Maailm pärast Teist Maailmasõda Teine Maailma sõda toimus 1.september 1939 kuni 2.september 1945 Saksamaa pealetungist Poolale kuni Jaapani kapituleerumisele. Inimeste sõnul on Teine Maailmasõda Esimese järg. Sõja algamise põhjuseks peetakse Saksamaa solvumist ja lüüasaamist Esimeses Maailmasõjas ja tema soovi võitjariikidele kätte maksta ning võitles lõpuks kahel rindel. Sõjale järgnesid suured territoriaalsed muudatused ja ,,külm sõda''. Samuti sooviti aidata sõjas kannatada saanud riike uuesti jalule.
I maailmasõda. 1914-1989a. 1. Millised olid suurriikide liidud? 2.Sõja põhjused? Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste nõrgendamisest maailmas. 3. Sõja ajendiks sai? 28juuni 1914. Austria troonipärija Franz Frendinardi tapmine, Surbi salaorganisatsiooni liikmete poolt. 4. Sõda algas? 28. juulil 1914. kui Austria- Ungari kuulutas sõja Serbiale. 1. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Venemaale. 3. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. 4. august 1914 kui Inglismaa kuulutas sõja Saksmaale. 5. a) Suurriikidel oli sõjas järgmised eesmärgid: Kindlustada oma positsioone. Suurendada oma territooriumit. Haarata uusi kolooniaid ( asumaid ) b) sõjaplaanid: Saksamaa- välksõda Prantsusmaa vastu ja siis Venemaa vastu.
1. euroopa jagunes kahe suure üliriigi vahel idablokk ja lääneblokk ehk kommunistlik maa (nsvl) ja demokraatlik maa (usa liitlased) 2. peale II ms levis patsifism, ei jaksatud enam sõdu pidada. Holokasti ja tuumirelvi ei pooldatud. 3. peale II ms said NSVL ja USA üliriikideks. USA ei olnud nii suurte sõjaliste vigastustega. Samuti suuruste pärast.??? 4. Külm sõda oli konfliktne seis kommunistlike ja demokraatlike riikide (NSVL&USA) vahel 1946-1991(nsvl lagunemine). Sõda ei läinud kuumaks e tulirelvi ei kasutatud. Toimus kahe erineva riigikorra konfliktsuse pärast. 5. külm sõda algas u 1946 saksamaa jagamise nelja riigi vahele (nsvl, usa, uk, fr), Stalini ja Churchilli kõnedega (õhutati vastase ohtlikkust), trumani doktriiniga (kommunisti vastane välispoliitika doktriin) 6. trumani doktriin usa välispoliitika doktriin, mille eesmärk oli toetada vabu rahvaid nende võitluses sise- ja välispoliitikas välissurve e kommunismi vastu
1964 Vietnami sõja algus; USA laialdane sekkumine sõjategevusse Vietnamis. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Breznevi doktriini deklareerimine NSV Liidu poolt. 1972 SRP-1 sõlmimine USA ja NSV Liidu vahel. 1973 Vietnami sõja lõpp; USA väljumine otsesest sõjategevusest. 1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord.
Kas Teine maailmasõda oli paratamatu? Teist maailmasõda võib pidada globaalseks sõjaliseks konfliktiks, mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse- Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. Sõda lõppes 1945.aastal, jättes maailma valitsema kaks suurjõudu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Teise maailmasõja üheks põhjustajaks võib pidada Rahvasteliitu, mis oli loodud eesmärgiga rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi. Näiteks Vilniuse kriis tekkis Poola ja Leedu vahel Vilniuse piirkonna pärast, mis esialgu kuulus Leedule, kuni Poola selle vallutas ja endaga liitis. Vastuseks hõivas Leedu Klaipeda piirkonna
Venemaal võimul olev valitsus. Erimeelsuste tekitajaks oli ka näiteks Stalini idee ülevõim võtta Euroopas ning pärast seda ka kogu maailmas. Suhete teravnemise põhjustasid uute relvade kasutamine, just võidurelvastumine, ja Stalini surm, mille tagajärjel NSV liidu külmus vähenes ülejäänud maailma suhtes. Huvitav fakt on see, et Berliini müürist kujunes välja külma sõja sümbol, kuna selle püstitamisega paljude arvates Külm sõda algaski. Müür ehitati, et takistada idasakslaste massilist põgenemist Läände. Ida-Saksamaa poolel valvas müüri umbes 10 000 sõdurit. Müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist nii Ida-Saksamaal kui ka kogu kommunismileeris. Müür tähistas kommunismi türanniat. Selle aja legendid ja kangelased olid Mahatma Ghandi ja Jawarharlal Nehru, kelle eestvedamisel ja juhtimisel lõpetati verised taplused Indias ning seati ka jalule Lääneriike rahuldav riigikord
väljaõppe treeningutel ning kuulasid kaugelt rinde kõminaid. ,,Ma näen, kuidas rahvad üksteise vastu kihutavad ja üksteist vaikides, teadmatult, totralt, kuulekalt ja süütult tapavad. Ma näen, et maailma targemad pead relvi ja sõnu leiutavad, et tapmine veelgi rafineeritum oleks ja kauem kestaks. Ja koos minuga näevad seda kõik minuvanused inimesed siinpool ja sealpool, terves maailmas, ja koos minuga elab seda läbi minu põlvkond.'' Nii on kirjutanud Remarque oma raamatus. Sõda on koht, kus rahvad lihtsalt üksteist süütult tapavad. Eesotsas on n.ö ,,bossid'', kes tavarahavast ära kasutavad oma poliitiliste õiguste leidmiseks. ,,Tõsiasjad on meid ära põletanud; me oskame vahet teha nagu kaubitsejad ja mõistame paratamatust nagu lihunikud. Me pole enam muretud -- oleme kohutavalt ükskõiksed." Sõda rikkus ära nende inimlikkuse ja muutis nad hoolimatuteks. Sõda kogenud põlvkonda nimetati õigusega ,,kadunud põlvkonnaks", sest kes rindel ei
1. Millal toimus I maailmasõda ja mis olid selle ajendid? Mis olid I MS põhjus-eeldused? I MS toimus 1915-1918. Selle ajendiks oli kaks asja kokku: a) atendaat Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi vastu (Serbia kodaniku poolt sooritatud) ja Austria-Ungari poolt saadetud noot (poliitiline arupäring) Serbiale. Põhjus-eeldused: 1) Imperialism teravdas suurriikide vastuolusid (nt. SB ja Saksamaa, kolooniate ümberjagamise pärast). Loodeti kiiret lokaalset sõda. Atendaati kasutati ära, kui põhjendust alustada sõda. Loodi kaks blokki: Kolmikliit ja Entente. Diplomaatiline nõrkus. 2) Sõja romantiseeriti rahva hulgas: inimesed olid valmis vabatahtlikult sõtta minema, arvati, et jõuludeks on sõda läbi. Samuti ei osatud hinnata, mis on sõda. 2. Kirjuta kaks rahvuvaheliste suhete teravnemise põhjust, mis viisid I MS puhkemiseni. 1) Suurriigid võitlesid kolooniate pärast, sest koloniseerimata maid oli vähe - loodeti kiiret lokaalset sõda
Selles tsitaadis peitub iva, mida praegune inimkond loomulikuks ei pea, kuid võimatu on vältida fakti, et elukorraldus varauusaegses ühiskonnas baseerus põhiliselt sõjapidamisele ja korraldusele. Terve ühiskondlik korraldus keerles ümber sõjanduse. Võeti kasutusele tulirelvad, loodi magasinisüsteem ja sõjakoole. Tänu magasinisüsteemi kasutusele muutus sõjavägi minu arvates veidralt mugavaks. See süsteem tõi justkui kaasa süvenenud mõtlemise nagu elu oleks ainult sõda. Enne seda pidid ju sõdurid toitu varastama või ostma, kuid nüüd olid neil toiduvarud lademete olemas. Sõjast oligi kujunenud ühiskond, unustati muud väärtused ja tekkisid uued veendumused. See kõik tekitab minus küsimuse: "kas keegi üldse soovis maailmas rahu püstitada?". Minu arvates olid uuemad veendumused lükanud tahaplaanile inimeste enda vajadused ja huvid, sisendatud oli mõtteviis: "kõik
kaasa nende riigi arengule. NSV Liit saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas ka Aasias. Paljudes riikides kehtestati rahvademokraatia ja tegelikkuses tähendas see kommunistliku diktatuuri stalinliku NSV Liidu eeskujul. Lääne mõju piirati nn. raudse eesriidega(eraldus muust maailmast).Kaotajateks osutusid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Võitjate ühisleer lagunes kuna nende omavahelised suhted jahenesid. Suhted halvenesid nii palju, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda mis kestis üle neljakümne aasta. Seda on hakatud nimetama külmaks sõjaks, mille põhjustas USA ja NSV Liidu omavaheline rivaalitsemine. 1949. aastal mais Saksamaa lõhenes: LääneSaksa aladel kuulutai välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi Saksa Demokraatlik Vabariik(Saksa DV). Sellega sai külm sõda hoo sisse. Selleks, et piirata kommunismi levikut hakati looma seisukohti ja kavasi. Üheks tähtsamaks oli Trumani doktriin. See põhines ideel, et peab olema
Relvakonfliktid enne Esimest maailmasõda (Inglise-)Buuri sõda 1899-1902 Suurbritannia ja hollandi kolonialistide järglaste buuride vahel. Transvaal ja Oranje teemant ja kuld. Briti sisserändajad (200k)pol. õigused/kodanikukohustused. 1899 sügisel koondab GB väed piirile. 13.03.00 O. Bloemfontein ja 5.06 T. Pretoria. Jõudude vahekord oli 423/45k Edasi partisanisõda, 20k. 1902 rahu. Afrikaani keel. LA Liit '10. Vene-Jaapani sõda 8.02.1904 5.09.1905 esimene suur 20. saj sõda. Huvide põrkumine Mandzuurias ja Koreas. Vene rentis 1898 püsisoojad sadamad Vaiksel Ookeanil Port Arthur (kindlus) ja Dalni. Aitas maha suruda bokserite ülestõusu, sai Mandz. Ja Põhja-Mongoolia 1901/02. Anglo-Jaapani leping 1902 kui liitub kolmas riik Vene poolel, sekkub Inglismaa. Jaapan saab toetust USAst ja GB'st, 8.02.1904 ründab admiral Heihachiro Port Arturit. 20.12.1904 alistub kindral Stösseli käsul PA. Vangi langeb 32000 meest (seni langenud 10 000)
Vietnami Sõda (1959-1973) Viimsi Keskkool Markkus Pekkenen 9.a Eellugu Vietnaami alad kuulusid Prantsusmaa kolooniate hulka. Prantsuse kolooniad langesid jaapanlaste kätte. Vietnam tõrjus Jaapanlased Põhja-Vietnamist. Demokraatlik Vabariik Indo-Hiina sõda 1946-1954 Prantsusmaa ei tunnustanud Vietnami DV Prantsusmaa kaotas Vietnam jagati kaheks Põhja-ja Lõuna-Vietnam Prantsusmaal polnud jõudu Asenduseks tulid Ameeriklased Kahe Vietnami vahel puhkes sõda Vietnami sõda 1964-1973 Kodusõda muutus Vietnami-USA sõjaks USA sekkumiseks oli Tonkingi lahe intsident Pomme rohkem kui 2. maailmasõjas Ameerika ei suutnud edu saavutada Ameerika hakkas taanduma Lõuna-Vietnam kapituleerus
..………………12 Kasutatud kirjandus………………………………………………...…………..13 2 SISSEJUHATUS Tuumapommide heitmine Hiroshimale ja Nagasakile 1945. aastal tõi modernsesse sõjapidamisse kaasa uue võimsa relva. Riikidevahelistele suhetele ja diplomaatiale tähendas see panuste suurendamist – iga eksimus ja arusaamatus võis kaasa tuua kohutavate tagajärgedega sõja. Eelkõige oli selle ohu algallikad külm sõda ja selles kulmineerunud Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu suhted. 1962. aasta oktoobris jõutigi nii kaugele, et maailm seisis tuumasõja lävel. Kuuba kriis1 oli kahe suurriigi välispoliitiline kokkupõrge, mis aga mõjutas kogu maailma julgeolekut ning millega tuli väga delikaatselt tegeleda. USA tundis end esimest korda külmas sõjas ohustatuna ning Nõukogude Liit oli samal ajal rakettide paigutamisega
MRP elluviimine: Poola jagamine. Talvsõda. NSV Liidu laienemine 1. MRP salajase protokolli järgi jagati Poola Sa. Ka NSVL vahel huvisfäärideks. 2. 28. Sept 1939 oli Poola vallutatud. 3. 28. Sept 1939 Sa. Ja NSVL piiri- ja sõpruselepngu, millel oli ka salajane lisaprotokoll, mille järgi läks Leedu NSVLi huvisfääri. Poola piir nihkus ida poole, seega Saksamaa poolt okupeeritud osa Poolas suurenes. - Katõn Külm sõda (24, 26, 27) 1. Millal ja miks sai alguse külm sõda 2. Teise maailmasõja tagajärjed. 3. Külm sõda: 1) Millal ja miks sai alguse külm sõda 1945. aastal ideoloogiline, poliitiline ja majanduslik vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja tema liitlaste (eelkõige Ida-Euroopa kommunistlike maade) ning teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade vahel. 2) Millal ja mis põhjustel lõppes külm sõda 1990
märts Churchilli kõne (vastus) 1963 1946 Fultonis 1.jaan.19 Kuubas võim F.Castrole 1946 - Hiina kodusõda 59 1949 1959 Kuubas agaarreform 1946 - Kreeka kodusõda 1960- Kariibi meri ja Okeaania 1949 ndad riigid 1946 - Indo - Hiina sõda 1961 mül. tippkonv. Belgradis 1954 13.aug.1 Berliini müür 1947 (-1955 Külm sõda 961 kulminat. 22.okt.19 Kuuba karantiin (USA ület.) 62 poolt) 1947 - Raudne eesriie 28.okt.19 NL lõpetab Kuuba abist.
,,Me ütlesime teineteisele, et me abiellusime sel päeval, kui Catherine siia hospidali tuli, ja lugesime, mitu kuud on meie pulmapäevast möödas." - Kahele armunud inimesele ei oma mitte mingisugust tähtsust mõni ametlik dokument, mis seda justkui tõestama peaks, sest armunud saavad sellest aru, et nad üksteisest hoolivad ja selleks ei vaja nad vähimaidki kõrvalisi või paberi peale kirjutatud tõendeid. ,,Korraga ma mõistsin, et minu jaoks on sõda lõppenud. Aga seda tunnet, et sõda oleks tõesti lõppenud, mul ei olnud. Mul oli poppi tegeva koolipoisi tunne, kelle mõtted lähevad ikka ja jälle koolimajas toimuva juurde." Henry oli sõjast küll pääsenud, kuid teda huvitas siiski südames kuidas teistel seal läheb ning ta oleks südames tahtnud sõjas oma kaaslastele veel edasi toeks olla, kuid armastus tema südames oli sõjast tugevam. 2. Lühikokkuvõte: Ameerika leitnant Frederic Henry, kes teenib Itaalia sõjaväe sanitaarteenistuses, teeb läbi
20. sajandi alguseks olid maailma suurriigid jõudnud imperialismi staadiumisse. See tähendas, et võimsamad Euroopa riigid ja Ameerika Ühendriigid omasid suurt mõjuvõimu. Kuna imperialism on juba oma olemuselt tugevama ja nõrgema vahekord, oli põhjuseid konfliktideks palju: kolooniat püüd vabaneda suurriikide võimust, finantsliidrite ja tööliste vahelised tülid, impeeriumide omavahelised võimuküsimused. Seega, kas oleks üldse saanud midagi teha, et suur sõda oleks jäänud olemata? 20. sajandi alguse imperialismiajastul oli kõigi suurriikide huvides majanduslik kasu ja positsiooni tugevdamine või säilitamine. Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid võimsaimad riigid maailmas, omades palju heade asukohtadega kolooniaid. Suurbritannia kolooniate territoorium oli koguni 109 korda suurem kui riigi enda pindala. Samuti oldi jõutud väljakujunenud kapitalismi staadiumisse. Saksamaa ja Itaalia aga olid riigid, mis
Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda, mida esialgselt teati ka lihtsalt maailmasõja nime all, sai tuntuks kui kaevikusõda; sõda, kus kasutati esimest korda keemiarelvi; sõda, kus toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt; sõda, kus toimusid XX sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimene maailmasõda ehk esimene sõda, mis hõlmas endas suurt osa maailma maadest, vältas 28. juunist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907-1917) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria liit). Esimese maailmasõja peamiseks puhkemise põhjuseks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, toorainete, mõjupiirkondade, asumaade ja kapitali ekspordi võimaluste pärast; puudusid rahvusvahelised
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 kuni 11.november 1918 kordamine kontrolltööks õ lk 43 1.Sündmuste kronoloogia atentaadist Sarajevos kuni sõja puhkemiseni. Leidke murdepunktid, kus oleks saanud midagi muuta,et sõda är hoida, Põhjenda valikuid. Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine, Serbia koolitusega terroristi poolt. ( selle tapimise oleks võinud ehk ära hoida ja poleks tekkinud pingelist olukorda). Venemaa asus toetam Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Sakasamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Venemaa kulutas välja mobilsatsiooni. Saksamaa võttis sedalstela sõjakuulutusena ja esittab ulitmaatumi Venemaale kui ka nende
Sõda Daatum Osapooled Põhjus Tulemus 30. 1618-1648 Habsburgide Usulised Sõda lõppes Vestfaali rahuga.*Püha aastane dünastia ja erimeelsused-Rooma Saksa-Rooma keiser kaotas nii sõda katoliiklik katoliku kiriku ja territooriumi ja ka oma liiga, böömi, protestantide vahel, võimu.*Saksa vürstide võim taani, rootsi ja kalvinistidel puudus suurenes.*Usulised piirid jäid prantsusmaa usuline tunnustus, samaks
Sõdades pole võitjaid, on ainult kaotajad Sõjad on olukorrad, mida ei ole võimalik defineerida. Võibolla kõige täpsem seletus oleks, et sõda on situatsioon, kus kaks või rohkemgi osapoolt võitlevad üksteisega. Tavaliselt on ajendiks mõni pisike detail, kuid tegelikud põhjused on hoopis erinevad. Sõjad tekitavad ka uusi sõdu, mis teeb sõdimise veelgi mõttetumaks. Sellega kaasnevad tagajärjed, mis on pöördumatud. Sõdu kirjeldatakse ka mitmetes raamatutes. ,,Granaadid, vihisevad kuulid, turmtuli, leegiheitjad, pommitavad lennukid, kisendavad inimesed, tankid, plahvatused, õhus
Liivi sõda (1558-1583) · Enne Liivi sõja algust oli Eesti aladel olemas Tartu-ja Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi ordu. · See oli geograafiliselt hea piirkond, kuna siit läksid läbi kauba teed ja siin olid head sadamad. Selle ala vastu tunti palju huvi(Poola-Leedu, Taani, Rootsi ja Suur Vürstiriik) ja oli teada, et sõda ülemvõimu pärast ei jää tulemata. · Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik kes nägi, et siinsed piiskopkonnad on väga nõrgad ja ka suurim neist Liivi ordu ei suudaks vastu astuda. Venelased kasut. Sõjaväes ka tatarlasi, kes olid julmad sõdijad. · 1558a kevadel vallutasid venalsed Narva ja Tartu alad. Kui poleks appi tulnud teised riigid oleks venemaa kõik siinsed alad ära vallutanud. · 1559a sekkus Poola
KÜÜDITAMISE MÄLESTUSED Minu heaks vestluskaaslaseks oli sel teemal mu vanavanaema Milvi – Õie (Pruul) Jürisaar sünniajaga 15. mai 1932. Praeguseks on ta vanuselt juba 82. aastane. Sõja ajal oli ta noor tüdruk, vaevu 8. aastane, elas ema, isa ja õe ja vendadega Torgu vallas Mäebe külas Lausi talus Sõrves. 1939. aastal tulid vene väed sisse, siis uut sõda ei olnud. 1940. aastal läks ta kool. Neil õpetaja oli ja sealt hakati ära viima inimesi, ning mu vanavanaema õpetaja viidi ära Kuressaare lossi keldrisse, nende kirikuõpetaja viidi ära ning nende vallavanem ja riigiametis olevad inimesed viidi kõik ära lossi keldrisse, need inimesed on sinna väikse linna peale maetud, mis seal Kuressaare lossi kraavi ääres on. 1940. aastal oli päris rahulik. 1941. aastal hakkas jälle sakslane peale tulema, hakkas jälle sõda. Siis
Jugoslaavia sõjad 1991- 2001 Üldandmed Leidis aset 1991-2001 Rahvuslikud konfliktid endise Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi aladel Koosnes eraldiseisvatest militaarsetest konfliktidest, mis toimusid ja mõjutasid enamikke endiseid Jugoslaavia vabariike Sõjad Kümnepäevane sõda ehk Sloveenia iseseisvussõda (1991) Horvaatia iseseisvussõda (1991-1995) Bosnia sõda (1992-1995) Kosovo sõda (1998-1999) Presevo oru ülestõus (1999-2001) Makedoonia ülestõus (2001) Põhjused Etniline mitmekesisus Jugoslaavia koosnes kuuest vabariigist, kus oli viis rahvust, neli keelt ja kolm usku Kogukonnad lõhenesid etnilise ja religioosse kuuluvuse tõttu ning järgnes sügavalt isiklik võitlus, millega kaasnes julmus, vägistamine ja piinamine ning tuhandete inimeste surm
Kogu tööjõud ja raha suunati relvatööstusesse. Seda tehti nimelt sellepärast, et näidata oma võimu lääneriikide ees ja neid hirmutada. See protsess viis aga majanduse allakäigule, sest riik ei tootnud enam teiste majandusliinide abidega kapitali. Samuti ei kandnud viisaastakuplaanid vilja, sest tootjatele seati liiga kõrged normid. Lisaks nõrgale ja laostunud majandusele vaevas suurt liiduriiki veel mitmedki probleemid. Näiteks Külm sõda, mis arvatavasti viiski selle riigi kokkuvarisemiseni. Külm sõda tähendas võitlust kahe osapoole vahel, demokraatia ja kommunismi, ning otsene sõjategevus puudus. Külma sõja ajal toimusid mitmed kriisid, mis kujutasid endast väga suurt ohtu, et algab uus maailmasõda. Näiteks Kuuba kriis, Suessi kriis, Korea sõda ja Vietnami sõda. Kriisid suudeti vältida otsese sõjata, kus Nõukogude Liit ise osales, pigem osales
Külm sõda Külm sõda on lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikalevininud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. 1940. aastate teisel poolel puhkes ülemaailmne sõda mis kestis üle neljakümne aasta. See sõda oli Lääne demokraatliku ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel. Külma sõja osapooled olid Usa ja NSV- liit. Külm sõda puhkes USA ja NSV liidu omavahelises võimutahtmisest. Vastaseisu peamised valdkonnad olid võidurelvastumine, võitlus mõjuvõima pärast nii Euroopas kui ka terves maailmas. Vaenupooled püüdsid üksteisest parimad olla igas alas, nii relvastamises kui ka sõdides. 1949. aastatel mais kuulutati läänepiirides välja Saksamaa Liitvabariiki. Seega külma sõja tõttu oli lõhenenud esimene maailma riikidest. Üks rahvas oli jagatud kahe riiki ja kahe erineva maailmavaate järgi
Saaremaa läks Rootsile Ivan IV- Ivan Julm, Vene tsaar, juhtis vene vägesid Liivi sõjas ja sai sõjas lüüa. Gotthard Kettler- Liivi ordumeister. Alistus Poola kuningale. Kuramaa hertsog. Juhtis ordu vägesid Livi sõjas. Hertsog Magnus- Liivimaa kuningas, Taani kuninga vend. Saare-Lääne piiskop. Ta oli Ivan IV liitlane ja hiljem läks Poola poolele üle. Ivo Schenkenberg- Kaitses Tallinna kaks korda, käsitööline, vägev väejuht. Balthasar Russow- Kirjutas kroonika, mis käsitleb Liivi sõda. 16 sajandi kohta. Stefan Batory- Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Liivimaa sõda: 1. Sõdisid: Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani, Eesti. 2. Põhjused: Geograafiline asend, saada ülemvõimu kaubanduse üle. 3. Tähtsamad sündmused: · 1560ndad- venelased jäid aktiivsest sõjategevusest kõrvale; jätkusid heitlused Rootsi-Poola-Taani vahel; Rootsi valdused laienesid.
Ametisse uus valitsus Nagy juhtimisel. Suutis sõlmida kokkuleppe Nõukogude relvajõudude väljaviimiseks. Lubas ehitada demokraatia. 4 novembril alustasid 200000 punaarmeelast 2500 tanki toetusel rünnakut Budapestile. Ungarlased pöördusid abipalvega ÜRO poole. Keegi ei teinud midagi. Ungari ülestõus suruti maha. Põgenes 180000 inimest, suri 3000, vahistati 20000. Nagy poodi 1958, sest ta ei tunnistanud avalikult ülestõusu hukka. Tsehhoslovakkia Lokaalsed sõjad Korea sõda 1950-1953 Kommunistlik Põhja-Korea tungis NSVL ja Hiina toetusel kallale Lõuna-Koreale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada. Kindral Douglas MacArthur maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas lõigates nende väed ära. Kommunistlik Hiina sekkus. Hiina üksused läksid ÜRO vägedele kallale. ÜRO taandus. Liitlasväed panid hiinlaste edasitungi seisma. 1953 sõlmiti vaherahu. Kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOOS 1. Heaoluühiskond 2. Infoühiskond 3. Milliste abinõudega taastasid lääne riigid oma majanduse pärast II (teist) maailmasõda? 4. Tänu millele suutsid lääne riigid üles ehitada heaoluühiskonna? 5. Kirjelda kriise maailmas 1970. aastal. 6. Kuidas toimus demokraatia süvenemine lääne riikides pärast II maailmasõda? 7. Kirjelda kuidas kujunes Euroopa Liit 1951-2004. 8. Külm sõda. 9. Millised tähtsamad muudatused olid toimunud Euroopas II maailmasõja järel? 10. Raudne eesriie 11. Miks puhkes külm sõda (+ millega algas) 12. Berliini blokaad 13. NATO 14. Võidurelvastamine 15. Milles seisnes võidurelvastamine külmasõja perioodil? 16. Nimeta konflikte ja sõdu maailmas külma sõja perioodil ning anna lühi kirjeldus. 17. Kas pingelõdvendus oli paratamatu? 18. Millega lõppes külm sõda? 1
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway Tegevuse keskmes on grupp noori ameeriklasi, kes elavad Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Enne sõda oleks neist võinud saada pankurid või juristid, kuid surma ja hävingu nägemine muutis nende maailmavaateid, usku endasse ning juhtis nad Pariisi, otsima uusi elamusi. Nüüd elavad nad kunstnike ja kirjanikena, uitavad päeval kohvikutes ja baarides, joovad liiga palju, klatsivad rohkem kui töötavad ning püüavad tome tulla oma uue eluga. Eluga, mida muutis sõda. Jake töötab Pariisis kirjanikuna. Ta armastab head toitu ning jooki, naudib Pariisi kohvikuid
28.07.1914 – 11.11.1918 (Franz Ferdinandi hukkamine – Compiegne’I vaherahu) I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud: Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel – Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, kuid Pr ja SB olid sellele vastu. 2) Sooviti mõjupiirkondi ja asumaid suurendada. Kaasaaidanud asjaolud: 1) Alahinnati ohtu - ei peetud maailmasõda võimalikuks ja ei pingutatud selle ärahoidmise nimel 2) Sõda romantiseeriti – sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Sooviti ja oodati sõda. 3) Polnud organisatsioone, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed: Saksa: Shclieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel Venemaa alistamine. Sõda plaaniti võita 3-4 kuuga. Prantsuse: Plaan 17 - Seati saksa piirile tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile (ei uskunud, et Saksa Belgia neutraliteeti rikub), taheti Lotring ja
Sovimism suurrahvas peab end teistest rahvustest paremaks Suurbritannia, kõige suurem koloonia maa. Elanikke emamaal 45 milj., asumaades 349 miljonit. Suurriigid 20. sajandi algul. Suurbritannia · Riigikord: parlamentaarne monarhia · Tähtsanad parteid: konservatiivid ja liberaalid · Suur koloniaalriik: kokku elas 370 milj. In. · 1901. Lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII · Suurim välispoliitiline ettevõtmine inglise Buuri sõda 1899-1902 (sõda hollandlaste järeltulijate buuride vastu Lõuna-Aafrikas) · Probleem Iirimaaga (Home Rule) /(iirimaa tahtis oma valitsus inglise kooseisus) · Sufrazetid: naised kes nõudsid valimis õigust. Prantsusmaa · Riigikord: parlamentaarne vabariik · Mitmeparteilisus · Põllumajandusmaa · Skandaalid: Dreyfusi protsess kahtlustati riigireetmises saksamaale (süütu) · Georges Clemenceau: tuntuim poliitik
1688 Kuulus Revolutsioon, James II põgenes Prantsusmaale. Võimule tuli ta tütar Mary koos Oranje Wilhelmiga (William III) 1689 Õiguste bill. See reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel (kuningas ei saa keakskiidetud seadusi peatada, parlament peab regulaarselt koos käima.Parlament määrab maksud) Oliver Cromwell independide juht inglise revolutsiooni ajal. 1653-sai Inglismaa lordprotektoriks. Anglofoobia Sõjandus 30 aastane sõda Põhjasõda Hispaania Austria pärilussõda 7-aastane sõda pärilussõda Aeg 1618-1648 1700-1721 1701-1713 1740-1748 1756-1763 Osapooled Protestantlik Rootsi vs Poola, Pr.maa vs Austria ja Austria+ Unioon vs taani, Venemaa Inglismaa Preisimaa V.maa,Pr
Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid, kes soovisid oma positsioone laiendada ja kindlustada. Sõjakeeristesse olid kaasatud ka väikeriigid, kes ootamatult pidid alluma suuremate ja sõjaliselt võimsamate riikide otsustele. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks, sõjategevus toimus ida-ja läänerindel. Kummalgi liidul olid omad huvid ja tehti vastavaid plaane. Sõja alguses olid nimesed sõjavaimustuses. Arvati, et olukord lahendatakse suhteliselt kiiresti. Kuid sõda haaras kaasa üha rokem riike ja hakkas venima.Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Nii totaalset, ühiskonna erinevaid valdkondi haaravat sõda ei osanud ette kujutada ka kõige julgemad sõjateoreetikud. Vaimustus asendus sõjatüdimusega. I Maailmasõja ajal mobiliseeriti relvajõududesse üle 67 miljoni inimese. Paljud kodud jäid ilma kas isast või emast. Sõjapurustuste tõttu oli häiritud inimeste kogu igapäevane elu. Lapsed ei
Eesti Vabadussõda Vabadussõda · Vabadussõda oli 1918 aasta 28.novembrist 1920-nda aasta 2.veebruarini kestnud sõda Eesti Iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. · Vabadussõja osalised olid: Eesti, Nõukogude Venemaa ja Landesveer(Balti maakaitse). · Vabadussõda toimus nii Eesti, Läti, Peterburi ja Pihkva kubermangu Sõja alguses ... · Tundus suuremale osale eestlastest, et on mõttetu võidelda nii suure vaenlasega nagu seda endast Venemaa kujutas. · Tundus inimestele see nii, sest vaatamata sellele, et 1917 oli hakatud looma rahvusväge ei onud
Ajaloo Kontrolltöö küsimused ja vastused. Külm Sõda 14-02-2013 1)Defineeri mõiste `'Külm Sõda'' -lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi 2)Millal algas ja millal lõppes Külm sõda? - 1946 kuni 1991 3)Milline sündmus on Külma sõja alguseks ja lõpuks? -Algas USA ja NSV Liidu suhete jahenemisega ning lõppes Berliini müüri langemise ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. 4) Iseloomusta Trumani doktriini (aeg, sisu, eesmärk) - 1974, USA president Truman lubas majanduslikku toetust nendele riikidele, kes ei liitu kommunistliku ideoloogiaga. 5) Iseloomusta Marshalli plaani (aeg, sisu, eesmärk) - 1948-1952, Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist
Berliini blokaad- NSV Liidu takistamine lääneliitlaste juurdepääsu nende kontroll all olevasse Lääne-Berliini. Saksamaa lõhenemine- Saksamaa läänepoolsest alast sai Saksa Liitvabariik ja Idapoolsest alast Saksa Demokraatlik Vabariik. Raudne eesriie-NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Massihävitusrelvad-suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab purustusi ja ohvreid(tuumapomm) 3. Milles väljendus külm sõda? Võidurelvastumine, propaganda ja mõjuvõimu laiendamine Euroopas ja kolmandas maailmas. 4. Mis asi on pingelõdvendus? Ida-Lääne vaheliste pingete vähendamine 5. Kriisikolded ja milles need seisnesid? Korea sõda- kommunistlik Põhja-korea tungis kallale läänemeelsele Lõuna-Koreale, mille peale tulid USA väed Lõuna-Koreale appi. Vietnami sõda- Sõjaline konflikt kommunistliku Põhja-Vietnami, NSV Liidu, Hiina ja
EISENHOWERi DOKTRIIN ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. BREzNEVI DOKTRIIN NSV Liidul on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning, et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. VIETNAMISEERIMINE poliitika, mille kohaselt sõda toimub USA relvade, aga vietnamlaste kätega. Ennem USA rahurääkimisi ja sõjast eemaldumist. BERLIINI MÜÜR kui külma sõja sümbol NSVL ehitas müüri, et tõkestada inimesi Läände minemast. Ühel pool müüri demokraatia, teisel pool sotsialism, see eraldas neid maailmavaateid reaalselt. KUUBA KRIIS - oli külma sõja kõige tugevam konflikt, sest maailm oli tuumasõja äärel. Kuubas kehtis kommunism, USA üritas seal kehtestada demokraatiat, mille
kaheks Lääne-Eur. ja Ida-Eur. kanalit oma valdusesse, 1)juudid olid II ms-s valdusesse 2)Lääne riigid kommunismi- (Hiina arengus (Austria eeskuju) kuna see kuulus Inglise- rängalt kannatanud (USA) kavandasid Sksm. mõjul) ja läänemeelseks 2)VLO baaside rajamine Prantsusm. aktsionäridele. 2)juutidel õnnestus lääneosas rahareformi ja 2)Põhja-K. alustas sõda, et Ungarisse 3)pärast Stalini tõestada juriidiline õigus kaasaegseid maj.-reforme. muuta kogu Korea komm. surma hakkasid levima nendele aladele - u. 2000 a. demokraatlikud meeleolud tagasi asus seal juutide riik "Külma sõja" üks julmeim (KP juhiks I. Nagy) sõda- hukkus u. 3 miljonit 4)põllu-maj
1. ,Mis riikide rühmitused tekkisid enne I maailmasõda? Mis riigid sinna kuulusid? Antant- Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Serbia Kolmikliit- Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, 2. Mis olid I maailmasõja põhjused? 4 · Kolooniate ümberjagamine · Vastuolud maailma suurvõimude vahel · Ohu alahindamine · Sõda romantiseeriti kujutati üleva ja heana · Puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise 3. Mis oli I maailmasõja ajend? Sõja ajendiks oli Austria troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsiooni poolt. 4. Millal algas I maailmasõda? 28. juuli 1914 algas I maailmasõda, kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 5.Mis nime kandis Saksamaa sõjaplaan? Kirjelda seda. Schlieffeni plaan oli Saksa sõjaplaan. 6
Erich Maria Remarque'i "Läänerindel muutuseta" teose põhiprobleemid http://www.youtube.com/watch?v=v5HnDWzGOAg Sõda · Raamatutegelased olid sõjavastased. · Peategelased unistasid rahust ja kodust. · Sõda muutis nad külmaverelisteks. · Kättemaks vaenlastele, Himmelstossile · Lõpuks ei osatud enam ette kujutada elu ilma sõjata. · Paul ei mõistnud kellele ja milleks seda sõda vaja on. Vaimne tasakaal · Alandus · Sõduritel tekkisid vaimsed probleemid. · Sõprade surm mõjub laastavalt. · Väärtushinnangute muutus puudub usk tulevikku · Mäng õnnega ja saatusega. · Juhused ellu jäämiseks. · Polnud elu peale sõda puudus eesmärk ja otstarve. Näljahäda · Vahel polnud rindel piisavalt süüa. · Tsiviilisikud elasid näljas - parem kraam saadeti rindele. · Vangi võetud venelased olid näljas.
Esimese maailmasõja viimasel kahel aastal, Prantsusmaa läänerindel. Selle ajastu sündmusi vaadeldakse Paul Bäumeri vaatepunktist, kirjeldati mida tema mõtles ja tundis. Paul läks sõtta koos oma koolivendadega. ,,Läänerindel muutuseta" on minu arvates üks parimaid, kui just mitte kõige parem sõjavastane romaan. Raamatus meeldis mulle kõige enam peategelase, Paul Bäumeri psühholoogiline muutus peale sõda. Enne sõda Paul oli loominguline, kirglik ja tundlik inimene, kellele meeldis kirjutada luuletusi ja armastas oma perekonda. Sõda muutis tema suhtumist ja isikupära, luuletused olid asjad, millega Paul ennast enam ei sidunud mingit moodi. Ta õppis oma tunnetest lahti laskma ja tundis, et ta ei saa oma kogemustest kellelegi rääkida ning tundis ennast nagu väljaheidetu. Mulle meeldis just Paul Bäumeri muutus, sellepärast et huvitav oli lugeda, kuidas
PõhjaVietnam Click to edit Master text styles toetasid NSV liit, Hiina RV, Second level PõhjaKorea Third level Fourth level Fifth level LõunaVietnam toetasid USA, LõunaKorea, Austraalia, UusMeremaa Eellugu, Indo Hiina sõda ja USA sekkumine Ho Chi Minh kuulutab välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. 13. märts 7. mai 1954 Dien Bien Phu lahing 1954. aasta kevadel Genfis läbirääkimised mille tulemusena jagati Vietnam kaheks. USA abistab LõunaVietnami, sõdurite väljaõpe ja relvastus. Sõda 19641973 1964 Tonkini lahe intsident Click to edit Master text styles 1965 USA alustab Põhja Second level Vietnami pommitamist
Rahvusvahelised suhted XX saj. Algul 19. saj lõpul kujunesid välja peamised poliitikajooned(selgepiirilised ja vastandlikud). Kõigi suurriikide soov oli oma mõjusfääri suurendada ja teisi nõrgendada. Suurriikidest jõuavad üksteise vastu Sakamaa(hilinenud riik 1871 Saksa keisririik, kõik alad olid juba ära vallutatud ning seepärast oli sõda vältimatu) ja Suurbritannia (suurim impeerium, üle 30 mil ruutkilomeetrit, suurim laevastik). Keskriigid(Central Powers)/ Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (hiljem ühinesid Türgi ja Bulgaaria) oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Tekkis 19. saj lõpus. Saksamaa eesmärgiks oli saada liitlasi ning võidelda oma loomuliku vastase Prantsumaa vastu. Itaalial on probleem Austiaga, kes okupeeris Põhja- Itaaliat pikka aega ning sellepärast oli ebakindel partner.
küttetagavarad, arvestatav protsent töölisklassi, kes suurendab keskmist sissetulekut ja mõjutab importi-eksporti. Ent kui juba miski hästi läheb, tekib tahtmine ikka rohkem saada. See on inimloomule normaalne omadus ometigi juhivad ju riikigi kõigest inimolevused. Vahest ka mitte just kõige õnnestuma mõtlemisskaalaga. Siin tekivadki vastuolud: suurriigid lähvad ahneks, väikeriikide mitteedukad juhid ei oska ennast kaitsta tekib konflikt. Sõda... õõvastav sõna, nii nagu mõiste isegi. Ainuüksi mõte, et nii väga paljud surevad lahinguväljal mõttetult, samas kui suur protsent võidelnutest sandistub jäädavalt, tekitab külmavärinaid sõda on kohutav! Paraku vajalik, sest kui vaenutsejad kompromissi ei leia, aga üleüldise progressiooni nimel siiski tahetakse ,,asjad klaariks rääkida", tuleb haarata relvad ja võitlusesse tormata. Suurriikidel on see kasulik, et neil on palju rahvast, keda sõjaväkke värvata
Trooja Eeva, Kadri & Johanna-M. Trooja asukoht Müütiline Trooja linn asub Väike-Aasia poolsaarel, tänapäeval Türgis. Kreeka mütoloogias on tuntud Trooja sõda. Eepos "Ilias" Trooja sõda on kirjas Eepos on tõlgitud ka eeposes "Ilias", mille eesti keelde (August autoriks peetakse Annist). pimedat laulikut Homerost. Eepos koosneb üle 15 700 heksameetris värsist. Trooja sõja põhjus Trooja sõda sai alguse ühe kuninga pulmades, kuhu kuningas oli kutsunud kõik jumalad, välja arvatud tülijumalanna Erise. Tülijumalanna oli pahane ja viskas pulmaliste sekka
ilusamat naist. Paris andis õuna Aphroditele. Kõige ilusam naine maailmas sel ajal oli Helena, Sparta kuninganna, kes nüüd pidi Parisele kuuluma. Paraku oli aga Helena juba abielus. Aphrodite lasi oma pojal, Erosel lasta Helena pihta kuldne armastusenool, mis pani Helena Parisesse armuma. Ta põgenes Parise juurde Trooja kuningriiki. Selle peale Menelaos, Helena abikaasa, kuulutas sõja Trooja vastu, et oma kallimat tagasi võita. Niimoodi algaski trooja sõda! Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju legendaarseid tegelasi nagu Achilleus, Paris ja Hektor. Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid,
Indo-Hiina sõda 19.12.1946-01.08.1954 Prantsusmaa kolooniad maailmas Ajalooline taust 1887. a asutati kolme Vietnami regiooni - Tonkini, Annami jaCochinchina ning Kambodza liit 1893. a astus liitu Laos 1940. a septembris vallutab Jaapan Prantsuse Indo- Hiina Oktoober 1940 - mai 1941 Tai-Prantsusmaa sõda 1945. a mais korraldab Jaapan teise Prantsuse Indo- Hiina sõjakäigu 2.09.1945 kuulutatakse välja Vietnami Demokraatlik Vabariik Prantsusmaa Indo-Hiina kolooniad Rahvusvaheline taust Berliini blokaad 1948-1949 Hiina kommunistide ülestõus 1949. aastal Korea sõda 1950-1953. aastal Eeldused ja põhjused Tahetakse saavutata kontrolli Vietnami üle Sõdimine toimus enamasti Põhja-Vietnamis
Sõda ja rahu tänapäeval Sõda ei ole enam tänapäeval sama, mis see oli enne ja pärast I ning II maailmasõda. Kui seni tapeti relvaga vaenlasi ja domineeriti militaarse jõuga, siis täna kasutatakse selliseid meetodeid vähem ning sõjapidamine käib enamjaolt läbi informatsiooni ja propaganda. Seetõttu on sõda muutunud tavakodanikule vähem nähtavaks ja keerulisemaks mõista, ning jääb mulje, et me elame rahu ajal, kuigi sõda käib vahetpidamata igas maailma riigis. Milline on sõda tänapäeval? Nähtav sõda, kus sõdurid püssiga ringi jooksevad ja vaenlase pihta tulistavad, toimub ebaselgetel põhjustel Lähis-Idas ja sellesse on kaasatud isegi väike Eesti. Kuna meil on vaja rahvusvahelist tunnustust ja võimaliku ohu korral militaarabi, siis peame ka omi mehi suurematele riikidele nende eesmärkide eest võitlemisel appi saatma. Mispärast
Te kutsusite meid Raudseks Noorsooks, vihjates et me oleme rasked, tugevad ja vastupidavad. Te õhutasite meid, et meie olemegi need, keda sõjas vajatakse, kuid Te ei ole ju sõjas käinud. Te ei tea, mis tunne on karta iga hetk kuuli saada. Me vaatame oma elu hoopis teise pilguga, me mõtleme asjade üle teistmoodi ja ainus soov, mis meil on, et me saaks siit jubedast kohast minema. Me oleme noored, meil on ees terve elu, mis peaks olema täis rõõmu ja helgust, kuid sõda on meid muutnud. Tänu Teile oleme meie muutunud ja me ei oska enam tulevikku oodata. Ma kirjutan Teile seda kirja, et teatada Teile, et te eksisite, kui Te meid lahinguväljale innustasite minema. Me olime siis alles poisikesed ja Teie panite meid uskuma, et me oleme mehed. Te andsite meile valelootusi. Teie õhutasite meid, kuid nüüd me istume kaevikutes, peas täid, oleme pesemata, kõrvus kostab suurtükimürin, ja me ei mõtlegi kuulsuse ega au peale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
