Minu suvine muusikaelamus Käisin sellel suvel Viru Folgil. Sain sinna tasuta pääsme, kuna olen LEO heategevusklubi liige ja selle raames viidi üle eesti Pimedate Liidu vaegnägijad tasuta folgile ja nende juhendajatakse olime meie, LEOd. Minu pime oli 30 aastane väga armas pisike naine. Esimene kontsert kuhu läksime oli Orelipoisilt. Istusime mäe pervel ning all mere ääres oli lava-vaade oli imeline ja lainetelaksumine lisas Orelipoisile veelgi ehedust juurde. Pärast seda läksime Zetode kontserdile. Zetod olid nagu ikka väga elavad, panid rahva lõbusate mängude ja hea muusikaga kaasa elama ning särasid laval nagu õige setud peavad. Pärast Zetosid kuulasime Zorbaste muusikat, mis meeldis mulle eriti, sest see oli väga eksootiline ja kaasakiskuv ning sobis minu lõunamaise hingega imehästi! Pärast seda hakkasime aga tagasi Tartusse liikuma. Oli suurepärane päev, mille jooksul õppisin pimeda juhendamist, kuulsin palju väga head muusikat ja...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Xxxx xxxxxx Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ...........................
Soovituslik suvine treeningkava 7-12. aastastele judokatele Eesmärk: iseseisva sportimisharjumuse kujundamine, üldfüüsilise vormi parandamine Harjuta 3-5 korda nädalas 1. Sörkjooks rahulikus tempos (jookse sellise kiirusega, et oleksid võimeline sõbraga samal ajal vestlema). Kokku jookse nii mitu minutit kui vana oled. Igal nädalal jookse 1 min rohkem kui eelmisel nädalal. 2. Võimlemine: käteringid, puusaringid, põlveringid, painutused ette ja taha, käte vibutused jms (vali ise 5-10 harjutust) Vali järgmiste harjutuste hulgast 4-6 harjutust (ühel päeval vali erinevate värvide seast), vali erinevatel treeningpäevadel erinevaid harjutusi. 3. Põlvetõstejooks: 10 sekundit kiiruse peale, tee seda ühel treeningul 2-4 korda vastavalt enesetundele 4. Kiirjooks: 30-50 m täiskiirusega jooks, tee seda ühel treeningul 2-4 korda 5. Täiskükist üleshüpped: nii mitu korda kui vana oled. Igal uuel näda...
99 19.09 19.18 19.10 6 1360.77 1350.88 1342.22 1349.53 7 2.00 2.00 2.00 2.00 8 153.13 174.75 188.93 227.64 8* 210.24 231.83 245.99 284.72 9 155.48 177.07 191.23 229.96 Suvine 8 °C 70 tsv' Suvine 0 tsv'' Qkv 52.34 102 t'k1 Qsv 17.45 13.96 118 t''k2 htsv 251.208 h'toortalv 20.934 62.802 0.00 1 Qkv' Cp 4.187 13.96 2 Qk Δt 10 74.10 3 Gtsv I T°C 5 15 0.00 4 Qsv I η 0.98 0.98 13
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele. Kasvukoha nõuded: poolvari või päike, parasniiske kasvukoht. Sobib hästi ka kuivemapoolse lahjema mullastikuga pindade katmiseks. Kasutamine haljastuses: pinnakatteks, kiviktaimlates, alpiaedades, madalate hekkidena (peenardes ääristaimena), kivimüüritistel. Joonis 1. Puna...
8. Õhuga seotud keskkonnaprobleemid Kasvuhooneefekti suurenemine OLEMUS: looduslik nähtus atmosfääris, kus lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. PÕHJUSED: inimtegevus, energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus TAGAJÄRJED: ebapüsiv ilmastik, kliima soojenemine, elusolendid ei suuda kohaneda kiire kliimamuutusega, kõrbestumine või suured üleujutused, maailmamere taseme tõus Osoonikihi hõrenemine OLEMUS: osooni sisalduse vähenemine stratosfääris polaaraladel PÕHJUSED: inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), suurettevõtete korstnatest paiskuvad gaasid, kloori- ja broomiühendite sattumine atmosfääri, lämmastikuühendid (nt lämmastikväetisega väetamine) TAGAJÄRJED: suureneb UV-kiirguse hulk, taimeliikide saagikuse langus, nahavähi riski kasv, DNA-struktuuri muutus Happesademed O...
uurimismeetodil 98 min 98 95 min 95 91 min 91 max 50 EN ISO 20847 Väävlisisaldus mg/kg väävlivaba EN ISO 20846 max 10 EN ISO 20884 Fraktsioonkoostis: EN ISO 3405 Aurustunud 70 °C juures EN 12177 suvine mahu% 20...48 EN 14517 talvine mahu% 22...50 Aurustunud 100 °C juures mahu% 46..71 Aurustunud 150 °C juures mahu% min 75 Keemise lpptemperatuur °C max 210 Jääk mahu% max 2 Auruluku indeks suvine ei normita talvine 1200 Solvent-uhutud vaikude mg/100cm3 max 5 EN ISO 6246
3x3x400 SEJ 6 195 mm2 29,25 3x3x400 SEJ 5 116 mm2 17,4 3x3x400 SEJ 4 117 mm2 17,55 3x3x400 3 4 158 mm2 23,7 KOKKU: 369,35 Joonis 2. 5 Seejärel koostatakse suvine simulatsioon (Joonis 2). Suvise simulatsiooni puhul tuleb kõik koormused jagada kahega. Samuti tuleb teha ka genereeritavate võimsustega. Jooniselt 2 on näha, et kõik pinged on normis. Aktiivkaod suvise elektrivõrgu puhul on 14,9 MW. Joonis 3. Algne elektrivõrk, suvine 6 2. Variant Teise variandina optimeeriti algset elektrivõrku. Joonis 4. Optimeeritud simulatsioon (talvine)
Võib süttida kuumusest, leegist või sädemest. Aurud võivad kanduda süüteallikani ja leek võib lüüa aurude kaudu tagasi. Mahutid võivad tulekahjukuumuses lõhkeda. Auru plahvatuse oht ruumides, väljas ning kanalisatsioonis. Kanalisatsiooni sattudes tekitab süttimis- või plahvatusohu. Omadused aurustub kiiresti, süttib kiiresti, plahvatab. Põlemiskiirus 20/50 m/s Detonatsioon- 2 km/h Kaal 800g/m3 Värvus sinine, roheline, punane, kollane. Talvine ja Suvine. Koostis C, H, S 1.2 Diisel Tihedus 15 °C juures EN ISO 12185 suvine kg/m3 820...845 EN ISO 3675 talvine kg/m3 800...845 Tsetaaniindeks min 46,0 EN ISO 4264 Tsetaaniarv EN ISO 5165
Temperatuur looduses on otseses seoses päikesekiirguse hulgaga. Parasvöötmes on astronoomilise aastaaja ja benoloogilise aastaaja vahel teatud nihe, enamasti meie laiuskraadil umbes üks kuu. Sõltuvalt laiuskraadist käituvad organismid erinevalt. Lähistroopilistes vööndites kaitstakse organismi liigse päikesekiirguse eest. Organismidel on selleks rida kohastumusi nt taimede lehed on hõbekarvased, mis peegeldavad osa päikesekiirgusest tagasi ning esineb ka suvine lehtede varing, loomadel suvine diapaus. Parasvöötmes elatakse madalad temperatuurid üle elutegevuse aeglustumise või peatumisega. Kogutakse energiavaru madalate temperatuuride üleelamiseks. Üheks kohastumiseks on näiteks ränded. 3 .Niiskus Niisukuse jagunemisel Maal on samuti suured erinevused laiuskraadide vahel. Niiskuse defitsiidi üleelamiseks omavad organismid mitmeid kohastumusi. Parasvöötmes esineb taimedel sügav juuresik ja õhulõhed on väga väiksesed
Suvine kliima : Suvel valitsevad Vahemeremaade kohal kuivad troopilised õhumassid, mistõttu suvi on kuiv ja palav. Sellised kliimatingimused on inimesele väga hästi talutavad ja tervislikud ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks . Suvel on lähistroopilises kliimas laskuvad õhuvoolud, passaattuuled, päikesepaisteline ja kuiv ilm. Idarannikul lähistroopikas puhuvad passaadid ookeanilt ja seepärast on seal ka suvi niiske. Paha on see, et suvine põud häirib põlluharimist ning loomakasvatust . Taimed : Vahemeremaades kasvavad kõvalehelised metsad (loorberkirss, korgitamm, väärisloorber). Kuivema idaosa hõredamates metsades kasvavad laiavõralised näiteks; õlipuud, pistaatsiad, jaanileivapuud. Kauaaegse inimmõju tõttu on looduslikust taimkattest järele jäänud võsad, mida nimetatakse eri kohtades erinevalt näiteks; (tomillaar Hispaanias; gariig ja makii Lõuna-Prantsusmaal; makja Itaalias; früügana Kreekas).
