Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"suvine" - 451 õppematerjali

suvine - sügisene periood (juuni-oktoober/november, kuni lume tulekuni): Erialase treeningu osakaalu suurendamine.
suvine

Kasutaja: suvine

Faile: 0
thumbnail
13
docx

Õmblusseadmed lõputöö

........................................10 4.5.Viieniidiline äärestusühendusõmblusmasin................................11 4.6.Peitpiste õmblusmasin.............................................................11 5. TOOTE ÕMBLEMISEKS KASUTATUD MATERJALIDE NÄIDISED...........12 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on ainekursuse "Seadmed" käigus õppida erinevate õmblusseadmed ja ning osata valida vajalikud tehnoloogiad lõputöös valitud rõivaesemele. Valitud tooteks on suvine kleit põlvini, mille õmblemiseks kasutatakse vähemalt 6 erinevat õmblusmasinat. Toote jaoks sai valitud täpilise mustriga 100 % linane kangas. Kasutatud õmblusmasinad on: kolmeniidiline äärestusõmblusmasin, viienidiline äärestusmasin, nööbiõmblusmasin, nööpauguõmblusmasin, salaja peitepiste õmblusmasin ja lihtühendusõmblusmasin. Õmblemisel kasutatakse 100% polüester niiti numbritega 120 ja 180. Kasutatakse nõelu numbritega

Tehnoloogia → Rõiva- ja tekstiilitoodete...
46 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kaitsealused liigid

Rakvere Ametikool KAISA KINK MT11 KAITSEALUSED LIIGID Juhendaja Koolis: Maimu Nurk Rakvere 2013 SISSEJUHATUS KAITSEALUSED LIIGID Kaitsealused liigid jaotatakse 3 kategooriasse. I kategooria I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Pisilina Radiola linoides, nõtke näkirohi Najas flexilis, lääne-sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa, Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei on taimeliigid, mis esinevad meil teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina. Kokku kuulub I kategooriasse 64 liiki, nendest sõnajalgtaimi 10, katteseemnetaimi 21, sammaltaimi 4, seeni 9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja selgroogseid 20 liiki. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesits...

Loodus → Eesti taimestik ja loomastik
8 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Keldid

riidest · Rikkad kandsid siidisest riidest riideid · Mantleid kanti talvel · Kanti prosse ja käevõrusi, kõige kuulsam juveel oli torc. · Keldi kalendris on 13 kuud ja 9 aastaaegade püha: 1. november - keldi Samhain - kristlaste Kõigi pühakute päev 22. detsember - Alban Arthuan - Talvine pööripäev 2. veebruar - Brigantia e Imbolc- Küünlapäev 21. märts - Alban Eiler - Kevadine pööripäev 1. mai - Beltaine - Maipüha 22. juuni - Alban Heruin - Suvine pööripäev 1. august - Lugnassadh - Lõikuspüha 23.september - Alban Elved - Sügisene pööripäev 29. oktoober - 1. november - Ruis - Kõigi pühakute päeva eelõhtu · Suurim püha Samhain ehk kõigi pühakute ja hingede päev(Hallowe'en) peeti 1. novembril ent püha kõige olulisemaks hetkeks oli sellele eelnev õhtu Ruis. Samhain leidis aset kolmeteistkümnendal kuul ja tähistas vana aasta lõppu ning uue algust. · Et end kurjade vaimude eest säästa,

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Leotusvahendite kasutus, ohud

LEOTUSVAHEND Hans Erik Vissor AHS14 LEOTUSAINED • Leotusaineid on väga palju erineivad, erinevate kontsentraatidega. Tavaliselt on need vahendid valmistatud veebaasil. Tuntumad tootjad on Carbrite ja Van Der. Samuti on ka toodete hinnad väga erinevad, alates 10-st eurost kuni 100 euroni. On olemas nii üldpuhastuse jaoks mõeldud ained kui ka näiteks pigi eemalduseks. EELISED • VAN DER STUFF – pigileotus • Odav omahind · võtava lahti ka kõige tugevama mustuse, pigi, asfaldi jne · Vahend puhastab tõhusalt nii mootorit kui ka auto välispindasid, kui ka muid töökoja pindasid • VAN DER CHERRY - leotusvahend kiirpesuks • Odav omahind, kuna toode on tugevalt kontsentreeritud ning segatakse veega · Leelised ja pindaktiivsed ained võtavad lahti ka kõige tugevama mustuse · Vee baasil lahustid lahustavad ka tõrva ja rasva · Vahend puhastab tõhusalt nii mootorit kui ka auto välispindasid, • ...

Keemia → Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geograafa kontrolltöö - kliima

· Missugused on õhu omadused (temperatuur ja niiskus) kõrg- ja madalrõhualadel? s 2. · Kliima tekketegureid: 1) üldine õhuringlus, 2) aluspinna erinev soojenemine, 3) pinnamood, 4) hoovused. 3. · Kuidas vahelduvad aastaajad? Klimaatilised aastaajad eristatakse aasta ilmastiku ja sellest tulenevate looduses toimuvate muutuste põhjal. · Millal on pööripäevad? Kevadine pööripäev- 21. märtsil, suvine pööripäev- 21. Juunil, sügisene pööripäev- 23. septembril, talvine pööripäev- 22. detsembril · Millal on Päike seniidis? 23. septembril ja 21. märtsil on Päike seniidis · Võrdle merelist ja mandrilist kliimat (sademete hulk, õhutemperatuuri aastane amplituud ­ mitu kraadi õhutemperatuur aasta jooksul muutub ehk kõige külmemast kõige soojemani).

Geograafia → Aerofotogeodeesia -...
116 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Hüdroloogia materjalid

Järve vesi võib olla kihistunud seda nimetatakse stratifikatsiooniks. -9- Talve tingimustes toimub pöördstratifikatsioon ­ põhjas on soojem vesi kui pinnal. Mageda vee puhul loetakse elutegevuse alguseks 4ºC. Vertikaalne sirkulatsioon ­ kevadise soojenemise I faas, kestab kuni kogu vesi on ~4ºC ­ tekib termiliselt homogeenne keskkond ­ homotermia. Kui segunemine peatub, on tegemist kevadise soojenemise II faasiga. Suvine stratifikatsioon- pinnakihis on vesi soojem kui põhjas. Sügisene jahtumine- analoogiliselt vastupidine kevadisele soojenemisele ­ sügisene homotermia. Aastane tsükkel: · jääperiood · kevadise soojenemise I faas · homotermia · kevadise soonemise II faas · suvine stratifikatsioon · sügisese jahtumise I faas · homotermia · sügisese jahtumise II faas · pöördstratifikatsioon

Maateadus → Hüdroloogia
262 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Väitlus, jaataja, 5 vaheaega

Mitmed koolid on viie vaheaja süsteemi juba katsetanud – näiteks riigigümnaasiumid. Samuti otsustas Pärnu, et järgmisel õppeaastal on linna koolidel talvel üks lisavaheaeg ning viie vaheaja kehtestamise on läbi viinud ka Tartu. Endiselt jääb võimalus direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada vaheajad oma äranägemise järgi. Tingimuseks on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat. Seega vaheaja lisandumine vähendaks koolistressi nii õpilastes kui ka õpetajates ning õpitulemused paraneksid, seda väidab ka MTÜ Lastekaitse Liit. Suureneb perega koos veedetud aeg, kuna osadel lapsevanematel pole võimalik puhkust võtta suvekuudel, et perega väike reis teha või lihtsalt mõnusalt aega veeta, pakub vaheaja lisamine peredele just selle võimaluse

Eesti keel → Eesti keel
2 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kasulikud nõuanded, kuidas suvel parem töö leida

Värskenda CV-d Suvenauding vabastab loovuse, seega on õige aeg vaadata üle enda sotsiaalmeedia profiil kui ka CV. Tee sõprade või pere seltsis ajurünnak, mida on oluline CV-s kajastada, kuidas nemad sind näevad ning millise info jagamist võiks vältida. Tutvu huvipakkuvate töövaldkondade ja -kuulutustega ning kombineeri CV-s enda oskused ja teadmised koos lihtsa disainiga. Enda sotsiaalmeediaprofiilidele pilku peale heites vaata üle, kas sealgi tasuks teha suvine puhastus. Jää iseendaks Suvi on täiuslik aeg muutusteks, kuid ära suvekuumuses iseennast kaota. Kõige tähtsam on üritusi külastades, uusi inimesi kohates ning CV'd ja profiili uuendades iseendaks jääda. Ausus asendab mitmekordselt enesekiitmise või -laitmisega ülepingutamise. Eneseanalüüsimiseks võta hea sõber või pereliige käevangu, et mõtestada koos lihtsalt ja ausalt suheldes lahti sinu võimed ja oskused. Kümme sammu uue töökoha saamiseks:

Ühiskond → Ühiskond
1 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Islandi laamtektoonika

osa 40 km pikkusest vulkaaaniseljakust purskas viimati 26. veebr. 2000. aastal Hekla vulkaan Saarestiku kliimaandmed lähispolaarne kliimavööde päevapikkus keskmiselt 10 h laiuskraad - W 18 tugevasti mõjutatud soojast Golfi hoovusest keskmine temperatuur 5 kraadi sademeid keskmiselt 3000 mm aastas päiksekiirte langemisnurk: 75 kraadi 30 minutit talvine pööripäev - 21. detsember, pikk öö, lühike päev suvine pööripäev - 21. juuni, pikk päev, lühike öö Kliima kuupäev: 16.05.2018, 10.30 saarel madalrõhkkond valdavalt läänetuuled Tuultesuund 16.05.2018 Hoovused Islandi madaltsüklon külma frondi ala tugev Golfi hoovuse mõju (toob sooja temperatuuri, niiskust) Väljavõte hoovustest 17.05.2018 Rannikuprotsessid järsk fjordrannik, mandrijää kujundamisel

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eesti Rootsi riigi koosseisus

Karjamaadena kasutati viletsaid maid, sood ja rabad. Enne Liivi sõda oli talumaid rohkem kui mõisamaid. Rootsi ajal vastupidi ­ 17. saj lõpuks 1:2,5. Mõisate arv üle 1000. Kuna põllud olid kivised siis tegeleti kivikoristusega ja ehitati kiviaedu. Suurimad kivikoristused Saare ­ ja Hiiumaal. Teotöö Teotöö: jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmetegu: iga nädal teatud arv päevi ­ teomees koos veoloomade ja rakendiga. Kuni kuus päeva nädalas. Jalategu: suvine põllutööde hooaeg ja sama palju päevi. Abitegu: kiireloomuliste mõisatööde hooajal. Heinategu, sõnnikuvedu, alepõletamine, talvel mõisavoorid. Lisaks veel loonusandamina osa talu viljasaagist mõisale. Peale selle lambaid, mune, võid, mett jne. Pärisorjastamine Lõplik pärisorjastamine. 1632 maakohtu korraldus et pagenud talupoegi kätte saada. Sellega tunnistati riiklikul tasemel sunnismaisust. Mõisnikele jäi ka kodukariõigus. 1645 uus seadus talupoegade pagemise takistamiseks

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
3
docx

ERSO

ERSO, solist ja dirigent OLLI MUSTONEN. LOE LÄHEMALTOSTA PILET MÄLESTUSI ITAALIAST. HOOAJA LÕPPKONTSERT I 8. mai 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaal Stravinski, Prokofjev, R. Strauss. VADIM GLUZMAN (viiul), ERSO, dirigent NEEME JÄRVI. LOE LÄHEMALTOSTA PILET MÄLESTUSI ITAALIAST. HOOAJA LÕPPKONTSERT II 9. mai 2014 kell 19 -- Estonia kontserdisaal Stravinski, Prokofjev, R. Strauss. Vadim Gluzman (viiul), ERSO, dirigent NEEME JÄRVI. LOE LÄHEMALTOSTA PILET JUULI 2014 SUUR SUVINE KOHTUMINE. SÕBRAD 3. juuli 2014 kell 20 -- Estonia kontserdisaal Sigrid Kuulmann (viiul), Indrek Vau (trompet), Martin Kuuskmann (fagott), ERSO, dirigendid NEEME JÄRVI ja TAAVO VIRKHAUS. LOE LÄHEMALT

Muusika → Muusikud
8 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Referaat "Hispaania Kuningriik"

maist 1561. Teised tähtsad linnad (rahvaarv 2000. a seisuga): Barcelona (1 500 000), Valencia (739 000), Sevilla (702 000) Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Riigikeel: hispaania/ kastiilia keel (castellano) Konstitutsioon: kehtib alates 1978.aastast Rahaühik: Euro Kliima Vaatamata mitmele kliimavööndile valitseb siiski põhiliselt vahemereline subtroopiline kliima pehme lühikese talve ja kuiva kuuma suvega. Suvine kõrghooaeg mandri Hispaanias algab mais ning kestab kuni oktoobri keskpaigani. Kanaari saartel valitseb aastaringne pehme kliima. Talvel hoiavad ookeanihoovused ilma mõõdukalt soojana, suvel jälle jahutavad liigset kuumust. Keskmine päeva temperatuur oktoobrist aprillini 21-26 soojakraadi. Ööd on jahedad 14-19 kraadi. Hispaania lipp Hispaania vapp 2

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Gert Helbemäe

Gert Helbemäe (10. november 1913 Tallinn­15. juuli 1974 London) Gert Helbemäe sündis 1913 Tallinnas Kalamajas ärimehe pojana. Esialgne perekonnanimi Einbord, pärast Helbemäe. Õppis Prantsuse Lütseumis, mille lõptas 1933->töötas ajakirjade väljaannetes (Roheline Post). Seal töödates nägi ta Tln-a seda poolt, mida polnud enne märganud. 1934 läks tööle raadiosse, kus tegi muusika-ja kirjandussaateid,esitas lühijutte. 1944 põgenes ta perega Saksamaale Lüübekisse, kus uuris arhiividest Tln-a kohta. 1947 kui elu lõpuni elas Helbemäe Inglismaal Londonis, töötas BBC raadio muusikatoimetajana. Asutas 1947 ajalehe Eesti Hääl. Tema teene pagulas-PEN-klubi asutamine. Suri 1974 Londonis. Lapsepõlvest Lapsena üksiku lapsena tihti omapäi,isa oli vähe kodus , vanemad lahutatud. Gerdi sõbrad putukad ja sitikad, nendest sai inspiratsiooni kuuldemängude kirj ristämblikest. Muusika huvi päris vanaisa män...

Kirjandus → Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

ROHTLAD

kuid põldudel see puudub/ seda ei ole. · Eriti ohtlik on olukord kevadel, kui põllud on üles haritud, aga taimed ei ole veel tõusnud.Siis algab tolmutorm. Suured tolmutormid viivad põldudelt minema palju mulda ja saagid hävivad. · Aastate jooksul võib maa muutuda täiesti viljatuks. · Tuulte takistamiseks istutatakse põldude vahele metsakaitseribasid. 23.09.2009 tolmutorm Ida- Austraalias Tolmutormid Venemaal ja Hiinas Ka suvine vihm on ohtlik. Rohtlas langevad suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana. Nõlvadest voolavad alla vihmaveed uuristavad endale kiiresti sügava voolutee, sellest võib saada mitme meetri sügavune uhtorg. Mis loodusvööndi kliimadiagramm see on? Mis loodusvööndi kliimadiagramm see on?

Geograafia → Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sääriksääsed

SÄÄRIKSÄÄSED KLASS: Putukad SELTS: Kahetiivalised SUGUKOND: Sääriksääsklased PEREKOND: Tipula jt. SÄÄRIKSÄÄSE ISELOOMULIKUD OMADUSED Jalad: Hästi pikad, kergestimurduvad. Sellele vaatamata on täiskasvanud sääriksääsed võimelised nendega taimedest kinni hoidma, seda isegi tugeva tuule korral. Tiivad: Nagu kõigil kahetiivaliste esindajatel, on ka sääriksääsel täiskasvanustaadiumis üks paar tiibu. Tagatiivad on taandarenenud ning muundunud sumistiteks. Sumistid: Keerulise lennuelundi osa. Koosneb taandarenenud tagatiibadest, mis funktsioneerivad lennu ajal tasakaaluelunditena. Nad on pikliku kujuga ning esitiibade liigutamisel nad vibreerivad. Iga pendlikese paksenenud ots toimib ballastina, tasakaalustades esitiibade liikumist. Tänu sellele on sääriksääsk suuteline oma lendu juhtima. Vastsed: Elavad niiskes keskkonnas: pinnases, metsakõdus, kõdupuidus või magevetes. SUURUS Pikkus: Emasel kuni 26 mm, isasel 16 mm. Toitumisaparaat: S...

Loodus → Loodusõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Jaapan

Peasaartest põhjapool on talved lumerohked, temperatuur jääb -5 ja -10 kraadi vahele, suved on pehmed- temperatuur kõigub 20 kraadi ümber. Jaapani lõunaosa saartel on suved kuumad, enamasti üle 30 kraadi ja talvel ei lange temperatuur alla 15 kraadi. Jaapan on sademeterohke maa - sademeid 1000 kuni 2500 mm aastas. Suvel tulevad niisked ja soojad õhumassid Vaikselt ookeanilt. Siis sajab eriti palju, sest algab suvine vihmaperiood. Vihmaperiood algab põhjapool mai alguses ja lõunasse jõuab juuli lõpuks. Periood kestab umbes kuus nädalat. Sageli esineb Jaapanis torme ja uputusi, mis tihitpeale kahjustab tugevalt saaki. Vegetatsiooniperiood on 7 ja 8-10 kuud, kolmandikult maast saadakse kaks, lõunas isegi kolm saaki aastas. Saare põhjaosas on valdavaks mullaks leetmullad. Mullakihi paksus on 1m ja huumusesisaldus väike, muldadel soodne niiskussisaldus ja kõrge viljakus. Lõunaosas on

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kanga analüüs labases koes kangale

trummelkuivatada (tõmbab kokku). Triikida tuleks 1500 juures (kuivalt) ja 1800 juures (märjalt). Mitte kasutada happeid, aluseid ega valgendeid, sest kangas on värvitud ja vastasel korral võib värv ,,maha tulla". 10. Niidi ja nõela valik Kuna kangas on õhuke, siis tuleks kasutada peenikest niiti ja nõela. Niit võiks olla nr 120 ja nõel nr 80. 11. Kanga otstarve Tähtsamad omadused ­ õhku läbi laskev, ei elektriseeru, ei hoia enda sees niiskust, ilus suvine muster Soovitatavad kasutusvaldkonnad ­ sobib hästi suveriiete õmblemiseks (kleidid, pluusid, tuunikad).

Materjaliteadus → Kiuteadus
180 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Astronoomilised aastaajad

või 21.märtsil, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad ehk 12 tundi. ¡ Päike on seniidis ekvaatori kohal. ¡ Põhjapoolusel lõppeb polaaröö ja algab polaarpäev, lõunapoolusel toimub kõik vastupidi. ¡ Põhjapoolkeral ja lõunapoolkeral on aastaajad vastupidi. St. et sel hetkel algab lõunapoolkeral astronoomiline sügis. Suvi ¡ Astronoomiline suvi algab suvise pööripäevaga ehk suvise päikseseisakuga. ¡ Suvine päikseseisak on ööpäev iga aasta 20. või 21.juunil, mil põhjapoolkeral on pikim päev ja lühim öö, lõunapoolkeral lühim päev ja pikim öö. ¡ Päike asub seniidis põhjapöörijoone kohal. ¡ Põhjapoolkeral algab suvi, kuid lõunapoolkeral algab talv. Sügis Astronoomiline sügis algab põhjapoolkeral sügisesel pööripäeval, lõunapoolkeral aga kevadisel pööripäeval. Sügisene pööripäev ehk sügisene võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 22

Füüsika → Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hüdroloogia eksam

rannikuveeosa) põhjav ­ kogu allpool maapinda tõusuallikaiks (neist pääseb survepõhjavesi lühiaegseid tippvooluhulki. Minvooluhulgad esin küllastumusvööndis olev v, mis on otseses vettpidava pinnasekihi alt välja), langeallikaiks jõgedes siis, kui jõed toituvad ainult põhjaveest. kokkupuutes mulla või mulla aluskihiga (surveta põhjavee väljavoolukohad) Hüdrograaf Eesti jõgedes on kaks veevaest perioodi ­ suvine põhjaveekiht ­ üks või mitu maa-alust võrk, jõe valgla: Mingil maa-alal paikn jõed, ja talvine. Enamasti on vett kõige vähem suvel, kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on ojad, järved, tehisveekogud (kraavid, kanalid, kuigi on ka erandeid: Narva ja Ahja jõgi, mõned piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjav saaks veehoidlad) ja sood mood hüdrog võrgu. Jõgi karstijõed ning Endla soostiku jõed, kus talvine

Maateadus → Hüdroloogia
171 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Fiskaalpoliitika

koondpildi jms osas. Eelarvestrateegia koostamisel võetakse arvesse ka eelmiste aastate riigieelarve elluviimise tulemusi, sealhulgas analüüsides riigiasutuste aruandeid raha kasutamise kohta. Rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega koostab riigi hetkeolukorra analüüsi, millele toetutakse ministeeriumide taotluste läbivaatamisel ja elarveliste otsuste tegemisel. (Rahandusministeerium) Rahandusministeeriumi 2007. Aasta suvine majandusprognoos lubab aastateks 2007 ja 2008 majanduskasvu vastavalt 8,1 % ja 7,3 %. Võrreldes Rahandusministeeriumi eelmise kevadise prognoosiga, on see tunduvaltpessimistlikum. Langetati oodatava majanduskasvu protsenti, seda kaupade ja teenuste bilansi negatiivse mõju suurenemise tõttu. Eratarbimise kasvu tõsteti, põhjusena on toodud kiire palgakasv. Hoolimata hetkel valitsenud soodsast väliskeskkonnast on ekspordi reaalkasvu prognoos pessimistlikum. 2007

Majandus → Majandus
227 allalaadimist
thumbnail
30
pptx

Diiselkütused ja määrdeõlid

Diiselkütused ja määrdeõlid Diiselkütused  Hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik.  Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide segamisel teatud vahekorras.   Süsivesinikest on ülekaalus alkaanid.  Tihedus on 810...860 kg/m³. Viskoossus  Sellest sõltub kütuse pihustatavus,  segunemine õhuga ja määrimisvõime.  Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult.  Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused.   Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes.  Voolavus  Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused.  Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid.   Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide kristalliseerumine ja  kütus kaotab läbipaistvuse.  See temperatuur on kütuse voolavu...

Keemia → Keemia
10 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Kirjeldav, arutlev ja jutustav

....................... 6) Arutlev kirjand väljendab ...................................................... 7) Kirjeldav kirjand ............................................................... Graafilised tekstid- joonistus-, joonestus- ja kirjakunst Elektroonilised tekstid- arvutis kirjutatud e publitseeritud tekstid Kirja kirjutamine · http://www.youtube.com/watch?v=LzQYHNJgsXU 1.12.2013 Riina Rotsan Kirjandite teemad Jutustavad 1. Suvine koolivaheaeg arutlev 2. Linn varahommikul 3. Meeldejääv matk · Kellega tahaksin 4. Minu esimesed "triibulised,, reisida 5. Viimane kinoskäik 6. Kõik läks teisiti · Kas kino või 7. inimene, kes oskas mõtteid televisioon? lugeda 8. Kohtumine UFO-ga · Looduses peab 9. Vana mälestus valitsema tasakaal

Eesti keel → Eesti keel
20 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Põder

valkjad ning kaetud lühikeste liibuvate karvadega. Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Põder on aktiivne päeval, aeg kulub põhiliselt toiduotsingutele. Einete vahepeal lebavad põdrad varjulistes kohtades. Põdra toidulaud on lai ­ alates rohust, võrsetest, lehtedest ja puukoorest kuni okste, samblike ja seenteni välja. Täiskasvanud looma suvine toiduvajadus võib küündida 30 kiloni, talvel on see poole väiksem. Põdra tegutsemisjälgi saab kergesti ära tunda: näritud latvadega põõsad ning noored männid, paari meetri kõrguseni paljaks kooritud kuused ja haavad. Puukoor pakub lisaks põnevale maitseelamuse ka vajalikke mineraalaineid. Seetõttu söövad põdrad meelsasti ka veetaimi ning ei pelga neid otsides vette minna. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi,

Bioloogia → Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ado Lill – Tüdruk, naine

Teose kontekst võib olla see, et naine põgeneb eemale argipäevaelust, võtab riided seljast ja tunneb ennast mere ääres vabalt, eemal probleemidest ning muredest, mõtleb oma mõtteid ja unistab, tunneb ennast õnnelikult ja rahulikult. Arvan et kunstnik tahab selle pildiga edasi anda naiste ilu ja erootikat, kui teisiti jälle mõelda siis võib see teos sümboliseerida rahu ja õnne. Veel valisin pildi ,,B ja M (2008)". Esimene reaktsioon selle pildiga on suvine ja meeldiv. Teosel on kujutatud kahte naist rannas, päikest võtmas, jalad merevee sees. Kõige esimesena haarab mu tähelepanu naiste ilusad figuurid. Teos paneb mõtlema mind suvele ja mere kohinale, rannas päevitamisele ja lõõgastumisele. Pilt paneb mind meenutama kuidas ma ise suviti sõbrannaga mere ääres päevimatamas käime ja jäätisekokteile joome. Teose peateema võikski olla minu arvates suvi ja lõõgastumine. Pealkiri ,,B ja M" sümboliseerib kahte naist pildil

Kultuur-Kunst → Kultuur
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muinasaeg, esiaeg

ründas. 1154. a. mainis araabia geograaf oma kaardile linna Qlwn mis tähendab Tallinnat. 1159 rajasid sakslased Läänemereäärse linna Lüübeki. Usund-muinasusind oli loodususund. Jumal oli Tarapita. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Kasutati sajatusi(kurjad loitsud) ja raviloitse. Oli olemas kalender, seitsmepäevane nädal ja kuud olid taevas nähaolevad kuud. Aasta oli ring millel olid vaid käänakud(talvine ja suvine pööripäev) aga mitte lõppu. 10-11 saj võtsid ristiusu vastu Taani, Rootsi, Venemaa. Sellega sattus ka eesti kristlike riikide vahele. Ristiusk jagunes 1054. a. katoliikluseks ja õigeusuks. 1070 pühitseti Breemeni peapiiskop Läänemere maade piiskopiks munk Hiltinus(Johannes). 1167 pühitseti Fulco eestlaste piiskopiks.

Ajalugu → Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Luuleanalüüs. Marie Under ja Villem Grünthal-Ridala

,,Mööda lõpmata teed / lähevad reed / Kuu kahvatul kumal,/ Eha punal, /Kaugele...". Under talvest väga ei kirjutanud, sest see ei olnud just kõige meeldivam aeg ning kevade saabumisest olid inimesed väga rõõmsad ja õnnelikud. Marie Under kirjutab ka suvest üsna positiivselt ja samuti sellest, kui romantiline aeg on suvi. See on aeg, kus võib kohtuda inimesega, kelle avastad enda jaoks väga kalli ning parima inimesena siin ilmas. Suvine mälestus Klaasrõdus vara ootasin ma sind, Kui üle läve päikse kuldne king Arg-aralt astus. Nagu kirju lint End keris üle aia lõhnaving. Sa tulid läbi valge õilmemöllu. Mis sädeles kui liblikate ring. Kui Under kirjutab suvest, siis Ridala eelistab talve

Kirjandus → Kirjandus
65 allalaadimist
thumbnail
9
doc

VETEVÕRK

· lumesulamisvesi · liustikusulamisvesi · põhjavesi Veetseme kõikumine ( äravool/ vooluhulk) ja toitumine Parasvöötme tasandikujõel ( Tv. 60 ül 3 ja õpik joonis 6.21 lk. 117) TULV- lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus veetase kevadine suurvesi suvine sügisene talvine madalvesi tulv madalvesi talv kevad suvi sügis talv lumesulamis- vihmavesi vihmavesi põhjavesi vesi põhjavesi põhjavesi vihmavesi põhjavesi Võrdle jõgede äravoolu ( Tv. lk. 60 ül 5), õpik lk. 117 äravooludiagrammid

Geograafia → Geograafia
108 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Auto Hooldamine

hilisem, põlemiskamber tahmunud ja küttesegu ei sütti süüteküünla sädemest vaid põlemiskambri hõõguvatest pindadest. Mootor töötab edasi pärast süüte väljalülitamist. Oktaanarv võib olla märgitud bensiiniluugi siseküljele. Neste pliivaba bensiini tootjad väidavad, et kogu heitgaasi torustik peab 2korda kauem vastu. Küünalde iga on pikem etüüliga bensiiniga peaks olema küünalde iga olema 20k km. Pliivaba bensiiniga 40k km. Diislikütus on suvine ja talvine. Suvine muutub paksuks ja kaotab voolavuse miinuskraadide juures omab määrimisvõimet ja määrib kõrgsurve aparatuuri. Hüdroajam Hüdroajam on ajam kus töötavaks kehaks on vedelik(neumoajamis on töötavaks kehaks gaas). Hüdroajamit kasutatakse tänapäeva tehnikas seoses automatiseerimisega üha laiemalt. Hüdroajam võib töötada nii iseseisva ajamina kui ka automaatjuhtimisega seadme osana. Hüdroajami eelised on lihtne saada nii kulgevat kui pöörlevat liikumist. Võid saada suuri

Auto → Auto õpetus
97 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal

Suviti on täitumus 38-59% (Eestis ca. 46-63%) ning talvel 6-24% (Eestis 21-28%). Kõige kõrgem voodikohtade täitumus suviti oli aastatel 2003-2005 ning pärast seda on toimunud suhtelist suur langus nii Saaremaal kui ka ülejäänud Eestis, kuid erinevalt ülejäänud Eestist ei ole Saare maakond suutnud 2009 aastast suutnud täitumust suurendada. Põhjuseks võib olla majutusettevõtete juurde tekkimine või ka kehv majanduslik seis. Talvine voodikohtade täitumus on olnud stabiilsem kui suvine. Kerge langus tehti pärast aastat 2006, kui talvine täitumus oli kümnendi kõrgeim. Alates 2007ndast aastast on Saare maakonna majutusettevõtete voodikohtade täitumus jäänud 20% lähistele, kui Eesti keskmine on tasapisi tõusnud. Joonis 9. Voodikohtade täitumus 8. Keskmine ööbimiste arv Saare maakonna majutusasutustes Keskmine ööbimiste arv Saaremaa majutusettevõtetes jääb kõigi reisitüüpide puhul 2 päeva juurde. Joonis 10

Ühiskond → Ühiskond
5 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Juhan Liivi luule analüüs

IV „Tuisk“ seonduvad, kuna tegevuskäik räägibki tuisust ja talveilmast. 4. I Meeleolu on kurb ja vaikne ning samas ka rahulik. Räägitakse surmast ja kasutatud on palju selliseid sõnu, mis muudavad meeleolu selliseks. NT: koorem kanda, haua pinnast, täht süttib, kauneid radasid rajab. II Meeleolu on rõõmus ja lõbus. Räägitakse sellest kuidas üks väikene poiss kasvatab enda sees ühte suurt ideed ja see teeb luuletuse rõõmsaks. III Meeleolu selline suvine ja rõõmus. Seda lugedes tekib selline suve tunne, kus lilled õitsevad ja kõiki särab päikse käest. Sellise tunde tekitavad sõnad nagu: päikesepaistel põlevad, naerateleb päikserind jne. IV Meeleolu on mõtlik ja rahulik. Räägitakse kuidas tuisk jookseb võidu teise tuisuga aga kumbki teisest mööda ei saa. 5. I „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- sõnum on see, et kui sa oled siit maailmast küll lahkunud,

