Te kutsusite meid Raudseks Noorsooks, vihjates et me oleme rasked, tugevad ja vastupidavad. Te õhutasite meid, et meie olemegi need, keda sõjas vajatakse, kuid Te ei ole ju sõjas käinud. Te ei tea, mis tunne on karta iga hetk kuuli saada. Me vaatame oma elu hoopis teise pilguga, me mõtleme asjade üle teistmoodi ja ainus soov, mis meil on, et me saaks siit jubedast kohast minema. Me oleme noored, meil on ees terve elu, mis peaks olema täis rõõmu ja helgust, kuid sõda on meid muutnud. Tänu Teile oleme meie muutunud ja me ei oska enam tulevikku oodata. Ma kirjutan Teile seda kirja, et teatada Teile, et te eksisite, kui Te meid lahinguväljale innustasite minema. Me olime siis alles poisikesed ja Teie panite meid uskuma, et me oleme mehed. Te andsite meile valelootusi. Teie õhutasite meid, kuid nüüd me istume kaevikutes, peas täid, oleme pesemata, kõrvus kostab suurtükimürin, ja me ei mõtlegi kuulsuse ega au peale
07.1914. aastal Austria-Ungari Serbiale sõja. Sellepeale tormas Venemaa Serbiale appi ja kuna Saksamaal oli liiduleping Austri- Ungariga Kuulutas ta Venemaale sõja ja ka Prantsusmaale. Saksamaa alustas Prantsusmaa ründamist läbi Belgia, rikkudes sellega Belgia neutraalsust oli sunnitud ka Inglismaa Saksamaale sõja kuulutama. Veel osalesid sõjas Itaalia ja hiljem ka USA, Türgi ja Bulgaaria. Algas maailma üks verisemad sõdasid, kestis kuni 11.11.1918.aatani. Sõda tõi endaga kaasa palju inimohvreid ja vägivalda aga ka mitmeid positiivseid sündmusi. Kas sõjaga kaasnenud positiivsed sündmused pälvivad rohkem tähelepanu kui negatiivsed? Üheks suureks positiivseks sündmuseks oli kindlasti uute riikide tekke, tänu millele sai ka Eesti oma riikluse. Võõra võimu all olevad riigid kasutasid ära suurt sõja segadust ja suurriikide nagu Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa kokkuvarisemist ning nägid õiget aega iseseisvuda
Peagi mõisteti sõja peensusi: osati kuulata mürsu tulekut ja teati selle ohtlikkusest, tuli varjuda ja end välja lülitada nendest õudustest, mis seal toimus. Noorte tegevus sõjas koosneski kaevikutes istumistes ja rindel edasi-tagasi jooksmises, inimeste tapmises ja omade surma nägemises. ,,Tõsiasjad on meid ära põletanud; me oskame vahet teha nagu kaubitsejad ja mõistame paratamatust nagu lihunikud. Me pole enam muretud -- oleme kohutavalt ükskõiksed." Sõda rikkus ära nende inimlikkuse ja muutis nad hoolimatuteks. Sõda kogenud põlvkonda nimetati õigusega ,,kadunud põlvkonnaks", sest kes rindel ei hukkunud, said haavata hingeliselt. Tuhanded sõdurid hukkuvad mõttetutes võitlustes. Ainult kõige tugevamad elavad üle sõja jubedused: "Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema." Paulist ja tema kaaslastest saavad karmid ja ükskõiksed
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külma sõja all mõistetakse konkreetset ajaloolist sündmust, milleks oli Ida--Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Milliseks kujunes Külm sõda ning keda võime pidada sõja võitjateks ja kaotajateks? Külm sõda kujunes välja selle tõttu, kuna NSV Liit ei järginud Atlandi harta põhimõtteid, mis keelas territoriaalvallutused ning kavatses muuta Ida- Euroopa okupeeritud riigid oma sõltlasteks. NSV Liidule allutatud riikide kord asendati kommunistlikega. Kõigi riikide siseasjades tehti ümberkorraldusi- aset leidis kommunistliku ideoloogia levitamine, natsionaliseerimine, tsensuur ning dissitentluse likvideerimine. J. Stalini jaoks olid sõjad paratamatud nüüdisühiskonnas
Maailm külma sõja ajal Peale teist maailmasõda oli pingeline olukord, valitsustel olid võlad teiste riikide ees, suured inimkaotused, paljud hooned hävitatud. Kõike oli vaja taastama hakata. Lisaks sellele jätkus pingeline olukord valitsuste vahel. Ühel pool oli NSV Liit, teisel pool USA. Üks propagandeeris kommunismi, teine oli demokraatia eest. Külm sõda oli kahe suurriigi vahel. Ükski neist ei andnud vastasele alandust, sest see võis lõppeda ühe suurriigi kaotusega ja teise võiduga. NL levitas kommunismi koos plaanimajanduse, diktatuuri, tsensuuri ja propagandaga. Kommunismi levitamisel öeldi, et võim on tööliste käes. USA oli demokraatia poolel. Kõige tähtsam oli, et võim on rahva käes. Ma arvan, et ka tollel ajal, kui ka tänapäeval esineb demokraatias mingi osa tsensuurist ja
Lähte Ühisgümnaasium Carl Dööring Külm Sõda (1950-1980) Referaat Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2012 Sissejuhatus: oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti,
M. Thatcher- oli ametis kauem kui ükski teine peaminister, kutsuti raudseks leediks, kokkuhoiu poliitika eestvedaja. 1970 majanduskriis, majanduskasv oli aeglane ning nafta hind tõusis. Thatcerism: võrdsustati maksusüsteem, vähendati sotsiaalkulutusi. SBR oli NATO liikmeks et tugevdada oma välispoliitikat, sai tuumarelva omanikuks. Välispoliitilised probleemid: kolooniate lahkulöömine, ühinemine Euroopa Ühendusega, Prantsusmaa oli selle vastu, Falklandi sõda Argentiinaga, võtab ära SRB saared, Põhja-Iirimaaga terava suhted. 5) Saksamaa Liitvabariik peale II maailmasõda (sisepoliitika, majandus, välispoliitika) Peale II ms jagunes Saksamaa kaheks. Lääne pool kuulus USAle Prantsusmaale ja SRBle(SDV) . Ida oli NSVL(SDV). Berliin suleti müüriga(1961-1989). SLV riigipeaks oli president, riiki juhtis aga kantsler. Bundestag on SLV parlament. Saksamaa sisepoliitikas eristatakse kolme
Ajalugu, I ms ja Venemaa ÕPIKUST I ms põhjused : 1. alahinnati ohtu, suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse, ega pingutanud piisavalt selle ära hoidmiseks.2. sõda romantiseeriti, usuti, net sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3.rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 4. sõjale mõtlemine osutus kaalukamaks, kui diplomaatia. ( tehnika areng, rünnaku kiirus) Maailmasõja ajend: ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juuni 1914 ( must käsi org)Saksamaa õhutusel kuulutas AU Serbiale sõja( PÕHUSED : võitlus tooraine allikate, turgude ja mõjupiirkindade pärast ning S ja I konflikt); vene mobilisatsioon, millele esitas S ultimaatumi, et nad selle
rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituseks- olid kõige tähtsamad. Hindu e. Manu seadused: 12 raamatut kuidas ennetada sõda ja kindlustada rahu. Sõda ja rahu on vastaspoolused. Sõltuvus sõnumitoojast (ehk diplomaadist), kes peab olema julge, esindluslik, austusväärne, aus ja hea mäluga. Võitlus hunnidega: hiinlaste omavaheline leping võitluses hunnidega (leida kolmas osapool konflikti lahendamiseks) esimene teadaolev mittekallaletungi-leping. Vana-Kreeka (800-323 e.m.a.): Kreeka linnriigid RS kaasaegse diplomaatia eelkäija. Mõisted: sõja kuulutamine, rahu
Külm sõda. 1945. juuni/august toimus Potsdami konverents. Osalesid: Suurbritannia, NSVL, USA. Konverentsil ilmnesid selgelt kommunistliku NSVLi ja kapitalistliku lääne vahed. Kui USA ja Sb olid II maailmasõjas võidelnud diktatuuririigi Saksamaa vastu ( + Jaapan, liitlased ) siis NSVL teostas II maailmasõjas vallutuspoliitikat (MRP). Sisuliselt langes II MS ajal NSVLi võimu alla kogu Ida-Euroopa, kes kehtestas kommunistliku diktatuuri. Külm sõda on pikale veninud pingeseisund 2 üliriigi (USA, NSVL) vahel. Otsest sõjategevust nende kahe riigi vahel ei toimunud (Kuum sõda puudus.). Külmale sõjale isel. : 1. Võidurelvastumine. 2. Kriisikolded (Korea sõda, Kuuba kriis) 3. Võitlus mõjuvõimu pärast 3-nda maailma riikides. 4. Propaganda / Ideoloogiline sõda. 5. Rahvusvahelised-, sõjalised organisatsioonid ( NATO, VLO ) ning erinevad majanduskoostöö plaanid
Aastal 1982 tehtud Põhiseaduse muudatuse tõttu tehti riik ühe-parteiliseks riigiks. KANUst sai seejärel Keenia ainuke seaduslik poiliitiline organisatsioon. Muudatus tunnistati kehtetuks aastal 1991 ning toimuma hakkasid mitmeparteilised valimised. Keskvalitsus on jätkuvalt taotlenud aafrikalikku poliitikat. Sellegipoolest, on märkimisväärne osalemine aasialaste ja eurooplaste poolt aksepteeritud. Esimene maailmasõda Esimese maailmasõja ajal sai Keeniast Briti sõjaväebaas. Enne sõda oli Aafrika poliitiline rõhuasetus laiali paisatud, kuid kohe pärast sõda raskusi põhjustanud uued maksud, vähendatud palgad ja uued asunikud, mis ähvardasid Aafrika maad viisid uute liikumisteni. Kogemused, mida aafriklased sõjas said, tekitasid märkimisväärset poliitilist tegevust tuhande üheksasaja kahekümnendatel aastatel, mis kulmineerus Owen Archdeacon'i "Piny Owacho" (Rahvahääl) liikumisega ja "Noore Kikuyu Liiduga" (umber nimetatud "Ida-Aafrika Liit"), mis on rajatud 1921
1. I MS põhjused · teravnenud vastuolud suurriikide vahel (Saksamaa / Prantsusmaa, Suurbritannia ja Austria Ungari / Venemaa) · Alahinnati ohtu, ei usutud et sõda võiks alata · Sõda romantiseeriti sõda on hiilgav, võimas, riik saaks näidata oma võimu ja osavust · Puudus organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise · Sõjaline võimeksu osutus tähtsamaks kui diplomaatia Ajendiks/ettekäändeks oli 28.juuni 1914 AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 2. Sõdivate poolte plaanid: Saksamaa Schlieffeni plaan (vägede ülemjuhataja oma) e. välksõja plaan (ootamatu ja kiire pealetung). Läbi Balkani Prantsusmaalt Suurbritanniasse
Muutused eluolus ja ühiskonnas Sissejuhatus I maailmasõda toimus 28.07.1914 - 11.11.1918 Esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Sõja tulemusena purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). ~20 000 000 inimest kadunud ja hukkunud Rohkem ohvreid on olnud ainult hiljem II maailmasõjas Muutused ühiskonnas 1916. a lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 mlj. mehe, mõnel maal kehtestati töökohustus. Elatustase langes, tekkis toidupuudus, levis epideemia.
Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Sõja algus: 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. Saksamaal oli parem ja suurem sõja- vägi ja õhus omasid nad täielikku kontrolli (Sks õhujõud pommitasid halastamatult Poola tagalat). Poola armee üritas taanduda idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis Poolale kallale NSVL, hõivates Ida-Poola. 6. okt sõda lõppenud, Poola riiki ei eksisteerinud. Kummaline sõda 1939-1940: Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa (Maginot' liin) ning teisel poolel Saksamaa (Siegfriedi liin). Sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 toimus nende vahel nn. kummaline sõda. Kummaline sõda sõda, kus pealetung puudus, vastaspooled istusid kaevikutes, harva toimus tulevahetus. Prantsusmaa vallutamine: 10. mail 1940 algas Saksamaa pealetung läänerindel
1561 Tallinna linn ja Põhja-Eesti vasallid andsid ennast Rootsi kuninga kaitse alla ja andsid Rootsi kuningale ustamisvande. Ka ordu andis ennast lepingu teel Poola- Leedu kaitse alla. See tähendas ka ordu kui organisatsiooni likvideerimist. See tõi kaasa probleemi Rootsi ja Poola vahelistes suhetes. 1561 on peetud tinglikuks Vana-Liivima lõpu aastaks. Kõige tugevam ordu lõpetas tegevuse. Pärast Vana-Liivimaa lõppu oli Eesti aladel reaalselt 4 valitsejat. 1560ndatel aastatel puhkeb 2 sõda: · Poola-Rootsi sõda · Põhjamaade 7-aastane sõda- seal on tegevad eeskätt Taani ja Rootsi. Läbi millise linna peaks kulgem kaubandus Venemaaga- sellepärast sõda tekkisd. Rootsi oli huvitatud, et kaubandus Venemaaga kulgeks läbi Tallinna, tulu tuleks ka Rootsile. Taani arvates peaks kauplemine toimuma läbi Narva, ka Venemaa ise oli sellest huvitatud. Selle sõja käigus Rootsi vallutas ära Läänemaa.
Uut tüüpi lahingutaktika vajas professionaalseid sõdureid, kes olid seda harjutanud, usaldasid üksteist ning pidasid auasjaks raskes seisus lõpuni võidelda. Armee põhiosa moodustasid vabatahtlikud, kellele sõdimine oli elukutseks. Kui riigil oma alamate seast mehi ei jätkunud, sõlmisid valitsused lepingud sõjaliste ettevõtjatega, kellel oli palgasõdurid. 3. Kurnamissõda, kaitseehitised, sõjaväe varustamine Varauusaegne sõda oli pikaajaline kurnamissõda. Selle tulemus oli ettearvamatu. Sõja tulemus sõltus eelkõige vastase kindluste ja linnade vallutamisest. See võimaldas kontrollida ümbritsevat maa-ala, mis tähendas linnade ja kindluste sissetuleku kaotust. Müüride ette hakati ehitama uut tüüpi muldkindlustusi, mis kaeti tellistega. Need tehti viltused, et suurtükikuus kahju tegemata eemale põrkaks. Rajati bastionid. Uut tüüpi kindlustused pikendasid sõda
Eesti maailmasõjas 19141917 I Maailmasõda (19141918) esimene suur rahvaste sõda, mis hävitas 4 Euroopa impeerumist. (Saksa , Venemaa , Austria ja Türgi). I Maailmasõda on nimetatud ka positsioonisõjaks. Kuna kaitseretked olid tugevamad kui ründerelvad. · Idarindel kaotasid venelased Tannenbergi lahingu 1914.a ja peale seda on Sakasaväed Venemaale ainult pealetungil · 1915.a jõudsid saklased juba Riia linna alla ja oktoobril 1917.a vallutasid Saaremaa ja Hiiumaa. Sõda ja Eesti
pikaldane, mis oli tingitud Türgimaa majanduslikust mahajäämisest, teede puudusest, riigiaparaadi korratust töötamisest, Türgimaa üldisest sisemisest jõuetusest jne. Vägede ja igasuguse varustuse koondamist raskendas ka see asjaolu, et sõdida tuli mägedes (Balkani ja Kaukasuse mägedes). Pärast teatud jõupingutusi ja võitlusi liikusid Vene väed üle Doonau, vallutasid Plevna ja Adrianopoli. Kaukasuses langes venelaste kätte Karsi kindlus. Need kaotused sundisid türklasi sõda lõpetama. Rahu tehti St.-Stefanos 19. veebruaril 1878. a. Venemaale kasulikkudel tingimustel. Selle sõja kohta tuleb ära märkida seda, et siin leidis kasutamist välifortifikatsioon, näit. Plevna juures. Türgi väike väeosa (garnison) pani siin vastu 6 kuud, mis kinnitas välifortifikatsiooni tähtsust. Rünnak nõudis siin kõigi väeliikide koostööd. Selles sõjas leidis aset ka terve rida vene väejuhtide eksimusi. Pärast Doonaust üleminekut unistasid vene
Aasia riikide käekäik läbi 20.sajandi Jaapan 20. sajandi I poolel. · Esimene Jaapani-Hiina sõda (1894-1895). Sõditi, et saada kontrolli Korea üle. · Jaapani-Vene sõja algus (1904-1905). Jaapan ründas Venemaa sadamalinna Port Arthurit. Sõja võitis Jaapan, kes sai endale uusi alasid (Mandzuko ja muid saari). · Jaapan I maailmasõjas (1914-1918): Astus maailmasõtta Antandi poolel, kuid sõjategevusega ei läinud Euroopasse. Hiina sisesegaduste ajal esitas Jaapan Hiinale 21 nõudmist, millega pidi Hiina alluma Jaapani majanduse ja poliitika kontrollile.
Jalta 1945.aasta. Samad isikud, kes Teheranis. Jaotati ära II MS järgne Euroopa ja Aasia. Potsdam 1945.asta. USA (Truman), NSVL (Stalin) ja Suurbritannia (Churchill, hiljem Attlee). Saksamaa sõjajärgne korraldamine, esitati Jaapanile ultimaatum tingimusteta kapituleerumise nõudega, anti sõjaroimad rahvusvahelise kohtu alla. Millal ja kuidas lõppes Teine maailmasõda Euroopas ja Vaiksel ookeanil? USA heitis Jaapani linnadele Nagasaki ja Hiroshima aatompommid. Sõda lõppes 2.septembril 1945, kui allkirjastati Jaapani ja USA esindajate vahel sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakt. Sellega oli II MS Atlandi ookeanil läbi. Euroopas : pidulik tseremoonia Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile allakirjutamiseks toimus 8.mail 1945 Karlshorstis. Sellega lõppes Teine Maailmasõda ka Euroopas. Seleta mõisted ja nimed, dateeri sündmused:
Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jagatud suurenisti Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks, aga pärast Saksamaa tormilist arengut hakkas Saksamaa üha rohkem võimu soovima. Saksamaa soovis, et tema kolooniad oleks esindatud üle terve maailma. Selleks tuli hakata looma sõjalisi liite, mis olid esialgu loodud, et sõda ära hoida, aga tegelikult andsid need liidud, aga eelise üheks suureks sõjaks. Esimese maailmasõja põhjusteks võib lugeda ka tehnika arengut, võidurelvastumist ja globaliseerumist. Arvati, et globaliseerumine muutis sõja mõttetuks ja võimatuks, kuna ettevõtted ja rahandusasutused kasvasid kokku või põiumusid üksteisega, mis tähendas, et sõda oleks tähendanud katastroofi. Sõda oli võimalusi ka mitmeid kordi sõda ära hoida. Esimeseks tõukeks sõja poole oli Saksa
Xxxxx Xxx Xxxxxxxxx xxx Sissejuhatus 3 Eesti enne Liivi sõda 4 Sõja algus 5 Sõja põhjused 6 Sõjas osalesid 7 Riigipead 8 Eesti väesalga juht 9 Orduriigi lõpp 10 Liivimaa kuningriik 11 Põhjamaade seitsmeaastane sõda 12 Jam Zapolski rahu 13 Pljussa rahu 14 Altmargi rahu 15 Eesti pärast Liivi sõda 16 Sõja mõju Eestile 17 Kasutatud kirjandus 18 2 "Liivimaa on nagu rikas pruut, kelle ümber kõik tantsivad" nii kirjeldasid Vana-Liivimaa olukorda kaasaegsed. 3 4
Esimese maailmasõja tagajärjed Esimene maailmasõda toimus 1914-1918. See oli konflikt kahe suure leeri Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi ( Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, Rumeenia, Kreeka, USA ) riikide vahel. Millised olid esimese maailmasõja tagajärjed? Ma arvan, et sõjal oli palju negatiivseid tagajärgi. Üheks suureks kahjuks oli pärast sõda majanduskriis. Riikides kasvas tööpuudus ja maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega. Kõige suuremat majandussurvet sai tunda Saksamaa, sest ta pidi maksma reparatsioone Antandi riikidele. Saksamaa pidi ka loovutama 1/8 oma territooriumist ja võeti ära luba omada allveelaevu ja lennuväga, sõjaväge pidi vähendama 100 000 meheni, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Kõik sõjas osalenud riigid, kelle terrritooriumil lahinguid toimusid, pidid palju kulutama hoonete
Et vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne- Euroopas. Vastastikuse majandusabi nõukogu 1949. Korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslikku koostööd. Liikmesriigid : Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. 3. Kirjeld muudatusi inimeste igapäevaelus 1940. aastate lõpul ja 1950. algul. Kriisi nimi Ajalised piirid Miks puhkes Osalenud riigid tagajärjed Korea sõda 1950-1953 Korea oli USA-ÜRO, Lõuna- Suured lõhestatud, Põhja- Korea, Põhja-Korea, inimkaotused, Koera tahab liita Hiina Koreade kogu riiki oma lõhestatus jääb võimu alla, püsima,
