Surm Elu paratamatuks osaks on suremine ning me mõtleme kas tahame või ei, surmale küllaltki tihti. Suremist pealt näha on vaimselt vägagi traumeeriv. Seetõttu peavad just sõdurid olema vaimselt väga tugevad, sest sõja käigus võivad hukkuda nende sõbrad ning tuttavad. Mille eest on sõdurid valmis surema? Surrakse mõne olulise eesmärgi nimel. See tähendab seda, et inimesed on valmis loovutama oma elu mõne tähtsa eesmärgi nimel. Sõdurid lähevad sõtta teadmisega, et nad on valmis hukkuma oma riiki kaitstes ning seda peetakse vägagi üllaks tegevuseks. Nagu ka Remarque "Läänerindel
vms. vahetada toidu vastu. Tekkis must turg, mille kaudu said rikkaks üksikud liigkasuvõtjad, kes kasutasid olukorda väga edukalt enda kasuks. Teiselt poolt oli tekkinud palju erinavaid äärmusgruppe, mille tõttu valitsesid Saksamaal revolutsioonilised meeleolud. Riigil puudus ühtne tugev võim ja sõjaväge kasutati ekstremistide mahasurumiseks, seega oli tegemist kodusõjaga. Selline poliitiline kriis süvendas probleeme ühiskonnas. Niigi olid sõdurid, kes ei suutnud integreeruda ühiskonda, aga kindla võimu puudumine tekitas olukorra, kus mingid grupid üritasid kehtestada tänavatel oma võimu. Näiteks kui Ernst jõudis koos oma rindekaaslastega tagasi tungisid revolutsionäärid Ludwigile kallale kuna ta kandis paguneid. 2) Miks on teose pealkiri ,,Tagasitee"? Missuguse tee valivad rindelt naasnud mehed? Teose pealkiri on ,,Tagasitee" kuna autor analüüsib soldatite elu pärast sõda. Rindel olnud
Sõja sünge vari 1. Milliseid sõjafilme oled näinud? Millele on need sind mõtlema pannud? Too näiteid filmidest. Ma olen näinud mitmeid erinevaid sõjafilme näiteks: ,,Trooja", ,,Sõjaratsu", ,,300". Enamus sõjafilmid panevad mind sellele mõtlema, miks inimesed peavad omavahel sõdima, nad võiksid ju omavahel hästi läbi saada. Kõige kurvem on sõdade juures süütud kannatajad ja loomulikult haavata saanud sõdurid, kuna neil on elus edasi saada väga raske. Filmis ,,Sõjaratsu" on tegelasteks poiss ja tema hobune Joey. Kõige see lugu toimub I maailmasõja aeg, kus inimesed ei tea veel mis on sõda. Poiss treenib hobuse väga sõnakuulekaks, kuid ühel päeval müüs poisi ise hobuse sõjaväele maha ja sellest ajast on nende sõprus lõhutud. Vahepeal on hobusel mitmeid omanikke, sõja aeg saab ka hobune vigastada, kuid loomulikult jääb ta ellu
Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. Sõbrunetakse Stanislav Katczinskiga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem. Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on nende poole teel. Noored sõdurid saadati kaevikuid kaevama. Käsku taites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol. Tagalas arutatakse mineviku ja samas ka tulevikuplaanide üle. Himmelstob ilmub samuti sõdurite juurde, kellele Tjaden purskab oma arvamuse. Selle teo eest määratakse talle ning ka Kroppile karistus laagrivanglas. Sõdurid saadetakse eesliinile ning toimub lahing. Selle
Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusesse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. Sõbrunetakse Stanislav Katczinskyga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem. Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on teel nende poole. Noored sõjamehed otsustasid karmile allohvitserile kätte maksta ning peksid ta läbi. Noored sõdurid saadeti kaevikuid kaevama. Käsku täites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol. Tagalas arutatakse mineviku ja samas ka tulevikuplaanide üle. Himmelstob ilmub samuti sõdurite juurde, kellele Tjaden purskab oma arvamuse. Selle teo
läbi, kus iga hetk varitseb oht pihta saada kuuli või suurtüki killuga. Ebainimlikud tingimused ja pidev hirmu all olemine murrab sõduri terveks eluks. Sõjas osalenud ei suutnud kohta leida ka rahu ajal. Samas valitsejad, kelle käsutustes olid massiarmeed, nägid ainult arve, kuid mitte iga sõduri läbielamisi ja piine. Niimoodi on käske kerge jagada, kui ei pea ise rindel olema. Süütud inimesed, kellel olid omad unistused, olid sõja ohvrid, nii sõdurid kui tsiviilisikud. Sõjaväes on käsu täitmine kohustuslik ning mitte allumine toob karistusi. Samamoodi järgneb karistus armeest hoidumisel või deserteerumisel. Sõduril ei olnud õigust mõelda. Sõjas olnud inimesed ei soovinud teisi tappa, vaid tahtsid elada rahus. Vastuhakk valitsejate vastu tähendas kas vangistust või elu kaotust.Bryan Singeri filmis ,,Valkyrie" püüab peategelane teha lõppu sõjale, korraldades natsionalistlikul Saksamaal riigipööret
Agamemnon nõustus tütre tagasi andma, kui ta saab vastu Achilluse orjatari. Achilluse orjatar Brises võeti Achilluselt ära. Achilleus läks oma ema juurde ja ütles: ,,Ema mind solvati. Palu Zeusilt, et ta laseks Kreekalastel Troojalastelt lüüa saada kuni nad aru saavad, et nad ei saa ilma minuta Troojat vallutada." Pärast ema vestlust Zeusiga, viimne nõustus. 2.laul Unenäos lubab Zeus Agamemnonile võitu. Ta läheb umbes 50 000 mehega Trooja alla sõdima. Trooja sõdurid marsivad neile vastu ja sõda võis alata. Achilleus ei võidelnud, sest oli Agamemnoniga tülis. 3.laul Paris otsustab lõpetada sõja kahevõitlusega. Ta kutsub Menelaose kahevõitlusele, viimane võidab ja vastutasuks nõudab, et Helenat tagasi. 4.laul Atheena ässitamisel laseb Pandaros noolega Agamemnonit ja rikub seetõttu rahulepingut. Vaherahu katkeb ning algab jälle sõda. 5. laul Kaks armeed liiguvad üksteisele vastu. Diomedes võitleb vapralt ja tapab palju mehi. Ta
aasta - Idarinne Venemaa sundis austerlased taganema Galiitsias (tänap. Lääne-Ukrainas) Sakslased purustasid Vene väed TANNENBERGI lahingus Positsioonisõda (kaevikusõda) Algas 1914.a sügisel. Eeldused: Mõlemal poolel miljonilised armeed Tööstus, mis suudab hiigelarmeesid pidevalt varustada relvade, laskemoona, toidu ja riietega Uut tüüpi relvad: kuulipildujad, kaugelaskekahurid Uut tüüpi kaitserajatised: kaevikud, betoonpunkrid, okastraat Briti sõdurid Saksa sõdurid Vene sõdurid Austria-Ungari sõdurid Big Bertha, mis võis tulistada kuni 25 km kaugusele Sama, originaalsuuruses Niipalju sõja mõttekusest 1915.aasta - Läänerinne Algas KAEVIKUSÕDA Sakslased kasutasid Ypres´i linna juures 22.04 esimest korda sõdade ajaloos GAASI 1915.aasta - Idarinne Saksamaa pealetung, jõutakse Riiani I korda pommitatakse Tallinnat õhust Türklased hävitavad 500 000 - 1 000 000 armeenlast Algab piiramatu ALLVEESÕDA
minekuks. · Meenutatakse vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. · Sõbrunetakse Stanislav Katczinskyga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem ning sõjakogenum. · Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on teel nende poole. Noored sõjamehed otsustasid karmile allohvitserile kätte maksta ning klobisid ta läbi. · Noored sõdurid saadeti kaevikuid kaevama. Käsku täites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol. · Tagalas arutatakse mineviku ja samas ka tulevikuplaanide üle. Himmelstob ilmub samuti sõdurite juurde, kellele Tjaden purskab oma arvamuse. Selle teo
kodus, sa oled kodus." Ent kuidagi ei saa ma lahti ujedusest, mis mind valdab ega lase kõigega veel kohaneda. Siin on minu ema, siin on minu õde, seal ripub minu klaaskast liblikatega ja kõrvaltoas on mahagonipuust klaver aga mina pole veel jäägitult siin. Minu ja kõige selle vahel on mingi loor ja üksainus samm sõda." Kord läheb ta isaga tolle lemmikkõrtsi kaasa, kus neid võtab vastu alaline laudkond. Kõik räägivad talle, et sõda on raske, kuid samas, et sõdurid on ikka mökud ja peaks need prantslased juba maatasa tegema. Kõik praalivad, ise mõistmata midagi sõjast ja rindest. See on viimane hetk, kus Paul mõistab, et teda ei seo enam tavalise eluga mitte miski. Mitte ükski inimene, kes pole päriselt rindel olnud ei mõista sõjakoledusi. Rindel toetuvad sõdurid üksteisele. Selleks, et sõjas vastu pidada ning taluda inimeste toorestumist ja surma tekib rindel olevate sõdurite vahel suur sõprus. Nad on üksteise heaks
pedantsusest ja mõistab, et nende vahel on vaid tühjus. Noorim õde Irina on täis ootusi. Ta unistab Moskvasse minekust, et kohtuda seal oma elu armastusega. Õed kasvasid üles Moskvas ja tahavad naasta tema keerukuse ja õnne juurde nagu see oli kunagi. Nad idoliseerivad Prozorovide perekonna ainukest poega Andreid. Ta armastab aga Natasat, keda teised eriti ei salli. Näidend algab õdede isa esimese surmaaastapäeva kui ka Irina nimepäevaga ja kõik, kaasaarvatud sõdurid, tulid seda tähistama. Vaatuse lõpus tunnistab Andrei Natasale, et armastab teda ning teeb abieluettepaneku. Teine vaatus algab umbes 21 kuud hiljem, kui Andrei ja Natasa on saanud poja. Naisel on Andrei ülema Protopopoviga afäär (tegelast laval kordagi ei ole). Masa tuleb koju Versininiga, peadpööritavalt rõõmus nendevahelise salaarmastuse üle. Natasa lõhub plaanid teha nende kodus peo ja kõik on järgneva vaikuse tõttu rõõmutu. Tusenbach ja Soljonõi
Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees. Sõdurid läksid laatsaretti Franz Kemmerichti külastama. Tema jalg on amputeeritud ning ta näeb halb välja. Hoolimata ta surmaeelsest välimusest lohutavad külastajad teda ning lubavad, et ta saab terveks. Müller, märkab ta asjade seas saapaid ning soovib neid endale saada, kuid haige ei anna. Isegi lahkudes ei saa ta saapaid unustada. II Paul arvas, et vanematel sõduritel on kergem, sest neil on kindlad eesmärgid mille nimel elada
aasta juulist saadik. Stalin polnud selleks rünnakuks valmis. Arvan, et tema lootis pakti peale, mis nägi ette üksteise abistamist, mitte ründamist. Nii ründas Nõukogude Liit vastu ja algas venelaste Suur Isamaasõda sakslaste vastu. Kuid Hitler oli aega valesti planeerinud, sest enamus rünnakuid toimusid sügisel, kui sügis- vihmad olid Nõukogude Liidu alad muutnud porimülkaks. Sõjalised operatsioonid on sedasi võimatud. Seega olid oktoobriks sakslaste pealetungid seiskunud. Saksa sõdurid olid kurnatud, kuid Hitler ei lubanud vägedel lahkuda, mille tõttu olid sõdurid sunnitud jääma Nõukogude Liidu aladele terveks talveks. Kahjuks oli 1941. aasta talv viimase 140 aasta karmim ja sakslastel polnud piisavalt varustust ega sooja riietust. Paljud sõdurid külmusid surnuks, paljudel amputeeriti jäsemeid. Saksa väed olid kaotanud peaaegu miljon ja Punaarmee ligikaudu 650 000 meest. Lõpuks taanduti. Nii Stalingradi kui Kaukaasia pealetungid olid ebaõnnestunud
