juulil 1889 vallakohtu nuhtlusseadustik („Временные правила о наказаниях, налагаемых волостными судьями“).*19 Käesolevas artiklis on tähelepanu koondatud just usuvastastele süütegudele, mida rahukohtu nuhtlusseadustik ja vallakohtu nuhtlusseadustik ei reguleerinud. Olgu need siin nimetatud vaid selleks, et anda lugejale ülevaade kriminaalseadustike rohkusest. Rahukohtu nuhtlus- seadustik oli allikas, mis sätestas karistused vähem tähtsate süütegude ja üleastumiste eest*20, mille eest ettenähtud karistused ei ületanud ühte aastat ja kuut kuud vangistust*21 ning mis kuulusid rahukohtute pädevusse.*22 Vallakohtute nuhtlusseadustiku puhul oli algusest peale tegemist ajutise aktiga. Seadustik sätestas, et see pidi kehtima kuni vallakohtute määratavaid karistusi reguleeriva üldriikliku seaduse vastu- võtmiseni. Siiski püsis akt jõus kuni Vene keisririigi lagunemiseni.*23
11) Sankülotid- kõige radikaalsemate vabariigi pooldajate hüüdnimi Prantsuse revolutsiooni päevil. 12) Direktoorium- valitsus. Prantsuse Vabariigi valitsus a 1795-1799. 13) Konsulaat- riigikorraldus Prantsusmaal, kus riigi eesotsas seisis kolm konsulit. 14) "Marseljees"- C.J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse.
23.veebruaril "Endla" teatri rõdult pidulikult ja suure kuulajaskonna ees. 24.veebruaril avalikustati manifest Tallinnas ja seda kuupäeva loetaksegi Eesti Vabariigi sünnipäevaks. 1920.a oli eestist saanud demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata riik, mille rahvale on tagatud otsene osalemisvõimalus seadusandluses, mis tähendab et võim riigis kuulub rahvale. 15.juunil 1920.a. võttis kokkutulnud Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mis sätestas laialdased kodanikuõigused. Põhiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, referendumite ehk rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu. Seadusandlik võim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, täidesaatev võim aga valitsusele, keda juhtis riigivanem. Lisaks peaministri kohustustele täitis riigivanem ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Eraldi riigipea ametikohta selle
Oli nii teadus- kui põllumajandus- seltse aga ka üliõpilaste seltse, koore, abistamiskassasid. Baltisaksa arhitektuuris valitses 19 sajandi esimesel poolel klassitsism, mis avaldus eeskätt mõisaarhitektuuris (Raikküla, Saku) aga postijaamade ja kõrtside ehitamisel. 1857 kustutati Tallinn kindluste nimekirjast ja mitmetele bastionidele rajati pargid, väljapoole pargivööndit hakkasid tekkima puumajade agulid. Haridusolud Sajandi alguses teostati Venemaal koolireform, mis sätestas logu impeeriumi territooriumile neljaastmelise ühtluskooli: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades, ülikool. Läänemerekubermangud koos Soomega moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks TÜ. Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid(eelkõige hum. ained), kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid(reaalkallak), linnakoolide alam aste olid elementaarkooli, õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist.
Tähtsamad maalikunstnikud on Velazquez, Rubens ja Rembrandt. Prantsuse revolutsioon toimus 1792-1799 aastal. Toimus kuna Prantsuse kuningriik oli kriisis. Vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Batille kindlus Pariisis, see tähistaski revolutsiooni algust. Kaotati aadliseisus. 1798 aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Prantsusmaal kehtestati piiratud monarhia. Ümberkorraldused võeti kokku Asustava kogu põhiseaduses. See sätestas võimude lahutuse. Prantsusmaal kaotati sisetollid ja tsunftid ning muudeti senist haldusjaotust. Uueks keskseks riigivõimuorganiks said Seaduslik Kogu. Jakobiinid oli Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib. Nad käisid koos endises Püha Jakobi kloostris ning nad pooldasid revolutsiooni süvendamist. Nad olid saadikud. Jakobiinide valitsemisajal tapeti üle 40 000 inimese. Terroripoliitika teostamisel ilmnesid peagi jakobiinide endi sea vastuolud.
Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnased ja erinevad jooned 18. saj keskpaigas valitses Euroopas rahvuslik idee, välja arvatud Vene impeerium, kes tegeles ääremaade venestamisega. Selleks ajaks olid Eestis juba tekkinud esimesed eesti soost haritlased ja üliõpilaskonnad, kes kandsid endas riikliku autonoomia ideed. 1905. aastal ebaõnnestunud Jaapani sõja tõttu oli tsaar sunnitud kehtivat karmi korda veidi lõdvendama, mille tulemusena said esimesed eestlased riigituumasse ja kohalike linnavalitsuste etteotsa. Enam-vähem normaalse arengu lõpetas Esimene maailmasõda. Sõjaks ettevalmistamata Venemaa kandis suuri kaotusi ja praktiliselt kaotas võitlusvõime, seda kasutasid ära bolsevikud, kes saksa sõjaväe luure rahade abil panid toime revolutsiooni, nende sündmuste keerises tekkis Eestil võimalus taotleda autonoomiat, mille taustal lubas ajutine valitsus formeerida eesti soost sõduritest ja ohvitseridest rahvusväeo...