1.Millised kaks sõjalist liitu kujunesid välja 20.saj.alguseks? Kolmikliit ja Antant 2.Millal? 1882 Kolmikliit, 1907 Antant 3.Nimeta osalevad riigid. Kolmikliit : Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia; Antant- Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa 4.Kes olid valitsejad? Saksa keiser Wilhelm II, Vene tsaar Nikolai II, Austira Frace Joosep, Inglismaa Edward VII 5.Mida tähendab pr.keeles Entente Cordiale? Südamlik liit 6.Mis keel on diplomaatia keel? Prantsuse keel 7.Kuidas suhtuti sõtta? Euroopa tahtis sõda, romantiline 8.Mis soodustas sõda? Sõjatehnika areng, võidurelvastumine, sõjalised liidud õhutasid sõda 9.Millised sõjad toimusid enne 1.ms (5)? 1. Inglise-Buuri, 2. Vene-Jaapani, 3. Itaalia-Türgi, 4. I Balkani, 5. II Balkani 10.Mille leiutas Hiram Maxim? raskekuulipilduja 11.Keda nimetati Saksamaal kahurikuningaks? Krupp 12.Milline väeliik muutus väheefektiivseks? ratsavägi 13.Millega põhjendas kantsler Bülow sõjaks valmistumist? Saksamaa tahab olla haamer 14
vähem olid nad huvitatud Rahvasteliidu nimel sõjategevuse alustamisest. 2. 1. M olotov-Ribbentropi pakt (23.august 1939) - mittekallaletungileping, kus lubati üksteist mitte rünnata. See kindlustas Hitleri seljataguse ning välistas kahel rindel sõdimise. Tänu sellele sai Hitler Poolat rünnata. Saksamaa ja NSVL jagasid omavahel territooriumi ära ning sellega oli selge, et sõda tuleb. 2. Versailles`i rahuleping Saksamaaga (28.juuni 1919) - See oli ebaõiglane mõndade riikide suhtes. 1935. aastal tühistas Saksamaa lepingu ühepoolselt. 3. Hitlerist sai Saksamaa füürer ( märts 1933) - Saksamaal oli riiklik meelsusvalve, hakkas tagakiusamine, välispoliitika agressivne ning kiire taasrelvastumine, ta vajas kiiresti võidukat sõda. 3. Saksamaa- MRP kindlustas Saksamaa territooriumi, seal oli kirjas NSVL’i ja Saks
Meie ümber on alati sõdade jutt ja alati on konfliktid mõne riigiga, mis võib taas tekitada sõja puhkemise. Kuid mis on sõdade puhkemise põhjusteks? Sõdade üle ei ole keegi kunagi õnnelik, sest need nõuavad palju mõlemapoolsetest sõdijatest ohvreid. Sellega kaasneb, et paljud kaotavad oma lähedasi, venna, onu või isegi isa. Põhjuseid on palju – demograafia kui sõja relv on siis, kui demograafilise ’’lõõgastumise’’ funktsioon, siis üleasutus on sõda tekitav tegur. Nimelt tunne, et elanike arv on võrdeline võimsusega, on siiani väga levinud arvamus. Riigi võimsust nähakse tihtipeale selle rahvastiku suurusega seotud. Sellest tuleb hirm, mille omakorda tekitab elanime arvu kiire juurdekasv ja sellega emigratsiooni hakatakse tajuma varjatud sissetungina, mis võtab omakorda pöörde raskesti ohjeldav linnavägivald. Just seal ongi koos mässuks soodsad tingimused: tööpuudus, viletsus, kuritegevus ja ka frustratsioonid
___________________________________________________________________________ 8.-6.saj.e.Kr. arhailine ajajärk 8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud 754 Kyme – esimese Kreeka koloonia rajamine 8.saj. Lykourgose reformid Spartas 8.saj. Homerose eeposed, eepiline kyklos 8/7.saj. Hesiodos 8.-7.saj. I ja II Messeenia sõda, Sparta vallutab Messeenia 7.saj.lõpp müntide vermimise algus Aigina saarel 7.sajII pool-6.saj alg. Kypselose ja Periandrose türannia Korinthoses 7/6.saj. lüürika teke, Archilochos, Sappho, Alkaios jt. Umb.630 Kyloni vandenõu Athenais 621 Drakoni seadused 594 Soloni reformid Umb. 560-527 Peisistratose türannia Athenais 6/5.saj. ajalookirjutuse algus, logograafid – Hekataios jt.
Sõjandus varauusaegses Euroopas Triinu Kaldas 10 E Sõda kui ühiskonna loomulik osa Igapäevane nähtus 16.-17. sajandil toimus95 aastal 18. sajandil toimuus sõda 78 aastal „Sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine või iga teine töö“ Sõja pidamine oli põhjendatud , kui seda peeti enese kaitseks, õiguspärase pärandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Palgasõdurid Majanduslik edenemine nind kuningavõimu tugevnemine Rügemendiülema patent Värvati vabatahtlikke Sõjakäikudel olid kaasas ka kaupmehed ja suur hulk naisi Peatumispaik: rikkad piirkonnad või
• Varjupaigataotleja o (staatus kehtib kuni Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni) • Rahvusvahelise kaitse saaja o Tunnustatud kui pagulane, Eesti elamisluba • Immigrant o Inimõigused kodumaal EI OLE ohus, vabatahtlik lahkumine Mis süvendavad pagulaskriisi ning kust pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia, Montenegro Nigeeria, Pakistan Euroopa riigid, kuhu kõige enam minna tahetak se VARJUPAIGATAOTLEJATE SIHTRIIGID VARJUPAIGA -TAOTLEJAD EESTIS
Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda aastail 1914-1918, mille peamiseks põhjuseks oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents, oli esimene modernne sõda, mis puudutas ka tsiviilisikuid. Tulemused olid murrangulised: sõda nõudis ligikaudu 15 miljonit inimelu, põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Kes olid siis Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad? Suurimaks võitjaks oli USA, seda peamiselt just sellepärast, et sekkus sõtta alles 1917. aastal ning kandis minimaalseid kahjusid. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ta ei kandnud suuri kaotusi. USA, kes oli varem olnud Euroopa riikide võlgnik,
Maailma ajalugu on sõdade ajalugu Juba inimloomuse varajast algusest, kirjapanemata ajast on sõjad old läbi aegade inimrassi peamine tegevusala. Põhjuseid on mitmeid ja need on muutnud ka totaalselt meie maailmavaadet , meie ajalugu. Sõda, üks jubedamaid ja koledadamaid asju ilmas, mille põhjustajaks on inimene. Just sõjad on muutnud meie maailma selliseks nagu ta praegu on. Rahu on ainult ajutine. See on lihtsalt aja küsimus millal jälle otsustatakse kellegi verd valama hakata. Seoses sellega jääb meie tulevastele põlvedele hoopis teine keskkond ja teised inimesed. Õnnelikud on need kes ellu jäävad et panna kirja ja kanda edasi kõiki neid läbielatud koledusi, halastamatust ja jälkust.
Külm sõda oli suurim vastasseis Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu, neil olid ühised vastased aga peale Teist maailmasõda said need kaks üliriiki rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nii kujuneski konflikt Ida ja Lääne vahel, mida hakati kutsuma külmaks sõjaks. Külmaks sõjaks võib nimetada sõda, kus puudub otsene relvakonflikt, piirdutakse m ajandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Peale teist maailmasõda kartsid mõlemad pooled vastase võimalikku rünnakut ning mõlemad pooled üritasid vastast hirmu all hoida. Toimus võidurelvastumine, lisaks tavarelvastuse massilisele suurendamisele, võeti 1945. aastal Ameerikas kasutusele esimene tuumapomm, peagi oli ka NSV selle pommiga tuttav. Mõni aasta...
Vietnami sõda I etapp · Indo-Hiina sõda 1946-1954 · 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi · Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud Indo-Hiina sõda 1946-1954 · Dien-bien-phu lahing (1954) · Prantslased kaotasid · Vietnam jagati kaheks · Põhja-Vietnam pealinn Hanoi kommunistlik · Lõuna-Vietnam pealinn Saigon kapitalistlik USA sekkumine · suurriigid otsustasid korraldada vabad valimised, et riik ühendatakse taas (1956) · see ei teostunud · Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam jõudu · neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased Langevarjud varustusega ameerika sõduritle.
Sõdurid on sõdades kui marionettnukud, keda tõmbavad kõrgemad riigijuhid ja ohvitserid. Nende jaoks sõjas hukkunud inimeste arv on lihtsalt number paberil, kuid ei mõelda, et selle taga olid indiividid, kellel olid lähedased ja unistused. I maailmasõja järel oli hukkunud 8 miljonit sõdurit, lisaks mitu miljonit vigastatut- enamik neist olid noored mehed, kes oleks pidanud koolis käima. Erich Maria Remarque'i romaan ,,Läänerindel muutuseta" kujutab sõda sõdurite pilgu läbi, kus iga hetk varitseb oht pihta saada kuuli või suurtüki killuga. Ebainimlikud tingimused ja pidev hirmu all olemine murrab sõduri terveks eluks. Sõjas osalenud ei suutnud kohta leida ka rahu ajal. Samas valitsejad, kelle käsutustes olid massiarmeed, nägid ainult arve, kuid mitte iga sõduri läbielamisi ja piine. Niimoodi on käske kerge jagada, kui ei pea ise rindel olema.
Valgustus- vaimne liikumine Euroopas *usk mõistusesse ratsionalism *deistlik lähenemine jumalale *jumal, kui maailma looja mitte arendaja *hariduse edendamine *usk, et ühiskonda paremaks muuta Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks
KÜLM SÕDA Külm sõda algas pärast Trumani doktriini aastal 1947 ja lõppes Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega aastal 1991. Külm sõda oli USA ja NSV Liidu vaheline vastasseis, kus rakendati psühholoogilise sõja võtteid nagu hirm, võidurelvastumine ja propaganda. Kultuur on inimtegevus ja selle tulemus. Selle all mõistetakse tehnikat, religiooni, kauneid kunste (kujutav kunst, muusika, teater, kino, arhitektuur, muuseumid), haridust ja meediat. Kuidas mõjutas külm sõda kultuuri? Külma sõja ajal hakkas arenema heaoluühiskond, kus tagati kõidele ühiskonnaliikmetele
1. Sõjalised liidud I maailmasõja eel ja sõjas. Atand: 1904. (Üksmeel) Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa (1907) Kolmikliit: 1882. Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Nelikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi. 2. I maailmasõja puhkemise põhjused ja ajend? Võitlus turgude, toorainete, kapitali ja ekspordi võimaluste pärast. Mõjupiirkondade ja asumite pärast. Puudus rahvusvaheline organisatsioon. Sõjatööstuse ja sõjaliste ringkondade suur mõju. Sõda romantiseeriti, ei nähtud ohtu. Ajend: 28. juuni.1914-atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile, Serbia terroristide poolt. 3. I maailmasõja tulemused? Bresti rahu: 1918. märts. Sõlmiti Brest Litovskis Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel separaatrahu. Venemaa väljus I maailmasõjast, sõda idarindel oli lõppenud. Kõik vallutatud alad jäid Saksamaale, ka Eesti. Compiegne´i rahu: 11. november. kell 11, 1918 a. Kirjutas Comoiegne´i
Külma sõja kujunemine lk.6-11; Korea sõda lk.25; Suessi kriis lk. 28-29; Berliini kriis lk.58- 59; Kuuba kriis lk.59-60; Vietnami sõda lk.60-61; pingelõdvendus lk.82-85; Afganistani sõda lk.117-118. Võidurelvastumine vihikust Külma sõja kujunemine:Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud
mõjuvõimu, tagasi Saksamaalt saada Elsass-Lotring piirkonda ja huvide konflikti tõttu Aafrikas. Venemaa ei soovinud Saksamaa tugevnemist, soovis Türgilt Konstantinoopolit. Inglismaa ei soovinud saksamaa tugevnemist ja Jaapan soovis Saksamaa koloniaal-valdus Aasias. (kõik Saksamaa vastu). 1882 Kolmikliit – Austria-Ungari, Saksamaa, esialgu ka Itaalia. (Sõda algab 1914, viimati oli sada aastat varem viimane suurem sõda: Napoleoni sõda) Selle eesmärgid: Saksamaa vajas juurde kolooniaid, purustada Prantsusmaa. Austria-Ungari soovis tugevdada oma postsioone Balkanil. Itaalia soovis kaitset võimaliku Prantsusmaa rünnaku eest. Türgi lootis kaitset Venemaa ja Itaalia surve vastu. (Kõik soovivad Prantsusmaa ja Venemaa purustamist ja oma valdusi kaitsa ja tugevdada) 5. Mis kujutas sinu arvates suuremat ohtu Euroopale, kas vastuolud eri ühiskonnakihtide või rahvuste vahel
Lugemistest ,,Läänerindel muutuseta" 1.Kus ja millal toimub teose tegevus? Tegevus toimub I ms ajal, põhiliselt Saksa ja Pr piiri ääres. 2. Iseloomusta Paul Bäumerit Paul on noormees, kes juba 19-ndat eluaastat õpetaja utsitamisel astub sõjaväkke ning satub läänerindele. Ta kirjeldab üksikasjalikult julma sõja-aegset elu. Paul on ise kaastundlik, ent näeb, kuidas sõda teda ja ta kaaslasi jõhkarditeks muudab. Paul leiab, et tema generatsioon on kadunud põlvkond, kel pole enam võimalust ega oskust naasta tavapärase elu juurde. 3. Kuidas muudab sõda õpilaste suhtumist patriootlikesse õpetajatesse nagu Kantorek? Kogu klass registreeris end patriootilise õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke. Üsna pea saadi aru, et rindeelu on hoopis midagi muud kui see, mida rääkis neile koolis Kantorek. Sõda pole lihtsalt kodumaa
Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa,
1917. aastaks olid siiski Saksa allveelaevade rünnakud USA tsiviilaluste vastu ja Saksa valitsuse ilmsiks tulnud katsed õhutada Mehhikot sõtta oma põhjanaabri vastu põhjustanud ameeriklaste avalikus arvamuses raevupuhanguid, mis motiveerisid murelikku Wilsonit pöörduma Kongressi poole saamaks volitusi sõja kuulutamiseks. Ameerika ressursid ja inimjõud kallutasid jõudude tasakaalu lõplikult Keskriikide, s.o Saksamaa ja Austria-Ungari kahjuks ja 11. novembril 1918 lõppes sõda, mida tol ajal tunti Suure Sõjana. Tundetud numbrid peegeldavad selle sõja õudusi: rohkem kui 9 miljonit surnut ja sellest poole võrra enam vigastatud noori mehi, poegi, abikaasasid ja isasid, kuid ka tohutu hulk kaotatud meisterlikke oskusi ja vaimuandeid. Hauad Põhja- Prantsusmaal ja Belgias ning sõja mälestusmärgid üle Põhja-Ameerika annavad tunnistust 53 000 hukkunud Ühendriikide sõdurist. Sõda tõi kaasa ka tuhandeid
NSVL ei tahtnud ühendust vaid õhu teel. Demokraatlik Vabariik). 1955. võeti Saksa LV vastu NATOsse NSVL ja tema liitlased rajasid VLO. Korea sõda 19501953 Põhja-Korea Korea lõhestatus: Külm sõda ägenes. Aasias Stalini nõusolek ja Hiina kom. vägede abiga (NSVL ja Hiina teineteist ei tunnustatud; kommunismi levitamine; tungis P.-Korea L.-Koreasse. Positsioonisõda. toetus), Lõuna- Põhja-Korea oli Korea oli Hiina koloniaalmaa.
AJALOO TASEMETÖÖ · I maailmasõda · Majanduskriis kus ja millal algas? · Diktaktuur Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. Miks tekkisid? · II maailmasõda Millal algas ja lõppes? Leerid. Milliseks kujunes peale II maailmasõda maailm, eriti Euroopa? · Külm sõda ja selle lõpp · Sotsialismileeri lagunemine I maailmasõda I maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis veidi üle 4 aasta.1914. aastal tappis Serbia salaorganisatsioon Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, see oli ka sõja puhkemise otseseks põhjuseks. Suurriikide eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Sõja algul toimusid suures muutused majanduses, sest sõda pööras segamini senised majandusnormid ja tootmiskorralduse sõdivates riikides.
Saksamaa võttis seda kui sõjakuulutusena esitades Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi,mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist.Kui seda ei tehtud,kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 algul Venemaale,seejärel Prantsusmaale sõja,tungides ühtlasi ka kallale Belgiale. Sõdurid läksid sõtta innustunult,oodates kuulsust ja au,ning olles veendunud,et hiljemalt aastavahetuseks ollakse kodus tagasi,kuid seda ei juhtunud.Puhkenud sõda laienes kiiresti Euroopa piiridest välja,kuna kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes.Peagi sõdivate riikide koguarvuks oli 34. Esimese maailmasõja põhjused Esimese Maailmasõja peamiseks põhjuseks 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool oli Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool ainsana Saksamaa.Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas levis
ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945. Külm sõda lõpeb NSVLiidu langemisega. Trumani doktriin 1947 USA presidendi poolt välja käidud. USA lubas majanduslikku abi kõigile riikidele, kes ei ühinenud kommunistliku liikumisega. Nii said abi paljud Lääne-Euroopa riigid, eelkõige Lääne-Sksm.
pärast Teist maailmasõda Lähis-Ida ja eriti Palestiina alad. Seal elavad nii juudid ning islami usulised araablased. Pingelised suhted nende vahel on põhjustanud sõdu. NSV liit toetas araablasi, USA aga Iisraeli. Mõlemad peavad Palestiinatoma kodumaaks. Võitlus Palestiina pärast 1940. aastail. 14. mai 1948 kuulutati ÜRO otsuse poolt Palestiinas välja juutide riik Iisrael. Sellest tekkis konflikt! Järgmisel päeval puhkes Iisraeli ja sealsete Araabia riikide vahel sõda Palestiina sõda. Aasta pärast sõlmiti ajutine rahu. 1950-1980. aastad 1956. aastal puhkes Egiptuse ja Iisraeli vahel sõda Suessi kriis. 1964. aastal loodi araablaste poolt Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO). Järjekordne sõda tekkis 1967. aastal Iisraeli ja Araabia riikide vahel. 1973. aastal toimunud Jom Kippuri sõjaga sai Iisrael kogu Palestiina oma kontrolli alla. 1978. aastal sõlmiti Egiptuse ja Iisraeli vahel rahu. TÄNAME!
3. Miks antud ravim maakeral paraneda ei võimalda? V: Kuna Rahvasteliit ei suuda riike ohjeldada ,kes soovivad oma valdusi laiendada . 4. Mida tähendab aadrilaskmine ja millises tähenduses kasutab seda autor? V : Aadrilaskmine on vere väljalaskmine . Autor kasutab seda ,et peab sõdima hakkama jälle. 5. Milline on autori sõnum lugejatele? V:Sõda ei anna kuidagi ära hoida . Tulemas on uus sõda . 6. Kas nõustud autori seisukohaga? V:Ei nõustu . Miks? V : Pooldaks rahulikke läbirääkimisi ja kokkuleppeid ,mitte sõda . Sõja tagajärel kannatavad inimesed Pildiülesanne 1. Keda kujutatakse pildil? V: Hispaania kindral Franco . 3. Milline on autori suhtumine toimuvasse? V: Et sõda võib alustada (Hispaania kodusõda) . 4.Kas oled autori seisukohaga nõus?V:Ei ole . Miks?V: sest asju saab ka ajada teistmoodi ,kui alustada sõda . 5
Vietnami sõda Koostas: 9.a klassi opilane keila koolist. Aeg Vietnami sõda (1955-1975) Vietnami Sotsialistlik Vabariik Algas 1965. aastal Ameerika ühendriikide Kongress Lyndon Johnson Tokingi lahe intsident Põhjused Kommunismi leviku takistamine Doominoefekti vältimine Demokraatia levitamine Osapooled Lõuna-Vietnam, USA, Lõuna Korea, Tai, Austraalia, Uus Meremaa, Filipiinid, Khmeeri Vabariik ja Laose kuningriik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