Oleme välja lülitatud mõistlikust tegevusestm edasipüüdmisest, progressist. Me ei usu enam sellesse; me usume sõjasse." Raamatus tuleb välja, et ainuke elu mida need noored poisid teavad ongi sõjarindel. Nad viskavad nalja oma kaaslastega, otsivad toitu, käivad prantsuse naistel külas, kuid koju naastes ei oska nad kuidagi edasi elada. Nad pole näinud elu väljaspool kooli ja sõda, nad pole teinud karjääri ega võtnud endale naist. Sõdurid on alles poisikesed, kelle elu peaks alles algama, kuid minnes sõtta, puruneb nende julgus edaspidiseks eluks. Saades sõjas emotsionaalselt kahjustada, ei suuda nad enam suhelda inimestega väljaspool lahinguvälja. Kui Paul Bäumer saab puhkust põlastab ning samas ka kadestab ta inimesi, kes pole sõda näinud. Neil on normaalne elu, mida sõdurid enam kunagi tagasi ei saaks. Tavaelus sõdurid ei funktsioneeri enam õigesti, sõda hävitas nad. Sellele viitab ka ,,Läänerindel muutuseta"
· See on raamat surmaminejatest. Surnud on jutustaja ise, noormees nimega Jaan Tamm, kes lamab Pihkvamaa punases mullas, ja jutustab lugu oma lühikese elu lõpukuudest.. Sõjas olles nad ei tea, mitte midagi mis saab. Kõik on suur küsimärk. Tsitaat: ,,Ma ei tea, kas ma suren täna, homme, ülehomme või jään ehk isegi ellu selles meeletus sõjas" · Jutustaja peab monolooge ja mõtiskleb selle üle, mis toimub sõduri hinges, kuidas noored sõdurid kiiresti vananevad. Esile tõusevad ka eksistentsiaalsed küsimused: mis vahe on üldse sõjal ja tapmisel, Kelle pärast ma üldse suren, kas seda sõda on üldse vaja; · Suur humanistlik küsimus teoses: kas on üldse võimalik jääda inimeseks keset sõda ja tapmist? Noored sõdurid avastavad et sõjas ei tule mitte ainult sõdida ja võidelda, vaid tuleb ka kõige labasemal ja halastamatul kombel tappa. Tsitaat teosest ,, Me mõtleme hoopiski muust
2) Kuninganna Matilda ja ta õuedaamid valmistasid koomiksilaadsete jooniste järgi vaiba. Kenneth M. Settoni maal Ülal kuningas Edward Westminsteri palees räägib oma naisevenna Haroldiga, kes koos kaaskonna ja jahikoertega ratsutavad Boshami külla. All krahv Guy kirikus palvetatakse ohutu sõidu eest ja siis asutakse teele merele. Ülal meresõit lõppeb ja randutakse Guy Ponthieu I maa aladele, kelle sõdurid Haroldi vangi võtavad. All sõdurite saatmisel asutakse pealinna Beaurain´i poole teele. Ülal Guy Ponthieu I istub oma troonil ja vestleb Haroldiga. All 2 ratsutavat sõnumitoojat toovad teate hertsog Williamilt Normandiast, et Harold on vaja vabastada. Ülal Harold ja Willam ratsutavad viimase paleesse Rouenis. All Harold saadab hertsog Williamit ja Normandia sõdureid võitluseks hertsog Conani vastu. Selleks peavad nad jõe ületama.Mehed kannavad oma
Sõja loomuvastasus Päris kindlasti nõustub suurem osa inimesi väitega, et sõda on loomuvastane. See on väga kurb, mida peavad sõdurid ja tavainimesed sõjas läbi elama. Inimesi saab kohutavalt palju surma ja haavata- nii vaimselt kui füüsiliselt. Teos ,,Läänerindel muutuseta" räägibki sõjakoledustest ja inimeste kannatustest Esimese maailmasõja ajal. Raamatu moto ütleb järgmist: ,,See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus. Ta olgu üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, mille sõda hävitas- isegi siis, kui ta pääses tema granaatide eest." Jah, nii see on
viskeodadega. Algul püüti vaenlast tabada odaga, millele järgnes võitlus mõõgaga. Kaitseabinõudeks olid kilp, kiiver ja raudrüü, mille ülesandeks oli rinna kaitsmine. Kuid piiramise korral tarvitasid roomlased mitmesuguseid sõjamasinaid. Sõjavägi jagunes leegionidesse. Igas leegionis oli 3000 jala- ja 300 ratsameest. Nii ühtedel kui teistel oli oma kindel ülesanne. Lahingu ajal rivistus leegion kolmele lahingujoonele. Esimeses seisid noored sõdurid, teises elatunumad ja kolmandas kõige kogenenumad ja karastatumad sõdurid. Kui esimene rivijoon väsis, astus lahingusse teine ja ainult kõige otsustavamal hetkel astus hulka kolmas rivijoon. Peale nende oli leegionides veel mitut liiki käsitöölisi ja toiduvalmistajaid. Sõjaväes valitses vali kord, et virgutada sõjamehi käsu täitmisele. Oli harilik nähtus, et isegi kõige väiksemale eksimusele järgnes karistus. Tegevas sõjaväes, kui lahingut polnud
erinevatesse kohtadesse. Kõigepealt liikusime me õhutõrjega tegelevate inimeste juurde , seal nägime kahte õhutõrjekahurit, millest kõige uuem oli MISTRAL. Peale seda liikusime pommirühma juurde , kus saime näha pommirobotit ja kuidas ta toimib. Pommirühma juures tutvusime ka metallidetektoritega ja muude pommi kahjutuks tegevate esemetega. Seejärel liikusime sõdurite puhkekodusse , mis oli minu arvates päris hea. Seal olid telerid , muusikatuba ja isegi kohvik. Seal saavad kõik sõdurid puhata ja vaba aega veeta, kuigi neil seda päris vähe on. Edasi suundusime me sõdurikodusse, et näha millistes tingimustes sõdurid seal elavad. Sõdurikodus oli ka üks noormees , kes rääkis sõdurivarustusest ja nende retkedest. Järgmisena liikusime relvi vaatama , mis olid minu arvates väga massiivsed ja rasked. Ekskursiooni ajal külastasime me ka kabelit , kus said kõik erinevat usku inimesed palvetamas käia, kuna seal pole mingeid ikoone ega kujusid , mis erinevaid uske näitaks
Kust on pärit T-särk ja teksad? Kaimar Lillemäe AjaloopäeV 23.02.2015 Puuvillane alussärk Esimese maailmasõja ajal märkasid Ameerika sõdurid, et Euroopa sõdurid kandsid palavatel ja niisketel suvepäevadel mugavat ja kerget puuvillast alussärki Need särgid said USA-s oma lõike tõttu (T- kujuline) tuntuks kui T-särgid 1920. aastatel muutus sõna ,,T- särk" Ameerikas inglise keeles ametlikuks sõnaks ja jõudis Merriem-Websteri sõnastikku T-särk Teisemaailmasõja ajal kuulus T-särk Ameerika mereväelaste standardvarustusse
nende kogemused piirduvad surma ja tapmisega. Samuti esinevad raamatus detailsed kirjeldused inimeste kõhklematust tapmisest tekitas kõhedust, inimesi tapeti julmalt, kõhklemata kellegi mahalaskmisel, mida oli kohati ebameeldiv lugeda, kuid kokkuvõttes oli üpriski huvitav lugemiselamus. "Meie teadmised elust piirduvad surmaga." 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Teoses pani mind kaasa mõtlema see olukord, milles need sõdurid olid. Nad küll astusid oma kodumaa kaitseks välja, kuid mis hinnaga? Nad pidid läbi elama suuri jubedusi ning surema. Samuti oli siin raamatus kui sõjaolukorras väga palju psüühilist pinget, rindejubedusi taluda ei olnud sõduritel kerge. Näiteks kui keegi suri, siis lihtsalt öeldi, et ,,viskas vedru välja". Mehed tegid niimoodi nalja, sest muidu nad ei peaks enam lihtsalt vastu, naljatledes oli jubedustega lihtsam toime tulla. Samuti pani kaasa mõtlema see, kui vähe
Näiteks oli Ameerika eesmärk Afganistaanist leida musta kulda ja seejärel ajaviiteks maailma esiterrorist Osama Bin Laden ning kaugemas minevikus oli kreeklaste eesmärgiks Helena troojalaste juurdest tagasi tuua. Üeldakse, et Sõdu põhjustab armastuse puudumine. Kuid tegelikult on Sõja ajendeid kolme tüüpi. Esimest järku ajendid on seotud ellujäämisega. Kergesti sünnivad sõdivad kollektiivid, mis on ellujäämiseks vajalikud.- nt aafrika laps sõdurid. Teist järku ajendid on seotud majandusliku õitsengu ja kasuga. Kolmandad on ajendid, mis vastavad ideoloogiale. Riikide maine, staatus ja kuulsus jäävad kõikjal maailmas võimsaks ajendiks, mis seletavad muuhulgas ka tuumarelvade soetamist. Sõda ongi eelkõige poliitikute, diktaatorite ja kindralite mängumaa.Kannatajateks on lihtinimesed, olgu need siis sõdurid või tsiviilid. Kaotajad on kõik, keda sõda lähemalt puudutab, sõltumata valitud poolest
Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. Luuleanalüüsis kasutan teiste mälestusi Artur Alliksaarest .Kui vaimsest mentorist ja muidu autoriteedis nii elus kui ka loomingus. Ottniell Jürisaar Ottnielli mälestused käsitlevad kõige varasemaid mälestusi Alliksaarest ja seega arvan ,et tema peaks olema esimene kelle mälestuste põhjal luulet analüüsida. Väikesena koolipõlves kõndisid NSVL-I sõdurid Kivisillalt mööda ja Alliksaar mõtles nende kohta kohe pilkava luuletuse, mis kirjeldas neid sõdureid, nimelt ei arvanud keegi NSV võimu püsimajäämist. Suur ja lai on saabas, mis mul jalas- Rikas õhuaukudest ta pind. Sellist saabast ilmas teist ei leidu, Kus nii vabalt hingata võib jalg. Kuna sõdurid kes mööda marssisid haisesid ja olid räsitud ilmega ja pealegi olid nad võõrvõimu toojad ,siis sisaldab see luulejupp tugevat irooniat.
Teine asi on lugeda nende inimeste meenutusi ja mõtteid, kes ise või kelle lähedased on selle katastroofi tõttu kannatanud, tunda nende viha ja hirmu, kuulda muresid ja lootusi." oli autor öelnud. Kohalikud tuletõrjujad läksid reaktorit kustutama tavaliste riietega. Kohalikust haiglast viidi nad Moskvasse. Kedagi lähedale ei lubatud, arstid keeldusid neile lähedale minemast. neid hooldasid sõdurid. Seinad nende ümber hõõgusid kiirgusest. Kõik nad surid 14 päeva jooksul. Ühe tuletõrjuja naine hoolitses oma mehe eest kuni surmani. Ükski arst ei julgenud neile läheneda kuna tuletõrjujad oli kiiritusest nii läbi imbunud. Ühe tuletõrjuja naine kes oma mehe eest haiglas hoolitses rääkis, et ta pidi voodilinad täiesti sirgeks siluma sest iga väiksemgi korts tekitas ta mehe kehale haava. Mehe jalad ja käed oli
Poola vahel Altrsnstädti rahu, mille kohaselt Pidi Poola sõjategevuse Rootsi vastu lõpetama. 1708. aasta algul alustas Karl XII sõjakäiku Saksimaalt Moskva suunas. Erakordselt vihmane suvi muutis Venemaa teed läbipääsmatuteks ning seetõttu hakkas sõjapidamine venima. Vägede moonastamisel tekkis raskusi sest venelased kasutasid põletatud maa taktikat. Karl XII pöördus suunaga Ukraina poole lootes sealt toetust leida, kuid enamus kasakaist siiski ei liitunud. Paljud Rootsi sõdurid hukkusid 1708. aasta talve karmis pakases. Poltaava lahingus 27. juunil 1709. aastal sai Rootsi vägi hävitavalt lüüa ning lahingus ellu jäänud Rootsi sõdurid langesid Vene sõjavangi. Karl XII pääses aga paari tuhande mehega Türgisse. Kuna olukord muutus Rootsile lootusetuks, loovutati valdav osa oma valdustest Saksamaal. 1721. aastal kirjutati Soomes alla Uusikaupunki rahuleping Venemaaga ning see lõptetas ka Põhjasõja. Rootsi sai Venemaalt tagasi Soome, kuid
Mängu tulid katk ning väikesed sõjad, mässud ning hukkamised selle lühikese aja jooksul. Eestlaste rahvaarv oli muistse vabadusvõitluse lõpuks vähenenud ning targem oli viimase võitluse lõpus vaenlasele alistuda. Esiteks tuli mängu katk, mis laastas nii eestlasi kui ka vaenlasi (eriti rootslasi) ja kuna keskajal ei olnud meditsiin ning hügieen nii arenenud kui tänapäeval ja haigused levisid kiiresti, vähenes rahvaarv kiirelt. Nii tavainimesed kui ka sõdurid langesid raske tõve ohvriks, mis tõttu tuli sõlmida paariks aastaks nii öelda vaherahu, kuni katkuepideemia on möödas ja rahvas taastunud. Teiseks teguriks, miks eestlased kaotasid võis olla Eesti sõdurite varustus, mis ei olnud kiita. Suur osa heast varustusest (näiteks mõõgad, turvised) olid külavanemate-pealike käes,mis jättis ülejäänud sõdurid üldiselt kehvemate sõjariistadega ning kehakatetega, mis
Kodusõjad ja vabariigi lõpp Ümberkorraldused Rooma armees • Nimeta 3 suurt ümberkorraldust Rooma armees • Kadus kohustuslik sõjaväeteenistus ja • Leegionärid sõduriteks hakkasid vabatahtlikud • Riik andis sõdurile varustuse • Sõdurile maksti palka Kodusõdade algus • Kellele olid ustavad palgalised sõdurid? • Sellele väepealikule, kes talle palka maksis ja suuri võite võimaldas • Mida tegid mõned väejuhid, sest usaldasid oma sõdureid nii tugevalt? • Ei täitnud seaduseid ja senati otsuseid • Mis põhjustas kodusõjad Roomas? • Väejuhtide soov võim Roomas enda kätte saada Kirjuta vihikusse • Mõned väejuhid ei kuulanud senati otsuseid ja ei täitnud käske. • Kodusõjad algasid, sest paljud väejuhid tahtsid võimu Rooma linnas endale saada.
kihistunud. Vaarao- jumala poeg,piiramatu võimuga valitseja. Preestrid-Usutö,vahel ka vaaraode nõuandjad. Kõrgemad väepealkud-juhtisid vägesid. Kirjutajad-Kontrollisid töötajate tegevust ja ül. täitmist,kirjutasid üles kohustusi Talupojad-Vilja kasvatamine,millest mingi osa läks vaaraole. Käsitöölised-töötasid vaarao juures, valmistasid riigile vajalikke käsitöötooteid. Orjad-Töötasid vaarao majapidamises, osalesidsuurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid. Perekonnapea oli mees,kusjuures (solvak) naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. käsitöötooteid. Orjad-Töötasid vaarao majapidamises, osalesidsuurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid. Perekonnapea oli mees,kusjuures (solvak) naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. RELIGIOON EGIPTUSES: Jumalaid oli palju, jumalad olid tihedalt seotud kuningavõimuga, väga religioone ellusuhtumine, usuti surmajärgsesse ellu, mis pidi jätkuma samamoodi kui elusalt. TEADUS:
Laps sõdurid Süürias Hanna-Antheia Stern, Reiko Mägi, Hannes Soomer, Robert Kürsa Süürias kasutatakse lapsi inimkilpidena Sõdurid kasutavad lapsi inimkilpidena. Lapsed on sunnitud sõitma tankidel, et tankide vastu tuld ei avataks. Paljud lapsed on sandistunud ning nende kehal võib näha piinamisjälgi. Viimastes veresaunades on tapetud alla 10-aastaseid lapsi. Suur osa laste värbamises sõtta on Vaba Süüria Armeel. Lapse õiguste konventsioon Artikkel 6 2. Osalisriigid tagavad lapse ellujäämise ja arengu võimalikult maksimaalselt. Artikkel 35
Inglismaa 17.sajandil I Ingel Stuarti-te ajal I Charles I soov valitseda sõltumatult parlamendist *Parlament laiali *Soov asendada Anglikaani kirik Katoliku kirikuga II Puritaanide taga kiusamine *Puritaanid-Inglise kalvinistid *Töökad, kokkuhoidlikud *Puritaanid loobusid pidustustest ja lõbustustest II Pikk parlament I Sotimaa mäss *1640. aasatl parlament kokku 12. aasatks *Kõik parlamendi loata maksud tühistati *Kuningal võeti õigus parlament laiali saata II Charles I ja parlament *Parlamendi juhid vahistati. *Kuningas lahkus londonist *1642. aasatl kodusõda III Kodusõda I Kuningas ja parlament kehes leeris *Kuninga toetajad aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad *Parlamendi pooldajad kaupmehed, tööndusega tegelevad kihid ja puritaanid II Oliver Cromwell-i armee *Armees kindel kord *Sõdurid hästi varustatud *Palka maksti reguraalselt III Charles I p...
Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine seega ununenu meeldetuletamine. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valvurid, sõdurid ja töölised. Valvurid on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõdurid natukene vähem ja töölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu tiik tervikuna. Ta on veendunud, et sellist riiki peavad valitsema filsosoofid.
vabatahtlikult sõjaväkke. Enne armeesse saamist tuli sõduritel läbida treening, treeneriks oli Himmelstoss, keda nad ka hiljem häbistasid selle eest, et sõdureid nii karmilt oli kohelnud. Pärast treeningut sõitsid nad autodega treening sõja väljakule, kus Paul nägi haavatut hobust ning ta ei saanud midagi teha, kuna ei tohtinud teda aidata. Sõideti rongiga päris sõtta. Kus nähti ka kuidas haavatud sõdurid rongidest väljuvad, see läks poistele südamesse. Pikki päevi sõjas oldud ei ole sõdurid midagi söönud, üks sõdur Kat läks hane varastama kõigil oli hea meel, et lõpuks saab süüa Ühel rahulikul päeval kui Paul ja teised ei pidanud olema rindel, läksid nad jõkke ujuma. Nad nägid seal 3 kenat prantsuse neiut, kes kutsusid poisse enda juurde, kui nemad toitu toovad. Kuigi poistele oli keelatud, minna teisepoole jõge läksid nad ikkagi
Kadunud sugupõlv Sõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuremaid muutusi, kui seda esialgu arvati. Lahingute koledused sööbisid sügavale inimeste mällu. Hirm tõrjus meelelt halastuse ja inimlikkuse mõtted ning asendas need kurnatusega ning piinadega. Paljud rindelt naasnud sõdurid ei suutnud enam tagasi pöörduda enda igapäevaste tegemiste juurde, seepärast hakati sõjas osalenud põlvkonda nimetama ,,kadunud sugupõlveks". Kuidas oleks nad pidanud oma eluga edasi minema? Esimese elukogemuse omandasid nad läbi vere. Kui neid õpetati tapma ennem kui elu elama, kuidas olekski nad saanud rahus vaadata tulevikku, kui kõik mida nad enda ümber nägid oli surm. Kadunud sugupõlve sõdurid naasid koju nii füüsiliselt kui ka vaimselt vigastatuna. Kõik
Rahu ja õiglus Rahu on miski milleni inimesed ei ole täielikult suutnud veel jõuda. Miks me sõdime üksteisega, kui saaks ka rahulikult ja õiglaselt tegutseda? Teisest küljest tahab iga riik saada omale võimu, iseseisvust ja oma riigipiiri laiendada, kasutades viise millega nad vaid endale mõtlevad, sest hävitamine ja soovimatu eemaldamine tundub ju kõige lihtsam tee. Afganistanis olevad eestlased ja teisedki sõdurid on seal tagamaks rahu ja korda. See, et need sõdurid seal peavad elama hirmu, pinge ja ka tule all ei ole just väga mõistlik. Nad ei suudaks muuta sealset antud olukorda ja sündmusi, mis on juba pikka aega kestnud. Oleks ju suurepärane kui ükskord tullakse koju teatega, et missioon on läbi ja saavutati mida siiani üritatakse. Arvan, et sellisel liigsel pingutamisel ei leidu mõtet, kuna paljud eesti mehed seal võideldes saavad vigastada ja ka hullemal juhul hukkuvad
"piinama" ja seega on juba sümboli nimesse kodeeritud vägivalla ajalugu Köis sümboliseerib Kristuse kannatusi, sest sõdalased sidusid kinni Kristuse käed Moon punased mooniõied märgivad Kristuse kannatusi ja vereohvrit Ohakalind Kristuse kannatusi sümboliseeriv lind, keda kujutatakse tavaliselt koos ohaka või kibuvitsaoksaga. Linnul on veretilka meenutav punane laik, mis saadud Kristuse laubast okast välja tõmmates Okaskroon Rooma sõdurid mõnitasid ja piinasid sellega Kristust, sest pidasid teda isehakanud kuningaks. Okaskroon on üks peamisi kannatava Kristuse, märtri atribuute. Tavaliselt on see põimitud kas kibuvitsa, ohaka, astelpõõsa või muraka vartest. Kolm vääti okaskroonis märgivad patulunastuse kolme astet: arusaamist, et oled pattu teinud, pihtimist, lunastust Orhidee tumepunased täpid lillel on Kristuse veretilgad Pilliroog Jeesuse kannatuse sümbol. Alandamiseks panid sõdurid Kristusele
Korea sõda (1950-1953) Korea jagunes kaheks - Lõina-Koreaks, mis oli kapitalistliku orjendatsiooniga demokraatlik riik, ja kommunistlikuks Põhja-Koreaks. See toimus kohe peale II MS. Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna- Koreas kommunistlik kord. Sõda algas 1950 juunis, kui NSVL relvadega varustatud ja NSVL ohvitseride juhtimisel tungisid P.-Korea sõdurid Lõuna-Koreasse. L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu. Sügiseks oli P.-Koreal vallutatud sisuliselt terve Korea poolsaare. Nüüd sekkub sellesse ÜRO ja nõuab, et viidaks sinna oma väed. 15. sept 1950 lähevad ÜRO väed Korea poolsaarele. Suurelt osalt need väed koosnevad USA relvajõududest. P.-Korea taganeb. Oktoober 1950 ÜRO väed alustavad uut pealetungi ja jõuavad välja Hiina piirini. Sõtta sekkub ka Hiina. Pool miljonit nõukogude sõdurit ja sama palju Hiina
Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Esimeses maailmasõjas hukkus ligikaudu 10 miljonit inimest ning kaudseid ohvreid oli veel ligikaudu 10 miljonit need, kes nakatusid mitmesugustesse haigustesse, sest sõda ja nälg olid inimeste immuunsüsteemi nõrgendanud. Ligikaudu 20 miljonist haavatust jäi ligikaudu 3,5 miljonit vigaseks. Venemaa sõdurid kaevikus 2. Eesti Vabariigi välja kuulutamine 1914. aastal puhkenud esimesse maailmasõtta mobiliseeriti Vene poolel umbes 100 000 eestlast. 23.veebruaril 1918 Pärnus ja 24.veebruaril Tallinnas kuulutas Eestimaa Päästekomitee välja iseseisvusmanifesti. Praegu tähistatakse iga aasta 24.veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva. Pärast Punaarmee kaotusi 1919. aastal Narva, Paju ja Krivasoo lahingutes tunnustas Venemaa Tartu rahuga 2
