Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"suvise" - 248 õppematerjali

thumbnail
11
docx

Laps ja tema arengukeskkond iseseisvad tööd

ja neil meeldiks lugeda. Uskude eristamine Ka eesti lasteaedades võib leida lapsi erinevate uskudega, mida kasvatajad peavad austama ja jälgima et õpematerjal või mänguasi ei oleks vastuolekus lapse usuga. Kuid selliseid juhtumeid leiab Eestis vähe. Suvised tegevused ruumis Sellega et liivakast on inglismaa lasteaiades sees ma olen täiesti nõus, kuid eestis seda ei ole lihtsalt vaja. Talvel Eesti lapsed leiavad suvise mängule asenduse lumes, mis võib osaleda selles et lapsed näevad aastaajade erinevust....

Alternatiivpedagoogika
118 allalaadimist
thumbnail
37
ppt

Eesti ulukid, soo/raba loomad ja taimed

68 cm · 2...5,8 kg Lepus timidus (L). · Eestis on laialt levinud sobivates biotoopides - peamiselt okaspuudega metsades ja rabades · levinud ainult mandri-Eestis · rangelt taimetoiduline · suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu · mustade kõrvatipud · arvukus väheneb ­ hetkel Eestis 10000-12000 vahel · sööb oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad...

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
32
doc

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat....

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kraini mesilane

Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kraini mesilane Referaat õppeaines mesindus Tartu 2012 Kraini mesilaste jagunemine Kraini mesilased jagunevad viieks rühmaks: 1) Kraini mägimesilane, 2) Alam-Austria mesilane, 3) Banati mesilane, 4) Ukraina stepimesilane, 5) Tagakarpaati mesilane. Levikupiirkonnad Kraini mägimesilase levikupiirkonnaks on Ida-Alpid, Tsehhi massiiv, Karpaadid ning Balkani mägised maad. Kõige tüüpilisemad on nad Kraina piirkonnas Jugoslaavias, Kärnteni ja Lõuna-Staiermargi liidumaal Austrias ja Lõuna-Tiroolis. Alam-Austria mesilane on levinud Alam-, Ülem-Austria, Salzburgi ja Staiermargi liidumaal Austrias. Banati mesilane eluneb Banati künklikul maa-alal Rumeenias ning ka Ungariga piirnevatel Jugoslaavia lagendikel. Ukraina mesilane, mis on kraini ja tumemesilase üleminekuvorm, asub peale Ukraina ka veel Venem...

Mesindus
38 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunstiajaloo õppematerjal

- Viollet le duc ­ uued joonised kiriku restaureerimiseks: 12 kuju nelitise juures, 1 vaatab maa poole 11 taeva poole ; suured roosaknad ja hästi ägedad veesülitid(kuradite suust tuleb vesi). - Kõrg gootika kirik: chartres ­ 3 päeva põlengut ja 3 munka jäid ellu ; labürint (palve rännaku teekond) ; must madonna (ajaga mustaks läinud) ; suurimad keskaegsed vitraazide hulgad ; johannese nael ­ suvise pööripäeva trikk. - Reims'i jumalaema kirik ­ krooniti kõiki prantsuse kuningaid - Amiens'i kirik ­ suurim - Saint chapelle pariisis ­ pisikene, üks kaunimaid, ehitati et säilitada kristuse okaskrooni, kahe korruseline kirik. - Saksamaa gootikirikutel on valdavalt olemas torni kiivrid, need on eriliselt kõrgustesse püüdlevad (kölni katedraal)...

Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ürituse planeerimine - kodune sünnipäev

aastaseks saava naise sünnipäevaga. Pidu peetakse oma koduaias levas lehtlas. Õhtuseks ajaks on võimalik liikuda edasi lõkke juurde, saunamajja või tuppa. Külalisteks on ainult sugulased (20 täiskasvanut ja 5 last). Külalisi on igas vanuses. Pidu toimub vabas keskkonnas, riietus on vaba (suvine, sportlik). Võimalus jääda pererahva juurde ööbima. Dekoratsioonid ja mööbel Dekoratsioonid puuduvad, sest tegemist on suvise ajaga ja väljas on piisavalt ilus. Lehtlasse on paigutatud kaks pikka lauda ja neli pikka pinki. Lisaks asub seal veel grill ja fritüür. Eraldi on veel väike aialauake, kus on peal lauanõud. Lauanõud on papist, et olemine oleks mugav ning väikestel lastel oleks lihtsam. Ülesannete jaotamine Pereliikmed jaotavad omavahel ülesanded. Ema ning tütar valmistavad toitu, isa ning poeg koristavad maja ning ümbrust, valmistavad aias lehtla ette, veavad sinna toolid, lauad, grilli jms....

