Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"suvisel" - 286 õppematerjali

thumbnail
28
docx

Pärandkoosluste eksam

aastatel hakati põllumaad jagama neljaks osaks (ristiku-, taliteravilja-, naeri- ja suviteraviljamaa), seda süsteemi on tänapäeval arendatud ja täiustatud. Rohumaade traditsioonilise majandamise aastaring, mida tehti kevadest talveni? Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. Oksad kasutati enamasti kütteks või kuhjati kändudele ja põletati suvisel heinaajal. Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Heinategu. Kõigepealt niideti lagedad heinamaad, puisniitudele mindi enamasti juulis. Varjus kasvab hein aeglasemalt ning põuaoht on puisniitudel väiksem. Vanemal ajal olid heinamaad ühised, hein tehti talgutega ühiselt ja pärast jagati talude vahel. 19. sajandist on heinamaad talude vahel jagatud, piire tähistasid piirikivid. Enamasti oli iga talu heinamaal küün või mitu, tehti ka kuhje....

Pärandkooslused
20 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Pärandkooslused eksam

Kolmevälja- ehk kesasüsteem: kesa, taliteravili, suviteravili. Viljavaheldussüsteem (mitmeväljasüsteem): põldhein, taliteravili, naeris/kartul, oder ristikuga. Rohumaade tööde aastaring Kevadel riisumine, eriti puisniitudel. Mahalangenud okste kokkukorjamine, maapinna tasandamine. Oksad enamasti kütteks või põletati suvisel heinaajal. Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Millal algas Eestis ulatuslikum pärandkoosluste kadumine? Pärandkoosluste pindala hakkas aeglaselt vähenema 20. sajandi esimesel poolel seoses niitude ülesharimise ja kultuuristamisega. Niitude pindala vähenes oluliselt pärast II maailmasõda, mil sõjategevuse tõttu vähenes loomapidamine. Kui suurel pindalal levisid pärandkooslused 20. saj. algul?...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kontrolltöö ATMOSFÄÄR

Passaattuuled- 30.laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled Passaadid puhuvad põhjapoolkeral kirdest ja lõunapoolkeral kagust ( kalduvad põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule) Mussoontuuled- 15.-20. Laiuskraadidel esinevad püsivad tuuled, mis puhuvad aluspinna erineva soojenemise tõttu talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile Esineb ntks Filipiinidel ( Lõuna- ja Kagu Aasias ning Lääne-Aafrikas.) Mussoon puhub suvisel poolaastal pidevalt kõrgema õhurõhuga mere kohalt madalama õhurõhuga mandri poole. Talvel vastupidiselt mandrilt mere poole. 14. Mis on atmosfäärifront? Frontide liigitus. Atmosfäärifront- kahe erisuguse naaberõhumasssi vaheline õhuke kiht, samuti selle ja aluspinna lõikejoon. Liigitus – statsionaarne ehk püsiv front, soe front, külm front. 15. Mis kaasneb sooja frondi üleminekuga, külma frondi üleminekuga? Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt....

64 allalaadimist
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale...

Kirjandus
151 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Austria turism

Austria! ! Austriat külastab aastas keskmiselt 36,8 miljonit turisti. Viimastel aastatel külastab Austriat suvisel ja talvisel hooajal ligikaudu sama palju turiste. Turismi tippkuud on talvel veebruar ning suvel juuli ja august. ! Tänu oma piiramatutele vaba aja veetmise võimalustele on Austria juba kaua nautinud maineka turismimeka positsiooni. Maalilised orud, avar mägismaa, võimsad liustikud, kristallselge veega järved, pehme kliima, arenenud infrastruktuur, esmaklassiline teenindus, kohalike elanike...

2 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Materjaliõpetus

Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Määrdeaine vähesus kiirendab kütusepumpade kulumist. Diislikütustes leiduvad parafiinid hakkavad teatud temperatuuril kristalliseeruma ja kütuse voolavus halveneb. Sellega kaasneb voolutakistus kasv torudest, kütusefiltritest ja pihustitest. Optimaalne viskoossus suvisel kütusel on 3...6 mm ²/ s , talvisel 1,8...3 mm ² / s. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. 20 11 MPa juures on viskoossus 2 korda suurem ja 100 MPa juures 10 korda suurem, kui normaalrõhul. Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille...

Materjaliõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Rahvusvahelise tööõiguse konspekt

ja 15-16 aastane alaealine võib teha tööd, mis ei nõua suurt füüsilist pingutust ja töökohustused on lihtsad. TLS annab töötamise õiguse alates 7 eluaastast. 7-14a alaealise töötamiseks peab peale seadusliku esindaja nõusoleku olema ka tööinspektori nõusolek, kes vajafusel kaasab alaealise elukohajärgse lastekaitse töötaja. Koolikohustuslik alaealine võib teha tööd ainult koolivaheajal. Lubatud on töötada ainult pool koolivaheaega ja 4 nädalat suvisel vaheajal tagamaks koolikohustusliku alaealise väljapuhkamise. TLS eesmärk on anda alaealisele võimalus teenida taskuraha juhul kui töötamine ei sega õpinguid. 7-14a lapse töötamise puhul peab tööinspektor tegema kindlaks, et töötamine ei takista alaealisel koolikohustuse täitmist. Tööandja on kohustatud tööinspektorilt loa küsima, milles on andmed alaealise töötingimustest, töö tegemise koha ja kohustuste kohta. Kuni 17a on alati vajalik seadusliku esindaja nõusolek...

Tööõigus
96 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Abiks geograafia eksamiks õppimisel

Maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub päikese kõrgusest ja päikesepaiste kestvusest, samuti pilvisusest. Aastaajad Aastaaegade vaheldumist ja seega ka Päikeselt saadava soojushulga muutumist põhjustavad kolm asjaolu: • Maa tiirlemine ümber Päikese • Pöörlemine ümber oma telje • Maa telg on mõnevõrra kaldu 21.juunil, suvisel pööripäeval, on päike seniidis põhjapöörijoonel. 22. detsembril, talvisel pööripäeval, paistab päike seniidis meist hästi kaugel, lõunapöörijoonel. Polaarjoontel kestab nii polaarpäev kui – öö ainult kaks ööpäev. Mida lähemale poolustele, seda pikemaks venivad ka polaarpäev ja -öö. Soojusvööd Maakeral võime eristada kuut soojusvööd, kolm kummalgi poolkeral. Palavvöö...

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI TULEMUSED 2011

1 26,72 26,84 25,19 30,79 23,27 71,5 24,9 69. 1 48,61 49,04 42,64 53,10 44,81 49,1 46,3 22. Antud näitajad iseloomustavad Päikese kõrgust horisondist keskpäeval: 6º; 53º; 9º; 55º Paigutage need näitajad tabelis õigesse kohta. Vaindloo saar Naha küla Suvisel pööripäeval (osaülesanne 70) (osaülesanne 71) 53º 55º Talvisel pööripäeval (osaülesanne 72) (osaülesanne 73) 6º 9º Iga õigesti paigutatud näitaja andis 0,5 punkti. Ülesande nr 22 tulemused...

Geograafia
455 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Polaaralad 2003

Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepols...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Produktsiooniökoloogia KK ja vastused 2015

Väljenda matemaatiliselt vee kasutamise efektiivsus? WUE = Ph/Tr WUE = Wplant / WH2O 29. Millistes keskkonnatingimustes on kasvueelised CAM taimedel? Kuivas keskkonnas, näiteks kõrbes. 30. Millistes keskkonnatingimuste käigus arenesid välja C4 taimed? Atmosfääris oli madal süsihappegaasi tase. 31. Millised on võrreldes C3 taimedega kasvu limiteerivad tegurid veetaimedel/C4 taimedel/CAM taimedel? Veetaimedel kõrge pH (CO2-e vähe) 32. Mis on vahet metsakoosluse talvisel ja suvisel veemajandusel? Talvel kulub taimedel vähem vett. Kordamisküsimused 5. Loeng 1. Mis on koosluse ja ökosüsteemi vahe? Kooslus on organismide kooselu vorm, ökosüsteem on isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhtes olevate organismidega 2. Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe? Too näiteid. Bioom on ühe kliimavööndi ökosüsteemide kogum. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem. Bioom on nt Siberi taiga. Ökosüsteem on nt järv, mets, niit. 3...

Produktsiooniökoloogia
17 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Riietumise etikett

Vormi juurde kuulub rinnasilt, millel on teenindaja ees- ja perekonnanimi. 3. Riietus päevasel koosviibimisel Päevaste vastuvõttude riietuse osas erilisi piiranguid pole, kuid välditakse sportlikku riietust. Naistel sobib kanda: - kostüümi või pükskostüümi; - seeliku ja pluusi kombinatsiooni; - heast materjalist, lihtsa tegumoega kleiti; - nn väikest musta kleiti; - suvisel ajal kergeid suvekleite või –kostüüme. Soovi korral võib riietust täiendada kübara, kinnaste või salliga. Kindaid tuleb valida hoolikalt, s.t sobiv värvitoon ja materjal. (Kinnastatud kätega võib daam kätelda, tõsta pokaali ja võtta väikseid suupisteid). Hea tava kohaselt kannavad naised ametlikel üritustel alati sukki, see kehtib ka kuumadel suvepäevadel. Meestel sobib kanda: - tumedat ülikonda (lisa 1); - suvisel ajal heledat ülikonda....

Ainetöö
23 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine

10.2 Kliima Tallinna kliimale on iseloomulik mõõdukalt külm talv, väheste sademetega jahe kevad, mõõdukalt soe, algul suhteliselt kuiv, aga teisel poolel vihmane suvi ning pikk soe sügis. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,7°C. Kõige külmem kuu aastas on veebruar. Meri mõjutab nii Tallinna kui ka Haabersti linnaosa kliimat. See avaldub esmalt õhutemperatuuris. Haabersti linnaosas on õhutemperatuur suvisel ajal 1,1 – 2 kraadi madalam ning talvel 1,1 – 1,5 kraadi kõrgem võrreldes Ülemiste ilmajaamas mõõdetuga. Valdavad sademed langevad soojal perioodil. Võib täheldada, et viimasel kümnendil on sademete hulk suurenenud. Seda näitavad ka teiste vaatlusjaamade andmed. Kliima kujuneb mitmete faktorite koosmõjul, kus sademed on vaid üks neist. Vast kõige keerulisem on mõõta auramist. Aasta keskmine aurumine maapinnalt moodustab ca 464 mm, aurumine veekogude...

Keskkonna kaitse
1 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Kasvatamise juhend

Ajalugu: Ratsuritähed kuuluvad amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda. Kasvukohanõudlus Valgus: täispäike, alates augustist tuleb teda pimendada. Temperatuur: soe ruum, 18–23°C. Õitsemise ajal võib ta tõsta ka jahedamasse, see pikendab õitsemisaega. Puhkeperioodil veidi jahedam, 15–20°C. Substraat: nõrgalt happeline muld, sobib tavaline toalille- või kaktusemuld. Õhuniiskus: talub hästi kuiva õhku. Sobiv kasvukoht: valge õhurikas ruum, suvel võib õue tõsta varjulisse kohta. Kasv Õitsemisperiood: detsembrist aprillini, õis püsib tavaliselt 2 nädalat. Õievart tasub toestada, muidu kipub a viltu kasvama või ära vajuma. Puhkeperiood: algab hilissuvel-sügisel, sel ajal tuleb ka kastmist järk-järgult vähendada kuni lõpuks ei kasta üldse. Sel ajal lehed kolletuvad ja toitained liiguvad sibulasse....

Põllumajandus taimed
2 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Produktsiooniökoloogia kordamine

Millised on võrreldes C3 taimedega kasvu limiteerivad tegurid veetaimedel? Millsest sõltub veetaimede CO2 8 kättesaadavus? Veetaimedel on vees sisalduvad ained,C4 taimedel põua pikkus,CAM taimedel niiskus öösel? Veetaimede CO2 kättesaadavus sõltub veevoolus, veetaimede paiknemisest, temperatuurist. Veetaimedel kõrge pH!!! (CO2-te vähem) 32. Mis on vahet metsakoosluse talvisel ja suvisel veemajandusel? Talvel kulub taimedel vähem vett??? Kordamisküsimused 5. Loeng 1. Mis on koosluse ja ökosüsteemi vahe?Kooslus on organismide kooselu vorm aga ökosüsteem on isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhetes olevate organismidega. 2. Mis on ökosüsteemi ja bioomi vahe? Too näiteid.Bioom on ühe kliimavööndi ökosüsteemide kogum. Bioom on geograafiliselt piiritlev ala nt Siberi taiga, aga ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mis koosneb...

Produktsiooniökoloogia
8 allalaadimist
thumbnail
22
docx

HITLERI SUURIM LÜÜASAAMINE IDARINDEL

Sakslased plaanisid vallutada linna kolmanda rünnakuga ja venelased tugevdasid oma kaitseliine. Kolmas rünnak Lahingu kolmas etapp oli kõige kriitilisem. Hitler otsustas operatsiooni Blau ümber korraldada. Kaukaasia naftavarud jäid kõrvale. 14. oktoobril anti välja käsk, mille kohaselt peatati kõik operatsioonid Ida-Euroopas ja keskenduti Stalingradile ja Kaukaasiale. Nüüd sai näha, kas suvisel pealetungil üldse mõtet oli. Punaarmeele anti korraldus rünnata ja sakslased ajada eemale. See tabas sakslasi ootamatult, nad taandusid u 300 meetrit, kuid tulemuseks oli vaid ummikseis, mille tõttu oli Stalingrad 8 muutunud Hitleri ainsaks mõtteks. Sakslaste vasturünnak oli väga tugev. Nad suutsid piirata sisse traktoritehase ning Punaarmee ei tulnud seda enam kaitsma, sest kui ta oleks kaitset...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Majandus ja globaliseerumine

Nimeta 5 Eesti majandust mõjutavat tegurit ja selgita iga teguri mõju a) kapital – Kapitaliks võib olla raha, kinnisvara, oskusteave, haridus, seadmed jne. Eestis näiteks on väga kõrgelt arenenud haridussüsteem. Eestis on palju kõrgkoole ja rahvas on haritud, mis omakorda tähendab seda, et oleme võimelised töötama erinevatel kõrgetel ja tähtsatel kohtadel mis jälle omakorda mõjub meie majandusele positiivselt ja arendavalt. b) tööjõud – Eestis on tööjõupuudus ja töötute arv suur. Üks põhjus miks on palju töötuid, on see, et paljud pole nõus töötama oma kvalifikatsiooniga madala palga eest. Eestis on üldse madalamad palgad, kui paljudes teistes Euroopa riikides. Eriti põhjamaadega võrreldes. Teisse gruppi kuuluvad inimesed, kellel on raske tööd leida, kuna neil puudub piisav haridus ning tööd lihtsalt ei ole(kuna tööjõupuudus on niigi üsna suur) Puud...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Peruu Vabariik

Väljavool toimub Boliivias asuva Desaguadero jõe kaudu Poopó järve. Sellest järvest edasi väljavoolu ei toimu. Välja voolava jõe vooluhulk on võrdne umbes kümnendikuga järve sisse voolavate jõgede vee koguhulgast. Ülejäänud vesi eraldub Titicaca järvest aurumise teel. Seejuures on aurumine vägagi intensiivne – seda soodustavad järve suur kõrgus merepinnast ja intensiivne päikesekiirgus. Titicaca järv on külma veega – ka suvisel perioodil ei tõuse tema pinnatemperatuur üle 14°C. Titicaca järv on madala hapnikusisaldusega ja see on üheks põhjuseks, miks seal elab mitmeid loomaliike, keda mujal ei leidu. Näiteks elab seal konnaliik, kelle nahk on väga kortsuline – suurem nahapind aitab järve veest paremini omastada hapnikku. Järve kallastel elutseb aga hulk erinevaid linde. Mitmed Titicaca järves elavad loomad, kes kunagi olid esindatud arvukalt, on kaasajal väga ohustatud. Populatsioone on...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused

ÜLEVAADE EESTI KLIMAATILISTEST TINGIMUSTEST 1.1. Kliimat kujundavad tegurid Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas 57º30 ja 59º50 pl vahel mereliselt kliimalt mandrilisele ülemineku vööndis. Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhumass Atlandi ookeanilt suhteliselt kaugele mandri siseosasse...

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Säästliku maja projekteerimine

45 cm ja katusealuse soojustuskiht u. 50-60 cm. Maja kuju • Mida suurem on pind, seda suurem on soojakadu Hoone paigutamine • Suunates suured aknapinnad lõunasse, saate talvel suurimat võimalikku kasu päikeseenergiast. Suvisel ajal võib aga lõunasse suunatud akende kaudu sisse tulev soojus tõsta siseruumide temperatuuri liiga kõrgele. • Tähelepanu akende suurusele • Ka hoone krundile paigutamise abil saab mõjutada ruumide kütteenergia vajadust. Ruumide paigutamine • Soojad ruumid keskele • Külmad ruumid väljapoole...

Füüsika
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun