kohustus); • töötaja on suurel määral sõltuv tööandjast, kelle makstav tasu moodustab suure osa tema sissetulekust. (5) Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. (Siin ei või tööandja lepingulistel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimisel, töövestlusel jne. nõuda andmeid mille vastu puudub õigustatud huvi (nt eraelu, mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale) §2. Sätete kohustuslikkus Käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja 3 kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. TLS lubab töötaja kasuks seaduses sätestatust soodsamad kokkulepped. Näiteks võivad töötaja ja
maksustatud, arvestades TuMS § 50 lg 21 teises lauses sätestatut. (TuMS § 15 lg 3) Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi osaku või aktsiaseltsifondi aktsia tagastamisel ja lepingulise investeerimisfondi või aktsiaseltsifondi likvideerimisel saadud väljamakse osa, mis ületab osaku või aktsia soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on TuMS 51. ptk-i sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või TuMS § 312 lg 2 kohaselt tulumaksust vabastatud. (TuMS § 15 lg 31) Äriühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga maksustatakse tulumaksuga äriühingult rahalises või mitterahalises vormis saadud tulu ning üle võetud kohustuste vahe, mis 6 ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud kasu osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei või tarbijalt tarbijakrediidilepingust taganemise korral nõuda intressi ega muude kulude tasumist. Muus osas kohaldatakse taganemise tagajärgedele VÕS §des 188194 sätestatut. (3) Kui krediiti on andnud kolmas isik ja krediidisumma on juba makstud pakkujale, lähevad pakkuja õigused ja kohustused tarbija suhtes tarbija taganemise korral lepingust üle krediidiandjale. § 50. Sätete rikkumise keelamine Seaduses sätestatud isik või asutus võib seaduses sätestatud korras nõuda pakkujalt, kes on rikkunud käesolevas jaos sätestatut, rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist. § 51. Sätete kohustuslikkus Käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. § 188. Taganemise avaldus ja tagajärjed (1) Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle lepinguga esitada? OÜ võiks nõuda lepingu täitmist ja rohkem võimalusi pole. Sellega kaitstakse tsiviilkäivet, et lepingud jääksid maksimaalselt kehtima. 2 kaasus OÜ müüja OÜ ostja vahel sõlmitakse ML ja toimub osa käsutamine. Kas osa käsutamine on osa ülekandmine? Osa on õigus, käsutamine saab rakenduda asjale, aga mitte õigusele. Õigust saab üle kanda. Osa ülekandmine lahendatakse nõude loovutamise sätete järgi. Kas määrus tuleks tühistada? ÄS § 33 lg-d 5, 6. Küsimus on tegelikult selles, kas kande tegemise formaalsed eeldused on antud juhul täidetud või mitte. Seda saab vaadata dokumentide järgi, mis registripidajale esitatud on. Kapitali vähendamise kohta peab olema otsus ÄS § 197 1 ja avaldus § 200. Suurendamisel otsus § 1921, avaldus § 196 ning sissemakse § 194 (§ 140 lg 1). Kõik vastab seadusele, seega tuleb kanne ära teha. Antud juhul tuleks kanne tühistada.
................................. 1.2. Üleandja kohustub omandajale käesoleva lepinguga üle andma ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, ettevõttega seotud lepingud, kaubamärgi, tööstusnäidised ja patendid, juhindudes LS paragrahvist 180 lg.2., samuti ärinime, juhindudes LS paragrahvist 183. 1.3. Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle, juhindudes LS paragrahvist 182, vastavate asjade üleandmise sätete järgi (hoonete, ehitiste vallasasjadena üleandmisel ning kinnisasjade üleandmisel juhinduva Asjaõigusseaduse vastavatest sätetest) ja nõuded ja kohustused vastavalt nõuete ja kohustuste üleminekut reguleerivatele sätetele (LE peatükk 9.), lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi (LS paragrahv 179). 1.4. Üleandja annab omandajale üle asja valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagab vastavate kannete tegemise registris. 2. Poolte kohustused 2.1
Peab kriminaalseaduse muuta. Benham vs UK Kes peeti kinni sp et tal jäi maksmatu kohalik maks. Kohus leidis et see oli kuritahlik hooletus. Hiljem teda vabastati. Benham väitis et artikkel 5 oli rikutud. Kohus ütles et üldiselt kinnipidamine on kooskõlas artikkel 5ga kui selle on tingitud kohtumäärus ja ainult sellel juhul 5 artikkel on rikutud kui kohus tegi määruse kui see oli ilmselgelt vale otsus kohtu või kui tehtud halvausus. Muud juhtumid on kohaliku sätete tõlgendamise vigadega. Kaasus Fox, Campbell vs Suurbritaania (1990) 5 (1c) 3 meest peeti kinni kuna neid kahtlustati et nad kavatsevad toime panna terrorismi akte ja nad peeti kinni vastavalt UK riikliku õigusele mis lubas politseinikul kinni pidada oli siiras sisseveendumus ilma vahistamisordita. Euroopa Inimõiguste Kohus ütles et põhjendatud kahtlus kõrvalseisja oleks samuti veendumusel et planeerimusel on õigusrikkumine, aga
sest kokku oli lepitud teisiti ja menetledes asja välisriigi kohtus rikuks ta vahekohtu kokkuleppet või sätet lepingus, mis näeb ette ainupädevuse nt Inglismaale. 5)Seda õigust tuleks rakendada vaid siis kui õigusemõistmise eesmärgid seda nõuavad. PS: ei tea kui korrektne tõlge :D 1) Abielu ja lahutus ning abieluvara küsimused REÕ-s, 190-198 lk õpik. a)Abielu sõlmimise eeldused-REÕ perekonnaõiguse sätete eesmärk on tagada ühes riigis sõlmitud abielu ja selle õiguslike tagajärgede tunnustamine ka teistes riikides. Abielu on võimalik sõlmida välisriigis selle välisriigi õiguse kohaselt või välisriigis asuvas välisesinduses. Abielu eeldused: iga, teovõime, abielu sõlmimise takistuste puudumine. Kõikide eelduste täitmine tagab abielu sisulise kehtivuse. REÕ-s abielu sõlmimise eelduste suhtes kohaldatava õiguse määramise teooriad:
eseme üleandmist? 1) Kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust 2) Kinkija pole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust 3) Kingisaaja sureb. 109. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust pärast kingitud eseme üleandmist? 1) Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitus eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda. 2) kui kingisaaja tasub ülalpeetava ülapidamiseks vajaliku summa alates kingitud eseme üleandmisest kuni kinkija surmani. 110. Mis on faktooringuleping? Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu 111. Mille poolest erineb ehtne faktooring ebaehtsast faktooringust? Ebaehtne faktooring seevastu on laenutehing , kuna tehingu teostaja annab ainult
likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut. (31) Tulumaksuga maksustatakse lepingulise investeerimisfondi osaku tagastamisel või lepingulise investeerimisfondi likvideerimisel saadud väljamakse osa, mis ületab osaku soetamismaksumust, välja arvatud nimetatud väljamakse osa, mille aluseks olev investeerimisfondi tulu on 5 1. peatüki sätete kohaselt tulumaksuga maksustatud või § 312 lõike 2 kohaselt tulumaksust vabastatud. 16. Milliste varade võõrandamist tulumaksuga ei maksustata? § 15 lg 4 Tulumaksuga ei maksustata: 1) vastuvõetud pärandvara; 2) omandireformi käigus tagastatud vara; 3) sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel, samuti riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 1
käesolevate reeglite kohaselt, võib ta kokkupõrke vältimiseks sooritada manöövri ise. b) Kui laev, mis peab säilitama oma kursi ja kiiruse, satub mingil põhjusel teisele laevale nii lähedale, et kokkupõrget ei ole võimalik vältida üksnes teed andma kohustatud laeva tegevusega, peab ta tegutsema nii, et sobivaimal viisil vältida kokkupõrget. c) Jõuajamiga laev, mis lõikuvate kursside olukorras tegutseb käesoleva reegli punkti a alapunkti ii sätete kohaselt, et vältida kokkupõrget teise jõuajamiga laevaga, ei tohi võimaluse korral muuta kurssi vasakule, temast vasakul asuva laeva poole. d) Käesolev reegel ei vabasta teed andma kohustatud laeva kohustusest anda teed. Reegel 18. Laevade vastastikused kohustused Kui reeglid 9, 10 ja 13 ei nõua teisiti: 10 a) Käigus olev jõuajamiga laev peab andma teed:
arenenud kohtuteenuste kasutajate huvidega täielikuma arvestamise suunas. Praktikud on juhtinud tähelepanu viisidele, kuidas vastata üldsuse ootustele nii, et kõigil, kes õiguskaitset taotlevad oleks mitte ainult lihtsam viis ligipääs kohtutele, vaid et ka rakendatavad menetlused oleksid suurema efektiivsusega ja et juba langetatud otsuste täitmise suhtes oleksid usaldusväärsemad garantiid. Sellise arengu oluliseks tõukejõuks on Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIÕK), mille sätete tõlgendamise ja kohaldamise küsimustes konsulteeritakse Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid. EIÕK artikkel 6 on erinevate Euroopa riikidele ühine menetlusõiguslik allikas ning see on andnud elu üldpõhimõtetele, mis on rikkalike ja mitmekesiste siseriiklike süsteemide kõrval ja nende üleselt on mõeldud tagama õigust kohtusse pöörduda, õigust saada lahend mõistliku aja jooksul, asja õiglase arutamise ja
rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine, see on ÜRO mõte. ÜRO leidis nüüd uue viisi kuidas rahvusvahelist rahu ja julgeoleku tagada, see oli aluseks rahuoperatsioonide läbiviimiseks.) ❏ tuletatud pädevuse teooria kohaselt ei pea pädevus tulenema selgesõnaliselt asutamisaktist, vaid võib olla tuletatud lähtuvalt soovist tagada - asutamisakti sätete efektiivne täitmine - organisatsiooni eesmärkide ja funktsioonide täitmine Ka õigussubjektsus võib olla tuletatud ÜKSIKISIKUD ❏ Üksikisiku staatus pole üheselt määratletav (meie ei saa ise endale rahvusvahelisi õigusi ja kohustusi võtta. Me ei saa astuda diplomaatilistesse suhtesse, ei saa olla rahvusvaheliste organisatsioonide liikmes, ei saa sõlmida rahvusvahelisi lepinguid)
Juriidilise isiku organi pädevus määratakse seadusega, põhikirjaga või ühingulepinguga. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. JURIIDILISE ISIKU LÕPETAMINE Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seadus ei ütle teisiti. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega (sundlõpetamine). Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Juriidilise isiku tegevus lõpetatakse vabatahtlikult: 1.Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega 2.Isiku või asutuse otsusel, kellel on õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik 3.Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel. 4.Tähtaja saabumisel, kui oli asutatud tähtajaliselt 5.Muul alusel, mis on ette nähtud seaduse, põhikirjas või ühingulepingus
kustutamisega. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses kehtestatud ajast. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, v.a. neid, mis on omased inimesele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega. Pankroti korral lõpetab juriidiline isik tegevuse pankrotiseaduse sätete alusel. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses kehtestatud ajal. 23. Mida tähendab teovõime, millal see tekib ja lõpeb : Teovõime on isiku võime oma õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada ja kasutada. Täielik teovõime tekib inimesel täisealiseks saamisega e. Eestis 18-aastasena. Erandina võib selle omandada alaealisena abiellumisel (vähemalt 16-aastasena). Vanuses 7-18 aastat on inimesed
- soojuskandja (vee) toimimine liigsete neutronite neelajana; sellest järeldub, et vee liigkuumenemisel või ülemäärasel keemaminekul soojuslike neutronite kogus ning koos sellega reaktori võimsus suureneb (positiivne termiline ja mulliefekt); reaktori ebastabiilsuse teket peab välistama juhtvarraste sisseviimisel põhinev automaatne kaitsesüsteem, kusjuures osa juhtvarrastest (ligikaudu 10 %) peab olema pidevalt üleni reaktori aktiivtsoonis; - kaitsesüsteemi sätete tahtliku muutmise ja isegi selle tahtliku väljalülitamise võimalus reaktori talitluse ajal; - vesireaktorite korral kasutatava tugeva (enamasti, nagu eelpool mainitud, kahekordse) kaitseümbrise puudumine, mis tähendab, et reaktori kesta lekke või lõhkemise korral pääsevad radioaktiivsed ained takistamatult väliskeskkonda. Grafiitmoderaatoriga, kuid süsinikdioksiidsoojuskandjaga reaktorid töötati välja tuumaenergeetika arengu algaastail Suurbritannias ja on seal praegugi kasutusel.
juba oma asupaiga tõttu orienteeritud kaugkaubandusele. Selliste linnade kaupmehed pärinesid sageli Lübeckist ning lähtusid omavahelises asjaajamises Lübecki õigusest. 1400. aasta paiku elas selle õiguse järgi üle 300 000 inimese. Kuni 16. sajandi teise pooleni puudus Lübecki õiguse etalontekst. 1586. aastal ilmus Lübecki õigus esmakordselt trükis. Tegemist oli õiguse uue, täiendatud ja süstematiseeritud redaktsiooniga. Uuendatud õigus sisaldas traditsiooniliste sätete kõrval mõjutusi teistest saksa õigustest. Trükiväljaandena muutus Lübecki õigus põhimõtteliselt kättesaadavaks igale asjasthuvitatud kodanikule. Seega sidus Lübecki linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Nii näiteks oli Tallinnal kogu keskaja vältel tihe side Lübeckiga, kuna Lübecki raad oli kõrgeimaks kohtuinstantsiks kõigile Lübecki õigust kasutavatele linnadele.
ette nähtud. Kollektiivleping laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti. (2) Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus õigusaktis ettenähtust, on tühised, välja arvatud, kui sellise kokkuleppe võimalus on seaduses ette nähtud. (3) Töötajale laienevate erinevate kollektiivlepingute sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. (4) Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus. (5) Laiendatud kollektiivlepingute tingimused avaldatakse sotsiaalministri poolt ametlikus
Tagasinõude aegumisele kohaldatakse VÕS § 70 (solidaarvõlgniku tagasinõude aegumine). Piirang on §-st 147 lg 2 => käendaja ei oma regressinõuet põhivõlgniku vastu, kui ta ei andnud kohustuse täitmisest talle teada ning põhivõlgnik täitis ise ka võlausaldajale selle kohustuse. 12. Garantii mõiste ja tunnused, eristamine käendusest? Garantii ja käenduse sätete kohaldamine. Garantiiks loetakse ühe isiku majandus- või kutsetegevuses võlausaldaja suhtes võetud kohustust täita teise isiku kohustus (VÕS § 155 lg 1). Nõudegarantii olemasolule viitavad garantiitingimused, mis väljendavad, et garantiikohustus on võetud tingimusteta ja tagasivõtmatult, eelkõige aga, et garantii tuleb välja maksta õigustatud isiku esimesel nõudmisel. Nõudegarantii vormistatakse tavaliselt garandi
Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad riigikogu liikmed esitada juhtivkomisjonile muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu, samuti kommenteerib juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekuid. Järgnevalt võib iga Riigikogu liige avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Kui Riigikogu liige nõuab, pannakse juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekud hääletusele. Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada muudatusettepanekuid. Kui teise lugemise katkestamist ei toimu, loetakse see
(3) [Kehtetu RT I 2009, 12, 74 jõust. 27.02.2009] (4) Kemikaale klassifitseeritakse neid iseloomustavate ohtlike omaduste järgi, hinnates nende kasutamisega kaasnevat riski. (5) Euroopa Liidus ühtlustatud korras klassifitseeritud ohtlike keemiliste ainete loetelu koos vastavate klassifitseerimisandmetega ja märgistusega on esitatud EMÜ Nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate seaduste, määruste ja administratiivsete sätete ühtlustamise kohta esimeses lisas (edaspidi lisa I). (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lisas I loetlemata ained klassifitseeritakse käesoleva seaduse § 41 lõikes 4 nimetatud sotsiaalministri määruse kohaselt. (7) [Kehtetu RT I 2009, 12, 74 jõust. 27.02.2009] (8) Turustamise eest vastutav isik peab niisuguse EINECSis loetletud ohtliku keemilise aine, mida ei ole nimetatud lisas I, omadused kindlaks määrama olemasolevate asjakohaste ja kättesaadavate
lg 1 mõistes Kostja vähendas loomade kaaluandmeid, et loomade eest vähem maksta – pole hea usu ja mõistlikkuse PM kooskõlas Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas tegemist on lahtise tingimusega? VÕS § 26 lg 1 loomadest saadud liha kogus ei ole lahtine tingimus – tegemist on faktilise asjaoluga. Samas leidis kolleegium, et hinnakirja olemasolu või kokkulepe ei välista lahtiste tingimuste sätete kasutamist. Kolleegium: “Säte võimaldab kohtul teha tingimuste õigluskontrolli, hinnates, kas määratud tingimus (sh hind) on kooskõlas hea usu põhimõttega” VÕS § 26 lg 3 kolmas isik (tapamaja) võib määrata ka tingimusi (liha kogus ja kvaliteet). See määratud tingimus peab vastama hea usu ja mõistlikkuse PM-le. VÕS § 26 lg 9 lepingu pool võib nõuda, et lahtise tingimuse määraks kohus. Liha
VÕLAÕIGUS Võlg võlgnemine ehk kohustus Kohustus tuleneb ld k (obligatio) Võlaõigus on inimeste põhiõigused ja vabadused. Lepingujärgsed (ost- müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Terminiga võlg võib ...
ning kollektiivlepingu(te)le, samuti töösisekorraeeskirja kehtestamise protseduuri järgimise üle. Seega tööinspektoriga kooskõlastamine on eelkõige sisekorraeeskirja seaduslikkuse kontroll. Kui töösisekorraeeskirjade projekt sisaldab õigusevastaseid sätteid, ei tohi tööinspektor anda kooskõlastust. Kui tööinspektor ei leia töösisekorraeeskirja projektis õigusevastaseid sätteid, peab ta kooskõlastuse andma. Töösisekorraeeskirja projekti sätete otstarbekuse, samuti töösisekorraeeskirjade projekti täiendamise kohta võib tööinspektor anda vaid soovitusi, kui projekt sisaldab seaduses jt õigusaktides ette nähtud miinimumi. 4. Töösisekorraeeskirja kui õigusakti kehtestamine kooskõlastatult tööandja asukoha (elukoha) tööinspektoriga on kohustuslik sellele tööandjale, kellel on vähemalt viis töötajat. 26
kalduda. 113. dispositiivsuse põhimõte baseerub eraõigusliku õigussuhte poole autonoomia põhimõttel. 114. Privaatautonoomia e eraautonoomia (Otsustamise vabadus (kas ja kellega teha tehinguid);Sisuvabadus (võimalus kokkuleppe sisu vabalt kujundada);Vormivabadus (suuline/kirjalik/ elektrooniline/ notariaalne)-nad ka piiratud 3 viisil- Sõlmimise vabaduse piiranguks on sõlmimise sund ;Vormivabaduse piiranguks on seadusest tulenevad vorminõuded;Sisuvabaduse piiranguks on sätete dispositiivsuse piirang) on iseotsustamisõigus ja vabadus, mille tulemuseks on poolte tahte ülemuslikkus seaduses kirjapandu ees. 115. Mõistlikkuse põhimõte-võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks 5. Tsiviilõiguse õigussuhe 116. Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe, mille sisuks on poolte õigused ja kohustused
ega õigusvastasuse osaks vaid hoopis süüregulatsiooni esemeks. Süüteokatsest loobumine ei muuda olematuks toimunud katset ega selles sisalduvat ebaõigust, vaid välistab tagantjärele üksnes süülisuse. Loobumise instituudi rakendamine avab katse alustamisega üle karistatavuse piirid asunud isikule võimaluse jääda süü puudumise tõttu karistama, kui ta vabatahtlikult loobub katsest. 8.8.2. Loobumise vabatahtlikkus Kõikide loobumise sätete kaskseks tunnuseks on vabatatlikkus. Vastavalt KarS § 40 lg 3 toimub isiku loobumine süüteokatsest vabatahtlikult kahe eelduse olemasolul: 1. Kui vastavalt tema ettekujutusele teost võib teo tagajärg veel saabuda 2. Ta otsustab loobuda ilma tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita Seeda on KarS kohaselt vabatahtlikkuse hindamisel otsutava tähtsusega see, kuidas hindab
Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaks juhatuse või seda asendava organi liikmed, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerijatel on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused. Nad peavad saatma likvideerimisteate teadaolevatele võlausaldajatele. 59. Juriidilise isiku pankrot.. Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
(2) Kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. § 476. Hagita menetluse algatamine (1) Hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. (2) Seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. § 477. Hagita asja läbivaatamine (1) Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. (2) Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. (3) Kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega. (4) Menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti
volitused keskkonnakaitse sfääris, Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted, Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive) Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja – õiguse aluseid ja eesmärke, võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega) Pärast Amsterdami lepingut (EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset, Tasakaalustatud ja säästev areng, Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine, Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Ühenduse keskkonnaprogrammid: Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigiddemonstreerivad oma valmisolekut teatud kkmeetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid jms) I ja VI keskkonnaprogramm:
keskkonnakaitse sfääris, Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted, Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive) Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja –õiguse aluseid ja eesmärke, võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega) Pärast Amsterdami lepingut (EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset, Tasakaalustatud ja säästev areng, Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine, Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Ühenduse keskkonnaprogrammid: Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigiddemonstreerivad oma valmisolekut teatud kkmeetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid jms) I ja VI keskkonnaprogramm:
keskkonnakaitse sfääris, Sätestasid EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted, Sõnastasid liikmesriigi õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive) Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni (Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika ja –õiguse aluseid ja eesmärke, võtta keskkonnaalaseid otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega) Pärast Amsterdami lepingut (EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset, Tasakaalustatud ja säästev areng, Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine, Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Ühenduse keskkonnaprogrammid: Poliitilise iseloomuga dokumendid, kus liikmesriigiddemonstreerivad oma valmisolekut teatud kkmeetmete rakendamiseks (arengusuunad, juhtnöörid jms) I ja VI keskkonnaprogramm:
lubamine. Töö seadused välistavad igasuguse diskrimineerimise, olenevalt soost, rassist, rahvusest, usutunnistustest jne. 7) Õigus töötasule. Tööd tehakse vaid tasu eest. 8) Õigus puhkusele. Tööseadused peavad tagama, nii tööpäeva sisese, tööpäevade vahelise, kui iganädalase puhkeaja samuti iga aastased puhkused. 9) Töötaja suhtes soodsama sätte kohandamine. Vastuolude korral seaduse kolektiiv lepingu või töölepingu sätete vahel kohandatakse töötajale soodsamad sätted. Töölepingu pooled Töötaja Töötajaks võib olla 18 aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik, erandjuhtudel ka alaealised alates 13 aastaseks saamiseks. Seega töötajaks saab olla üksnes füüsiline isik (pole oluline kas see isik on Eesti kodanik või mitte, nõutav on töötamisluba). 13 ja 14 aastased saavad tööle asuda üksnes ühe vanema ja tööandja asukoha tööinspektori kirjalikul nõusolekul
seotud lepingud. § 181. Kohaldamise piirangud Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata ettevõtte üleminekule juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul, samuti kui ettevõtte üleminek toimub seaduse alusel, eelkõige sundtäitmisel või pankrotimenetluses. · VÕS § 182. Ettevõtte üleandmine (vastus küsimuse osale, et kuidas toimub üleminek) (1) Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. (2) Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas
käsutusõigust. Käsutusõigus on õiguse omajal. Õiguse omaja võib anda käsutusõiguse kolmandale isikule. Võlaõiguslik tehing ja käsutustehing on õiguslikult eraldi seisvad tehingud. Käsutustehingu kehtivus ei sõltu võlaõigusliku tehingu, nt. Müügilepingu kehtivusest (TsÜS § 6 lg 4). Kui võlaõiguslik tehing on kehtetu, puudub käsutustehingul muidugi õiguslik alus (causa). Seega tuleb see, mis on käsutustehinguga üleantud, alusetu rikastumise sätete alusel tagasi anda. Lepingu siduvuse põhimõte (pacta sunt servanda) VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingupooled võivad lepingulistest kohustustest vabaneda kas lepingulistel või seadusest tulenevatel alustel. VÕS annab mitmeid võimalusi kõrvuti TsÜS-s sätestatud alustega (pettus, eksimus, raskete asjaolude ärakasutamine, ähvardus, vägivald) vabaneda lepingulistest kohustustest. Lepingute siduvuse põhimõte
käsutusõigust. Käsutusõigus on õiguse omajal. Õiguse omaja võib anda käsutusõiguse kolmandale isikule. Võlaõiguslik tehing ja käsutustehing on õiguslikult eraldi seisvad tehingud. Käsutustehingu kehtivus ei sõltu võlaõigusliku tehingu, nt. Müügilepingu kehtivusest (TsÜS § 6 lg 4). Kui võlaõiguslik tehing on kehtetu, puudub käsutustehingul muidugi õiguslik alus (causa). Seega tuleb see, mis on käsutustehinguga üleantud, alusetu rikastumise sätete alusel tagasi anda. Lepingu siduvuse põhimõte (pacta sunt servanda) VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingupooled võivad lepingulistest kohustustest vabaneda kas lepingulistel või seadusest tulenevatel alustel. VÕS annab mitmeid võimalusi kõrvuti TsÜS-s sätestatud alustega (pettus, eksimus, raskete asjaolude ärakasutamine, ähvardus, vägivald) vabaneda lepingulistest kohustustest. Lepingute siduvuse põhimõte
Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad riigikogu liikmed esitada juhtivkomisjonile muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu, samuti kommenteerib juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekuid. Järgnevalt võib iga Riigikogu liige avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Kui Riigikogu liige nõuab, pannakse juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekud hääletusele. Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada muudatusettepanekuid
Ohtlike ainetele + mootorsõidukitele hakati tähelepanu pöörama · 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) Esimene keskkonnprogramm võeti vastu palju direktiive · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) Sätestati keskkonnapoliitika eesmärgid ja prinsiibid · Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika aluseid ja eesmärke · Pärast Amsterdami lepingut. Täpsustavate sätete lülitamine lepingusse Ühenduse keskkonnaprogrammid. I kkprogramm 1973-1976 II kkprogramm 1977-1981 III kkprogramm 1983-1986 IV kkprogramm 1987-1992 V kkprogramm 1992-2000 VI kkprogramm 2001-2008 I keskkonnaprogramm.(1973-76) EÜ keskkonnapoliitika eesmärgid saastuse ja muude keskkonnahäiringute vältimine ja vähendamine loodusliku tasakaalu kahjustava looduskautuse vältimine keskkonnakaalutluste lülitamine planeeringutesse ühendusvälise KKP edendamine
PSTS nelja paragrahvi. Põhiseaduse põhiteksti sätted, mille toime nende vastuolu tõttu PSTS § 2 alusel Eestis kohaldatava Euroopa Liidu õigusega on muutunud (vt PSTS komm p 7), ei ole muutunud sõnastuslikult. Sellegipoolest tuleb põhiseaduse Euroopa Liiduga seoses aset leidnud muutmise viisi PSTS vastuvõtmise kujul pidada õigusselgeks ning põhiseadusest arusaamise adaptsiooni sotsiaalse tegelikkusega tagavaks. Vaatamata PSTS sätete napisõnalisusele on nendega hõlmatud Euroopa Liiduga liitumise riigiõiguslikud tuumküsimused ning reguleeritud need piisavalt selgelt. Nimelt väljendub Eesti põhiseaduse ja Euroopa Liidu õiguse Eesti Vabariigis samaaegse kehtivuse ja kohaldatavusega seoses tekkiv probleemistik mõlema sihis olla Eesti ühiskonna toimimise määravaks aluseks ja kõrgeima õigusjõuga normiks. Eesti põhiseaduse väljatöötamisel olid esiplaanil rahvusriikliku demokraatia ideed, mistõttu
halduse seaduse põhimõtted on juba Rooma Lepingus sätestatud. Nendeks on liikmesriikide aktide vastavus ELi normide ja poliitikatega ning kohustust anda põhjusi ELi administratiivotsuste jaoks. Selles valguses võeti 2001 aastal Euroopa Parlamendi poolt vastu Euroopa Ombudsmani hea haldustava eeskiri ELi institutsioonide jaoks. Euroopa hea halduse tava eeskiri on ombudsmanile tema rolli täitmisel olulise tähtsusega vahend. Eeskirja sätete alusel kontrollib ombudsman võimalikke väärhalduse juhtumeid, tuginedes seejuures tema kontrolliõigusi kehtestavatele sätetele. Samuti on eeskiri vajalik juhend ja abivahend avalikele teenistujatele edendades kõrgeimaid haldusstandardeid. EL-i mõju liikmesriikide avalikele teenistustele (Leno loeng IV) Kassim, Hussein 2003. 'Meeting the demands of EU membership: the europeanization of national administrative systems' in Featherstone, Kevin and Claudio M. Radaelli (eds.) 2003
vastuvõtmises, vaid on selline poolreformiv meetod, mis aitab korrastada kehtivaid regulatsioone. 1.2.2. konstantne kodifitseerimine konstantne kodifitseerimine administreerimine korrastav tegevus, mis vajadusel võib midagi ümber sõnastada, kuid uut ei loo, ei ole seotud kohtupraktikaga . 1.2.3. konsolideerimine ja kompilatsioon konsolideerimine loogilisse, kronoloogilisse, tähestikulisse jne järjekorda seadmine sisulisi muutusi kehtivasse õigusesse ei tehta. Sätete sisu ei muudeta. Õiguse konsolideerimise vajadus on seotud sellega, et aja jooksul kuhjub õiguskorda suur hulk normatiivset materjali, millel on analoogiline õigusliku reguleerimise ese. Sageli sisaldab selliselt kujunenud õiguslik massiiv vastuolusid. Nende kõrvaldamiseks võib kasutada konsolideerimist. Tavaliselt kinnitab konsolideerimise teel saadud õiguseallika riigi seadusandlik organ kompilatsioon kompilatsioon kui süstematiseerimise meetod seisneb õiguse allikate
Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. (3) Apellatsiooni ei saa esitada: 1) süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; 2) prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale; 3) käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale; 4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega; 5) prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud alusel tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse seadustiku §319 sätestab apellatsioonitähtajad: (1) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel.
8. föderaalriikides -- instituut, mis määrab kindlaks keskvõimu ja osariikide õiguslikud vahekorrad 9. unitaarriikides -- instituut, mis määrab kindlaks kohalike omavalitsuste või autonoomia olemasolu, autonoomsete piirkondade staatuse 10. instituudid, mis reguleerivad sõjaseisukorda või erakorralist seisukorda. Nende instituutide normidele on omapäraks, et nad välistavad sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajaks põhiseaduse mõningate sätete toimimise ja need sätted asendatakse vastavate erakorraliste sätetega, näiteks võib toimuda sõnavabaduse, liikumisvabaduse jne. piiramine. Ei korraldata valimisi. Parlamendi asemel hakkab teatud tingimustel seadusi vastu võtma parlamendi liikmetest koosnev väikesearvuline seadusandlik delegatsioon (näiteks Rootsis). 11. põhiseaduse muutmine. Riigiõiguse instituudid langevad väga suuresti kokku põhiseaduse peatükkide struktuuriga. § 3. Riigiõiguse normid
Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist isikut iseloomustavad tema õigusvõime (võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi) ja teovõime (võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid). Füüsilisel isikul peab olema elukoht. Juriidiline isik võib tekkida kahel viisil: 1) Teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (AS asutatakse ÄS-s AS-i kohta kehtestatud sätete alusel) 2) Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel (Vabariigi Valitsus) Tsiviilõigussuhte juriidiline sisu Tsiviilõigussuhte objektid Füüsilise isiku õigussubjektsus Õigussubjektsuse määravad õigusvõime ja teovõime. Otsustusvõimetu isik Isiku teadmata kadunuks ja surnuks tunnistamine Isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et
..edendada oma rahvaste maj ja sots progressi seoses siseturu rajamise ning tugevdatud ühtekuuluvusega ja keskkonnakaitseg...". EÜ asutamislepingu artiklites 2 (ülesanded) ja 3 (tegevused, poliitikad) rõhutati nüüd sõnaselgelt ka keskkonnakaitse kuulumist Euroopa Ühenduse eesmärkide hulka. V periood. Pärast Amsterdami lepingut. Amsterdami lepinguga nähti ette rea EÜ kkpol täpsustavate sätete lepingutesse lülitamine, nt säästev areng, kkkaitse ja selle kvaliteedi parand kõrge taseme edendamine, integreerimisprintsiibile suurema õigusliku tähenduse andmine, deklarats KMH kohta, kaitstuse kõrge taseme kontseptsioon. VI periood. Põhiseaduslik leping. Esialgu kkga seotud sätted Euroopa Põhiseaduses puud. Aga sel perioodil: Liidu eesmärgid: Liit taotleb E säästvat arengut, mis põhineb tasakaalust majkasvul
jaanuari 2002. aasta määrusele nr 3 ,,Töövõime kaotuse protsendi määramise kord". Väljamakstava hüvitise suurus sõltub töövõime kaotuse protsendist ja jääb 696kordse Statistikaameti avaldatud keskmise brutopalga piiresse. Vabariigi Valitsuse poolt 20.12.2012. a heakskiidetud veteranipoliitika koostamise käigus jõuti tulemuseni, et ühekordset hüvitist tuleb välja maksta ühes osas. KVTSi ühekordse hüvitise sätete eesmärk on teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel tekkinud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamine. Võlaõigusseaduse kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.
Majandus, välis- ja sisepoliitika. Kuna NL nõudis reparatsioonideks peaasjalikult metallitööstuse tooteid, sundis see soomlasi moderniseerima ja laiendama kogu oma metallitööstust. Pandi alus ajakohasele metallitööstusele. Sõjahüvituste maksmisel oldi enam-vähem graafikus, 1945 pikendas Stalin tähtaega kahe aasta võrra. Sisepoliitilist olukorda pingestasid kommunistid, kes keelatud parteina olid pidanud kuni 1944.aasta sügiseni tegutsema põranda all. Vaherahulepingu sätete kohaselt anti Soome kommunistlikule parteile õigus tegutseda legaalselt ja nii tõusidki kommunistid nähtavale positsioonile ühiskonnas. Kommunistide ,,ülestõusmise" suurimaks takistuseks olid sotsiaaldemokraadid, kes olid saavutanud kindla positsiooni Soome töölisliikumises. 1944 sügisel asutati Soome Rahva Demokraatlik Liit, kus juhtpositsioon oli kommunistidel, kuid kuhu liitus ka vasakpoolseid sotsiaaldemokraate. SRDL valmistus hoolikalt esimesteks
midagi teinud, õiguslik tagajärg on saabunud. Käsutustehing on tehing, millega mõjutatakse vahetult olemasolevat õigust ülekandmise, lõpetamise, sisumuudatuse või koormamise kaudu. Kui kohustustehing on mingil põhjusel kehtetu, ei tähenda see veel automaatselt, et ka käsutustehing, näiteks omandi ülekandmine kehtetu oleks. Küll on aga käsutus (omandi ülekandmine) sellisel juhul toimunud ilma õigusliku aluseta ning selle saab tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete järgi. 9. TEHINGU tühisuse alused 4 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ Tühine tehing ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi; tühisest tehingust ei teki pooltele õigusi ja kohustusi. Öelda, et tühist tehingut ei pea täitma pole sisuliselt õige, kuna õigupoolest polegi ju midagi, mida saaks täita. Heade kommete või avaliku korra vastasus . Näiteks kehaorganite müük, prostituudi teenus,
selgem kui BGB ning polnud sama raskepärane ja detailsustesse pürgiv kui BGB. ZGB-l oli peaaegu täielikult ühe teadlase Eugen Huberi (1849 1923) käekiri. Suur Prantsuse revolutsioon. Kodifikatsioonide aeg - õiguse uuendamine. Viia õigus vastavusse ajastu nõuetega. 1) poliitilised nõuded 2) loomuõiguslik alus 3) trükitehnika areng- seaduste viimine adressaatideni. Preisi Üldine Maaõigus 1794.a. Ammendav seadus - mis ei vaja täiendamist ega tõlgendamist. Sätete detailne põhjalikkus. Üle 19000 paragrahvi. Seadus ulatus siduma ka valitsejaid. Tõlgendaja - kohtunik. Puudub üheõiguslikkus seaduse ees. Inimest käsitleti seisuse kohaselt. Kogu uusaja kuulsaim koodeks - 1804. aastal avaldatud Prantsusmaa tsiviilseadustik - Code Civil ehk Code Napoleon. Juba 1790.a. otsustas Seadusandlik Rahvuskogu ette valmistada üldise seadustiku. Mitu projekti. Napoleoni panus seadustikku kasulapsi ja abielulahutusi puudutavas osas
topoloogia kaitse seadus ja. tööstusdisaini kaitse seadus. Selle omandi pantimisel tuleb arvestada asjaoluga, et nende kehtivusaeg võib olla piiratud. Võõrandatavad on aga ainult autori varalised õigused, mitte autorsus. 10.4.6. VÄÄRTPABERITE PANTIMINE Väärtpabereid võib pantida selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus nõude rahuldamisele panditud väärtpaberite arvel. Väärtpaberile pantimine toimub käsipandi sätete kohaselt koos täiendustega, mis tulenevad asjaõigusseadusest. Esitajaväärtpaberite puhul tekib pant väärtpaberi üleandmisel pandipidajale. Muude väärtpaberite pant tekib nende üleandmisel kirjaliku pandilepingu või pantimispealdise alusel. Kaubaväärtpaberite pantimisega, mis annavad õigusi kaubale, on panditud ka see kaup. Aktsiate pantimine ei anna pandipidajale veel õigusi aktsionärina üldkoosolekust osa võtta. See õigus jääb aktsionärile. 10.4.7. KINNIPIDAMISÕIGUS
Käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega. Käsipant ei teki, kui pandipidaja saab käsipandi seadmisel pandiga koormatud asjale koos pandiga koormatud asja omanikuga kaasvalduse. Samale vallasasjale ei või seada mitut käsipanti. Panditud asi müüakse avalikul enampakkumisel. Vallasasjade pantimine pandimajas toimub käsipandi sätete kohaselt. REGISTERPANT Registerpandi mõiste Patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat, geograafilist tähist, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on avalikud ja mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras, võib koormata registerpandiga selliselt, et isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.
oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Kui niisugune organ tekitab kahju teisele juriidilisele organile, siis vastutavad nad solidaarselt selle ees. Juriidilise isiku lõpetamine. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega. Pankroti korral lõpetab juriidiline isik tegevuse pankrotiseaduse sätete alusel. Juriidilise isiku tegevus lõpetatakse vabatahtlikult: 1. Üldkoosoleku või mõne muu pädeva organi otsusel. 2. Isiku või asutuse otsusel, kellel on õigus lõpetada avalikõiguslik isik. 3. Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ette nähtud eesmärgi saavutamisel. 4. Tähtaja saabumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt. 5. Muul alusel, mis on sätestatud põhikirjas, seaduses või ühingulepingus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