Etikett
19 allalaadimist
thumbnail
13
doc

PIDULIK LÕUNASÖÖK

Kreemine sealiha (sea välisfilee, sibul, seened, kuiv valge vein, toorjuust) Järelroog Karamell-leivaparfee marjapüreega (riivleib, hapukoor, rõõskoor, riivleib, suhkur, või, vaarikad, ) 2.Menüü põhjendus Menüü koostasin oma õele, kes on toidu suhtes eriti valiv ja hoolib oma tervisest. Eelroaks valisin suvise suitsukanasalati kuna selles on palju rohelist ja ei kahjusta tervist. Põhiroaks valisin kreemise sealiha kuna suvisel ajal ei saa toituda ainult juurikatest ja organism vajab rammusamat toitu ning toidus oleks piisavalt vajalikke vitamiiine ja järelroaks valisin karamell-leivaparfee marjapüreega kuna minu õde armastab Eesti rahvustoitu ja marju. Joogiks pakun pudelivett. Oma kliente teeenindan ma ise 3.Tehnoloogilised kaardid 3.1 Eelroog...

Kokandus
81 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Bioomide kirjeldus

Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel ­ aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas ­ 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts ­ pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa ­ tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...

Biogeograafia
98 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

linn kui puhkekoht külastajale loodud tarbimisinfrastruktuur poed, kultuuriasutused (teatrid, muuseumid, kinod jmt), söögijoogikohad 16 2. linn kui ajalugu linn on eriline oma ajaloo ja/või kultuuri poolest keskaegne Tallinn, moodne metropol London, igavene linn Rooma 34. Euroopa kui populaarseim reisisihtkoht maailmas Peamised sihtriigid=suuremad rigid hästi kujunenud suvise ning talvise perioodiga ning erinevate atraktsioonidega. II järku sihtkohad Vahemere ääres ning Kesk Euroopas Skandinaavia: eriline ja eksootiline kuid liiga kallis ning suvi liiga lühike Euroopa perifeeria (väike) riigid, sh Eesti Peamised sihtriigid = suured riigid hästi kujunenud suvise ja talvise perioodiga ning erinevate atraktsioonidega II järgu sihtkohad Vahemere ääres ning KeskEuroopas (Tshehhi, Poola??, Ungari)...

Turismiettevõtlus
113 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Uurimustöö Sugarclub

Sugar mahutab kuni 600 inimest ning suvel saavad külastajad lisaks klubile viibida mahukal terrassil asuvas kohvik-lounge'is. Lounge on avatud ka talveperioodil, samaaegselt ööklubiga ning seal on võimalik veeta aega klubimelust eemal, rahulikumas atmosfääris, nautides erinevaid suupisteid. Suveperioodil on lisaks avatud ka Terrass Sugar, mis on eraldiseisev populaarne peopaik, suurepärase võimalusega enne klubi avamist nautida suvise Pärnu südalinna melu. Klubi kava on väga mitmekesine, esinevad Eesti kuulsaimad live-esinejad, palju välismaiseid diskoreid ja ka kuulsaid ürituste sarju nagu raadio Skyplusist kuulsust kogunud Hirmo faktor. (Sugarclub) Sugarisse pääseb alates 18. eluaastast. Klubikülastajatel on võimalik taotleda endale klubikaart, mis annab soodustust nii klubisse sisenedes kui ka klubis olles - ostes baarist jooke. Klubikaart annab ka sissepääsu klubisse eelisjärjekorras...

Ettevõtluskeskkond
75 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Linnud: lauk ja tikutaja

Merilyn Mõttus LAUK (ruiklase tüüp) Välimus - värvus ja sulestik Lind on pontsakas ja pigimusta sulestikuga, tal on valge laubakilp. Noorlinnud on tuhmhallid ning ka vanalinnud muutuvad suvise sulgimise käigus tuhmimaks. Ümber varvaste on sõudepinda suurendavad nahalaiendid. Äsjakoorunud pojad on tumedate udusulgedega kaetud poegadel on punane laup ja kurgualune ning ümber kaela kollastest udusulgedest krae. Suurus Keskmise pardi suurune. Pikkus 36-38 cm, kaal 700-1000 g. Keha kuju Vutti meenutava kehaehitusega, küllaltki ümmargune. Paaritumine ja/ või pereelu Pärast pesapaikadele saabumist algavad laugul omapärased paaritumismängud: linnud...

Loodus
5 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Mis on veeringe?

Saju tekkimiseks peavad tillukesed veepiisakesed kõigepealt kondenseeruma suuremateks piiskadeks, mis on pilvedest välja langemiseks piisavalt suured ja rasked. Üheainsa vihmapiisa tekkimiseks on vaja miljoneid veepiisakesi. Sademete hulk muutub nii maakohiti kui ka ajas Sademeid ei tule ühepalju kogu maailmas, mingis riigis või isegi ühes linnas. Nt USA Georgia osariigis võib Atlantas suvise äikese ajal ühele tänavale sadada 25 või enamgi millimeetrit vihma, aga samal ajal ei tule paari kilomeetri kaugusel tilkagi. Georgias sajab aga kuus rohkem vihma kui Las Vegases Nevada osariigis kogu aasta jooksul. Aasta keskmise sademehulga rekord (11 400 mm/a) kuulub Hawaiis asuvale Mt. Waialeale. Ühe 12-kuise perioodi kestel sadas seal 16 300 mm, s.o ligi 50 mm päevas. Võrrelge seda Tsiilis asuva Arica'ga, kus ei sadanud vihma 14 aastat....

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Itaalia mesilane

Nõrkade perede korral on oht, et mesilaspere võib tarust minema lennata. 3.5. Haiguskindlus Itaalia mesilased ei haigestu kergesti akarapidoosi, sest hingeavad on kitsad ja need takistavad akaraapis lesta (Acarapis wood) tungimist trahheedesse. Haigestuvad aga kergesti nosematoosi ja haudmehaigustesse. Kokkuvõte Itaalia mesilased sobivad hästi varase ja pika suvise meekorjega asukohtadesse, eriti aga rändmesinduseks korpustarudesse. Ebasoodsate ilmadega suvel tuleb neile kindlasti anda lisasööta. Itaalia mesilased ei sobi koospidamiseks kraini ja tumemesilastega. Eestisse on toodud ka Inglismaal aretatud buckfasti mesilasi, kelle aretuses on kasutatud tumemesilasi, itaalia ja kraini mesilasi. Kasutatud materjal: 1. http://anastasia.ee/foorum/index.php?topic=779.0 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Italian_bee 3. http://www.pikk...

Mesindus
38 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Uurimustöö Töökuulutused

Tööhõive ja tööturg 5 1.1. Tööhõive mõiste 5 1.2. Tööhõive Eestis 5 1.3. Arengusuunad tööhõives 5 1.4. Tööturu mõiste 6 1.5. Tööturg Eestis 6 1.6. Arengusuunad tööturul 7 2. Töökuulutused 9 2.1 Töövahendusportaalid 9 2.2 Tööjõu nõudlus ja tööpakkumine 9 2.3 CV-Online töökuulutused 10 2.4 CV keskuse töökuulutused 11 2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus Eesti majanduses on toimunud viimastel aastatel kiired arengud ning ka tööturul on olukord oluliselt muut...

Eesti keel
21 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Polaaralad

Teadlased on ümberlükkmatult tõestanud, et inimesel on oma roll kliima soojenemisel. NASA teadlased heitsid kosmosesse sateliidi, mille abil jälgitakse, kuidas maapind muutub. Paljud teadlased arvavad, et nii Artika kui ka Antarktika päästmiseks ei ole veel hilja. Kuid selleks tuleks aeglustada CO2 emissioone juba sellel kümmnendil. NASA andmed näitavad, et Arktika igijää, mis tavaliselt elab üle suvise sulaaja, on 2004­2005 järsku 14% võrra vähenenud. Aruanne teatab: "Igijää paksus võib ulatuda üle kolme meetri. Selle asemele on tulnud uus, hooajaline jää, mis on vaid 30 sentimeetri kuni kahe meetri paksune ning sulab suvel kergemini." Arktika jää kadumine, liustike taandumine Himaalajast Peruuni, varajasemad kevaded ning soojemad suved ­ seda kõike on kliimateadlased viimastel aastatel täheldanud. Need muutused annavad ainest Al Gore'i...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Sisekliima

3. Hubane operatiiv- ja efektiivtemperatuur ning õhu niiskus suvises ja talvises rõivastuses väheaktiivse või istuva tegevusega inimesele [6]: 1 ­ suvine maksimaalne efektiivtemperatuuripiir, 2 ­ talvine minimaalne efektiivtemperatuuripiir Joonisel 1.3 on minimaalne ja maksimaalne õhuniiskus valitud sellistes piirides, et see tagaks inimesel kuiva naha, silmad ei oleks ärritatud, hingamine oleks optimaalne ja ei esineks mikroobide vohamist. Joonisel on näha ka suvise ja talvise hubasuspiirkonna kattumine. Selle ala kliimaparameetrite juures võib kergetes suverõivastes inimene tajuda kerget külmatunnet või talverõivastes inimene liigset soojustunnet. Tegelikkuses ei ole märgata teravat üleminekut talvepiirkonnast suvepiirkonda. Talvises rõivastuses istuva inimese jaoks on joonise 1.3 järgi operatiivtemperatuur vahemikus 20...23,5 ºC 60% õhuniiskuse korral ja 20,5...24,5 ºC kastepunkti kp väärtusel 2 K [6]...

Sisekliima
25 allalaadimist
thumbnail
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

Veeliinid Plimsolli kettast 540 mm vööri poole kantakse vertikaaljoon. Sellele märgitakse veeliinid, mis tähistavad süviseid, milleni laeva võib lastida. Laevade jaoks on nõutavad järgmised veeliinid: S ­ suvine veeliin, mis on Plimsolli ketta keskjoonega samal kõrgusel; W ­ talvine veeliin, mis märgitakse suvisest süvisest 1/48 kaugusele suvise veeliini alla; T ­ troopikaveeliin, mis märgitakse suvisest süvisest 1/48 kaugusele suvise veeliini kohale; WNA ­ Põhja-Atlandi talvine veeliin, mis kantakse talvisest veeliinist 50 mm allapoole. See on nõutav ainult 100 m pikkustel või sellest lühematel laevadel; F ­ magevee suvine veeliin, mis tähistab süvist, milleni laeva võib lastida, et see merevette jõudes oma suvise veeliinini kerkiks. See leitakse valemist...

Laevaehitus
277 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Karpkala referaat

Looduslikes tingimustes on karpkala intensiivkasvatus Eesti oludes raske, sest napib soojust ning ka jõusööda hind on tiigis kasutamiseks liiga kõrge. Tiikides on sööda kadu üsna suur, sest osa sellest vajub mutta ja jääb söömata, osa tarbivad ära veelinnud. Ekstensiivkasvatuse puhul saadakse kogu kala juurdekasv loodusliku toidu baasil, poolintensiivkasvatusel toitub kala nii looduslikust toidust kui ka lisasöödast. Suvise kasvuperioodi vältel on eesmärgiks saada maksimaalne juurdekasv ja toodang minimaalsete kadude ja kulutustega. Selleks tuleb igale vanusegrupile kindlustada optimaalne asutustihedus ja õige söötmine. Talviseks pidamiseks tuleb luua tingimused, mis tagaksid võimalikult väikese kaalulise ja arvulise kao. Tõelised kalakasvatusrajatised on tiigid ja basseinid. Karpkala on Eestis asustatud ka järvedesse ja paisjärvedesse. Karpkalatiigid on...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Agronoomia

Kadude vähendamiseks loomadele kasuliku heina saamiseks on vaja vähendada neid protsesse. Niitmisjärgne periood on 5-7 tundi. Kuivab kiiremini kui kaerutada. Koristada kui kuivus 18%, kui kokkumures läheb jäigaks. Lehtede varisemine- liiga kuiva heina liigutamine. Mida kiiremini kuivatada seda väiksemad toitaine kaod. Karjamaade saagi arvestamine 50kg/kuupmeeter heina. Vaja on selleks et teada saada karjamaade saagivõime. Kasutatud tehnika võtete hindamiseks. Suvise söötmise õigeks korraldamiseks. Saagiarvestus meetodid jaotatakse 2 suurde rühma 1. Niitelised meetodid- näitab rohumaa tegelikult kasvanud rohu kogust. 2. Sootehnilised meetodid- loomade poolt kasutatud ja väärindatud rohukogus. 15- 25 % võrra suurem kui sootehniline saak, kuna osa saagist jääb söömata. Määratakse saak enne karjakoplisse laskmist, niidetakse 5-10 ruutmeetrine lapp ja veiste arv 4-6. Ja rohukamara hüplikulisest. Niidukõrgus 5-6 cm...

Agronoomia
49 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Karjamaasaagi arvestamise juhend

JUHEND KARJAMAASAAGI ARVESTAMISEKS (Põlluraamatu täitmiseks karjatatavatel aladel) Saku 2007 Karjamaade saagitase sõltub mullaviljakusest, karjamaade rajamisel külvatud seemnesegudest ning karjamaade hooldamisest, väetamisest ja kasutamisest. Karjamaasaagi määramine on vajalik karjamaade saagivõime ja karjamaadel kasutatud agronoomiliste võtete hindamiseks ning loomade suvise söötmise ratsionaalseks korraldamiseks. Saagiarvestuse meetodid, olenevalt sellest kas arvestuse aluseks on võetud loomakasvatuse- või taimekasvatusetoodang, jaotakse zootehnilisteks ja niitelisteks: - zootehnilised arvestusmeetodid hindavad karjamaasaagina loomade poolt ära söödud ja loomakasvatuse toodanguna (piim, liha, vill, töö) väärindatud rohukogust. -niiteliste arvestusmeetodite aluseks on vahetult enne karjatamist niiteliselt...

Loodusteadus
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun