põrandaga ning küpressikoorest viilkatusega, mida toetasid ümmargused postid. Rüütlikultuur Provintsieliidi mõju kasv viis 12. sajandi lõpul sogunaadi suurfeodaalide sõjalise valitsuse kehtestamisele. Ilmalik võim koondus soguni kätte, keiser säilitas vaid shinoto usujuhi positsiooni. Provintsides võimutsesid vana jaapani aristokraatiat esindavad ülikud, kes tuginesid oma sõjalisele kaaskonnale samuraidele. Samuraide elu ja tegevust sätestas range aukoodeks bushido (,,sõjamehe tee"). Samuraid pidid armastama ja kaitsma kodumaad ning oma isandat, kelle vasallid nad olid, austama keisrit ja esivanemaid, õppima ning ennast füüsiliselt arendama, saavutama täieliku enesevalitsemise ja surmapõlguse. Kui samurai sõdima läks pidi ta unustama oma kodu, perekonna ning isikliku elu. Samurai sooritas seppuku (harakiri) vürsti surma korral. Tema au nõudis talt seda.
moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. *Tsunft- ühe või mitme lähedase käsitöö eriala meistreid ühendav organisatsioon. *Gild- tsunftide katusorganisatsioon, mille eesotsas oli oldermann; näiteks Kanuti gild ühendas sakslastest käsitöömeistreid, Oleviste gild eestlastest käsitöölisi, Toomgild Toompea käsitöölisi. *Skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri, mis sätestas tootmise ja turustamise, meistriks saamise ning tsunfti sisekorrareeglid. 15 9. EESTI KESKAEG: KIRIK JA KULTUUR, lk 138-143, 162-167 *Keskaegne kultuurielu põhines Katolikul usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Ladina keeles töötas kirik ja ladina keeles suheldi. Ladina keelt kasutasid valitsejad, diplomaadid ja kaupmehed.
Prantsusmaa otsustas sõjaliselt sekkuda. 1792- algavad revolutsioonisõjad. „Isamaa on ohus“. Üleskutse mõjul läksid tuhanded vabatahtlikud väkke. Marsi käigus tekkis hümn. 1793- revolutsioonisõdadest saavad vallutussõjad. Luuakse Prantsusmaa vastane koalitsioon: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland jt. Prantsusmaal võeti vastu üldine sõjaväekohustus. NAPOLEON 1804-1814 Napoleoni ajajärk/keisriaaeg Tsiviilkoodeks ehk Napoleoni koodeks sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 1805 dets - Austerlitzi lahing- Prantsusmaa võidab, Inglise armee saab lüüa. 1805- Trafalgari merelahing- Prantsusmaa vs Inglismaa, Inglismaa võidab (admiral oli Horatio Nelson) 1806- kontinentaalblokaad 1807- Tilsiti rahu 24 juuni 1812 läks Napoleon Venemaale. Borodino lahing, Prantsusmaa võidab ja jõuab Moskvasse 1815-Waterloo lahing, Napoleoni viimane lahing. VIINI KONGRESS 1814-1815
01.139 27.01.2006 Bütsantsi ajani.17 Anacreoni loomingu näidis ja tõlge inglise keelde vt Lisa 2. Pindaros (518? -483 a eKr) üldiselt aktsepteeritud suurima kreeka lüürilise poeedina. Sündinud Boiootias, elas ta põhiliselt Teebas. Reisis palju, viibides Ateenas, Sitsiilias Hiero I õukonnas Sürakuusas ja ka Acragases. Põhiliselt kirjutas koorilüürikat, sätestas standardi võidulaulule epiniikionile. Tema töödest on säilinud 45 oodi, olles üheks suurimaks koguks ühe autori teostest Vana-Kreeka ajast. Neid fragmente on erakordselt palju, mõned neist ka eriti tuntud. Epiniikion tähistab võitu spordimängudel: 14 Olümpia oodi, 12 Püüti oodi, 11 Nemea oodi ja 8 Istmose oodi. Kõik kirjutatud laulmiseks võidurongkäigul võitjale tagasipöördumisel tema kodulinna. Väljapaistev
Eesti tõrjus kõik taolised ettepanekud, oletades õigesti, et pakutavast abist võib kergesti saada sõjaline okupatsioon. Keeruliseks muutunud olukord tekitas taas Balti riikides huvi vahepeal varjusurma langenud Balti liidu vastu. Septembris 1934 sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti , Läti ja Leedu vahel, mis sai niinimetatud Balti Antandi aluseks. Leping nägi ette kolme riigi tihedat välispoliitilist koostööd ja sätestas välisministrite regulaarsed kohtumised, kuid julgeoleku tagamise seisukohalt polnud sellel tähtsust. 1938. aastal deklameerisid Eesti, Läti ja Leedu, et ei loe endale kohustuslikuks Rahvasteliidu pakti artikleid, mis rääkisid liikmesriikide ühissanktsioonidest agressorite vastu. Seda sammu käsitleti kui neutraliteedipoliitikat, mis aitavat vältida sõda Balti regioonis. Paraku polnud ükski demokraatlik riik valmis Baltimaade erapooletust garanteerima, selleta aga ei
riigile või kohalikule omavalitsusele jääb pärast erastamist vähemusosalus, võib erastamise ostu- müügilepingus ette näha kohustuse viia aktsiaseltsi põhikirja sisse muudetud, mille kohaselt vajab nõukogu või üldkoosoleku otsus vastuvõtmiseks konsensust. Täiendus andis riigile ja kohalikule omavalitsusele õiguse ka enda vähemusosaluse korral enda vähemusosaluse korral panna veto aktsiaseltsi nõukogu ja üldkoosoleku otsusele, lisaks sätestas seaduseelnõu, et vetoõiguse omanik saab konsensust nõudvates küsimustes vastu hääletada üksnes juhul, kui otsuse vastuvõtmise võib kaasa tuua õigusaktide rikkumise või avaliku huvi olulise kahjustamise. (8) 14 1.6 Ericssoni ja Google aktsiahindade võrdlus Google 875,00
Guthrum nõustus vastu võtma ristiusu, palus Alfredi oma ristiisaks. Lepingud: Viikingitega sõlmiti leping, et Wessex jääb sõltumatuks. East- Anglia jäi viikingitele, Guthrum jäi seal isegi kuningaks. Rahuleping aga ei jäänud jõusse. Alfred kogus kokku suure sõjaväe ja hakkas rajama Londiniumi kohale Londoni asulat. Alfred oli jällegi tugevam ning sõlmiti uus leping (ei teata aastat, u 885-890) – leping on ka säilinud. Leping sätestas et taanlaste ala aktsepteeriti (Danelaw alad). Alfredile Wessex ja Mercia. Alfred Suure reformid - anglosaksi keele levik ladina keele asemel. Hakati välja andma anglosaksikeelseid seadusi, testamente ja muid dokumente. Andis välja ka raha. Aethelstani edu Suurbritannia ühendamisel (937. a võit). Alfredi poeg. Hakkas ühendama alates 897, kõigepealt North-Ambria ja York. 937 otsustav lahing, kus ta lõi puruks viikingite ja teiste hõimude sõjaväe
eesti nsv tsiviilkoodeks. Ei ole kohustuskke järjekorda. Me tõlkeme nii nagu on vaja. !! üld ja erisätte tõlgendamismeetod - vajalik siis kui kaks normi räägivad sama asja kui meil on kaks sama olukorda, siis rakendame erisätet. Üld- ja erisätte tõlgendamine üldsäte on üldine, erisäte (kindlate asjade kohta) on täpsem tõlgendamine; vajalik siis, kui kaks normi räägivad sama asja. Kui on kaks sama olukorda, siis kohandatakse erisätet. Par 10 sätestas isikuid, par 7 sätestas alla 7 aastase tehinguid erisäte. Erinorm on kitsam. Analoogia, tuleb kõne alla siis, kui ei ole sätet, mida tõlgendada. Kohandatakse õiguse üldist mõtet. Riigi puhul kohandatakse välisriikide õigust. ! Riigikohtulahend Abstraktsiooni printsiip kohustav ja käsutustehingu pinguslik ääristamine tuleb eristada võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku tehingut , kui me ei hoia neid lahus. Paragrahv 6, lg 3 ja 4.
Inglasi ärritas see, et ta astus katoliku usku. Oldi täielikult katoliikluse vastu ning 1688. kuulutas parlament trooni vakantseks ning pakkus seda Oranje Willemile. Parlament esitas valimiskapitualtsioonina õiguste deklaratsiooni, mille allkirjastamisele järgnes kuningapaari kroonimine. James II veretu kukutamine ja Oranje Willemi võimuletulek on Inglismaa ajalukku kinnistunud kui kuulsa revolutsioonina. Bill of Rights- deklaratsioon sätestas saadikute sõnavabaduse ja nende vaba valimise. Kõigile kuningate alamatele anti petitsiooniõigus. Kõik seadusandlikud aktid vajasid parlamendi mõlema koja kinnitust, eriti maksuseadused ja sõjaväe kokkukutsumine. Friedrich I kroonimine Preisimaa kuningaks- Suure kuurvürsti poeg Friedrich III kroonis end 1701. aastal Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks. Et Saksamaal ei
ülesande täitmiseks. Nt EK otsus 06.04.2009 Europoli asutamise kohta, mille alusel võivad liikmesriigid isikuandmeid Europolile edastada. Andmekaitset reguleerivad rahvusvahelised ja kohalikud instrumendid Andmekaitse arenes välja privaatsusõigusest. Andmekaitse tänapäevases mõttes tekkis siis, kui eelmise sajandi 70-ndatel muutus isikuandmete automatiseeritud töötlemine nii laialdaseks, et seadusandliku baasi loomist ei olnud võimalik enam edasi lükata. 1983 sätestas Saksamaa Föderaalne Konstitutsiooni kohus reegli, mille kohaselt on igal isikul vastavalt Saksa põhiseadusele õigus otsustada enda isikuandmete avaldamise üle. Lahendi kohaselt saab informatsioonilist enesemääratlusõigust piirata üksnes juhul, kui seda nõuab avalik huvi. Andmekaitse raamnormid Euroopas Kodifitseeritud Euroopa andmekaitse lähtepunkt on inimõiguse konventsiooni artikkel 8, mis sätestab isiku õiguse eraelu puutumatusele.
juunil 1919 võttis vastu Eesti Vabariigi valitsemise asjutise korra. See oli järjekordseks väga tähtsaks õigusaktiks, nö eelkonstitutsiooniks. · Esimene Eesti Vabariigi põhiseadus 15.juuni 1920 asutava kogu poolt. Avaldamine 9. Juulil Riigiteatajas. Esimene põhiseadus jõustus 21.dets 1920. Seda võib iseloomustada kui demokraatlikku rahvusliku õiguskora tippakti, kus esikohal on idee alusel õigusriik. See põhiseadus realiseeris võimude lahususe idee, sätestas isikute põhiõiguste süsteemi. ,,Eesti kodanikkude põhiõigustest". Vähemuste kaitse. Riigi rahva käsitlus riigi rahvast käsitleti riigiorganina, rõhutades sellega rahvast kui avaliku võimu kandjat. Rahvahääletused, rahvaalgatused ja riigikogu valimised. Rahvaalgatusi meil nüüd veel ei ole. Jääkeldri protsess Ilvese eestvõtmisel. Praegu menetletaksegi rahvaalgatust. See oli kunagi ja ilmselt tuleb ka tagasi.
17. saj. usuliikumine rahva sekka, Sveitsi mõjul puritaanide liikumine: vastuvõetamatu kiriku piiskoplik struktuur, kuninga roll kirikupeana, taunisid usulist pealiskaudsust, eesmärgiks seadusega kehtestada range usul põhinev distsipliin ning koguduse sõltumatus piiskopist. Osad põgenesid Hollandisse, seal kujunes välja baptism (täiskasvanute ristimine) Püüti Inglm taasatda ühtset kirikut, jne.1689 Inglm Oranje Vilhelm, kes kuulutas välja tolerantsuseseaduse, mis sätestas südametunnistuse- ja usuvabaduse. So seadusega kinnitatud usulise sallivuse algus Euroopas. Jesuiidid. 1534 hispaania ohvitser Ignatius Loyola asutas Jesuiitide Seltsi. Eesmärgiks: võidelda katoliikliku usu ja kiriku autoriteedi eest, misjonitöö. Ei eraldunud muust maailmast ega kandud mungarüüd. Misjonitöö Hiinas ja Indias, Lõuna-Ameerikas. Pärtliöö. Kartus hugenottide mõju kasvu kuningakojas: Navarra Henry (hug) ja printsess Margot' (kat), tapeti ca 2000. Kirik. 14. saj
Arhiivinduse aine kitsas ja lai mõiste, arhiiviasutuse põhifunktsioonid. Laiemas mõttes tähistab suurt hulka teadusi (või abiteadusi), mis tänasel päeval kujutavad eraldi valdkondi nt arheograafia (publitseerimine), diplomaatika (ürikuteadus), allikakriitika on saanud ajalooteaduse vundamendiks, jne. Arhiivindus kitsamalt on: * arhiivi organisatsioon ja juhtimine * kogumine e komplekteerimine * hindamine e ekspertiis * korrastamine, kirjeldamine * koolitus * säilitamine * kasutamine jne. arhiiviasutuse põhifunktsioonid: · Säilitamine · Konserveerimine · Restaureerimine · ennistamine · Rekonstrueerimine · Taastamine (rehabilitation, revival) · Kaitsmine · Uuendamine (renewal) · Päästmine · Remontimine Arhiivikorralduse kujunemislugu: pertinentsiprintsiip, Rammingeni süsteem, Baldassare Bonifacio, territoriaalsene pertinentsiprintsiip, Georg Aebbtlin, Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel. Arhiivi korrald...
Saab küll sest sõja alguses sõdisid eestlased erinevatel pooletel, kui samas sõja lõpus tulid punaste poolelt eestlased üle valgete poolele. Kes toetasid meid sõjas Nõukogude Venemaaga? Soome vabatahtlikud, Usa, Suur Britannia, Rootsi, Taani Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele? Sest loodetud heast ideoloogiast kujunes veriseim Miks võitsid Eesti väed tunduvalt paremini treenitud Landeswehr-i? Paremini motiveeritud ning soov kätte maksta Mida sätestas tartu rahu? Venemaa igaveseks kõikidest õigustest Eestile. Venemaa tunnistas de jure Eesti Vabariiki. Eesti töörahva kommuun - Juhtisid Moskva marionetid Läti kütid - Lätlased kes tulid eestisse punaste poolel Julius Kuperjanov - Eesti hulljulge väejuht Rüdiger von der Goltz - Rauddiviisi kindral ja juhtis Saksa vabatahtlikke Võnnu lahing - Lahing ku purustati sakslased I maailmasõja lõpp ja maailm kahe maailmasõja vahel 1919 -1939
Samas aga saab sundosa Parenteelsüsteemi eeliseks on tema loogilisus, järjekindlus, loomulikkus, ta moodustab selge ja pärimisest rääkida vaid testamendijärgse või lepingujärgse pärimise korral, kui pärandaja on jätnud kindla järjekorra. Tema puudusena on välja toodud näiteks see, et näiteks küllalt kauged oma seadusjärgsed pärijad täielikult pärija positsioonist ilma. Nimelt sätestas vana pärimisseadus, et külgsugulased - pärandaja õe-venna lapsed kõrvaldavad pärimiselt pärandaja vanavanemad, kes on 11
- Ajalooline tõlgendamine lähtub ajaloolise seadusandja tahtest, ajalooliselt tõlgendatakse eelkõige ajaloolisi õigusallikaid , sotsialistlikud organisatsioonid nt eesti nsv tsiviilkoodeks - Üld- ja erisätte tõlgendamine üldsäte on üldine, erisäte (kindlate asjade kohta) on täpsem tõlgendamine; vajalik siis, kui kaks normi räägivad sama asja. Kui on kaks sama olukorda, siis kohandatakse erisätet. Par 10 sätestas isikuid, par 7 sätestas alla 7 aastase tehinguid - erisäte Analoogia, tuleb kõne alla siis, kui ei ole sätet, mida tõlgendada. Kohandatakse õiguse üldist mõtet. Riigi puhul kohandatakse välisriikide õigust. ! Riigikohtulahendid Abstraktsiooni printsiip tuleb eristada võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku tehingut , kui me ei hoia neid lahus par. 6, lg 3 ja 4. Kui keegi saab pärandi, läheb omandiõigus uuele omanikule üle. Omandiõiguse üleminekul on tegemist kahe tehinguga
ühiskonda kommunistliku partei võimu all hoida. Kaardid lk. 80 IV EESTI VABARIIK (EESTI AJALUGU II) Demokraatlik Eesti. (ptk.30) Sisepoliitiline areng · Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega. · Põhiseaduse koostamiseks astus 23.aprillil 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu, kes võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.juuni 1920. · Põhiseadus sätestas ka kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. · Kõrgeimaks võimukandjaks rahvas,kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. · Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100-liikmeline), täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus
Seadused pidid olema kuningast aga ülimuslikumad ning seadusandlikuks võimuks pidi järgnevalt saama Seadusandlik Kogu ehk Legislatiiv (Assemblée nationale législative), mille valimistel ei pidanud aga osalema mitte kõik Prantsusmaa kodanikud, vaid ainult need, kellel oli vastav varanduslik tsensus ning kes ei töötanud kellegi teenistuses. Nii jagati kodanikkond "aktiivseteks" ja "passiivseteks". Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis sätestas inimeste põhivabadused (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud vabadused) ning võrdsuse seaduste ees. Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. Prantsusmaa Seadusandliku Kogu tegevuse ning vabariigi väljakuulutamise ajal
Uue ajastu kuulutamiseks korraldas Mussolini oma jüngritega Rooma tänavatel paraadi. 2.3 Üleminekuperiood 1922-1924 Ajutises valitsuses oli Mussolinil peale peaministriameti juhtida ka sise- ja välisministeeriumid. Kuna ta kartis, et tänu vähemusele parlamendis võidakse ta varsti kohalt maha võtta, hakkas ta mõtlema selle, kuidas saavutada fasistidele enamus. 1923. aastal õnnestus tal parlamendis läbi suruda Acerbo valimisseadus, mis sätestas, et partei või parteide blokk, kes kogub vähemalt 25% hääli, saab parlamendis automaatselt kahekolmandikulise enamuse ja moodustab valitsus. Fasistide võimuletulekule aitasid kaasa vastuhääletajate ähvardamine, paljude seni toetatud poliitikute ületulek fasistide poolele ning vasakpoolsete parteide lagunemine. Ühe vasakpoolse partei juht Matteotti nimetas valimistulemusi vägivalla tõttu võltsituks.
17.saj 1603-Inglismaast saab Suurbritannia ja võimule saab uus dünastia(Stuartid 1712) 1613-Venemaal saab võimule Romanovite dünastia. 1589-Prantsusmaal tulevad võimule Bourbonid. 1618-1648-30.aastane sõda, euroopas hakkavad domineerima Prantsusmaa ja Rootsi. 1642-1649-Inglise kodusõda, võimule saab parlament eesotsas Cromwelliga. 1660-Stuartite restauratsioon. 1689-Mõnus revolutsioon, parlamentarismi sünd. Õiguste akt, mis sätestas parlamendi õigused. 1)kuningas ei tohi parlamenti laiali saata. 2) kuningas ei saa seadustele vetot panna. 3) maksud on ainult parlamendi pädevuses. 18.saj-valgustusfilosoofia Valgustatud valitsejad: Preisimaal-Friedrich II 1740-1786 Austrias-Maria Theresia 1740-1780, Joseph II 1780-1790 Venemaal-Katariina II 1762-1796 Valgustatud valitsejad leiavad, et nende ülesandeks on teenida riiki ja rahvast. 1700-1721-Põhjasõda, Rootsi kaotas suurriigi staatuse, Eesti liideti Venemaaga.
võimalus. 3. PÕHISEADUSE MUUTMINE LÄBI AEGADE 3.1. Muutmise võimalused 1920. ka 1933. a põhiseadustes Formaaljuriidiliselt on 1933. aasta referendumil vastu võetud põhiseaduse näol tegemist 1920. aasta põhiseaduse täiendustega, kus põhiseaduse 89-st paragrahvist muudeti 30 ning 2/3 põhiseadusest jäi endiselt kehtima. Seepärast kattuvad ka põhiseaduse muutmist käsitlevate paragrahvide numbrid. Paragrahv 87 sätestas, et põhiseaduse muutmise algatamise õigus on nii rahval rahvaalgatuse korras kui ka Riigikogul harilikus korras. Paragrahvi 88 kohaselt otsustati mõlemal eelnimetatud viisil algatatud eelnõu vastuvõtmine rahvahääletusel. Põhiseaduse muutmise eelnõust tuli rahvale teada anda vähemalt kolm kuud enne rahvahääletuse päeva . 3.2. Muutused 1938. aasta põhiseaduses 1938. aasta põhiseadus nägi põhiseaduse muutmiseks ette küllaltki keerulise protseduuri.
17/09/1991 Eesti Vabariik võetakse ÜRO-sse EMS ja ERSP seadsid eesmärgiks riikliku iseseisvuse; RR liiduleping ja ,,konföderatsioon"; IL ja TKÜN endise korra säilimise. NSVLi keskvõimud võtsid suuna konstitutsiooni muutmisele, mis oleks välistanud liidulepingud. ENSV Ülemnõukogu ennetas seda ja 16. novembril 1988 võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, mis sätestas ENSV seaduste ülimuslikkust üleliiduliste üle. NSVL keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 1989 jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keel riigikeeleks. Mõne aja möödudes kuulutati 24 veebruar iseseisvuspäevaks. 1989 aasta alul sai alguse kodanike komiteede liikumine, mis seadis eesmärgiks Eesti iseseisvuse taastamise juriidilise järjepidevuse alusel.
organisatsioonile endale, mh selle eraldi loodud organile, nii nagu seda on advokaatide puhul tehtud Eestis. Advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid eksamineerib advokatuuri kutsesobivus- komisjon. Samuti teeb komisjon sobivustesti välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta ning hindab perioodiliselt või juhatuse ülesandel advokaatide kutsesobivust. 2011. aasta jaanuari lõpus valminud Riigi- kogu otsuse eelnõu „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ punkt 23 sätestas: „Et saavutada kindlust juristide hariduse kvaliteedis, suurendada inimeste liikuvust õiguselukutsete vahel ning eri haridustaustaga juristide omavahelist erialast usaldust, tuleb 2011. aasta lõpuks valmistada ette ja esitada Riigikogule õiguselukutsetele (kohtunikud, advokaadid, prokurörid, notarid, kohtunikuabid ja kohtutäiturid) ühtse juristieksami kehtestamiseks vajalikud seadusemuudatused.“*36 Advokatuuri hinnangul puudus ja puu-
Barbarossa,vahemere idaosa muutus os-te sisemereks. Edasised sultanid jäid kättevõidetud eduhoidjateks. Väiksemaid kordaminekuid siiski oli, nt: suudeti 1669 enda valdusse võtta Kreeta saar. Võtmepositsiooniks oleva Malta piiramine ebaõnnestus (1584). Os riigi lagunemisprotsessi tõi ilmsiks 1683 aastal. Viini piiramine ebaõnnestumise järel, kaotati Austriale 1686 Buda lahing, 1687 Mohacsi lahing. 1699 Karlowitzi rahu sätestas osmanite jaoks esimest territoriaalset kaotust – loobuda tuli Ungarist (Os hiilgeperioodi lõpp) 3) langusperiood 1699 – 1922 – valitses 15 sultanit. Võib tinglikult jagada kaheks: a) 1699 – 1826 reformide eelne periood Venemaa oli Os. Suurimaks kimbutajaks. Küc,ük Kaynarca lepiguga tuli osmanitel tunnustada Venemaad Os imp-s elavate kristlaste huvide kaitsjana. Lisaks pidid rahulepingu
teguriga. Hübridiseerumine võib saada suur- konnakotkale juba lähiajal saatuslikuks, kuna Eesti aladel on suuri- konnakotkaid vähe ja väike- konnakotkaste arvukus umbes 90 korda suurem. Hübridiseerumine on ainult Euroopa probleem, kuna ida- Euroopas kattuvad suure- ja väikse- konnakotka areaalid ja mujal Euraasias väike- konnakotkaid ei pesitse (Keskkonnaministeerium. s.a.). 3. Kaitse korraldamine Kaitse tegevuskava aastatel 2006- 2010 sätestas kaitse põhieesmärgina suur- konnakotka säilitamise looduslikus keskkonnas elava liigina. Kaitsekorralduse üks eesmärkidest on suur- konnakotka säilimine Eesti areaalis vähemalt 20-30 pesitsusterritooriumi tasemel. Eel nimetatud eesmärk on veel täitmata. Teadaolevate pesitsusterritooriumite arvukus on langenud aastatel 2006- 2010 5-10 paarile. Üheks kaitsekorralduse eesmärgiks oli liigi arvukuse langustrendi peatamine, inimhäirimise eemaldamine
Taani ajaloo üheks saamatumaks kuningaks. Ta pantis enamiku Taani alades sakslastele ja rootslastele ning kui ta 1332 suri, ei määratut uut kuningat, sest polnud enam mida valitseda. Seega interregnumi ajal Taani kuningriiki ei eksisteerinud. Olukord muutus kui 1340 aastal naasis kodumaale siiani pagenduses olnud Kristoferi poeg, kellest sai hiljem Valdemar IV STRALSUNDI RAHU: 1370 lõpetas Hansa Liit võiduka Taani-vastase sõja. Rahu sätestas, et hansakaupmehed said Taanis vaba kauplemisõiguse ning Hansa poliitikud said koguni kaasarääkimisõiguse Taani kuningate valimistel. Et nende tingimuste täitmist tagada, hoidis Hansa enda käes nelja Skane kindlust ning kogus 15 aasta jooksul ¾ maksudest. ROOTSI JA KALMARI UNIOON 15. SAJANDIL: kohe pärast Margarete surma 1412. Ilmnesid Kalmari uniooni nõrkused. Kriitiliseks muutus olukord Rootsis, kus paljudes valdkondades olid võimu haaranud taanlased
võimuvõitlus ja nende jõudude omavaheline tasakaal. Retsessini (maapäeva otsuseni) jõudmine oli keerukas protsess, mida piiras saadikute mandaatide piiratus ning konsensuse nõue. Puudus ka täidesaatev võim, mis oleks otsuste täitsmist kontrollinud. 1435 aastal valgas sõlmitud leping oli esimene, kus figureerisid kõik seisused oma maahärrade kõrval. Leping sõlmiti kuueks aastaks, garanteerimaks rahu ja kõiki osapoolte seniste privileegide puutumatust. Valga leping sätestas vastastikuste tüliküsimuste lahendamise korra ning üksmeelse otsustamise nõude sõja ja rahu küsimustes. Maapäevad teoimusid enamasti keset liivimaad paiknenud keskustes nagu valga alev või volmari linn, mis kõigele lisaks ei olnud ühegi liivimaa maahärra residentsiks, seega mingis mõttes neutraalsel pinnal. Maapäeva kutsusid kokku nii Riia peapiiskop kui ka ordumeister. Kogunenud seisused pidasid
Ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud leping oleks tühine. Ei esine puudusi esindusõiguses, teovõimes, tehing pole näilik ega vastuolus hea usu põhimõttega või avaliku korraga. Ei nähtu, et leping oleks ka tühistatav. Ei esine esindaja kohustuse rikkumist, leping ei ole sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla kasutamise tõttu. 2. M täidis on täitnud oma kohustust mittekohaselt, sest poolte vahel sõlmitud müügilepingu punkt 5.5. sätestas, et hiljemalt 1.maiks pidi M hankima elamule kasutusloa ja O-le üle andma seda tõendava dokumentatsiooni. 1.juuliks polnud siiamaani M kohustus täidetud. VÕS § 217 lg 1 p 1 järgi asi ei vasta lepingutingimustele siis, kui asjal pole kokkulepitud omadusi. Käesoleval juhul oli poolte vahel sõlmitud kokkulepe, et hiljem ehk 1.mail O saab endale kasutusloa ning tõendava dokumentatsiooni edaspidiseks elamiseks, kuid seda ei juhtunud. Ehk kinnisasjal
kriminaalõiguse, osaliselt ka kiriku- ja protsessiõiguse olulisemaid instituute (nn. vanad seadused). Allikasse olid lisatud ka Makedoonia dünastia enda seadusi (nn. uued seadused). Taoline lähenemine ja valik võimaldas säilitada järjepidevust, kohandades ühtlasi norme muutunud oludele. Seega taas stabiilsuse ja dünaamilisuse vahekord. Epanagog 884-886 ilmus patriarh Photios,e (Fotias) juhtimisel koostatud peamiselt avaliku õiguse valdkonda reguleeriv Epanagog. Allikas sätestas keisri võimu kiriku ja patriarhi suhtes, andes viimasele samas õiguse keisri seadusi täiendada. Antud kogumik on aluseks hilisemale kirikuõiguse arengule idakirikus. Basilica 889 jõustus uus seaduste kogu Basilica, mis oli Bütsantsi viimane kodifikatsioon. Ta muutus ainsaks õiguse allikaks alates 12. sajandist. Kogumiku lähtekohaks oli CIC, kuid võrreldes viimasega oli Basilica kreekakeelne ja teistsuguse struktuuriga
Euroopas ei võinud Venemaa oma vallutuste püsivuses kindel olla. Seetõttu oli Vene võimule tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal resitutsioonidega, ( Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele). Mõisatega koos sai mõisnik tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjajamine ja tollipiir. 1730.-40 aastatel koostati aadlimatriklid (rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad). Üksnes immatikuleeritud (aadlinimekirja kantud) aadlikud omasid Eestis- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi
a. Paavst valitakse Rooma piiskopkonna kardinalide seast 3. Tugevndada paavsti vaimuliku võimu Euroopas. See tekitas investituuritülid. See tähendas, et paavst nõudis, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist ja see tähendab, et vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnistuste väljaandmist ehk, et riik ei paneks vaimulikke ametisse vaid seda saab teha ainult paavst. Need nõuded sätestas paavst Gregorius VII aastal 1075 paavsti diktaadiga. a. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise 1122 kehtestatud Wormsi konkordaadiga lõpetati ametlikult investituuri tülid ja see tähendas, et keiser pidi edaspidi sõltuma kirikust. Ristisõjad Põhjused 1. Katoliku kiriku pühasõja doktriin. See tähendab, et katolik kirik kogu maailmas peab pühasõda oma usu nimel
1820ndatel pidas mõna aasta vastu Otto Wilhelm Masingu "Maarahwa Näddala-Leht", sajandi keskel aga üritas Kreutzwald välja anda populaarteadusliku ajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Need katsed olid ilmselgelt ajast veidi ees ja surid seeõttu välja. Arenes ka kirjakeel. Juba Rosenplänteri "Beiträgedes" propageeris uut kirjaviisi, kuid pöördeliseks kujunes Kuusalu pastori Eduard Ahrensi poolt koostatud ja 1843.a avaldatud grammatika, mis sätestas muu hulgas some eeskujul koostatud õigekirjareegleid, mida järgib ka meie tänane õigekiri: mitte "suhr" vaid "suur", mitte "karro" vaid "karu" jne. Masing omalt poolt kinkis eestlastele õ-tähe. Ühtlasi arenes lugejaskond, seda nii arvuliselt kui nõudmistelt. 18.saj lõpuks oli rajatud juba küllaltki tihe koolivõrk. 19.saj alguses sai Põhja-Eesti tugeva vastulöögi, mistõttu õpetati lapsi kodus
Adramaarevisjonid talude koormiste ja mõisate majandusliku kandevõime väljaarvestamine. Revisjoniprotokoll külade kaupa andmed kõigi talude kohta, talu suurus adramaades, peremehe nimi, perele kuuluvate hobuste, härgade, lehmade ja noorveiste kohta jne. Kinnistusraamatud kinnisvara üle täpse arvestuse pidamine. Tekkisid keskajal. Peeti kohtuasutuste juures. 1864.a Balti eraseadus sätestas, et kinnisvara omanikuks on vaid see, kes on kantud kinnistusraamatusse. Kinnistusregistrid siin on kirjas kõik talu omandisuhetes asetleidnud muutused, nt maade eraldamised või ka talude liitmised, nende lahusmaatükid jne. Kinnistustoimik on koondatud kõik vastava kinnistu kohta laekunud dokumendid talu mõisalt väljaostu lepingud, testamendid, ostu-müügiaktid, kinkelepingud, kohtuotsused jm. Nimede uurimisega tegeleb eraldi teadusharu
saamas"; täita olid jäänud veel vaid mõned üksikud lüngad. Tähtsaimatesse neist lünkadest peitis end jällegi valgus. 1887. aastal oli jäänud tulemusteta Michelson-Morley poolt hoolikalt ettevalmistatud eksperiment luminofoorse (valgust juhtiva) eetri tuvastamiseks, mis üldise arusaama kohaselt universumikõiksust pidi täitma. Samuti oli Maxwelli poolt eeldatud valguse konstantsena püsiv kiirus vastuolus Galileost ja Newtonist saadik valitsenud liikumisprintsiibiga, mis sätestas, et kõik kiirused on vaatleja suhtes relatiivsed. Need vastuolud ületas 1905. aastal Albert Einstein. Esimeses toona avaldatud neljast publikatsioonist, mille eest talle omistati 1921. aastal Nobeli füüsikapreemia, toetudes Max Plancki poolt 1900. aastal algatatud kvantteooriale, püstitas ta hüpoteesi, et valguslaineid kannavad edasi valgusosakesed footonid. Seega ilmutab valgus nii osakesele kui lainele iseloomulikke tunnuseid
seaduste panemise rahvahääletusele, mis nõudis 2500 inimese õi 1/8 Asutava Kogu liikmete nõue. Õigusliku järjepidevuse kohta tehtud tähelepanek; kõik seadused ja määrused jäävad kehtima kuni Ajutise Valitsemise korra või seaduslikud võimud ei ole neid tühistanud, täiendanud. 15. juunil 1920. a võeti vastu „Eesti Vabariigi põhieadus“, see jõustus 12. dest 1920. Põhiseadus realiseeris võimude lahususe idee sätestas isikute põhiõiguste süsteemi. Põhiseadus oli demokraatliku rahvusliku õiuskorra tippakt. Selle põhiseadusega oli Eesti riigil objektiivseks õiguseks vormitud kõik liberaalsele rahvusriigile omistatud põhitunnused. Riigikogu killustus, mis sundis pideva valitsuse vahetuse, põhjustas põhiseaduse muutmise vajaduse. Esimene katse tehti 1924. aastal, see oli ajendtatud enamlaste ülestõusust 1. dest 1924
34. Venestuse algus Manasseini revisjon 1882: Balti erikorra halvustamine- venestuspoliitika ajend. Ado Grenztein: Pidas tähtsaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Rajas ajalehe "Olevik". Venemeelne. Karl August Hermann: Oli ainsa rahvuslikku vaimu ärkvel hoidva ajalehe "Postimees" toimetaja. See muutus esimeseks eesti keelseks ajaleheks. Õhutas kultuurilist edenemisr. Hugo Treffner: Tema loodud eragümnaasium omas suurt tähtsust eesti soost haritlaskonna kujunemisel. Venestusaeg sätestas ka sellele koolile kitsendusi aga siiski sai sealt ettevalmistuse suuremosa Tartu Ülikooli õppima läinud eestlased. Villem Reiman: TÜ usuteaduskond Eesti ajaloo ja kultuuriloo uurimine Eesti Üliõpilaste seltsi üks loojatest Eesti keele kasutamine haritlasringkondades 4. juuni 1884 õnnistati Eesti Üliõpilasseltsi lipp (hiljem eesti lipp) 35. Eesti poliitiline areng 20. sajandi algul. 1905 aasta revolutsioon
kuid ei sekku (mis on väga tähtis) otseselt nende tegevusse. 20. septembril 1995. aastal võeti lisaks notariaadiseadusele vastu notari distsiplinaarvastutuse seadus ja 20. märtsil 1996. aastal notaritasu seadus. Samuti on notarite töö reguleeritud Justiitsministeeriumi määrustega, olulisemaks määruseks oli notaraaltoimingute tegemise kord. Antud määrus kehtis kuni tõestamisseaduse jõustumeni 14.11.2001.a Määrus sätestas millise piirkonna notar võib milliseid tehinguid teha ja andis üksikasjaliku juhendi erinevate notariaaldokumendi koostamiseks.31 Peamiselt kordas antud määrus samal ajal kehtinud notariaadiseadust. 1999. aastal võeti vastu uus notariaaltoimingute tegemise kord, mis oli keerulisem ja konkreetsem kui eelnev. Uus kord sätestas notariaaltoimingute tegemise üldised alused nagu osaleja tuvastamine, toimingu keele ja toimingu sisu selgitamine kohustuse, dokumendi
14 Rios vastuvõetud dokumendid olid järgmised: - "Rio deklaratsioon keskkonnast ja arengust" - "Seisukohavõtt säästliku metsamajanduse printsiipidest Metsadeklaratsioon" - "ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon" - "Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon" - "Agenda 21" Rio deklaratsioon keskkonnast ja arengust sätestas 27 üldprintsiipi. - Printsiip 2 sätestas suveräänsete riikide õiguse kasutada oma riigi ressursse vastavalt riigi keskkonna- ja arengustrateegiatele. - Rõhutatakse vajadust muuta keskkonnakaitse igasuguse arengu lahutamatuks osaks (printsiip 4); - kõrvaldada mittesäästvaid tootmise ja tarbimise viise (8); - vastu võtta efektiivseid keskkonnaalaseid õigusakte (11); - hinnata riigi tasandil keskkonnamõjusid (7); - tunnustada ja tugevdada põliselanike ja nende kogukondade (26),
” Pärast rojalistide lüüasaamist 1644. aastal Marston Moori ja 1645. aastal Naseby lahingus pages kuningas Šotimaale, kuid šotlased andsid ta parlamendile välja. Charles I hukkamine. Parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaanid independendid nõudsid isiklikku usuvabadust ja mis tahes religiooni riikliku toetamise lõpetamist. See viis neid vastuollu parlamendi enamusega, kes šotlaste survel sätestas mõõdukamatele puritaanidele vastuvõetava presbüterliku kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas detsembris 1648 Londoni, lõi Prestoni lahingus puruks rojalistide poole üle läinud Šoti interventsiooniväed ning puhastas seejärel parlamendi presbüüterlastest. Ülemkoda saadeti täies kooseisus laiali. Alles jäänud „päraparlament”, kuhu kuulus vähem kui pool parlamendi esialgsest koosseisust, mõistis kuninga kui „türanni ja rahvavaenlase” surma. 30
17. saj. usuliikumine rahva sekka, Sveitsi mõjul puritaanide liikumine: vastuvõetamatu kiriku piiskoplik struktuur, kuninga roll kirikupeana, taunisid usulist pealiskaudsust, eesmärgiks seadusega kehtestada range usul põhinev distsipliin ning koguduse sõltumatus piiskopist. Osad põgenesid Hollandisse, seal kujunes välja baptism (täiskasvanute ristimine) Püüti Inglm taasatda ühtset kirikut, jne.1689 Inglm Oranje Vilhelm, kes kuulutas välja tolerantsuseseaduse, mis sätestas südametunnistuse- ja usuvabaduse. So seadusega kinnitatud usulise sallivuse algus Euroopas. Jesuiidid. 1534 hispaania ohvitser Ignatius Loyola asutas Jesuiitide Seltsi. Eesmärgiks: võidelda katoliikliku usu ja kiriku autoriteedi eest, misjonitöö. Ei eraldunud muust maailmast ega kandud mungarüüd. Misjonitöö Hiinas ja Indias, Lõuna-Ameerikas. Pärtliöö. Kartus hugenottide mõju kasvu kuningakojas: Navarra Henry (hug) ja printsess Margot' (kat), tapeti ca 2000. Kirik. 14. saj
Keltide asuala oli hiljem vaid Walesi, Bretagne, lähedal, Iirimaa ja Sotimaa. Anglosakside usuks oli ristiusk, 6.- 7. ristiusustati rahvastik. Iiri kirik ei allunud veel täielikult paavstile. Nad tegelesid põlluharimisega, loomakasvatusega. Tööjõuna kasutati keltide orje. NORMANNIDE VALLUTUS Rööv- ja rüüsteretked toimusid alates 8.sajansi lõpust.Inglismaa ühendas kinigriigi. Pärast ägedat võitlust Alfredi ajal 870.-879.aastatel, sõlmisid nad lepingu, mis sätestas, et anglosaksid peavad neile maksa maksu ning loovutama kunignriigi Kagu-osa, kus hakkas kehtima Taani õigus. Järgmisel sajandil, Edgari ajal aga alistati taas normannide valdused. 7 10.sajandi lõpul algasid normannide uued vallutused- kogu Inglismaa oli nende alistatud, Taani kuningaa Knudi väed hõivas Norrat, Taanit(Lõuna-Rootsi) ja Inglismaad
kehtiva konstitutsiooni osaliseks muutmiseks, et mitte kontrolli kaotada. Alanud üldrahvalik konstitutsiooniparanduste arutelu jagas Eesti ühiskonna rahvuslikeks ja impeeriumimeelseteks. *Vastasseis teravnes ka tolleaegsetes ENSV võimustruktuurides, k.a. EKPs. Konstitutsioonikriis leidis lahenduse 16. novembril 1988 toimunud ENSV Ülemnõukogu erakorralisel istungjärgul vastuvõetud suveräänsusdeklaratsioonis, mis sätestas ENSV seaduste ülimuslikkuse üleliiduliste seaduste ning määruste suhtes. *NSVL ja vabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 16. nov. 1988 muutis Eesti probleemi rahvusvahelise poliitika objektiks. *1989 tulid erimeelsused veelgi rohkem esile. *1989 jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keel riigikeele staatuse. 24. veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks, enne mida heisati Pika Hermanni torni ENSV lipp ja
Liiduks, kus ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues keskusega Moskvas. MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Versailles'i rahulepinguga pandi alus Rahvasteliidule, mis põhines USA presidendi Wilsoni neljateistkümnel teesil, mille järgi oleks pidanud toimuma Euroopa ülesehitamine. 1922 sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Rapollo lepingu, mis sätestas Versailles' vastase koostöö. Weimari vabariigist Kolmanda Riigini: Pärast revolutsiooni ja keisri kukutamist Saksamaa kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks, kus kõrgeima võimu kandjaks oli Riigipäev. Reparatsiooni kulud ei lubanud Saksa majandusel jalgele tõusta, mistõttu noorel demokraatial puudus kindel jalgealus. 1923 algas Saksamaal hüperinflatsioon. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul vähendati
.. aga päris kindel ma selles pole. "36 Koosolekut juhatas Ain Saar. Koosoleku päevakorda tõsteti põhikirja koostamine, volikogu valimine, L. Koidula mälestusõhtu korraldamise küsimus, uue koosoleku määramine ja jooksvate küsimuste lahendamine. Koosolek lõppes 17.30 ja samas viidi läbi ka esimene volikogu koosolek. (Vaata lisa 5) Asutamisprotokolli juurde koostati kolm lisa. Esimese lisana koostati põhikiri, mis sätestas Kolonni liikmete reeglid, uute liikmete vastuvõtu, liikmemaksu ja Kolonni sisepoliitika. (Vaata lisa nr 6) Teise lisana trükiti Kolonni Nr 1 liikmete nimekiri. Nimekirja pani end 18 inimest. (Vaata lisa nr 7). Kolmanda lisana trükiti Haudade Jõulumeeleollu seadmiseks moodustatud vabatahtliku Töökolonni nimekiri ja märgiti ära aktsioonide eest vastutavad isikud. (Vaata lisa 8)37 8.juulil 1988 võeti vastu otsus Kolonni nimest välja jätta sõna ,,noorte"
Temalt pärines ka korraldus Michelangelo ,,Viimse kohtupäeva" paljad figuurid sündsalt kinni katta. Pius V [156672] kehtestas ranged meetmed simoonia (vaimulikuametiga hangeldamine) tõkestamiseks. Gregorius XIII [157285] viis 1582. aasta oktoobris läbi kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Katoliku kiriku reformimise viis lõpule paavst Sixtus V [158590], kes korraldas ümber kardinalide kolleegiumi ning sätestas piiskoppidele aruandluskohustuse Rooma ees. Tema ajal valmis ka Piibli uuendatud ladinakeelne tõlge Clementina (tõlke avaldamise ajal 1592 võimul olnud paavst Clemens VIII järgi). 4. ABSOLUTISM JA VALGUSTUS Riikluse areng varauusajal toimus isikukesksuselt (valitseja kui riikluse kandja) suurema institutsionaliseerituse suunas. Koos rahvusriikide kujunemisega asendus arusaam kuulumisest ühe või teise valitseja alamate hulka kuulumisega ühtsesse natsiooni. Robert Gaguin (,,Compendium
küsimus, kas osaühingu osa üleandmine tagatise andmise eesmärgil oli lubatud ajal, mil pooled osa müügilepingu ja asjaõiguskokkuleppe sõlmisid, ehk 27. juunil 2007. - Enne 1. maid 2004 kehtis AÕS § 3197, mis nägi selgelt ette, et õiguste pantimise kohta sätestatut kohaldatakse ka õiguse üleandmise korral teisele isikule, kui õiguse üleandmise eesmärk on õiguse omandajale tagatise andmine. 1. maist 2004 jõustunud AÕS § 3141 sätestas eraldi finantstagatise instituudi ja viidatud paragrahvi lg 2 võimaldas sel ajal, kui hageja ja kostja vaidlusalused lepingud sõlmisid, leppida kokku väärtpaberi või rahalise nõude tagatise andmise eesmärgil ülekandmises, kui tagatise andjaks või võtjaks on juriidiline isik ja tehingu teiseks pooleks on professionaalne turuosaline. - Kolleegium järeldab eeltoodust, et osaühingu osa tagatisena üleandmine oli ajal, mil
juhul kui tekib konflikt siseriikliku seadusandluse ja liidu seadusandluse vahel on riikideülesed õigusaktid ülimuslikud ehk prioriteetsed. Põhimõtte rakendamise aluseks on Euroopa Kohtu poolt 1964. aastal menetletud kohtuasi `Costa v. ENEL (case 6/64)'. VAHETU KOHALDATAVUSE PÕHIMÕTE Euroopa Liidu seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. Euroopa Kohus sätestas nimetatud põhimõtte juba 1963 aastal menetletud kohtuasjaga `Van Gend en Loos v. Nederlandse Administratie der Belastingen (case 26/62)'. SOLIDAARSUSKOHUSTUS Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide
koostöö näis julgeolekule piisav Ebaõnnestumised: Balti Liitu ei suudetud teha riigite erimeelsuste tõttu; Eesti-Läti kaitseliiduleping, kuna riigid olid reaalselt liiga väikesed, et üksteist aidata; 1930. aastal kerkisid esile probleemid, mille lahenduseks kirjutati alla Balti Antandile, Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis nägi ette välispoliitika koostööd ning sätestas välisministrite regulaarsed kohtumised, ei omanud tähsust julgeoleku koha pealt 62. 13. Eesti Vabariik majanduskriisi aastatel. 63. Majanduskriisi põhjused, tagajärjed. Sisepoliitiline ja põhiseaduslik kriis, milles avaldus, tulemused. 64. Vt. rühmatöö vastavad küsimused 65. 66. Majanduskriis Ilminud 1930. aastal
vaimulikud, Liivi ordumeister + orduametnikud, vasallkodnade esindajad ja linnade esindajad (Tallinn, Riia ja Tartu). Maapäevad toimusid Volmaris või Valgas ning otsuse tegemisel lähtuti konsensuse põhimõttest. Seal arutati välispoliitilisi küsimusi, omavahelisi tülisid, makse ja talurahva küsimusi. linnaõigus- Selle põhjal sai asulast linn. Selle andsid maaisandad asulatele. See sätestas teatud privileegid (müntide vermimine, kohtuvõim, valitsemine jne). Maaisandad said linnalt makse ja maaisand loobus linna valitsemisest ja kohtuvõimust, selle eest hoolitsesid linnaelanikud. raad- kõrgeim linnavõimuorgan, võim pole ainult ühe inimese käes (raehärrad) gild- kutseorganisatsioon tsunft- käsitöölaste vennaskond. 14.sajandi tesiest poolest pärinevad esimesed kindlad teated selle kohta Liivimaa linnades. tsunftisundus- skraa-
Asutav Kogu võttis Eesti riigi esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see oli pealkirjastatud ,,Eesti vabariigi põhiseadus". Selle ametlik tekst avaldati 9. juuli 1920. a Riigi Teatajas (RT 1920, 113/114). Põhiseadus jõustus 21. detsembril 1920. Esimest põhiseadust võib iseloomustada kui demokraatliku rahvusliku õiguskorra tippakti. Selles põhiseaduses on esile tõstetud õigusriigi idee. Esiteks realiseeris põhiseadus võimude lahususe idee (§-d 35, 57 ja 68); teiseks sätestas isikute põhiõiguste süsteemi (II ptk ,,Eesti kodanikkude põhiõigustest"). Põhiseadus kehtestas üle paarikümne põhiõiguse. Väärib märkimist, et peale isiku- (§ 8), eluaseme- (§ 10) ja omandiõiguse (§ 24) ning kõigi isikute võrdsuse seaduse ees (§ 6) oli sätestatud ka vähemuste kaitse. Eraldi väärib rõhutamist riigi rahva käsitus. Nimelt käsitati riigi rahvast riigiorganina, rõhutades sellega rahva kui avaliku võimu alge tähtsust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
