1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja kohtunike ametisse nimetamise kord Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste – 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul...
Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus iga Riigikogu liige võib avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Pärast läbirääkimisi vaadatakse läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku esitanud Riigikogu liige, komisjon või fraktsioon võib nõuda enda esitatud ettepaneku hääletamist. Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on
kahtluse, kas VangS § 90 lõigetes 3 ja 5 sisalduvad piirangud on mõnel juhul ette tulevat pikka vahi all pidamise aega arvesse võttes kehtivas õiguses kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Lõputöös analüüsitakse eelvangistuse täideviimisega kaasnevate piirangute eesmärgipärasust ning kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega. Selleks selgitatakse esmalt välja VangS § 90 lõigete 3 ja 5 formaalne põhiseaduspärasus ning seejärel analüüsitakse sätete materiaalset põhiseaduspärasust. Materiaalse põhiseaduspärasuse analüüsi käigus tehakse esmalt kindlaks sätete legitiimne eesmärk. Järgnevalt antakse hinnang meetmete proportsionaalsusele, selgitades välja nende sobivuse, vajalikkuse ning mõõdukuse. Analüüsi tulemusena jõudis autor seisukohale, et VangS § 90 lõigetes 3 ja 5 sisalduvad põhiõiguste piirangud ei ole kõnealuste sätete eesmärki arvesse võttes proportsionaalsed.
See tähendab, et ELi valitsustevahelistel õigusaktidel on Eesti kodanikele otsene mõju alles siis, kui Riigikogu on need heaks kiitnud. Liit seab endale järgmised eesmärgid: – edendada tasakaalustatud ja püsivat majanduslikku ja sotsiaalset progressi, eriti sisepiirideta ala loomise, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ning majandus- ja rahaliidu loomise kaudu, 2 mis käesoleva lepingu sätete kohaselt hõlmaks lõpptulemusena ühtse raha; – kinnitada oma identiteeti rahvusvahelisel tasandil, eriti ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kaudu, kuhu lõpptulemusena kuulub ühise kaitsepoliitika kujundamine, mis aja jooksul võib viia ühiskaitseni; – tugevdada liikmesriikide kodanike õiguste ja huvide kaitset liidu kodakondsuse sisseseadmise kaudu; – arendada tihedat koostööd justiits- ja siseküsimuste valdkonnas;
tehing on tühine. Kui füüsilise isiku asukoht on pikka aega teadmata ja tema kohustused jäävad täitmata, õigused realiseerimata ning vara säilimine satub ohtu, siis kasutatakse füüsilise isiku surnuks tunnistamist. (TSÜS §-d 19-23). Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine. Juriidiline isik võib tekkida kahel viisil: Teatud liiki juriidilise isiku kohtakäiva seaduse alusel (nt aktsiaselts asutatakse äriseadustikus as-i kohta kehtestatud sätete alusel) Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. (Vabariigi Valitsus, Riigikontroll jt.) Juriidilise isiku lõpetamise alused (TSÜS § 39): Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega Isiku, organi või asutuse otsusega, kellel on õigus lõpetada avalik- õiguslik juriidiline isik Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel
· Kui õnnetusjuhtumi tagajärjel (6 kuu ) , siis surma kuupäevaks õnnetuse kuupäev. · Kui saab kohaldada 2 aasta reeglit, siis surmaks on sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemise aeg. · Kui kohaldatakse 5 aastast perioodi, siis...TsÜS §20 (2) kui surma aega ei tea siis surmaks esimese aasta lõpp, mil saadi viimased andmed tema kohta. Kui siiski surnud ei ole, siis on õigus oma vara tagasi saada alusetu rikastumise sätete alusel. Kui surnuks kuulutatu välja ilmub, siis abielu ei taastu. 3.Juriidilised isikud 3.1.Juriidilise isiku mõiste Juriidilise isiku mõiste probleem on jätkuvalt vaieldav. TsÜS §24 Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Juriidilised isikud Korporatiivsed j.i. Sihtasutuse tüüpi j.i.
Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt ELi institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks. Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlamendi (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjoni (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, kes seisab Euroopa ühishuvide eest). Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu
fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel. Eelnõu esimene lugemine peab toimuma Riigikogu täiskogu seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates. Eelnõu esimesel lugemisel toimub eelnõu üldpõhimõtete arutelu. Esimesel lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu. Eelnõu teisel lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Eelnõu kolmandal lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Eelnõu kolmandal lugemisel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus. Pärast seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist kirjutab
käibemaks Käibemaksusumma arvestamisel lähtutakse KMS §s 11 määratud käibe tekkimise päeval kehtivast maksumäärast. Kui käibemaksu arvestamiseks vajalikud andmed on väljendatud välisvaluutas, kohaldatakse KMS § 11 kohaselt määratud päeval kehtivat Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi, v.a kauba impordi puhul. Importimisel määratakse vahetuskurss tolliväärtuse arvutamist reguleerivate ühenduse tolliseadustiku sätete kohaselt (KMS § 29 lg 13). Sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks on kauba võõrandajalt või teenuse osutajalt saadud KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastav arve 28. Füüsilise isiku residendiks olemise tingimused (TuMks prg 6) TuMS § 6 residendi mõiste kaudu määratakse kindlaks isiku majanduslik staatus ja tema maksukohustuse ulatus. Resident on piiramatu maksukohustusega isik, kelle tulude maksustamisel kehtib nn maailmatulu printsiip
haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (§ 11 lg 1). AtSS-s sätestatud sunnivahendit ei rakendata: 1. kohtulahendite täitmise puhul; 2. teenistusliku järelevalve läbiviimisel (AtSS § 2 lg 3); 3. haldusorgani ettekirjutuste täitmisele, millega kohustatakse isikut maksma raha (AtSS § 2 lg 4); 4. kui ettekirjutuse adressaat on riigiasutus (AtSS § 5 lg 1). Pärast haldusakti andmist haldusmenetluses HMS sätete kohaselt ei pruugi haldusorgani poolt taotletav eesmärk veel saavutatud olla. Kui tegu on soodustava haldusaktiga, siis selle andmisele järgnevalt reeglina probleeme ei teki (nt toetuse maksmisel kannab haldusorgan raha lihtsalt isiku pangakontole üle), kuid kui tegu on kohustava ehk koormava haldusaktiga, siis tuleb see isikul ka täita, et saavutada taotletav eesmärk. Võimalikud on kaks varianti: 1. isik täidab kohustuse vabatahtlikult; 2. isik ei täida kohustust:
leiti, et Saksamaa poolt kehtestatud täiendav pensionilisa kogumine on mitmeti diskrimineeriv piirialadel elavate inimeste jaoks ning ka lisaks kodanikele ning välismaalastele, kes otsustavad Saksamaalt minema kolida. (Kohtuasi C-269/07) Kohtuasjas C-269/07 Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Saksamaa Liitvabariigi vahel leidis Euroopa Ühenduste Komisjon ehk hageja, et Saksamaa Liitvabariik on rikkunud oma täiendava vanaduspensioni sätetega mitmeid EÜ artikleid, kuna nende sätete alusel ei maksta piirialade töötajatele täiendavat pensionit juhul kui nad ei ole maksukohuslased ning lisaks nähakse ette, et saadud pensioniraha tuleb tagastada peale maksukohustuse lõppemist ja kogutud raha ei ole lubatud kasutada väljaspool Saksamaad(näiteks ka sealsamas piirialadel väljaspool riiki) asuva kinnisvara ostmiseks. Antud vanaduspensionilisa näol oligi Saksamaal tegemist 2001. aastal sisse viidud täiendava pensioniga, mida otsustati maksta vaid
kehtivast seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3) ja põhiõiguste kaitse kohustusest saadud asja või raha tagastama. 3-3-1-17-04: 1. HKMS § 254 lg-st 2 saab teha ühese järelduse, et halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse korras saadu on tagasinõutav ning tagastamise kohustusele kohaldatakse eraõiguses AR kohta sätestatut. Halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse korras saadu tagastamise kohustuse suhtes kohaldatavate eraõiguse sätete rakendamisel võib aga olla spetsiifilisi jooni (p 16). Heade kommetega ei ole kooskõlas avaliku võimu nõue tagastada halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse korras saadu, kui see on eesmärgipäraselt ära tarvitatud ning rikastumine ei ole märkimisväärne (p 17). 2. VÕS § 1033 alusel saab saadu tagasi nõuda ulatuses, milles saaja hoidis kokku oma kulutusi. Kulutuste kokkuhoidmisega oleks tegemist siis, kui saaja oleks ise teinud vastavad kulutused (p 22). 3
Valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises. Olenevalt asjaoludest võib tegeliku võimu teostamine olla takistatud ka juurde- või väljapääsu sulgemise tõttu. Tehas>värav (teine omanik). Valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises (ka juurde või väljapääs). Riigikohtu otsus nr 3-2-1-54-02 Auto 40000; ostja (hageja) maksis 13000, kasutati ühiselt, siis kostja omistas. Vaidlus pole valduse kaitse sätete, vaid valduse seaduslikkuse üle. AÕS (320 I [kasutusvaldaja teatamiskohustus]) kehtetati. SEMINAR 2 Kaasus 10 A on valduse teenija. Omanik on M. A teenib tema valdust. A kingib kella T'le. Kas omand ja valdus on üle läinud? Valdus üle läinud. Kas oli isik õigustatud asja üle andma? Ei olnud. T poolt välistab omandamise see, et asi on M valdusest läinud välja tema tahte vastaselt §95 lg3. A võõrandas kella kinkelepingu alusel T'le. Selleks et ta kingiks ei olnud M'l soovi
Reaktori soojusvahetussüsteem sarnaneb trummel- aurukatla omaga selles on 4 aurutrumlit ja 8 ringluspumpa; vastavalt sellele on kanalid jaotatud rühmadesse ja alarühmadesse. Reaktori võimsust saab reguleerida 211 juhtvardaga. Grafiitaeglustiga kanaltüüpi keevvesireaktori eelisteks on uraani U-238 intensiivsem muundamine plutooniumiks, soojuskandja toimimine liigsete neutronite neelajana, kaitsesüsteemide sätete tahtliku muutumise ja isegi selle tahtliku väljalülitamise võimalus reaktori talituse ajal. [8] Puuduseks on vesireaktorite korral kasutatava tugeva kaitseümbrise puudumine. [8] Grafiitaeglustiga, kuid süsinikdioksiidsoojuskandjaga reaktorid töötati välja tuumaenergeetika arengu algaastail Suurbritannias ja on seal praegugi kasutusel. Kütusevardatorud on nendes reaktorites magneesiumi sulamist, mistõttu neid nimetatakse magnox-reaktoriteks. Ka nendes
tasakaalustatud osalust kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega ning töötajate ja nende esindajate väljaõpet ning üldisi juhiseid kõnealuste põhimõtete rakendamiseks. Direktiivi kohaldatakse nii avaliku kui erasektori kõikide tegevusvaldkondade suhtes (tööstus, põllumajandus, kaubandus, haldus, teenindus, haridus, kultuur, vaba aeg). Samas, direktiivi kohaldamine ei piira selliste olemasolevate või tulevaste siseriiklike ja ühenduse sätete kohaldamist, mis töötajate tervist ja ohutust tööl paremini kaitsevad. Direktiivi teine jaotus tööandja kohustuste kohta sätestab, et tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. Oma vastutuse piires võtab tööandja kasutusele kõik töötajate ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed, sealhulgas kutsealaste riskide ärahoidmine, teabe ja väljaõppe andmine, korralduse ja vajalike vahendite tagamine.
maksumust. Kohtunik vastas, et need on toimikus, kuid ei näidanud kostjale dokumente. Asja arutamise käigus leidis kohus, et tegemist on mittevastava protsessiosalisega. Kes saavad olla protsessiosalisteks? Kas asja arutamisel rikuti seadust? Protsessiosalisteks saavad olla: 1.Hageja- Aime Koor, nagu õigesti märgitud kaasuses. 2) Kostja-a) Lihatööstus, kellele sõiduk kuulub ja kes vastutab suurema ohu allika valdajana, kuna VÕS kahju sätete alusel loetakse kutsetegevuses töötaja poolt tekitatud kahju ettevõtte tekitatuks- VÕS § 1054. b) kostjaks autojuht Ants Kass-tuleb tõendada, et kahju oli õigusevastane ja Ants Kass oli süüdi- VÕS § 1045 ja 1050 3) iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel, kui nõue esitatakse Lihatööstuse vastu VÕS § 1054 alusel- kolmas isik Ants Kass, kes juhul, kui selgub, et põhjustas liiklusõnnetuse õigusvastaselt ( tervisekahju) ja süüliselt st rikkus tahtlikult
§ 29 lg 13 Käibemaksusumma arvestamisel lähtutakse KMS §s 11 määratud käibe tekkimise päeval kehtivast maksumäärast. Kui käibemaksu arvestamiseks vajalikud andmed on väljendatud välisvaluutas, kohaldatakse KMS § 11 kohaselt määratud päeval kehtivat Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi, v.a kauba impordi puhul. Importimisel määratakse vahetuskurss tolliväärtuse arvutamist reguleerivate ühenduse tolliseadustiku sätete kohaselt. 26. Mis on sisendkäibemaks? §29 lg 3 Sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt: 1) teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks; 2) imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks; 3) ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks;
õigusaktides olla oluliselt erinev.34 Karistusõigus koosneb kaitsvatest õigusnormidest ning selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Seega on kõigis karistusõiguslike õigusaktide eriosa sätetes alati sõnastatud dispositsioon ja sanktsioon.35 Riigiõiguslikes õigusaktides, mis sisaldavad peamiselt regulatiivseid norme ja deklaratiivseid sätteid, on üldjuhul sõnastatud vaid hüpotees ja dispositsioon.36 Eraõiguslikes õigusharudes on õigusaktide sätete sõnastamisel põhirõhk asetatud hüpoteesile ja dispositsioonile.37 Õigusnormi viitavaks esitamiseks nimetatakse seda, kui õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Õigusnormi viitav esitamine võib esineda kahel kujul: 1. Otsesed ehk ebaehtsad viited on viited, mille puhul viidatakse konkreetsele sättele
Aktsiaseltsi juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ning korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist ja kutsub kokku üldkoosoleku. Aktsiaseltsi nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle ja annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. 25. Pankrot ja pankrotimenetlus. Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt EL-i institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks. Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlamendi (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjoni (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, kes seisab Euroopa ühishuvide eest). 4.2 Euroopa Liidu nõukogu ja Euroopa Ülemkogu
Ida-Saksamaa osa majanduse isoleerituse. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. NSV Liit tahtis, et Lääne-Berliin oleks majanduslikult sõltuv Ida-Saksamaast. Seetõttu toimus 24.juuni 1948.aastast kuni 12.mai 1949.aastani Berliini blokaad. See kujutas endast 1945.aastal sõlmitud neljapoolse Potsdami kokkuleppe sätete ilmselget rikkumist. 1948.aasta juunis blokeerisid Nõukogude väed Lääne-Saksamaa poolt tulevad maanteed ning raudtee- ja jõetranspordiliinid. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Õnneks peale lennukite allatulistamise muud
Taotluse korral on deklarandil lubatud muuta tollideklaratsiooni kandeid pärast seda, kui toll on tollideklaratsiooni aktsepteerinud. Muudatus ei tohi tollideklaratsiooni laiendada muudele kaupadele, kui need, mille kohta see algselt tehti. Toll võib lubada või nõuda muudatuste tegemist uue deklaratsiooni esitamisega, mis on mõeldud esialgse deklaratsiooni asendamiseks. Sel juhul on tasumisele kuuluvate tollimaksude määramisel ja kõnesolevat tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamisel arvesse võetav kuupäev esialgse deklaratsooni aktsepteerimise kuupäevaga. Muudatust ei lubata teha, kui seda taotletakse pärast seda, kui toll on: 1) teatanud deklarandile, et ta kavatseb kaupa kontrollida; 2) tuvastanud, et kõnealused andmed on ebaõiged; 3) kauba vabastanud. Toll tunnistab deklarandi taotluse korral juba aktsepteeritud tollideklaratsiooni kehtetuks, kui deklarant tõendab, et kaup deklareeriti kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud
TLS-s esineb erisus, mille järgi ei tohi tööandja töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu, kui see tuleneb andmete puudumisest või valeandmetest töötaja kohta, mille teadasaamiseks tööandjal puudub õigustatud huvi (nt töötaja eraelu); asjaolu, milles tööandja oli eksinud, on tühistamise ajal kaotanud töölepingu jaoks tähenduse. Tühise või tühistatud tehingu alusel saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete järgi. TLS-s on erinorm,mille järgi töölepingu tühistamise korral ei või tööandja ega töötaja nõuda lepingu järgi üleantu või täidetu tagastamist. Töötaja tagastab ainult tööalaseks kasutamiseks saadud töö- ja isikukaitsevahendid. Kui töötaja pettis tööandjat asjaoluga, mis on olulise tähtsusega töötasu määramisel,on tööandjal õigus tagasi nõuda töötajalt see osa töötasust, mida tööandja ei oleks maksnud tegelikke asjaolusid teades.
9.7. Kui uute õigusaktide vastuvõtmise või seadusemuudatuste ja/või paranduste tulemusena rakenduvad uued nõuded ja mõni käesoleva lepingu säte muutub kehtetuks selle vastuolu tõttu jõustunud seadusega, kohustuvad lepingupooled võimalikult lühikese aja jooksul seadusega vastuollu sattunud sätted viima kooskõlla kehtivate seadustega, samas ei mõjuta see käesoleva lepingu ülejäänud sätete ja tingimuste kehtivust. Õigustühiste sätete asendamine legitiimsetega vormistatakse lepingu lisana. 10. Vaidluste ja erimeelsuste lahendamine 10.1. Käesoleva lepingu muutmisest, täiendamisest, täitmisest, lõpetamisest ja lepingutingimuste tõlgendamisest tulenevad erimeelsused püütakse lahendada lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste ja kokkuleppe teel. 10.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse erimeelsused Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt Harju Maakohtus. 11. Muud tingimused 11.1
see paikneb. Alajaama ehitise oluliseks osaks lugemist ei õigusta ka asjaolu, et selle kaudu elektriga varustatavad tarbijad paiknevad samal kinnistul. Ehitise olulise osa määramisel ei saa kinnistut ehitisega samastada. (p 18) Kuna alajaam on üldreeglite järgi vallasasi, ei ole selle valduse väljanõudmise nõude lahendamisel tähendust, kas seda lugeda ka eri ajal eri redaktsioonis kehtinud sätete järgi tehnorajatiseks. Tehnorajatisi reguleerivad sätted laiendasid üldreeglitega võrreldes võimalusi mingi rajatise mittelugemiseks kinnisasja osaks ja tehnorajatise omamiseks lahus kinnisasjast, kus see paikneb. Kui mingi asi on vallasasi juba üldreeglite järgi, ei mõjuta selle tehnorajatiseks lugemine asja õiguslikku seisundit vallas- või kinnisasjana või kinnisasja osana. Rajatise
päevast. Kui isik jäi teadmata kadunuks olukorras, mis on ohtlik elule ja annab eelduse oletada, et hukkus õnnetuse tagajärjel, siis võib isiku surnuks tunnistada 6 kuu möödumisel teadmata kadunuks jäämisest. Sõjategevuses või loodusõnnetuses teadmata kadunuks jäämisel- kui tema elusoleku kohta ei ole andmeid 2 aasta jooksul, arvates sõjategevuse või loodusõnnestuse lõppemisest. Kui juhtub, et on siiski elus- saab alusetu rikastumise sätete alusel vara tagasi nõuda. Surma aeg loetakse eeldatav surma aeg. Kui eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, siis loetakse surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Kui surnuks tunnistatakse loodusõnnetuses või sõja kaduma jäämise tõttu, loetakse surmaajaks sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppemise aeg. Kui kadunuks jäi koos mitu isikut, loetakse nad surnuks ühel ajal
vetoõigust. Peakorter Moskvas. · Eesti Raudteele on kohustuslik nimetatud organisatsiooni määrustik, mille algtekstid ja muudatused publitseeritakse venekeelses väljaandes " ". Näiteid määrustikust Sõltumatute riikide ühenduse liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide vaheline kokkulepe Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) üksikute sätete kohaldamise erisuste kohta (1997) , , , (2001). , (1996). v. UIC Rahvusvaheline Raudteeliit · Asutatud 1922 raudteede ekspluatatsioonitingimuste ühtlustamiseks. 180 liiget (2007), AS Eesti Raudtee liikmelisus taastatud 1992. Peakorter Pariisis. · Tänapäeval eesmärgiks raudteede koostöö arendamine kõigis raudteetranspordi valdkondades Peamine eesmärk: ühtsete tehniliste normide, eeskirjade ja soovituste väljatöötamine
Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt ELi institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks. Euroopa Liidu ajalugu Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse
RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS Olemus – rahvusvahelisi aspekte sisaldavate maksuõiguse normide kogum, mille eesmärgiks on kõrvaldada erinevate jurisdiktsioonide maksuõiguse normide kollisioone, mis põhjustavad topeltmaksustamise…Jagada riikide vahel maksustamisõigust. Rahvusvahelise maksuõiguse allikad: Siseriiklik maksuseadus. MKS, TuMS, KMS Maksulepingud. Muud rahvusvahelised lepingud. Sotsiaalkindlustusalased maksulepingud riikide vahel Rahvusvahelise maksustamise üldpõhimõtted. Nt lepingute tõlgendamine, Viini konventsioon Euroopa Liidu õigusaktid Euroopa kohtulahendid Maksuleping jagab 2 riigi maksustamisõigust. Äriühingu tulumaks dividendilt, äriühing maksab ise. Neto 100 EUR 100 *20 /80 tulumaks 25.- Eesti tulumaksusüsteem soodustab reinvesteerimist. Kapitali eksportimise neturaalsus – krediidi meetod koduriigis CEN. Maksustatakse madalama maksumääraga riigis saadud tulu maks...
määratakse piirkonna omavalitsuse poolt. Ülemkoda jääb saadikute arvult alamkojale alla. Ülemkoja ametiaeg on enamasti pikem kui alamkojal. Parlamendi peamine ülesanne on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. Seaduste algatamise õigus on riigikogu fraktsioonidel, komisjonidel, liikmetel ja Vabariigi Valitsusel. Riigikogu täiskogus võib eelnõu enne lõpphääletamist läbida kuni kolm lugemist ehk esitlust Riigikogu saalis. Lugemistel toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle. Pärast arutelusid ja läbirääkimisi pannakse eelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduse vastuvõtmiseks peab poolt hääletama istungist osavõtjate saadikute enamus, teatud seaduste puhul on nõutav Riigikogu kooseisu häälteenamus(51 poolthäält) Riigikogus vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamisele presidendile. Täidesaatev võim Demokraatlikus riigis teostav valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja
kuulub tema kõrgemate võimu-, valitsemis-, ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suvereniteet on terviklik ja jagamatu”. Selle otsusega algas Eesti suveräänsuse taastamine de facto. 1992. aastal heaks kiidetud põhiseaduse § 1 kohaselt „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu”. Selle ja mitmete teiste sätete pärast peetakse Eesti põhiseadust üheks kõige tugevamat suveräänsust taotleva riigi põhiseaduseks Euroopas. Põhiseaduse assamblee liikmed taotlesid seda täie veendumusega ning neid ei saa süüdistada silmakirjalikkuses. Kuid see ei tähenda, et Eestil kui väikeriigil ei võiks aja jooksul tekkida oma riikluse, julgeoleku ja majanduse huvides vajadus teatud määral oma suveräänsust piirata ning jagada. Suveräänsust ei saa pidada täielikult võõrandamatuks ja aegumatuks
suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist. Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon (Genfi)- pidades tähtsaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni tegevust nimetatud sidemete ja koostöö tugevdamisel, esmajoones õhu saastamise, sealhulgas õhusaasteainete kauglevi vältimiseks, tunnustades Euroopa Majanduskomisjoni osa Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppakti asjaomaste sätete mitmepoolsel kohaldamisel, võttes arvesse Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppakti keskkonnakaitset käsitlevat peatükki, milles kutsutakse tegema koostööd, et kontrollida õhu saastamist, sealhulgas õhusaaste kauglevi ja selle tagajärgi ning töötada välja õhusaasteainete (esialgu vääveldioksiidi ja edaspidi võimaluse korral ka teiste saasteainete) kauglevi seire ja hindamise ulatuslik programm,
Hüpotees: K võib B nõuda rehvide maksumuse hüvitamist 191 lg 2 alusel Eeldused: kehtiv taganemine ja tagasinõue (kas kulutus oli vajalik) 3) Kas Kaupo võib Benilt nõuda rehvide maksumuse hüvitamist? Hüpotees: K võib B nõuda rehvide maksumuse hüvitamist 191 lg 2 alusel Eeldused: kehtiv taganemine, tagasinõue (kas kulutus oli vajalik) Kui kulutus ei ole vajalik (ja 191 lg 2 ei kohaldu) saab alusetu rikastumise sätete alusel nõuda 2 mingitki raha VÕS § 82 lg 7 kohustuse tekkimisest mõistliku aja jooksul muutub kohustus sissenõutavaks. Siis kui kohustus muutub sissenõutavaks ja ära ei maksta on tegemist juba rikkumisega ja intressi asemel võib küsida juba viivist. Mis on mõistlik aeg? 4) Beni nõue kaupo vastu
rikkumise eest. Kalandusvöönd - Kala püütakse nii majandusvööndis kui väljaspool seda. Kui samad varud või nendega seotud liikide varud asuvad kahe või mitme rannikuriigi majandusvööndis, püüavad need riigid otse või alapiirkondlike või piirkondlike organisatsioonide kaudu jõuda kokkuleppele meetmetes, mis on vajalikud varude kaitse ja arendamise koordineerimiseks, piiramata käesoleva osa muude sätete kohaldamist. Kui samad varud või nendega seotud liikide varud asuvad nii majandusvööndis kui ka väljaspool seda ja sellega külgnevas alas, püüavad rannikuriik ja neid varusid külgneval alal püüdvad riigid otse või alapiirkondlike või piirkondlike organisatsioonide kaudu jõuda kokkuleppele meetmetes, mis on vajalikud varude säilitamiseks külgneval alal. Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja sellega külgnev mereala, mille kohta
“ ja „Joonisel 1 on näidatud ...). 16 Viidates tekstis õigusaktidele, mis on olemas viidatud allikate loetelus, kasutatakse õigusakti pealkirja või (järgnevatel viitamistel) pealkirja lühendit. ÄSi (äriseadustiku) kohaselt ... ÄS reguleerib ... Võib viidata ka redaktsiooni kehtimise kuupäevale (12.12.2003 redaktsioon). Õigusaktide sätete nimetused (näiteks „paragrahv“ ja „lõige“) on soovitav välja kir- jutada, kindlasti aga lause alguses. Lause sees tohib kasutada ka lühendeid. Paragrahvis 7 tuuakse ... ORASe §-d 7 ja 13 määravad ... Loetelus olevatele elektroonsetele allikatele viidatakse tavalisel viisil: autor(id) või pealkiri ja aasta (kui see on märgitud). Leheküljenumbritele ei ole soovitav viidata, sest need võivad muutuda sõltuvalt kasutatud lehitsejast ja/või printerist.
mitmepoolne tehing on samuti tühine, v.a, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. AVL-ga saab ette näha vara valitsemise ühe abikaasa poolt. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel varaühisuse lõppemisel (v.a pankrotimenetlus ja täitemenetlus). Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisvara jagamine: asi jagatakse abikaasade vahel reaalosades (eeldab asja jagatavust); asi antakse tervikuna ühele abikaasadest ning kohustatakse teda hüvitama teisele abikaasale viimasele kuuluva osa asja väärtusest rahas; asi müüakse avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele;
äriregistrisse, erakondade registrisse jne) ja lõpeb sealt kustutamisega. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses kehtestatud ajast. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, v.a. neid, mis on omased inimesele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega. Pankroti korral lõpetab juriidiline isik tegevuse pankrotiseaduse sätete alusel. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses kehtestatud ajal. Teovõime on isiku võime oma õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada ja kasutada. Täielik teovõime tekib inimesel täisealiseks saamisega e. Eestis 18-aastasena. Erandina võib selle omandada alaealisena abiellumisel (vähemalt 16-aastasena). Vanuses 7-18 aastat on inimesed piiratud teovõimega. Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib seadusliku esindaja nõudmisel
võõrandamistehingute liikide kohta sätestatut (nt muugi- ja vahetustehing). Tuleb ka rõhutada, et ettevõtte ulemineku sätteid ei kohaldata ettevõtte uleminekule juriidiliste isikute uhinemise, jagunemise või umberkujundamise puhul, samuti kui ettevõtte uleminek toimub seaduse alusel, eelkõige sundtäitmisel või pankrotimenetluses. Siia kuulub ka maksukohustuse uleminek VÕS § 182 järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale ule vastavate asjade uleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste uleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ulevõtmise sätete järgi. Ettevõtte uleandja on kohustatud andma omandajale ule asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. Nii antakse õigused ule nõuete loovutamise regulatsiooni alusel, lepingud antakse ule ettevõtte ülemikemu momendiga ja võlausaldajate nõusolekut selleks vaja ei ole.
on aga see, et seal kus on vaja teostada ühtset EL-i poliitikat, läheb käiku määrus või otsus. Kui on aga vaja midagi harmoniseerida (eriti siseturu alal), läheb reeglina käiku direktiivi vorm. II loengupaar (aine "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid", autor J.Värk, PhD) ----------------- Euroopa Liidu seadusloomemenetlus. Euroopa Liidu õigusaktide tekstitehniline struktuur. Euroopa Liidu kõik õigusaktid on oma põhiolemuselt Rooma lepingu ja teiste asutamislepingute sätete kehtestamise täpsemad normid. Euroopa Liidu (EL) õigusaktid sünnivad protsessis, milles põimuvad 2 teatud mõttes teineteist välistavat seisukohta : 1) eesmärgi ratsionaalne ettevalmistamine 2) vastuolulisi rahvuslikke ja institutsionaalseid huve kajastav läbirääkimiskultuur. Selline põimumine on EL raames tunduvalt ulatuslikum kui rahvusriikide seadusloomes. EL seadusloomemenetluses on ulatuslikeim osa etendada Euroopa Komisjonil (EK)
Lepingu eesmärk Läänemere kaitse. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonile (Helsingi konventsioon) kirjutasid Läänemeremaad alla 1974. aastal ja see jõustus pärast ratifitseerimist 1980. aastal. 9. aprillil 1992 võeti vastu uus, keskkonnakaitselisi ja poliitilisi muutusi arvesse võttev konventsiooni tekst, millega ühines ka Euroopa Ühendus. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris Helsingi konventsiooni 19. aprillil 1995. aastal. Konventsiooni sätete elluviimiseks on konventsioonis esitatud terve rida nõudeid, teiste hulgas ka maal paiknevatest punktreostusallikatest pärineva reostuse vältimiseks. 1992: jaanuaris kirjutas Eesti alla 1974. aastal loodud Läänemere keskkonnakaitse konventsioonile; võeti vastu uus konstitutsioon, mis muuhulgas kohustub kaitsma loodust; aprillis toimus keskkonnaministrite diplomaatiline konverents Helsingis, kus võeti vastu Läänemere keskkonnakaitse deklaratsioon (see avas ka rahalised
pöördutakse 31. Teenistusliku järelevalve olemus ja ülesanded · Vabariigi Valitsuse järelevalvepädevus · Ministri teenistusliku järelevalvepädevus 32. Riigikontrolli staatus ja järelevalvepädevus 33. Õiguskantsleri järelevalvepädevus 34. Kohtu kontroll halduse tegevuse üle. 35. Põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve · Kõrgeim kohus on Riigikohus ehk põhiseaduslikkuse järelvalve kohus · Kontrollib vaid nimetatud sätete kooskõla põhiseadusega Teema 7. Avaliku ja erasektori koostöö alused ja korraldus 36. Avaliku ja erasektori erinevused. Erinevad avaliku ja erasektori koostöö vormid · Erastamise, lepingulise delegeerimise ja partnerluse erinevused ja sarnasused Avaliku ja erasektori erinevused: 17 1. Avalik sektor lähtub poliitikast (avalikust huvist) ja erasektor lähtub turust (kasumimotiiv) 2
o Kohtulik hüpoteek 14. Mis on registerpant? Registerpandi puhul koormatakse vallasasja pandiga selliselt, et panditud asi jääb pantija valdusse ning pant registreeritakse seaduses sätestatud korras. Sellele kohaldatakse hüpoteegi sätteid. 15. Kuidas toimub transpordivahendite pantimine? Pantija ei või võõrandada panditud asja, võlausaldajal aga on müügiõiguse tekkimisel õigus nõuda panditud asja väljaandmist müügiks. Müük toimub käsipandi sätete kohaselt. 16. Mis on kommertspant? Kuidas see seatakse ja kuidas ta lõpeb? Kommertspant on valduseta pandi liik. Pant seatakse ettevõtja kogu vallasvarale või FIEst ettevõtja vallasvarale seaduses märgitud ulatuses, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Ei eelda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega. Kommertspant lõpeb registrist kustutamisega. 17. Mis on õiguste pantimine? 18. Mis on hüpoteek? Kuidas ta tekib ja lõpeb?
korrektne. RHSi maksusäte peaks kaudselt mõjutama kogu ettevõtluskeskkonda täitma oma kohustusi riigi ees vastavalt kehtestatud reeglitele. Obligatoorseteks hankemenetlusest kõrvaldamise alusteks järgmised nõuetele mittevastavused, mis peavad olema tuvastatavad jõustunud kohtuotsuse kaudu: näiteks osalemine kuritegelikus organisatsioonis, korruptsioon, pettus või rahapesu. EL liikmesriikidel on õigus määrata oma siseriiklikus õiguses eelnimetatud sätete rakendamise tingimused, võttes arvesse ühenduse õigust ning nimetatud nõuetest võib erandeid kehtestada vaid möödapääsmatult vajalikes üldistes huvides. a) kes on pankrotis või likvideerimisel, kellele kohus on määranud halduri, kes on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, kes on peatanud äritegevuse või on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogilises olukorras;
Vt lisa VII SEADUSANDLUS 82. Seaduste liigitamine vastuvõtmiseks nõutava häälteenamuse alusel (poolthäälte enamus, kvalifitseeritud häälteenamus, PS § 122 lg 2) Vt PS 83. Seaduseelnõu (SE) menetlemise üldskeem Vt üle 84. õigus juhtivkomisjoni määramise tähtsus, seaduseelnõu lugemist arv, III lugemise eesmärk, muudatusettepanekute esitamise õigus, seletuskirja ja stenogrammi Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi. Kolmandale lugemisele esitatakse seaduseelnõu lõpptekst. Avatakse läbirääkimised, millest saavad osa võtta vaid fraktsioonide esindajad. Peale läbirääkimiste lõpetamist pannakse seaduseelnõu lõpphääletusele. Riigikogu liikmete poolthäälteenamus. Põhiseaduse paragrahvis 104 on loetletud seadused, mille muutmiseks on tarvis Riigikogu
A otsustas seepeale tellida ametliku hindamise, mille kohaselt selgusi tõsiasi, et A korter on tegelikult hoopis 47 m2. A leiab, et olenemata sellest, et korter on tegelikult pisem, soovib ta seal elamist jätkata. Samas soovib ta tekkinud ebaõiglust kuidagi likvideerida. B leiab, et kõik on korras, kuna tema tugines korterit müües ja selle suuruse kohta infot andes kinnistusraamatu andmetele. C soovitab A-l korteri hinda alandada. Palun vastake võlaõigusseaduse üldosa sätete põhjal järgmistele küsimustele: 1) Kas ja kui palju A saaks korteri hinda alandada ning mida selleks teha? 2) Kas B vastuväide on põhjendatud? Vt ka RKTKo 3-2-1-156-11; RKTKo 3-2-1-131-05 Hüpotees(1): A saab korteri hinda alandada VÕS § 112 lg 1 alusel võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise suhtele kohase täitmise väärtusesse. VÕS § 112 lg 1 hinna alandamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv müügileping 2
selleks pädeva organi poolt. Kehtivus lõpeb ajutiste õigusasktide puhul teatud kuupäeva saabumisel. Tähtajatu õigusakti lõpetamiseks võtab selleks pädev organ vastu kas spetsiaalse akti kehtiva õigusakti kehtetuks tunnistamiseks või siis analoogses küsimuses võetakse vastu uus akt ja selle lõpus märgitakse, et uue akti vastuvõtmisega tunnistatakse või loetakse kehtetuks eelmine akt vahest tervikuna, vahest ainult teatud sätete osas. Territoriaalne kehtivuse piirang normatiivakti territoriaalne kehtivus on määratud kindlaks riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Riigi keskvõimu organite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Riigi territoorium, millel kehtivad õigusaktid, määratakse kindlaks omapäraselt. Riigi territooriumi hulka arvatakse (Eksam!) : 1) riigipiiriga piiratu maismaa osa 2) riigi territoriaalveed ja siseveed
1) ei tohi aktsepteerda, kui reservatsioon nullib ära konventsiooni kasu, on põhimõtte vastu; 2) süütum reservatsioon või aktsepteerida, ei pea. Võib tõlgendada, et on lubamau eservatsioon et nullib põhimõtted ära et ei aktsepteerita seda reservatsiooni teinud riiki leppe osalisena. Nende 2 riigi vahel siis mingit leppelist vahekorda ei ole. 8 Reservatsiooniga ei olda nõud, kuid ülejäänud sätete puhul võib olla riik leppe osaliseks. Konfliktse osa suhtes sätes kustub ära nende kahe riigi suhtes, lihtsalt tühi koht jääb. VLK artikkel 19-23 A B C D I 5(2) + X II 9 X + A-B kehtib parandusega A-C 5(2) tühi koht, muus osas kehtib A-D tühine, ei kehti Nende omavahel leping muidu kehtib (B, C, D)
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Taavi Käärid NARKOKURITEGUDE KOHTULAHENDITE JA SEADUSLOOME ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Marianne Paimre Tallinn 2010 Sissejuhatus Narkootikumidega seotud süüteod on kehtivas karistusseadustikus XII peatükis, rahvatervisevastaste süütegude alla. Seadusandja on siinkohal väga oskuslikult ja ka põhjendatult liigitanud selle kui rahva, ja ka tegelikkuses ühiskonna, füüsilist kui ka mentaalset tervist kahjustava süüteona. Tegu on siis üldiselt inimese närvisüsteemi stimuleeriva ainega, mille tarvitamine mõjub uimastavalt ning lõppkokkuvõttes põhjustab sõltuvust, mis tihtipeale ilma vajaliku abi saamata lõppeb tarvitajale fataalselt ületoosiga. Samuti ulatuvad narkootilise...
· Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel, ja see omakorda võib viia hüvitise väljamõistmiseni tööandjalt. Õige lepingu liigi valiku eest vastutab tööandja. Kui poolte vahel tekib teenuse osutamise käigus või ka pärast selle lõppu eriarvamus selle üle, kas poolte suhtele laieneb töölepingu seaduse regulatsioon või mitte, peab väidetav tööandja olema valmis tõendama, et
8b, sh kodanikualgatus, mis võimaldab vähemalt miljonil mitmest liikmesriigist pärineval Euroopa Liidu kodanikul teha komisjonile õigusakti kehtestamise ettepanek). • Euroopa Liidu lepingus sätestatakse liikmesriikide parlamentide roll (art 8c), sh riikide parlamentide õigus saada kõigilt Euroopa Liidu institutsioonidelt Euroopa Liidu õigusaktide eelnõusid ning hinnata nende kooskõla subsidiaarsuse põhimõttega. • Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku muutvate sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus Euroopa Parlamendi rolli suurenemine. Kas need on edukad olnud? 40. Mis on Euroskeptitsism? Euroskeptitsism on kriitiline suhtumine ELi ja vastumeelsus Euroopa tiheda integratsiooni suhtes. Seda esineb nii parem- kui vasakpoolsete poliitiliste jõudude hulgas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
