Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"säde" - 249 õppematerjali

säde - esimene tüdruksõber Rassil, kes ei viitsinud koolis käia ja petis oma noormeest peo käigus kõigi nähes.
thumbnail
5
docx

A. H Tammsaare - Kuningal on külm

Karlo, Isa ja Ema vabastavad end köidikutest. Karlo tormab kähku minema, kavatsusega Angelale linna järele tormata. (Eesriie.) Kolmas vaatus Esimene pilt (Tuba kuningakojas. Pehme mööbel, vaibad, pildid seintel, lilled vaasides. Uksed nagu esimeses vaatuses.) Angela ning Kuningas omavahel. Tüdruk näeb aknast, kuidas rahvas hordides kuskile jookseb. Kuninga ning Angela vahel on juba isegi väike säde tekkimas. Võib-olla meeldibki Kuningale lihtsalt, et keegi tema süles istub. (Koputus uksele.) Teener teatab, et linna on ilmunud mees, kes laulab mägilaule ja näitab kahe peaga vasikat. Angela saab otsekohe aru, et kes see on ning hüppab nagu segane Kuningal süles. Sisse tuleb Narr. Angela läheb ka tema sülle hüppama,loomulikult Kuninga loal. Peagi on terve linn, kaasaarvatud kõik kuninga lähikondlased, teenrid jne, kõik imevasikat vaatama läinud. Kuningas

Teatrikunst → Teatriõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Soojusmasinate arengu ajalugu.

Mitmed teadlased ja insenerid on aidanud kaasa sisepõlemismootori arengule. 1509: Leonardi da Vinci kirjeldatud survetu mootor 1673: Christian Huygens'i kirjeldatud survetu mootor 17. sajandi inglise leiutaja Sir Samuel Morland kasutas püssirohtu, et juhtida veepumpe, sisuliselt luuakse esialgne sisepõlemis-kolbmootor. 1780-nendatel ehitas Alessandro Volta mängu elektripüstoli, mille säde plahvatas õhu ja vesiniku segus, põletades relva lõpus oleva korgi. 1823: Samuel Brown pantenteeris esimese sisepõlemismootori mis kohaldati tööstlikult. 1824: Prantsuse füüsiku Sadi Carnot kehtestas termodünaamilise teooria idealiseeritud soojusjõumasinates. 1870: Viinis, Siegfried Marcus pani esimese mobiilse bensiinimootori käiku. 1882: James Atkinson leiutas Atkinsoni tsükli mootori.

Füüsika → Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kohtukõne

meelepärasemad kui pingutatud käitumine, kunstlikud poosid või pealetükkiv sõbralikkus. Kõne mõju saavutamisel on olulised inimese välimus, kehakeel ja riietus. Tuleks riietuda kohaselt. Silutud olek parandab usutavust. Ka talitsetud kehakeel ja meeldiv käitumine tulevad esineja mainele kasuks. Kõnekunstis on väga oluline ka karisma (kr k jumalik and) ­ mõnele inimesele omane sarm, eriline säde, millega kuulajaid mõjutada. 4.3. Emotsionaalsus Aristoteles arvas, et inimesi saab soovitud viisil mõtlema ja tegutsema panna just tundeid mõjutades. Emotsionaalselt mõjusat esinemist iseloomustavad kõrgelennuline väljendusviis ja tundehoogsus ­ paatos. Kuigi argumentidega veenmine on kõige otstarbekam viis soovitavate otsuste saavutamiseks, laseb inimene ennast mõjutada ka kõneleja mainest ja kõne emotsionaalsusest. 10 5

Õigus → Õigus
58 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Tööohutus ja tervishoid - OHUTUSKULTUUR

nende vale kasutamine, tahtlik süütamine, isesüttimine (näiteks suurtes silo- või turbakuhjades hakkab toimuma käärimine, millega tekib kõrge temperatuur ja võib toimuda süttimine), klaasikillud/pudelipõhjad (võivad koondada päikesekiirgust ja põhjustada süttimise), äike, suitsetamine. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel, milleks on põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne). Nende kolme piisav olemasolu annab tulemuseks põlemise. Kui aga kasvõi üks nendest kuidagi kõrvaldada, siis põlemine katkeb. Uudistest võib lugeda, et selle aasta novembri esimeseks pooleks on olnud tulekahjudes hukkunuid 28. See näit on väga hea, kuna praeguse seisuga on tulekahju poolt põhjustatud surmi ligi veerandi võrra vähem, kui eelmine aasta. Nii kurb kui see ka poleks, on ligi pooled tulekahjud saanud alguse just hooletust suitsetamisest. 4

Muu → Ohutusõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
15
rtf

Eesti teatri ajalugu

TEATER LÄBI OMA AJALOO Referaat Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................3 1. Näitemäng rahvusliku ärkamise ajal ................................................................4 2. Kutseliste teatrite rajamine ...............................................................................5 3. Teatrielu areng aastatel 1918-1940...................................................................6 4. Eesti teater pärast II maailmasõda....................................................................7 5. 1950-1970. aastad.............................................................................................8 6. 1980. Aastad....................................................................................................10 7. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud arengud................................................11 8.Viimase...

Kirjandus → Kirjandus
133 allalaadimist
thumbnail
12
doc

PÕLEMINE, PLAHVATUS, TULEKAITSEVAHENDID- JA SÜSTEEMID

Sellest tulenevalt peaks tuleõnnetuste arv samuti vähenema, kuid kahjuks see nii ei ole. Igal aastal hukkub tules palju inimesi ja hävib palju vara. Kuigi tehakse palju tööd ja valmistutakse põhjalikult ette tule laastava toime eest, ei suudeta iial tuld absoluutselt valitseda. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel. Selleks peavad olema põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne). Kõigi nende kolme piisav segu annab tulemuseks põlemise. Kui aga kasvõi üks nendest kuidagi kõrvaldada, siis põlemine katkeb. 5 Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid 3 TULEKAHJUDE TEKKEPÕHJUSED

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kordamisteemad ärieetikas

· Poliitilis-sotsiaalne Vastutustundliku ettevõtte tunnused Eestis võtavad eesmärgiks olla head äripartnerid, · panustavad oma töötajate rahulolusse, · edendavad kohalikku või Eesti elu, · lahendavad keskkonnaprobleeme · või arendavad mõnda eluvaldkonda (kultuur, sport vm). Eetilised ohud: Altkäemaks Vargus Pettus Diskrimineerimine Sundus Ametiseisundi oma huvides ära kasutamine Loomuseadus ­ stoikud 1. Inimeses peitub jumalik säde ja selle abil on võimalik inimestel avastada õnne ja sotsiaalse harmoonia saladused 2. Universaalse õiguse seadus ­ inimkonna funktsiooniks on ilmutada mõistuspärasust kõigis selle vormides ­ kaemuses, kaalutlustes ja tegutsemises 3. Tuleb teha head ja vältida kurja. 4. Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud Situatsioonieetika Eetikateooria, mis väidab, et eetiliste otsuste aluseks ei peaks olema reeglid või et me ei peaks otsustamisel lähtuma reeglitest

Majandus → Ärieetika
6 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940)

Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid"...