riigipiire tugevdama. Müüri juurde paigutati hulk vägesid, mis võõrvägeda sissetungi korral sisemaad signaaltuledega hoiatasid ning olid esimeseks kaitseliiniks. Sellel ajahetkel ohustasid hiinlasi põhiliselt põhjast tulevad hunnid. Keiserliku sõjaväe ülemjuhataja kindral Meng Tiani alluvuses töötas väidetavalt isegi mitu miljonit inimest, kellest paljud raske töö ja kehvade elamistingimuste tõttu surid. Müürirajajateks olid valdavalt tavaliselt sõdurid, lihttöölistest ehitajad ning kuritegudes süüdi mõistetud vangid. Hukkunud oli tõenäoliselt tohutult ja legendi kohaselt maeti ehitusel hukkunud müüri (et seda tugevamaks muuta). Siiski on kahtlusi selle legendi täielikus paikapidamises, kuna juhul kui kõik ehitusel surnud oleksid müüri maetud oleks müür võinud liiga nõrgaks muutuda ja kokku kukkuda. Hani dünastia keisrite poolt, kes valitsesid 206eKr-202 pKr, täiustati teadaolevalt Suurt
üheks heleroosaks utoopiaks ühtida. Kui kaua oleks tegelikult hea nii olla kas üldse? Kui kaua tahaks näiteks Kersti Merilaas- Sang ise käia kuhugi jõudmata? Tunnikese, päeva? Kuidas oleks aga aastaga? Ja mis siis, kui polekski kohta, kuhu tagasi minna? Nimetatud Viirlaiu teose puhul oli näha, et toimetulek looduses pole nii kerge, kui mõtetes tunduda võib. Lihtne on üksnes kujutluspiltide loomine rahust ja õndsusest, aga ka siis, kui võõrvägede sõdurid ekslejat taga ei otsi, jääb pinnuks see igatsetud loodus, mis on vahel sulnis üksnes piltidel. Käia kuhugi jõudmata rohu rohevas ringis.. Seda tegid sajad endised sõdurid pärast Teise maailmasõja lõppu. Nad ekslesid sihitult, proovisid leida väljapääsu, võidelda, aga lõpuks jäid neile üksnes metsad ja peiduurkad, meelekibedus ja teadmine, et nende saatus välismaailma ei huvita. Tõsi, isegi punkris saab kuusepuu, jõuluküünalde ja (südame)soojusega luua ilusaid hetki, aga
vanurid) • 1968. aasta kevadel arutati USA sõdurite hulgas eelseisvat “Pinkville’i” operatsiooni. Operatsiooni juhtinud kapten Ernest Medina olevat käskinud oma meestel “külas tappa kõik, mis hingab”. Kui temalt küsiti, kas ka naisi ja lapsi, kordas ta, et tapku kõik, mis liigub. Järgmisel hommikul lennutati helikopteriga sadakond USA sõdurit väikese Vietnami küla My Lai juurde ning nelja tunni jooksul tapsid nad üle 500 tsiviilisiku. Sõdurid moonutasid laipu, vägistasid naisi ja tüdrukuid, põletasid maha maju ning rikkusid piirkonna joogivee. Juhtunu kinnimätsimisega tegeleti lihtsõduritest tippkindraliteni, kuid 1,5 aastaga tuli tõde siiski välja. • Rohkem kui 40 aastat hiljem üritab USA valitsus My Lais toimunut tühisemana näidata. “Ajalooliselt õigete materjalide” järgi toimus “intsident”, kus hukkus üle 200 inimese ning
Peab harjuma nägema laipu ja muid kohutavaid stseene ja seetõttu muutub inimene ka vastupidavamaks ja kindlasti tugevamaks kõige suhtes. Kuid samas muudab see inimese vähem emotsionaalseks, mis sõjas kindlasti kasuks tuleb, kuid kui oled kord sõjast pääsenud, võib kohanemine jälle aega võtta. Sõdurid pole enam harjunud selle kodusoojuse ja headusega, sest tohutult pikk aeg on veedetud muserdavas õhkkonnas. Nii ka raamatus, sõjast tulnud sõdurid olid eksinud oma teel. Nad ei näinud enam elus seda põnevust ja headust, kõik mida nad teha suutsid oli joomine, laaberdamine ja ringi laskmine. Nende elul justkui polnud enam mõtet, või siis nad ei teadnud, mis selle mõte on. Nad uputasid oma mured ja läbielamised pudelisse, mis tegi nende olemist kergemaks ja lõbusamaks ja nii tunduski õige. Peale pikka aega sõjas olemist ei osatud enam kohaneda oma endise eluga. Kõik
Juudit O SALIS ED : JUUDIT, noor naine Petuuliast. SUSANNA, tema ümmardaja. OSIAS, Petuulia peavanem. KABRIS, Petuulia vanem. SIIMEON. RABI. OLOVERNES, Assuri väejuhataja. PAGOAS, tema telgiülem. AKIOR, Ammoni pealik. NIMETU. NAINE. NAINE LAPSEGA. KÄSKJALG. Rahvas, rahvaste vanemad ja vürstid, pealikud, sõdurid, pidulised, hääled I, II, III ja IV väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit. Kohe pärast seda Susanna välisuksest.) Juudit ja Susanna räägivad Assuri pealikust, Olovernesest, kes nende riiki piirab. Räägivad, et peaaegu terve Petuulia on kaotamas oma usku Jehoovasse ning on vaid aja küsimus, kui rahvas tõstab mässu ning otsib abi Olovernese palge ees
Saue Gümnaasium Riigikaitseõpetuse kursus Kaisa Tamme Eesti panus pingete lahendamisel Lähis-Idas. Essee riigikaitseõpetuses Saue 2013 Oleme kõik lugenud meediast, kui hinnatud on eesti sõdurid välisriikides. Meedia kajastab tihti eestlaste tegevustest Lähis-Idas ning kui palju meie mehi neis riikides hukub ja vigastada saab. Osalemine koostöös liitlastega mitmesugustes kriisireguleerimise operatsioonides on olnud Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika oluliseks osaks sisuliselt selle algusest peale. Eestlaste panus sõjakolletes on suur ning meie abile loodetakse. Teada on, et USA ja Inglismaa on Eesti sõdurite
Napoleoni eesmärk oli purustada Vene armee põhijõud piirilahingus , vallutada Moskva ja esitada Venemaale rahutingimused . Vene armeeüksustel õnnestus aga oskusliku taganemisega piirilahingut vältida ning ühineda .1812 a. septembris toimunud lahingu järel jäi lahinguväli prantslastele kuid see ei tähendanud Vene armee purustamist . Vene armee taganemine jätkus ning Prantsusmaa-vastane sõda muutus Venemaal järjest rohkem rahvasõjaks. Napoleoni sõdurid marssisid mahajäätud ja inimtühja Moskvasse , kus puhkes hiigeltulekahju , mille süütajateks olid taganevad Vene sõdurid . Napoleon jäi Moskvasse kauemaks kui kuu , ta soovis sõda lõpetada kuid Aleksander I lükkas kõik rahuettepanekud tagasi . Talvi sõjapidami polnud prantslased valmis ja seetõttu alustas Napoleon oktoobris taandumist . 1812 a. detsembriks oli Napoleoni häving ilmselge ja üle piiti suutis end võidelda vaid väike osa . 4
