Mühlsi sõnul ei piisa ainult valitsuse ja riigikogu pingutustest majanduskriisi vastu võitlemisel, vaid rasketes küsimustes peaksid kaasa saama rääkida kõik huvitatud osalised. Kriisi ajal ei tasuks raha kulutada näiteks erinevate mälestussambade peale, nagu oli kulutatud 100 miljonit vabadussamba peale. arvan, et sellised asjad võiksid oodata. Arvan, et ka reklaami näol peab säästma, sest näiteks Keskerakond, mis on nüüdseks teada, kulutas 1,5 miljonit. On see siis säästmine? Üks lihtne lahendus, millega saaks majanduskriisi mõjud minimaliseerida, turistide arvu kasvatada ning koheselt Eesti riigi positiivselt välja paistma teiste hulgast: Kanep legaalseks. Toon esile positiivsed küljed, arvestades seda, mis parandaks Eesti majanduslikku olukorda: 1) Turistide arvu tohutu kasv Üks Hollandi linn plaanis kanepi keelata kuna seal käib liiga palju turiste. 2) Talunikele ja põllumeestele uus tööstusharu, milles konkurents puudub lähimaades.
taaskasutuseks. Taaskasutatav võib olla toode tervikuna, tema funktsionaalsed osad või materjal, näiteks kasutatud autode osad, tahmakassetid, ühekordsed kaamerad, koopiamasinad jne. 21. Mille tõttu tagastuslogistika lülitamine logistikasse suurendab kulusid? Kõik need eelnevad eeldavad vastupidise tarneketi konstrueerimist nii, et logistiline kogukulu oleks vähim. Tagastuslogistika suuremaid probleeme on transpordi muutuv- ja püsikulu säästmine marsruutide optimeerimise, sõidukite veovõime kasutuse maksimeerimise, tühisõitude vältimise jne kaudu. 22. Milliste negatiivsete mõjude tõttu tekkis roheline logistika? Logistikaga on liitunud keskkonnakaitse, nii päri- kui vastassuunaliste tegevuste puhul sest · Transport põhjustab keskkonnale negatiivset mõju, eriti puudutab see autokasutuse kasvu · Pakkimisega on mindud liiale · Kulusäästlikkus tarbimisel jätab soovida (tootmine suunab raiskavale
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 34. Agraarühiskond: Algas umber 6000-7000 aastat tagasi. Igapäevasteks töödeks kasutati enda ja loomajõudu. Lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud vähem tähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, eri regioonide majandused olid üksteistest peaaegu sõltumatud. Riigikassase koondati maksudena vaid vähene osa. Industriaalühiskond: 18. sajand. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis välja vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge, taimesorte. Inimeste elujärg paranes. Rahvastiku kiire kasv. Veondus...
positiivse iive saavutamine vananeva rahvastikuga ühiskondades ja nii edasi. Samas tuleks vältida enesehävituslikku tegevust, millega tänapäeva ühiskond kipub tegelema. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust. Tänapäeval ei vaidle keegi vastu, et säästev areng on just see mis aitab meil kui inimkonnal püsima jääda. Samas on säästmine paljude jaoks vägagi võõras teema. Sellepärast ongi maailma jätkuva saastumise peamisteks põhjusteks raiskav tarbimine ja tootmine. Viimastel aastakümnetel on maailm hakanud mõistma, et inimesed elavad üle oma võimete ja see on muutumas maailmale vägagi koormavaks. Inimesed avaldavad järjest rohkem survet loodusressursidele nt veele, õhule kuid see ei saa samamoodi jätkuda, kuna maailma populatsioon järjest kasvab. Ühiskonna arengut peetakse
TARNEAHELA TIPP TARNEAHELA TIPP LOGISTILISED TEGEVUSED Nõudluse prognoos; Turu-uuring; Hankimine; Ostmine; Tootmine; Tellimuste käsitlemine; Transport; Ladustamine; Materjalide käsitlemine (sisetransport); Jaotus; Infovahetus; Klienditeenindus; Tagastuslogistika (korje). LOGISTIKASTRATEEGIA EESMÄRGID 1.Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2. Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe); 3. Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis- ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. MAJANDUSE VÕTMETEGURID ON RESSURSID, AEG JA KOHT •Logistika üks eesmärke on ressursside optimaalne kasutamine. Logistika optimeerib kauba- ja kapitaliringlust ning nendega seotud kulusid; •Logistika võimaldab suurendada põhikapitali (laod, transpordi- vahendid, laadimisseadmed) tootlust
Vali üks: a. 1818 b. 1918 c. 2018 d. 1546 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Tarbimiskulud võrduvad: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y – T) Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutused I = 15 Avaliku sektori kulutused G = 20 Maksud T = 15 Vali üks: a. 1762 b. 1792 c. 1818 d. 1810 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Säästmine võrdub: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y – T) Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutused I = 15 Avaliku sektori kulutused G = 20 Maksud T = 15 Vali üks: a. 21 - b. 41 c. 31 - d. 51
nõudluse; e) eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki täishõive; f) kohaselt ei garanteeri turud automaatselt madalat töötust ja potentsiaalset SKP taset. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 11. Kogupakkumine Is kahaneb kui: a) tehnoloogilised täiustused tõstavad tootmise produktiivsust; b) ametiühingute nõudmisel tõstetakse miinimumpalga taset; c) kodumajapidamiste j p säästmine jja investeeringud g kasvavad; d) töötajad eelistavad enam vaba aega töötamisele; e) importkaupadele kehtestatakse tollid ja kvoodid; f) ettevõtetevaheline konkurents kasvab. 12 Kogunõudlus Id kasvab kui: 12. a) eksport kasvab ja import kahaneb; b) üldine üldi maksukoormus k k k kasvab; b c) rahapakkumine suureneb; d) intressimäärad tõusevad;
Liigid: tuletisväärpaberid (sisaldavad endas õigusi või kohutusi mingi vara ostuks või müügiks), võlakirjad (leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule), aktsiad (väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi) 5.Ettevõtete finantseerimine. Investeerimine ja säästmine. Aktsiad. Eelis- ja lihtaktsiad. Võlakirjad ja tuletisväärpaberid. Börs. Börsil noteerimise tingimused. Börsil kasutatavad strateegiad. Kapitaliturg ja rahaturg. Esmasturg ja järelturg. Börsi põhinimekiri ja I-nimekiri. Aktsiaindeks. Talse. Investeerimine igasugune kapitali kasvaamine ühiskonna elu edasiviimiseks. Lihtaktsiad tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusut ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest.
tuumaelektrijaamades basseinides oleva radioaktiivse veega, õnneks sellega pole viimasel ajal midagi tõsist juhtunud, kuid kui peaks juhtuma, et sealne vesi satub kuskile elukeskkonda, siis on elukoosluse hävimine garanteeritud. Seega tuleb jätkata jäätmevabade tehnoloogiate arendamist ja puhastada oma reostunud vett enne selle loodusesse laskmist. Õhu saastumine on tänapäeval üks kõnekamaid jutuaineid, selle vastu võideldakse ka kõige rohkem ja samuti ka osoonikihi säästmine on tähtis, sest selle lõhkumine toob kaasa ka kliimasoojenemise. Kõige rohkem saastavad õhku autod ja tehastest tulnud mürgid. Suured autotootjad võistlevad pidevalt omavahel, kes teeks kõige keskkonnasõbralikuma auto, mis on ökoloogilisest vaatevinklist ääretult tõhus. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Tuul võib happevihmad teab kui kaugele viia. Kui happevihmad maha sajavad, tekitavad need ulatuslikku kahju
-kaubad vanamatele inimestele võimalus kasumi personaalseid mõeldud toodete kasvuks, toodete pakkumisi ja suurendamine mitmekesisus kliendibaasi hoidmine Köögi- tehnika lihtsustamine tehnika lihtsustamine lihtsustamine ja aja masinad tavakasutajale naistele mõeldud säästmine, toodete suurendamine Medika- suurem valik erinevaid suund naistele vajalike klientide mendid tooteid, turuosa ravimite/toodete personaalsete laiendamise võimalus vajaduste rahuldamine Mööbel mugavus toodete tervislike,moodsate ja spetsiaalsete toodete
Põlevkivi kaevandamine ja sellel baseeruv energeetika on Eesti üks olulisemaid majandus- ja keskkonnaküsimusi. Arutuse all on ka tuumaenergiajaama ehitamine, õigemini Eesti ühinemine sellega kas Leedus või Soomes. Ometi on tuumaenergia kasutusele võtmisest põhimõtteliselt loobunud mitmed Euroopa riigid (Taani, Rootsi jpt) eelkõige selle ohtlikkuse ja probleemide tõttu jäätmete paigutamisel. Ainus jätkusuutlik lahendus energiaprobleemidele on energia säästmine ja tõhusam kasutamine ning, kus vähegi võimalik, fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaallikatega. Säästev Eesti 21 Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" kiidetud riigikogus heaks 14. septembril 2005. SE21 on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.
Loeng 6. Investeeringud Ära iial investeeri oma raha millessegi, mis sööb või nõuab remonti Loengu temaatika g 1. Üldist investeeringutest 2. Säästmine ja tarbimine 3 Investeerimisotsused 3. i i d 4. Reaalne intressimäär 5. Aja mõju investeerimisotsustele 6 Aktseleraator 6. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeeringute probleemile lähenemine ÜLDIST on siiani olnud suhteliselt lihtne. 1. Kuluvõrrandi leidmisel tegime eelduse, et 2. ISLM mudel näitas, et investeerinud on
Elatustaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tarbeveeks sobivat magevett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Põhjavee kvaliteet on hea, kuid tuleb arvestada ammendumist, sest varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimise põhjavette. Kui veevarud oleks jaotunud ühtlaselt, jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Vee säästmine – kokkuhoid ja korduvkasutamine, abinõud vee reostuse vähendamiseks, veehoidlad. Eutrofikatsioon – veekogude rikastumine toitainetega. See on looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt erosioon. Inimene aitab sellele omalt poolt kaasa reovee juhtimisega veekogudesse, liigse põldude väetamise jmsga. Eutrofeerumis tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus sügavates
probleemid laabuma. Autor toob välja väikesed rühmitused, mis tegelevad looduse säästmisega. Minu jaoks arusaamatu, mida need väikesed rühmitused erinevates sotsiaalvõrgustikes looduse parandamisega tegelikult korda saadavad. Inimesed lihtsalt arutavad ja räägivad, et probleem on ja sellega tuleb tegeleda, kuid reaalselt on vaid üksikud grupid, kus reaalselt ka toimub tegevus, et meie järeltulijatel oleks siin maailmas parem elada. Looduse säästmine on aktuaalne teema küll, mina tean ja teavad ka mu sõbrad, et prügi ei tohi maha visata ja ühistransport on loodusele parem kui üksikud sõitvad autod. Kahjuks aga näen, kuidas need samad sõbrad viskavad prügi maha ja käivad iga päev autoga koolis, selle asemel, et bussiga minna. Arvan, et probleemikäsitlus on hea, on toodud palju erinevaid argumente ja näiteid, mis toetavad autori arvamust, kuid on ka kohti, mis on jäetud põhjendamata, näiteks eelpool
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud laupäev, 5. detsember 2015, 17:20 Olek Valmis Lõpetatud laupäev, 5. detsember 2015, 20:22 Aega kulus 3 tundi 2 minutit Hinne 19,5, maksimaalne: 20,0 (98%) Küsimus 1 Avalikul sektoril on neli põhilist rolli: Valmis tagada sissetulekute õiglane jaotus, pakkuda avalikke ja välismõjudega kaupu, Hinne 1,0 / 1,0 tagada majanduslik stabiilsus ning pakkuda mitmesuguseid kindlustustooteid. Vali üks: Tõene Väär Jah, nii see on esitatud loetelu kätkeb endas avaliku sektori olulisemaid rolle ühiskonnas. Sissetulekute õiglase jaotuse tagamine seisneb esmaste tulude ümberja...
probleemid laabuma. Autor toob välja väikesed rühmitused, mis tegelevad looduse säästmisega. Minu jaoks arusaamatu, mida need väikesed rühmitused erinevates sotsiaalvõrgustikes looduse parandamisega tegelikult korda saadavad. Inimesed lihtsalt arutavad ja räägivad, et probleem on ja sellega tuleb tegeleda, kuid reaalselt on vaid üksikud grupid, kus reaalselt ka toimub tegevus, et meie järeltulijatel oleks siin maailmas parem elada. Looduse säästmine on aktuaalne teema küll, mina tean ja teavad ka mu sõbrad, et prügi ei tohi maha visata ja ühistransport on loodusele parem kui üksikud sõitvad autod. Kahjuks aga näen, kuidas need samad sõbrad viskavad prügi maha ja käivad iga päev autoga koolis, selle asemel, et bussiga minna. Arvan, et probleemikäsitlus on hea, on toodud palju erinevaid argumente ja näiteid, mis toetavad autori arvamust, kuid on ka kohti, mis on jäetud põhjendamata, näiteks eelpool
nende netosissetulekud suurenevad juba niigi seoses maksumäära alandamisega. Küsimus 17 Enamikule Euroopa maade valitsussektoritele on praegusel ajal iseloomulik: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: riigivõlg avaliku sektori kulutuste tunduvalt suurem osakaal SKPs võrreldes 20. sajandi algusega negatiivne säästmine (ehk säästude kulutamine) riigieelarve puudujääk Kõik nimetatud. Küsimus 18 Suurim erinevus erasektori võlgnevuse ja avaliku sektori võlgnevuse vahel Valmis on asjaolu, et: Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: avalik sektor saab võlgnevuse likvideerimiseks raha juurde emiteerida erasektor on võlgu põhiliselt kodumaistele võlausaldajatele, avalik
Pinnavee kasutamist takistab asjaolu, et see on vastuvõtlik igasugusele reostumisele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, millega on sageli võimalik vee kvaliteeti tunduvalt parandada. Vesi on küll taastuv, kuid samal ajal siiski piiratud loodusvara. Suurimad veekasutajad on (tarbimise järjekorras) : · põllumajandus · tööstus · kodune majapidamine Üha rohkemates maades on rahvastik suurem kui kasutada olevad veevarud suudavad ülal pidada. Vee säästmine tähendab ühelt poolt kokkuhoidu ja korduvkasutust teisalt abinõusid veereostuse vastu. Tammide ja tehisveehoidlate ehitamine ühtlustub veeressursside kasutamist. Nii saab vett varuda kuivaperioodideks ning väheneb üleujutusoht alamjooksul. Üht veeprobleemi lahendust nähakse merevee kasutuselevõtus. Soolast merevett on võimalik magestada: · näiteks aurutamise teel (merevesi destilleeritakse) · pöördosmoosi meetodil (merevesi surutakse läbi soolapidavate filtrite)
J.M.Keynesi poolt formuleeritud seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tarbimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületamisel hakkab inimene säästma; tarbimisfunktsioon - näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel; sääst - osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks; säästmine - tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleerimist tulevase tarbimise heaks. Maslow vajadused: Ostuprotsess: Ostusoovi teadvustamine Info otsimine (mälu, välised allikad) Alternatiivide hindamine(väärtushinnangud) Ostmine Ostujärgne rahulolu või rahulolematus 9. Ettevõtlus turumajanduses, ettevõtlusvormid, ettevõtte tulud ja kulud, tootmine, investeerimine, püsikulu, muutuvkulu,
(import M). Sissetulekute lähenemisviis: SKP = palgad + rent + intressid + kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud · Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. · Amortisatsioon (D) summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad. · Kaudsed maksud käibemaks ja aktiisimaks näiteks. Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP D 10. Tarbimine, säästmine ja investeerimine Kogukulutused: · Planeeritud tarbimiskulutused (C), · Planeeritud investeerimiskulutused (Id), · Planeeritud avaliku sektori kulutuses (G), planeeritud netoeksport (X M). Kahesektoriline majandus on tasakaalus, kui kogutoodang = kogukulutustega (Y = E Y = C + Id Yd = Y = C + Id) (Yd kasutatav tulu). Autonoomne tarbimine tarbimine, mis esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga.
1. Majanduse olemus Ressursside piiratus - ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu Piirkulu otsusega kaasnev lisanduv kulu Majandussubjektid: - tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk - oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid(hüviseid); - ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhiküsimused: - mida toota?...
valmistanud? Olid ju eesmärgid õilsad ja humaansed. Miks pole eesmärke saavutatud? Vastus on neile küsimustele geniaalne: kulutatakse vastavalt sellele kelle raha kulutamiseks on ning mis eesmärgil kulutusi tehakse. Kokkuvõtlikult öeldes on kulutamiseks neli võimalust: 1) Kulutatakse enda raha endale 2) Kulutatakse enda raha kellegi teise jaoks 3) Kulutatakse kellegi teise raha enda jaoks 4) Kellegi teise raha kulutatakse kellegi teise jaoks. Vastavalt sellele toimub ka säästmine. Kõige efektiivsemalt kulutatakse/kasutatakse enda raha oma huvide rahuldamiseks. Säästmise huvi on enda raha kulutamisel ka kellegi teise jaoks, kuid väärtusskaala lastakse allapoole. Kulutades enda raha isiklikul otstarbel tahame ju loomulikult saada nö. täie raha eest võimalikult kvaliteetset kaupa/teenust. Kellegi teise raha enda huvides kulutamisel säästmise huvi kui selline pea puudub, kuid meil on stiimul saada võimalikult täit väärtust
Tulumaksu kehtestamine on ekvivalentne palga alandamisega. Kui tulumaks on proportsionaalne, toimivad asendusefekt ja tuluefekt vastassuunas: sissetuluefekt ajendab inimest rohkem töötama, asendusefekt vähem. Kui riigis on kehtestatud väga kõrge tulumaksukoormus, vähendab see inimeste soovi oma tööjõudu pakkuda. Kui väheneb tööjõu hulk, siis mõjutab see oluliselt ka potentsiaalset SKP-d. Kõrged maksud võivad pärssida inimeste soovi säästa, sest säästmine sõltub otseselt inimeste sissetulekutest. Mida kõrgem on tulumaksumäär, seda väiksemad on säästud ja investeeringud. Kui vähenevad investeeringud, aeglustub kapitali akumulatsioon, mis aeglustub ka kogupakkumise ja potentsiaalse SKP kasvu. Kapitali akumulatsiooni võib pidurdada ka ekspansiivne fiskaalpoliitika, kui toimub erainvesteeringute väljatõrjumine. Kõrged tulumaksumäärad võivad pidurdada ka ettevõtjate soovi investeerida uurimis- ja arendustöödesse.
3) kiiruse valik (kasutatud maksimumkiirus ja kiiruse muudatused), 4) mootori säästlikum kasutamine (madalam pöörete vahemik, tehnoseisund), 5) sõiduki väliste omaduste parandamine (rehvirõhud, pakiraam ja väline lisavarustus, küljeklaaside hoidmine suletud olekus), 6) sõiduki kogumassi mõjutamine (sõiduki valik, pagasi valik) (Hatakka jt 2004 via Haworth & Symmons, 2001; Smith, 1999; Wilbers, 1999). 2.1. Sõiduki valik Säästmine algab sõiduki valikust. Auto valikul tuleb arvestada oma tegelike vajadustega. Valida tuleb auto, mis tarbib vähem kütust ja millel on väiksem saasteainete emissioon. Suur auto ja suur mootor kulutab reeglina enam kui väike. Euroopa Liit on 1999. aastal Euroopa autovalmistajatega kokku leppinud soovitused, mille kohaselt on uute autode keskmised süsinikdioksiidi heitmete kogused aastal 2008. a maksimaalselt 140 g/km. Jaapani ja Korea autovalmistajatel on aasta enam aega, et saada
Eriti tugevalt mõjutas majanduse arengut Esimene maailmasõda. Pärast Teist maailmasõda arendati välja riiklikud ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid ning vastav majanduspoliitika. Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga ülesandeks oli stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelvalve abil. John Maynard Keynes. Tema riigimajanduse teooria lähtus seisukohast, et ülemäärane säästmine pidurdab ja kahjustab majandust. Kui säästud ületavad investeeringud, kasvab tööpuudus ja majanduse areng aeglustub. Sel juhul peaks Keynesi arvates sekkuma valitsus, et taastada riiklike investeeringute ja maksude vähendamise abil nõudlus turgudel ning selle kaudu suurem toodang ja majanduse kasv. Üleminek infoajastule. Algas 20. sajandi keskpaigas. Järjest olulisemaks muutus informatsiooni kiirem hankimine ja parem töötlemine
lülisambapõletik (spondüliit) lähisugulastel, silmapõletikud, üle 8-aastane poisslaps. Muud haigusvormid 4 TUNDEMÄRGID Noorte liigesepõletiku esimene tunnus on tavaliselt hommikune liigesejäikus. Jäikus võib olla kas ainult haigestunud liigestes või üle kogu keha. Liigesevalust tingitud lonkamine, muul viisil haige liigese säästmine või uinumisraskused võivad olla ilmsed. Lapsed ei oska oma valu sõnadesse panna, see ilmneb sageli hoopis pahurusena või haigete liigeste säästmisena. Mõnikord tursub põlv või mõni muu liiges nii, et seda on kerge märgata. Noorte liigesepõletiku alguse iseloomulikuks tundemärgiks võivad olla ka palavik ja õrn lööve. HAIGUSE KULG Noorte liigesepõletiku raskusaste võib olla väga erinev. See haigus kaldub kujunema
...................................................18 2.2.1. Uurimismudel........................................................................................................................18 2.2.2. Avaliku sektori printsiibid.....................................................................................................19 2.2.3. Uued rõhuasetused haldusjuhtimises.................................................................................... 21 2.3. Tarbimine, säästmine, vara ja sissetulekud riigis.........................................................................22 2.3.1. Avaliku sektori tulud ja kulud...............................................................................................22 2.3.3. Ühiskonnas ümberjaotatavad varad...................................................................................... 23 2.4. Avalik kaup...................................................................................................
orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. o Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, Jäätmete kasutusele võtt · Otsene tulu- teisese toorme või energia müük, · Kaudne tulu- prügilate rajamise edasilükkamine, prügilate alla mineva maa säästmine, looduse kaitsmine, loodusvarade säästmine · Kulu- kogumine, vedu soritmine Teisese toorme liigid: 1. Tootmisjäägid ja praaktoodang 2. Kasutatud materjalid Korduvkasutus- samaks otstarbeks, materjali ei pea ümber töötlema Taasakasutus- samaks või muuks otstarbeks, materjali peab ümber töötlema Jäätmete kasutamisvõimalused: Materjal või kütus. Otsene taaskasutus: jäätmeid kasuttatakse toormena
Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained, s.t. ained, mis pole veekogudele omased. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. Maismaast asub ligi 60% veevaeguse tsoonis ja vähemalt 25% inimkonnast kannatab magevee nappuse all. Kuni 2 miljardit inimest kannatab joogivee puudust või selle halba kvaliteeti. Rahvusvaheliste normide järgi loetakse vee tarbimise määra alla 1000 m3 aastas inimese kohta veepuuduse olukorraks, mahtu 1000 - 5000 m3 inimese kohta loetakse rahuldavaks olukorraks
heaoluühiskond võib endale lubada juba madalamat energiatarvet Energiatarbimine ja inimarengu indeks Energiapoliitika Peamised küsimused: Millises ulatuses on tagatud energeetiline sõltumatus Milliseid on tulevikus kasutatavad energiaallikaid ja kuidas energiat tarbitakse (sektorite lõikes) Millised on energiamajandusega kaasnevad mõjutused keskkonnale Vahendid: maksud, subsiidiumid, standardid, seadused Kaasnevad probleemid: * energia säästmine ja hind versus konkurentsivõime säilitamine * turumoonutused subsiidiumite, maksustamise ja globaliseerumise tõttu Subsiidiumid ja maksustamine kohalikul (riik, majandusühendus jmt.) tasemel · Valitseb eeskätt sektoraalne lähenemine (energiasektori keskne). Toob kaasa äriringkondade keerukad mahhinatsioonid ja pakkumine/nõudmine tasakaalu rikkumise tõttu hinnatõusud teistes sektorites (nt. toiduainetööstus) Nt. biokütuste toetamine - toiduainete hind tõuseb;
toideainete järele, siis tekivad laiemad võimalused survestab maksumaksjaid, suurendab riigi sotsiaalkulutusi, väheneb põllumajanduslike toodete ja muude toiduainete tööjõu kättesaadavust. ekspordiks. Kasvava ressursside kättesaadavuse defitsiidi tingimustes lasub võimalus energia- ja ressursiefektiivsete tehnoloogiate ja lahenduste arendamises. Vananev rahvastik, tulevikuks säästmine Tervisega seotud trendid (kasvav ülekaalulisus ja krooniliste (rahvastiku vananemine, tulevaste pensionäride haiguste levik, kasvav terviseteadlikkus, tervishoiuteenuste teadlikum säästukäitumine) – on võimalus, sest hinnatõus) - tervishoiu ja hoolekandekulude suur surve avalikule keskmise eluea pikenemine, avaliku sektori osa sektorile. Suurenenud terviseteadlikkus survestab paremate
Kemiakaalide säästlik tarbimine. PUHTAM TOOTMINE KUI EDUKA ÄRITEGEVUSE EELDUS Säästev areng ei tähenda mitte ainult piiranguid, sest aruka majandamise, kokkuhoiu, täpsema raamatupidamise juures võib saada ka märkimisväärset tulu, seega on puhtam tootmine eduka äritegevuse eelduseks. _ Maailma Keskkonnakaitse Keskus (World Environment Center - WEC) on teinud koostööd Eesti tööstusettevõtetega, eesmärgiks keskkonnasõbralikum tootmine ja raha säästmine. Suur osa kokkuhoiust saavutati _ puhtamate tehnoloogiate kasutamine _ täpsem arvepidamine, parem hooldus, _ lekete vähendamine jms. _ tootmisprotsessi kaasajastamine, _ täpsem kontroll ja nõudlikkus ettevõtete ja tootmise juhtide üle. _ tootmisjäätmete vähendamise meetmed _ keskkonna seisukorra tervenemine on oluliselt parandanud ettevõtete majanduslikku seisukorda. POTENTSIAALSED TULUD PUHTAMAST TOOTMISEST: Keskkonnakaitsealased tulud: _ väheneb saasteainete hulk
b. 1918 c. 2018 d. 1546 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Tarbimiskulud võrduvad: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y T) Sääst S = Y T C Kogutulu Y = C + I + G Investeerimiskulutused I = 15 Avaliku sektori kulutused G = 20 Maksud T = 15 Vali üks: a. 1762 b. 1792 c. 1818 d. 1810 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Säästmine võrdub: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y T) Sääst S = Y T C Kogutulu Y = C + I + G Investeerimiskulutused I = 15 Avaliku sektori kulutused G = 20 Maksud T = 15 Vali üks: a. 21 vale b. 41 c. 31 vale d. 51 On mitmeid Bayeri aspiriinitablettide asendusravimeid , kuid vähe vererõhku alandavatele. Seega nõudlus on : a
esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad, õhu- ja meretransport (lennukikandjad), raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid. 4. Mis on logistikastrateegia eesmärgid? Logistikastrateegia eesmärgid on: 1.) Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina
esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad, õhu- ja meretransport (lennukikandjad), raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid. 4. Mis on logistikastrateegia eesmärgid? Logistikastrateegia eesmärgid on: 1.) Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina
turvapiirangud. 10) Intermodaalne ehk kombineeritud transport lk 244-245 Intermodaalne transport on vedu järjestikku vähemalt kahe erineva transpordiliigiga, ühes ja samas laadimisühikus ühe ja sama veodokumendi alusel. Intermodaalset transporti soodustavad tegurid: Uksest ukseni teenus, autotranspordi ajalised, tehnilised keskonnakaitselised piirangud, kauba parem säilimine, kauba käsitsemise aja ja kulu säästmine, kombineeritud terminaalide ehitus, majanduslik tasuvus suurte vahemaade ja kaubakoguste puhul. Intermodaalset transporti takistavad tegurid: Erineva laiusega raudteed, sobiva laadimistehnika puudumine, transporditehnika ja veovahendite vähene ühildatavus jne. 11) Põhiveod ja jaotusveod mis neid iseloomustab ja nendel vahet on? lk 256- 257 Põhiveod toimuvad sageli veosõlmede ehk keskterminalide (hub) vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad
Põlevkivi kaevandamine ja sellel baseeruv energeetika on Eesti üks olulisemaid majandus- ja keskkonnaküsimusi. Arutuse all on ka tuumaenergiajaama ehitamine, õigemini Eesti ühinemine sellega kas Leedus või Soomes. Ometi on tuumaenergia kasutusele võtmisest põhimõtteliselt loobunud mitmed Euroopa riigid (Taani, Rootsi jpt) eelkõige selle ohtlikkuse ja probleemide tõttu jäätmete paigutamisel. Jätkusuutlik lahendus energiaprobleemidele on energia säästmine, tõhusam kasutamine ning, kus vähegi võimalik, fossiilkütuste asendamine taastuvenergiaallikatega. Kokkuvõte Uutes elektrijaamades kasutatakse järjest enam taastuvaid energiaallikaid. Peamised energia tootjad ja tarbijad on Põhja riigid. Suurimad tootjad on USA, Hiina, Jaapan, Venemaa. Suurimad tarbijad inimese kohta on Norra, Island, Kanada ja Rootsi. Hetkel kasutatakse kõige rohkem sütt. Mingil
http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito3/artiklid/37oja.htm Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik? Ahto Oja SEI-Tallinn, Säästva Eesti Instituut, säästva ühiskonna programmi juhtJätkusu utlik arendamine on jätkuv dialoog erinevate maailmavaa dete ja väärtushinn angutega inimeste vahel selleks, et ka meie lapsed saaksid omi dialooge pidada. 1. Alguseks On lihtne öelda, et ilm on hukas. Palju raskem on seda arusaadavalt , usutavalt ja argumentee ritult tõestada. Mis võib tunduda hukutavana lähiajal, ei pruugi seda teps mitte olla sadade ja tuhandete aastate lõikes. Mõni kuulutab kurjalt, et kliima soojeneb, samavõrra on uskujaid, et kliima võib hoopis külmeneda, õigus võib olla mõlemal, sest saja- ja saja tuhande aastasi trende ei saa lihtsalt võrrelda. Kummal on õigus, seda näitavad järgmised millenniumid . Kui uskuda, et loodusseadu sed kehtivad, on siiski võimalik loodusseadu stest tuletatud keskkonnata sak...
1. Loodusvara kasutamisõiguse tasu (ressursimaks) *ammendab maavarasid *raiskab veevarusid *maastiku 2. Emissioonimaks makstakse reostuse, jäätmete saastumine *katlamajad tek lok saastet emiteerimise eest väliskeskkonda. Maks on Energiaprobleemide ökol lahendamine keskk.kaitse majandusliku mõjutamise vahend, *Energiatarbimise kasvu ohjeldamine *Energia eesmärgiks ei ole maksu kogum. Saastemaks ei tohi säästmine, energiakadude vähendamine *Uute ja ohutumate energiatootmise menetluste väljatöötlemine *Taastuvate energiaallikate eeliskasutamine *Puude kasvatamine jne. CO2 koguse vähendamine ATMOSFÄÄRIÕHU KAITSE Õhusaaste komponentide toime sõltub paljudest teguritest: tuule kiirus, temperatuur, suhteline niiskus, valguse intensiivsus, absoluutsest kõrgusest, mulla niiskusesisaldusest, teiste saastainete olemasolust.
aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada. Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. Rahvas Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle, nii ladestatakse aina rohkem
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Merli Sims GLOBALISEERUMINE Referaat Tartu 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises, ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Globaliseerumine on ka riikide vastastikune sõltuvuse kasv riikidevaheliste kauba-, raha- ja infovoogude suurenemise mõjul. (Parts, E. 2012) Globaliseerumise peamised põhjused on kaubavahetuse libelariseerimine, tootmistegurite (kapitali ja tööjõu) vabam liikumine, transpordi ja kommunikatsioonikulude alanemine ning üks tagajärgedest on see, et maailmas on lihtsam liikuda....
SKP mõõdab b)toodete lõpphüviste turuväärtust Tulude ringkäiku mudel kirjeldab a)tulude vogu ettevõteltkogumajapidamistele ja kogumajapidamistelt ettevõttetele Netoinvesteeringud võrduvad b)koguinvesteerigud - amortisatsioon Amortisatsioon mõõdab d)seda osa tootmiskuludest,mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad 10. Tarbimine, säästmine ja investeerimine Tarmiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel · Vale,tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulude ja säästude vahel Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9 kulutavad tarbijad alati 90% oma tuludest tarbimiseks · Vale,MPC näitab seda,kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga- Õige
t. ained, mis pole veekogudele omased. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse 8 eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Veeprobleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu.“ (http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/veekriis.html) 3.7 Metsade hävimine Metsad täidavad väga olulist rolli globaalses ringkonnas. „Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjuseid. Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana
3) Sademevesi- iseloomustab esinemise suur ebaühtsus ja suur tippvooluhulk Veekulu olmes WC loputamiseks 25-30 % reovee hulgast Isiklik hügieen 20-35% Pesu pesemine 15-20% Nõudepesu 5-10% Söök, jook, koristamine ja kõik muu 35% Reoveepuhastisse jõudva reovee hulk sõltub: Olmereovee hulgast Tootmisreovee hulgast Sademevee hulgast Imbevee hulgast Lekkevee hulgast Vee säästmine Veega priiskamine suurendab kulutusi ja koormab reoveepuhastit. Veesäästmise võimalused majapidamises: Mõõda tarbitava vee hulka- kui palju milleks kulub? Hoolda ja kohanda veesäästuks olemasolevad san.seadmed Alanda või ühtlusta survet Paigalda veesäästuseadmed Kasuta joogivett ainult toidu ja hügieeni tarbeks Liigse veesäästmise puhul võib reoveetorustik ummistuda ning reovee bioloogilise puhastamisega raskusi tekkida.
TÖÖTUSE SOTSIAALNE HIND Töötus mõjutab erinevaid ühiskonna klasse erinevalt: esmalt kannatavad noored, hariduseta inimesed, muust rahvusest töötajad. MUU HIND Tsükliline töötus sotsiaalne katastroof. TÖÖTUSE TEOORIA Klassikaline suund: Teooria eeldused: arvati, et täistööhõive kogutoodangu saavutamiseks ebapiisavat tarbimist ei esine ja kui ka esineb, siis hinna/palga kohanemine toimub kiiresti Say seadus: pakkumine tekitab nõudlust tarbimine ja säästmine on seotud tootmise ja investeerimisega. Tootmismahtude koguväärtus on võrdne sissetulekuga, mis teeniti tootmises ja on aluseks rahvusliku sissetuleku identiteedile. Say seadus ei arvesta säästmist, kuid arvati, et pangandus tasakaalustab hälbed. Samuti arvati, et vabatahtlikku töötust ei esine. Kokkuvõte: intressimäärade kõikumine ja hinna/palga paindlikkus tagavad kapitalistliku majanduse täistööhõive. Keinslik seisukoht:
Ees ja perekonnaimi KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Õpperühm:XXA Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:....................... Allkiri:....................... Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Klaas on igapäevaselt meid ümbritsev materjal, mis oma olemuselt on lihtne, loogiline ja arusaadav, kuid samas salapärane ning fantaasiale palju võimalusi pakkuv materjal. Materjalina tundub klaas habras, kuid oma omadustelt on see siiski uskumatult tugev, raskesti kuluv ja läbipaistev materjal, millest saab valmistada väga vastupidavaid ja omapäraseid praktilisi lahendusi kodukaunistamiseks.Klaasi kasutamise ajalugu on pikk. Juba kiviajal avastati omapärane looduslik klaas, vulkaaniline kivim obsidiaan. Klaasi kasutati kaunistuselemendina nõude glasuurimisel umbes 1500. aasta paiku enne meie ae...
................................................ 20 10. Riigi majanduslikud funktsioonid.................................................................21 2. Makroökonoomika.............................................................................................21 11. Makroökonoomika alusmõisted...................................................................21 12. Rahvamajanduse arvepidamine..................................................................24 13. Tarbimine, säästmine ja investeerimine, makroökonoomiline tasakaal .....26 14. Töötus ja inflatsioon.................................................................................... 28 15. Raha ja pangandus..................................................................................... 30 16. Avalik sektor. Fiskaalpoliitika...................................................................... 31
Inflatsioon = deflaator 100 Sisemajanduse puhasprodukt võrdub SKP ja amortisatsiooni vahega. Eristatakse: koguinvesteeringuid; puhasinvesteeringuid. Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega. Rahvamajanduse puhastulu ehk rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Rahvatulu=SKPDkaudsed maksud. Tarbimine, säästmine ja investeerimine Kogunõudlus (AD) on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. AD (aggregate demand) Kogunõudluse komponendid: 1) planeeritud tarbimiskulutused (C); 2) planeeritud investeerimiskulutused (Id); 3) planeeritud avaliku sektori kulutused (G); 4) planeeritud netoeksport (XM) Kogunõudluse mudeli eeldused: 1) eeldame, et tegemist kahesektorilise majandusega (majapidamised ja
loetakse, kui kasutamiskõlblikku vett on 1000-2000 kuupmeetrit, veepuuduse all kannatav on alla 1000 kuupmeetri s.o. 2700 liitrit inimese kohta päevas. Veepuuduse kõrval on lisaks veel veeuputused. Maailma kahes suurima rahvastikuga riigis Hiinas pärneb 70% teraviljasaagist niisutuspõllundusest ja Indias 50%. USAs 15%. Põllumajanduses võib kasutada 1000 tonni vett et toota üks tonn nisu väärtses 200 dollarit. Sama kogus vett võib kasvatada tööstustoodangut 14000 dollari võrra. Vee säästmine: Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine. Abinõud vee reostuse vähendamiseks. Tammide ja veehoidlate rajamine võimaldab vett varuda kuivperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. Tarbevee uued tehnoloogiad: Merevee kasutamine, jäämägede teisaldamine(3/4) magevee varudest seotud liustikega. Eutrofeerumine: Eutrofaktsioon- veekogude rikastumine toitainetega. Toimub taimede toiteelementide, eriti
Kagu-Aasia majanduskrahh, mis kümne aasta eest maailmamajandust ehmatas, sai alguse just jooksevkonto defitsiidi pidurdamatust kasvust. 8 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Jooksevkonto defitsiiti põhjustavad - Negatiivne väliskaubanduse bilanss (ekspordi impordi vahe) - Sisemaise nõudluse ja toodangu vahe Kui nõudlus on suurem kasvab import -Sisemaise säästmise ja investeeringute vahe Kui säästmine väiksem kasvab väliskapitali kasutamine Abinõud jooksevkonto defitsiidi leevendamiseks - Kaubanduspartneritega ühiste standardite loomine - Ekspordile suunatud tootmisharudele soodsa keskkonna loomine (innovatsiooni, teaduste, hariduse toetamine, infrastruktuuri arendamine) - Kaitsetollide kehtestamine teoreetiline võimalus (WTO reeglite erand) - Eksportivate tootmisharude abistamine otsetoetustega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