Teatrikunst → Eesti teatri ajalugu
135 allalaadimist
thumbnail
13
odt

August Gailit

kangelase monument Eestis. Nipernaadi on hingelt lõunaeestlane, nagu oli August Gailitki. Seepärast oleks Valga oma rahutu maastikulise profiili poolest õige asupaik rahutule Nipernaadile ja tema loojale." Mõned aastad tagasi plaanitigi Nipernaadi pronksi valamist. Mäletatavalt tegi Valga 5 linnavalitsus projekti eesmärgiga hiljemalt 2002. aasta kevadeks paigaldada Toomas Nipernaadi skulptuur Valga Säde parki. Skulptuur telliti August Gailiti mälestuseks, et tähistada Eesti ühe omanäolisema, suurepärase huumorimeelega kirjandusklassiku 110. sünniaastapäeva. Paraku ei leitud mälestusmärgi rajamiseks rahalist katet ning mälestusmärk on püstitamata. See iluviga vajaks parandamist. Gailiti pagulasaastatest teame Eestis vähe. Hästi on teada, et ta ei jätnud kommentaare oma isiku ega loomingu kohta. See ei olnud tagasihoidlikkus. Tegemist oli kunstniku ja tema rolli

Eesti keel → Eesti keel
91 allalaadimist
thumbnail
22
xls

Statistika kontrolltöö

Viljandi Kärstna 85 15 119 824 8123 Rapla Lokuta 85 11 144 549 7332 Lääne-ViruPärna nim. 85 19 113 895 9257 Saare Pöide 85 14 119 726 10202 Harju Riisipere 85 18 84 797 11378 Võru Ruge 85 10 83 1009 14489 Pärnu Säde 85 11 1353 12318 Pärnu Tali 85 11 82 908 9679 Pärnu Tori NS 85 13 111 847 5122 Rapla Valtu 85 20 177 1031 6615 Tartu Alatskivi 86 10 83 722 9902 Tartu Kambja 86 16 148 846 10332

Matemaatika → Statistika
268 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Andurite ehitus ja tööpõhimõte

muudetakse ABS arvutile saadetavaks digitaalseks signaaliks Magnetväli Genereeritud pinge Pooljuht Eelpinge Hall´i efekti kasutatakse tavaliselt nukkvõlli asendi anduri ehituses. Selleks, et arvuti saaks juhtida süüteküünalde ja pihustite tööd – millisel hetkel peab silindris toimuma säde ja millisel hetkel pihustamine, peab arvuti pidevalt saama informatsiooni kolbide asendi kohta silindrites. Seda infot on võimalik saada nukkvõlli asendi kaudu, sest nukkvõlli pöörlemise ajal vastab iga silindri kolvi ülemisele surnud seisule survetakti lõpus nukkvõlli erinev asend. • Andurina on jällegi kasutusel Hall´i andur, kus magneti liikumisel anduri juurest läbi, tekitatakse elektriline signaal. • Magnetvöö paikneb nukkvõlli jaotushammasrattas

Elektroonika → Elektriskeemid
43 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti teater 1918-1940

Teater Eestis 19181940 2004 Sisukord: Sissejuhatus.............................................lk3 Teatrielu areng aastatel 1918-1940.................lk4 Vanemuine 1914-1940.................................lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2 Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt ...

Ajalugu → Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Kordamine geograafia kontrlltööks - Atmosfäär

hoovihmad (põhjustavad äkilisi üleujutusi), tugev tuul, rahe ning trombid (vesipüksid). Välk.Kui atmosfääri kõrgemates kihtides olevad raheterad hakkavad maale langedes sulama, lõhuvad tõusvad õhuvoolud veetilgad positiivselt ja negatiivselt laetud tilkadeks. Tekib tugev elektriväli. Sellise elektrivälja äkilist tühjenemist nimetatakse välguks. Seega ei ole välk midagi muud kui tohutu lühis. Välgusähvatus kestab tavaliselt väga lühikest aega. Selle aja jooksul jõuab säde käia pilve ja maa vahel üles-alla isegi mitukümmend korda. Tuulispask on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. 26.Iseloomusta rahvusvahelisi lepinguid atmosfääri ja kliima kaitseks. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon on rahvusvaheline leping, mis loodi 3-4 juunil 1992 aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna ja arengu konverentsil,eesmärgiga arendada

Geograafia → Geograafia
168 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Luuletaja referaat - Virve Osila

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium VIRVE OSILA Referaat Koostaja: xxx Juhendaja: xxx Tartu 2010 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................4 Virve Osila luulekogud.......................................................................................... 5 Luuletuste analüüs..................................................................................................6 Artikkel: Hingelind jäi igaveseks maa ja taeva vahele.........................................13 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................16 3 Sissejuhatus Luuletaja j...

Kirjandus → Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
70
pdf

Saeõpetus

Kui mootor ei tööta neljataktilise mootori müraga, on oht vigastada kolbi ja silindrit. Kruvi H võimaldab saada suuri pöördeid ja seejuures ka suurimat võimsust. Saagimisel tuleb aga meeles pidada, et maksimaalpööretel töötades tohib mootori normaalse õlituse tagamiseks gaasi järjest põhjas hoida mitte kauem kui 30 sekundit. Mootorsaag on ette nähtud töötamiseks ikkagi vahelduval töörežiimil. Süütesüsteemid Magneetosüüde Süütesüsteemi ülesanne on tekitada säde küttesegu süütamiseks silindris. Mootorsaagidel kasutatakse kahesugust süüdet: kontaktidega magneetosüüdet ja kontaktivaba türistor-magneetosüüdet ehk elektronsüüdet. Magneetosüütesüsteem koosneb püsimagnetitega hoorattast, alusest, süüteküünlast, juhtmestikust ja välisest süütelülitusnupust. Püsimagnetid on eriterasest (Al-Ni-teras). Hooratas on istutatud väntvõlli koonusotsale, fikseeritud liistuga ja kinnitatud mutriga.

Masinaehitus → Seadmete õpetus
33 allalaadimist
thumbnail
26
docx

LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS

seisukohalt kõige aeglasem. Kuue aastaselt kaalub keskmine laps 20,4kg ja on 107,95cm pikk. 6-12 eluaastani laps kasvab keskmiselt 5,08-7,62 cm pikkust ja võtab kaalus juurde 2,27 kg igal aastal. Keskmine 12-aastane laps kaalub umbes 40 kg. Tüdrukud on üldiselt pikemad kui poisid, sest tüdrukute kasvuspurt algab kaks aastat varem kui poistel. Juhan Aulile pühendatud seminaril 2010 aastal kandsid Tartu ülikooli füüsilise antropoloogia instituudi teadlased Säde Koskel ja Helje Kaarma ning Tartu ülikooli matemaatilise statistika instituudi teadlane Ene-Margit Tiit ette oma uurimuse koolilaste pikkuse ja kaalu muutumisest viimasel kümnendil. Uuriti 7–18-aastaseid õpilasi ja statistiliselt töödeldud mõõtmistulemusi võrreldi aastal 1998 korraldatud mõõtmise tulemustega. Selgus, et kümne aastaga on tütarlapsed kasvanud keskmiselt 3,94 sentimeetrit pikemaks, poisslapsed koguni 4,89 sentimeetrit

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
8 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Pilved, tuli ja äike

äike. Tavaline välk algab pilves ja levib siksakiliselt mõnekümne meetri pikkuste sammliidriteks nimetatavate sädemetena, ühe sammu aeg on 20-50 mikrosekundit. Liider kannab negatiivset laengut allapoole ja kui ta jõuab maapinna lähedale, siis kasvab elektriväli maapinnal nii tugevaks, et seal algab uus säde. See on liidrist märksa võimsam ja sirutub sirgjooneliselt liidrile vastu. Kui liider ja vastutulev lahendus maapinnast mõnekümne meetri kõrgusel ühinevad, siis sulgub juhtiv voolukanal ja tuhandikuks sekundiks tekib midagi pilve ja maa vahelise lühiühenduse taolist. Selles staadiumis vabanebki välgu energia. Enamasti aga ei jõua välgu ülemist otsa ümbritsev elektrilaeng tuhandiksekundi jooksul

Füüsika → Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
116
ppt

Ärkamisaeg eestis

ÄRKAMISAEG EESTIS Tegi Elina Sissejuhatus Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on riiklus Miks ärkamisaeg? Ajakirjanduse areng Rahvusliku kirjanduse algus Kultuurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. Seltsid Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti ra...

Ajalugu → Ajalugu
257 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Franz Schuberti elu ja looming

Rabavaks löögiks Schubertile oli Beethoveni surm 1827. a., mis võttis talt viimase lootuse jumaldatud suure meistriga kokku saada. (Beethoveni muusika, mis algul oli Schubertis äratanud hirmutunnet, muutus hiljem tema ainukehtivaks eeskujuks. Kuid Schubert korduvad arglikud katsed Beethoveniga kontakti astuda olid ebaõnnestunud. Ühiste sõprade kaudu sattusid Beethoveni kätte Schuberti laulud (1827). "Tõepoolest", ütles ta, "Schubertis elab jumalik säde." Kuid Schubert ei loobu võitlusest. Tema küpse loomingu periood (elu viimane aastakümme) näitab endise hämmastava viljakuse juures meisterlikkuse ja ideelise sisu pidevat kasvu. Schuberti vokaallüürika, milles juba valitseb dramaatiline läbikomponeeritud laul, saavutab enneolematu psühholoogilise sügavuse, muutub pingsamaks, tihedamaks, kasutab järjest uusi võtteid ja rikastub uute teemadega. Kammermuusikas ja sümfoonilistes anrides toimub täielik murrang ja Schubert küps

Muusika → Muusika
63 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elektroonika kordamisküsimused

10 1.25.Tänapäevase elektroonse süsteemi struktuur................................................... 11 1. ÜLDOSA 1.1. Elektroonika ajaloo põhietapid Algul XIX sajandil tekkisid ja esimesteks seadmeteks olid alaldid (Cu 2O, jmt) Tõeline elektroonika algas raadio leiutamisest 1896 (umbes). Esimene raadio ei olnud elektrooniline. Raadio leiutasid Popov, Marconi. Marconi hakkas raadiot ka edasi arendama, läks Itaaliast Londonisse, kus hakati tootma. Esimeses raadios oli saatjaks säde. Vastuvõtjad olid metallipuru ja nim. Kohereer. Sellega anti morsetehnikat. Diood leiutati 1904 aastal ja selleks oli elektronvaakumdiood. Triood leiutati 1907-1910 aastatel. Triood oli juba dioodi edasiarendus ehk siis triood juba ka võimendas. Elektronlampe kasutati kuni 1960ndateni. Peale seda hakkas transistori võidukäik. Transistor leiutati küll 1949, kuid õiged transistorid tekkisid alles 1960ndatel. Elektroonika oli lampelektroonika 1910-1960

Elektroonika → Elektroonika
403 allalaadimist
thumbnail
6
docx

JOHNATAN LIVINGSTONE MERIKAJAKAS

Jonathan polnud küllalt valvas, et kuulda seda häält. Ta nautis muud. Kui hunnitu pilt, meeliskles ta, - kuu ja tähekillud vilkumas veepinnal ta all, laotuse majakad, mis plingivad kogu öö; kõik oli nii rahulik ja vaikne. Tule alla! Kajakad ei lenda kunagi pimedas! Kui sa oleksid loodud selleks, oleksid sul öökulli silmad. Oleks vastav pimekood su tillukeses ajus, ja sul oleksid pistriku lühikesed tiivad! Sumedas öös, sada jalga veepinnast, hakkas plinkima säde Jonathan Livingstoni peas. Ta piinad ja otsusekindlus kadusid. Lühikesed tiivad! Pussid nagu pistrikul! See ongi lahendus! Heldeke, et lind vöib nii juhm olla! Vajasin vaid vaiksemaid tiibu, oleksin pidanud kokku tõmbama suurema osa kandepinnast ja aina sumama vigursööstudes. Lõigatud tiivad hakkavad lõikama! Kohe kruvis ta ennast kahe tuhande jalani tõrvmustast merest ning vähimagi huku- või äpardusaimeta,

Kirjandus → Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
14
doc

ENSV (1945-1953)

%C3%A4sumajandus_ja_selle_tagaj%C3%A4rjed/ 6) http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945-1985_N %C3%B5ukogude_periood/Kultuurielu_p%C3%B5hijooned/ 12 PILDID 1 2 3 4 3 1) Stalini isiku kultus 13 2) Propagandapilt: Lihula valla Säde kolhoosi punavoor ­ teraviljasaagi viimine riigi lattu. Sama aasta märtsis oli üle 20 000 inimese Siberisse viidud, mis andis hoogu kolhooside moodustamisele. August 1949 3) Põrandaalune kunst: Olga Terri maal "Hirm I" (1948) väljendab ajastule omast õudust. 4) Stalinistlik nõukogude kunst ­ sotsialistliku realismi äärmus. Roman Treumani ja Viktor Karruse tööd "Traktoristide üleskutse sotsialistlikuks võistluseks" (1951) on

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Elektromagnetväli

katkestame, siis kuuleme praksatust ja märkame katkestuskohas nõrka elektrisädet. Säde on paremini jälgitav, kui teeme katset hämaras või koguni pimedas toas. Järelikult tekib ahelas voolu katkestamisel täiendav pinge, mis püüab voolu säilitada. ekkiv pinge rakendub katkestuskohas, sest just seda kohta on liikuvatel laengukandjatel kõige raskem läbida. Seal tuleb teha kõige rohkem tööd. Paigutame nüüd pooli sisse raudpoldi ja kordame katset. Näeme, et tekkiv säde on oluliselt tugevam. Vahemik, milles õhk hakkab elektrit juhtima, on tunduvalt laiem. Arvestame, et sädelahendus tekib õhus ühe kindla elektrivälja tugevuse juures (E=3106V/m). Konstantsel väljatugevusel E on kahe punkti vaheline pinge U aga seda kõrgem, mida suurem on nende punktide vahekaugus d (valem U=Ed ). Seega tekib raudsüdamikuga pooli korral suurem pinge. Kuna just raudsüdamikuga poolis tekib suurem magnet-induktsioon, siis võib väita, et see pinge sõltub

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Elektri avastamise ajalugu

kujunes aga elktrinähtuste ­ elektrisädemete ja välgu uurimine. Franklin oletas, et välk ja elektrisäde on oma olemuselt sarnased ­ " ...nagu välk, nii ka võimas elektrisäde võib tappa loomi, sulatada metalle ja kutsuda esile fosfori lõhna". Välgu ja elektrisädeme sarnasuse tõestamiseks korraldas Franklin üliohtliku katse. Ta lasi piksel lüüa tuulelohe märga nööri, mille otsas oli suur võti. Kuna võtme ja selle läheduses olnud maapinnaga ühendatud raudeseme vahele tekkis säde, siis oligi välgu elektriline olemus tõestaud. Kohe tekkis uus probleem, kas ka välk nagu elektrisädegi tõmbub tervaike poole. Franklini ettepanekul paigutati 1750.aastal Philadephia linnas ühe kõrge torni tippu välgu oüüdmiseks pikk teravikuga raudvarras. Viimane oli traadi abil ühendatud maaga. Välk lõigi raudvardasse, Franklin aga saavutas ülemaailmse kuulsuse piksevarda leiutajana. Muuseas, piksevarras päästis hiljem kaa hävingust tema oma maja.

Füüsika → Füüsika
61 allalaadimist
thumbnail
130
ppt

Eesti keele ajalugu ja murded

• sugulus (veli, ämm) • religioon (tõota-, kiru-, ime) • omadus (hõbe ‘kergesti painduv’, ilu, julge, selge, karm, tuim, vaga) • verbid (jätka-, tahta-, nälgi-, luule-, otsi-) Omatüved: läänemeresoome tüved (1000–0 eKr; ~700 tüve) • somaatiline (habe, higi, kabi, kärss, näpp, pöial, põrn) • loodus (aur, hang, mägi, oja, neem, saar, tuisk, udu, põud, mänd, võsa, võrse, malts, jänes, tihane, kirp, karu ( < kare)) • elu-olu (leek, nõgi, säde, tuhk, lagi, lävi, aed, riie, rõivas, takud, õmble-, king, kirst, nuga, tõrs, riist) • inimene (laps, mees, lesk, rahvas) • kombed (pulm, abi, kahju, võlg, sõna) • adjektiivid (hell, hull, jäme, kaine, kuri, noor, paks, nüri, pehme, raske, toores, vahva) • verbid (tõuse-, itke-, kosta-, naera-, nuta-, tõmba-, pääse-, rippu-, kukku-, lenda-, lange-, lõppe-, viska-) Omatüved: liivi-soome tüved (~400–500 tüve) • somaatiline (kihv, mokk, pugu, puus)

Eesti keel → Eesti keele ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
32
doc

SISEPÕLEMISMOOTORI PÕHIPARAMEETRID

järelpõlemine kompressioon segu ei süüdatud väntvõlli pöördenurk Joonisel kujutab pidev joon diagrammi põlemisele vastavat osa ja katkendjoon olukorda, kui kütus jääb süütamata. Punktis A, enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu tekitatakse säde, kuid rõhu tõus jätkub punktini B, nagu põlemist ei toimuks. Selles vahemikus, mida nimetatakse induktsiooniperioodiks, toimuvad põlemist ette valmistavad keemilised ja füüsikalised muudatused. Punktis B on tekkinud põlemiskolle ja algab nähtav põlemine, leek levib üle põlemiskambri ja eraldub suurem osa kütuses sisalduvast soojusenergiast. Nähtav põlemine lõpeb 10...15 kraadi pärast kolvi ülemist surnud seisu suurima rõhu punktis C

Auto → Auto õpetus
15 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Franz Schubert

Rabavaks löögiks Schubertile oli Beethoveni surm 1827. a., mis võttis talt viimase lootuse jumaldatud suure meistriga kokku saada. (Beethoveni muusika, mis algul oli Schubertis äratanud hirmutunnet, muutus hiljem tema ainukehtivaks eeskujuks. Kuid Schubert korduvad arglikud katsed Beethoveniga kontakti astuda olid ebaõnnestunud. Ühiste sõprade kaudu sattusid Beethoveni kätte Schuberti laulud (1827). "Tõepoolest", ütles ta, "Schubertis elab jumalik säde." (vt. "Beethoven"). Kuid Schubert ei loobu võitlusest. Tema küpse loomingu periood (elu viimane aastakümme) näitab endise hämmastava viljakuse juures meisterlikkuse ja ideelise sisu pidevat kasvu. Schuberti vokaallüürika, milles juba valitseb dramaatiline läbikomponeeritud laul, saavutab enneolematu psühholoogilise sügavuse, muutub pingsamaks, tihedamaks, kasutab järjest uusi võtteid ja rikastub uute teemadega.

Muusika → Muusika
65 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti kirjandus- ja kultuurielu 1960

Kool Oma nimi Klass Eesti kultuuri- ja kirjanduselu 1960´ Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus 1944. aasta sügisel langes Eesti taas Nõukogude vägede meelevalda. Esimene okupatsiooniaasta oli näidanud, mida see kaasa toob. Seepärast veeresid taganevate Saksa vägede, mille hulgas sõdisid kaasa ka rohkelt eestlasi, selja taga põgenikevoorid mere poole. Umbes 70 000 eestlasel õnnestuski minna. Esialgu koonduti peaasjalikult Saksamaale ümberasustatud inimeste laagritesse, kust siis üle maailma laiali sõideti. Peamisteks uuteks kodumaadeks kujunesid Rootsi ja Põhja-Ameerika, eriti Kanada. Minejate hulgas oli väga palju intelligente ja loovharitlasi, nii et mitme aastakümne jooksul tehti Välis-Eestis rohkem kirjandust, teadust ja kunsti kui Kodu-Eestis. Ometi jäi viimane eesti kultuuri põhikandjaks kas või juba seetõttu, et koju jäi ees...

Eesti keel → Eesti keel
156 allalaadimist
thumbnail
12
doc

SOTSIALISM, Hiina, Eesti NL 97'

1969.a. ,,Kevade" (Arvo Kruusement) ,,Sügis", ,,Suvi" 1969 ,,Viimne reliikvia" (G. Kromanov) 1979 ,,Kõrboja peremees" ,,Mäeküla piimamees", ,,Noor pensionär", ,,Vallatud kurvid", ,,Mehed ei nuta", ,, Nukitsamees", ,,Metsluiged", ,,Arabella mereröövli tütar", ,,Nipernaadi" (Kaljo Kiisk), ,,Siin me oleme", ,,Hullumeelsus" Ajakirjand Täheke, Pioneer, ajaleht Säde, Rahvahääl, Noortehääl, Pikker, Paide rajooni leht, us Võitlev Sõna, Tapa Edasi, Noorus, NL naine. Ajakirjandus oli ideoloogilise kontrolli all, tsensuur oli 50-ndatel ja 80-ndatel aastatel. Eesti raadio, Vikerraadio, Ultralühilaine programm, ajakirjanike kool: TÜ Muusika 1967.a. lasti lisaks I programmile käiku ka Vikerraadio ning seejärel Stereoraadio. Laulupeod 1947.a. laulupidu, 1950.a. üldlaulupidu. RAM asutas G.Ernesaks

Ajalugu → Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Mootorsaed - referaat

Kui isolaator on valgeks põlenud ja on ka ,,higipiisad" ­ liiga madal temperatuur. Isolaator on põlenud hambuliseks, elektroodid ebaühtlaselt põlenud, isegi korrudeerunud ­ vale bensiin, küünal ei ole korralikult kinnitatud, süütemoment on vale, bensiinis on väga palju õli, küünal on vale. Elektroodid on märjad ­ küttesegus on palju õli või vale õli, liiga nõrk säde. Igapäevase hoolduse käigus tuleks läbi käiviti kaane avade suruõhuga puhastada süüteseadme ümbrus. Jahutus Mootori normaalne jahutus tagatakse vahelduvatel pööretel töötamisel. Külmaga töötades võib tekkida ülejahutamine. Selle vältimiseks oleks mõistlik osa õhuvõtuavast sulgeda. Suvel võib aga saag üle kuumeneda, sellel perioodil tuleb vältida saega töötamist. Aegajalt tuleb silindri ribide vahelt puhastada, samuti vajab puhastamist

Metsandus → Mootorsaed
75 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Kas kõik on juhus kokkuvõte

Kui lahkume vanematekodust, siis meie elutee õieti algab. Inimesed, kes seisavad meiel nüüd kõige lähemal ja kellel on suurim mõju sellele, kuidas me elame, on mehed või naised, kellesse me armume ning kellega me oma tuleviku koos veedame. Kannatlik, toetav armsam võib ebakindlal naisel aidata saavutada suuremat enesekindlust; ümberpöördult võivad näiteks korduvad pettumused äratada siiras mehes püsivat umbusaldust. Et kahe inimese vahel mingi säde tekiks, peavad mõlemad üheaegselt saatmise ja vastuvõtu sisse lülitama. Seda ei tee me kuigi tihti, kuna oleme enamasti ametis muude asjadega. Seepärast lahvatabki kirg nii harva, isegi kui kõrvalseisja jaoks tundub kõik klappivat. Armunud oleku uimas ei ole me kuigi valivad. Teine inimene tundub meile just nii imepärane, nagu me teda ise näha tahame. Kui meile torkabki silma üks või teine omadus, mis meile iga teise puhul eemaletõukav paistaks- tema juures leiame

Filosoofia → Filosoofia
24 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Põlvkondade vahelised erinevused

Peale selle ei olnud laste-saateid iga päev , vaid üle päeviti ning filme lastel vaadata ei lubatud . Samas ei olnud filme ka palju , enamuses näidati vene sõjafilme . Tol ajal oli kaks programmi ­ üks oli eesti televisioon ja teine oli kesktelevisioon . Ajalehti ja ­kirju käis tol ajal päris palju , sest neid tellida oli suhteliselt odav . Tellimisega oli ka omamoodi , head ajalehed ja ­ kirjad olid limiidiga . Isa perekonnas käid Eesti Loodus , Noorus , Säde , Nõukogude Naine , kohalik leht ja Rahvahääl . Välismaa raadiojaamu kuulati ikka , vanaisa kuulas mul Ameerika raadiot , mis siis , et see krigises ja ragises . NSV liit ei tahtnud , et kuulatas välismaiseid raadiojaamu . Mõned isegi lindistasid raadiost lindi peale ja ühe lindi pealt omakorda teise lindi peale , lõpuks ei saadud isegi enam aru , kes esitab või mis lugu on , sest muusika kvaliteet oli alla igasugust arvestust . Pealegi , kellel oli lintmakk , oli tegija

Ajalugu → Ajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Isa Goriot

Rastignac hakkab ka isa Goriot kaitsma, kuna teb nüüd, miks viimane selles olukorras on. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Et oma elu rahastada mängib ta õnnemänge, kus tal algul veab. Ta suudab isegi koju raha saata.Rastignac hakkab meeldima Victorinele. Kord lõunalauas tekib Rastignacil Vautrinigaväike tüli. Viimane viib ta aeda ja teeb talle ettepaneku, kuidas kiiresti rikkaks saada.Ta on märganud, et Rastignaci ja Victorine vahel on kerge säde. Ta teab, et Victorineisa on väga rikas. Ta pakub, et Rastignac võiks Victorinega abielluda. Siis laseksVautrin ühel oma tuttaval Victorine venna tappa ja ta isa võtaks Victorine endajuurde, kui pärija. Rastignac keeldub.Rastignac suhtleb järjest rohkem Delphinega. Ta saab ka isa Gorioga paremini läbija räägib oma kuhtumistest tema tütrega. Kuna tema positsioon seltskonnas paraneb võetakse teda ka de Restaude juures vastu. Ta ei osale

Eesti keel → Eesti keel
648 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Paul-Eerik Rummo

Pane ise Kool PAULEERIK RUMMO Referaat Autor: Koll Kollane Juhendaja: Öö Must Tartu 2008/09 SISUKORD 1.ELULUGU.........................................................................................................3 2. LOOMING........................................................................................................4 2.1 Looming kronoloogiliselt...........................................................................5 3.KOGUD JA LUULENÄITED.......................................................................... 7 3.1 Ankruhiivaja...............................................................................................7 3.2 Tule ikka mu rõõmude juurde..................................................................9 3.3 Lumevalgus...lumepimedus.....................................................................11 3.4 Oo et sädemeid kilj...

Kirjandus → Kirjandus
381 allalaadimist
thumbnail
32
doc

ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND

pages (lk), ed = editor (toim. = toimetaja) jne. Hoare, P. (1997). Academic Libraries. In: International Encyclopedia of Information and Library Science. London: Routledge, pp. 2­4. Leino, M. (2000). Norm ja hälve ­ muutunud diskursus. Rmt: Kõnelev ja kõneldav inimene: Eesti erinevate eluvaldkondade diskursus. Koost. V.-R. Ruus. Tallinn: TPÜ kirjastus, lk 96­111. Teatmeteose artikkel (analoogselt kogumiku artiklile) Eesti. (1934). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Säde, lk 521­671. Eesti hagijas. (1999). ENE 2. kd. Tallinn: Valgus, lk 209. Võib ka lühikirjena, kasutades ladinakeelset lühendit s.v. (sub verbo ­ sõna all). ENE (1998). s.v. grafoloogia. Lõputööd Autori perekonna ja eesnimi. (Aasta). Töö pealkiri. Kõrgkool (ja õppetool). Koht. Töö liik. Sard, Alge. (2009). Fotograafia kunstihariduses ­ vaatamine ja teadvustamine. Tallinna Ülikool, kunstide teaduskond, kunstiosakond. Tallinn. Magistritöö. Arhiivimaterjalid

Kultuur-Kunst → teaduslikku uurimistöö...
8 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Sissejuhatus autotehnikule

keps 11. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb sirgjooneliselt edasi-tagasi. Samaaegselt väntvõlliga pöörleb ka nukkvõll 1, mis gaasijaotusmehhanismi vahedetailide kaudu avab ja suleb sisselaskeklappi 6 ja väljalaskeklappi 9. Kui kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ning silindrisse voolab karburaatoris valmistatud küttesegu, mis kolvi ülesliikumisel kokku surutakse. Kui süüteküünla 8 elektroodide vahel tekib säde, siis segu, mis on silindris kokku surutud, süttib ja põleb ära. Selle tulemusena tõusevad silindris temperatuur ja rõhk. Paisuvate gaaside survel surutakse kolb alla ning keps pöörab väntvõlli. Nii muundatakse kolvi sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördliikumiseks. Väljalaskeklapi avanemisel ja kolvi ülesliikumisel väljuvad heitgaasid silindrist.Mootori tööga on seotud järgmised mõisted. Ülemine surnud seis (ü.s.s.) ­ kolvi kõige ülemine asend.

Auto → Auto õpetus
114 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Eesti majandus 20. sajandil

reorganiseeriti need riigiettevõteteks. Maareform vähendas oluliselt nende talumajapidamiste tootmisvõimalusi, mis olid andnud suurema osa põllumajandustoodangust. Maareformi ebaotstarbekust märgati juba 1945. aasta lõpul. Aastatel 1944 ­ 1947 võõrandati 927 049 hektarit maad, millest 142 622 hektarit oli põldu. 1947. aasta sügisel loodi Eesti NSV-s esimesed viis kolhoosi: · 23. aug. V. Kingissepa nimeline kolhoos Valjala vallas Saaremaal · 5. sept. kolhoos Säde Kavastu vallas Tartumaal · 10. sept. kolhoos Võit Põlva vallas Võrumaal · 27. okt. kolhoos Oktoobri Võit Kuigatsi vallas Valgamaal · 3. dets. kolhoos Ranna Lihula vallas Läänemaal. 1948.-1949. aastal loodud kolhoosid ei olnud suured. Keskmiselt oli ühel kolhoosil 463 ha põllumajandusmaad, sealhulgas põldu 204 hektarit. 1950. aastal hakati väikseid ja hästi juhitavaid kolhoose ühendama suurteks. Samas algas ka kolhooside allakäik. Aastail 1950 ­ 1954 vähenes maarahvastik

Majandus → Majandus
45 allalaadimist
thumbnail
20
docx

ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS

Kolb koos hammaslatiga sööstis silindrist välja. Hammasratas tegi pöörde ja tross tõmbus pingule. Rak-rak rak... Tõld tegi söösthüppe edasi (2, lk 27) . Ükskord, kui Nikolaus Otto uuris mootori käivitusmehhanismi, märkas ta huvitavat nähtust. Alustades katset nagu tavaliselt unustas ta sisse lülitamata elektrisüüte. Mitte lastes sisseimetud gaasi silindrist väljuda, pööras Otto hooratast vastupidises suunas ja gaas suruti kokku. Seejärel lülitas ta sisse süüte. Säde süütas kokkusurutud gaasi, kolb sööstis järsku tavalisest tugevamani edasi ­ 2 ­ 3 pöörde asemel tegi hooratas pärast plahvatust peaaegu 10 pööret (8, lk 119; vt lisa 8.). 1882. a. tekkis tüli Otto ja ühe tema tehase inseneri, andeka ja suurte teadmistega konstruktori Daimleri vahel. Insener Daimler tahtis konstrueerida neljataktilise mootori tõllale. Kuid Otto polnud nõus tegema midagi muud, kui ainult oma mootorit täiustama (8, lk 127). Gottlieb Daimler aga ehitas 1883

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Füüsikaline ja kolloidkeemia 3. vaheeksam

Nendes nähtustes pannakse laetud (-potentsiaaliga laetud) osakesed liikuma mehaanilisel jõul. Sadenemispotentsiaal tekib laetud kolloidosakeste kindlasuunalisel liikumisel vedelikus (peenestuskeskkonnas). Kui surume kolloidlahust läbi membraani, siis tekib mälemal pool membraani potentsiaalide vahe, mida nimetame voolamispotentsiaaliks.Bensiini ei tohi voolamisel tekkiva potentsiaalide vahe tekke tõttu hoida plastmasskanistrites, kuna valamisel võib tekkida säde! 26. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. Vaatleme edasi elektrilise kaksikkihi kujunemist kolloidosakese pinnal. Leidsime juba, et kolloidosakest dispersioonivedelikus võib vaadelda kui polariseeritavat elektroodi. Esmalt adsorbeerus tuumale adsorbne kiht ­ tuuma pinnale adsorbeerusid kolloidosakese laengut määravad ioonid (neid ioone oli lahuses liiaga). See potentsiaali määrav adsorbeerunud ioonide kiht tõmbab

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
162 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Honoré de Balzac „Isa Goriot“

Rastignac hakkab ka isa Goriot kaitsma, kuna teb nüüd, miks viimane selles olukorras on. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Et oma elu rahastada mängib taõnnemänge, kus tal algul veab. Ta suudab isegi koju raha saata. Rastignac hakkab meeldima Victorinele. Kord lõunalauas tekib Rastignacil Vautriniga väike tüli. Viimane viib ta aeda ja teeb talle ettepaneku, kuidas kiiresti rikkaks saada. Ta on märganud, et Rastignaci ja Victorine vahel on kerge säde. Ta teab, et Victorine isa on väga rikas. Ta pakub, et Rastignac võiks Victorinega abielluda. Siis laseks Vautrin ühel oma tuttaval Victorine venna tappa ja ta isa võtaks Victorine enda juurde, kui pärija. Rastignac keeldub. Rastignac suhtleb järjest rohkem Delphinega. Ta saab ka isa Gorioga paremini läbi ja räägib oma kuhtumistest tema tütrega. Kuna tema positsioon seltskonnas paraneb võetakse teda ka de Restaude juures vastu. Ta ei osale enam ülikooli loengutes, käib ainult oma

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Aforismid

153. Mis suudab meile teha vanadus, kui oleme kahekesi. 154. Kui ei ole mind on pilt, kui ei ole pilti olen mina. 155. Inimest, keda sa oled armatanud võid põlata, vihata, kuid unustada mitte iial. 156. Inimese kohus on olla seal, kus teda kõige rohkem vajatakse. 157. Elus kohtutakse paljudega, üksikutest jääb mälestus. 158. Esimene armastus on kõige ilusam, kuid kui ta puruneb, jätab ta järele haava, mis ei parane. 159. Armastus on süsi, suudlus püssirohi, üks säde ja ongi plahvatus. 160. Kõige raskem asi maailmas on osata midagi teha ja näha kedasi seda valesti tegemas, ilma seejuures kommenteerimata. 161. Journeys end. Friends depart. Every phase of life comes to an end. But every end is also a new beginning. 162. Some people come into our lives and quietly stay. Others stay for a while, leaving footprints in out hearts and we are never the same. 163. Make me belive that what we had wasn't all a lie.. even though I'll probably never belive anyway.

Kirjandus → Kirjandus
39 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Füüsika II eksami kordamisküsimused

vahel elektripinge tingituna dielektrilisest polarisatsioonist RAKENDUSTE NÄITED PISEOMIKROFON JA KÕLAR - Õhurõhu (ultraheli) muutuse muundamiseks elektrisignaaliks ja vastupidi, nt. piesomikrofonis ehk kristallmikrofonis TULEMASINA SÜÜTAJA - Klõpsamisel annab surve alt vabanenud vedru oma tõukuriga tugeva löögi PZT-elemendile, tekitades selles kuni 15- kilovoldise kõrgepingeimpulsi.Selle impulsi põhjustatud säde elektroodide vahel süütab tulemasina balloonist samal ajal väljuva gaasi ELEKTRI GENEREERIMINE ­ Jaapanis Tokio raudteejaama põrandas Iisraeli kiirtede asfaldis Hollandis Watt klubis tantsupõrandas LOODUSNÄHTUSED Maavärinate ajal tekkiv valgus 3. Juhid ja kondensaatorid · Juhid, juht välises elektriväljas, elektriväli juhi sees (+ joonis) Juhtideks nimetatakse kehi, milles laengud võivad elektrivälja mõjul vabalt liikuda.

Füüsika → Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
9
docx

ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL

maakondades välja kooliõpilaste mobilisatsiooni alates kuueteistkümnendast eluaastast. Tunnetades rindel valitsevat reaalset hädaohtu laiendas ülemjuhataja seda korraldust üle vabariigi. Ruhja tagasivallutamise korraldamiseks ja rinde stabiliseerimiseks saabus rindele J.Laidoner, kelle käsul asus vastmoodustatud 3. diviis kindralmajor Ernst Põdderi juhtimisel mai alguses vastupealetungile. Vastane paisati soomusrongide toetusel Salatsi, Säde ja Koiva jõgede joonele. Pealetungil langes ka soomusrongide divisjoni ülema kohusetäitja kapten Anton Irv. SÕJATEGEVUSE EESTIST VÄLJAKANDUMINE. Olukorras,kus vaenlane oli tõrjutud Eesti piiridest välja, oli mõttekas lahingutegevuse üleviimine tema enda territooriumile. See oli kasulik Eestile nii poliitilisest, sõjalisest ja majanduslikust küljest võetuna. Vastase maaalal sõjategevuse arendamisel oli suur osa ette

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
42
docx

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvata...

Ajalugu → Eesti kultuuriajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
30
docx

SEKSUAALSUS JA PEREPLANEERIMINE

ei pruugi olla ilusad, aga midagi neis tõmbab vastassugupoolt, üldiselt neil pole raske partnerit leida. (Kirjanduses näiteks Gabriel on ehtne näide erosest, kolmest musketäris Aatos). Erosed tuntakse juba lõhnast ära.Tark naine õpib eros naiselt, rumal on kade. Targad naised kadedust ei tunne. Kui kaks erost kokku saavad, kui nad on targad ja õppinud oma emotsioone kasutama, siis see on üldiselt hea suhe. Ka peale 20 a kooselu on ikka armunud, säde ja flirt jäävad alles, ka teadlikult teevad tööd selle nimel. Armastus pole see, mis ise püsiks, armastuseks on vaja tööd, disipliini, tarkust. Algajatel erostel on palju pettumusi, suhtest suhtesse. Erosed on üldselt targad, õpivad kähku, väga järjekindlad, pettub, aga läheb ikka edasi, on väga elujõulised ja uudishimulikud. Rumalad ja algajad erosed, kes pole õppinud, neil on suhte purunemisi palju, aga üldjuhul eros suhted püsivad, sest nad on üldiselt targad

Inimeseõpetus → Seksuaalkasvatus ja...
35 allalaadimist
thumbnail
24
doc

TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND

New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times, B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori positsioonile sulgudesse sisu avav lause: (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). (1906, 16. sept). Postimees. d) teatmeteose artikkel Artikli nimetus. (Ilmumisaasta). Teose nimetus. Köide. Ilmumiskoht, lehekülg (-küljed). Eesti. (1934). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Säde, lk 521­671. Eesti hagijas. (1999). ENE 2. kd. Tallinn: Valgus, lk 209. Lõputööd Autori perekonna ja eesnimi. (Aasta). Töö pealkiri. Kõrgkool (ja õppetool). Koht. Töö liik. Kuusk, Raivo. (1996). Luule olemuse tõlgendamise võimalusi. Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjanduse õppetool. Tallinn. Magistritöö. Õigusaktid Akti nimetus, vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Perekonnaseadus (1994). Riigi Teataja I. 75, 1326. Arhiivimaterjalid

Kategooriata → Uurimustöö
14 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Elekter

5. Elektrodünaamika 5.1. Sissejuhatus elektriõpetusse Elektri- ja magnetnähtused on looduses esineva ühtse elektromagnetilise vastastik- mõju avaldumisvormid. See on inimese jaoks tähtsaim vastastikmõju. Peaaegu kõik jõud, millega inimene oma igapäevaelus kokku puutub (nt. elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener- geetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika tegeleb elektriener- gia saamisega (soojuse, valgusenergia, mehaanilise energia või aatomituumade seose- energia arvelt), elektrienergia ülekandega ning muundamisega inimesele vajalikuks energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline ...

Elektroonika → Elektroonika
27 allalaadimist
thumbnail
25
odt

Mihkel Raud ja tema edulugu

,,Sinine on sinu taevas". 6 Maagilisel kuupäeval 07.07.07 abiellus Mihkel uuesti, seekord kinnisvaramaakleri Pärle Sepping'uga, lahutati viis aastat hiljem. (http://publik.delfi.ee/news/inimesed/mihkel-raud-lahutas-teise-abielu? id=64975570) Kolmandat korda abiellus Mihkel kõigest pool aastat hiljem pärast lahutust, noore näitleja ja poliitiku Liina Vahteriga, 2013 aasta märtsis. Eesti Päevalehel antud intervjuus tunnistab Liina, et säde tema ja Mihkli vahel tekkis esmakordselt ,,Kolmeraudse" saates kui Mihkel teda intervjueeris. Paaril sündis ühine laps 2013 aasta maikuus, kelle nimeks sai Mirjam. 2014. aastal kolis pere linnamelust eemale Võrtsjärve ääres asuvasse tallu, ehk Liina lapsepõlvekodusse. Seal on nad ka tänaseni. (http://publik.delfi.ee/news/inimesed/vaata-uuesti-sademed- sartsuvad-selles-kolmeraudse-saates-armus-liina-vahter-mihkel-rauda-pealaest- jalatallani-ara?id=68555239, http://www.ohtuleht

Biograafia → Kuulsused
27 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine

väike hind igavese õndsuse eest. Hoolimata Pauluse pingutustest jäi tuleviku teoloogidele rodu vastuseta küsimusi: kui jumal on kõiketeadev ja kõikvõimas, kuhu jääb siis veel ruumi inimese vabale tahtele? Ning kui lunastus usu läbi on sedavõrd olulisel positsioonil, siis mis mõttega omab inimene mõistust ja arutlusvõimet? Vastavalt kristlikule teoloogiale jagati inimene selgelt kolmeks osaks: keha ­ meie põhiline ebameeldivuste allikas; hing ­ jumalik säde ja ühtlasi kõige väärtuslikum aspekt inimeses; ning vaim ­ inimese ratsionaalne osa, mis paistab kõikuvat keha ja hinge vahel, teenides kord üht, kord teist, tekitades sellega pidevaid konflikte hea ning halva vahel inimese loomuses. (Selline jaotus sarnaneb väga ühele teisele teooriale 20. sajandi algusest.) Püha Augustinus Jeesuse surmale järgnenud 300 aastat iseloomustasid Rooma impeeriumi järkjärguline lagunemine ning kristluse üha suurenev toetajaskond

Filosoofia → Filosoofia
2 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Sissejuhatus Erialasse

riknemise(toimub alaldi dioodide läbilöök) Abiakude kasutamine mootori käivitamisel : 1) Ühenda juhtmega mõlema aku plussklemmid omavahel 2) Teise, miinusjuhtme üks ots kõigepealt käivitatava auto kere külge selle auto akust võimalikult kaugel 3) Viimasena ühendatakse miinusjuhtme teine ots abiaku miinusklemmiga; kui abiaku on auto peal ­ siis selle auto kerega. Nii on ahela sulgemisel tekkiv säde viidud akudest võimalikult kaugele. 4) Pärast mootori käivitumist võta juhtmed lahti vastupidises järjekorras. NB! Ära seisa akule lähedal. Aku võib plahvatada. Vahelduvvoolu generaator Vahelduvvoolu generaatori põhiosad staator ja rootor. Rootorit käivitatakse väntvõlli kiilrihmaga. Sisuliselt on ta pöörlev elektromagnet, mille jõujooned lõikavad staatori mähist ja indutseerivad selles muutliku elektromotoorjõu

Auto → Auto õpetus
110 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun