ETTEVÕTTE RAHANDUS 21.01.2013 Ettvõtte vahendite ringkäik AS näitel Ettevõtte tegevus on seotud teatud tootmiseks vajalike teguritega. Need tegurid on ettevõtte majandustegevuseks vajalikud vahendid. Skeem nr 1 C + V + m T C konstant konstantsed tootmistegurid (materjal, masinad, seadmed) Konstantsed on tootmistegurid, mille väärtus kandub tootele muutumatul ehk konstantsel kujul ühe või mitme tootmistsükli vältel. V varieeruv komponent on tööjõud tootmiskomponent, mis ei ole konstantse iseloomuga. m lisandunud väärtus. Tööjõud, muutuva tegurina kandub väärtuseliselt toote väärtusesse ning muutuva osa kompenseerib lisandunud väärtus (m võib olla positiivne kui ka negatiivne). Tööjõud on ainus tootmiskomponent, mis on võimeline tootma lisaväärtust. Ettevõte peab tegutsema kasumlikult ning olema jätkusuutlik. T tootmisetap Skeem nr 2 Vastavalt äriseadustikule on ev nõutav minimaalne aktsiakapital. Ev peab olema jätk...
ETTEVÕTTE RAHANDUS Rahandus on teadus rahaliste ressursside ehk kapitali juhtimisest, kusjuures ettevõtte tegevuses ilmnevate rahandusküsimuste lahendamisel võetakse aluseks mitmed eriained ehk eridistsipliinid näiteks nagu mikro- ja makroökonoomika, raamatupidamine, finantsanalüüs. Ettevõtte tegevus on seotud teatud tootmiseks vajalike teguritega. Need tegurid on ettevõtte majandustegevuseks vajalikud vahendid. Skeem nr 1 C+V+m=T C konstant konstantsed tootmistegurid (materjal, masinad, seadmed) Konstantsed on tootmistegurid, mille väärtus kandub tootele muutumatul ehk konstantsel kujul ühe või mitme tootmistsükli vältel. V tööjõud tootmiskomponent, mis ei ole konstantse iseloomuga. m lisandunud väärtus. Tööjõud, muutuva tegurina kandub väärtuseliselt toote väärtusesse ning muutuva osa kompenseerib lisandunud väärtus (m võib olla positiivne kui ka negatiivne). Tööjõud on ainus toomiskomponent, mis on võimeline tootma l...
Arvamusliidri mõjutamise tähtsus propagandas. suhete looja. Idelaistil roll näeb sk kui informeeritud ühiskondliku debati edendajat ja o-de ja avalikkuse Turundus- aluseks in vajadused ja soovid, pakub teenust ja toodet nende rahuldaminseks, põhjustades vahelise dialoogi hõlbustajat. vahetusprotsessi. SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse o Suhteturundus- strat, millega luuakse, hoitakse ja arend kliendisuhteid. Alus- vastastikune vahetus ja tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. S - strenghts (tugevused); W - weaknesses (nõrkused); O- lubaduste täitmine. opportunities (võimalused); T - threats (ohud)
· Eesmärgiks on mõjutamine, positiivse suhtumise loomine, maine kujundamine, visuaalse identiteedi loomine, ennetavad ja nõustavad tegevused. · Kommunikatsiooniaudit organisatsiooni sisemiste ning välimiste kommunikatsioonivoogude analüüs.Eesmärk on välja selgitada, kas need langevad kokku ning kui ei siis miks. · Hetkeolukorra kokkuvõte auditi koostajate kommentaarid ja soovitused, olukorra ja võimaluste analüüs. SWOT analüüs · Meedia monitooring ja analüüs - ettevõtet huvitavate probleemide käsitlemineja ettevõttet puudtavate informatsionie avaldamise uurimien. · Mikrokeskkonna analüüs informatsiooni uurimine klientuuri ja konkurentide kohta. · Eelised: · Objektiivsem ja usutavam kui reklaam. · Ligipääs raskesti kättesaadavale auditooriumiel · Aitab ettevõtet ja tema tooteid edutada · Saab parandada ettevõtte kahjustatud mainet