2. Eesti pidi Nõukogude liidu nõudmisel looma valitsuse , mis teostaks Nõukogude liidu vajadusi. Eesti pidi samuti tagama Nõukogude liidule vaba ligipääsu Eesti territooriumile. Julgen öelda , et Eestil polnudki võimalust nendest nõudmistest taganeda , kuna kui nad oleks keeldunud neid täitmast ,oleks Nõukogude liit Eestit rünnanud, aga meil ei olnud vaja alustada sõda niivõrd tugeva vastasega. Samas , kui Eesti olekski loobunud nendest nõudmistest, oleks nooremad sõdurid, kaitsevägi ja Eesti rahvas alustanud ise vastupealtungi. Nad ei tahtnud kaotada Eesti vabadust , mis kord oli ise kätte võidetud. Kuid siiski oldi valmis Eesti eest välja astuma. 3. Eesti liitumine Nõukogude liiduga oli okupatsioon. Eesti ja Nõukogude liit pidid teineteist abistama kuna varem oli sõlmitud Baaside leping , mis neid selleks kohustas. Kahjuks aga NL ei pidanud sellest lepingust kinni ning esitas Eestile ultimaatumi , mille
nende riikide asukat võimu eest, kasutades tihti metsaga kaetud maakohti loodusliku varjupaigana ja alusena relvastatud nõukogude-vastases vastupanus.Vastupanuüksuste suurus ja koosseis olid erinevad, alates individuaalselt tegutsevatest ainult enesekaitseks relvastatud partisanidest kuni suurte ja hästi organiseeritud ning lahinguks valmis gruppideni. Saksa vägede taandumisel Eestist 1944. a. septembri lõpul jäid paljud Eesti sõdurid partisanidena kodumaale, peamiselt Virumaal ümber piiratud 300. Eriotstarbeline Diviis ja 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi osad, mis otsustasid jääda kodumaale, nende hulgas ka Friedrich Kure pataljon. Paljud eesti ja läti sõdurid ning mõned sakslased vältisid vangistust ning võitlesid maakohtades metsavendadena aastaid pärast sõda. Vastupanuliste hulk suurenes, kui punaarmee üritas noori värvata kohustuslikku sõjaväeteenistusse. Mõnes
sõduritele kaitset. Maa ligi surudes turmtules pakub maa turvalist kohta, kus rünnak üleelada. Mürskude tekitatud augud ja süvendid on kohad kuhu varjuda. Sõduritel on hirm, nad näevad kuidas granaadikillud rebivad ära kellegi lõua, näo, jalad alt, kõhud sodiks, et soolikad rippuma jäävad. Nad kuulevad kuidas surevad inimesed korisevad ja oigavad. Pidev hirm saadab neid päevast päeva, nähes oma ema sõpru ja võistluskaaslasi suremas. Lahingus muutuva sõdurid inimloomadeks, seal ei ole armu andmist. Nad saavad aru, et vaenlane on samasugune inimene nagu nad ise. Neil on kodus emad, isad, lapsed, naised. Lõpuks saavad ka nende lähedased kirju kellegi isa, poja, mehe hukkumisest. Neid jäävad samuti leinama lähedased, aga ei saa olla mingit halastust. Sõda on karm ja on valida, kas sureb vaenlane või sured ise. Kõik võitlevad oma elu eest. Kui sõda on läbi on nad muutunud timemateks, aga nad ei kaota inimlikkust. Nad suudavad
Eesti Töörahva Kommuuni esimees ja lipp Jaan Anvelt Eesti Vabariigi sõjaline ebaedu EV sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Valitsusel polnud vajalikku varustust ega laskemoona, samuti puudus ka sõjavägi. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse, meeleolu mõjutas ka üldine sõjatüdimus. Kõige selle tõttu ähvardas Rahvavägi (EV sõjaväe ametlik nimetus tollal) läbi kukkuda. Eesti Rahvaväe sõdurid Vabadussõjas Murrang Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi püsima Eesti riiklus, rahvuslastele sai selgeks, et keegi teine nende kodumaad päästma ei tule ja selle tõttu algas vabatahtlike üksuste loomine. Eriti suur roll oli üliõpilastel, kes vaatamata noorusele isamaa eest välja astusid. Positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi - Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Mälestusmärk Vabadussõjas
Kodu juures küsib Sulo Antsult, et kas ta ei tuleks Viljandi võitlema Ants on algselt vastu ja läheb koju. Kodus üle mõeldes, liitub Ants ikkagi eestlastega. Antsu otsust eesti omade seas võidelda mõjutab ka Marta, kelle pilk oli pettumust täis, kui Ants ütles, et ta peaks ikkagi koju emale/isale toeks minema. Nii asubki Ants 2. rühma võitlema koos oma klassivendadega. Esimeseks ülessandeks saab rühm piirata ära vaenlase taganemine. Poisid, nähes põgenevaid sõdurid satuvad ise hirmu ja põgenevad taganeva vaenlase eest, mis on minu arust näidustatud, kuna see oli nende esimene tõeline sõjakogemus ja vaenlase nägemine. Õhtuks suudavad eestlased ja liitlased üle võtta lähedal oleva mõisa, kus õhtul peetakse suur pidu esimese võidu puhul. Ants, saades Karakulli käest teada, et Marta ja Marta talu asub lähedal, läheb ööseks Marta poole. Hommikul tagasi tulles, on samuti kõik jälle muutunud
Üks hea asi veel, mis sellisest süsteemist mulle meeldib on see, et eksisteeris rahvakoosolek, kus oseleda said vaid Sparta täisealised kodanikud. minuarust on see isegi õiglane, sest rahval oli õigus kas siis otsuseid hüüatusega vastu võtta, või tagasi lükata. Range tähelepanu all oli spartalaste kasvatus juba sünnist peale kui laps sündis nõrgana visati ta kuristikku, tugev laps aga tagastati vanematele, sest arvati, et vaid tugevatest saavad head sõdurid. Alates seitsmendast eluaastast läksid lapsed kooli, kus õpiti kuni 18-da eluaastani läbides päevast päeva erinevaid õppusi, mis koosnesid oda- ja kettaheitmistest ning muudest erinevatest sõjalistest harjutustest. Et karistada lapsi ja harjutada neid varakult sõjaliste raskustega rõivastati neid õhukeselt ning toideti halvasti ning vahel ka peksti. Selline käitumine nagu lapse elu üle otsustamine kohe peale sündi ei ole minuarust isegi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
