IV koalitsioon(1806-1807), V koalitsioon(1809), 1810 napoleon võimsuse tipul, 1812 sõjakäik venemaale, VI koalitsioon(1813-1814), napoleoni 100 päeva 1815, VII koalitsioon (1815) waterloo lahing, liitlased võidavad napoleon saadetakse Püha Helena saarele. Krimmi sõda(1854-1856) Venemaa ja Türgi. Venemaa katse lõigata kasu Türgi alate arvelt. Suurbirtannia ja Pratsusmaa kuulutasid Venemaale sõja 1854a. Venemaa kaotas, sõda lõpetati läbirääkimistega. Usa kodussõda(1861-1865) Põhja ja Lõuna vahel. orjanduse probleem, lõuna majanduslik mahajäämine. Usa jäi ühte. Vabaturu majandus. Prantsuse-Preisi sõda(1870-1871)Pratsusmaa ja Preisi. Saksa püüd ülemvõimule euroopas. Prant. Tungis preis. Kallale. Prant. Kaotas.ühtne saksa keisririik.
riigi, demokraatia ning kapitalismi taastamine. Nõukogude Liit kui totalitaarne sotsialistlik riik sääraste plaanidega päri ei olnud ning kasutas ära igat võimalust, et sotsialismi ja oma mõju maailmas laiendada. Vastukaaluks oli USA, kes kuulutas kõikjal demokraatia ja kapitalismi põhimõtteid. Sellest arenes välja kahe vastandliku maailma- kapitalistliku ja sotsialistliku leeri terav vastuolu ehk Külm sõda. Enne Teist maailmasõda olid Nõukogude Liit ja Saksamaa jaotanud ära terve Euroopa mõjusfäärideks, mis näitab seda, et Nõukogude Liidul polnud mingisuguseid kavatsusi lääneriikidega mingeid liitlaslepinguid sõlmida. Kuna aga Saksamaa hulljulgelt juba sõja algusjärgus lepingut rikkus ja Nõukogude Liitu ründas, siis otsustas Stalin, arvesse võttes võimalikke suuri kaotusi, astuda Lääneliitlastega ühte punti. See oli lääne kapitalismi ja
"LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" E. M. Remarque Iseloomustused: · Paul Bäumer - noormees, kes juba enne oma 20-ndat eluaastat õpetaja utsitamisel astub sõjaväkke ning satub läänerindele. Ta kirjeldab üksikasjalikult julma sõja-aegset elu. Paul on ise kaastundlik, ent näeb, kuidas sõda teda ja ta kaaslasi jõhkarditeks muudab. Paul leiab, et tema generatsioon on kadunud põlvkond, kel pole enam võimalust ega oskust naasta tavapärase elu juurde. · Katczinsky - Pauli suurim eeskuju. Temal on sõpruskonnast suurim kogemuste pagas ning hämmastav võime leida ükskõik mida ükskõik millal. See suurepärane võime tuli neile peamiselt kasuks toidu hankimisel. Katz oli sooja südamega ning hoidis oma sõpru. Kui toitu oli napilt,
Rahvastiku muutused 16-18.saj- võimalused ja ohud eestlaste jätkusuutlikust Eestit tabas 16-18.saj palju erinevaid muutusi. Need mõjutasid Eestit nii halvasti kui ka hästi. Mis olid Eesti arenemise takistuseks ja mis aitas sellele kaasa? Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000- 300 000 inimest, 1620. aastaks oli, aga rahvaarv kahanenud vähemalt poole võrra umber 120 000- 140 000 inimeseni. Miks langes rahvaarv nii järsult ja nii suurelt? Põhjuseks oli põgenemine Eesti pinnalt ja sõjas hukkumine. Sõda tekitas inimestes hirmu ja nad pidid jätma oma talud ja kodumaa. Seega inimesed lahkusid ja see andis märku teistele riikidele, tulla Eestisse ja omandada tühjaks jäänud maalapid.
Teine maailmasõda, mis toimus esimesest septembrist 1939ndast aastast teise septembrini 1945da aastani oli ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest. On palju vajeldud selle üle, kas teine maailmasõda on esimese jätk , kuid mina isiklikult seda ei arva. On palju põhjusi, miks teine maailmasõda algas, nagu näiteks poliitilised, majanduslikud ja ka ideoloogilised eeldused. Rahvasteliit ei tulnud toime oma ülesannetega, Versaillese süsteem osutus ebapüsivaks, Hitler ja Stalin arendasid sõjatööstust jne
Kutsehariduskeskus Ajalugu 10 sündmust mis mõjutasid maailma Koostaja: Juhendaja: 2011 10 enim mõjutanud tegurit Viimase 100 aasta jooksul Esimene Maailmasõda Oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist191411. novembrini1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Teine Maailmasõda (1. september1939 2. september1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks
ESIMENE MAAILMASÕDA KUI KATASTROOF,MIS MUUTIS KOGU SENIST MAAILMAKORRALDUST Esimest Maailmasõda on iseloomustatud kui inimkonna ajaloo vapustavat sündmust, mis andis tõuke kommunismi ja natsismi tõusule ning Teisele Maailmasõjale ning külmale sõjale.Sõda nõudis miljoneid inimelusid ja see jättis sügava jälje inimeste teadvusesse. Alles pärast sõda hakati moodustama igasuguseid organisatsioone ja sõlmiti kokkuleppeid, mis pidid aitama rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tülisid.Samas hakati nii kaotajate kui ka võitjate leeri riigid valmistuma uueks sõjaks.Pärast sõda tekkisid Euroopas uued riigipiirid ja riikide sees elavate erirahvuste vahel tekkisd ka vastuolud ja tülid.Sellises pingelises õhustikus oli selge, et rahu ei saa kaua kesta ja see loob soodsa pinnase uuteks rahutusteks või koguni sõjaks
Suurbritannia Majandus ja sotsiaalpoliitika Leiboristide põhimõtteks oli riikliku reguleerimise teel tagada elanikonna erinevatele kihtidele sotsiaalne heaolu. Selleks natsionaliseeriti peale sõda palju ettevõtteid (osa transpordist; kaevandused), loodi tervisekindlustussüsteem ja finantseeriti riiklikult odavate korterite ja elamute ehitamist. Konservatiivid soosisid vaba turumajandust ja pidurdasid sotsiaalprogramme. 1970-ndatel aastatel tabas Suurbritanniat majanduskriis. Selle põhjused olid: • majanduse madal kasvutempo e. “Inglise haigus” (keskmiselt 2,8 % aastas); • Suurbritannia liitumisel Euroopa Majandusühendusega (Euroopa Liiduga) selgus Inglise
KÜLMA SÕJA LÕPP. GEOPOLIITILISED MUUDATUSED KÜLMA SÕJA LÕPP • DETSEMBRIS 1991 SAADETI NSVL LAIALI • MANTLIPÄRIJAKS: SRÜ- SUVERÄÄNSETE RIIKIDE ÜHENDUS • TEGELIKULT VENEMAA. UKRAINA JA KASAHSTAN LOOBUSID TUUMARELVAST • LUBAS TÄITA NSVL SÕLMITUD LEPINGUID (EI PEA KINNI: EI TUNNUSTA TARTU RAHU) • VENEMAA PRESIDENDIKS SAI JELTSIN • TEGI REFORME- MAJANDUSE OLUKORD KATASTROOFILINE. KORRUPTSIOON. OLIGHARID (BEREZOVSKI, HODORKOVSKI) • JELTSIN MÄÄRAS PEAMINISTRIKS PUTINI(KGB)- ÜMBRITSES ENNAST SEMUDEGA • PUTIN: 20. SAJ SUURIM GEOPOLIITILINE KATASTROOF OLI NSVL LAGUNEMINE • NSVL TULEB TAASTADA • MAAILM: KÜLMA SÕJA VÕITIS LÄÄS (USA) MUUTUSED KAARDIL • PÕHJA-IIRIMAA. VASTUOLU PROTESTANTIDE(INGLASTE, KEDA ON ROHKEM) KATOLIIKLASTE(IIRLASED) VAHEL. TERRORISM- IRA. SEES INGLISE SÕJAVÄGI • 1998 A SÕLMITI LEPING OLUKORRA NORMALISEERIMISEKS (IRA LOOVUTANUD RELVAD) SUHTELISELT RAHULIK PRAEGU TŠIILI • 70NDATEL VÕITSID VAL...
Esimese Maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene Maailmasõda oli esimene sõda, mis kaasas suurt osa maailma maadest. See algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal. Enne sõda jagunesid aga sõdivad riigid Antandiks ja Kolmikliiduks. Antanti kuulusid Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. Nende eesmärk oli Saksamaa mõjuvõimu vähendamine. Kolmikliitu aga kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria hiljem ka Türgi. Nemad tahtsid kehtestada ülemvõimu. Aga miks üldse sõda tekkis? Põhjuseid on palju, kuid tähtsamateks on, et teravnesid vastuolud maailma suurvõimude vahel, alahinnati ohtu ning ei usutud, et sõda on võimalik, sõdu romantiseeriti, riigid ei
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostas: Reelika Villak Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvumise säilitamiseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 - 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.aastal Lätis Landeswehr’ist ja nn. Rauddisviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõjakäik ● 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeesse kuulus vähemalt 12000 meest. Eesti vabadussõda oli alanud. ● 12.mail läks Eesti armee üldpealetungile ja 25.mail Pihkva. ● 2
Sõjaväes pidid teenima kõik mehed alates 17. eluaastast. Sõjaväe peamise osa moodustas raskelt relvastatud jalavägi, mis koosnes isikliku varustusega teenistusse tulevatest Rooma kodanikest, peamiselt talupoegadest. Rooma sõjaväe peamine väeüksus oli leegion. See koosnes 5000 mehest. Rooma leegion rivistus malelaua ruutudena asetatud allüksustena. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik. 6. Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel. 3 sõda, sajand, iseloomustus. Esimene Puunia sõda (264 241 eKr) peeti peamiselt Sitsiilias ja merel. Roomlased rajasid tugeva laevastiku, sundisid Kartaago rahu paluma. Roomast sai tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda (218 201 eKr) Kartaago väepealik Hannibal tungis Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus kuid nad seadsid valmis uued väed ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. Hiljem said kartaagolased hävitavalt
1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu. Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid. Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler Liiviordu uus meister, fürstenberg lükati tahaplaanile. 1559 üritati tartut tagasi saada
lõpus. Ema ülesanndeks on siduda värsse stroofideks, kujundada rütmi ja luuletuse kõlapilti. Lõppriim tähendab seda, kui riimuvad sõnad asuvad värsi lõpus. Algriimi puhul paiknevas riimuvad sõnad värsirea alguses. Paarisriim = AABB, süliriim = ABBA, ristriim = ABAB. Meesriim = ühesilbilised (sööb, lööb), naisriim = kahesilbilised, täisriim = puul, tuul, irokriim = osaline kokkukõla (lint, kink). Luule olulisemas teemad on armastus, kodu, loodus, sõda jt. Teema on teoses käsitletav nähtuste ring. Tõlgendamine on teksti aktiivne lugemine, et seda mõista. Luules on palju omasussõna, kirjeldav ja kaunistav lisandsõna. Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Võrdlus on nähtuste kõrvutamiune sarnasuse alusel. Sümbol on võrdkuju (nt. Koit – nooruse sümbol) Personifikatsioon on elusolendi tunnuste ülekandmine elutule. Novell: Tiheda sündmustiku ja väheste tegelatega lühijutt, mis piirdub ühe teemaga.
1. Mõisted. Lepituspoliitika – Lääneriikide otsus mitte Hitleriga sõda alustada, vaid rahuldada tema soove Anschluss – Selleks nimetatakse Austria liitmist Saksamaa aladega(1938), müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. , MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega
Kuldre kool Esimesest maailmasõja ajaloolisest taustast referaat Kuldre 2012 Sissejuhatus Remarque kuulub kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas. Sõda määras paljudeks aastateks kindlaks Remarque´i teemade ringi, tegelaste iseloomujooned, maailmavaate ja elutee. Tema loomingul on autobiograafiline tagapõhi, see on määranud tema teoste temaatika ja esteetilise lähenemise rindekoledusi omal nahal tundmata, neid isiklikult läbi elamata poleks ta suutnud niisugusel tasemel sõjaromaani kirjutama. Sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, segi paisanud kõik kujutlused heast
Ateena laevastiku rajamine; Xerxese sissetung; Thermopüülide, Salamise ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. 12) Kreeka klassikalisel perioodil 1. Üldiseloomustus. Orjanduse osatähtsus. 2. Demokraatlik Ateena. Kimon ja võitlus Pärsiaga. Ateena mereliit. Ephialtese reform. Ateena Periklese ajal. Demokraatlik riigikord (rahvakoosolek, nõukogu, strateegid, kohtud); kodanikud ja metoigid. 3. Peloponnesose sõda. Põhjused ja ajend. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 5. Kreeka linnriigid IV sajandi I poolel. Sparta hegemoonia. 10 000 retk Aasiasse. Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba hegemoonia: Leuktra lahing; Epameinondas. Ateena II mereliit ja selle lagunemine. 6. Sotsiaalne areng IV sajandil
1. §1,2,3 Euroopa tähtsamad koloniaalmaad ja nende kolooniad. Koloniaalriikide eesmärgid kolooniates (imperialismiajastu). Koloniaalsõjad:Inglise-Buuri sõda, Vene-Jaapani sõda. USA tulek maailmapoliitikasse. Suurbritannia - India (kõige väärtuslikum), Austraalia (dominioon - omavalitsusega osamaa, osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik, emamaa Suurbritannia endine koloonia), Paapua, Uus-Meremaa, Kanada (dominioon), Gujaana (Lõuna-Ameerika) Birma, Omaan, Jeemen, Egiptus, Sudaan, Ida-Aafrika, Rodeesia, Nigeeria, Kõige suurem osa Aafrikast, USA - Filipiinid
Maailma kontrollib sisuliselt kaheksa riiki Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, Jaapan, USA mõni riik on valduste jagamisele `hiljaks jäänud' Püüd mõjuala laiendada viib suurriike konfliktidesse Koloniaalimpeeriumid karikatuur Briti impeerium suurim ~30 miljonit ruutkilomeetrit (2x tänapäevane Venemaa) väärtuslikeim koht oli India Cecil Rhodes üks impeeriumi loomise initsiaatoritest 1899-1902 sõda buuridega Lõuna-Aafrikas orjapidajatest buurid võidavad avalikkuse poolehoiu buuridel ei olnud midagi orjapidamise vastu lõuna-aafrikas valged ja mustad ühiskonnas eraldatud 94. aastani Prantsusmaa hõivab ka viljatuid kõrbealasid ei olnud enam kohti mida vallutada Hiina on langenud suurriikide mõju alla 1899-1901 bokserite ülestõus lääneliku vastu 1912 kukutatakse Mandzu dünastia ja luuakse vabariik
II maailmasõda 1.september 1939 - 2.september 1945 Veel enne sõda... · 1939 olid Euroopas võimul 3 diktaatorit: Mussolini, Hitler ja Stalin. · 1936 sõlmisid Saksa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NSVL vastu. Ühineb Itaalia. Tekib Tokyo-Berliini-Rooma telg. · 1936-1939 Hispaania kodusõda (juht kindral Franco). Mittevahelesegamispoliitika Euroopa poolt, v.a. NSVL, Itaalia ja Saksamaa (+ interbrigaadid eri rahvastest). Hispaanias Franco diktatuur. · 1938 Austria Ansluss
...................2 Sõja põhjused ............................................................................................3 Sõdivate osapoolte sõjaplaanid .....................................................................4 Sõjakäik ...................................................................................................5 Kasutatud kirjandus ....................................................................................6 Sissejuhatus : Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma. 19. sajandi lõpul ja 20.sajandi algus oli rahvusluse ja imperialismi ajastu. Sõja
