsemaks. 4.Üldise sõjaväekohustuse kehtestamine ei tähendanud sõdurile enam tsiviilelu lõppu, vaid ajutist äraolekut ning sõdurid võtsid sõjaväeteenistust kui kohustust riigi ees, mis tuli täita ja ei loobutud täielikult tsiviilelu reeglitest ning põhimõtetest. Üldise sõjaväekohustuse kehtestamisega muutus sõjandus inimlikumaks.
4. Mida arutati Teherani konverentsil ? _______________________________________ ________________________________________________________________ ________ 5. Kes kaotas(id) II maailmasõja ? ____________________________________________ ________________________________________________________________ ________ 6. Siin on pilt sõduritest. Miss a arvad mis riigi sõdurid nad on ja mida nad teevad ? ________________________________________________________________ ________________________________________________________________ ________________________________________________________________ ______________ ______________________________________ __________________________________ Küsimused: 1) Mis ajavahemikul toimus II maailmasõda ? 2) Kes alustas(id) II maailmasõda ?
Armastas maaelu. Pariisis raiskas oma aega unistades,elades aristokraatlikult. 1846.a. Hülgas Pariisi ning õpinguid. Asus Croisset’sse , kus elas koos emaga. 1846-st kuni 1854.aastani oli armlugu luuletaja Louise Colet’ga. 1849.aasta septembris kirjutas “Püha Antoniuse kiusatuse” , mida peab meistriteseks. Aastal 1850 alustas Flaubert "Madame Bovary" kirjutamist, mis kestis viis aastat 1870. aasta sõja ajal okupeerisid Preisi sõdurid kirjaniku maja. Flaubert'i parim sõber suri; 1872 kaotas kirjanik ema ning tema olukord muutus väga raskeks. "Püha Antoniuse kiusamine“ saadeti lõplikult trükki 1874. aastal. "Bouvard ja Pécuchet" (1881) Flaubert vananes kiiresti ja ta suri 8. mail 1880. Kirjanik maeti pere hauaplatsile Roueni surnuaeda. https://www.google.ee/search? q=Louise+colet&espv=2&biw=1366&bih=667&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=bX1fVLSHNMLV apbYgagC&ved=0CAgQ_AUoAQ https://www
Tallinna Humanitaargümnaasium 10.a klass Eesti Kaitseväe auastmed ja nende tähendus Referaat Õpetaja : Igor Kopõtin Koostas : Maria Lustsikov Tallinn 2012 · Mis on auaste ? Sõjaväeline auaste on hindamise süsteem sõjaväelise ülesehitusega organisatsioonides. Hinnatakse isikute juhtimisvõime, hariduse, staazi või ka teenete järgi, neid kantakse sõjaväe vormiriietusel. Mida edukam teenija, seda kõrgem ta auaste. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. · Kes annab välja ? Auastmete andmise õigus on järgnevatel isikutel: vabariigi president - ohvitseridele kaitseväe juhataja - allohvitseridele väeosa ülem - sõ...
ning maskeerisid raketid laudade abil laeva pardakonstruktsioonideks) ja lastijad (kes laadisid tanke, õhutõrjesuurtükke, lahtimonteeritud lennukeid ja kahekümnemeetriseid rakette trümmidesse). Kõik äratuntavalt sõjalise otstarbega varustus paigutati trümmidesse, raketid ja nende stardiseadeldised aga kaeti metallkilpidega, et varjata neid infrapunakaamerate eest. Autod, traktorid ja muud põllumajandusmasinad paigutati lahtiselt tekile. Et sõdurid näeksid välja ..põllumajandusspetsialistidena", anti neile tsiviil- rõivad. Kõigil olid ühesugused ruudulised särgid, mistõttu nad erinesid kuubalastest sama selgelt, nagu kannaksid nad sõjaväemundrit. Kui laevad lähenesid Bahama saartele, kus ameeriklased 9 neid merelt ja õhust jälgima asusid, lubati sõdureid tekile (mitte suuremate rühmadena kui
RIVIÕPE Christopher Tammet Sandra Kavelitsh Deli Mänd · Riviõppe eesmärk: arendada kaitseväelaste füüsilist vastupidavust, kasvatada distipliini- ja ühtekuuluvustunnet ning harjutada allüksuste kooskõlastatud tegutsemist erinevates olukordades · Riviõpe paneb aluse ülemate käskud korrektsele täitmisele ja kaitseväelisele täpsusele, mis on omane Eesti kaitseväe rahvuslikele traditsioonidele. · Rividrill ehk rivivõtete mehaaniline harjutamine, et sõdurid suudaksid rivivõtteid automaatselt täita, on nüüdseni relvajõududes väljaõppe kohustuslik element. Lahinguolukorras nimetataksegi rivi lahingukorraks. · Rivimäärustik määrab kindlaks rivivõtted paigal ja liikudes, relvata ja relvaga, allüksuste ja väeosade rivid jalgsi ning sõidukite liikumise puhul, kaitseväelaste tervitamise ja riviülevaatuse korra, kaitseväelaste kohustused enne rivistumist ja rivis.
Kirjavahemärgid ja reeglid 1. Täiendilisi (missugune ? milline? ) Nud, - tud, v tav, lauselühendeid komaga ei eraldata. N. Hirmust hullunud loom jooksis ringi. 2. Ajamääruslikud (millal? Kunas?) nud, - tud lauselühendid eraldatakse komaga N. Töö tehtud, võis koju minna. 3. Verbita lauselühend eraldatakse mõlemalt poolt komaga. N. Kriit käes, seisab õpetaja tahvli juures. Sõdurid marssisid, püssid seljas, tribüünist mööda. VERBITA LAUSELÜHENDIS ESITAB NIMETAV KÄÄNE. 4. Vat- ja mas lauselühendid komaga ei eraldata komaga N. Sõpru nähti ootamas kaupluses. 5. Des, -mata, -maks, -tuna- lauselühendid koma sõltub peasõna asukohast. Skeemid! Lauselühend -des KOMA EI OLE. -mata
Kreeka keel Johannes; "Pilatus ütles nüüd talle: "Sina oled siis ikkagi kuningas?" Jeesus vastas: "Need on sinu sõnad, et mina olen kuningas. Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe sees, kuuleb minu häält." Hukkamõistmine Saabuv paasapüha Valik: kas vabastada Barabas või Jeesus Rahvas nõuab Barabase vabastamist Pontius Pilatus; "Sellest süüst pesen ma oma käed puhtaks." "Ecce homo!" Johannes; "Ja sõdurid punusid kibuvitstest pärja ning panid selle talle pähe ja purpurmantli selga ning tulid tema juurde ja ütlesid: "Tervist, juutide kuningas!" ja andsid talle kõrvakiile. Ja Pilatus läks taas välja ja ütles neile: "Vaata, ma toon ta teile välja, et te saaksite aru: mina ei leia temal mingit süüd." Siis tuli Jeesus välja, kandes kibuvitsapärga ja purpurmantlit. Ja Pilatus ütles neile: "Ennäe inimest!" " "Ecce Homo!" = "ennäe inimest!" Click to edit Master text styles
poolt ristisõjast tagasi. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli aastatel1208-1227. Eestlased alistati jõuga ning nad olid sunnitud ristiusu vastu võtma. Eestlaste peamiseks allajäämise põhjuseks oli vastase suur ülekaal ja nende hea relvastus. Suurt tähtsust omas ka see et eesti sõjamehed polnud elukutselised sõdurid ning neil polnud vastavat väljaõpet. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Taanile läks Harju- ja Virumaa. Selle riigi maahärraks oli Taani kuningas, kes samal ajal oli Eesti hertsog ning seetõtttu nimetati riiki Eestimaa hertsogkonnaks. Liivi ordule kuulus Lõuna-Eesti ja see oli suurim sõjaline jõud Eestis. Tartu
Idarindel sõdisid Saksamaa, ja Austria-Ungari Venemaaga. Sõjategevus käis ka Balkanil, Itaalias, Kaukaasias ja Lähis-Idas ning sõdivate riikide kolooniates Aafrikas ja Okeaanias. Esimeses maailmasõjas võeti kasutusele ka relvad. Relvadeks olid näiteks: õhulaev, vintpüssid, lennuvägi. Venemaal toimus sõja käigus riigipööre. Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal ning see lõppes seoses Compiegne'i vaherahu sõlmimisega. Sõjapidamises toimusid pidevalt uuendused. Sõdurid vennastusid, sõda põhjustas majanduses suuri muutuseid. See pööras segi kõik senised majandussidemed ning tootmiskorralduse sõdivates riikides. Sõja käigus inimeste suhtumine sõtta muutus, sest see põhjustas elanikkonna majandusliku olukorra halvenemist. Esimese maailmasõja tulemusena tekkisid järgmised riigid: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Leedu, Eesti, Läti ja Soome.
Piir pole aga sugugi ainult Näiteks saab Sillamäel külastada: eraldusriba, vaid ka kahe kultuurimaailma kohtumise ja vastastikuse mõjutamise paik. Sillamäe promenaadi, kus asub ka Narvas võib näha näiteks: Kataolik kirik. Hermanni linnus Narva Keskraamatukogu Maja kus sõdurid kunagi elasid ja peitsid end maailma sõdade ajal. Sõpruse sild Narva Külastuskeskus Peetri plats 3 29398 Narva, Eesti
on peetud väga heldeks - siis kostan seepeale, et valitseja kulutab kas endale ja oma alamatele või võõrastele kuuluvat; esimesel juhul tuleb tal olla säästlik, teisel juhul ei tohi ta jätta helduse ülesnäitamisel kasutamata ühtki võimalust. Valitseja, kes liigub edasi sõjasaagist, röövimisest ja andamitest elatuvate vägedega, kasutab teistele kuuluvat ning temale on heldus tingimata tarvilik, sest vastasel korral ei järgneks talle sõdurid. Ja sellest, mis ei kuulu sulle või su alamatele, saad sa olla märksa heldekäelisem kinkija - nagu seda olid Kyros, Caesar ja Aleksander - sest et teistele kuuluva kulutamine ei nõrgenda, vaid hoopis tugevdab su reputatsiooni; ja üksnes endale kuuluva kulutamine on see, mis sind kahjustab. Pealegi pole asja, mis kurnaks sind nii nagu heldus: sedamööda kuidas sa seda ilmutad, ammenduvad su võimalused selle väljanäitamiseks ning sa muutud kas vaeseks ja
Eesti majandus 1919-1939 I Eesti majanduse olukord pealise iseseisvust: *nõrgenenud IMS, revolutsioonide, Vabadussõja tõttu II Eesti Vabariigi Maaseadus 10.okt 1919: *võetakse vastu Asutava Kogu poolt Vabadussõja ajal. Esimestena saavad maad: 1) kodanikud, kes Eesti vabadussõjad väeringel vahvust on näidanud, 2)Sõdurid, kes vabadussõja võitlustes vigastatud, 3) vabadussõjas langenud sõdurite perekonnad, 4) sõdurid, kes vabadussõjas tegevusest vaenlase vastu on võtnud TÄHTSUS: Poliitiline võim murti, avati talude vabanemiseks, innustas vabadussõjas vapramalt võitlema EESMÄRK: vähendada maapuudust, põllumajandus üles ehitada uutel alustel- suurmaavaldajatelt ära võtta ja jagada maa harijatele HINNANGUD: Rauch- negatiivne, mõisate eraldamine on nagu revolutsioon, seostab võimu küsimustega. 2.positiivne, innustav hinnang 3.positiivne, majanduslikult oluline
Spartas elas inimene riigi pärast. Ateenas oli riik inimese pärast. Ateena oli demokraatia eeljõud, isiksuse hoidja, vabaduse kaitsja. Selle esimese Euroopa kultuuri, Ateena, sisu ja eesmärk oli täiuslik inimene, totaalne inimene, arenenud isiksus. Ateena oli õhtumaade kultuuri ema eelkõige om kaksikideaali: vabaduse ja isiksuse poolest. Sparta pole seevastu jätnud maailmale ühtiki geeniust. Võrreldes Ateenaga võib Spartat nimetada sõjalaagriks mehed sõdurid, lapsed algajad sõdurid ja naised inimliku sõjamaterjali vabrikud. Spartalased ei tunnustanud isiklikku vabadust, isiklikku omandit, isiklikku kultuuri, ei mingit eraelu. Nad olid täiesti lülitatud riigi külge. 2 sajandit oli Kreeka lahinguväljaks kahevõitlusele Ateena ja Sparta vahel : individualismi ja sotsialismi, isikukultuse ja riigikultuse, vabaduse ja riigi totaalsuse vahel. 4. Vabaduse ajalugu Prantsuse revolutsioon sai inimõiguste ja põhimõtte ,,vabadus, Võrdsus, Vendlus" kuulutajaks
mille vältel on toimunud suurte juhtide Hitleri, Mussolini ja Stalini nn vägiteod, kaasa arvatud massimõrvad miljoneid inimesi tapeti selleks, et alles jääks ,,kõrgem rass" (Hitleri puhul aaria rass). Süütud inimesed saadeti tihti põhjuseta vanilaagritesse, gaasikambritesse, neid näljutati ja peksti surnuks. Ära ei tohiks unustada ka lihtsalt sõjas surnud mehi. Hitleri ajal viidi vangilaagrites läbi inimkatsed. Eesmärgiks oli välja töötada DNA, mis muudaks sõdurid vastupidavamaks, tugevamaks ning pikendaks eluaega. Mida selleks tehti? Näiteks pandi süütud inimesed vette, mille soojuskraadid olid vahemikus 5-7C, ning hoiti seal kuni poolteist tundi, kuni tekkis alajahtumine. Eesmärgiks oli ajajahtumisest võitu saada. Teised saadeti ruumi ,,paberitele alla kirjutama", kuid varjati seda, et ruumi lasti radioaktiivset kiirgust, mis tekitas tõsiseid vigastusi ja surma. Mõned arstid väitsid, et tegid maailmale
Tegelikult sellised roppused ja sõnakasutused iseloomustavad seda emotsiooni luuletustes kõige paremini ja suudavad lugeja viia Kessu enda olukorda. Luuletustes vaatab ta iseendasse, räägib oma kuritegudest, vihkamisest, elust tänavatel ning vanglas. Häired hämaralt tänavalt Täna mo sõnad on jõulised lihased, hei, vaadake! Usklikud ja uskmatud, noored ja põdurad, täna mo värsid on vihased, nagu Gaza sektorit ründavad Iisraeli sõdurid. Kuniks mo füüsiline keha viibib luku taga, las vihane värss astub mo eest sõtta. Mo südamesse störri hoope lööb mitusada, kui pean leinama järjekordset noort kastiläinud sõpra. Vaadake, mo noored sõbrad, kes tänaval, elust maha on kantud. Hei, kas keegi kuuleb! Häired tänavalt juba mitmeid on antud. Keegi ei kuule, sest ajad on segased ja aina segasemaks läevad. Meie kohtusüsteemid on konveiertehased, kus liinil aina nooremad kriminaalid silma jäävad.
miiting. Üles köetud rahvas suundus punalippude ja mässulaulude saatel poliitilisi vange vabastama. Tolle aegse vangla juures, mis tänapäeval on tuntud Paksu Margareeta nime all, tapeti vanglaülem ja paar valvurit, väravad murti lahti, vangid vabastati ja hoone süüdati põlema. Selle eeskujul toimus sama ka teistes Tallinna vanglates. Rüüstati ka politsei- ja kohtuasutusi. Nende aknad-uksed peksti puruks, tänavale kuhjatud mööbel ja dokumendid põletati maha. Relvastatud sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinikke. Terve öö oli Tallinnas ja ka teistes linnades rahutu. Kuulda oli laske ja purjus jõukude lärmi ning mitmel pool loitsid tulekahjud. Õnneks likvideeris omaalgatuslikult loodud miilits korratused üsna kiiresti. Selle revolutsiooniga avanesid erinevad arenguväljavaated kõigile Vene impeeriumi rahvastele. Juba märtsis taaskehtestas Venemaal võimule tulnud Ajutine Valitsus Soome
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