Kuna tegemist on pereettevõttega , on töötajad nõus töötama väiksema tasu eest. Et ka vältida majanduse madalhooaja riske siis korraldame ka valmistoodangule sooduspakkumisi. Oskustööjõu puudumine on meie firmale väga suur risk. Meil ei ole võimalik palgata inimest, kes ei oma mingit aimu puidutööst. Meie sihiks on pakkuda parimat hinna ja kvaliteedi suhet.Seega valime enne hoolikalt inimest, keda me endale tisleriks võtame. 1.13. Swot analüüs FIRMA SISEMISED TUGEVUSED JA NÕRKUSED TUGEVUSED NÕRKUSED · Piisavad rahalised vahendid · Vähesed juhtimisoskused · Head finantsressursid · Vähene tuntus turul · Tugev juhtkond · Napid sidemed · Kõrge maine ostjaskonna hulgas · Kahanev konkurentsivõime
Kordamisküsimused: 1. Põhimõisted: “ettevõtlus”, “ettevõtja”, „sisemine ettevõtlus“, „siseettevõtja“. Ettevõtlus- on protsess, mille abil indiviidid - kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtja on isik, kes tegeleb ettevõtlusega . Otsustanud ettevõtlusega alustada ning alustab äriideede otsingut, hindamist, edasiarendamist. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse, täitmata koha turul, lahendamata probleemi – ning rajab ettevõtte, et probleem lahendada või tühimik täita. Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu ees...
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaits...
1.TURUNDUSE MÕISTE Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turunduse mõistet on püütud lugematul hulgal erinevate definitsioonidega väljendada, eri ajajärkudel on olnud rõhuasetused neis erinevad. Toome siinkohal välja neist kaks, mõlemad pärinevad P.Kotlerilt: *,,Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele" *,,Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte uute toodete, teenuste , elustiilide ja elatustaseme tõstmise viiside ettekujutamise kaudu." Kasumit taotlevad äriorganisatsioonid soovivad müüa kaupu ja teenuseid nii, et see ennast ära tasub. Kuid turundusprobleeme on teistelgi organisatsioonidel, näiteks mittetulundusühingutel ja riigiasutustel. Õppeasutused võitlevad õpilaste, muuseumid ja teatrid külastajate, kirikud poolehoidjate pärast ning nad kõik vajavad raha. Tu...
lõpuseisude võrdlust (piirab selle 1 aastaga). Õps arvab esimene on horisontaalanalüüs. Trendianalüüs koostatakse mingi valitud baasaasta näitaja suhtes, millega võrrledakse järgnevate perioodide sama näitajat. Trendianalüüs on sageli aluseks finantsnäitajate prognoosimisel. · Suhtarvuanalüüs. Kõige põhjaikum finantsnäitajate analüüs ning annab ka kõige rohkem infot rahandus otsuste vastuvõtul · SWOT analüüs. Tegemist on kvalitatiivse analüüsiga (hinnanguline). Näitab ettevõtte nõrku ja tugevaid külgi jne. Vt turunduse materjalist. 3. tulemuste üldistamine, järelduste tegemine ning soovitused ettevõtte edaspidiseks tegevuseks. Ettepanekute puhul peaks tegema mitu alternatiivset ettepanekut. juhtkond võtab vastu otsused. Kui analüütik annab vaid ühe ettepaneku siis on ta juhi eest võtnud vastu otsuse. Raamatupidamine ehk finantsaruanded
1.TURUNDUSE MÕISTE Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turunduse mõistet on püütud lugematul hulgal erinevate definitsioonidega väljendada, eri ajajärkudel on olnud rõhuasetused neis erinevad. Toome siinkohal välja neist kaks, mõlemad pärinevad P.Kotlerilt: *,,Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele" *,,Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte uute toodete, teenuste , elustiilide ja elatustaseme tõstmise viiside ettekujutamise kaudu." Kasumit taotlevad äriorganisatsioonid soovivad müüa kaupu ja teenuseid nii, et see ennast ära tasub. Kuid turundusprobleeme on teistelgi organisatsioonidel, näiteks mittetulundusühingutel ja riigiasutustel. Õppeasutused võitlevad õpilaste, muuseumid ja teatrid külastajate, kirikud poolehoidjate pärast ning nad kõik vajavad raha. Tu...
vajalik info Tehnoloogiline ja konkurentsi keskkond: *mõju elustiilile ja neile sobivate toodete loomine *tehnoloogia mõju kogu turunduskompleksile tervikuna *tehnoloogia suhted keskkonnaga 8. Mikrokeskkond: tarbijad, varustajad, vahendajad, avalikkus. Tarbijad: *lõpptarbija *ettevõtteturg *vahendajate turg *valitsuse turg *rahvusvaheline turg Vahendajad: *finantsvahendajad *turundusvahendajad *logistika institutsioonid *turundusteenuste agentuurid 9. SWOT analüüs: firma sisekeskkond: tugevus ja nõrkus; väliskeskkond: võimalused ja ohud Firma sisekeskkonna moodustavad erinevad struktuuriüksused, mis arendavad tihedat koostööd tarbijate vajaduste rahuldamisel. *uurimuste ja tootearendusosakond *ostuosakond *tootmisosakond *finantsosakond Väliskeskkond: konkurentsid (üldine, kaudne, lähedane, vahetu). Turuuuring tähendab plaanipärast
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Hindamismeetodid ja Mooduli teemad ja hindamisülesanded alateemad Mõistab oma vastutust analüüsib juhendamisel enda Suhtluspõhine loeng SWOT analüüsi koostamine KARJÄÄRI teadlike otsuste langetamisel isiksust ja kirjeldab oma Testid juhendi alusel PLANEERIMINE elukestvas tugevusi ja nõrkusi Karjääri mõiste, karjääri
3.Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine. 4.organisatsiooni ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs. 5.Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine. 6. organisatsiooni missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele (analüüsi tulemustele) ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 3 kuni 5 aste on tuntud SWOT analüüsina. S strenghts tugevused W weaknesses nõrkused O opportunities - võimalused T threats - ohud 17 Organiseerimise mõiste, olemus + Organiseerimise olemus: organiseerimine - ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine. tulemuseks: organisatsiooni struktuur. juhi põhitegevused organiseerimisel on: · töökohtade kavandamine; · töökohtade rühmitamine;
uurimistööoskuste (turu-uuring), esitlemisoskuste, suhtlemisoskuste arendamine. Selleks, et õpilasfirmat arvestataks praktilise tööna, peab temas osalenud õpilane olema läbinud kõik nõutud etapid. 1. Õpilasfirma toote või teenuse, juhtide ja nime valik. 2. Õpilasfirma toote või teenuse turu-uuring (küsitlused, internetiuuring jms) 3. Õpilasfirma äriplaan, mis põhineb turu-uuringul ja sisaldab SWOT analüüsi ning kasumiplaani, bilansiprognoosi ning aja plaani. 4. Õpilasfirma registreerimine (asutamisdokumentide täitmine) JA Eesti kodulehel. 5. Õpilasfirma tegutsemine. Toote tootmine või tellimine oma kavandi põhjal, teenuse osutamine. Turundustegevus. Müük. Finantsarvestus. Üldreeglina osavõtt vähemalt ühest laadast või müük muul avalikul üritusel. Toote või teenuse iseloomust sõltuvalt võivad olla erandid
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil org...
Sissejuhatus rahvusvahelisse turundusse Rahvusvaheline turundus - vahendite kogum, millega ettevõte püüab pakkuda toodet või teenust teatud riigi turu või selle osa klientide vajaduste rahuldamiseks mingis kindlas poliitilises, kultuurilises ja majanduslikus keskkonnas. Rahvusvahelistumise põhjused: D tooraine - traditsiooniliselt rahvusvaheline (näiteks: nafta, kohvioad, maagaas jne); D tootmisvahendid- traditsiooniliselt rahvusvaheline (näiteks: masinaehitus); D tarbekaubad - paralleelselt nii rahvusvaheline kui rahvuslik (näiteks: vaba aja rõivastus, koduelektroonika või toidukaubad, kirjastustegevus); D teenused - valdavalt rahvuslik (näiteks: solaariumid, juuksur, kosmeetika); D mitme erineva maa turgudel tegutsev firma on paremini kaitstud riigisiseste turukonjunktuuri kõikumiste eest - vähenevad äritegevuse riskid; D arenenud k...
Sisemine analüüs võimaldab hinnata sisemisi tugevaid ja nõrku külgi. Tegevused, mida organisatsioon teostab hästi või kasutada olevad unikaalsed ressursid on tugevad küljed. Nõrgad küljed on tegevused, mida organisatsioon ei teosta hästi või ressursid, mida ta vajab, kuid ei valda. Kombineeritud väline ja sisemine analüüs, mille käigus selgitatakse välja tugevad küljed, nõrgad küljed, võimalused ja ohud, nimetatakse SWOT analüüsiks. SWOT-analüüsi teostamine võimaldab sõnastada asjakohased strateegiad, mis (1) kasutavad organisatsiooni tugevaid külgi ja võimalusi, (2) kaitsevad organisatsiooni väliste ohtude eest või (3) parandavad kriitilisi nõrku külgi. 4) Strateegiate sõnastamine Strateegiate sõnastamisel võtavad juhid arvesse väliskeskkonna reaalset olukorda ja organisatsiooni olemasolevaid ressursse ja võimekust ning kujundavad strateegia, mis aitab saavutada organisatsiooni eesmärki.
Strateegiline juhtimine Kordamisküsimused 1. Strateegia. x Strateegia on firma otsustusloogika. (Kreitner) x Strateegia kujutab endast teatud hulka hüpoteese põhjuste ja tagajärgede seoste kohta. (Kaplan, Norton) x Strateegia on org.-i eesmärkide ja ressursside ning muutuvate turundusvõimaluste ühildamine. (Kotler) x Strateegia ilma taktikata on kõige aeglasem tee võiduni. Taktika ilma strateegiata on ainult ettevalmistus alistumiseks. (Sun Tzu c. 500 BC) Leimann väidab, et strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on organisatsiooni arengu juhtimise aluseks. Organisatsiooni strateegia hõlmab organisatsiooni kõiki olulisi funktsioone ja allüksusi ja ta peaks tagama, et organisatsioonis langetatavad otsused on omavahel kooskõlas. Strateegia kavandamine ja elluviimine on juhtimise olu...
süstemaatilisem. Turundusspetsialistid on oma valdkonnas ettevõtte tippjuhtidest kompetentsemad, nad peavad viimaseid ühelt poolt varustama otsustamiseks vajaliku informatsiooniga, teiselt poolt aga peab otsuste täitmise distsipliin olema rangema kontrolli all. Turundusplaani koostamise loogika on üldjoontes lihtne, planeerimisprotsess koosneb järgmistest osadest: situatsiooni analüüs (ja selle kokkuvõttena SWOT analüüs); mõnede baaseelduste määratlemine; eesmärkide püstitamine; tegevuskava koostamine eesmärkide saavutamiseks; vajalike sammude ajastamine ja vastavate kulude hinnang. Samal ajal on turundusplaani koostamine üks raskemaid turundusfunktsioone, kuna ta ühendab kõik turunduse elemendid terviklikku plaani. Ideaalset planeerimisprotseduuri ega plaani vormi ei eksisteeri, olemasolevad eeskujud tuleb kohandada konkreetse ettevõtte vajadustele.
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keele...
Globaaltasandi strateegiad Peavad tagama ettevõttele turupositsiooni globaalses konkurentsis -välisstrateegia -mitme tegevuspiirkonna strateegia Strateegilise juhtimise protsessi 9 etappi 1. Missiooni, visiooni ja eesmärkide kindlaksmääramine 2. Väliskeskkonna analüüs, PEST analüüs 3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine 4. Organisatsiooni ressursside analüüs 5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine SWOT analüüs 6. Missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele ja vajaduse korral strateegiate ümbersõnastamine 7. Strateegiate rakendamine ja elluviimine 8. Turuosa tundmaõppimine ja toodangu kohandamine 9. Tulemuste analüüs ja hindamine, et vajadusel teha korrektiive Ettevõtte strateegilise orientatsiooni komponendid Ettevõtte põhiväärtused Missioon, visioon Eesmärgid Strateegia Taotletav konkurentsieelis
-ni. 3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine. 4. Org.-ni ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs. 5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine. 6. Org.-ni missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele (analüüsi tulemustele) ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 36. SWOT analüüsi selgitus S – strenghts – tugevused W – weaknesses – nõrkused O – opportunities - võimalused T – threats - ohud 37. Organisatsiooni strateegia tasandid 1. Korporatsioonitasandi strateegia – arvestab kogu org.-ni, püüab määrata erinevate tegevusalade (allettevõtete) prioriteedid Vastab küsimusele “Millises äris me oleme”. 2. Äritasandi strateegia – püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus (allettevõte) olla omal alal
1.1 Probleemi tuvastamine 2.1.1.1 Näitarvud 2.1.1.2 Kontrolllehed 2.1.1.3 Intervjuu 2.1.1.4 Simulatsioon 2.1.1.5 Probleemipuu 2.1.2 Ideede genereerimine 2.1.2.1 Ajurünnak 2.1.2.2 635 2.1.2.3 CNB 2.1.2.4 Delfi 2.1.2.5 SWOT analüüs 2.1.2.6 Küsimustikud 2.1.2.7 Eelduste analüüs 2.1.3 Indi Ül Probleemi/idee püstitamine 2.1.4 G Ül Ühise teema valimine 2.1.5 Huvigruppide määratlemine 2.1.5.1 Huvigruppide identifitseerimine 2.1.5.2 Huvigruppide infovajaduse väljaselgitamine 2.1.5
· arenduse taktika - kuidas muudatus ellu viia ja millised sammud selleks teha (arendusprojektide organiseeritus) · arendamise finantsid - kui palju ja millele raha kulub (kulutused tehnikale, tarkvaralitsentsidele, arendusvahenditele, töötajatele, koolitusele ja projektijuhtimisele) · arendamise riskid - teatava tõenäosusega arenduse käigus asetleidvad negatiivset mõju avaldavad sündmused Organisatsiooni ja infosüsteemi strateegia loomise vahendeid · SWOT analüüs · Väärtusahela analüüs · Porter ja Millar 5 "jõu" mudel · McFarlan strateegiline raamistik (McFarlan Strategic Grid) · Tasakaalustatud tulemuskaart (Balanced Scorecard) Projektimeetod (omadused, võrdlus igapäevatööga) Kui tahta midagi sihipäraselt (juhitavalt) saavutada, siis põhimeetodiks on projekti kasutamine ükskõik millise valdkonna probleemi lahendamisel, eriti muudatuste elluviimisel
Juhtimise alused 1. Loeng Ruth Alas ,,juhtimisee alused". 3. Trükk Kodusest tööst. Motivatsioonisüsteenud Eesti ettevõtetes. Kaldub palga voolusängi, aga võiks mõelda laiemalt. Väärtused Eesti organisatsiinides. Sisekliima. Arusaam, miks midagi tehakse. Juhtidele õpetatakse põhjalikult, kuidas inimestega ümber käia ja saavutada parimad tulemused oma alluvate abil. Juhile väga oluline on terviklu pildi tajumise oskus ja võime tuleviku arendusuundi võimalikult varakult ette näha. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Üldine sissejuhatus Majandusteadus on teadus, mis üritab mõista meie majanduslikku käitumist. Eelduseks on, et Homo oeconomicus käitub ainult majanduslikult ratsionaalsetest otsustest. Kuid, kas see ikka on alati nii? Inimene ei käitu alati ratsionaalselt. Seda väga erinevatel põhjustel: · Pingete maandamine · Kogemus, eksperimenteerimine, sensation seeking · Naudingute otsimine, meelelahutus, fun · O...
kujundamisel l2htuda. M6neti probleemsem on saada ylevaade panga reaalsetest v6imalustest . Selle valdkonna info kipub olema yldisem ja ebat2psem ja sageli l2htutaksejuhtide kogemustest. Kasutusel on ka efektiivsemad hindamisv6tteid, millest peamine on siseaudit. Siseauditi enamlevinud primaarsem ylesanne on riskide hindamine. Kuid rohkem on hakatud kasutama ka systeemi- ja protsessiauditit. Hinnangute kujundamisel on juhtkonna oluliseks abivahendiks SWOT analyys. Analyys sisaldab hinnangut neljale valdkonnale. Kaks sisemist ja kaks v2limist. Sisemised: org. tugevad kyljed, org. n6rgad kyljed. V2limised: ohud, mis v6ivad tekkida keskkonna muutustest ja tekkivad v6imalused seoses keskkonna arenguga. Myygiplaan. Panga strateegilised myygiplaanid on need, kus kajstatakse konkreetseid eesm2rke panga toodete v6i klientide l6ikes. Strateegilised myygiplaanid tuleb koostada selliselt, et k6ik eeldatavad ressursid nende saavutamiseks saadakse
Turundusspetsialistid on oma valdkonnas ettevõtte tippjuhtidest kompetentsemad, nad peavad viimaseid ühelt poolt varustama otsustamiseks vajaliku informatsiooniga, teiselt poolt aga peab otsuste täitmise distsipliin olema rangema kontrolli all. Turundusplaani koostamise loogika on üldjoontes lihtne, planeerimisprotsess koosneb järgmistest osadest: situatsiooni analüüs (ja selle kokkuvõttena SWOT analüüs); mõnede baaseelduste määratlemine; eesmärkide püstitamine; tegevuskava koostamine eesmärkide saavutamiseks; vajalike sammude ajastamine ja vastavate kulude hinnang. 4 Samal ajal on turundusplaani koostamine üks raskemaid turundusfunktsioone, kuna ta ühendab kõik turunduse elemendid terviklikku plaani. Ideaalset planeerimisprotseduuri ega plaani vormi ei eksisteeri,
(kinnistub ka väliste omaduste alusel). Asjatundlikkus, teadmiste, oskuste ja individuaalsete omadustest tulenev mõjuvõim. Karisma – armuand, isiksuslik mõju- või tõmbejõud. Juhtimisteooriad - suundus mis juhib juhi käitumist. Juhtimisfilosoofia – Mis on minu juhtimisfilosoofia - see on õppimise, õpetamise, enda arutluste tulemusena sündinud juhtimisstiili sügav nägemus ja selle omaksvõtt. Juhtimisstiilid ja juhtimisviisid Koostada juhtimisolukordades SWOT analüüs: tugevused (strengths), nõrkused (weaknesses), võimalused (opportunities), ohud (threats). Puhastustööde juhi rollid töökeskkonnas Info edastamise rollid Inimsuhete rollid Otsustaja rollid Infokeskus Puhastustööde juht Algataja Infovahendaja Eeskuju Nõustaja Informeerija Kontaktisik Takistuste käsitleja
veenduda, et raha põhivarasse paigutades ei kannataks likviidsus. Tagamaks, et ettevõttel ei tekiks probleeme maksevõimega, tuleb püstitada konkreetsed eesmärgid, panna paika strateegiad nende saavutamiseks ning kontrollida pidevalt tegeliku olukorda tehtud plaanidega. Uurimustööd on võimalik edasi arendada, analüüsides ettevõtte finantsmajanduslikku jätkusuutlikust tulevikus kasutades selleks lisaks veel rahavoogude aruandeid ning hinnates ettevõtte hetkeolukorda SWOT analüüsiga. Selline analüüs võimaldaks anda veel parema ülevaate ettevõtte maksevõime uurimise meetoditest ning tooks välja uuritava ettevõtte finantsilised kitsaskohad, millede kõrvaldamine tugevdaks tema konkurentsivõimet veelgi. 45 KASUTATUD KIRJANDUS Alver, J., Reinberg, L. (1999). Juhtimisarvestus. Tallinn, 176 lk. Banhard, P., Kitvel, E. (2001). Ettevõtte maksejõuetus ja pankrot. Majandusarvestus &
kliendi ja teenindaja kontaktita. 22. Konkurents Igal hüvisel, mida ettevõtted toodavad ning mida tarbijad soovivad osta, tekib oma turg, kus vastavalt nõudluse ja pakkumise vahekorrale kujuneb hüvise hind. Mõnel turul on müüjaid palju ning konkurents tihe, teisel turul jälle on vaid mõni või koguni üksainus pakkuja. Olenevalt konkurentsiolukorrast eristatakse nelja erinevat turustruktuuri: täielikku konkurentsi, monopoli, monopolistlikku konkurentsi ja oligopoli. 23. SWOT analüüs turunduses Turunduse juhtimine hõlmab olukorra analüüsi, tegevuste planeerimist, rakendamist ja kontrolli. See on laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. Sisemisteks tugevusteks võivad olla näiteks unikaalne toode, pikaajaline turuliidri seisund, kaasaegne tehnoloogia, koolitatud personal, väga hea finantsseisund, madalad püsikulud ja kogenud ja kompetentne juhtkond
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult...
Info tüüp Kvantitatiivne/Rahaline Peamiselt kvalitatiivne Ülesannete Protsessiülesanded Innovatsiooniülesanded suunitlus Kas me tegeleme Õige asjaga (äriga)? Kas me tegeleme asjaga (äriga) Õigesti? 74 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 4.6. Strateegilise controllingu instrumentaarium 1. SWOT analüüs 2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne eesmärgi püstitus. 3. Arengu kontseptsioon. 4. Toote-turu-strateegiad e portfolio analüüs. 5. Funktsionaalsed strateegiad. 6. Strateegiate kujundamine projektideks ja abinõudeks. 7. Tähtsamate tulemuste planeerimine (naturaal-, rahalistes näitajates). 8. Strateegiliste eelduste ja riskide plaanivõrdlused. 9. Tasakaalus tulemuskaart (Balanced Scorecard – BSC) 4.7. Tasakaalus tulemuskaart (Balanced Scorecard)
koostada ida-lääne ja põhja-lõuna suunaliste vedude võimalikud lõimimise mudelid (merevedude ja raudteevedude koostoimemudelid); Konteinerterminali ja konteinervedude aktuaalsus Läänemere logistikasüsteemis. Väljakujunenud konteinervedude skeemide (HUB sadamad ja fiidervedude sadamad) muutmise vajalikkus ja võimalikkus; Kauba ja reisijatevoogude analüüs AS Tallinna Sadamas ja nende SWOT analüüs, voogude tulevikuvaade. 2. Puistekaupade laadimisest sadaamtes https://www.riigiteataja.ee/akt/943563?leiaKehtiv Puistekaupade laadimisel tuleb täita järgmisi nõudeid: vähendatakse kauba kukkumiskõrgust laadimistöödel, tuulega üle 15 m/s ning pikemal kuivaperioodil vältida kaupade laadimist, kasutada kaskaadseadmeid samuti niisutusseadmeid. Sadamal peavad olema vahendid reostuse koheseks likvideerimiseks. Peaks olema tehtud hinnang kui kaugel asub Natura ala e
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid......................................
kultuuri organisatsioonis. Strateegia väljatöötamine ei õnnestu, kui ei peeta silmas vastavat menetluslikku loogikat. Strateegilisi otsustusi ei saa langetada juhi kui solisti ambitsioonidest või isiklikest äranägemistest lähtuvalt, sest erinevalt poliitikast on strateegia valdavalt objektiivse põhjaga fenomen. Strateegia koostamise metoodikaid on palju. Neist üks õnnestunumaid ja kaasaegsemaid rajaneb SWOT - analüüsil. Kuigi strateegia oma süvaolemuselt on tulevikukujutlus, mis võib esineda ka inimeste peas, on otstarbeks strateegia formaliseerida s.o. dokumenteerida. Strateegia kirjeldus antakse strateegia üldiseloomustus ning avatakse selle sisu võtmetulemuste valdkondade kaupa. Viimaste all mõeldakse neid tegevusvaldkondi ja -suundi, mis tulenevad antud organisatsiooni spetsiifikast ning mis aitavad kindlustada tema missiooni adekvaatse realiseerumise.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