Kirjandus → Kirjandus
43 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskaja inimene ja tema igapäevaelu

Nad pidid harima mõisapõlde ja muidugi ka majapidamistöid, seda nimetati mõisateoks . Talupojad said ka oma maajupi,kus nad võisid kasvatada vilja,heina kasvatada või muud, aga nad pidid ka selle eest tasuma loonusrenti,mis tähendas,et nad pidid osa oma saagist andma feodaalile. Keskaegsed talupojad elasid väikestes külades,mille ümber olid põllud,mida nad pidid harima. Suuremaid ja tähtsamaid tõid tehti koos, näiteks: suvine heinategu. Välismaailmaga polnud talupoegadel erilist konktakti. Vahel juhtus külla rändkaupmees,kes pajatas jutte ja rääkis uudiseid välismaailmas toimuvast,mis tõi ka natuke vaheldust talupoegade raskesse ja üksluisesse ellu.Talvel oli talupoegadel rohkem aega,siis peeti näiteks pulmi ja koguti jõudu tulevaseks suveks. Pärisoriste talupoegade kõrval oli ka vabutalupoegi. Nende koormised feodaalide jaoks olid väiksemad ja soovi korral võisid nad ka mujale elama asuda.

Ajalugu → Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus

Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni tänapäevaks jõudnud Kalevipoja lood. Levisid ka muud germaanipärased uskumused ­ kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid. Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Aasta suurimad tähtpäevad olid talvine ja suvine pööripäev. Lisaks neile oli rahvakalendris veel kuni 80 erinevat tähtpäeva, millest aga osa tunti ainult piiratud paikkondades. Mõningate tähtpäevade vanus ulatub tõenäoliselt üle tuhande aasta, ristiusueelsed nimetused on aga säilinud ainult vähestel nagu näiteks jõulud, suvisted, künnipäev, karjalaskepäev. Aja jooksul püsisid rahva mälus kindlamalt need tähtpäevad, millega seostus rikkalikum usundiline pärimus ja kombestik.

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Negevi ja Judea kõrb

Hebron. Geograafid jaotab Juuda mitmeks eraldi piirkonnad: Hebron mäed, Jeruusalemma sadul, Bethel mäed ja Judean kõrb ja ida Jeruusalemma mäed, mis laskub mitmetesse samme Surnumereni. Iidsetel aegadel mäed olid kaetud metsaga ja Piibeli arvestust põllumajanduse ja lambakasvatuse praktiseeritud valdkonnas. Loomad ikka kasvavad täna, karjased liigutavad neid väike maa ja künkatippude vahel (kus on rohkem sademeid), sest suvine lähenemisviise, ikka samadel nõlvadel veel õhuline sajandeid vana kivivall. Piirkond on kuivanud sajandite jooksul ning paljude iidsete puude varjud on vahepeal kadunud Kasutatud allikas; http://www.bloggersbase.com/travel/judean-desert-pride-of-israel-1/

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Erialatutvustuse essee

hakkasin. Mulle meeldis see, et ma suutsin "maagilist" arvutimaailma rohkem mõista. Samuti lõin ma programmi, mis käivitas minu väiksele vennale automaatselt mängu, millega ta tol hetkel hakkama ei saanud ja mind pidevalt tüütas. Programm osutus väga kasulikuks ja sain juba varakult maitsta automatiseerimise hüvesid. Kui internetiühendus taastus, hakkasid mind huvitama ka teised keeled ja programmeerimisest sai minu suvine hobi. 11. klassis tundus juba loomulik jätkata pärast keskkooli lõppu haridusteed ülikoolis informaatikat õppides. Kuna valisin oma eriala klassikaaslastega võrreldes üsna varakult, siis oli mul piisavalt aega uurida erinevaid ülikoole. Alguses arvasin, et IT-s saavutatakse vajalik tase vaid ülikooli teadmistega, kuid selliseks tõde ei osutunud.. Käisin tudengivarjuks, kus tudengid näitasid mulle,

Informaatika → Erialatutvustus
5 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Harilik mänd

Männi tähtsus looduses Kuna kuivades männimetsades suudavad kasvada väga vähesed taimed, siis peab mänd ise olema paljudele loomadele toiduobjektiks. Nii võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt leida aga üraskite keerulisi käike. Kõrgel võras võib kuulda vaikselt sädistamas käbilindu ja oma sepikojas käbidest seemneid välja toksimas musträhni. Metsisele on männiokkad üheks põhitoiduks. Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm. Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke. Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad. Männid Eestis

Bioloogia → Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Amazonase jõgi

Ta algab kahe jõena (Maranoni jõgi jaUcayali jõgi) Peruu Andidest. Amazonas voolab valdavalt itta läbi vihmametsadega kaetud Amasoonia. Jõgi on mudane, sügav ja suudmes kuni 20 km lai. Amazonas hargneb allpool Xingu suuet. Vihmaveest toituv jõgi on aasta läbi veerohke. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal, seepärast pole kõikumised eriti suured. Kõikumisi põhjustavad vaid lõuna poolt, lähisekvatoriaalse kliima aladelt saabuvad lisajõed, millel esineb suvine suurvesi. Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Seteterohke jõe kollakas vesi on Atlandi ookeanil märgata veel kolmesaja kilomeetri kaugusel suudmest. Looded ulatuvad piki jõge suudmest 1400 km kaugusele. Obidose kitsuses on Amazonas pisut üle 2 km lai ja 60 meetri sügav, voolates kaljupõhjal. Koos

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Bachi ja Handeli kohtumise dialoog

Johann Sebastian Bach'i ja Georg Friedrich Händel'i kohtumine Oli tavaline keskpäev. Suvine aeg ja hirmus palav. J. S. Bach istus rahulikult bussis, mille vedajateks olid hobused. Ka nemad olid juba päris kurnatud. Buss alles seisis, reisijaid oli palju. Kõik istekohad olid kinni kuid, vaid Bachi kõrval oli veel üks vaba koht. Viimaks sisenes bussi viimane reisija, kel polnud muud võimalust kui, et istuda Bachi kõrvale. Kui buss oli liikuma hakanud, alustas Bachi kõrval istuv mees kõnelust: ,,Tere, minu nimi on Georg Friedrich."

Muusika → Muusikaajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Suusatamine

Suusatamine on väga paljudele üks vaba aja veetmise viise. Selle spordialaga võib tegeleda alates 3-4 aastaselt kuni kõrge eani. Rahvaspordialana ei eelda suusatamise kuigi kõrgeid kehalisi võimeid ega ka tehnilist meisterlikkust. Miks on suusatamine inimestele kasulik? · Sobiv talvise liikumisvajaduse rahuldamiseks. Talvel oleme tubase eluviisiga, suusatamine aga viib meid loodusesse, värske õhu kätte. · Suusatamine on vaheldusrikas spordiala nii tingimuste kui iseloomu poolest. · Suusatamine on tervislik. Me kohaneme pakase, tuule ja tuisuga - organism karastub ja tugevneb. Värske õhk ja päike mõjuvad soodsalt. Suusatajad saab enamasti jagada kolmeks : · Juhusuusatajad, kelle tervis on korras ja sportimishuvisid ei ole. · Trimmisuusatajad, kes sõidavad tervise huvides, s.o. hea kehalise ja vaimse seisundi säilitamiseks regulaarselt ja tahavad kaasa teha mõnel pikal rahvasõid...

Sport → Kehaline kasvatus
185 allalaadimist
thumbnail
31
pptx

ISLAND, PÕHJALIK GEOGRAAFILINE ESITLUS

Temperatuur on parimal juhul + 23 °C kraadi lõunas ja + 24,5 °C kraadi põhjas. Enamasti on soojakraade vähem. Sademeid on aastas keskmiselt 850 mm. Kõige enam sajab novembrist märtsini, mil igas kuus on sademeid 80­95 mm. Kõige vähem sajab juunis kui sademeid on keskmiselt 45 mm. Päikesevalguse hulk päevavalgusega tundide arv pööripäevadel: päikesekiirte langemisnurk pööripäevadel: kevadine 12,1 h kevadine 3,6 kraadi suvine 21.1 h suvine 23,4 kraadi sügisene 12,1 h sügisene -0,4 kraadi talvine 2,9 h talvine -23,4 kraadi Kliimadiagramm Isetehtud kliimadiagramm. Ilmavaatlused Prognoos 1 27.09.2018 Prognoositud sademete hulk 8,19 mm. Tegelik sademete hulk 0,00 mm. Ennustatud õhutemperatuurid olid

Geograafia → Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Mõistete töö 1

Mõistete töö 1.Arhitektuur-ehk ehituskunst on ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Tartu ülikooli peahoone. See on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 1804­1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Havnelagereti ärihoone Norras, Oslos. Hoone ehitati ajavahemikus 1916- 1920 ja arhitekt Bredo Henrik Berntsen. Torre Agbar on pilvelõhkuja Hispaanias Barcelonas. Hoone...

Kultuur-Kunst → Kunst
2 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Rahvariided

igapäevaseks töörõivaks suvisel ajal oli vaid särk sellele köidetud vöö ja põllega. Peamiselt erinesid tööl kantud riided piduriietest materjali ja kaunistuste poolest. Erinevusi lõikes tuli harva ette, särgile tehti vaid lihtsad ilma värvlita varrukad - lihtkäiksed, avasuukäiksed. Eesti rahvarõivaste hulgas kohtab mitmeid esemeid, mida ei peetud pidulikeks ja kanti ainult töö juures. Linasest riidest naiste ja meeste ühine suvine ülerõivas rüü oli eelkõige tööriie, samuti Mulgimaal kantud pelts - pikk-kuuega materjalilt ja lõikelt ühtiv kaunistusteta lühike kuub. Töörõivad õmmeldi linasest või takusest, talveks ka poolvillasest riidest ilma kaunistusteta. Naistel püsis lihtne takune või linane valge või puukoortega tumedaks värvitud, hiljem ka potisinine tööseelik kuni linnamoele üleminekuni. Meeste tööpükstele õmmeldi pidulike vask- või tinanööpide asemel puupulgast vestetud pöörad

Kirjandus → Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Jüriöö ülestõus

teha katse taastada ennist iseseisvust Marburgi Wigandi kroonika järgi põhjustas Jüriöö ülestõusu Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald ­ mõisate rajamine. Eestlaste plaan on tõsine Ootamatus Orduväed on eemal Võimuvahetuse segadus Liitlasi otsi oma vaenlaste vaenlaste juurest (Rootsi) Ajaline arvestamine Miks 23. aprill ? Oli olulisemaks tähtpäevaks aastas sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk, alustati tavaliselt põllutöid ning lõppes karja laudaperiood. Jüripäeva kommete hulka kuulus jüritule põletamine, mis oli ka ühendatud karja kaitsmisega ­ signaal oli sakslaste jaoks arusaamatu. Ülestõusu algus Märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel või Saha kabeli juures Eestlased tunginud märguande süütamise peale korraga Harjus sakslastele kallale, löönud maha

Ajalugu → Ajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Realsimi ja impressionismi kokkuvõte

See ei ole iseseisev kunstistiil, vaid teda loetakse impressionismi järellainetuseks. Neoimpressionismi loetakse ka püäntilismiks, sest kunstnikud kandsid värvi lõuendile punktitaoliste pintslitõmmetega. Kasutati ainult spektrivärve. Maali käsitleti kui matemaatilist võrrandit, kunstis pidi valitsema range kord, kaduma pidi spontaansus. Tööde motiivid olid ülilihtsad. Georges Seurat (1859 ­ 1891) Neoimpressionismi peaesindaja. 1. Naismodell 2. Suvine pühapäev Grande-Jatte'i saarel 3. Sild Courbevoie'l 3

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Lindude eksam

tavaliselt igal aastal augusti keskel (Estonian Nature Tours 2014). Ökoralli ehk roheline linnuvaatlemine, mille eesmärgiks on käia linde vaatamas kas jalgsi, ratta või mõne muu, ilma mootorita liikuva sõiduvahendiga (EstBirding 2018). Ökoralli kestab kogu aasta vältel ning osalema on oodatud kõik linnuhuvilised. Lisaks linnadevaheline linnuvõistlus, kevadine linnuvaatlus, talvine aialinnuvaatlus, suvine aialinnupäevik, rarileidja(haruldaste liikide leidmine) ja BirdWatch, mis on üleeuroopaline linnuvaatlus (Pehlak 2018). Samuti pakuvad erinevad turismiettevõtted linnuvaatluse teenust. 38) Jäälind Arvatakse, et Eestisse jääb talvituma umbes 20-50 lindu (Eesti Ornitoloogiaühing 2014). Kasutatud kirjandus Eesti Ornitoloogiaühing. (2014). Avaleht. Jäälind. Kättesaadav: https://www.eoy.ee/jaalind/jaalind/ Külastatud: 19.03.2018

Bioloogia → Eesti linnud
40 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Astronoomilised ja fenoloogilised aastaajad

hilissügis). Astaajad on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Teaduses eristatakse samade kriteeriumide järgi fenoloogilisi aastaaegu. Lähisekvatoriaalses vöötmes ja mussoonkliimaga aladel jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: kuiv ja niiske periood. Ka astronoomilised aastaajad (astronoomiline kevad, suvi, sügis ja talv) kannavad samu nimetusi. Nende puhul on eraldajateks pööripäevad, ehk täpsemini kevadine võrdpäevsus, suvine päikeseseisak, sügisene võrdpäevsus ja talvine päikeseseisak. Ilmastiku järgi toimub aastaaja vahetumine tavaliselt varem kui astronoomilise kriteeriumi järgi. 2 ASTRONOOMILISED AASTAAJAD Astronoomilised aastaajad kevad, suvi, sügis ja talv esinevad väga kindlatel aegadel. Tegelik elu toimub aga palju ebakindlamate klimatoloogiliste aastaaegade järgi, kus lisaks astronoomilistele on

Füüsika → Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Keiser Nikolai I esitlus

riputati kahe korruse vahele trepiplatvormile plakat hoiatusega: „Gümnaasiumi ruumised on kõvasti keeatud rääkida saksa keelt!“ (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) Lisaks eelnevatele muudatustele algas õppeaasta sügisel ja jagunes kaheks poolaastaks. Ülemineku- ja küpsuseksamise dhakati korraldama üksnes kevadeti, õppeaasta lõpul. Teadmiste hindamise aluseks sai ülevenaaliselt kehtiv 5-palline süsteem, kus „5“ tähendas väga head, hinne „4“ head jne. Suvine koolivaheaeg pikenes kahele kuule. Tundide arv muutus, vene keele tunde toimus rohkem saksa keele tundide arvelt, kreeka keel muudeti fakultatiivseks aineks ning ladina keele õpetamist alustati alles 3.klassis. Õppetöö muutus elulähedasemaks kuid gümnaasium säilitas ikkagi klassikalise iseloomu. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) 1912.aastal lisandus kohustuliku ainena sõjaline ettevalmistus, ning I maailmasõja ajal

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Klassitsism ja romantism muusikas

alglihtsuse püüdlus. Jäi kõige paremini meelde, meeldejääv looming. Lisaks silmaringi küsimused ettekannete teemadel: kes on kes, mis kollektiivi juhatab või mis kollektiiviga on seotud. Tunne ära ka pildi järgi. Andres Mustonen (dirigent, kunstiline juht) – Hortus Musicus, vanamuusika ansambel Neeme Järvi (peadirigent, kunstiline juht) – ERSO (Eesti Riiklik Sümfooniaorkester) Tõnu Kaljuste (algataja, dirigent) – Nargenfestival, pikim ja mitmekesiseim suvine kultuurifestival Eestis. Festivalipaikadeks on Eesti saared ja paigad, kuhu saab ligi mööda merd. Kristjan Randalu – Eestis sündinud pianist, peetakse uue generatsiooni jazzigeeniuseks Paul Mägi (peadirigent) – Vanemuise sümfoonikud Rein Rannap – Eesti helilooja, pianist ja improvisaator. Tuntud kui rock-ansamblite Ruja, Hõim ja Noor Eesti asutaja Rahvusooper Estonia- peadirektor Aivar Mäe

Muusika → Muusika ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Raamjutustus

Tuli välja, et üks vanem naisterahvas andis kassipoja ühele napsumehele, et teine ta ära uputaks, aga mehel läks süda häredaks ja ei suutnud seda teha. Kindlasti mängis asjale kaasa ka töö eest saadud tasu, milleks oli natuke märjukest. Tuli välja, et minu kiisul on ka õde ja kuna mina oma kiisule nime võisin panna sai ta samasuguse nime nagu ta õde. Selleks oli Kitty. Kitty elas väärikalt oma 7 aastat ja suri vanadus surma. Noormees alustas oma jutuga. Oli suvine õhtu, päike oli parasjagu loojumas ja mina istusin oma toas ningu kuulasin muusikat. Järsku heliseb telefon. Seirasin uudishimuliku pilguga telefoni ja märkasin, et Toomas helistab. Otsustasin sellele kõnele vastata. Peale tervitamist rääkis ta, et on võimalus 4000.- eest BMW 316 soetada ja pakkus välja vaatama minemise. Sellest hetkest läks mu õhtu tunduvalt huvitavamaks. Otsustasin, siis sündmusest osa saada. Ei läinudki kaua aega kui ta oma ema musta audiga mulle maja ette veeres

Kirjandus → Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Soome kombed ja tavad

Kangete alkohoolsete jookide asemel on hakatud jooma üharohkem veine. Alkoholi tarbivus on vähenendu ärilõunatel. Veini juuakse toidu kõrvale peamiselt nädalavahetusti. Soomerootslastel on kombeks enne pitsi laulda väike salmike. Soomlastel on väga populaarne mängukultuur,peaaegu igas toidupoes,riietepoes on paigaldatud mänguautomaadid,kuhu siis soomlased oma raha sisse panevad.Isiklukut arvan ma et need automaadid on pandud igavuse pelatemamiseks. Soomlastele meeldib väga suvine aeg. Peale jaanipäeva kolivad paljud soomlased linnadest enda suvemajadesse,mille üle on nad väga uhked et neil on suured ja ilusad suvemajad. Jõule ja eriti jõululaupäeva peetakse soomes eriliseks sündmuseks. Samuti nagu eestiski peetakse jõule pereliikmete ning lähedaste seltsis.Kombeks on meeles pidada soomlastel meeles pidad oma lahkunud lähedasi,süütada haual küünal.Seda teeme meiegi, käime pühadeajal oma omaksetele hauapeale küünlaid süütamas.

Keeled → Soome keel
73 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mats Traat ’’Ilmakaared’’

Mats Traat ''Ilmakaared'' Mats Traat on on sündinud Tartumaal aastal 1936. Ta on luuletaja, prosaist, näitekirjanik, stsenarist ja luule tõlkija. Õppinud Arula, Vana-Otepää, Nõuni ja Rannu koolis. Tegi sovhoosis põllutööd, töötas mitmel pool traktorijaamades. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965­1968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''. Ilmunud palju luulekogusid ­ ''Kandilised laulud'', ''Ajalaulu...

Kirjandus → Kirjandus
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun