olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Maailmameri- 97,2%, Mandrijää ja jääliustikud 2,15%, pöhjavesi 0,62%. Hüpperkiht ehk termokliin- veekiht, kus vee temperatuur kiiresti kahaneb. Infrapuna-(soojus-)kiirgus 760nm- 1mm. Insolatsioon- päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale. Jõe äravool ja seda iseloomustavad parameetrid- Jõgede äravoolul on kindel aastarütm, mis oleneb asukohast. Näiteks kevadsuurveed suvine madalvesi jne. Reguleerimine on mõningal määral mõjutanud jõgesid, mida arenenum maa, seda rohkem mõjutab. Jõesäng ja seda iseloomustavad parameetrid- Voolusängi ristiprofiil kontrollib valdavalt veevoolu keskmist kiirust ning sama ristlõikepindala juures voolab vesi kõige kiiremini poolsfäärilises kanalis, kus kontakt vee ja kanali seinte vahel ning seega ka külghõõrdumine on kõige väiksem. Samas on kitsas, kanjonilaadses ja laias- madalas kanalis voolamine tänu
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
Tähtsal kohal oli muistses uskumustes ka surnute ja hingedega seonduv. Kuna arvati, et peale surma läheb inimese hing "teise ilma", seega, ei olnud surm lõplik lõpp. Hingedest arvati, et käivad inimeste juures vahepeal "sõbralike hingedena", kes liikusid sügiseti, siis on õhk udune. Eestlaste kalendris tunti 7-päevast nädalat, kuid nemad loendasid neid kuid, mis on taevas näha; aasta oli kui ring ilma alguse ja lõputa, sellel olid vaid käänukohad- talvine ja suvine pööripäev (nimetused vastavalt jõulud ja jaanipäev).Ristiusuga eestlastel kokkupuuteid ei olnud, aga preestrite ja munkade jutustused Jumala pojast äratasin eestlastes huvi 16. MÕISTED Ainelised ajalooallikad töö- ja tarberiistad, ehted, relvad jne Ajalooallikad teadmised/esemed, mille põhjal on võimalik teada saada inimühiskonna varajasemast elust, kommetest jne. Arheoloogia muinasteadus; teadus, mis käsitleb inimühiskonna varasemat ajalugu muististe põhjal
· Metsloomad. · Inimtegevus 1.1.1 Metsapuid kahjustavad liigid Euroopas · Phytophthora perekonna liigid kahjustavad puid kogu Euroopas põhjustades juure- ja tüvemädanikku, võrse- ja lehelaiksust ning lehtede närbumist, nakatunud taimed enamasti hukkuvad, kui taimed siiski ellu jäävad on nende kasv pärsitud. · Kõige olulisemad tegurid, mis mõjutavad Phytophthora haiguse levikut ja suurendavad nakatunud leppade arvu on jõe laiuse suurenemine, suvine veetemperatuuride tõus, savine pinnas jõekallastel ja aeglane vool jõgedes. · Phytophthora levik looduses on tihedalt seotud kliimatiliste parmeetritega nagu sademed, temperatuuride ning niiskuse kõikumisega ja kliimasoojenemisega. Elutsükkel ja mõju taimedele · Elab mullas ja taimekudedes, võib võtta erinevaid vorme ja võib liikuda vees. · Ebasobivate tingimuste korral muutuvad klamüdospoorideks. · Sobivate tingimuste juures klamüdospoorid idanevad, tootes
vett ja tänu neile kannab Amazonas igal aastal ookeani suure hulga muda ja muid setteid. Suurt deltat tal siiski ei ole. Ookeani tõusulaine ulatub mitusada kilomeetrit jõgepidi üles, see puhastab jõesängi ja kannab enamiku setteid kaugele ookeani. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal, seepärast pole veetaseme kõikumised kuigi suured. Neid põhjustavad vaid lõuna poolt, lähisekvatoriaalse kliima aladelt saabuvad lisajõed, millel esineb suvine suurvesi. Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Jõgede läheduses asub kohati kuni kümnete kilomeetrite laiune üleujutatav metsaribana, mida nimetatakse igapoks. Igapo meenutab mangroovmetsi, ta on madal, kuid võrdlemisi tihe. Nagu vihmametsas kunagi, on seal palju liaane ja epifüüte
ja poolsada aastat tagasi, 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid ja südamelähedasemaid sündmusi. Loodetud edu ja vabadust ülestõus sellest osavõtjaile ei toonud, kuid kaugemast perspektiivist vaadatuna ei jäänud ta sugugi tulemusteta. Miks 23. aprill Jüripäev oli talurahva tegeliku elu üheks olulisemaks tähtpäevaks aastas. Sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk, alustati tavaliselt põllutöid ning lõppes karja laudaperiood. Jüriöö valimine feodaalidevastase ülestõusu alustamise momendiks võis järelikult olla lähedane ja arusaadav just talupoegadele. Uut välitööde järku tahtis talurahvas alustada vabana feodaalidest, sealhulgas ka teotööst mõisapõldudel. Jüripäeva kommete hulka kuulus jüritule põletamine, mis oli ka ühendatud karja kaitsmisega.
Pilet: talumuuseumis saab tutvuda eestlaste õpilased 5 EEK, elu-oluga 18. ja 19. sajandil. täiskasvanud 10 EEK Ainulaadsed on tammepuust raiutud skulptuuri paikkonna ajaloolistest inimestest. Talumuuseumi õuel asub suvine peoplats ja selle kõrval staadion. Näitekirjanik Hugo Raudsepa Vaimastvere küla Mälestuskivi näitekirjanik Hugo sünnipaik Raudsepale(sünd.1883, surnud Siberi vangilaagris 1951...). Vaimastvere Põhikooli pargis. Tema tuntumad
Tema sõnul võiks Tallinn olla ka rikkam modernsete haljastuselementide poolest (Jürgen 2006). Siinkohal ongi hea võimalus teha meie vanalinn ühe uue modernse haljasala võrra rikkamaks. Joonis 3. Vaade haljasalale Harju tänava poolt. Ala ei asu tänavaga samal joonel, vaid astmetena kõrgemal. 4 Joonis 4. Harju tänava haljasala suvine lahendus. Jooniselt on näha haljasala jaotumist erinevateks aladeks: lineaarne haljastus, kohvik-terass, päevitusala, laste mänguala Hoonestuse poolt: hoonestus on tiheda asustusega linnakeskkonna lahutamatu kujunduselement Raul Vaiksoo on nagu ka paljud teised arhitektid ja maastikuarhitektid Harju tänavale haljasala rajamise vastu pidades õigemaks rajada antud kruntidele samas mahuline ja keskkonda sobiv hoonestus (Otti 2006)
suusatajatele. Edu ja medalivõidud oleks aga suure tõenäosusega olemata, kui puuduks arenev ja toimiv kodune organisatsioon. See, mis jäi mõnegi jaoks medalite varju. Aga just see on võimaldanud hoida atraktiivsena kodust suusaelu ning tõestada maailmale, et eestlased ei oska ainult ise võita, vaid ka suurvõistlusi korraldada. Seda kinnitavad FIS maratonide sarja kuuluv Tartu maraton, alates 1999. aastast Otepääl toimuvad murdmaasuusatamise MK-sarja osavõistlused ja suvine Saku Suverull, mis aitab suusasporti tähelepanuorbiidil hoida aastaringselt. Ning veel paljud teisedki väiksemad rahvusvahelised mõõduvõtmised, millega Eesti edukalt hakkama saanud. Samas ollakse suurte võitude kõrvale ametis ka järelkasvu koolitamisega, homse päeva kindlustamisega. Noorte suusavõistlused ja toimivad sarjad aitavad kindlustada, et uued Smigunid, Veerpalud, Maed, Olled ei läheks spordile kaduma. Sest Eesti suusasport ei ela
ühtlane ja keskmine õhuto sarnane 4-16o. ● Temperatuur kukub alla nulli mitte väga sageli ja mitte väga pikaks perioodiks (maksimaalselt paar nädalat) ning lumi on suhteliselt haruldane nähtus. ● Valitseb väga niiske, mereline kliima. Suvi on jahe, talv sooja Põhja – Atlandi hoovuse mõjul soe. ● Riigi keskosas sajab 750– 1000mm, mäestikes 1500– 2500 mm aastas. ● Sageli esineb udu. iirlaste arvates on Iirimaal neli aastaaega- kevadine vihm, suvine vihm, sügisene vihm ja talvine vihm (talvine vihm on rohkem lörtsi moodi) Põhilised loodusvarad ● maagaas, petrooleum, turvas, vask, plii, dolomiit, lubjakivi, kips, hõbe ja tsink. ● muld ja vesi on väga hea kvaliteediga, mida on ka Iirimaa loodusest näha. ● metsad katavad Iirimaast ainult 10 %. ● Üks Iirimaa väiksemaid naftafirmasid teatas märtsis 2012 esimesest naftaleiust riigi rannikuvetes. ● Naftamaardla on 300 jala ehk 91,4 m sügavusel.
igal aastal ookeani umbes 1 mlrd. tonni muda ja muid setteid. Suurt deltat tal siiski ei ole. Ookeani tõusulaine ulatub mitusada kilomeetrit jõgepidi üles, see puhastab jõesängi ja kannab enamiku setteid kaugele ookeani. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal, seepärast pole veetaseme kõikumised kuigi suured. Neid põhjustavad vaid lõuna poolt, lähisekvatoriaalse kliima aladelt saabuvad lisajõed, millel esineb suvine suurvesi. Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Põliselanikke seal ei olnud. Vanimad asukad tulid Amazonase ürgmetsadesse alles paartuhat aastat tagasi. Valged inimesed pelgasid seda piirkonda veel päris pikalt. Viimase kolmekümne aasta jooksul on Brasiilia valitsus püüdnud Amazonase jõgikonda sihikindlalt kasutusele võtta
o 1968 Suur üleujutus o 1987 Suur torm o 1990 ,,The Burns' Day" Torm o 2000 Tugev üleujutus paljudes Suurbritannia piirkondades. Kõige hullemini kahjustusid:York, Shrewsbury, Lewes, Uckfield ja Maidstone. o 2003 Euroopa rekordiline kuumalaine o 2004 Boscastle´i üleujutus, Cornwall o 2005 - Carlisle üleujutus, 8 Jaanuar 2005 o 2005 Birmingham´i Tornaado o 2006 - Londoni Tornaado o 2007 Suvine üleujutus Suurbritannias, kõige hullemini kahjustatud: Sheffieldi piirkond, Hull, Gloucestershire ja Worcestershire. Veekogud 19. Anna üldhinnang selle riigi veevarudele. Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Järvi on samuti väga palju, väga väikestest kuni järvedeni mägedes.Riigi veevarud on üldiselt head. 20. Millised suuremad jõed voolavad selles riigis?
ja rauamagi leiukohti. Märkimisväärne on hürdroenergia varu. Kliima on tüüpiline mussoonkliima. India ookeanilt puhuvad suvemussoonid juunist septembrini, toovad himaalaja mäestikuga põrkudes kaasa palju sademeid. Himaalaja lõunanõlvul võib sadada kuni 5000mm/a ja peaahelikutagustes orgudes 150-170mm/a. Talvemussoon jaanuarist veebruarini toob Tiibetist kuiva ja külma õhku. Mussoonid ja kõrgusvööndilisus kujundavad ka temperatuuriolud. Terais on suvine päevamaksimum üle 40 kraadi, kõrgmäestikus langeb temperatuur talvel alla -40 kraadi Rahvastiku kiire juurdekasv on põhjustanud metsade maharaiumise, jõgede bioloogilise reostumise ja õhu saastumise, õhusaaste on suurim Katmandu orus. Viimastel aastatel on rahvusvahelis koostööna rakendatud mitut keskkonnahoiuprojekti, nt puhastatakse osoonimise teel mägede turismipiirkondades jooogivett, et vähendada taarakoguseid. Uus-Meremaal Auklandi haiglas suri (11.01.2008.a.)
· Kõrge energiatihedusega Puudused · Ebamugav · Määriv · Raskesti automatiseeriv Aastane küttekulu(keskmiselt) eurodes 383,50 1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCtus#K.C3.BCtteliikide_v.C3.B5rdlus 7 VEDELKÜTUSED KERGE KÜTTEÕLI Kerget kütteõli kasutatakse eramute kütteks, tööstuses, põllumajanduses ja ka laevadel. Kerge kütteõli on ahjukütus ja küttepetrool. On nii suvine kui ka talvine kergkütteõli, mis erinevad üksteisest viskoossuselt. Eestis kasutatava talvise kergkütteõli hangumispunkt on -35°C, üldine väävlisisaldus kuni 0,3-1,0% veesisaldus aga kuni 0,03%. RASKE KÜTTEÕLI Raske kütteõli ehk masuut on nafta töötlemisel pärast kergete naftasaaduste eraldamist saadav vedelkütus. Rasket kütteõli kasutatakse rohkem suurevõimsusega kateldes, näiteks aurukateldes
EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA Referaat Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi teemal ,, Eesti rahvusköögi omapära". Eestimaa on pisike maatükike Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Töö annab ülevaate Eesti rahvusköögist kommetest, ajaloost, tänapäevast(ehk siis Eesti
energia, proteiin, vitamiin ja mineraalainet. Kohastunud aastatuhandeid põhisöödaks olnud heintaimede keemilisele koostisele. Meie maafondis rohkesti heintaimede viljelemiseks sobivaid muldi. Kasutamata alad sobilik oleks üle viia rohumaadeks. Heintaimede viljelemisel vähem tööjõudu vaja kui teraviljdel. Liblikõielistel heintaimdele bioloogiline võime siduda ja akumuleerida palju lämmastikku. Väetamise kulud väiksemad. Veiste suvine söötmine peaks põhinema karjamaarohul osatähtsusega 80%. Noorloomadel 100%. Valguprobleemi lahendamiseks: 1. Liblikõieliste heintaimede kasvupind suurenema 50 %-ni kogu rohumaade üldpinnast. 2. Et rohumaad oleks liblikõieliste rohked, peab igal aastal tegema uuenduskülv. 3. 2-3 niidet suve jooksul 4. Süsteem, et loomad pidevalt varustatud hea rohusöödaga. 5. Õigeaegne ja korralik rajamine, kõrreliste rohumaade nõuetekohane lämmastikuga väetamine
3) teeosa number, pikkus, tee liik, tee tüüp, tee klass, sõidutee kood, jaotuspunkti liik ja asukoha kirjeldus, maakonna, kohaliku omavalitsusüksuse, teedevalitsuse ja teepiirkonna, omaniku ja hooldaja kood; 4) katte, sõidutee ja tugipeenarde laius, katte liik, ehitamise kuupäev, ehitamise meetod, segu nimetus, segu kulu, segu omadusi parandavad lisandid, katselõigu paiknemine, pindamise kuupäev ja laius, killustiku liik, fraktsioon ja kulu, sideaine mark ja kulu; 5) nõutav suvine ja talvine seisunditase; 6) katte defektid, katte defektisumma ja registreerimise kuupäev, kandevõime mõõtmise kuupäev, mõõtmissuund, kasutatud mõõtmisseadme nimetus, katte keskmine temperatuur mõõtmisel, langeva koormuse suurus, mõõdetud läbipainde suurused paindekausis, kandevõime, tasasuse mõõtmise kuupäev, mõõdetud tasasuse väärtus IRI (Internatio nal Roughness Index) arv, mõõtmissuund, kasutatud mõõtmisseadme nimetus, sõiduraja roopa sügavuse
Alljärgnevalt on nimetatud teemad, mida eksamitöö küsimused puudutavad. Pöörake tähelepanu ka slaididel toodud küsimustele! Eksamivastustes on soovitav kõigepealt määratleda (defineerida) mõiste või nähtus, seejärel selgitada seda täpsemalt, ja siis tuua näiteid. 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: popfulatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. 1) Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas; liigi olemasolu elementaarvorm; pop-i iseloomustab funktsionaalne str (geneetiline, fenotüüpiline, seisundiline, vanuseline jm) ning arvukuse dünaamika 2) Kooslus (tsönoos, biotsönoos) organismide (populatsioonide) kooselu vorm, siin looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos 3) Ökosüsteem funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete k...
põldudelt satub lämmastikühendeid koos vihma- ja lumesulaveega kergesti põhjavette. Vältida tuleks reostust puurkaevude juures. 20. Too näiteid vee kaitse vajalikkusest. B pool 1. Miks on Läänemere soolsus väike? Nimeta 3 põhjust. (3p) 1) väike aurustumine 2) mageda jõevee suur sissevool 3) halb ühendus põhjamerega 2. Millal on Gangesel madalvesi. Põhjenda. (2p) Talvel ja kevadel on madal veetase, suvel ja sügisel kõrge veetase. Gangese vooluhulk on seotud mussoonidega. Suvine mussoon toob India ookeanilt sademeid, talvine mussoon mandrilt põhjustab kuivaperioodi. 3. Mingi taun skeem. (3p) 4. Kus on vesi magedam, kas punktis A või B. Too välja 2 põhjust, miks see nii on. (3p) Vesi on magedam punktis B. Madalam on soolsus ekvaatorivööndis, sest sademeid on palju, õhuniiskus suur, auramine väiksem. 5. Kummal pildil kujutatud rannas on ülekaalus mere kulutav tegevus? Põhjenda. (1p) Mere kulutav tegevus on ülekaalus pildil B kujutatud rannas
viljalihas hajusalt (viinamari) Tsitrusvili- väliskest on näärmega, vahekest on valge säsi ja söödavosa on lõigustunud (apelsin) Pähkel- on vili, mille viljakest ainsa seemne ümber täielikult puitub (sarapuu pähkel). Tekkekohaalusel · Kohalikud sordid · Introdutseeritud sordid Tekkimisviisialusel · aretussordid · maasordid Taime vegetatiiv organid Võrse Areneb pungast on suvine juurdekasv koos lehtedega...(mai oktoober) puitunud võrset nim oksaks Puitumise astmed Rohtne võrse võrse murdub kergelt Poolpuitunud võrse võrsa on h2sti painduv ja ei murdu Puitunud võrse murdub kergelt ja annab kiulise murdepinna Leht Sordi m22ramiseks vaadeltakse võrse keskmisi lehti T2htsad tunnused on lehelaba, lehetipp, lehealus, leheserv. Liitlehtede korral lehekeste arv Pungad Kasvupungad millest arenevad ainult v6rsed
Lehmi tuleb puhastada ja harjat ning karvkate korras hoida. Kapju tuleb iga 3-4 kuu tagand sõratangidega lõigata. Lõaspidamine iga lehm on laudas kindlal kohal. Liikumis vabadus laudaperioodil piiratud. Kombiboksides (söötmis-puhkelatrites) pidamine- metalltorudega kolmest küljest piiratud,tagumisest küljest lehm fiks nööriga,lehmad ei asu kindlatel asemetel. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine-võimaldab loomadel rohkem liikuda. Lehmade karjatamine ja suvine pidamine- kultuur või looduslikulkarjamaal.Kui üks koppel paljaks süüdud, aetakse lehmad teise kopplisse, koppel ei tohi laudast väga kaugel asuda(max 2km)
VILLU VÕITLUSED Eduard Bornhöhe Kõik pidasid Sepp Villust lugu. Ta oli kõige priskem, jumekam, tugevam, ausam ja rõõmsam mees kogu Viljandimaal olnud. Ta nägi umbes selline välja: üle kuue jala pikk, keha nagu tamme tüvi, käsivarred päris karu käpad, reied kui samblad, nägu rõõsk ja hästi joones, silmad lahked ja sügavad kui suvine taevas. Villu vanemad olid pärisorjad ja seega oli ka tema noorena pärisori. Kuid oma rammu tõttu võeti ta sõjaväkke ja ta aitas oma peremehe vaenlaste käest kätte saada. Tema peremees komtuur Herike oli aus mees ja mõistis tänulik olla. Ta ehitas elupäästjale sepapaja ja jättis selle täiesti Villu hooleks. Kuid keset linnamüüre Villule ei meeldinud ja talle ehitati linnast eemale uus sepapada. Kuna ta oli väga hea sepp siis paljud tähtsad isikud
ultraviolettkiirgust ja nähtavat valgust. Kahjutud pole nemadki. Tänaseks on teada päikesekiirgus kui üks nahavähi tekkepõhjusi Autosõit saab saatuslikuks ligi 300 sõitjale aastas. Riskianalüüsi spetsialistid on arvutanud, et üks tavaline röntgeniülesvõte on riski poolest võrdne umbes 250 km autosõiduga suhteliselt ohututel Euroopa teedel. Reis Tartust Tallinna ja tagasi = rohkem kui poolteist röntgeniülesvõtet. Suvine automatk Põhjamaadesse = kümned röntgeniülesvõtted iga osavõtjajaoks! Autosõidust, sealhulgas ka lõbusõidust keeldujaid, pole kohanud. Röntgeniülesvõttest keeldujaid on agkeeldujaid, pole kohanud. Röntgeniülesvõttest keeldujaid on aga küll ette tulnud, vaatamata riskile, mis tekib diagnoosi puudulikkusest. Ehk on põhjus selles, et ülehindame riski nende ohuallikate poolt, mida me meeltega ei taju ja samavõrd alahindame neid, mida tajume.
Mõnede jõgede toiteallikateks on ka vihmavesi, põhjavesi ja lume sulavesi. 4. Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt ilmast? Jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt ilmast ei tohiks olla eriti suur. Kevadest sügiseni, kui sajab rohkem ning lumi ja liustikud sulavad, on jõgedes ka rohkem vett Kõige suuremad vihmad algavad sügisest, mis põhjustavad mitmel pool suuri üleujutusi. Suvel on jõgedest vähem vett, kuna suvine kliima on kuiv ja kuum. 5. Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi? Itaalias võib esineda üleujutusi Po, Stura ja Dora Riparia 6. Nimeta selle riigi suurimaid järvi. Itaalia suurimad järved on Garda järv, Como järv, Lago Maggiore. 10 7. Milleks kasutatakse tõenäoliselt selles riigis pinnaveekogude vett?
moondunud asteldeks; pekaarid; Põhja-Ameerikast vöötorav; loorber; korgitamm; oleander; lavender; küpress; piinia; Liibanoni seeder; aaloe; strelitzia; proteas; eukalüpt; pudelpuu; Ülekarjatamine põhjustab erosiooni; metsade raiumine; hävivad loomade elupaigad; õhusaaste tiheda asustuse tõttu; suvine kuumus takistab põllu harimist; kohati joogivee nappus; maavärina- ja vulkaaniohtlik; Vahemerelised alad Tsapparal on vahemereliste alade teine nimetus. Makja on okkaline võsa, mis on tekkinud esialgse loodusliku taimkatte asemele (Itaalia, Aafirka lõunaosa). Früügana on okkaline võsa Kreekas. Gariig on okkaline võsa Prantsusmaal. Mallee ja brigalou on okkalised võsad Austraalias.
hulga sogast vett ja tänu neile kannab Amazonas igal aastal ookeani umbes 1 mlrd. t muda ja muid setteid. Suurt deltat tal siiski ei ole. Ookeani tõusulaine ulatub mitusada kilomeetrit jõgepidi üles, see puhastab jõesängi ja kannab enamiku setteid kaugele ookeani. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal, seepärast pole veetaseme kõikumised kuigi suured. Neid põhjustavad vaid lõuna poolt, lähisekvatoriaalse kliima aladelt saabuvad lisajõed, millel esineb suvine suurvesi. Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Amazonase jõgi 5 Taimestik Jõgede läheduses asub kohati kuni kümnete kilomeetrite laiune üleujutatav metsaribana, mida nimetatakse igapoks
ainult värvilisena. Etüülbensiini tohib kasutada ainult mootorikütusena, mitte aga detailide pesemiseks. Etüülbensiini kasutava sõiduki heitgaas saastab oluliselt keskkonda. Märgatavamalt inim- ja loodussõbralikum on pliivaba bensiin, mis on meie tanklates ka levinum (95E jt). Heitgaasi katalüüsmuunduriga autodele sobib ainult pliivaba bensiin. Diislikütuse kasutamisel tuleb lähtuda auto valmistaja juhendist.Eestis peab diiselmootoriga auto juht arvestama kütuse valikul aastaaega. Suvine diislikütus- on paremate määrimisomadustega, kuid madalal temperatuuril hangub (muutub püdelaks massiks) ning ei ole enam kasutatav. Talvine diislikütus on sellest puudusest vaba, kuid halvemate määrimisomaduste tõttu põhjustaks tema kasutamise soojal aastaajal toitesüsteemi detailide kiiret kulumist. Eestis ei tohi vedelkütuse erimärgistamise seaduse alusel kasutada sõitjate või kauba veoks ette nähtud sõiduki (sh sõiduauto) diiselmootoris kerget kütteõli. (Põhjus on
Neil jõgedel, kus äravoolu mõjutavad suured järved (Narva jõgi, Emajõgi) või on tegemist suure põhjaveelise toitumisega (Pandivere kõrgustikult algavad jõed), on veetaseme kõikumine väike. Aastas kõigub jõgede veetase võrdlemisi korrapäraselt. Jõgede veereziimi aastase tsükli võib jagada mitmeks iseloomulikuks osaks. Eesti jõgedel saab eristada nelja veereziimi faasi ehk hüdroloogilist perioodi ning neile vastavat veetaset: 1) talvine madalvesi, 2) kevadine kõrgvesi, 3) suvine madalvesi, 4) sügisene kõrgvesi. Kõige märgatavam on kevadine kõrgvesi, põuase suve lõpul ka madalvesi. Sügisene suurvesi oleneb suve lõpu ja sügise sademete rohkusest ning väikesest auramisest. Talvel on vett jõgedes taas vähe, kuid enamikul aastatel rohkem kui suvise madalvee ajal. Põhjaveelise toitumise ja pehmetel talvedel kasulade tõttu ei jää jõed päris kuivaks. Küll võivad väga väikesed jõed jääda kuivaks põuastel suvekuudel.
6. JUHTIDE RISTLÕIGE Kohtkinlad isoleerjuhid (juhtmed kaablid) jõu ja valgustusahelas minimaalselt lubatud ristlõked Cu 1,5 ja Al 16 mm2 Paljasjuhid (latid) jõuahelas minimaalselt lubatud ristlõiked Cu 10 ja Al 16 mm2 7. KOORMUSGRAAFIKUD JA NEID ISELOOMUSTAVAD TEGURID Koormusgraafikud jagatakse ööpäevaseks ja aastaseks, nin ööpäevane omakorda talviseks (183 päeva) ja suviseks (182 päeva). Talvine ööpäevane koormus on tavaliselt 10-15% suurem kui suvine. Ööpäevase koormusgraafiku alusel saab arvutada ööpäevast keskmist koormust(P k=Sööp/24) ja koormusgraafiku täitetegurit, mis on väiksem või võrdne ühega (Kt.t=Pk/Pmax). Aastase koormusgraafiku alusel saab arvutada maksimaalkoormuse kasutusaega (T max=Saasta/Pmax) 8. KUNI 1000V PINGEGA VÕRKUDE KAITSE SULAVKAITSMETEGA 9. KUNI 1000V PINGEGA VÕRKUDE KAITSE KAITSELÜLITITEGA 10. SELEKTIIVSUSE KONTROLL MITMEASTMELISES VÕRGUS
jäsemed, ja vastupidi, nende taaskohastumisel vee-eluga kujunes kalasisalikel ja vaalalistel kalataoline kehakuju. Lõhestav valik — lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Selline valik saab toimuda juhul, kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Nt Läänemere räim on lõhestunud kaheks rassiks: kevad- ja sügisräimeks. Kuna räim koeb temperatuuril kuni 18 C, siis suvine soe vesi katkestaks kudemise. Nii on varase ja hilise kudemiskalduvusega räimede ristumine piiratud. Stabiliseeriv valik — stabiliseeriv hek säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Tavaliselt mõistetakse seda valikut kui keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemist suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes. Näiteks võib tuua organisme, mis on väga pikka aega muutumatutena püsinud, nt latimeeria. 23. Mis on kohastumus, kohanemine ja kohastumine
· Vest või vöö (Cummerbund). Mitte mõlemad korraga. Tumeda smokinguga sobib eredavärviline vest või vöö (punane, kuldne) · Valge rinnarätik (mitte puhvis,vaid kokkupandult) · Musta värvi sokid · Mustad kingad (mustad lakknahast kingad!) · Must mantel (oleneb ilmast) · Must kaabu (oleneb kombest) · Valge siidsall · Sõrmikud · Kikilips (rosett) klassikaline must. Kui vest või vöö on muud värvi, siis lips nendega sama värvi. · Suvine smokingi pintsak võib olla ka valge. Püksid, kikilips (rosett) ja rinnarätik mustad. Pluus valge; sokid, kingad mustad. · Rosett on valmis tehtud sõlmega lips, kikilips seotakse iga kord uuesti. Naiste õhturiietus: · Kleit minist päris pikani · Siid, samet, pits, taft jt hinnalised materjalid · Kingad elegantsed, kõrge kontsaga, riietusega sobivas toonis · Käekott väike, riietusega samas toonis, lakknahast, kuld- või hõbenahast ja pärlitega kaunistatud