1991 lõpus ja hakkas kehtima peale rahvahääletust 1992. rehabiliteerimine - vägivalla osaline keelamine. repatrieerimine põgenike tagasitoomine RR Rahvarinne, algul pooldati liidulepingut uuenevad NSVL, hiljem toetati omariiklust. sotsialistlik realism Nõukogudeaja valitsev stiil, ühiskonnaolude ilustamine ilma teravate probleemideta ja NSV korra ülistamist. sundkollektiviseerimine ehk kolhoseerimine Suveräänsusdeklaratsioon - ENSV Ülemnõukogu otsus, mis sätestas Eesti NSV seaduste ülemuslikkuse üleliiduliste seaduste suhtes. TKÜN Töökollektiivide Ühendnõukogu, Suurte liidutehaste ("Dvigatel" jt) poolt loodud impeeriumimeelsed org-id, mis kasutasid oma propaganda levitamiseks ka oma raadiojaama ja TV saatjat üliindustrialiseerimine Suurettevõtete masstootmine, mis ei arvestanud kohalike oludega (tooraine ja tööjõud toodi sisse ning valmistoodang viidi välja) Kes olid, mis tegid?
4. Harimatus ja Rumalus Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikuks ja otsustati hävitada samamoodi suhtuti arhiividokumentidesse Lõhuti kirkute sisustus Rängalt said kannatada aadlikest mahajäätud losside kirikute kloostrite maali kunsti ja raamatuogud Lammutati palju hooneid nt 1789 a lammutati Bastille kindlus 11. Tooge välja ümberkorraldused, mis Napoleon viis ellu keisrina. ´´Tsiviilkoodeks´´, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Napoleon sõlmis Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe ehk konkordaadi. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1806.aasta suve moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reni Liit, eestkostjaks sai Napoleon. 1806 aasta lõpul kuulutas Napoleon välja majandusblokaadi. Prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. 12
Balti provontsiaalsedustik, I osa avaldati 1845, III osa 1864.-aadlike,linnakodanike ja aimulike seisuslike iguste ning eesõiguste kogu ( Paul I)võeti kasutusele adra ja sillakohtunikud .Kindralkuberner-1808- 1819, oli kubermagude adminstratiivaparaadi kõrgeim juht,teostades järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle, tema toesk valitsemisel oli kantselei.Talle allusid kubermagu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kubermangus kõige olulisem-kuberner e. Kubermangu peremees, ta allus ametlikult otse senatile.Kuberneri asetäitjana tegutses viitse e. Asekuberner. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: Kroonupalat-mida juhtis viitsekuberner oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus,mis allus rahandusministeeriumile,esmane ülesanne oli maksude kogumin...
kasvas vastasseis üle kodusõjaks. Charles I põgenes Londonist. Sõjaline ülekaal läks parlamendi toetajatele. Suurt edu saatis Oliver Cromwelli (1599-1658) juhitaud ratsaväge. Kuulus Cromwelli ütlus: ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv." Pärast rojalistide lüüa saamist pages kuningas sotimaale, kus ta anti parlamendile välja. Parlamendi vägedes domineerisid äärmuspuritaanid e. independendid, kes nõudsid usuvabadust. See viis neid vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele e. presbüterlastele sobiva kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648. Londoni, korraldas parlamendi puhastuse: koha säilitasid vaid alamkoja independendid nn. päraparlament. Päraparlament mõistis 1649. kuninga Charles I kui rahvavaenlase surma. Päraparlamendi reolutsioonid: -Rahvas, keda juhib Jumal on õiglase võimu allikas -Inglise alamkoda, esindab rahvast, on riigi kõrgeim võim
saj tuli Prantsusmaa valitsejaks Napoleon I. See oli ajal, mil toimus revolutsioon. Napoleoni valitsusajal toimusid Euroopas suured muudatused. Napoleon võitis palju sõdu, kuid kaotas nii merel inglastele kui külmal Venemaal venelastele. Kas Napoleon I on siis suur väejuht ja riigivalitseja või halb kaotaja? Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivselt valitsema/tegutsema ja Prantsusmaad muutma. Ta muutis kohtupidamist ja seadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees ja eraomanduse puutumatuse. See koodeks sai eeskujuks veel paljudele Euroopa riikdele. Napoleon oli suur riigijuht. Napoleon ei tahtnud olla kehvem teiste riikide valitsejatest. Näiteks rajas ta endale suure ja hiilgava õukonna. Võiks arvata, et talle ei mahtunud hinge milleski kellelegi alla jäämine. Napoleon ei saanud Inglismaa vastu ka Saksamaa abiga. Ta liitis saksa väikeriigid kokku Reini liiduks ja hakkas ise seda juhtima. Peale
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Riigipöörde järel, mis oli toimunud 1799. aastal, jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks ja võim koondus Napoleon Bonaparte'i kätte. Keskvõim tugevnes ja Napoleoni autoriteet kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Ta sõlmis Rooma paavstiga kokkuleppe ehk konkordaadi ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon rajas endale õukonna, et olla võrdväärne teiste Euroopa monarhidega. Tema abielu lahutati ning uuesti abiellus ta alles 1810. aastal Maria-Luisega, Austria keisri tütrega. Abielust sündis poeg, kes suri 1832. aastal tuberkuloosi. Aastal 1803 likvideeriti Lääne-Saksamaa aladel üle 100 väikeriigi, mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806
- Leonardo da Vinci tõi Prantsusmaale. Kes olid prantsuse hugenotid ja mille poolest erinesid nende vaated katoliiklastest? -Hugenotid olid Prantsuse kalvinistid - Hugenotid eitasid kirikut - Millal ja mis põhjusel toimus Pärtliöö ja kuidas see mõjutas kuningas Henry IV saatust? Toimus Henry IV pulma ajal. Jätkusid ususõjad katoliiklaste ja hugenotide vahel. Toimus 1572. Aastal. Ta loobus astumast katoliku usku. Ta sai 1584. A Prantsuse troonipärijaks. Mida sätestas Nantes'i edikt ja millised õigused said sellega hugenotid? Dateeri. Usuvabadus- Nantes'i efekt kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada. Nantes'i edikt on Henry IV poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks religiooniks katolism. Tänu millistele muutustele tugevned Prantsuse kuningate võim 17. s, nii et me võime rääkida absoluutse monarhia kujunemisest Louis XIV valitsemisaja lõpuks?
inimeste ja Jumala vaheliste küsimustega ning teine pool inimeste omavaheliste suhetega. Nende vahel on käsk, mis puudutab lapse suhet oma vanematesse Käsud ligimese vastu patustamisest hoidumiseks võib jagada kolmeks: teopattude vastu suunatud hoiatus (ära tapa, varasta ega riku abielu), sõnapattude vastu suunatud hoiatus (ära anna valetunnistust) ning mõttepattude vastu suunatud hoiatus (ära himusta) Miks kümme? Juutlik traditsioon sätestas, et ebajumala kummardamise ja Jumalast pildi või kuju tegemine on üks ja seesama pikk käsk. Seda ideed jagasid Augustinus, Rooma- Katoliku Kirik Kirikuisa Origenesest lähtuv traditsioon jagas aga kaheks käsuks ebajumala kummardamist puudutava osa ning pildi tegemise keelu. Seda jaotust on kasutanud Kreeka-Katoliku Kirik, reformaator Clavin, reformeeritud kirik ning nende vaimulikud järglased Kümme käsku 1. Mina olen Issand, sinu Jumal, sul ei tohi
antakse...» (1766-1767) see ilmus Põltsamaal. See oli esimene arsti- ja ravimiteaduslik ajakiri tollases Vene impeeriumis. Väljaanne ilmus tsensuurivabalt. Selle kirjutaja ning väljaandja oli teatavasti arst ja apteeker Peter Ernst Wilde (1732-1785) 9. Millal ja kelle poolt hakati välja andma ajalehte ,,Perno Postimees" ? Perno Postimees hakkas ilmuma 1957. A suvel ja selle väljaandeks oli koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Johann Voldemar Jannsen. 10. Mida sätestas 1866. A vallaseadus? 1866. a vallaseaduse alusel kadus mõisa haldusvõim valla üle. 11. Pearaha 1782. Aastat kehtima korraldama hakatud hingerevisjonide alusel kehtestatud uus riigimaks, mis lahendas rahalisi võimalusi. Asehalduskord 1783-1796. A Eesti- ja liivimaal kehtestatud halduskorraldus, mil Eesti ja Liivimaa Venemaa haldusseadustik (Katariina II ) Vennastekoguduse liikumine - e. hernhuutlus on 18. Sajandist Kesk-Eurppoast pärinev
See toimub 4,55 m läbimõõtega ringis. Teada olevalt on pärist 642. aastast. Sellest ajast on korraldatud sumoturniire keisriõukonnas. Sumo on tihedalt seotud Jaapani usundi sinotismiga. Judo – Jaapani võitluskunst. Põhineb heidetel ja kinnihoidmistel. Džuudo on välja kasvanud mitmest erinevast Jaapani jūjutsu koolist. Esimese džuudo treeningkooli rajas 1882 Shitayas dr Jigoro Kano. Samuraid – provintside aristokraatiat esindavate ülikute sõjaline kaaskond. Nende elu tegevust sätestas au- koodeks Bushi-dõ: 1) Samurai peab kuulama tenast peituva juamala (kami) häält... 2) Samurai peab pidevalt oma keha eest hoolt kandama, palju õppima, end treenima, kannatama ja riskima. 3) Samurai peab saavutama täieliku enesevalitsemise. Tapeab valitsema oma kirgi, mitte andma voli vihale, nukrust varjama naeratusega (Jaapanlased naeradavad tihti, seda peetakse samurailiku kasvatue krooniks) 4) Samurai peab olema ennastsalgav
Seadused pidid aga olema kuningast ülimuslikumad ning seadusandlikuks võimuks pidi saama Seadusandlik Kogu ehk Legislatiiv (Assemblée nationale législative), mille valimistel ei pidanud aga osalema mitte kõik Prantsusmaa kodanikud, vaid ainult need, kellel oli vastav varanduslik tsensus ning kes ei töötanud kellegi teenistuses. Nii jagati kodanikkond "aktiivseteks" ja "passiivseteks". Konstitutsiooni põhialuseks oli inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, mis sätestas inimeste põhivabadused (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud vabadused) ning võrdsuse seaduste ees. Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. Source: Wikipedia 9. Jakobiinid ja terror / Robespierre
1. Kuidas nimetati esimest talurahva õigusi käsitlevat seadust 19 sajandi alguses? Mis oli selle sisu? Talurahvaregulatiiv. Tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojad ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 2. Mis on pärisorjus? Teise inimese omandamine vastu tema tahet. 3. Millal kaotati pärisorjus Eestis/ Liivimaal? Eestis 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. 4. Milliseid muudatusi tõi kaasa pärisorjuse kaotamine? Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult.
parlamentaarselt tasakaalustatud riigikord Eestis. Presidendi staatuse kehtestamine oli selle arengu viimaseks lüliks. Senini esindas Eesti riiki riigivanem (ka riigihoidja), olles samaaegselt ka valitsusejuht. Kuna sagedaste valitsuskriiside ja pikale veninud poliitiliste kauplemiste tulemuseks oli uue valitsuse moodustamine, mistõttu vahetus ka riigijuht, kahjustas see tugevasti rahva hulgas nii riigivõimu kui riigihoidja autoriteeti. Uus põhiseadus sätestas riigijuhi kohale riigivõimust sõltumatu presidendi. Valimiskogus, kuhu vastavalt põhiseadusele kuulusid Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu, oli kokku 240 liiget. Ja kuna kõik nimetatud instantsid olid esitanud presidendi kandidaadiks ainult ühe kandidaadi, kelleks oli Konstantin Päts, siis vastavalt Põhiseadusele, mis sätestas, et kui presidendi kandidaadiks on üles seatud vaid üks kandidaat, valib presidendi valimiskogu.
vanadusele. 1790 Kaotati aadliseisus ning keelustati aadlitiitlite ja vappide kasutamine. 1791 (august) Uus põhiseadus piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Põhiseadus sätestas võimude lahususe. Kohtupidamist hakkasid teostama valitud kohtunikud. Muudeti Prantsusmaa senist haldusjaotust. 1.oktoober 1791 Kokku tuleb Seadusandlik Kogu monarhia pooldajad ja kuningavõimu vastased (jakobiinid), osad saadikud kahe
maharaiumisest, varastamisest, aga ka hädakaitsest ning teolt tabatud varga kohtlemisest. VII - VIII tahvlis olid seega obligatsiooniõiguslikud suhted. IX tahvli karistusõiguslik sisu ei ole endast otseseseid jälgi jätnud. Siin olevat sisaldunud eesõiguste (privilegia) keeld, samuti karistus riigireetmise eest. Tõenäoliselt seisis siin ka oluline õiguslik põhimõte, et kedagi ei saa hukata teisiti kui kohtuotsuse alusel. X tahvel sätestas matustega seotud õigusküsimusi ning sealt on näha, kui oluline oli roomlasele ja tema suguvõsale esivanemate kultus. Seega IX - X tahvel - ius publicum ja ius sacrum. Kaks viimast tahvlit kujutasid endast hilisemaid täiendusi, patriitside tagasipöördumist traditsiooni juurde, seega reformi reformimist. XI tahvel sätestas aga ka abiellumisega seonduvat, nagu näiteks, et plebeide ja patriitside vaheline abielu on keelatud ja armees teenivad sõdurid ei tohtinud enne
Kontrolltöö nr 2 konspekt. Eesti Vabariik Ptk.30 Demokraatlik Eesti Sisepoliitiline areng Selleks et koostada põhiseadus astus 23.04.1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel Asutav Kogu. Esimene põhiseadus võeti vastu 20.06.1920.Põhiseadus sätestas kodanikuõigused: võrdsuse seaduse ees, usu-ja sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgemaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus riigipea(president). Esimene põhiseadus toimis edukalt kuni 1930.a ränga kriisini. Koalitsioonivalitsuses osales tavaliselt neli-viis erakonda. Majanduselu Maareform mille aluseks oli 10.10.1919a vastu võetud maaseadus
Pärast seda, kui Felipe II reformatsiooni käigus kalvinismi maha surus, algas ületõus. Sõda puhkes gööside ja Hispaania vägede vahel. 6. Augsburgi usurahu millal, mida sisaldas 1555. aastal pidi keiser välja kuulutama usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. ''Kelle valitsus, selle usk''. Saksamaa oli veelgi lõhestatum, kui kunagi varem. 7. Tordesillase leping millal, kelle vahel, mida sätestas Tordesillase leping 1494. paavst Aleksander VI vahendusel sõlmitud kokkulepe, mille põhjal jagati läänepoolkera (avastatud maad) Hispaania ja Portugali vahel. 8. Nantes'i edikt 1598. aastal Henry IV poolt. Katolik usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal, protestantlikud usuteenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaal, aadlike lossides. Protsestandid võisid teenida riigiametites. Hugenottidele jäeti alles väeosade kindlused Pariisis tegutseda ei tohtinud. 9
saatust? - toimus 1572.aasta augustis; toimus, kuna kalvinistlik Henry IV abiellus katoliiklasega ning tahtis selle läbi saada kuningaks; prantslastele ei meeldinud, et kuningas on kalvinist seega nad tapsid Henry lähikondlased, kes olid pulmapeole tulnud. - algul loobus astumast katoliku usku, astus sõtta trooni pärast Katoliikliku Liigaga ning võitis, pärast seda võtis vabatahtlikut vastu katoliku usu. Mida sätestas Nantes’i edikt ja millised õigused said sellega hugenotid? Dateeri. - 1598.aastal, millega kuulutas välja usuvabaduse ning lõpetas 50.aastat kestnud ususõjad. - ametlikuks usuk jäi ikkagi katoliiklus, kui hugenotid tohtisid järgida oma usutalitusi ning pidada emakeelseid jumalateenistusi jms. Miks me võime rääkida absoluutse monarhia kujunemisest Louis XIV valitsemisaja lõpuks? - sest ta võttis aadlitelt ära võimu, nende kindlustuslosside müüride lammutamine ning
nii inimarengu näitajate kui ka majandusliku konkurentsivõime poolest tipus. (some, taani, norra, kanada) 7) Kuidas on seotud demokraatia levik ja majandusareng? Demokraatia levik on olnud 20. saj. viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus 8)Milline on olnud demokratiseerimis ajalugu? Mis on siirdeühiskond? 1. 1775- võeti vastu Ameerika iseseisvusdeklaratsioon, mis sätestas inimeste põhiõigused ja vabadused. 2. 1789- Prantsuse revulutsiooni algus. Võeti vastu inimese ja kodanikeõiguste deklaratsioon. 3. 1265- Inglismaal tuli kokku inglise parlament (kuninga õigusi hakati piirama) 4. 1920- Tekib rida uusi riike. Võeti vastu eesti esimene põhiseadus, mida peeti sel ajal kõige demokraatlikumaks üldse. 5. 1930 muutus olukord totalitaarseks ja autoritaarseks 6
Tanah on lugu Jumala heastamistööst järjestikuste lepingute kaudu, hõlmates konkreetsete isikute ja viimaks terve rahva kutsumist erilistesse rollidesse selles protsessis. Viis tähtsamat isikut: Aabraham, kes kuuletus jumala käsule ,,tõusta ja minna" tõotatud maale ja nõnda sai isaks ,,valitud rahvale", Iisraeli rahvale kui Jumala eesmärgirahvale; esiisad Iisak ja Jaakob; Mooses, kelle kaudu tehti leping Siiani mäel, mis sätestas Seaduse lepinguliidu märgina; ning Taavet. Vallutas Jeruusalemma, kehtestas kuningavõimu, et vahendada Jumala eesmärki rahvale. 4 TOORA Toorat peetakse Moosese poolt Iisraeli rahvale üle antud Jumala seaduseks, mis on kirjas viies Moosese raamatus ehk Pentateuhis. Toora koostamiseks ilmutas Jumal Siiani mäel Moosesele nii suulise Toora kui ka kirjaliku Toora
Üleminekumeetmed Pärast Euroopa Liidu laienemist 2004. aastal hakkas uute liikmesriikide tööjõu tööturule juurdepääsu puhul kehtima üleminekukord, mis tähendab, et üleminekuperioodi ajal võivad liikmesriigid vastavalt oma siseriiklikele seadustele nõuda uute liikmesriikide kodanikelt töökohale asumisel eelnevalt tööluba ning seada tingimusi selle saamiseks. Suurbritannia, Iirimaa ja Rootsi üleminekukorda ei rakendanud. 2003. aastal sõlmitud ühinemisleping sätestas liikmesriikide õiguse rakendada piiranguid 1. mail 2004 liitunud riikide, välja arvatud Küpros ja Malta, tööjõule maksimaalselt 7 aastaks. See aeg on omakorda jagatud kolmeks perioodiks: 2+3+2 aastat. Pärast 1. maid 2011 ei ole ühelgi liikmesriigil õigust 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riikide kodanikele oma tööturule sisenemisel piiranguid kehtestada.
Euroopa Napoleoni sõdade ajal I Napoleoni Prantsusmaa (lk 84) 1804. aastal kuulutati Napoleon Prantsuse keisriks, parlament saadeti laiali. Napoleoni ümberkorraldused: 1) Kaotati revolutsioonikalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde 2) Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik 3) Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 4) Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. II Reini Liidu loomine (lk 85) See on liit, mis moodustati 1806. aastal 16st Prantsusmaa kontrolli all olevast Saksa riigist, mille protektoriks sai Napoleon. Hiljem ühinesid liiduga ka teised Saksa riigid, v.a Austria ja Preisi. III Koalitsioonisõdade jätkumine (lk 85) Sõjad Prantsusmaa vastu jätkusid ka 19. sajandil. TV 74
ajalooliseks eksimuseks, sõdis laulupidude vastu, avaldas tsaarivalitsusele 1000tänu EKS sulgemise eest ja kiitis venestamist takka. Täheldas, et lätlased on venekeele oskuse eestlastest juba tublisti ette jõudnud. Karl August Hermanni toimetatav ,,Postimees" Tartus jäi ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoida püüdvaks ajaleheks. 1891 a muutus see I eestikeelseks päevaleheks. Tema teeneks oli eelkõige kultuurilise edendamise rõhutamine. 1883a asustati ka HTg, kuigi veneaeg sätestas ka selle kooli tegevusele kitsendusi, said just siin ettevalmistuse suurem osa TÜ'sse õppima asunud eestlastest. 5) Sinimustvalge lipp: 1884 a juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. EÜS'
Maaseadus: Olulisemad sisupunktid Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi 35000 asundustalu(vabadussõja silmapaistvad sõjamehed said eelisjärjekorras maad). Mõisamajandus asendus talumajandusega ja seejärel tekkis EW lojaalne väike omanike kiht Tähtsus Eestlased said endale maad. Algas ülikiire majadnustõus(eriti kiiresti arenes tööstus). Tööliste arv kolmekordistus. Eestlased said tunda vabadust. Põhiseadus: Olulisemad seaduse sisupunktid Sätestas laialdased kodanikuõigused(täielik võrdsus seaduse ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule). Usu ja sõnavabadus. Kõrgemaks võimukandjaks sai rahvas. Tekkis vabariigi valitsus, keda juhtus riigivanem. Riigikeeleks sai eesti keel. Tähtsus Riigikeeleks sai eesti keel. Eesti muutus demokraatlikuks. Inimesed muutusid võrdemaks. 2)Andke hinnang Tartu rahu tähtsusele eestlaste jaoks:
Kodanike õigused kodanike võrdsuse põhimõte, kodanikuõigused ja vabadused põhiseaduses Mida negatiivset tõi kaasa revolutsioon? Too 2 näidet. · Inimeste hukkamine jakobiinidide diktatuuri ajal ning peale seda. · Rahulolematus kellegi seas keegi ei olnud ikka rahul selle riigikorraga, mis parajasti käigus oli. Kuidas stabiliseeris Napoleon Prantsusmaa valitsemist ja majandust 18011804? Too 3 näidet 1. ,,Tsiviilkoodeks" sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist 2. Imperaator Sai Prantslaste keisriks > monarhia 3. Kõik olulisemad seadused kehtestati keisri dekreedi või Senati otsusega. Mida saavutas Napoleon, sõdides Austria, Preisi, Venemaa vastu 18051807? Sai endale uued alad. Ta purustas kõik oma lahingutes. Sõlmis rahu Venemaaga, mõjusfääride jagamine(Soome Venemaale).
15) Toorid ja viigid. Parlamendis olevad kaks rivaalitsevat rühmitust millest hiljem kujunesid välja erakonnad. Toorid toetasid kuninga ja anglikaani kiriku võimu tugevnemist, viigid agaesindasid usulist tolerantsust ja õigust vastu seista kuninglikule omavolile. 16) Habeas Corpus Act. Isikuvabaduste Akt. 1679a. Inimest tohib vahistada ainult kohtuniku kirjaliku korralduse alusel ja arreteeritule tuleb esitada süüdistud ühe ööpäeva jooksul. Sätestas kohtumenetluse nõuded 17) Kuulus revolutsioon. Absolutismi lõpp ("Õiguste bill"). Kuulusrevolutsioon James II veretu kukutamine ja William II võimuletulek Absolutismi lõpp Restauratsiooni tulemusel kehtestus Inglismaal parlamentaarne monarhia, absolutismi lõpp Õiguste bill 1689a Siiani üks Inglismaa põhiseaduse alusdokumentidest 18) Absoluutse ja parlamentaarse monarhia võrdlus. Absoluutne monarhia , Parlamentaarne monarhia
majanduslikeks konkurentideks. Mõisted: Tsunft: ühe või mitme lähedase käsitöö eriala meistreid ühendav organisatsioon. Gild: tsunftide katusorganisatsioon, mille eesotsas oli oldermann; näiteks Kanuti gild ühendas sakslastest käsitöömeistreid, Oleviste gild eestlastest käsitöölisi, Toomgild Toompea käsitöölisi. Skraa: rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri, mis sätestas tootmise ja turustamise, meistriks saamise ning tsunfti sisekorrareeglid.
parem võimalus enda õigusi nende abil kaitsta. Seega võib kaheteistkümne tahvli seadusi pidada demokraatia nurgakiviks. Kaheteistkümne tahvli seadused olid nii ,,seadustekogu" kui ka ,,põhiseadus" ja seega seisid need kõrgemal ,,Rooma keisri kehtestatud lihtseadustest" (Hall 2010, lk 3) Kaheteistkümne tahvli seaduse liigendus Esimestes tahvlites oli käsitletud sätteid, mis reguleerisid ,,tsiviilprotsessi". Esimene tahvel käsitles ,,kohtukohustust." Näiteks sätestas tahvel, et kostja asemel võis kohtusse tulla kolmas isik ,,vindex", kes pidi olema hageja ,,seisusega võrdne." Teisest tahvlist on väga vähe teada, kuid ilmselt reguleeris see ,,kohtumenetlust." Menetlus ei lõppenud ,,jumalakohtuga," vaid palvega määrata kohtunik. Preetor määras pooltele kohtunikuks õigusttundva kaaskodaniku või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. Kolmas tahvel reguleeris kohtuotsuste täideviimist
Pealmiseks põhjuseks, miks tekkis revolutsioon oli asjaolu, et kuningas kulutas liiga palju raha ja pidi seetõttu tõstma makse. Asutav kogu pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. 1789. aasta augustis kaotati seisluslikud eesõigused. 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Põhiseadus sätestas võimude lahususe: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seaduandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Pärast monarhia kukutamist hakkati ette valmistama uue rahva esindkuskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist, et koostada uus põhiseadus. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Kokkutulnud Rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks
Need on käitumisnormid. Sellised normid on mõeldud õiguspärase käitumise jaoks, sest nad kirjeldavad, kuidas õiguspärane käitumine peab välja nägema. Regulatiivsed jagunevad neljaks. 1. Lubav ,,Üürnikul on õigus koos elavate perekonnaliikmete ja üürileandja kirjalikul nõusolekul anda allüürnikule käesoleva seaduse § 29 1. lõike tingimustele vastav osa tema poolt üüritud eluruumist...". Toodud õigusnorm lubab teatu viisil käituda. 2. Kohustav Elamukoodeksi § 52 sätestas: ,,Üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks poolte kokkuleppel peab olema kõigi üürnikuga koos elavate perekonnaliikmete kirjalik nõusolek". Toodud õigusnorm kohustab teatud kindlaks käitumiseks. 3. Keelav Elamukoodeksi § 60 lg 4 sätestas: ,, Tööandja eluruumist ei saa välja tõsta teist eluruumi vastu andmata..." Toodud õigusnorm keelab teatud tegevuse. 4. Ergutusnormid nende hulka kuuluvad sellised
lisaks Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Ordu oli kohe vallutuse järel vastandunud Taani kuningale. Seepärast moodustati Modena Wilhelmi poolt Viru-, Järva- ja Läänemaast Harju-Viru ja Ordu alade vahele vaheriik, mis pidi maandama osapoolte pingeid. See aga likvideeriti taanlaste poolt ja teisalt ordulaste poolt. Kui väed kokku said, tekkis võitlus ja ordulased lõid taanlased tagasi. Tüli suudeti lahendada alles 1238. aasta Stensby lepinguga, mis sätestas Taani kuningale Tallinna tagasi saamise koos Viru-Harjuga, Järvamaa jäi ordule. S uhetes idanaabritega jätkus püüe laiendada rooma-katoliku usku Venemaale. Venelased pidid kannatama linnuste vallutamist sakslaste poolt. 1242. aasta kevadel toimus Peipsi jääl Jäälahing, milles ordu väed ümber piirati ning vürst Aleksander Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi. Ordulased olid tulnud hobuste ja raske raudrüüga ning suur osa neist kukkus läbi jää ja uppus
ajalugu). Raamatute hävitamine. Mälestussammaste hävitamine. Teatri lavale tulid ainult vene kirjanike teosed. 1941-44 Seadusandlikuks võimuorganiks sai Ülemnõukogu, mis moodustati riigivolikogu ümbernimetamise teel. Täidesaatvat võimu teostas Rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Nõukogu esimeheks sai kommunist Johannes Lauristin. Konstitutsioon sätestas kommunistliku partei juhtiva osa ühiskonnas. Seni formaalselt iseseisev EKP muudeti ÜK(b) P osaks. EK esimeseks sekretäriks sai Karl Säre. 4. Majandus (tööstus, põllumajandus) okupatsioonide ajal Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega: natsionaliseeriti nii tööstus- ja transpordi ettevõtted, kui ka kaubandusfirmad ja rahaasutused. Erakätesse jäid vaid väikesed kaubandus- ja tööstusettevõtted. Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele
Seadusandlikku Kogusse valiti 745 saadikut ja seal olid kaheks äärmuslikuks poliitiliseks jõuks konstitutsioonilise monarhia pooldajad ning saadikud, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist vabariiklased. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad ja Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. 1798. aastal võeti Ameerika Ühendriikide eeskujul vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis kuulutas kõrgeimaks võimukandjaks rahva, sätestas kõigi inimeste õiguse vabadusele, omandile, julgeolekule, kuulutas välja sõna-, trüki- ja usuvabadus ja; andis inimestele õiguse osaleda seaduse loomisel ja maksude kehtestamisel, st valida ja olla valitud. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" võib pidada üheks olulisimaks dokumendiks ajalood, kuna sellest lähtub väga paljud demokraatlike riikide põhiseadus ning seal välja toodud vabadused ja õigused on näiteks Euroopa inimõiguste konventsiooni aluseks.
Enamik sikhe elab ka tänapäeval endiselt Pandzabi aladel. Kujunemine ja rajajad Sikhismile pani aluse guru Nanak (1469-1538), kes sündis Lahore lähistel Pakistanis kes, vastandudes kastisüsteemiga, püüdis ühendada hindusid ja moslemeid. Kümnes ja viimane guru, guru Gobind Singh (16661708) viis 1699. aastal sisse ristimistseremoonia, andes sellega sikhidele nende identiteedi. Enne oma siitilmast lahkumist sätestas ta ka, et guru Grant Sahib jääb sikhidele lõplikuks vaimseks autoriteediks. Guru Nanak Uskumise sisu- tõekspidamised ja reeglid Sikhidele on keelatud kõik joovastavad ained, nagu alkohol, tubakas jne, juuste lõikamine, muslimite riitustele vastavalt ettevalmistatud liha söömine. Abielurikkumist loetakse patuks. Sikh peab teise mehe naisesse suhtuma nagu oma õesse või emasse ning teise mehe
hästi". Trükises on ära märgitud ka, et blokaad kaotati alles 1919. aasta märtsikuu lõpus. (...) Blokaadi jätkamist põhjendasid liitlased sellega, et ,,11. novembril 1918 sõlmiti vaid vaherahu ning vastasele ei tohi anda võimalust oma võitlusvõimet taastada". Niisamuti hoiti blokaadi käigus, kuna nii loodeti hiljem Saksamaalt soovitavad rahutingimused välja pressida. Vastavalt sätestas Compiègne vaherahu paragraaf 26, et blokaad jääb käiku kuni rahulepingu allkirjastamiseni.[2] Vastavalt sellele oli tegu väljapressimisega, mille tulemused on õigustühised. Georges Clemencaeau- Prantsusmaa peaminister nõudis, et purustatud Saksamaa maksaks maailmasõja aastail tekitatud kõigi kahjude eest. Tema kolm põhilist nõudmist olid:
KAASUSED EL PÕHIKURSUSE SEMINARIKS Merike Saarmann ja Carri Ginter K. Kihutaja kaasus Taust EL komisjon leidis uuringule tuginedes, et siseturu head toimimist takistab see, et iga kord, kui isikud riiki vahetavad, peavad nad ümber vahetama ka oma juhiload. Taolised bürokraatlikud asjaajamised võivad Komisjoni arvates heidutada inimesi oma liikumisvabadust kasutamast. Olukorra leevendamiseks võeti vastu direktiiv XX/XXX, mille Artikkel 1 sätestas, et liikmesriikides väljastatud juhiload kuuluvad teistes liikmesriikides automaatsele vastastikusele tunnustamisele, ilma et liikmesriigid näeksid ette täiendavaid formaalseid nõudeid. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse sisse viia hiljemalt 01.01.2014. Variant 1 Eufooria (EL liikmesriik) ei olnud direktiivi õigeaegselt siseriiklikku õigusesse sisse viinud. Selle põhjustas muuhulgas fakt, et 2013. aastal oli Eufoorias palju poliitilisi lahkhelisid ja
ja Lissaboni (2009) lepingud Euroopa Parlamendi tõeliselt seadusandlikuks koguks, mis töötab Euroopa Liidu Nõukogu kõrval. Mitmed liidu elus tähtsad otsused, mida siiamaani on teinud ainult nõukogu, peab nüüd heaks kiitma ka parlament. Euroopa õigusakte võtab vastu üldsust esindav koda ja liikmesriike esindav koda. Parlamendi heakskiit on reeglina nõutav ka rahvusvaheliste lepingute puhul. 5. Millised muudatused sätestas Nice'i leping Euroopa Liidu juhtimises. 1. Häälte arvestamine nõukogus Kohe valitsustevahelise konverentsi algusest peale oli selge, et mis tahes muule kokkuleppele jõudmise võti on nõukogus tulevikus kasutatava kvalifitseeritud häälteenamuse süsteemi olemus. Valitsustevaheline konverents valis esimese võimaluse ja otsustas, et igale liikmesriigile antud häälte arvu muudetakse alates 1. jaanuarist 2005. Lepingule lisatud deklaratsioonis sätestati ka liidu
Lloyd George ,Prantsusmaa, keda esindas peaminster G. Clemenceau ja USA, keda esindas president W. Wilson Võitjad ei olnud oma seisukohtades üksmeelel. Suurbritannia taotles, et... USA eesmärgiks oli... Prantsusmaa soovis aga, et... 5. Rahulepingud. (7 p.) Pariisi rahukonverentsi ajal koostati rida rahulepinguid, mis pidid viima elu maailmas taas rahuaegsetele rööbastele. Nendest lepingutest kõige kaalukam oli Versailles'i rahuleping, mis sõlmiti Saksamaa-ga. See leping sätestas järgmise: 1) Saksamaa sõjasüüdlasena pidi loobuma suurtest aladest 2) neil keelati omada suurt armeed ja suurt sõjatehnikat. 3) ta pidi maksma reparatsioone. 4)lepingu täitmiseks loodi reini demilitariseeritud tsoon. 5) 6. Kodusõda ja interventsioon Venemaal (5 p.) Aeg 1918-1920 põhjused 1)Bolsevike punaarmee tahtis kaitsta nõukogude võimu ja ellu viima maailmarevolutsiooni idee
Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2014 Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Napoleon Bonaparte kätte koondus esimese konsuli tegelik võim.Napoleoni autoriteet rahva hulgas kasvas 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuiks ning kaks aastat hiljem (1804) kuulutas Senat ta ,,prantslaste keisriks" ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Selline koodeks sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel. Napoleon rajas endale hiilgava õukonna, et olla võrdne teiste Euroopa monarhidega. Napoleon abiellus uuesti 1810.aastal Austria keisri tütre Maria-Luisega. Nende abielust sündis poeg, kes ei pääsenud troonile, aga suri 1832.aastal tuberkuloosi. 1803
Mitmed uuringud inimeste ja loomadega on näidanud PCB-de kahjulikke mõjusid järglastel. Kokkupuude PCB-dega raseduse ajal ja rinnaga toitmisel võivad mõjutada lapse arengut ja immuunsus süsteemi. Töötajad, kes on suurtes kogustes PCB-dega otseselt kokku puutunud on täheldanud vähki haigestumise sagenemist. [5] Kuidas mitte olla ohver Eestis on PCB-de kasutamine olnud juba aastaid keelatud. Keskkonnaministri määrus 22. aprill 2004 sätestas neid sisaldavate seadmete kasutamisest kõrvaldamise ja vastavalt jäätmeseadusele ei tohi pärast 31.12.2010 Eestis enam kasutusel olla ühtegi PCB-sid sisaldavat seadet. [6][7] Kuigi PCB-de sisaldus toidus ja keskkonnas on hakanud viimastel aastakümnetel langema, ei ole neist tulenev oht siiski veel lõplikult kadunud, kuna tegu on väga püsivate ainetega. [5] Praegusel hetkel on inimesel võimalik PCB-dest tuleneva ohuga kokku puutuda näiteks erineva toidu kaudu.
põhja ehitus on vähe uuritud. On tehtud ainult seismoloogilised, gravimeetrilised, geoakõla ja magnetmeetrika suuremastaabilised geoloogiliste struktuuride tööd. Varased ettekujutused Mehhiko lahe päritolust annab Züssa (1885) hüpotees (ja tema erinevad variandid). Ta on väitnud, et Mehhiko lahe kesk osa esialgul oli ameerika rannalagendiku jätk ja tänapäevane Mehhiko laht tekkis alalaskmiste tulemusena selle maatükki uusaegkonnas. Irdli (1951) sätestas, et Mehhiko lahe tekkimine kuulub hilise paleosoikumile. Kuid idaspidine geofüüsikaline informatsioon (Juning ja teised) paneb järele mõtlema, et Mehhiko lahe keskosa on süvamere maise koore lõik. Mehhiko lahe merepõhja reljeefi elemendiks on sügav renn, mis on täidetud sademetega, mille võimsus on 50 000. Arvavad, et geosünklinaal hakkas erenema siis, kui hävimise tektoonilise tõstmine toodet hakkasid ranniku ala juurde astuma. Nendest hakkasid formuleerima jõedeltat, taolised
Lähte Ühisgümnaasium Perestroika Nõukogude Liidus Referaat Kristiina Maremäe Lähte 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Majandus............................................................................................................................ 4 Välispoliitika........................................................................................................................ 7 Tagajärjed........................................................................................................................... 8 Perestroika mõjud Eestile...................................................................
See tekitas suurt vastuseisu Ungaris ja Belgias. Ungarlasi ärritas rahvussümboli kaitsepühaku kuningas Stepheni krooni üleviimine Viini. Peale oma võimuletulekut, ei kinnitanud Joseph II seisuslikke privileege ning ta deklareeris kõikide inimeste vabadust ja võrdsust. Ta püüdis realiseerida oma valgustatud ideoloogiat kindlale süsteemile, mis pidi olema hea kõigile. Ta andis 1781. aastal välja tolerantsuspatendi, mis sätestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse, usundite võrdsuse. Samuti kaotati inkvisitsioon ning ketserlus ja nõidumine polnud enam kriminaalkuritegude hulgas. Elamisõiguse said ka teisest usust inimesed, protestandid ja juudid ning lõpetati ka juutide topeltmaksustamine. Juutidel lubati ka abielu sõlmimine kristlastega, mis enne oli rangelt keelatud. Samal ajal viis Josephi pärisorjuse tühistamine kuigi seda ei rakendatud kõikjal sotsiaalse revolutsioonini
........................................................................................8 SISSEJUHATUS Pakendiseaduse § 24 kohaselt peavad kõik ettevõtjad, kes toodavad pakendit, veavad sisse või välja tühja või täidetud pakendit, pakendavad Eesti turu jaoks või veavad sisse pakendatud kaupa, samuti pakendijäätmekäitlejad pidama oma pakendialase tegevuse kohta pakendimaterjali liikide kaupa regulaarset arvestust. Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse sätestas juba 1995. aastal vastu võetud pakendiseadus, kus olid kindlaks määratud ka taaskasutamise sihtarvud, mis pidid olema täidetud 30. juuniks 2001. Ettenähtud 50-protsendise taaskasutusmäära suutis Eesti saavutada aga alles 2006. aastal. Pakendialaste õigusaktide täitmisel on oma osa kõikidel pakendiga seotud osapooltel ehk majandustegevuses osalejatel. Majandustegevuses osaleja (pakendiettevõtja, pakenditootja) on isik,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
