Eestlastel, nagu enamikul Euroopa rahvastel, jagunes aasta looduse ringkäiku arvestades kahte ossa: soe suvine aeg, mil tehti põllutöid ja kari käis väljas ja külm talvine aeg, mil põld oli külma kütkes ja loomad laudas. Kevad ja sügis olid üleminekuajad. Selline ajaarvestus oli tõenäoliselt olemas ammu enne kristliku kalendri jõudmist Eestisse. Arvatavasti on eestlaste rahvakalendril mõjutusi nii Põhjamaade kui Kesk-Euroopa rahvakalendritest. KÜLVITÖÖD Põhjamaade rahvakalendriga ühiseks jooneks oli komme pidada kevadsuviste põllutööde aja arvestust külvinädalates.
Küllap on seegi üks põhjus, miks ta nii dramaatiliselt käitub. Enesetapuga oleks lugu lõppenud nii või teisit, olenemata ohvrilaeva teekonna pikkusest. Kõik oli vaid aja küsimus. Põhjus, miks see varem lõppes, peitus armunus endis. Martin Justus ja Isabel olid liiga erinevad inimesed. Isabel elas sümbolite ning unistuste maailmas, M. Justus oli aga täielik realist. Kahe nii erineva inimese vahel ei saagi midagi kestvat olla. Martin Justusele oli Isabel vaid suvine seiklus, mis oleks lõppenud kohe, kui abikaasa tütrega on tagasi. Sest mees poleks hakkama saanud nii suure elumuutusega. Pealegi oli ta üpris rahul oma senise olukorraga- meeldiv töökoht ning soe toit laual. Isabel vaeseke oli aga rahutu hing, keda piinas mälestus isast. Sümboolselt laseb tüdruk just isa vana revolvriga enese maha. Tõuke enesetapuks annab konflikt Martin Justusega. Mees hakkas õige varakult mõistma, et nende suhe on väär ning lubamatu. Nad ei
Seda kommet nimetati „päikese valvamiseks“. Püha eripäraks olid rituaalsed korrarikkumised ja vargused. See tähendas, et noored jooksid käratsedes mööda küla, tõkestades tänavaid naabritelt näpatud esemetega, samuti tungiti võõrastesse aedadesse. Erilise au sees oli päev kalameestel: pühadelaual pidi ilmtingimata olema värskest kalast tehtud toite. Kujunenud tavale vastavalt juhatati just sel päeval sisse suvine kalapüügihooaeg. Pokrov Seda püha tähistati 14. oktoobril. Talurahvakalendris oli pokrov oluline sügisene püha, mis tähistas põllutööde lõpetamist ja talve algust. Öeldi, et pokrovipäeval on „ennelõunal sügis, pärastlõunal aga talv-talveke“. Sellest päevast hakkasid talupojad oma elamisi talveks ette valmistama: soojustati seinu, praod ja kõikvõimalikud nurgakesed topiti kinni taku või samblaga. Kõikides majades oli kombeks panna küdema vene ahi
Sisukord. 1. Betooni valik ........................................................................................................................................3 2. Betooni kasutusjuhend ......................................................................................................................... 5 2.1. Paigaldusaeg...................................................................................................................................5 2.2. Suvine betoneerimine. ...................................................................................................................5 2.3. Talvine betoneerimine....................................................................................................................5 3. Betoneerimine .................................................................................................................................... 7 4. Konstruktsioonide tihendamine ....................................
80% 30 1 90% 100% 25 60 2 20 suvine rõivastus talvine rõivastus 15 40 20 2 4 6 8 10 12 14 d, gn/kgkõ 0 5 10 15 20 kp,°C Joonis 1.3. Hubane operatiiv- ja efektiivtemperatuur ning õhu niiskus suvises ja talvises
3 Elustik Vaatamata elupaikade vähesele mitmekesisusele on Võrtsjärve elustik üsna liigirikas. 1995 aastal oli leitud juba 600 taime- ja 900 loomaliiki. Liigirikas on ka Võrtsjärve linnustik, leitud on 92 linnuliiki. Vee hea segunemise tõttu on füto- ja zooplankton levinud ühtlaselt. Toitesoolade rikkus tingib bakter- ja fütoplanktoni rohkuse. Avavees on keskmiselt 5,17,4 mln. bakterirakku ja fütoplanktoni suvine biomass on harilikult üle 20 mg/l. Vee rahuldavale sanitaarsele seisundile viitab küllalt hea kolitiiter avavees 103, kaldavöötmes 51. 2 Võrtsjärve suubuvate jõgede looduslikust suurem reostuskoormus on tingitud kahest peamisest põhjusest: 1) puhastamata või puudulikult puhastatud heiteveest, mis rikastab järve eelkõige fosforiühenditega 2) põllumajandusreostusest, milles alati ja kõikjal pole võimalik eristada haju- ja punktreostust
Mõnel aastaajal ei saa maapind üldse niiskust. Vahel sajab nn. kuiva vihma, mis tähendab, et sademed auravad õhus, jõudmata maapinnani. Õhutemperatuur muutub kõrbes ööpäeva jooksul suurtes piirides. Hele liiv peegeldab enamiku soojusest atmosfääri tagasi ega neela endasse. Päikese loojudes langeb õhutemperatuur järsult ja võib olla alla 0 kraadi. Päevane õhutemperatuur ulatub keskmiselt kuni 50 kraadi. Maapinnal võib temperatuur ulatuda isegi kuni 80 kraadi. Ka talvine ja suvine õhutemperatuuri erinevus on suur. Kõrbele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad üle kasvada kõrbetormiks. Sonora kõrb jääb troopilisse kliimavöötmesse. Veestik Liivakõrbete veereziim on vastupidine savikõrbetele. Liivakõrbes nõrgub sademetevesi sügavale ja nii moodustub põhjavee varu. Vee kapillaarne liikumine sinna ei ulatu ning põhjavesi on kättesaadav ainult sügavale ulatuvate juurtega taimedele. Jõed enamasti kõrbest ei
Atmosfäär Õhu koostis: Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. · Lämmastik 78%- orgaanilise aine lagundamisel; tähtis toitaine taimede kasvamisel · Hapnik 21%- fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus; hingamiseks · Süsihappegaas-0,03%- fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel; neelab pikalainelist soojuskiirgust Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. ei lange Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks Atmosfäär ja...
Külm · Kevadised hiliskülmad kahjustavad puude pungi ja noori võrseid. Harilikul kuusel esineb kaks vormi, millest üks on varapuhkev, teine hilja puhkev. Kultiveerimisel valida teine variant, kuna pungade puhkemise ajaks on suurem külmaoht möödas. · Talvekülmad tekitavad külmalõhesid, eriti kõvade lehtpuude tüvedes. Päikesepõletus · Raietega avatud metsa lõunaservades kahjustab õhukesekoorelisi kuusetüvesid suvine päikesepõletus. Lõunapoolselt tüveküljelt võib kuumakahjustuse tõttu koor isegi kuivada. Sellised puud on vastuvõtlikud putukate (üraskite) rünnakule. Pikne · Pikselöök võib tabada üksikuid puid, tekitades tüvesse või koorde lõhe või purustades kogu puu. Mõnikord võib pikselöögist alguse saada metsatulekahju. Inimese poolt põhjustatud metsakahjustused! Metsade ebaõige majandamine! · Kõik algab kasvukohale sobiliku puuliigi
SF/CC euroopa klassifikatsioon Õli viskoossusklass Mida väiksem on number enne W-d, (SAE 0 W, 5W, 10 W) seda madalamatel temperatuuridel jääb õli voolavamaks see kergendab mootori käivitamist talvel, nn. talvine number. Mida suurem on number (SAE 30, 40, 50 ) , seda viskoossem (voolavam) on õli 100* C juures ja seda paremini suudab ta mootorit kaitsta äärmuslikes kuumades tingimustes, nn. suvine number. Õli viskoossusklass SRÜ mootoriõlide markeerimine M- 6 / 12 G1 M näitab, et tegemist on mootoriõliga 6 viskoossusklass -18*C juures 12 viskoossusklass 100*C juures G forsseeritud mootor Indeks 1 näitab, et tegemist on bensiinimootori õliga Indeks 2 näitab, et tegemist on diiselmootori õliga. Õli kvaliteet API Teine täht ( SE, SF, SG, SH, SJ, ameerika
Poliitiliselt on Iirimaa jaotatud kahe riigi vahel. 5/6 kuulub Iiri Vabariigile. 1/6 või teisi sõnu Põhja-Iirimaa kuulub Inglismaale ning selle osa pealinn on Belfast. Traditsiooniliselt jaguneb saar 4-ks geograafiliseks provintsiks : Connacht, Leinster, Munster ja Ulster, mis omakorda jagunevad 32 maakonnaks. 26 maakonda jäävad Iiri Vabariigi territooriumile ning 6 Põhja-iirimaa territooriumile. Iiri ilm · Iirimaal on neli aastaaega: kevadine vihm, suvine vihm, sügisene vihm ja talvine vihm. · Iirimaa ilm on väga muutlik. · Sealset kliimat mõjutab soe Golfi hoovus. · Sajab keskmiselt 270 päeva aastas · Kõige külmematel kuudel on temperatuur 4 8 kraadi vahel · Kõige soojematel kuudel on temperatuur 22 - 30 kraadi vahel Iiri vanasõnad · Raske rahakott teeb südame kergeks. · Tellistest ja mördist tehakse maja, aga naer ja lapsed teevad sellest kodu. · Ära kipu nõu andma, kui endal arukust napib.
SISSEJUHATUS 1343. aasta jüriööl alanud eestlaste suur ülestõus, Jüriöö ülestõus, on Eesti vanema ajaloo üks kõige tuntumaid sündmusi.Jüriöö ülestõusu põhjuseks oli eesti talurahva olukorra pidev halvenemine saksa ja taani feodaalide võimu all. Ülestõus algas Harjus,kus koormised olid kasvanud kõige kiiremini. . Miks 23. aprill Jüripäev oli talurahva tegeliku elu üheks olulisemaks tähtpäevaks aastas. Sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk,. Uut välitööde järku tahtis talurahvas alustada vabana feodaalidest, sealhulgas ka teotööst mõisapõldudel. Jüripäeva kommete hulka kuulus jüritule põletamine, mis oli ka ühendatud karja kaitsmisega. Märgutule süütamine sellisel ööl võis olla ülestõusnute osavaks võtteks, millega saadi asjassepühendatuile anda signaal,. Ülestõusu algus On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel või anti see Saha
TEGELASED Lamon- mõisa kitsekarjus, Daphini ''kasuisa'' Myrtale- mõisa kitsekarjuse naine Daphnis- kitsekarjuse leitud poeglaps karjamaalt, keda kits toitis Chloe- lambakarjuse leitud tütarlaps, keda toitis äsja poeginud lammas. Heledajuukseline, vasikate silmadega Dryas- lambakarjus, Chloe ''kasuisa'' Napes- lambakarjuse naine Dorkon- veisekarjus, Chloesse armunud, Daphinsit august välja aitanud, karuse lõuaga, valge ihuga nagu rõõskpiim, juuksed heledad nagu suvine Eros- jumal, noor, ilus ja tiivuline KOKKUVÕTE Daphnis leiti karjamaalt tänu kitsele, keda Lamon järgis. Daphinsil oli leituna seljas ja kaasas purpurpunane mähis, kinniseks kuldsõlg ja elevandiluuga pistoda lamas ta kõrval. Chloe leiti nümfide koopast tänu lambale, keda Dryas järgis. Chloel oli leituna kaasas kuldtikandiga juusteniit, kullatus jalavarjud ja kuldvõrud pahkluude ümer kandmiseks. Daphins ja Chloe olid ilusamad kui teised maalapsed. Chloe oli 2a noorem kui Daphins
ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär: alumine atmosfääri kiht tekivad pilved, sademed õhk liigub ja seguneb kujuneb ilm ja kliima temp langemine troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär: ulatub u 50 km O3 põhjustab temp tõusu O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär: 50 - 85 km O3 pole temp kiire tõus õhk hõre Termosfäär: temp tõus, sest õhumolekule vähe sujuv üleminek planeetidevaheliseks ruumiks õhkkonna paksus u 1000 km 2. Nimeta 2 tähtsamat õhu koostise olevat gaasi? Õhu koositisesse kuuluvad N, O2, CO2 ja H2O (veeaur): N (78%) - tekib org aine lagunemisel, vajalik taimekasvuks O2 (21%) - fotosüntees (vajab päikest, taimed võ...
Benelux'i maast, piirneb põhjas ja kirdes Hollandi Kuningriigi, idas Saksa Liitvabariigi ja kagus Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning läänes Prantsuse Vabariigiga. Põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, u. 50 m üle merepinna; Walloonia, eriti lõunaosas kõrgendik (Ardennide mäestik; kõrgeim tipp Belgias 694 m merepinnast). Kliima on mereline, sademeid 900...1400 mm, vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis). Suvine keskmine temperatuur 15°...16°C, talvel 2°...4°C.Kliima on Belgias mandriline, suhteliselt jahe ja niiske, kuid Ardennide suved on üldiselt soojad. Brüsselis on aasta keskmine temperatuur 10 plusskraadi, alates 2 kraadi jaanuaris kuni 18 plusskraadi juulis. 4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur Belgia lipp: Belgia vapp: Germaani ja romaani (ladina) maailm saavad kokku Brüsselis, mis osaleb
autosilla juures. Emajõgi on väikese languga (3,8cm/km) ja seetõttu on järve ja Emajõe veetaseme muutus ühesuguse iseloomuga. Merepinnast arvestatult on keskmine veetaseme kõrgus 33,07m, mis vastab siis Rannu Jõesuu vaatlusposti nullile. Pikaajalinekeskmine veetase on 56cm üle graafiku nulli ehk siis 33,63 m üle merepinna. Regulaarne veetaseme muutumine Võrtsjärve veereziimi iseloomustavad järgmised põhijooned: pikaajaline, kuude kaupa kestev kevadine suurvesi; suvine ja talvine madalvesi ning märgatav sügisene veetõus. Kevadine suurvesi algab tavaliselt märtsi lõpul, kusjuures üksikuil aastail (väga soojadel talvedel) võib ta alata juba veebruaris või ka (külmadel ja pikkadel talvedel) alles aprillis. Veetõus kestab umbes kuu aega. Vesi tõuseb 90-100 cm. Veetõusu intensiivsus on keskmiselt 3 cm ööpäevas, mõnedel päevadel aga üle 10 cm. Pikaldase kevadega ja veevaestel aastatel on kevadine veetõus kokku ainult 4060 cm.
Benelux'i maast, piirneb põhjas ja kirdes Hollandi Kuningriigi, idas Saksa Liitvabariigi ja kagus Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning läänes Prantsuse Vabariigiga. Põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, u. 50 m üle merepinna; Walloonia, eriti lõunaosas kõrgendik (Ardennide mäestik; kõrgeim tipp Belgias 694 m merepinnast). Kliima on mereline, sademeid 900...1400 mm, vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis). Suvine keskmine temperatuur 15°...16°C, talvel 2°...4°C.Kliima on Belgias mandriline, suhteliselt jahe ja niiske, kuid Ardennide suved on üldiselt soojad. Brüsselis on aasta keskmine temperatuur 10 plusskraadi, alates 2 kraadi jaanuaris kuni 18 plusskraadi juulis. 4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur Belgia lipp: Belgia vapp: Germaani ja romaani (ladina) maailm saavad kokku Brüsselis, mis osaleb
Loomulikult on olemas ka segatüüpe: jõud ja kiirus (norra hall põdrakoer, bouvier), jõud ja vastupidavus (Kesk-Euroopa valve- ja karjakoerad).[15] Karvkate · Koertel on topeltkasukas, mis koosneb pehmest aluskarvast ja pikemast kaitsvast pealiskarvast. Koerad ajavad regulaarselt karva ning uuendavad karvkatet. Kõige aktiivsem karvavahetus leiab aset kevadel, mil paksu talvekasukat enam ei vajata. Ja uuesti sügisel, mil õhem suvine karvkate vahetakse välja pikema ja tihedama talverüü vastu.[16] Karvkatte struktuur on koeratõugudel erinev. Näiteks basenji on kohanenud soojema kliimaga ja kaotanud aluskarva, milleks enam vajadust ei ole.[17] · Sagedamini esinevad karvastiku tüübid : Karm k. - tugev ja kare kattekarv, sageli koos hea aluskarvaga (foksterjer, soti hirvekoer); Kähar k. - väikesed ja kõvade või suurte ja õhuliste kihatatega karvastik (bichon (bichon frisé)); Lühike/sile k
massiks. Kuuekümnendate teisel pool leiab Roode oma sõbra Olav Marani kaudu usu jumalasse. Maalilaad muutub, huvi kubismi vastu tuleb jälle esile, see avaldub filigraansetes joonlauaga ehitatud konstruktsioonides suuremate piltide osadena ja sageli esinevas pruunikas, esimesi kubiste meenutavas koloriidis. Henn Roodele pühendatud artiklis Indrek Hirv võrdles kunstniku loomingu printsiibid pühakirjatekstiga: Üks suvine portree. 1968 ,,Figuraalsetes kompositsioonides muutub tühjus, s.o värviga katmata lõuend maalitud pindadega Pildid sünnivad nüüd üheväärseks või tähtsamakski, kandes vihjamisi n-ö seest väljapoole, sõnumit pühakirjast: Õndsad on need, kes ei näe, võttes natuurist vaid ent usuvad siiski (Jh 20,29) või, mõnes portrees ka algidee või variatsiooni eelmisest, armastust rõhutavat: ... meeleolu.
kindlaks määrata rahvakalendri tähtpäevad. Igaga neist olid seotud kindlad kombed. Suuremateks tähtpäevadeks olid jüripäev, 23. aprill, kui aeti välja kari ja algasid kevadised põllutööd, jaanipäev, 24. juuni, mis tähistas kevadiste tööde lõppu ja heinaaja algust, mihklipäev, 29. september, kui saak pidi olema salves ja naised tubaste tegemiste juures, ning jõulud - mitu nädalat kestev talviste pidustuste periood. Kuigi suvine töökoormus oli tunduvalt suurem, jätkus tegemist talvekski. Naised ketrasid lõnga ja kudusid valmis kangad, mehed käisid metsast palke vedamas ja tegid puutööd. Vanas eesti taluperes valmistati pea kõik vajaminev ise: riided, toidunõud, mööbel, tööriistad. Et asi ilusam saaks, tehti talle kirjad peale. Kirjati kõike, toidunõudest härjaiketeni. Kõige uhkemad tehti kingiks mõeldud esemed: pulmakannud, pruuditoolid, veimevakad, kirstud, koonlalauad, vöömõõgad.
Eesti vete küsimused 1)Veestike kujunemise looduslikud tingimused Vastus: Eesti veestike kujumine on seotud jääajaga ehk siis täpsemalt jää sulamise algusega Haanja kõrgustikult ja madala merevee taandumisega holotseenis. Veestikke tekkeks oli oluline niiske kliima, et sademed ületaks auramise. Reljeefi kõrguste erinevused mõjutavad jõgede pikiprofiili. Tektoonilised lõhed mõjutavad aga voolusuunda. Kõrgemate alade karstumine ehk karstialade tekkimine nt Pandivere kõrgustikul. Rõuge ürgorg, seal paikneb Eesti sügavaim järv, ca 38 m. Mattunud ürgorgudest saadud põhjavesi moodustab Eesti veevarudest 55-60%, see vesi e vaja töötlemist on kergesti kättesaadav. Nõmme, männiku, mustamäe ürgorud. 2)Karstialade veekaitse Vastus: Eestis siluri ja ordoviitsiumi avamsualad. On seatud piirangud, et hoida põhjavett puhtana. Esiteks piirangud sõnniku ja mineraalväetiste kasutamisele. Sõnnikuga väetamisel ühe hektari haritava maakohta on lubatud panna...
kaupa. Köögiruum mulle tundus liikumise suhtes ebamugav, aga tehnika ja vajalikke tööristade osas oli kõik korras. Arvan, et selles köögis võivad korraga tööd teha kuni 10 inimest. 3.10. Kirjelda ettevõtte miljööd kliendi ja töötajate seisukohast. Kliendi kohast miljöö on mugav ja soe. Mittu korda ma ise olen külastanud selle restoraani ja oli mõnus. Käisin nii vaiksel päevadel lõunaajal, kui ka laupäeva öösel. Oli suvine aeg, mängis muusika, rahvast oli palju ja miljöö oli lõbus ja pidule kutsuv. Töötaja kohast ma ei saa midagi ööelda, sest kunagi sellestes kohtades ei töötanud. 3.11. Milline oli teenindamine – lahke, sõbralik, jne ? Teenindamine oli nii lahke, kui ka sõbralik. Söögid ja jöögid tulid õideaegselt. Üks kord mul oli selline lugu, et käisime sõbraga restoranis söömas ja meil oli sülearvuti kaasas, aga pikendusjuhet polnud
soojuse puhul. Võttes arvesse ka maa-ala katvusteguri (50...60 %), siis tuleb maksimaalseks PV-paneeli pindalaks 400...500 km². Enamkasutatavate ränil baseeruvate PV paneelide 1 m² annab tipuvõimsust 150 W ja toodab optimaalse paigutuse (joonis 2) korral aastas 130 kWh elektrienergiat. 400 km² pindalaga paneelid toodaks seega aastas 52 TWh elektrit. Siinjuures tuleb arvestada, et suvisel ajal on sellise süsteemi elektrienergia toodang suurem, kui Eestis elektritarbimine (Eesti suvine baaskoormus on ~450 MW). Suvise koormuse katmiseks suvel vaja ainult 3 km² (aastatoodanguks 390 GWh). Talvel on seevastu sõltuvalt kaldenurgast vaja baaskoormuse katmiseks 200...500 km² suurust PV paneelide pindala. Kuivõrd talvine tipukoormus on 4...5 korda suurem, tegelikult vaja minevaks pindalaks on kuni 2500 km2. Soojusenergia Päikese abil soojusenergia tootmisel tuleb arvestada, et transportimise kaod on soojusenergia transportimise korral tunduvalt suuremad kui elektrienergia puhul.
iseenese moraali. positiivsena näen vaid seda, et küllaltki paljud on säilitanud Lääne tsivilisatsiooni moraalitunde, see ongi Lutheri pärand. Laulupidu - selle ürituse püsimajäämine viiekümneaastase okupatsioonita on küllaltki kaheldav. Kriisiperioodil oli see üks meie väheseid rahvusluse väljundeid ja oli kindlasti väga oluline, kuid kestva riigi korral oleks ürituse küllaltki iganenud formaat kindlasti mingisuguse muutuse läbi teinud. vahest oleks meil suur suvine muusikafestival? Jonn - meie nukra mineviku pärandina on see lihtne järeldus meie endi olemasolust. "Peab meil ikka jonni olema, et säilisime," teeb eestlane asja selgeks. Jonn pole aga näiteks eesli puhul üldsegi positiivne joon, mitte et millelegi vihjaksin. Eeslitele pannakse enamasti aru pähe. Meid sikutavaks peremeheks on aga maailm ise. Maailm globaliseerub. Meie valikud ei ole enam suurelt jaolt üldsegi meie endi valikud, vaid hoopis millegi palju inertsema poolt dikteeritud
laktatsioonijärgust, aastaajast, loomatõust jne. Piimarasva rasvahappelise koostise muutus avaldab mõju või maitsele, lõhnale, konsistensile a säilivusele. Kõige suuremas koguses sisaldab piimarasv müristiin-, palmitiin-, steariin- ja oleiinhapet. Neist esimesed kolm on toatemperatuuril tahked ning oleiinhape vedel. Mida rohkem on piimarasvas madala sulamistemperatuuriga rasvhappeid, seda pehmem on või. Suvine piim sisaldab harilikult rohkem küllastamata rasvhappeid. Piimarasvas on lahustunud ka A-, D ja E- vitamiin, B-karoteen, mis on A- vitamiini eellane, annab piimale kollaka värvuse. Lehmapiimas on 2,8-3,5% valku Põhilised piimavalgud jaotatakse kaseiinideks, mis sadenevad pH väärtusel 4,6 ja vadakuvalkudeks. Kaseiin on lehmapiimas keskmiselt 26g/100g, kaseiin moodustub 80% piimavalgust.
heitõhust on sealjuures 60-80% kogu aastasest soojatarbest. See on võimalik tänu hoones elavate inimeste tegevusele ja päikeseenergiale. VÕRDLUSED Väga tähtis osa on ka süsteemi efektiivsusel. Heitõhu temperatuur ei lange alla ka külmemal perioodil, mille tõttu soojusvaheti süsteem ei kuluta energiat sulatusele. Maaküttega võrreldes on saadav temperatuur oluliselt kõrgem väikseme tarbimisega perioodil. Suvine kasutegus ületab maakütte kasutegurit pea poolteist korda. Lähiajal on plaanis meil võtta kasutusele kõrgema aurustumistemperatuuriga soojuspumbad, mis võimaldavad suvist kasutegurit veelgi tõsta. Õhk-vesi-soojuspumpadega kaasaskäiv välisseadmete müra reostab keskonda ning maaküttega on kaevetüüdega kaasnev kõrge soetusmaksumus. Heitõhu soojust saab koguda kas vahesoojuskandjaga või otse külmaagendile.
mõjutab polaaröö ja päeva vaheldumine. Vähesed sademed (200-400mm/a) langevad peaaegu täielikult lumena, toites liustikke ja mandrijääkilpe. Lähisarktilises kliimavöötmes esinevad ka polaaröö ja päev, kuigi lumi suveks sulab ja sajab vihma, on maa igikülmunud. Põhja-Atlandi soe hoovus muudab talve pehmemaks, kui see on mujal maailmas samadel laiuskraadidel. Samas põhjustab see suurt pilvisust ja sagedast udu. Suvine temperatuur on veidi kõrgem, kui arktilises vöötmes. Euroopa riigid, mis nendes kliimavöötmetes asuvad: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Island. 9. Mille poolest erinevad parasvöötme mereline, ülemineku ja mandriline kliima? Too näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad. Parasvöötme merelist kliimat iseloomustavad soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi. Aasta kõige külmema ja soojema kuu keskmine õhutemperatuuri vahe jääb siin
· Puudus põhjustab töövõime languse, kiire väsimuse, muudab organismi haigustele vastuvõtlikuks. · Enam leidub mustsõstardes, kibuvitsamarjades, paprikas, maasikates, sidrunis, kiivis,tomatis, sibulas, salatis. D vitamiin ehk rahiidivastane vitamiin · On vajalik luukoe tekkimiseks, kuna Ca ja P-soolade omastamine toimub D-vitamiini osavõtul. · Leidub peamiselt loomse päritoluga toiduainetes (kalamaks, kalarasv, seened, munarebu, suvine piim) E-vitamiin · Kaitseb organismi närvi- ja veresoonkonna haiguste vastu ning võtab osa näärmete tööst.Leidub taimede vartes ja rohelistes osades, kaunviljades, munarebus, piimas, võis K-vitamiin · Puudumine põhjustab vere hüübimatust. · Leidub kapsas, rohelistes köögiviljades, puuviljades, maksas jt. PP-vitamiin ehk nikoriinhape · Puudus põhjustab keelel ja suu limaskestadel põle-tikku ning närvisüsteemi häireid.
kujuneda. Jõe lang on harilikult kõige suurem ülemjooksul ja kõige väiksem alamjooksul. Languse jaotus erinevatel jõelõikudel iseloomustab jõe pikiprofiili. Jõe pikiprofiili kujunemine toimub järgnevate tegurite koostoimel: geoloogiline ehitus, pinnamood, tektoonika, kliima, veereziim, taimkarte, inimtegevus. JÕGEDE VEEVARUSTUS Eesti jõed saavad oma vee: 1) sademetest 2) lumesulamisveest 3) põhjaveest Kõigil jõgedel esineb kevadine suurveeperiood ja suvine madalvesi. Tavaliselt kujuneb ka sügisene suurvesi ja talvine madalama veeseisuga period. Kevadise suurveega tõuseb jõgede vooluhulk tuntavalt. JÄRVED Eestis ligikaudu 1200 järve, pindalaga >1ha. 20 000 rabalaugast. Järved hõlmavad 5% kogu riigi pindalast. Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis Kuhtna mõhnastik. Tihedal on järvi ka Kagu- Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Rannikualadel on maatõusu tagajärjel
kaamel, samuti ka hobune, lammas ning teised traditsioonilised koduloomad. Põhilised jahilinnud on nurmkana, metshani ja vutt.(4) Türgis on kaks põhilist taimestiku tüüpi: stepp-rohumaad, mis paiknevad põhiliselt Kesk- Anatoolias ning metsad. Üldiselt on aga mõlemad taimestiku tüübid tekkinud inimtegevuse tagajärjel- nii otseselt (metsalangetuse ning põlluharimise tõttu) kui ka kaudselt (rohutoiduliste koduloomade tegevuse tõttu).(4) Musta mere rannikul on palju sademeid, puudub suvine põud ning talved on leebed- seetõttu leidub seal palju erinevaid puuliike, nagu näiteks valgepöök, kastan, kuusk, lepp. Samuti on Türgis palju põõsastaimi, nagu näiteks loorber, astelpõõsas, sarapuu. 5 Kuivematel aladel (stepi-rohumaadel) moodustub heitlehine metsavöönd, kus leidub selliseid puid, nagu tamm, kadakas, mänd, nulg.(4)
Marjade korjamisel kasutatakse põhiliselt nii peresisest tööjõudu, kui ka vajadusel ka Sirgu küla (Luunja vald) noori. Tootmise perspektiiv Pikemas perspektiivis jätkatakse sama tootmisharuga laiendatult ka neljandal aastal, kui vana istandus kuulub taimede ja kiledega reoorganiseerimisele. Vanadelt taimedelt võetakse uued võsud ja teenitud tulu investeeritakse uute tootmisvahendite soetamiseks. Riskide maandamine. Suuremad ohud saagi hävinemisel on suvine rahe ja augusti kuune põud. Rahekahjude kompenseerimiseks on saak võimalik kindlustada ilmastikukahjude kindlustuspaketiga. Augustikuuse põuaga võitlemiseks on ainsaks võimaluseks hädapärane kastmine, mis nõuab paraku suuremahulist tööd, sellest tulenevalt prognoosimatult lisa tööjõudu ja ning ettearvamatuid kulutusi. Paralleelse tegevusena säilib erinevate põllukultuuride kasvatamine (kartul, porgand, kapsas, peet), milles on juba pikaajalised tootmise ja müügi kogemused.
Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused on Rahvusvahelise Laskesuusatamise Liidu IBU iga aastal korraldatav tippvõistlus. Olümpiaaastatel ei võistelda MM-i tiitlile laskesuusatamises nendel aladel, mis on taliolümpiamängude kavas. Nende alade osas, mis ei ole olümpiamängude kavas, korraldatakse MM-võistlus ka olümpiaaastal. Eestis Eestis peetakse Eesti Meistrivõistlusi laskesuusatamises, selgitatakse välja suvine meister laskejooksus ja rullidel. Eesti laskesuusatajad võtavad aasta läbi mõõtu ka EOK-Viessmanni sarjas. 8 IBU Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (IBU) on laskesuusatamise rahvusvaheline liit, mille peakorter asub Salzburgis Austrias.1948. aastal asutati Stockholmis Rahvusvaheline Moodsa Viievõistluse Liit, mis 1968 nimetati ümber Rahvusvaheliseks Moodsa Viievõistluse ja Laskesuusatamise Liiduks (UIPMB).
Suvel on vesi kihistunud. Põhjakihi temperatuur võib olla 4 kraadi ja ülemine kiht 20 kraadi. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/eesti_veekogud.htm Suvel moodustub järvedes sooja ülemise kihi all temperatuuri hüppekiht, kus vertikaalne segunemine on tiheduse suure vertikaalse gradiendi tõttu takistatud ja soojusjuhtivus alumistesse kihtidesse on vähem intensiivne. Seetõttu võib suvel alumine kiht olla väga jahe. Madalates järvedes ulatub suvine soojenemine ka alumistesse kihtidesse. Kevadel rannaäärsed madalad veed soojenevad kiiresti. Järve keskel pinnakihi soojenev vesi segatakse läbi allpool olevate külmemate vetega ning seetõttu pinnakihi soojenemine ei ole seal nii kiire. Kui järve keskel tekib stabiilne stratifikatsioon, siis sügavamate kihtidega segunemine on takistatud ning pinnakihi edasine soojenemine toimub järve keskel peaaegu sama kiiresti kui ranna ääres.
aasta tagant, Maa pöörlemistelje kalle orbiidi suhtes muutub perioodiga umbes 40 000 aastat, võrdpäevsus on umbes iga 20 000 aasta tagant samas positsioonis orbiidil. Nende niinimetatud Milankovii tsüklite tõttu mutub päikeseenergia jaotus Maal. Saksa meteoroloogile Wladimir Peter Köppenile toetudes sõnastas Milankovi 1941 oma töös "Maa kiirguse kaanon ja selle rakendus jääaja probleemile" hüpoteesi, et jääaeg esineb alati siis, kui suvine päikesekiirgus põhjapoolkera kõrgematel laiuskraadidel muutub minimaalseks. Jahedad suved on Köppeni järgi jää moodustumise seisukohalt määravamad kui külmad talved. Viimasel ajal on Milankovii teooriat üha enam kritiseeritud. Alates 1990. aastatest on üha tähtsamaks muutunud idee, et jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumises etendavad tähtsat osa troopika ja lõunapoolkera. (http://wapedia.mobi/et/Arutelu:J%C3%A4%C3%A4aeg) Elu jääajal
6.Hüdrosfäär 6.1. Veeringe maal Veeringe lülid: SADEMED. Suur osa ookeanite pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooluga maismaale. Sama on maismaalt aurunud niiskusega- osa langeb sademetena maha maismaa kohal, kuid vähesel hulgal jõuab niiskust ka ookeanite kohale tekkivatesse sademetesse. Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt, sest maailmamere pindala on 2,4 korda suurem maismaa omast ja veekogu mind on kogu aeg veega küllastunud- auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. AURAMIN toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal, kust ta jõuab kapillaartõusuga kergesti maapinnale. JÕGEDE ÄRAVOOL sõltub sade...
Bituumenpapist katuse tuulutamiseks kasutatakse selle all asuvaid soojustusplaate, millesse on ligatud sooned hu läbipääsuks. Need sooned ühendatakse katuse äärtel tuulutuskanali ja -avadega. Lisaks vib paigutada katusesse tuulutuskuplid, mille kaudu veeaur katuse alt välja pääseb. On olemas ka spetsiaalseid auru läbilaskvaid kattematerjale, mis lisatuulutust ei vaja. Tuulutust ei vaja ka pooratud lamekatus, mis peab kaua vastu, sest sellele ei mju talvine külm ega suvine päike (katus on ühtlases toatemperatuuris). Kui lamekatuse kalle on väga madal, on oht, et katusele tekivad ehitusvigade ning katuse kandeelementide läbipaindumise tttu veeligud. Talvel vesi likudes külmub ja nii on osa katusest no eritingimustes. Katuse kestvus väheneb ja vivad tekkida läbijooksud. Vee äravool Vee ärajooksu parandamiseks tuleks katusele anda väike kalle. Kui katuse
Nihutati 2 nädalat ettepoole. · Kirik üritas peale suruda oma kalendrit. Rahva seas ei leidnud nii palju poolehoidu ja ei õhka sisemist vajadust. · Eestlaste jaoks on pühakud üsna kauge teema. RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD JA PÜHAD mõningate tähtpäevade vanus ulatub üle 1000 aasta. Aga ristiusu eelsed nimetused on vähestel säilinud. · Jõulud olid ristiusueelselt talvisted. Suvel suvisted · Tähtsaimas pühad talvine ja suvine pööripäev. · Kiriklike tähtpäevade kinnistumine maarahva hulgas tugines pigem pärimuskultuuri traditsioonide elushoidmisele. Paganlik kommete pärandamine põlvest põlve. · Tõnisepäev (17. jaanuar) - arvatakse, et on tulnud pühak Antoniusest. · Madisepäev (24. veebruar) - pühak Matthias. · Jüripäev (23. aprill) vene Juri · Jaanipäev (24. juuni) püha Johhannes · Jaagupipäev (25. juuli) pühak Jaakobus · Mihklipäev (29
KIRJAVAHEMÄRGID Samaväärsed määrused kirjutatakse komaga, nt küünlapäeval, 2. veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil. Eriliigilised määrused kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. Eriliigilised täiendid kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. Samaväärsed täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma). Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallaus...
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
Vedelgaasi balloon peab olema valmistatud 5...6 mm paksusest lehtterasest ja seetõttu kaotavad autod mõningal määral kasulikust kandevõimest. Vedelgaasi ballooni on raske paigaldada sõiduauto kere sisemusse, kuna kuju peab olema sel silindriline. Autode ottomootorites kasutakse kahte vedelgaasi marki: Suvine - põhikomponentideks on butaan ja buteen 60 %. Sobib kasutada suvel, lõunarajoonides aastaringselt Talvine - põhikomponentideks on propaan ja propeen 90 %. Sobib kasutada talvel. Suvine vedelgaas ei aurustu alla -10°C juures ja seetõttu ei välju gaasiballoonist. Kuna propaan ja butaan on peaaegu lõhnata gaasid, siis lisatakse gaasidele odorante, peamiselt etüültiooli(C2H5SH). Lõhnaaine lisamine on vajalik lekke õigeaegseks avastamiseks. Vedelgaasi kasutus mootorikütusena on praegu laialdane ning see suureneb pidevalt. Toiteaparatuuri vedelgaasi kasutamiseks toodetakse seeriaviisiliselt ja seda saab paigaldada ottomootoriga autodele
VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus PÄÄSTETUD KROON Referaat Viljandi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1. HÄDARAHAST PÄRISRAHANI............................................................................................... 4 2. KROONID RUBLADEKS......................................................................................................... 7 3. UUS ESIMEES JA LÄBIRÄÄKIMISED..................................................................................... 8 3.1 Koru või oma raha................................................................................................................. 9 4. TIIBADETA LINNU LEND OMA RAHAST LOOBUMINE......................
täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavee liikumise kiirus maa Toiteallikaks on põhjavesi. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhitavusest, mida filtratsioonimooduli tulvaga. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, jääb nende vahele kaudu väljendatakse. Põhjaveekihi langu arvutamine: tavaliselt kaks madalveeperioodi: suvine ja talvine. I=(h1-h2)/d (h-põhjavee taseme kõrgus; d-alguse ja lõpu vahekaugus). Põhjavee Üleujutuse on kõige tihemini Bangladeshis. Sageli esineb neid ka Alpidest alguse liikumise kiirus: v=k(h1-h2)/d=ki. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on saavatest jõgedel ja ka Missisipil. Veetõusu põhjused on intensiivsed vihmad, kiire tegemist vulkaanilise piirkonnaga, tekivad termaal- ehk kuumad veed.
1) Sademete iseloom. Vihm mõjutab kohe, lumi alles peale sulamist; 2) Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus; 3) Sademete intensiivsus (mm/h) ja kestus. Pinnavee äravool tekib suures alas, kui sademed ületavad infiltreerumisvõime; 4) Sademete ruumiline jaotus. Tugevad sademed alamjooksul teevad kohe hüdrograafile järsu muutuse, ülemjooksu sademed tingivad puhverdamise tõttu lauge hilineva hüdrograafi kasvu. Veedefitsiidi võimalikud põhjused: · Suvine madalvesi- sademetehulga vähenemine, kõrgenev aurumine · Talvine madalvesi- maapinna külmumisega kaasnev pindmise toitumise lakkamine Tagajärjed ning majanduslik mõju: · Jõed jäävad veevaeseks või kuivavad täielikult, talvisel ajal võivad külmema kliimaga kohtades läbi külmuda · Jõevee vähenemisel väheneb vee hulk, mida saab kasutada põllumajanduses- põuaperioodid
NATURA 2000 Natura 2000 on üle Euroopa Liiduline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on väärtuslike, vähelevinud ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse ja säilitamine. Ei kaitsta mitte absoluutselt kõiki alasid, kus vastavaid elupaigatüüpe ning liike esineb, vaid neist aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik teatud liigi säilitamiseks ja jätkusuutlikuks arenguks. Paljud liigid ja elupaigad, mis eestlasele on tavalised ja moodustavad tema loomuliku elukeskkonna, on mujal Euroopas kadunud. Eestis leidub 60 elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning 136 linnuliiki, mille kaitseks on moodustatud loodus- ja linnualad (509 loodusala e 16% maismaast), mis kokku moodustavad Eesti Natura 2000 võrgustiku. Natura 2000 võrgustiku loomine toimub etapiviisiliselt: 1. Liikmesriigid töötavad välja alade väljavalimis...
TÄHTPÄEVADE AASTARING Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Maie Kahju Kuressaare 2009 2 Sisukord: Kasutatud kirjandus : Vikipedia, ... 3 AASTA JAOTUS. · Rahvapäraselt käsitatakse aastat kui ajaringi, mis otsekui algaks ja lõpeks ning algaks ja lõpeks uuesti. · Päikesekalendri aasta jagunemise kaheks võrdseks pooleks määravad suvine ja talvine pööripäev. Nende ajatähiste sisu keskendub eestlaste jaanipäevale (24. juuni) ja jõuluajani (21. detsembrist 6. jaanuarini). · ,,Tähtraamatus ehk teaduses on kõik neli: suvi, sügis, talv ja kevad ühepikkused, üheväärilised. Rahvasilmis ei ole see mitte nõnda. Rahva arust on kevad ja sügis ainult sillad, üleminekud ühest ajast teise, talvest suvesse ja suvest talve." · Üks olulisemaid kevadisi tähtpäevi on paastumaarjapäev(25
Vapikilp võib olla ümbritsetud Serafimi ordenitega. Väikene riigvapp Rootsi pühad ja tähtpäevad Pühad: 1. uusaasta (1. jaanuar) 2. kolmekuningapäev (6. jaanuar) 3. suur reede 4. vaikne laupäev 5. teine ülestõusmispüha 6. tööpüha (1. mai) 7. taevaminemispüha (viis nädalat pärast ülestõusmispühi 8. teine nelipühi (kaheksa nädalat pärast ülestõusmispühi) 9. suvine pööripäev (24. juunile eelnev nädalavahetus) 10. jõululaupäev (24. detsember) 11. jõulud (25. detsember). · Suvist pööripäeva (21. juuni) tähistavad tavaliselt tagasihoidlikud rootslased külluslikult. Õhtu veedetakse tantsides, lauldes ja krevettidest, õllest ning veinist koosnevast pidusöögiga. · Teine nelipüha on tradistsiooniliselt piknikupäev. Samuti on see päev populaarne luteri kirikus leeris käimiseks ning laulatuseks.
pesakuhikust ja ujuvad allavoolu, toitudes väikestest vees elavatest selgrootutest ja vettelangenud putukatest. Mõnikord saab osa 5 isaseid jões suguküpseks, olles ise väga väikesed. Sellised kääbusisased võivad osa võtta ka kudemisest. [2] Sigivus Kamtsatkal varieerub 2,8 tuhandest kuni 7,6 tuhande maimuni. Kamtsatkal eristatakse suve, sügise ja talve kisutsi. Suvine koeb septembrist oktoobrini, sügisene novembrist detsembrini ja talvine detsembrist veebruarini. [8] Pildil 6 on näha kisutsi kudu. Pilt 6. 2.5 Toitumine Toit on mitmekesine. Kõige sagedamini võib magudest leida väikesi pelaagilisi kalu ja nende noorjärke, vähilaadeseid, pelaagilisi tiibjalalisi limuseid, noori kalmaare, usse, harvem meduuse ja väikesi kammloomi. [2]
Kliima Jaapan asub lähistroopilises ja parasvöödme kliimavöötmes. Peasaartest põhjapool on talved lumerohked, temperatuur jääb -5 ja -10 kraadi vahele. Suved on pehmed. Temperatuur kõigub 20 kraadi ümber. Jaapani lõunaosa saartel on suved kuumad, enamasti üle 30 kraadi ja talvel ei lange temperatuur alla 15 kraadi. Jaapan on sademete rohke maa. Sademeid 1000 kuni 2500 mm aastas. Suvel tulevad niisked ja soojad õhumassid Vaikselt ookeanilt. Siis sajab eriti palju, sest algab suvine vihmaperiood. Vihmaperiood algab põhjapool mai alguses ja lõunasse jõuab juuli lõpuks. Periood kestab umbes kuus nädalat. Sageli esineb Jaapanis torme ja uputusi, mis tihitpeale kahjustab tugevalt saaki. Vegetatsiooniperiood on 7 ja 8-10 kuud. Kolmandikult maast saadakse kaks, lõunas isegi kolm saaki aastas. Pinnamood Jaapan on väga mägine maa. Mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshū saarel
Tekivad suurte mandrite äärealadel. Mussoone põhjustab maailmamere ja maismaa erinev soojenemine ja jahtumine talvel ja suvel. Mussoone esineb India Ookeanis ja Ida-Aasia rannikul. Eristatkse troopilisi ja parasvöötme mussoone. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. Maamussoon e. talvine mussoon- talvel, kui maa on külmem kui meri, tekib merele madalrõhkkond ja maale kõrgrõhkkond ja tuuled liiguvad madrilt merele – põuaperiood.Meremussoon e. suvine mussoon - suvel on kõik vastupidi. Maa on soojem kui meri ja maal tekib madalrõhkkond ja tuuled puhuvad merelt (kõrgrõhkkond) maale (lõunapoolkeralt põhjapoolkerale). Toob kaasa niiskust ja sadu. Tugevad tuuled. 8. Hoovuste jaotus, mõju kliimale. Hoovused aitavad kaasa ühtlasema temp. jaotumisele Maal. Soojuse überjaotumine toimub tuulte ja hoovuste abil. Tekkepõhjused: püsivalt samas suunas puhuvad tuuled, erinev vee
vähesuse), liigutati viljaseemet, kiiguti rehe all viljaõnne Maarjapäev 5 19. sajandil ja varem lubati tüdrukud maarjapäevast välja (aita) magama ja lisandus keskhommikune söögikord. Maarjapäeva kui 'naiste väe' püha on 1990. aastatel pühitsetud asutustes ja kõrgkoolides lauludega päikest tervitades, saunas käies ja puna maitstes. (Jüripäevast 23 aprill Mihklipäevani 29 sept oli suvine aeg mil tehti põllutöid ja kari käis väljas) 15. Nimetage olulisemad liikuvad pühad rahvakalendris ja kirjeldage neid lühidalt. Kuidas käib nende arvutuskäik? Lihavõtted 22 märts ...26 aprill-värvitakse mune,see tähistab uut elu ja kestvust. Algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-lihavotted.php Vastlapäev 8veebr...7märts-lastakse liugu Noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid http://www
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