Kui selliseid kohti ei ole, tuleb mõne päeva pärast uuesti kontrollida. Heina isekuumenemine võib viia ka heina isesüttimiseni. Selleks on vaja, et õhuhapnik pääseks virna sisse ja tekkiv soojus saaks liialt hajuda ümbritsevasse keskkonda. Kõige ohtlikum on selles suhtes 30%-lise niiskusesisaldusega heinavirn. Kui aga heinavirn on ventileeritav, siis seda ohtu ei ole, sest läbi virna liikuv õhk jahutab ka heina maha. Rohusilod ja silode konservandid Noor rohi on veiste parim suvine sööt, talvine sööt on kvaliteetne rohusilo. Sileerimine on taimse materjali säilitamisviis õhuvabas happelises keskkonnas. Happeline keskkond tekib piimhappekäärimise tulemusena. Sileerimine ei suurenda söödavust ja toiteväärtust, vaid ainult säilitab seda. Sileeritav materjal Haljasmass peab olema puhas, see ei tohi sisaldada mulda ega riknenud taimejäänuseid. Sileerimine on mikrobioloogiline protsess, mis soodustab piimhappebakterite tegevust ja
lõhele kõlbmatuks. Narva lõhekarja hakati 1960. aastate lõpus taastama, asustades sinna peamiselt Neeva, osaliselt ka Luuga ning Koiva jõe lõhe marjast kasvatatud noorkalu. Hiljem kasutati paljundamiseks Narva jõkke tagasi pöörduvaid kudekalu, seda tehakse ka tänapäeval. Narva on piirijõgi ja selleks, et ka Eesti saaks seal lõhet püüda, hakkas Põlula kalakasvatuskeskus 1997. aastal sinna seda kala asustama. Pirita jõe lõhele sai saatuslikuks suvine vee ärajuhtimine Tallinna tarbeks. Teine oluline looduslikku sigimist piirav tegur on reostus, mille tõttu hävisid Purtse, Selja ning Jägala jõe lõhekarjad. Kolmandana piirab lõhe arvukust oluliselt ülepüük. Ülepüügi alla mahub nii kudemisaegne röövpüük jõgedes kui ka suur püügisurve merel. Kalakasvatus tuleb toeks. 1974. aastal loodi rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon (IBSFC). Et lõhevarud olid oluliselt vähenenud, hakati lõhe
Võttes arvesse ka maa-ala katvusteguri (50...60 %), siis tuleb maksimaalseks PV-paneeli pindalaks 400...500 km2. Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m2 annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 400 km2 pindalaga paneelid toodaks seega aastas 52 TWh elektrit. Siinjuures tuleb arvestada, et suvisel ajal on sellise süsteemi elektrienergia toodang suurem, kui Eestis elektritarbimine (Eesti suvine baaskoormus on ~450 MW). Suvise koormuse katmiseks suvel vaja ainult 3 km2 (aastatoodanguks 390 GWh). Talvel on seevastu sõltuvalt kaldenurgast vaja baaskoormuse katmiseks 200...500 km2 suurust PV paneelide pindala. Kuivõrd talvine tipukoormus on 4...5 korda suurem, tegelikult vaja minevaks pindalaks on kuni 2500 km2. 1.2. Soojusenergia Päikese abil soojusenergia tootmisel tuleb arvestada, et transportimise kaod on soojusenergia
Kõrbed 1. Kus levivad kõrbed? Miks just seal? Iseloomusta kõrbekliimat. Kõrbed on vihmavaesed ja äärmuslike temperatuurikõikumistega alad. Nad paiknevad valdavalt kolmekümnendatel laiuskraadidel. Mitmed kõrbed paiknevad sügaval sisemaal, näiteks Austraalia kõrbed, sest rannikult puhuvad tuuled on teel sinna kaotanud kogu oma niiskuse. Osa kõrbeid asub aga mägedest vihmatõkke taga, mis püüab kinni kõik merelt saabuvad niisked õhumassid. Sellised on Aasia kõrbed, mis polegi eriti soojad, kuid niiskuseta ei kasva seal taimi. Lõuna-Ameerikas asuv Atacama kõrb on aga otse mere ääres. Selle põhjustavad lõunast tulevad külmad hoovused, mis jahutavad õhku nii, et vihm sajab enne alla, kui mandri kohale jõuab. Sademeid on kõrbes kuni 250 mm aastas. Tavaliselt jääb alla 100 mm. Kuumakõrbed asuvad palavvöötmes, kus tuulte süsteemi mõjul on taevas tihti pilvitu. Pilvede kaitseta muutub maapind suvepäevadel hõõguvkuumaks, temperatuur...
02.05.2012 Pühvlite piima-ja lihajõudlus Kedy Sünter Heli Kiiman Loomakasvatus II Tartu 2012 Sisukord Lk 3. Sissejuhatus 5. Lihajõudlus 5. Piimajõudlus 5. Pühvli piim 6. Piirangud pühvlipiima tootmisesl Page 1 02.05.2012 7. Aretus 7. Tänapäeva avastused pühvli tootlikuses 8. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Maailma piimatoodang on kahekordistunud viimaste aastakümnete jooksul. Viimased aastad on kasvanud ka organiseeritud pühvli kasvatus liha ja piima saam...
Must tee Must tee on fermenteeritud e. kääritatud tee, töötlemise käigus muutub teelehtede värvus, toime ja maitse. Tee on suure kofeiinisisaldusega, seega väga toniseeriv ning ergutav. Musta tee sorte on rikkalikult - alates üsna mahedatest kuni jõuliste, kibedate teedeni. Tuntuimad mustad teed on vürtsise maitsega Assam Indiast; mahe, oivalise lõhnaga Darjeeling Himaalajast ning jõulise ja mõrkja maitsega Tseiloni tee. Tee valmistamiseks kasutada keeva vett ning tassi vee kohta võtta üks teelusikatäis teepuru. Soovituslik tõmbeaeg varieerub musta tee puhul nelja kuni viie minuti vahel. Peenema puru korral piisab ka lühemast tõmbeajast, pikem tõmbeaeg aga annab kangema maitsega tee. Teemaailmas kasutatakse mustade teede klassifitseerimise süsteemi, mis kajastab teelehtede liiki ja kvaliteeti ning konkreetsest teesordist saadava joogi kangust. Nii võib sageli märgata, et teepakikestel on päritolumaa järel kirjas veel tähekombinatsioonid...
liustike sulamisveest. Mõnede jõgede toiteallikateks on ka vihmavesi, põhjavesi ja lume sulavesi. . Erinevast sademete jaotumisest oleneb ka Itaalia jõgede veerezhiim. Alpidest alguse saav Po ja selle lisajõed on suhteliselt vee- ja energiarohked ning nende veetase aasta lõikes stabiilne. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede veetase alaneb aga suviti järsult. Kõige suuremad vihmad algavad sügisest, mis põhjustavad mitmel pool suuri üleujutusi. Suvel on jõgedest vähem vett, kuna suvine kliima on kuiv ja kuum. Üleujutused Üleujutusi võib esineda mitmetes Itaalia jõgedes. Üks neist oleks näiteks Arno jõgi, mille üleujutus 1969. aastal tappis palju inimesi ja rikkus palju maale, haruldasi raamatuid jne. Seda on peetud ka Itaalia üheks suurimaks üleujutuseks. Veel võib üleujutsi esineda ka Adige, Po, Stura ja Dora Riparia jõgedes. Pinnaveekogude vee kasutus
langev päikesekiirte hulk, seal on langemisnurk 90*, maapinnaga risti. Eestis on langemisnurk 90* väiksem nii suvel kui ka talvel. Mida tumedam on maapind, seda rohkem see soojeneb. Maakera ja Päikese asendi tõttu tekivad aastaaegadega seotud pööripäevad, mida on neli. Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoks. Aastas on neli pööripäeva: · kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku · suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku · sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku · talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku Päeva pikkus on kevadisel ja sügisel pööripäeval umbes 12 tundi. Päeva pikkus suvisel ja talvisel pööripäeval oleneb laiuskraadist. Eestis on suvisel pööripäeval päeva pikkus olenevalt kohast umbes 18 kuni 18,5 tundi, talvisel pööripäeval umbes 6 kuni 6,5 tundi.
kalasisalikel ja vaalalistel kalataoline kehakuju. Lõhestav valik — lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Selline valik saab toimuda juhul, kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Nt Läänemere räim on lõhestunud kaheks rassiks: kevad- ja sügisräimeks. Kuna räim koeb temperatuuril kuni 18 C, siis suvine soe vesi katkestaks kudemise. Nii on varase ja hilise kudemiskalduvusega räimede ristumine piiratud. Stabiliseeriv valik — stabiliseeriv hek säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Tavaliselt mõistetakse seda valikut kui keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemist suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes. Näiteks võib tuua organisme, mis on väga pikka aega muutumatutena püsinud, nt 14.Mis on kohastumus, kohanemine ja kohastumine? Too nende kohta näiteid
kiiritustiheduse skaalaga ühikutes mW/m 2. Tähed, külmemad kui Päike – näivad ööpilve (jäärkristallidest) tekkele Väärtused ei sõltu nahatüübist. Nõrk 1-3, punasemad, soojemad – sinisemad Mesopaus – suvine 80-85 km kõrgusel, keskmine 4-6, tugev 7-8, 9-10 väga tugev, talvine temp -75´C, suvine -130´C Punased objektid näivad punasena, sest 5. Niiskus mägedes ja ekvatoriaalses vöötmes 15-20 nad neelavad kogu nähtava valguse peale Termosfäär – temp. Kasvab kuni 200-300
Kastmisvett ei tohi alusele seisma jätta. Tsitruselistele on talvine lehtede varisemine loomulik. Kui see on aga liiga suur võivad põhjuseks olla tuuletõmme ning talvel liiga soojas, kuivas ja pimedas kohas kasvamine. Lehtede, õite ja viljade varisemisega reageerib taim ka järsule kasvukoha muutusele. Kui taim mõnel põhjusel kõik lehed langetab, tuleks taim mõneks ajaks asetada jahedasse ruumi ja kasta äärmiselt vähe. Tavaliselt lehtib taim uuesti. Suvine temperatuur võiks olla 1719ºC, taime kastetakse rikkalikult ja väetatakse Substral® Tsitruseliste väetisega 23 x kuus. Talvel vajavad jahedat 812ºC (lühiajaliselt taluvad 5ºC kuni mõned miinused, viljakandvad taimed vajavad soojemat 1416ºC) valget kasvukohta. Talvel kastetakse mõõdukalt ja väetatakse 12 x kuus Substral® Tsitruseliste väetisega. Kui teil pole võimalik hoida taime jahedas valges kohas kasutage kindlasti lisavalgustust. Kevadel võib taime tagasi lõigata
Referaat TEE Sisukord Must tee ...............................................................................................................................................2 Roheline tee .........................................................................................................................................4 Valge tee ..............................................................................................................................................5 Punane tee e. Oolong tee .....................................................................................................................6 Maitsestatud tee....................................................................................................................................7 Jäätee................................
Esimene number, millele tavaliselt järgneb W-täht, näitab õli voolavust madalatel temperatuuridel ehk nn talvist viskoossust (Winter). Teine number näitab õli võimet säilitada piisav "paksus" ka kõrgetel temperatuuridel ehk nn suvist viskoossust. Mida väiksem on talvine number (SAE 0W, 5W, 10W jne), seda madalamatel temperatuuridel jääb õli "vedelaks" see kergendab mootori käivitamist ja kaitseb külma mootorit. Mida suurem on suvine number (SAE 30, 40, 50 jne), seda viskoossem on õli 100-kraadise temperatuuri juures ja seda paremini suudab ta mootorit kaitsta äärmuslikes töötingimustes. 12.Õlide kvaliteet. Otseselt õli kvaliteedi märkimiseks on enim levinud kaks süsteemi: API klassifikatsioon ja ACEA klassifikatsioon. API mootoriõlide klassifikatsioon (näiteks API SL/CF, EC) API (American Petroleum Institute) klassi tähis koosneb reeglina kahest tähest, millest
·Tuleb paigaldada kihtide kaupa. ·Lisaks sademetele mõjutavad mulkeha veereziimi märkimisväärselt veel aastaringsed temperatuurimuutused, millede tulemusena muldkehas sisalduv niiskus (vesi) on pidevas liikumises soojemast kihist külmemasse kihti. ·Niiskuse kogunemine muldkehasse sügisestest vihmavetest, muldkeha külmumine ja talvine niiskuse ümberpaiknemine, muldkeha sulamine ja sellega seotud niiskuse suurenemine kevadel, muldkeha suvine kuivamine(tahenemine) ·Liiga palju vett on poorides. ·Paigaldada veetõkkekiht või filterkiht. Mehaaniline stabiliseerimine, lubistabiliseerimine, tsementstabiliseerimine, bituumenstabiliseerimine. ·Väikese külmakerkeohtlikkusega pinnaste kasutamine; kindlustada katendi piisav kaugus pinnase- või pinnavetest; külmakaitsekihtide või soojusisolatsioonikihtide ehitamine; pinnasevete taseme alandamine; veeisolatsioonikihi ehitamine.
(kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender. Üks kuu on ligikaudu sama pikk kui üks kuu faaside tsükkel. Aastas on 12 kuud ning iga kuu koosneb 28-31 ööpäevast. Puhas päikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese jagades aastaringi kaheksaks osaks või tsükliks. Ei saa öelda kuuks, sest kuukalendriga ja kuu liikumisega ei ole sellel kalendrisüsteemil mingit seost. Päikesekalendri tähtsaimad päevad on talvine pööriäev, kevadine võrdpäev , suvine pööripäev ja sügisene võrdpäev. Need päevad jagavad kalendriringi ehk aasta neljaks veerandaastaks. Ülejäänud neli tähtpäeva poolitavad aastaveerandeid. Päikesekalendrit arvestati kas päikese tõusude-, loojangute suundade jälgimisega e. viseerimisega või varju pikkuse muutumist jälgides. Tänapäeval on puhas päikesekalender kasutusel veel Aasia põllumajanduses. Võimalik, et ka Lõuna-Aameerika indiaanlaste põlluharimises, sest
a) eesti vabanemine jääkattest 10...11 tuhat aastat tagasi Nad tähistavad jõeoru kunagist lammi. b) metsade arengu algus peale jää taandumist 30. Iseloomusta Eesti jõgede veereziimi. c) laialehiste metsade valitsemisaeg 5 tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliimaga ajastul Kaks madalvee perioodi suvine ja atlvine. Kaks kõrgveeperioodi kevadina ja sügisene. Jõgedel, millel d) alepõllunduse algus u 3000 a tagasi põhajveeline toide on suurem, on äravool ühtlasem (Kunda, Põltsamaa). Peamised üleujutuspiirkonnad on e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. saj Halliste- Rudna ühinemisala Soomaa Rahvuspargigis, peipsi, Võrtsjärve, Emajõe ja Kasari madalamad f) maaparandus kraavitamise teel (algus) 15-16 saj kaldaalad
Veerohkuselt on esikohal Narva jõgi. Eesti jõgede äravoolust voolab 23% Soome lahte, 43,6% Liivi lahte, 33% Peipsi järve ja Narva jõkke ning 0,3% Venemaale ja Lätisse. Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik. Kevadsuurvesi moodustub enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti reguleeritud äravooluga Narva jõgi ja Emajõgi. Kevadine suurvesi algab märtsis ja saavutab tipu aprillis. Suvine miinimum algab tavaliselt juuni keskel ja lõpeb septembri keskel või oktoobri alguses (samuti v.a Narva ja Emajõgi). Sügisese äravoolu tipp langeb novembrikuusse. Talvine madalveeperiood kestab jaanuarist märtsini. Talvise ja suvise miinimumäravoolu suurus on peaaegu võrdne. Eesti veekogud on mõjutatud elukondlikust, toiduaine- ja kergetööstusest ning põllumajandusest pärinevast hajureostusest tulevatest toitainetest. Põhja- ja Kirde-Eestis
rakku ja rakust vlja. 37. DEHDRATSIOON; HPERHDRATSIOON: DEHDRATSIOON- veesisalduse langus HPERHDRATSIOON- veesisalduse tus 38. HPOTOONILINE HPERHDRATSIOON: 39.VITAMIINID; JAGUNEMINE NIMI LESANDED KUS LEIDUB AVITAMINOOSI TAGAJRGA RETINOOL LOOTE NORM. ARENG, RAKKUDE PALJUNEMINE, NGEMISPROTSESS, EPITEELI ARENG, SUGUFUNKTSIOON MEREKALADE JA MERELOOMADE MAKSA LIS (TURSK, MEREAHVEN, HAI, VAAL, HLJES), JKARU RASV, MUNAREBU, SUVINE PIIM, VI, SALAT, SPINAT, HAPUOBLIKAS, (KLOROFLL), KAALIKAS (KAROTIIN) KANAPIMEDUS, HIRED SEKSUAALELUS, SARVKESTA JA NAHA VIGASTUSEDB1TIAMIIN SSIVESIKUTE-, VALKUDE-, MINERAALAINETE JA VEEAINEVAHETUS TERAVILJAD (TERA KEST JA IDU), KAUNVILI, PHKLID, PRM, MUNAREBU, MAKS, NEERUD, SDA, VEISE- JA SEALIHA, PIIM BERI-BERI (3 VORMI)1)NRVIVORM - POLNEURIIT, (ERITI ALUMISE JSEME NRV)2)SDAMEVORM (MOKARDI) KAHJUSTUS SDAME LAIENEMINE, SDAMETALITLUSE NRGENEMINE)
Nende kolme põhitüübi vahel võib ära jagada kõik koeratõud. Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk- Euroopa valve- ja karjakoerad). 4.KARVKATE Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata. Ja uuesti sügisel, mil õhem suvine karvkate vahetakse välja pikema ja tihedama talverüü vastu. Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole. Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : Karm k. - tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, soti hirvekoer); Kähar k. - väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); Lühike/sile k. - lühike ja tiheda kattekarvaga k
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
