Kapitali liikumisel liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel on liikmesriikidel siiski: 1)võimalus võtta erandlike asjaolude tõttu tarvitusele kaitsemeetmed; 2)võimalus kohaldada piiranguid, mis kehtisid enne teatavat kuupäeva kolmandate riikide ja teatavate kapitali liikumise liikide suhtes; 3) selliste piirangute kehtestamise alus kuigi ainult väga spetsiifilistel asjaoludel. Kapitali vaba liikumine ELTL artikkel 63- 1. Käesoleva peatüki sätete kohaselt keelatakse kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. · Kapital - ressursid, mida võib kasutada või kasutatakse investeeringuteks eesmärgiga luua tulu. · Maksed sisaldab endas nii kapitali kui ka tehinguid. Kapitali vaba liikumise erandid· Kui erandlike asjaolude tõttu kapitali liikumine kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest
Lepingu eesmärk Läänemere kaitse. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonile (Helsingi konventsioon) kirjutasid Läänemeremaad alla 1974. aastal ja see jõustus pärast ratifitseerimist 1980. aastal. 9. aprillil 1992 võeti vastu uus, keskkonnakaitselisi ja poliitilisi muutusi arvesse võttev konventsiooni tekst, millega ühines ka Euroopa Ühendus. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris Helsingi konventsiooni 19. aprillil 1995. aastal. Konventsiooni sätete elluviimiseks on konventsioonis esitatud terve rida nõudeid, teiste hulgas ka maal paiknevatest punktreostusallikatest pärineva reostuse vältimiseks. 1992: jaanuaris kirjutas Eesti alla 1974. aastal loodud Läänemere keskkonnakaitse konventsioonile; võeti vastu uus konstitutsioon, mis muuhulgas kohustub kaitsma loodust; aprillis toimus keskkonnaministrite diplomaatiline konverents Helsingis, kus võeti vastu Läänemere keskkonnakaitse deklaratsioon (see avas ka rahalised
seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi aktsionärid või nõukogu. Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti otsustab õigusvaidluse pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning selle järgi saadu tagastakse aluseturikastumise sätete kohaselt. Tühisus võib otsese tagajärjena olla kirjas seaduses. Näiteks piiratud teovõimega isikute kehtivuse regulatsioon. Seadusel alusel on ka tühised näilikud tehingud. Näilikud on tehingud mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehing ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Eesmärgiks võib olla soov jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida pooled tegelikult teha tahavad. Kui seadust pole rikutud võib tehing olla
õppematerjal, mille rahastamises osales ka valitsus. Õppekogumiku abil saab kavandada individuaalseid tunde, kus tähistatakse holokausti mälestuspäeva. Samuti sisaldab see lisamaterjali teema käsitlemiseks ajalootundides. Õppematerjali hulka kuulub ka CD ja DVD. Tööd jätkas inimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti rahvusvaheline komisjon, kelle tegevus hõlmab Saksa ja Nõukogude okupatsiooni Eestis. 1991. aastal vastuvõetud omandireformi seaduse sätete alusel jätkus vara tagastamise protsess, mille käigus läheb kirikuvara riigilt tagasi usuliste ühenduste omandisse. See protsess on üldjoontes lõpule jõudmas. Käesolevas aruandes vaatluse all oleva ajavahemiku lõpuks oli EAÕK seadusliku kontrolli all enamik kirikuvarast, sealhulgas MPEÕK kasutuses olnud vara. Valitsus andis seitse kinnisvaraüksust MPEÕK valdusse eelmise vaatlusperioodi jooksul ja kolm ülejäänut käesolevas aruandes käsitletud perioodi ajal.
Põhiseaduse 15.peatüki "Põhiseaduse muutmine" koostamisel on silmas peetud põhiseaduse stabiilsuse põhimõtet. Põhiseaduse muutmiseks on sätestatud küllaltki suure häälteenamuse nõue, millest nähtub kõnesoleva peatüki koostajate taotlus teha põhiseaduse muutmine raskeks ning võimalikuks üksnes juhul, kui selles on kokku leppinud suurem enamus parlamendis esindatud poliitilistest rühmitustest. Esimese peatüki sätete muutmine ainult rahvahääletusega (nagu ka PS § 1 lg 2) võttis arvesse ka ajaloolist kogemust. Selle eesmärk oli õiguslikult takistada 1940. aastaga analoogilise riigipöörde õigustamist rahva tahtega.
OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE; Organization for Security and Co-operation in Europe) kujunes 1970ndate aastate algul Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise (CSCE) nimetuse all kui foorum Ida ja Lääne vahelise dialoogi ja läbirääkimiste pidamiseks. Helsingi lõppdokument (1.08.1975) määras kindlaks riikidevahelise suhtlemise põhiprintsiibid. See on kõigi asjaosaliste riikide huvide tasakaalustatud tervik ning eeldab kõigi sätete täielikku täitmist. Et seda tagada, otsustati korraldada uusi nõupidamisi. Kuni 1990 eksisteeris CSCE kohtumiste ja nõupidamiste kujul, pannes paika kohustusi ja norme ning tehes perioodiliselt ülevaateid nende mõjust. Budapesti tippkohtumine (1994) otsustas CSCE muutmise organisatsiooniks (OSCE). OSCE Parlamentaarse Assamblee (PA) tegevuse peaeesmärgiks on liikmesriikide suurem kaasamine Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisele,
§ 1026 mitte ehtne, ekslik või teadlik käsundita asjaajamine 3 juhtumit Ehtne õigustatud v.a. § 1024 ja § 1026 Kui kedagi soodustameehtne õigustamata § 1024 Mitte ehtne käsundita asjaajamine, kui ekslikult arvame, et soodustame kedagi teist § 1026 Loeng 3 (02.03.12.) Alusetu rikastumine keegi on midagi saanud teiselt, ilma et tal oleks olnud selleks õigusliku alust, või keegi on kokkuhoidnud, kuigi tegelikult oleks pidanud kulutuse tegema. Alusetu rikastumise sätete alusel peab isik andma teisele välja temalt aluseta saadu (§ 1027). Alusetu rikastumise juhtumid: · Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmine ehk kui kohustus langeb ära, või pole seda olnudki; · Hüvitamine õiguse rikkumise korral; · Teise isiku kasuks tehtud kulutuste hüvitamine. (niidetakse muru, aga tegelikult naabri muru see, ehk teise asja ajamine, enda asja pähe.
isikule, kes jätkab ettevõtte tegevust (tulumaksuseadus § 37 lg 7). 10.3.3 Hävinud varad Ettevõtluse kuludesse kantud hävinud või kadunud vara mahakandmine on vajalik selleks, et ettevõtluse lõpetamisel ei saaks lugeda sellist vara isiklikku tarbimisse võetuks ja vara turuhinda ei saaks lisada ettevõtlustulule. Vara mahakandmine ettevõtlusest toimub ainult seaduste, raamatupidamise korraldamise eeskirjade ja teiste õigusaktide sätete kohaselt vormistatud dokumentatsiooni alusel. 18 Kuna kassapõhise raamatupidamisarvestuse korral, ei ole raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine kohustuslik, siis sellisel juhul koostab FIE hävinud või kadunud vara mahakandmise kohta akti või õiendi. Akt või õiend peab sisaldama vara liiki ja täielikku nimetust, soetamise aega ja ettevõtluse kuludesse kantud soetamismaksumust, vara hävinemise või kadumise korral sellekohast teavet, põhjust jne. Võimalusel peaks aktile või
Otsustati rahaühikuna euro käibelevõtt. 2007.a preabula muudatus. See oli mittevajalik muudatus, sest sel pole regulatiivset sisu. Selle muutatusega öeldi, et riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Tegelikult oli juba varem Riigikohus otsustanud, et eesti keel on eesti kultuuri lahutamatu osa. Võeti vastu kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt. 2011.a põhiseaduse muutus. Kaitseväe juhtimiskorraldust käsitlevate sätete muutmine. Selles muudatuses nähakse ette kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja väljajätmine Põhiseaduse tekstist, allutamaks kaitseväe juhtimise selgemalt Vabariigi Valitsusele. Muudeti kahe järjestikkuse Riigikogu koosseisu poolt. 7. Amnestia ja armuandmise vahe. V: Amnestia on juriidiline toiming, millega riigi kõrgeim võimuorgan vabastab isikute grupi või üksikisiku karistuse kandmisest. Armuandmine on
Samas oli seadustik aga väga raskepärane, keerulise üles- ehitusega, halvasti süstematiseeritud ja juriidilises mõttes mahajäänud.*15 Suureks miinuseks oli ka see, et NS koostamisel piirduti varem kehtinud õigusaktide koondamisega.*16 Puuduse likvideerimiseks püüti seadustikku muuta ja täiendada, kuid seda tehti osade kaupa, mitte terviklikult.*17 NS koostajad polnud arvestanud riigi ja ühiskonna tegelikke vajadusi karistusõiguse valdkonnas ning jätkasid vananenud sätete kasutamist. NS-le lisandus 20. novembril 1864 rahukohtu nuhtlusseadustik*18 („Устав о наказаниях налагаемых Мировыми Судьями“) ja 9. juulil 1889 vallakohtu nuhtlusseadustik („Временные правила о наказаниях, налагаемых волостными судьями“).*19 Käesolevas artiklis on tähelepanu koondatud just usuvastastele
Pärimisleping ei piira pärandaja õigust vallata, kasutada ja käsutada oma vara. Lepingujärgne pärija või annakusaaja ei omanda pärimislepingu alusel pärandaja eluajal õigusi pärandaja varale. Kui pärandaja on teinud kingituse eesmärgiga tekitada kahju lepingujärgsele pärijale või annakusaajale, võib viimane nõuda kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ja kingisaajalt kingi väljaandmist alusetu rikastumise sätete kohaselt. Lepingus võib määrata pärija, annakusaaja, sihtmäärangu, sihtkäsundi. Lepingulised korraldused jõustuvad pärandi avanemisega. Pärija või annakusaaja ei võta endale lepinguga kohustust pärand vastu võtta, kuid pärandaja on oma lepinguliste korraldustega seotud. Kui pärimislepinguga on määratud pärijaks või annaku saajaks kolmas isik, kes pärandist loobub, kaotab leping selles osas kehtivuse
... (vt valem 2). Numeratsiooni tähise lõpus ei ole punkti (võrdle „Joonis 1.“ ja „Joonisel 1 on näidatud ...). Viidates tekstis õigusaktidele, mis on olemas viidatud allikate loetelus, kasutatakse õigusakti pealkirja või (järgnevatel viitamistel) pealkirja lühendit. ÄSi (äriseadustiku) kohaselt ... ÄS reguleerib ... Võib viidata ka redaktsiooni kehtimise kuupäevale (12.12.2003 redaktsioon). Õigusaktide sätete nimetused (näiteks „paragrahv“ ja „lõige“) on soovitav välja kir- jutada, kindlasti aga lause alguses. Lause sees tohib kasutada ka lühendeid. Paragrahvis 7 tuuakse ... ORASe §-d 7 ja 13 määravad ... Loetelus olevatele elektroonsetele allikatele viidatakse tavalisel viisil: autor(id) või pealkiri ja aasta (kui see on märgitud). Leheküljenumbritele ei ole soovitav viidata, sest need võivad muutuda sõltuvalt kasutatud lehitsejast ja/või printerist.
pankroti väljakuulutamist võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu kohtumäärusega sundlõpetamise kohta muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel. 59. Juriidilise isiku pankrot Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 60. Pankrotimenetlus
mille tulemusena muutub see leping riigile kehtivaks. Koosneb kolmest etapist: 1) konsitutsiooni aluses volitatud siseriiklik institutsioon kiidab lepingu heaks 2) riigipea või teine pädevust omav ametiisik kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele 3) ratifitseerimiskirjad vahetatakse osapoolteks olevate riikide vahel või antakse üle depositaarile Reservatsioon = riigi ühepoolne avaldus, millega riik soovib välistada või muuta lepingu teatavate sätete õiguslikku mõju nende kohandamisel selle riigi suhtes. Ei ole lubatud teha kui: 1) see on lepinguga keelatud 2) leping lubab vaid teatud reservatsioone, kuid soovitav reservatsioon ei kuulu nende hulka 3) on kokkusobimatu lepingu objekti ja eesmärkidega Riikide reaktsioonid reservatsioonidele: 1) riik on nõus leping asub ülejäänud osas jõusse reservatsiooni teinud ja sellega nõustunud riigi vahel
Antud allikaanalüüsis üritan luua pildi toonasest Friisi seadusandlusest, lisaks ka välja tuua seadusest tulenevaid erinevusi Friisia enda piirkonda seas, samuti analüüsin kristlikke ja paganlikke erinevusi erinevate germaani seaduste hulgas. Töö eesmärgiks on põhjalikumalt analüüsida kristluse mõju antud seadusele. Allikaanalüüsis tuginen põhiliselt erinevate teadlaste tänuväärsetele töödele, mis on põhjalikumalt kajastanud ja analüüsinud Lex Frisionumi sätete tagamaid. 4 1. Allika ajalugu ´´Kui keegi murrab sisse pühamusse ja varastab sealt asju, mis on pühad, siis ta viiakse mere äärde liivale, millele tuleb tõus, tema kõrvad lõigutakse ning ta kastreeritakse ja ohverdatakse jumalale, kelle templit ta rüvetas.´´ (Add. XI) See õudustäratav reegel on üks tuntumaid lõike Lex Frisionumist, friislaste seadusest Charlemagne valitsemise ajast
16.2. teade on saadetud liht- või tähitud kirjana Lepingus märgitud teise Poole postiaadressile; 16.3. teade on üle antud teise Poole või tema esindaja allkirja vastu. Laenuandja aktsepteerib Laenusaaja laenutaotlusi SMS sõnumina vastavalt Lepingu punktile 3.3.6 ja võib aktsepteerida Laenusaaja tahteavaldusi ka telefoni teel. 16.4. Laenuandja ei pea ette teatama hinnakirja muudatustest, millega hinnad muudetakse Laenusaajale soodsamaks, ja Lepingu sätete täiendamisest, mis puudutavad Laenuandja rahapesu tõkestamise alast tegevust. Samuti ei pea Laenuandja ette teatama seaduste muutumisest tingitud Lepingu muudatustest. 17. LEPINGU KEHTIVUS 17.1. Leping jõustub Lepingu aktsepteerimisega Laenuandja internetikodulehel ning aktsepteerimise kinnitamisega (sõlmimisega), kasutades selleks Lepingu Laenusaaja pangalinki (Laenusaaja identifitseerimine Laenusaaja panga identifitseerimissüsteemi kaudu) või ID-kaardi
üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit). (3) Kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme. 4. jagu Sõjasüüteod § 94. Karistamine käesolevas jaos sätestamata süüteo eest (1) Sõjaajal toimepandud süüteo eest, mida ei ole sätestatud käesolevas jaos, karistatakse käesoleva seaduse eriosa teiste sätete alusel. Lihtne hüpotees (esitatakse normi rakendamise tingimusena üksainus faktiline asjaolu); Lihtne dispositsioon (näitab käitumise sisu seda lähemalt iseloomustamata); Kriminaalõiguslik sanktsioon. (2) Käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepannud isikut karistatakse ainult sõjasüüteo toimepanemise eest isegi siis, kui süütegu vastab teistele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele. Lihtne hüpotees (esitatakse normi rakendamise tingimusena üksainus faktiline asjaolu);
vahendusel." (Tarbijakaitseamet, 2017) Müügitingimuste koostamisel on lähtutud Tarbijakaitseameti juhendist e- kaubandusega tegelevatele ettevõtjatele, et see koosneks järgnevatest komponentidest, tulenevalt õigusaktides sätestatud nõuetest: Üldised nõuded, mida e-kaubandusega tegelev ettevõtja peab järgima Lepingueelne teave E-kaupluse lepingute kohta käivate sätete mitte kohaldamine Lepingu täitmine Lepingust taganemise õigus ja raha tagastamine Pretensiooni esitamine Müügigarantii Elektroonilise pakkumise edastamine Isikuandmete kaitse (Tarbijakaitseamet, 2017) Näidismüügitingimuste lihtsustatud versioon on saadaval Eesti E-kaubanduseliidu koduleheküljel asuva infomaterjalide all alustavale e-kauplejale. Müügitingimused on
Liina ja Martin kavatsevad 20.04.2020 abielluda ja küsivad notarilt: 1. Kui nad valivad lahusvara varasuhte, siis tekib küsimus- kas abiellumisel on üldse mingit mõtet? PKS § 58 kohaselt, varalahususe varasuhte korral abikaasasid käsitletakse kui isikuid, kes pole omavahel abielus. Varalahususe varasuhe aga ei mõjuta abielu sõlmimisega kaasnevaid tagajärgi ega abielu lõppemise sätete kohaldamist juhul, kui abikaasad soovivad lahutust. Samas, ei mõjuta varalahususe varasuhte valik ülalpidamisõigust. Eelnevale analüüsile tuginedes, on kindlasti abiellumisel mõte olemas. Küsimus kas abielluda varalahususe varasuhe valimisel või mitte, sõltub sellest, milliseid tagajärgi ja vastastikuseid kohustusi soovivad isikud saavutada. Juhul, kui koos elavad isikud ei soovi abiellumisega
Kui valdaja seda teab või peab teadma, on vldus pahauskne. Sarnaselt valduse seaduslikuks lugemisega kehtib eeldus, et valdaja on heauskne. Vastupidise tõendamise kohustus lasub selle väitjal ehk hagejal. Täis- ja osavaldus Valdaja võib vallata tervet asja (täisvaldus), kuid tema valdus võib piirduda ka asja reaalosaga (osavaldus). Eesti õiguses ilmneb see jaotus kaudselt sättes, mille kohaselt valdaja võib oma osavaldust kaitsta üldiste valduse kaitse sätete alusel Ainu- ja kaasvaldus Asja võib vallata üks või mitu isikut. Ühe valdaja korral on tegemist ainuvaldusega, mitme valdajaa korral, kes valdavad asja ühiselt, aga kaasvaldusega. Ka see jaotus ilmneb Eesti õiguses valduse kaitse kaudu. Kaasvaldust võib kaitsta kas iga valdaja eraldi või kõik koos. Kaasvaldajate omavahelistes vaidlustes valduse ulatuse üle ei kohaldata valduse kaitse sätteid.
54 lg 2). Ka Riigikohus on mitmel puhul sõnaselgelt kinnitanud, et kutsevabadus (PS § 29 lg 1; vrd RKPJKo 06.10.1997, 3-4-1-2-97, p II; 27.05.1998, 3-4-1-4-98, p IV), õigus tervise kaitsele (PS § 28 lg 1; vrd RKPJKo 31.05.2004, 3-4-1-7-04, p 8) või õigus riigi abile puuduse korral (PS § 28 lg 2; vrd RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03, p 16) on subjektiivne õigus. Sama on ta teinud ka objektiivselt sõnastatud sätete puhul, nagu kohustus tagada õigusi ja vabadusi (PS § 14; vrd RKPJKo 17.02.2003, 3-4-1-1-03, p 12), ne bis in idem põhimõte (PS § 23 lg 3; vrd RKÜKo 25.10.2004, 3-4-1-10-04, p 22), maksukohustus (PS § 113; vrd RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00, p 22; RKPJKo 19.12.2003, 3-4-1-22-03, p 17) ja kohaliku volikogu valimisõigus (PS § 156 lg 1; vrd RKPJKo 15.07.2002, 3-4-1-7-02, p 16 jj). Võib väita, et Riigikohus rakendab põhiõigusi järjekindlalt subjektiivsete õigustena.
Kinnisasja võõrandamise leping, osaühingu osa võõrandamine, abielueelne varaleping. Seaduses ette nähtud vorminõuete eiramise tagajärjeks on reeglina tehingu tühisus, st soovitud juriidilisi tagajärgi ei saabu. Tehing võib olla tühine algusest peale, st kehtivat tehingut pole tehtud – tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning selle järgi saabuv tagastatakse alusetu rikastumise sätete kohaselt. Tühisus võib olla otsese tagajärjena kirjas seaduses, nt piiratud teovõimega isikute tehingute kehtivuse regulatsioon, vorminõude eiramise tagajärjed jne. Seaduse alusel on tühised ka näilikud tehingud. Näilikud on tehingud, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehing ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Eesmärgiks võib olla soov jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida pooled tegelikult teha tahavad.
vbl nõuab ainult enda osa L saab vaid enda osa välja nõuda. Bänd ei ole õigusvõimeline isik. Hagi on lubatav, aga L ainult enda nimel. 142. A esitas hagi B vastu 200 000 kr välja mõistmiseks TsK alusel. Maakohus rahuldas hagi. Kohtuotsus jõustus. 1996. a pöörati otsus täitmisele ja täitur täitis selle 200 000 ulatuses. Täitemenetlus lõpetati täitmisega keegi vastuväiteid ei esitanud. 2002 esitas A hagi B vastu nõude välja mõista 200 000 kr alusetu omandamise sätete alusel, esitades väited, et täitmine oli ebaõige ja maakohus tõlgendas lepingut vastuolus seadusega. Eeldusel, et A väited on õiged, mida peab maakohus tegema? Jätaks menetlusse võtmata. § 371 lg 2 p 1 hageja õiguste rikkumine ei ole võimalik. Varalised õigused ei ole rikutud enam. 147. Hageja pöördus maakohtu esimehe poole palvega vahetada välja tema asja menetlev kohtunik, kuna talle tundub, et kohtunik on teda mõnitanud ja solvanud. Samuti ei ole kohtunik
vähendamist; e) kohandamine vastavalt tehnika arengule; f) ohtlike tegurite asendamine ohutute või vähem ohtlikega; g) sellise ühtse üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnikat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju; h) kollektiivsete kaitsemeetmete eelistamine üksikult võetavatele kaitsemeetmetele; i) töötajatele asjakohaste juhiste andmine. 3. Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi muude sätete kohaldamist, peab tööandja ettevõtte ja/või asutuse tegevuse laadi arvesse võttes: a) hindama ohtu töötajate ohutusele ja tervisele, muu hulgas töövahendite valikul, keemiliste ainete või valmististe kasutamisel ja töökohtade sisustamisel. Pärast hindamist ja vastavalt vajadusele peavad ennetusmeetmed ning tööandja rakendatavad töö- ja tootmismeetodid: -- tagama töötajatele pakutava ohutuse ja tervise kaitse taseme paranemise,
22. Mida tuleb silmas pidada ettevõtte üleminekul? Ettevõtte üleminek on olukord, kus toimub ettevõtte (s.o toimiva majandusüksuse või selle osa) endiselt omanikult uuele omanikule üle andmine. Ettevõtte ülemineku tõttu vastutab seadusest tulenevalt uus omanik endise omanikuga solidaarselt enne üleminekut tekkinud endise omaniku kohustuste eest. VÕS § 182. Ettevõtte üleandmine (1) Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. (2) Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte
Tarbijakaitsepoliitika alaseid õigusakte töötab välja ning nende rakendamise eest vastutab Euroopa Komisjoni juurde loodud eraldi tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat. Tarbijakaitsealane EL õiguse harmoniseerimine toimub kahel viisil: 1) positiivne harmoniseerimine põhineb EL horisontaalse ja vertikaalse regulatsiooni ülevõtmisel EL liikmesriikide poolt 2) negatiivne harmoniseerimine keelatakse EL liikmesriikide siseriikliku õiguse nende sätete kasutamine, millised takistavad või piiravad Euroopa aluslepingus sätestatud eesmärkide, sh Ühenduse ühtse siseturu toimimist. Eesti siseriiklikku õigusesse üle võetud EL õiguse tõlgendamisel tuleb lähtuda EL õigusega kooskõlalise tõlgendamise printsiibist. Samuti tuleb tõlgendamisel arvestada Euroopa Kohtu praktikat. Ühenduse norm kuulub liikmesriigi õiguskorras ülimuslikuna kohaldamisele ka juhul, kui liikmesriigis kehtib sellega vastuolus olev norm
vahevalimiste võimaldamine. Menetleti kiireloomulisena. 2. PS täiendus 14.09.2003 jõustus 2004- täiendus oli seotud Euroopa Liiduga ühinemiseks ja euro käibele võtuga- vastu võetud rahvahääletusel. 3. 2007 preambula muudatus- lisati juurde, et lisaks kultuurile ja rahvusele peab säilima ka keel.- vastu võetud RK kahe järjestikuse koosseisu poolt. Jõustumata- hõljuvas olekus on Kaitseväe juhtimiskorraldust käsitletavate sätete muutmine. 7. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida? Et välida korruptsiooni ehk vältida selliseid olukordi, kus nt. ehitusettevõtete oamnikud abistavad rahaliselt teatud erakondi, et need siis valituna võtaksid vastu ehitusvaldkonnas soodsaid seadusi. 8. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu
ettepanekul kaitseväe juhtkonna. Teeb Riigikogule ettepaneku järgmiste kõrgemate ametnike nimetamiseks: Riigikohtu esimees, Eesti Panga nõukogu esimees, riigikontrolör, õiguskantsler ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja sõjaajal. President kuulutab välja Riigikogus vastu võetud seadused. Tal on ka vetoõigus. Omab kontrolliõigust nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Põhiseaduse kohaselt ei ole presidendil seaduste algatamise ja põhiseaduse muutmise õigust. Tal on ainusõigus vabastada süüdimõistetud nende palvel karistuse kandmisest või kergendada karistust. Algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise, vastava ettepaneku ta teeb Riigikogule riigiprokuröri taotlusel. Ka on õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega. Riigipea poolt ametisse nimetamisega kaasneb teatava sotsiaalse respekti andmine,
3%. Arvestuslik kulu võib eelarveaastal ületada (nt Riigikogu liikme töötasu) Ülekantav kulu võib osaliselt kanda üle järgmisesse aastasse (nt investeeringud) 44. Kirjeldage riigieelarve menetluse protsessi Riigieelarve koostamine ja esitamine Riigikogule. Riigieelarve eelnõu menetlemine Riigikogus. Riigieelarve eelnõu kolm lugemist Riigikogus: 1. lugemine: juhtivkomisjoni ettepanekul, saab esitada muudatusettepanekuid. 2. lugemine: eelnõu sätete arutelu, muudatusettepanekute hääletamine. 3. lugemine: eelnõu lõpptekst, avatakse läbirääkimised, saab esitada muudatusettepanekuid, võetakse seadus vastu. Kulutuste tegemine, kui riigieelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud 45. Eelarve täitmise protsess, kes korraldab ja kuidas korraldatakse? Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond ja seal on eelarve kassalise täitmise talitus. Tulud laekuvad maksuametite ja tolliametite riigieelarveliste kontode kaudu
Saladuse all mõeldakse siinkohal seda, et see ei ole huvitatud ringkondadele üldteada või on raskesti kättesaadav. − Kaubanduslik väärtus. Tegelikult tuleneb kaubanduslik väärtus konfidentsiaalsusest. − Lõpuks peab ärisaladuse seaduslik omaja olema võtnud vajalikke meetmeid, et tagada selle konfidentsiaalsus. Ärisaladuse kaitse - ärisaladuse kaitseks kohaldatakse nii eraõiguslikke kui ka karistusõiguslikke norme. Eraõiguslike sätete eesmärk on reeglina kahjustatud isiku (st ärisaladuse omaja) asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui tema ärisaladust poleks kuritarvitatud. See eesmärk saavutatakse kahjustatud isikule asjakohase kompensatsiooni väljamõistmise kaudu. Karistusõiguslike normide eesmärk on õigusvastase käitumise sanktsioneerimine ning sellega kaasneb suurem preventiivne toime. Õiguskaitsevahendeid, mille eesmärk on ärisaladuse
võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. 36. Kohustuse ülevõtmise tingimused Kohustuse ülevõtmine on võlausaldajaga või võlausaldaja nõusolekul võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel võlgniku kohustuse ülevõtmine kolmanda isiku poolt, nii et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. (VÕS § 175 Lepingu ülevõtmine eeldab teise poole nõusolekut (VÕS § 179 lg 1), mis peab olema antud kohustuse ülevõtmisel antavate nõusolekut reguleerivate sätete kohaselt. Lepingu ülevõtmisel lähevad kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused ülevõtjale (VÕS § 179 lg 2). Lepingu endine pool vabaneb eelduslikult tervikuna kohustustest. Lisaks kohaldatakse nõude üleminekut reguleerivaid sätteid, mis annavad ülevõtjale võimaluse ka vastuväiteid esitada. 37. Halduslepingud, halduslepingute erinevus tsiviilõiguslikest lepingutest Halduslepinguks kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping kahel juhul:
sõltumata vastutuse alustest. Seetõttu ei kohaldu see mitte ainult autoriõiguses, vaid ka teistel õigusaladel (nt laimamise ja nilbuste puhul). Horisontaalse lähenemise ilmne eelis on see, et teenusepakkujatele ja kahjustatud isikutele on tagatud õiguskindlus. Samas on siinkohal puuduseks see, et mitut erinevat liiki vastutus on kokku liidetud ühe nimetaja alla.12 Kuigi direktiivi artiklite 12-14 teatud sätete kohaselt on otsuseid tehtud mitmetes sekundaarvastutuse kaasustes, tundub siiski, et ei ole Euroopa Liidus välja kujunenud kindlaid teenusepakkuja sekundaarvastutuse teooriaid.13 Pretsedendiõiguse puudumine antud valdkonnas ebamääraseks ning seetõttu on teenusepakkujad ka vähem kaitstud. 14 Ameerika Ühendriikide Autoriõiguse seaduse (Digital Millenium Copyright Act) paragrahv 106 sätestab, et autoriõiguse omanikul on eksklusiivsed õigused autoriõigusi teostada ja
osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Lisaks tuleneb VÕS § 25 lg-st 1, et lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kolleegium leiab eeltoodud sätete alusel, et VÕS § 88 lg-s 9 ettenähtud võlausaldaja nõusolek võib olla antud ka vaikimisi vastavalt tavale või praktikale. Seega võib võlgnik täitmise järjekorda määrates tugineda poolte praktikale, mis võib olla erinev lepingus kokku lepitust. Kui võlausaldaja ei nõustu sellega, et võlgnik täidab kohustuse vastavalt praktikas väljakujunenud järjekorrale, peab võlausaldaja väljendama, et loeb kohustuse täidetuks lepingus kokkulepitud järjekorras. Eelkõige
Pärast ebatrotnraaļse talitlr-tse tuvastatnist tuļeb ļälremaļt analįiįisida kaitse rakendunrįse korrkreetseicį tirrgirrrusi. Ptcrgranlnreeritava strjrrvkäiviti, sagedusrrrttutrdttt'i r,õi kaitseaparaacli kasLrta_iati võivad SLĮtĮį1eS piir'ides mįĮįĮta kaitse teļrrriļisi näitajaid ja tr'rrrtrr-rsjoonte krļu. SeiIega tagaiakse iga korrkreetse nrootori r,õir-rralikr'rlt kirrdel kaitse. ELi tiitipi kaitseaparaatideļ rlõivaci sätete reguleerir1-tispiirid oluliselt et'ineda. Seepärast vaadeldagu.!ärgnevait esitattrd säteįe al_vr'äättusį vaid kui võirrraļįkke variante. Moototi kaitse programļneerirrriseļ on vaja kõigepealt nräär'ata püsitaiitlLrsel rtlaksįttraalsclt ļubattrcļ vciol ehk rrn. täiskoortrrusvool iįr: (0,5...1,5) 1,7' kus 1r, on nrootori nintį,,'ocrļ.
Siis langes kogu pärand pärandajast kauem elanud vana-vanema(te)le, kuna pärandaja teine vanem ning kui ka teine vanem on surnud, siis pärivad tema alanejad sugulased esimese õdede-vendade lastel puudus varasema õiguse alusel seadusjärgne pärimisõigus sootuks. järjekorra pärijate kohta käivate sätete järgi. ENSV TsK kohaselt kuulusid pärandaja vanemad koos pärandaja enda alanejate ning pärandaja abikaasaga esimese ringi seadusjärgsete pärijate hulka ning 3. Abikaasa seadusjärgse pärijana pärandaja õed-vennad kuulusid koos pärandaja vanavanematega teise ringi pärijate hulka. Seega ei tulnud seadusjärgsel pärimisel pärandaja vanemad ja pärandaja õed-vennad koos pärima
kaitseks asja väljaandmisnõue ja omandi rikkumise lõpetamise nõue, samuti saab esitada võlaõigusliku kahju hüvitamise nõude). Väljaandmisnõue ehk vindikatsioonihagi Eesmärk: omanikule valduse tagastamine. Ei saa esitada, kui valdajal on seaduslik alus vallata. Omanik saab esitada hagi asja väljaandmiseks õigusliku aluseta valdaja vastu (AÕS § 80). Piiratud asjaõiguse omaja saab valdust tagasi nõuda valduse kaitse sätete alusel, mitte omandikaitse alusel (AÕS § 45). Rikkumise kõrvaldamise ja rikkumisest hoidumise nõue ehk negatoorhagi. Kui tegemist on omandi rikkumisega, mis ei ole seotud valduse kaotusega, saab esitada negatoorhagi. Koos negatoorhagiga võib esitada ka kahjuhüvitusnõude. Nt naabril ohtlik hoone, mis võib vajuda teise naabri maale. Kõik rikkumised ei ole alati õigusvastased, nt talumiskohustused, naabrusõigused. Talumiskohustused võivad olla era- ja avalik-õiguslikud. 14
õigusnormi sanktsioon. Riigiõiguslikes õigusaktides, mis sisaldavad peamiselt regulatiivseid norme ja deklaratiivseid sätteid, on üldjuhul sõnastatud vaid teatava käitumise kohustus või õigus teataval viisil käituda, vajaduse korral ka subjekti erisused, st et õigusaktis on sõnastatud vaid õigusnormi hüpotees ja dispositsioon. Eraõiguslikes õigusharudes, kus samuti domineerivad regulatiivsed normid, on õigusaktide sätete sõnastamisel põhirõhk asetatud suhte subjektide õiguste ja kohustuste sätestamisele. Õigusnormi viitav esitamine on kasutatav kõikides õigusharudes ja võib esineda kahel kujul: 1) otsese ehk ebaehtsa viitena ja 2) kaudse ehk ehtsa (ka blanketse) viitena. Otsesed ehk ebaehtsad viited on sellised, mille puhul viidatakse konkreetsele sättele kas käsitletava õigusakti enda piires või teises õigusaktis või konkreetsele teisele õigusaktile tervikuna
kasuks. Sellisel juhul eeldatakse võõra asjaajamise tahet, kui ajaja oli teadlik, et asi on võõras. Tahet saab eeldada alati juhul, kui asjaajaja teadis, et ajab võõrast asja. Subjektiivse puhul pole väliselt aru saada, et isik ajab teise isiku asja. Neutraalse teo puhul peab vaidluse korral asjaajaja ise tõendama, et tal oli tahe tegutseda teise isiku kasuks. 32. Mis on tüüpilised juhud, mil KAA sätete kohaldamise välistab asjaolu, et asjaajamiseks on olemas alus (nimetage juhtumite liigid)? Kui aluseks on leping, siis ei saa kasutada KAA sätteid, sellisel juhul on poole kohustus tegutsemiseks lepingulisel kujul olemas. Lepinguliste kõrvalkohustuste täitmiseks pole KAA. ÄRA vaata 3-2-1-44-11 VAID 3-2-1-23-16. Viimasest lahendist tuleneb selgelt, et kui lepingu täitmisega on soodustatud kolmandat isikut, ei ole
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
3.5 Ülevaade TRIPS lepingu rakendamise sätetest Lepingus nähakse ette meetmed intellektuaalomandi õiguste valdajate takistamiseks, kui need ainuõigust oma loominguproduktile kuritarvitavad või kui intellektuaalomandi õigused takistavad tehnoloogia arengut või siirmist. TRIPS leping sätestab hulga meetmeid piraatluse teel vm viisil intellektuaalomandi valdajate õiguste rikkujate karistamiseks. TRIPS lepingu sätete elluviimiseks liikmete siseriiklikus seadusandluses nähti ette üleminekuperiood, mis kestis ühe aasta arenenud riikidele (lõppes 01. jaanuaril 1996), viis aastat arengumaade puhul (lõppedes 01 jaanuaril 2000). Siirdemajandusega riikidele anti samuti 5 aastat aega, kuid üleminekuperiood võis pikeneda, kui riigis tekkis probleeme intellektuaalomandi alase seadusandlusega.. Vähimarenenud majandusega riikide üleminekuperiood alles kestab, lõppedes 11
ingliskeelsest nimest Conference on Security and Cooperatoin in Europe n ). Osales 33 Euroopa riiki ja USA ning Kanada. CSCE lõppdokument e Helsingi deklaratsioon kuulutas, et kõik pärast II maailmasõda Euroopas kujunenud piirid on puutumatud ( vt õpik lk 175-176). Kõik lõppaktile allakirjutanud riigid kohustusid täitma inimõigusi. Inimõiguslased sotsialismimaades hakkasid jälgima Helsingi deklaratsiooni sätete täitmist ning sellega võimaluse võidelda sotsialismileeri totalitaarsete reziimide vastu. Lääneriikidel tekkisid suuremad võimalused NSV Liidu kritiseerimiseks · ehkki kommunism ise ja Ida-Lääne suhted olid muutunud paindlikumaks, jäi olemuslik konflikt püsima. Habras pingelõdvendusprotsess võis iga hetk saada tagasilöögi osaliseks · Nõukogude invasioon Afganistani 1979 kuulutas ette uue külma sõja puhangut
omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 2 Juriidilise isiku mõiste Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1) teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel, näiteks aktsiaselts asutatakse äriseadustikus aktsiaseltsi kohta kehtestatud sätete alusel. 2) otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Nii on juriidiliste isikutena asutatud meie põhiseaduslikud institutsioonid, nagu näiteks Vabariigi Valitsus. Juriidilise isiku õigussubjektsus sõltub tema asutamise eesmärkidest ja tema funktsioonidest ning on määratud asutamise dokumentidega ja põhikirjaga. Juriidilised isikud liigitatakse esindatavate huvide alusel eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks.
alates (= haldusakti tühistamine) [teatud juhtudel minevikus toimunud asjaolude muutumisest]. Kehtetuks tunnistamise tagasiulatuv mõju tähendab seda, et haldusakt võidakse sõltuvalt asjaoludest ka varasema perioodi osas tagasi täita. Kehtetuks tunnistamisest tulenev tagastamine ja hüvitamine (1) Tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isikule üle antud asi, raha või muu soodustus tagastatakse või hüvitatakse eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. (2) Tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isiku poolt haldusorganile üle antud asjade või raha tagastamise või hüvitamise osas kohaldatakse riigivastutuse seadust. 8 Haldusõigus
Presidendil on ainult õigus algatada põhiseaduse muutmiseks. 2) Riigikogu juhatus määrab igale esitatud seaduseelnõule juhtivkomisjoni, mille valdkonda seaduseelnõu kuulub ja mis korraldab eelnõu arutamist. 3) Riigikogu täiskogus toimub kuni kolm (nt riigieelarve puhul) seaduseelnõu lugemist ehk esitlust, mille käigus toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle. 4) Pärast arutelu pannakse eelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduste vastuvõtmiseks peab olema istungist osavõtvate saadikute enamus. Teatud seaduste puhul (nt valimisseadus, kodakondsusseadus jt) peab seaduseelnõu poolt olema Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 poolthäält. 5) Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse presidendile väljakuulutamiseks
ohvrid kogevad politseisse pöördumisel ja kuriteost teatamisel, nõuab tõhus juurdepääs õiguskaitsele uusi meetmeid. Need peaksid olema suunatud üksikisikule, pakkudes kohest teavet, abi ja nõu. Lõppkokkuvõttes on see seotud üldise avaliku suhtumisega. Arusaam, et suhtumine on ebasõbralik, võib ohvrid abi otsimisest eemal hoida, sest nad ei looda leida tunnustust või mõistmist. Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika seisab kahel sambal: Esimene sammas rõhutab kriminaalõiguse sätete ja nende jõulise rakendamise ülesannet, et veenda potentsiaalseid toimepanijad inimõigusi mitte rikkuma. Teine sammas rõhutab ohvrite õigust sellele, et nende õiguste rikkumist võetaks tõsiselt ja see heastataks. Kriminaalõigus Et uurimine oleks praktikas tõhus, peab riik olema kõigepealt kehtestanud kriminaalõiguse sätted, mis karistavad piisavalt. Kui ametiasutused saavad juhtumist teada, peavad nad tegutsema omal initsiatiivil; nad ei saa
kõik Riigikogu liikmed või Vabariigi Valitsus. Presidendil on ainult õigus algatada põhiseaduse muutmiseks. 2) Riigikogu juhatus määrab igale esitatud seaduseelnõule juhtivkomisjoni, mille valdkonda seaduseelnõu kuulub ja mis korraldab eelnõu arutamist. 3) Riigikogu täiskogus toimub kuni kolm (nt riigieelarve puhul) seaduseelnõu lugemist ehk esitlust, mille käigus toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle. 4) Pärast arutelu pannakse eelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduste vastuvõtmiseks peab olema istungist osavõtvate saadikute enamus. Teatud seaduste puhul (nt valimisseadus, kodakondsusseadus jt) peab seaduseelnõu poolt olema Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 poolthäält. 5) Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse presidendile väljakuulutamiseks.
Nõue peab olema muutunud sissenõutavaks, see ei pruugi alati järgnenud kohustuse täitmise kuupäevale. - Kohustuse rikkumisele tuginemine – A võib rikkumisele tugineda, sest rikkumine ei tulene temast, tema teost ega sündmusest, mille riisikot kannab tema VÕS § 101 lg 3. VÕS § 77 läheb ka rikkumise alla, kui tegu on kvaliteedi küsimusega Kohustuse rikkumise rikkumise def - § 100 Konkreetsekohustuste rikkumine tuleks teistest sätetest Vastutus - kõikide ÕKV sätete on vastutuse norm sama - Vastutusstandard – Reeglina võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi. - Vastutuse välistamine – kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, sest võlgnik ei rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu VÕS § 103 lg 2 - Kokkulepped – Pooled ei ole sõlminud vastutusest vabastamise või selle piiramise kokkulepet VÕS § 106 lg 1.
näiliku tehinguga varjataks mingit muud tehingut. Varjatud tehingu kehtivust tuleb eraldi vaadata. 2) Võib olla nii, et kohustustehing on tühine, kuid käsutustehing mitte. Nt müügileping on tühine, kuid omandi üleandmine on abstraktne tehing ega ole samal alusel tühine kui kohustustehing. Käsutustehing jääb küll kehtima, kuid asja saab tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel. Teatud juhtudel võib ka käsutustehing olla tühine, võib olla tühine veel kohustustehinguga koos samadel alustel so vigade identsus (nt ähvardatakse sunniga müügilepingut tegema ja ka asja üle andma). Sunniga tehtud tehingud on tühised. Sama põhjus, mis tingib kohustustehingu tühisuse, võib tingida ka käsutustehingu tühisuse. Kui käsutustehing on tühine, siis võib esitada vindikatsioonihagi AÕS § 80. Kui
õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. (3) Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. ,Omab tähtsust omandi kaitse nõuete osas ja heauskse omandamise juures. KOHTULAHEND:3-2-1-127-04 V. Täis- ja osavaldus (Mõiste tuleneb AÕS §49) Sõltuvalt sellest kas vallatakse tervet asja (täisvaldus) või piirdub valdus asja teatud reaalosaga (osavaldus) Nt AÕS § 49 lubab osavaldust kaitsta üldiste valduse kaitse sätete alusel. VI. Ainu- ja kaasvaldus (AÕS § 50) Sõltuvalt sellest, kas asja vallatakse ühe isiku poolt või ühiselt mitme isiku poolt Kaasvaldajad saavad asja vallata, kas tervikuna või reaalosade kaupa,mitte aga mõttelistes osades. Kaasvaldust saab kaitsta kas 1 kaasvaldaja või kõik kaasvaldajad koos(AÕS § 50 lg 1) Kaasvaldajate omavahelistes vaidlustes ei kohaldata valduse kaitse sätteid (AÕS § 50 lg 2) VALDUSE TEKKIMINE JA LÕPPEMINE
vääratust, isolatsiooni leket ning maaühendusvoolu tekkimist, toitepinge katkemist, mähiste mittesümmeetrilisi voolusid ning mõnel juhul ka koormusvoolu järsku vähenemist. Loetletud rež iimide alusel on otstarbekas analüüsida kaitse rakendumise tingimusi. Programmeeritava kaitseaparaadi kasutajad võivad suurtes piirides muuta kaitse tehnilisi näitajaid ja tunnusjoonte kuju. Sellega tagatakse iga konkreetse mootori võimalikult kindel kaitse. Eri tüüpi kaitseaparaatidel võivad sätete reguleerimise piirid oluliselt erineda. Seepärast vaadeldagu järgnevalt esitatud sätete arvväärtusi kui võimalikke variante. Aluseks on võetud firma ABB kaitseaparaatide sätete väärtused. Mootori kaitse programmeerimisel on vaja kõigepealt määrata pidevrež iimil maksimaalselt lubatud vool ehk nn täiskoormusvool I υ = (0,5...1,5) I n, kus I n on mootori nimivool. Lühiseks loetakse reziimi, kus mootori vool I >> In. Lühisekaitse rakendumislävi valitakse piirides I L = (2..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