26.Kaotused 10.Punaarmee ülesanded 11.Sõjategevus 27.Pilt 12.Sõjategevus 28.Pilt 13.Sõjategevus 29.Pilt 14.Sõjategevus 30.Kasutatud kirjandus 15.Sõjategevus 16.Välisabi Soomele 17.Välisabi Soomele 18.Välisabi Soomele 2 Sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel Osa Teisest maailmasõjast Sõda algas 1939 Nõukogude Liidu rünnak Soome Vabariiki Rünnak toimus sõda kuulutamata 3 Saksamaa ja Venemaa staatuse taastumine Võimul olid Adolf Hitler ja Jossif Stalin Venemaa kontroll Soome lahe kallastele Nõukogude Liidu võimalused rünnakuks Põhja-Rootsi Soome iseseisvumine-kodusõjad Soome ja Nõukogude Liidu vaheline leping mittekallaletungile (1932) Jahedad suhted enne Teist maailmasõda 4 Soome kaitsepositsioon ja rahusäilitamine
Ansluss liitumine; 13. Märts 1937 Austria alade liitumine Natsi Saksamaaga. Suur-Saksamaa pärast Austria anslussi Natsi Saksamaa nimetus 1938. Mücheni sobing 29. September 1938, kirjutasid 4 suurriiki (Ing pm: Neville Chamberlain; Pr pm: Edouard Daladier; Ital: Benito Mussolini; Sak: Adolf Hitler) alla Mücheni lepingule, mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loobuma Sudeeni alates Saksamaale, et vältida sõda. 15. märts 1939 Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tsehhoslovakkia. 21. märts 1939 Saksamaa nõudmised Poolale 22. märts 1939 Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga 23. august 1939 MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop;
Tööleht Külm sõda 1940.- 60.aa 1. Miks, kelle vahel, millal algas külm sõda? 1947-1991 - USA ja NSV Liidu ning nende liitlaste sõjaline, poliitiline, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline vastasseis. Stalin soovis kommunismi levitada, lääneriigid aga üritasid kommunismi levikut peatada (nt USA). Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-
Põhjused: 1)Suurriikide valitsused alahindasid ohtu 2)Sõda romantiseeriti. Sõda peeti hiilgavaks. Ootus 3)Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon 4)Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Eeldused: 1)Austria-Ungari troonipärija ertshertseogi Ferdinandi tapmine 28.06.1914 2)Schlieffeni plaan- Prants kiire purustamine, siis Venemaa 3)Pranst plaan-Fra-Ger piirile rajada kindlustussüsteem, plaan17(Lotring,Elsass) 21-25.08.1914-piirilahing Fra-Eng väed said lüüa 02.09.1914 Marne-i lahing- peatati sakslaste pealetung
Napoleoni kätte. Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole ning tegi palju ümberkorraldusi. Ta parandas riigi majanduslikku olukorda ja ta tõusis rahva seas suureks autoriteediks. Napoleoni sõdadega väljus osa Prantsusmaast kontrolli alt. Kontrolli alt väljunud riigid liideti teiste Prantsusmaa riikidega ja need moodustasid Reini Liidu, mille eesotsas oli Napoleon. Euroopa riikide valitsejad jätkasid Prantsusmaa vastast sõda ning Prantsusmaa peamiseks vaenlaseks sai Inglismaa. Inglismaa oli enim arenenud riik, mistõttu liitusid sellega ja võtsid Inglismaast eeskuju ka teised riigid, kuid Napoleonist ei saadud sõdaliselt jagu. Vallutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetud Holland, Belgia, osa Itaaliast, Illüüria ja Loode-Saksamaa. Prantsusmaast olid sõltuvuses paljud vasallriigid, mis olid samuti Prantsusmaa liitlased: Reini Liit, Varssavi Suurhertsogiriik, Napoli Kuningriik ning Hispaania Kuningriik
kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Ahhailaste poolel olid muidugi nüüdsed Trooja vaenlased Hera ja Athena. Lisaks neile veel Poseidon, Odysseus, käskjalg Hermes ja sepp Hephaistos. Oraakel ennustas, et ilma Achilleuseta pole neil võimalik Troojat võita ning kavalpea Odysseus meelitaski ta ahhailaste poolele. Menelaose ja ta venna Agamemnoniga liitusid paljud mehed. Enamus olid jalaväelased, kuid ülikud kaarikutel. Trooja poolt olid lisaks Parise kaitsjale Aphroditele veel Apollon jt. Jah, ka jumalad
100-aastane sõda Elis Roost G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool Detsember 2015 100-aastane sõda •Toimus ajavahemikus 1337-1453 •Inglismaa ja Prantsusmaa vahel •Peamiselt Prantsusmaa pinnal Sõja eellugu Prantsusmaa kuningas Philippe IV Ilus suri: Kapetingide suguvõsal polnud enam dünastia edasikandjaid Philippe IV Ilus Troonile tuli Sõja eellugu Inglismaa kuningas Edward III pidas end Prantsusmaa õigeks troonipärijaks 1337. aastal Edward III kuulutas Inglismaa
Esiteks on Sõjapidamine on väga laastav ja tänapäeval on hävitustöö ülikiire kiire ning massiline, kuna külma sõja ajal arendati võimsaid massihävitusrelvi, hävituslennukeid ning pomme. Kui kaks suurriiki nüüdisajal nagu näiteks USA ja Venemaa peaksid minema sõtta, oleks see aastaga läbi ning kummatski riigist poleks tõenäoliselt midagi alles. Või kui tuleks kolmas maailmasõda, siis see oleks ka viimane sõda sellel planeedil. Teiseks kulutavad riigid sõjapidamisele väga palju raha, mida saaks hoopis kasutada infrastruktuuri arendamiseks või millekski muuks vajalikuks. Sõjas osalemine võib põhjustada riigle ka suuri võlgu nagu näiteks Ameerika Ühendriikidel, kelle võlg on praeguseks hetkeks tõusunud kaheksateistkümne triljoni dollarini, ning sõda Afganistaanis ja Iraagis läks neile kokku maksma kuus triljonit dollarit. Sellega oleks võinud tagada kõikide
Essee Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.Tinglikult kestis Rootsi aeg (1629–1699), selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. 18. sajand Eestis oli periood Eesti ajaloos, osa Eesti varauusajast ja uusajast. Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Rahvaarv: 17. sajandi algul vähenes elanike arv sõdade (Vene-Liivimaa sõda, Poola- Rootsi sõda) ja näljahäda (1601–02) tõttu. 17. sajandi keskel võis elanikke olla 120 000–140 000. 17. sajandi II poolel elanike arv kasvas ning ulatus sajandi lõpul 350 000–400 000-ni
See oli mittekallaletungi leping 10-ks aastaks. Salaprotokollides jaotati omavahel Ida-Euroopa. Saksa seljatagune oli kindlustatud ka ta tahtis nüüd rünnata Prantsusmaad. 3. Sõja algus- 1. Saksamaa ründab 1 sept 1939 Poolat ja 2 nädalat hiljem 17sept ründab NSVL ka Poolat. Poola alistatakse üsna kiiresti.2.Prantsusmaa ja Inglismaa kuulutavad Saksale sõja. 3. Kummaline sõda- Saksamaa koondab oma mehed Prantsuse piirile kaevikutesse aga kumbki sõda ei alusta. 4. Saksamaa ründab järgmisena Taanit ja Norrat. Vallutab kiirelt Taani aga Norral olid tugevad sõjalaevad ja läks natuke aega, kuid vallutati siiski. 5.Välksõda- Prantsusmaa vastu. Algul suunasid suured väed Hollandisse ja Belgiasse, et Prantslased arvaksid, et ründavad uuesti sealt. Ning Prantsusmaa koondaski väed põhja. Kuid rünnak tuli hoopis Luxenburgi kaudu. Vallutati ära Pariis ja vallutati ära. Sõlmisid Compiegue vaherahu ning Prantsusmaa kapituleerus
mitteõigeuskilke suhtes - Venelased surusid oma kultuuri ja keelt muulastele peale, mis muutis muulastele vene rahvuse ja ametliku kultuuri tülgastavaks - Eestlased olid eriti targad ja kirjaoskajad, kohati paremad kui suurlinnades nagu Moskva - Juudid ja poolakad olid eriti tagakiusatud nende elukoha pärast (elasid riigi piirialadel) - Venemaal suurenes ebakõla majanduslike püüdluste ning poliitiliste ja vaimsete arengutaseme vahel Vene-Jaapani sõda - Võitlus turgude pärast suurriikides põhjustas rahvusvaheliste vastuolude suurenemist ja sõdu - Venema alustas Suur-Siberi magistraali ehitamist, mis oleks tähendanud jõudude muutumist Kaug-Idas ning seal põrkas Venemaa kokku Jaapaniga, kes oli ka parasjagu tugevnema hakanud. Jaapan tahtis enda mõjuvõimu alla seda sama piirkonda. - Jaapan hakkas valmistuma sõjaks, kuna Venemaa ilmselgelt polnud huvitatud Mandzuuria ja Põhja-
Venemaa ei suutnud lääneriike sundida Lääne-Berliini ära andma. Samas oli see kiirendanud NATO kujunemist. 9. Millal ja mis seoses moodustati NATO? Mais 1949 seoses vastukaalu otsimisega Stalinile (Berliini blokaad, mõjuvõimu laienemine Euroopas ja Aasias) moodustasid 12 riiki: Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (Brüsseli pakt), Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, USA, Kanada. 10. Miks puhkes Korea sõda? Millal? Selle põhiline käik. 1945. oli Korea jagatud kaheks: Lõuna-Koreas paiknesid USA väed ja seal moodustati 1948 Korea Vabariik; Põhja-Koreas oli aga Punaarmee ning 1948 kuulutati seal välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mille eesotsas oli kommunist KIM IL SUNG. 1949 tegi Kim Il Sung Stalinile ettepaneku vallutada Lõuna-Korea. 1950. juunis tungis P-Korea L-Koreale kallale. Kolme kuuga suruti Korea Vabariigi väed Poolsaare lõunatippu
Mahtra sõda Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus........................................3 2. Talurahva koormised....................... ..3-4 3. Enne sõda...........................................5 4. Sõda....................................................5 5. Peale sõda...........................................6 6. Kohtumõistmine ja karistused............6 7. Seaduste raamat..................................7 8. Kasutatud kirjandus............................8 Sissejuhatus 1858. aastal levis üle Põhja-Eesti talurahvarahutuste laine, ajendatuna uuest talurahvaseadusest, mis teotööd ei kergendanud ega vihatud abitegu ei kaotanud. Sellest hoolimata keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad
Molotov-Ribbentropi pakt 1939 23.aug(NSVL-Saksamaa) 1939 1.sept algas, mil Saksa tungis Poolale kallale(kummaline sõda) 22.juuni 1940 Compiegnei rahu. Pr saatus: 1. Põhja Pr, Lääne Pr, Pariis- okupeeriti Saksa poolt 2. Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid: 1 Teheran(1943-Baltimaad Nõukogudeliidule) 2 Jalta(1945-Saksamaa purustamine lõplikult) 3 Potsdami(1945-lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele)1.jaan 1942 deklaratsioon ÜRD. Pearl Harbour (7.dets 1941). Jaapani juhtimisel: Aasia, aasialastele! 2.sept 1945 sõja lõpp. 22.juuni 1941 Saksa Nõukogudele kallale. 1941-Moskva lahing. 1943- El-Alameini lahing. 6.aug Hiroshima ja 9. aug Nagaski (1945) C 1) Talvesõja 30 nov 1939 12 märts 1940 2) Püütakse ...
2. Kuidas NSV Liit oma nõudmisi põhjendas? V: Et need baasid on meile vajalikud ja kaitsevad meid välisrünnakute eest. 3. Kas NSV Liidu nõudmised olid õigustatud? Põhjenda oma seisukohta: V:Ei olnud , nad soovisid liiga suurt võimu omada ja kõik otsused pidid olema kooskõlas Venemaaga . 4. Kas baasidelepingu sõlmimine NSV Liiduga oli Eestile vältimatu? Selgita oma seisukohta: V:Mingilmääral , kui Eesti poleks seda lepingut sõlminud ,siis oleks meid ees oodanud sõda ,aga Eesti ei soovinud sõda ja meie sõjaline vastupanu oli ka lootusetu(polnud piisavalt mehi ega ka relvastust). 5. Kas baasidelepingu sõlmimine NSV Liiduga oli Eesti valitsuse vaba tahe? Selgita oma seisukohta: V: Jah , neil oli võimalus loobuda ,aga nad ei teinud seda ,kuna ei soovinud sõda . 6. Millisel riigil oli NSV Liiduga vastastikuse abistamise pakt juba sõlmitud? Selgita, miks nimetatud riik lepinguga nõustus?
I Maailmasõda 28. juuni, 1914 tapeti Franz Ferdinand, oli sõja ajendiks 28. juuli, 1914 Kuulutati sõda I Maailmasõja põhjused Imperialism + pinged Võimuvõitlus, sõjatehnika areng Diplomaatia puudumine, et sõda ära hoida ning riikidevahelist suhtlemist hõlbustada Kas esimene maailma sõda oli paratamatu? Esimese maailmasõja puhkemise põhjuste ning ajendite kohta on rohkesti arvamusi ning kahtlemata ei saa üht pidada paremaks kui teist või öelda, et mõni on õige, mõni aga vale. Erinevatelt seisukohtadelt vaadates võivad sõja puhkemise asjaolud paista paljuski erinevad ning kes teab kas või kuidas oleks olnud võimalik seda ära hoida. Mina isiklikult olen arvamuselt, et tolle ajastu poliitiliste võimude ning algeliste või üldse
aastani. Seal suutis Truman koordineerida „Kümne aasta plaani“, mis andis linnale mitmeid projekte nagu näiteks uued teede ehitused ja uus maakohtu hoone. 1934. aastal lahkus ta maakohtust ning otsustas kandideerida 1934. aasta USA Senati valmistele Missouris. Truman võitis Roscoe C. Pattersoni senati valmistel 20%-diga. Truman rääkis oma ameti ajal firmade ahnusest. Järgmised senati valimised toimusid 1940. aastal. Truman suutis võita ka 1940. aasta valimised. Kuna sõda Euroopas oli alanud, käis Truman 1940. aastal mitmetes sõjaväebaasides. Ta nägi seal, et sõjatööstuses oli mitte vajalik ületootmine. Liiga palju USA eelarvet läks sõjalistele kulutustele ning 1941. aasta märtsis Truman lõi Trumani komitee, mis uuris ebaefektiivsust, probleeme jäätmete ja ületootmisega. Tuli välja, et see uurimine oli väga efektiivne ning USA hoidis tänu sellele kokku 10 – 15 miljardit dollarit sõjalisi kulutusi. Truman ise lahkus komiteest 1944
PÄRAST II MAAILMASÕDA NSVL tugevneb nii territoriaalselt kui mõjuvõimult. Juurde tekib 8 sotsialistlikku riiki sotsialism muutub süsteemiks. Külm sõda 1945 1990. 1. Euroopa on lõhenenud kujunenud on kahepooluseline maailm. 2. Ilmneb aeg-ajalt kriisides. Mõlemal leeril on oma sõjaline blokk Läänel NATO, idal VLO. 3. Koloniaalsüsteemi lagunemine riigid iseseisvuvad ja nende arv kahekordistub. 4. 70ndaid nim pingelõdvendusperioodiks st, et USA ja NSVL rahunevad maha ehk nad on jõudnud sõjaliselt ühele tasemele ning hakkavad läbirääkimisi pidama.
Imperialism suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; majandusliku mõjuvõimu laiendamine maailmas Euroopa tsivilisatioon isikuvabadus, demokraatia, eraomand Norra eraldus Rootsist 1905. a USA, Jaapan, Belgia, Portugal Saksamaa ja Venemaa kasutas rahvastamispoliitikat, et võidelda rahvuste enesemääramise vastu Inglismaa kasutas selleks relvajõudusid (Iirimaa vastu) Austria- Ungari andis piiratud autonoomia Inglise-Buuri sõda 1899-1902 buurid olid hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõunda Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Buurid läksid üle partisanisõjale; inglased rajasid koonduslaagrid ja sinna paigutati enamik buuri tsiviilelanikest. Kasutusele võeti raskekuulipilduja 1902 a rahuleping buuride vabariik arvati Briti impeeriumi koosseisu India Rahvuskongress 1896 eesmärgiks oli saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes;
svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine Korea sõda Suessi kriis Ungari ülestõus Berliini kriis Kuuba kriis Tsehhoslovakkia kriis Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49 Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik
1938-1939 NSV ja Jaapani lahingud, Jaapan kaotas. Olenemata Itaalia, Jaapan, Soome, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria(11 riiki kokku). väiksematest sõjalistest kokkupõrgeteks oli peavaenlaseks siiski Liitlased(liitlasriigid)-UK, Prantsusmaa, NSVL, USA (kokku 61 Lääne demokraatia. riiki). Sept 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Hispaania kodusõda(1936-1939). Esimene sõda peale I MS, Jaapani vahel. Sellega vormistus nende liit lõplikult. Euroopas. Peale seda, kui võimule tuli Rahvarinne. Ülestõus Hitlerivastane koalitsioon: USA Kongress võttis vastu nn. lend- Marocos, mille juhiks oli Francisco Franco. 27 riiki kirjutasid alla lease`i, Churchill ja Roosevelt - Atlandi harta põhimõtted. 1942 mittevahelesegamispoliiika lepingule
Põhjused: 1. Suurriikide imperialistlik poliitika Imperialism - suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada. Püüdlus oma territooriumit laiendada ülemere kolooniatega Suurriikidel oli vaja rohkem maad kuhu paigutada inimesi ja rohkem sõdalasi. I Maroko kriis | 1905 - 1906 Sõda ei puhke Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, sest mõlemad riigid ei ole sõjaks valmis. Prantsusmaa mõjuvõim oli suurem maroko üle, kuid neid ei liidetud kokku. Marokosse jäi maksuvabadus Mõlemad riigid tahtsid Marokot. Maroko jäi iseseisvaks II Maroko kriis | 1911 1911 puhkes Marokos ülestõus, mille tõttu prantsusmaa okupeeris Maroko. Saksamaa saatis vastuseks oma suurtükkpaadi "Panter", avaldamaks survet.
val kogu it 265.a ekr kogu it rooma ja välis polit, juht sõjaväge ja rahaasju. tõuseb vahem võimu all. Rahvakoos valit magistraate, otsustati sõja ja rahu üle.Riiklus keiser- maade suurvõimuks R juht koond valitseja kätte. Keisril 264-133ekr- pärast it vall tüli mitu am korraga aga võimu täht ei kartaagogapid 3 sõda (puunia sõjad) I andnud aga tegi R juhi. Käs kõiki R sõda 264-241 ekr põh merel ja sits vägesid ja rahvatribuunina vetoõigus. saarel room polnud laevastikku ja sp Senat nõuandja ja magist viisid ellu K kart ülekaal. Room raj laevastiku ja otsuseid. Mida rohk kod seda vähem sund kart rahu paluma. II sõda 218-201 neil eesõigusi, nii kait kõigi rahva huve tungis hannibal tungis hisp läbi gallis ja võrd.seisused- senaatori seisus
· Algasid väljaastumised kiriku vastu pildirüüsteliikumised · Talurahvasõda Saksamaal 1524-26 · Juht Thomas Müntzer tahtus luua Jumalariiki · Usupuhastus politiseerus · Tekkis põhimõte ,,Kelle võim, selle usk" · Saksamaa oli killustunud, keskvõim puudus · Probleemi üritati lahendada Augsburgi usurahuga · Sõlmiti 1555, millega säilitati ennem kasutusele võetud põhimõte · Tulemuseks Kolmekümneaastane sõda 1618-48 Reformatsioon Sveitsis: · Esimene reformaator Ulrich Zwingli · Keskus Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust · Hukkus kodusõjas 1531 · Reformatsiooni jätkas Jean Calvin · Täiustas väljakujunenud õpetust veelgi · Pooldas jumalikku ettemääratust · Piirati lõbustusi · Reeituti ainult musta · Ei sallitud teiseusulisi · Elama pidi tagasihoidlikult ja alandlikult
· 1959 tuleb Kuubal võimule Fidel Castro · USA suhed Kuubaga halvenesid, kuna ei meeldinud kommunistlik riik lähinaabruses · katkestati diplomaatilised suhted, kuulutati välja majandusblokaad · NSVL paigutas oma tuumapommi Kuubale · USA oli sellest häiritud, kontrolljoon merel · tulemuseks viib NSVL tuumalõhkepead minema, USA viib Türgist minema. USA lubab mitte kukutada Kuuba valitsust. Vietnami sõda · 1. sõda kestis 1945-1954, konflikt tekkis prantslaste ja Vietnami Demokraatliku vabariigi vahel, kuna prantslased tahtsid endist kolooniat tagasi. Lõpuks olid prantslased sunnitud taganema, 1949 Vietnam jaguneb kaheks riigiks, Põhja-Vietnam NSVL mõju all, Lõuna-Vietnam USA mõju all. · 2. sõda kestis 1954-1973. Eisenhoweri doominoteooria. Kuni 1961. toetas Usa sõdurite väljaõppe ja relvastusega.
Napoleoni vallutused mõjutasid Saksamaad ja tingisid mitmete reformide läbiviimise. 1) Pärisorjuse kaotamine enamikes Saksa riikides 2) Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused 3) Kaotati aadliõigused 4) Sõlmiti rohkem ilmalikke abielusid 5) Sisse seati vandemeeste kohus 6) Juutidele anti kodanikuõigused 7) Osades Saksa riikides võeti kasutusele Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks" 8) Preisimaal tehti põhjalik sõjaväereform VII 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda (lk 88-89) Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlitzi all saadud lüüasaamist üksnes Napoleoni sõjaline purustamine võis seda isiklikku häbi leevendada. Prantsusmaa aga ei olnud rahul, et Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi ja tõstis tollitariife. 1811. aastal alustasid mõlemad pooled sõjalisi ettevalmistusi. Napoleon mobiliseeris talle alluva Euroopa inimressursid ja koondas Venemaa vastu Suure Armee üle 650 000 mehe. Prantsusmaa
ESIMENE MAAILMASÕDA. Põhjused: 1. Vastuolud suurvõimude vahel, Prantsusmaa+Inglismaa -> Saksamaa 2. Venemaa ja Austria-Ungari konflikt Balkanil 3. Sõda romantiseeriti 4. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5. Militarism, võidurelvastumine, soov rakendada sõjaplaane, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia 6. Natisonalism (Serbias) 7. Ülitundlikkus pidevate suuriikidevaheliste kriiside tõttu Ajend: Franz Ferdinangi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 28 juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale ALGUS: 1.august 1914 kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. Sõdivate poolte plaanid:
1 MS põhjused-20 saj alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, saksa soovis juhtpositsiooni euroopas ja selleks tuli purustada prantsusmaa, alahinnati ohtu kuna valitsused ei uskunud MS võimalikkusesse ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks, sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjaline mõtlemine kaalukam kui diplomaatia. Ajendiks A-U troonipärija franz ferdinandi tapmine 28 juuni 1914, venemaa toetas serbiat, saksa õhutas A-U serbiale sõda kuulutama, venema kuulutas mobilisatsiooni ning saksa võttis seda sõjakuulutusena, esitas ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks, seda ei tehtud ja saksa kuulutas sõja. Sõda laienes kiirelt.
ESSEE Elu lahinguväljal Sõda ei ole midagi, mida saab edasi anda sõnade või tunnetega. Sõda on periood, mida pean maailma kõige kurvemaks ja valusamaks sündmuseks läbi aegade. Sõjal on lahningud, mis on olukorrad sõja ajal. Sõja perioodil võidakse maha pidid mitu sada lahingut, milles on ellujäänud ja surejad. Lahingolukorrad moodustavad kõige raskemad hetked sõjas. Mehed, kes on rindel võitlemas, peavad tegema mitu asja korraga, nende mõtteviis peab olema selge ja pühendatud ainult oma eesmärkidele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