Titania, mille raadius on ainult 788,9 km, jäädes sellega Päikesesüsteemi planeetide kaaslaste seas kaheksandale kohale. Kuude materjal koosneb umbes 50% kivimitest ja 50% jääst. Jää võib sisaldada ammoniaaki ja süsinikdioksiidi. Uraan koos kuue suurema kaaslasega. Vasakult paremale: Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon Uraani aastaajad Põhjapoolkera Aasta Lõunapoolkera Talvine pööripäev1902, 1986 Suvine pööripäev Kevadine pööripäev 1923, 2007 Sügisene pööripäev Suvine pööripäev 1944, 2028 Talvine pööripäev Sügisene pööripäev 1965, 2049 Kevadine pööripäev 1998. aastal Hubble'i teleskoobi abil tehtud moonutatud värvidega foto Uraanist, millel on näha pilvekihid, rõngad ja kaaslased.
SMUUTID & KÜPSETISED Sisukord 1. Suvine marjasmuuti 2. Banaanismuuti 3. Maasikavahu smuuti 4. Troopiline smuuti 5. Feta-Spinati sai 6. Imemaitsev 2 koostisainega nutellakook 7. Juustuküpsised 8. Õunamuffin Smuutide puhul on marjade arvukus maitse järgi! SUVINE MARJASMUUTI Vaja läheb.. maasikad 100ml piima mustikad vaarikad 5 sl õunamahla Jääkuubikud (valikuline) Pane blenderisse marjad ja seejärel lisa piim ning õunamahl (Soovil ka jää). Blenderda kõik ära ning smuuti on valmis. BANAANISMUUTI Vaja läheb.. 1,5 banaani 50ml piima 50g vanillijäätist Jääkuubikud (valikuline) Sega koostisained ja blenderda need ära. Soovi korral võib panna smuuti klaasi äärele banaaniviile. MAASIKAVAHU SMUUTI Vaja läheb.. ¼ klaasi vahukoort 50g maasikaid 60g jäätist 2sl õunamahla Blenderda maasikad, jäätis ja õunamahl. Seejärel vala see klaasi ja peale pane vahukoor. Soovi korral võid panna vah...
Kaunis suveke. Ilusad on suve kuud, Aastal rohelised puud. Taevas mõtlik sinine, Õhkkond mõnus suvine. Jänku hüppab hips ja hops, Saba tutt käib sips ja sops. Heitis suurte puude varju, Sellega ta juba harjub. Pilved pehmemad kui lumi, Käes on jälle mõnus suvi. Jänku istub künka peal, Ilus vaade sirgub sealt. Hobu rõõmsalt nosib muru, Puudelt langeb lehe puru. Pikkõrv naudib sooja päikest, Varsti lubas jälle äikest.
jooksul läbi jõe ristlõike. Millest sõltub äravool? (toitumisviisist kõige enam) Äravoolu ühtlustavad järved ja sood, kui jõgi neist läbi voolab) Kongo jõe hüdrograaf. Sellel diagrammil on kujutatud Kongo jõe 80 aasta keskmine vooluhulk. 80 aasta jooksul on kuu keskmine vooluhulk kõikunud vahemikus 22...81 tuhat m3/s. Jões on pidevalt palju vett, sest ekvatoriaalses kliimas on palju sademeid - keskmiselt üle 30000 m3/s. Veehulk sõltub ka sellest, kummal pool ekvaatorit on suvine vihmaperiood: - oktoobrist jaanuarini on vett rohkem, sest lõunapoolkeralt suubuvate lisajõgede piirkonnas on siis suvine sademeteperiood - põhjapoolkeralt suubub Kongo jõkke vähem lisajõgesid, seepärast on vett veebruarist septembrini vähem Narva jõe keskmine vooluhulk on 379 m3/s seega ~100 x väiksem 3. Üleujutused Maailma paljudes piirkondades esineb üleujutusi, mis põhjustavad inimohvreid ja suurt majanduslikku kahju
Allikukivi koopad Allikukivi koobaste ja allikate kaitseala asub Pärnumaal Saarde vallas Tihemetsa aleviku ja Väljaküla maadel; pindala 16,5 ha. Asutatud 1976. Allikukivi kolmest koopast koosnev 33 m pikkune koobastik on tekkinud Aruküla lademe liivakividesse maa-aluste veesoonte uuristaval toimel. Pärast koopa suudme lae osalist sissevarisemist on sellele rajatud uus, betoonist lagi. Koopas voolav allikaoja (suvine vooluhulk 10,5 l/s) avaneb ürgoru veeru jalamil. Allikukivi (Kärsu) allikas oli oluline veevõtukoht juba muinasajal. Koobaste ja allikatega on seotud palju muistendeid. Allikukivi koopad ja Kärsu allikas on ürglooduse objektid.
Edward Hopper · Elas vahemikus 22. juuli 1882 15. mai 1967 · USA realistlik maalikunstnik · Sündis hollandi päritolu kõrgema keskklassi peres · Oli juba 5-aastaselt kunsti vastu huvi · Õppis 1899 1907 New Yorgi kunsti- ja disainikoolis · Töötas pikka aega illustraatorina reklaamiagentuurides · Esindab urbanistlikku realismi · Kujutab enamasti suurlinna elu · Kasutab suuri ühetoonilisi värvipindu ja täpselt väljajoonistatud figuure · Parim defineerija XX sajandi realistlikus kunstis · Suvine Sisustus Tee Maine's Tüdruk õmblusmasina taga öökullid Kontor väikses linnas Allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Edward_Hopper 25.11.2012 · http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=15412:erak 26.11.2012 · Rolf Günter Renner Edward Hopper
u raske(vaimselt) kerge vara hilja porine,mudane puhas, korras pehme kõva aktiivne passiivne rikas vaene lihtne keeruline tugev nõrk c igav huvitav esimene viimane vaikne rahutu magus mõru o öine - päevane tume valge,ere vali vaikne,tasane lahke kuri w hea halb odav kallis külm kuum tore, kaunis õudne, jube suvine talvine c mehelik - naiselik pikk lühike tark rumal lõbus nukker, kurb kitsas lai täis kõhuga, söönud näljane kõrge madal kuiv niiske kuiv märg kõhn paks peen jäme
KAASHÄÄLIKUÜHEND Kõik tähed kaashäälikuühendis kirjutatakse ühekordselt: nt kristalne, piklik, tallinlane, kotjas, homne ERANDID: liitsõnad -gi, -ki liide l,m,n,r järel ülipikk s liide algab sama tähega, millega sõna lõppeb lõppklass sinkki marssis rõhkkond VEAOHTLIKKE VORME Õudne: õudse Anekdoot Materiaalne, aga materjal Psühholoogia, psühholoog, aga psüühiline Müüja tahtis saia müüa; ojja, majja, tujju Krahh: krahhi: krahhi Almanahh: almanahhi: almanahhi Guljass: guljasi: guljassi duss: dusi: .dussi Bors: borsi: borsi Portugallane austraallane arahhis terrass kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett -lik ja likkus: kangelaslikus lahingus ilmnes kangelase kangelaslikkus Sügisene, talvine, kevadine, suvine...
Sügavus Keskmine 95m 1456 m Max 700m 5121 m Ühendus ookeaniga Ääremeri, Atlandi Ühendus Atlandi ookeaniga ühendatud ookeaniga Gibraltari väina kaudu Temperatuurid Jaheda ja niiske kliimaga. Suvel keskmiselt 24°C (kliimavööde suvine ja Suvel keskmine temp 17°C Talvel 16°C talvine temp.) Talvel 6°C Soolsus (põhjused) 35 promilli soolsus, väike 38 promilline soolsus auramine ja palju sademed Suur auramine ja vähesed sademed Hoovused Äravooluhoovused. Väikesed hoovused
sorti lihatoodet või liha, koduses aga vähemalt 3. Värvus on telliskivi punane. Uhhaa Klassikalist vene uhhaad valmistatakse nendest kaladest, mille keetmisel jääb keeduleem läbipaistvaks - koha, ahven, kiisk, siig. Bors Borsi põhikomponendiks on punapeet. Borsi tükelduskujuks on kang ja värvuseks on bordoo punane. Serveeritakse hapukoore ja maitserohelisega. Okroska Okroska on Vene köögis laialt levinud suvine külm supp, mida valmistatakse kalja baasil ja mille peamiseks komponendiks on köögivili. Kui juurde lisada külmi liha või kalatükke vahekorras 1:1, siis vastavalt nimetatakse suppi kas liha- või kalaokroskaks.
Selvelauad Janne-Lii Varik Maria Torop Greete-Liis Põder Helena Levõh 9.b Mis on selvelaud? Üldiselt võiks selvelaudadeks nimetada selliseid laudu, mille juures külalised ei istu ning teenindavad end ise. Suupisted ja joogid võivad olla laudadel, neid võivad teenindajad pakkuda ka kandikutelt või baarist. Söömine võib toimuda nii istudes kui ka seistes. Enam levinud selvelauad on: Fursettlaud Rootsi laud Puuviljalaud Juustulaud Kokteililaud Eeljoogilaud Tervitusjoogilaud Mis on Rootsi laud? Tänu ratsionaalsusele ja käepärasusele Rootsi laud on levinud kõikjale, ning eriti populaarseks saanud hotellides ja laevades nii hommiku kui ka lõuna ja õhtusöökide serveerimisel. Lõuna, hommiku või õhtusöögiks kaetud Rootsi lauda nimetatakse ka buffet. Mis on Fursettlaud? Fursettlaudu kasutatakse tavaliselt vastuvõttudel puhul, kui suht...
Talveunest kevadesse uue energiaga Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlus Aasta rõõmsam pool algab esimeste märtsikellukeste ning sooja päikesega. Pungad, mis okstel tärkavad, kiirgavad uuest elujõust, mida tajub iga elusolend, kes korrakski värskesse kevadesse astub. Nii Visnapuu kui ka Under on avaldanud luulet, mis on inspireeritud kevadest. Nende loomingus on looduse tärkamine tihedalt põimitud inimeste taasärkamisega, kuigi mõlemal värsimeistril on teemale erinev lähenemine. Marie Under armastas Eestimaal teda ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis. Kõige rohkem jäi talle südamesse kevad, mis peegeldab looduse puhtust, sära ja tärkamisrõõmu. ,,/ On surnuks pistnud talve kevadine virgus, / sest veretavad pajustikus piigid / ja kostab linde võidurõõmus kirgus / ." Talv ei olnud just kõige meeldivam aeg ning kevade saabumisest olid inimesed väga rõ...
VARIANT A 1. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (LIND) 2. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (ASI) 3. Suvine poisike, sajakordne kasukas? (AEDVILI) 4. Koor all, koor peal, liha keskel? (METSASAADUS) 5. Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi (ESE) 6. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (PUTUKAD) 7. Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa? (LOOM) 8. Hobu hirnub heinamaal, hääl kostab siiamaale? (ILM) 9. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? (LILL) 10. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (LOOM) 11
Kosjaskäik vanasti Eestis oli levinud ehal käimine ehk suvine tüdrukute magatamine juba viimased paar sajandit. Ehal käidi leeritatud tüdrukute juures, ka ehalkäijad olid leeritatud ehk täisealiseks tunnistatud. Ehalkäimine algas paastumaarjapäevast 25. märts, kui tüdrukud olid; väljend- "saanud võtme" - kolisid lakka või aita magama, enamasti küll jüripäevast 23. aprill´st kuni mihklipäevani 29. sept´ni. ~läbi suve. Ehal käidi neljapäeva ja laupäeva õhtuti mis olid ka kosjaskäimise õhtud. Komme on tuntud üle maa ning ka
Loodusõpetuse Ettekanne ORAV 01.04.2 008 Eesti Orav Eesti orav on pruunika tooniga, pikka ja koheva sabaga. Talvel on ta hallipruunikas ja suvel punakaspruunika karvkattega. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka selliseid oravaid, kelle suvine värv on must.Orava keha pikkus on 20-25cm ja saba pikkus 20-30 cm.Ta kaalub 170-400g.Ta sööb seemneid , viljasid , selgrootuid ,linnupoegi ning linnumunasid. Talveks varub orav puuõõnsustesse ja oksaharude vahele sarapuupähkleid, tammetõrusid ja seeni. Talviti on oraval sageli nälg ja käbivaesetel aastatel surevad paljud neist. Orava poeg Aastatel , mil kuuskedel on hea käbisaak,sigineb orav aga jõudsalt.Siis võib ühel oravaperel olla korraga pesas ühe poja asemel 3-4 järglast.Orav pesitseb kaks korda aastas.Esimest korda märtsis- aprillis,teist korda suvel.Vastsündinud oravapoeg on tikutopsisuurune.Kaks esi...
Käsmu poolsaar Käsmu poolsaar on Eru ja Käsmu lahe vahel. Poolsaarel on mitu suurt rändrahnu ja kivikülvi (eriti kivine on rannikuala). Enamikku poolsaarest on siiski kaetud metsaga. Poolsaare idarannas asub Käsmu küla, kus on palju suvilaid, seetõttu on ka suvine elu seal palju aktiivsem. Käsmu poolsaare edelaosas asub mudase põhjaga Käsmu järv. Käsmu on ka aktiivne kalapüügi rajoon, peamised kalad on ahven, särg ja haug. Kivid Käsmu rannavees Käsmu kivikülv metsas Metaandmed Maa-ameti Geoportaalis 1. 1:10 000 kaardilehe number 74004 2. Põhikaardistuse aasta 2009, 1998 3. LIDAR andmed aastast 2013, 2009 4. Ortofoto piksli suurus (cm) 25 5. ülelennu aeg 21.08.2016
peale... ; Ma nopin lillesid ja punun pärga punastest, punastest lilledest ja tõstan siis pärja su juustele, ja siis oled sina kui tõusev, punetav päike, mu armas, mu kallis. Paista, paista mu peale, mu päikene, et minu rinnas lööksid avali punased armastuslilled... ; Kõik mõtted olid segi, ajus kohises vaid kuum tuul. ; Pikad kased karjatee ääres heitsid varje üle rukkivälja. Eemal võis ainult aimata sügavat nõgu, laia vett ja tolmust maanteed... Suvine, pehme, tähevaene taevas kõige kohal... Poiss nägi kõike seda, ja temagi südamesse valgus tasast rahutunnet. 8. Noored lahendasid oma tülid ära ja olid nüüd õnnelikult koos. Nad olid teadlikud teineteise tunnetest ja mõlema jaoks oli see kergendav ja samas midagi õilsat nad olid armastatud. Sel ööl nägi Maali isegi unes, et nad abielluvad. Ma usun, et hiljem nad kindlasti ka abiellusid ja elasid koos
12 000 km2 vett Naabrid Aserbaidzaan, Armeenia, Türgi, Iraak, Türkmenistan, Afganistan, Pakistan Maakondlik kaart Loodusolud Madalaim punkt Kaspia Meri 28 m Kõrgeim punkt Kuhe Damavand 5 671 m Looduslikud ohud Perioodilised põuad, Üleujutused, Liivatormid, Maavärinad Loodusolud Kliima Kuiv, poolkõrbeline. Suvine temperatuur on harva üle 29°C. Loodusvarad Nafta, Maagaas, Kivisüsi, Kroom, Vask, Rauamaak, Plii, Mangaan, Tsink, Väävel Rahvastik Suhtluskeeled Pärsia 58%, Türgi 26%, Kurdish 9% Keskmine iga Meestel 26,8 a. Naistel 27,2 a. Usk Muslim 98% (Shia 89% sunniidi 9%), muud (ka zoroastrist, judaismi, kristluse ja baha'i) 2%
mitmeid vajalikke kõrvalhooneid: ait, suvekoda, laut, Lõuna- ja Ida-Eestis, põhjarannikul ja saartel ka saun. Lõuna-Eesti talus oli üksikhooneid rohkem kui mujal (5-6 ja enamgi). Lääne- Eestis oli neid 2-3, sest rehetuba kasutati sageli ka saunana, rehealust laudana. Ait oli vajalik kõrvalhoone vilja hoidmiseks. Seal säilitati jahu, herneid, ube, tangu, liha, piima, mett ja teisi toiduaineid. Ait oli ka rõivaste ja mitmesuguste tarbeesemete panipaik ning suvine magamisruum. Kuna suvel viibiti siseruumides võimalikult vähe, tehti suviti pererahvale süüa õues. Toidu valmistamiseks väljaspool eluruume rajati püstkoja sarnane ehitis suveköök. Eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad. Seetõttu olid talupoja aastaring, tähtpäevad ja uskumused oluliselt seotud põllu ja karjaga. Peatoidus saadi põllult ise kasvatades ja harides. Kõige suurem tööaeg talumajapidamises oli eluruumidest väljasolemise aeg, mis algas aprilli
mitmeid vajalikke kõrvalhooneid: ait, suvekoda, laut, Lõuna- ja Ida-Eestis, põhjarannikul ja saartel ka saun. Lõuna-Eesti talus oli üksikhooneid rohkem kui mujal (5-6 ja enamgi). Lääne- Eestis oli neid 2-3, sest rehetuba kasutati sageli ka saunana, rehealust laudana. Ait oli vajalik kõrvalhoone vilja hoidmiseks. Seal säilitati jahu, herneid, ube, tangu, liha, piima, mett ja teisi toiduaineid. Ait oli ka rõivaste ja mitmesuguste tarbeesemete panipaik ning suvine magamisruum. Kuna suvel viibiti siseruumides võimalikult vähe, tehti suviti pererahvale süüa õues. Toidu valmistamiseks väljaspool eluruume rajati püstkoja sarnane ehitis suveköök. Eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad. Seetõttu olid talupoja aastaring, tähtpäevad ja uskumused oluliselt seotud põllu ja karjaga. Peatoidus saadi põllult ise kasvatades ja harides. Kõige suurem tööaeg talumajapidamises oli eluruumidest väljasolemise aeg, mis algas aprilli
Arvutuslik võimsus Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt = Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul
küüned, liigesed, kõhred ja luud ning järelikult sõltub nende seisukord otseselt askorbiinhappe küllaldasest saamisest. C- vitamiin neutraliseerib toiduainetes leiduvaid nitraate ja nitriteid ning ennetab sellega seedetraktis tekkida võivaid vähkkasvajaid. C-vitamiini parimateks allikateks on tsitrusviljad, kibuvitsamarjad, mustasõstramarjad ja -lehed. Rohkesti sisaldavad seda tähtsat ühendit ka kõik rohelised lehtköögiviljad, kapsad, kaalikas, tomat, lillkapsas, suvine ja sügisene kartul, paprika ning enamik marju- puuvilju. Cvitamiin aitab ära hoida viirushaiguseid ja külmetust, on vajalik sidekoe arenguks ja haavade paranemiseks. Kerge Cvitamiini puudus ilmeneb väsimusena (näiteks paljudele tuttav kevadväsimus tuleb just sellest), lihas ja liigesevaludena ning stressitaluvuse nõrgenemisena. Võib põhjustada ka nõrkustunnet, söögiisu langust, siniseid laike kehal, hingeldust, kehvveresust ja skorbuuti.
Klassikalised salatid Caesari salat koosneb rooma salati ja krutoonidega kaetud parmesani juustust, sidrunimahlast, oliiv õlist, munast, wordcesteri kastmest, küüslaugust ja mustast piprast. Maailma üks kuulsamaid salateid. 1930 aastal valiti Caesari salat parimaks retseptiks 15 aasta jooksul, mis pärineb Ameerikast. Caesari salat Autoriks peetakse Mehhikos Tijuanas restorani pidanud Caesar Cardinit. 4. juuli 1924 Cardini pani salati kokku toorainest, mis oli tal köögis alles jäänud kiirest nädalavahetusest. Valmistas salati klientide silme all. Caesar Cardini Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Caesari salat Segasalat tomatitest ja rohelistest ubadest kaetud tuunikala ja ansoovistega ja vala...
Arvutuslik võimsus Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive
ITAALIA Merilin Luik 8B Üldine · Pealinn Rooma · Pindala - 301270 km2 · Riigikord - parlamentaarne vabariik · Raha ühik- euro · Riigi keel itaalia · Iseseisvus - 17. märts 1861 · President- Sergio Mattarella(pildil) Geograafiline asend · Euroopa mandril · Euroopa lõunaosas · Euraasia maailmajaos · 39°-43°pl ja 10°-19°ip Kliima · Põhja- Itaalia: külmad talved ja sajused suved · Lõuna- Itaalias: pehme talv ja kuiv, kuum suvi · Aasta sademete hulk keskmiselt 500-1000 mm, mägede lähedal kuni 2000 mm · Valitsevaks tuuleks on kagu- passaattuul Suvine Lõuna- Itaalia Talvine Põhja- Itaalia Loodus · Itaalias on paakunud mustmullad, metsapruunmullad- ja leet-pruunmullad ning mägimullad · Seal kasvatatakse peamiselt teravilju- nisu, maisi jne, ja puu- ja juurvilju kuid ka oliive ja viinamarju · Loomadest kasvatatakse seal lambaid veised ja sigu Viinamarjaistandus · Paremad põllumaad asuva...
Linnulaul meie hinges Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlus Marie Under (1883 - 1980) - eesti luuletaja. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Henrik Visnapuu (1890 - 1951) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Mõlemad luuletajad on väga palju tuntust kogunud ka ajakirjanduses ja nad kuulusid rühmitustesse. Under on kogunud tuntust väga palju ka loodusteemaliste luuletustega, kuid Visnapuu on jäänud selle mõttega rohkem tagaplaanile. Luuletajad kirjutasid ilusaid ja kauneid värsse loodusteteema jäi mul seekord kõige rohkem südamelähedasemaks. Marie Under armastas Eestimaal ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis. Kõige rohkem jäi tal...
otseselt seotud õli kvaliteediga. SAE 10W40 10 - näitab õli voolavust madalatel temperatuuridel ehk nn talvist viskoossust W - talv (Winter). 40 - näitab õli võimet säilitada piisav "paksus" ka kõrgetel temperatuuridel ehk nn suvist viskoossust. Talvine number Mida väiksem on talvine number (SAE 0W, 5W, 10W jne), seda madalamatel temperatuuridel jääb õli "vedelaks" see kergendab mootori käivitamist ja kaitseb külma mootorit. Suvine number Mida suurem on suvine number (SAE 30, 40, 50 jne), seda viskoossem on õli 100° temperatuuri juures ja seda paremini suudab ta mootorit kaitsta äärmuslikes töötingimustes. Õlide tähistamine Õli kvaliteet · API klassifikatsioon · ACEA klassifikatsioon API API (American Petroleum Institute) klassi tähis koosneb reeglina kahest tähest (näiteks API SL/CF, EC ) · esimene näitab õli tüüpi · teine vastavust kindlale kvaliteedistandardile.
Ürituse planeerimine Kodune sünnipäev Ürituse kirjeldus Tegemist on 38. aastaseks saava naise sünnipäevaga. Pidu peetakse oma koduaias levas lehtlas. Õhtuseks ajaks on võimalik liikuda edasi lõkke juurde, saunamajja või tuppa. Külalisteks on ainult sugulased (20 täiskasvanut ja 5 last). Külalisi on igas vanuses. Pidu toimub vabas keskkonnas, riietus on vaba (suvine, sportlik). Võimalus jääda pererahva juurde ööbima. Dekoratsioonid ja mööbel Dekoratsioonid puuduvad, sest tegemist on suvise ajaga ja väljas on piisavalt ilus. Lehtlasse on paigutatud kaks pikka lauda ja neli pikka pinki. Lisaks asub seal veel grill ja fritüür. Eraldi on veel väike aialauake, kus on peal lauanõud. Lauanõud on papist, et olemine oleks mugav ning väikestel lastel oleks lihtsam. Ülesannete jaotamine Pereliikmed jaotavad omavahel ülesanded. Ema ning tütar valmistavad toitu, isa ning poeg ko...
Second level · Kevad Third level · Suvi Fourth level Fifth level · Sügis · Talv Pööripäevad Aastas on neli pööripäeva: · Kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku · Suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku · Sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku · Talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Päikese jaotumine Click to edit Master text styles Second level
Endla teater · Teatrit on Pärnus peetud aastast 1875 · Alguses laulu- ja näitemängeseltsis "Endla" · Kutselise teatrina aastast 1911 · Teatri rõdult kuulutati 1. maailmasõja ajal Eesti Vabariik · 2. maailmasõja ajal sai maja kannatada nong 2001. aasta detsembril avati see uuesti Endla teater · 565-kohaline suur saal · Black box nimega Küün-150 vaatajat · Aastas annab teater ligi 300 etendust · Endla eripäraks on 1968. aastal algatatud suvine hooaeg, kus mängitakse statsionaaris Pärnu puhkajatele. · Näitegrupis 17 näitlejat ja 2 lavastajat Von Krahli teater · Sai alguse 1992. aasta tänase teatrijuhi Peeter Jalaka ja tema toonase trupi Ruto Killakund initsiatiivil. · Aastal 1998 sai alguse Von Krahli teatri püsitrupp · Alates 2000. aastast on saadud riigipoolset toetust Von Krahli teater · Aastas 100-150 etendust · Peamine rahastaja Eesti Kultuurministeerium · Tegemist on erialgatusega
1. Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela kapsas pistmata? 2. Seest siiru-viiruline, pealt kulla-karvaline? sibul 3. Tare täis rahvast, ei ole ust ega akent ees? kurk 4. Suvine poisike, sajakordne kasukas? kapsas 5. Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta? sibul 6. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päevalill päike? 7. Tüdruk toas, juuksed väljas? porgand 8. Hiir läheb auku, saba jääb välja? võti 9. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal inimene
Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu.(3) Teda võib kohata kõikjal, isegi seal, kus enamik puid kasvada ei suuda.(3) Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus.(3) Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all.(3) Tänu sellele ,et mänd kasvab kuivades metsades, võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt võib leida aga üraskite keerulisi käike.(3) Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm.(3) Käbid tolmlevad kevadel ja suvel , aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel.(2) Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad.(2) Isaskäbid aga 0,5-0,6 cm pikad ja värvuselt kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist.(2) Okkad on oksal kahekaupa kimbus.(2) Puul püsivad 3-4 aastat.(2) Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli korbaga.(2)
metsatee tolmab valgeid helbeid täis. Hiis on õrn, kuid olenemata külmale talvele, peab see puu vastu, sest Koidula usub temasse. Kas kõik lilled on surnud talveti? Mitte ju kõik nad magavad vaid sellest pikast elust. Vastu peavad kadakad, kes ei nõrku külma käes, sest nende südametes liigub kinni pidamata elu vaim edasi, toetab neid raske koorma all, et ta oma oksi ei murraks! Ka kõrb peab kiirustama, sest elu ei seisa paigal. Las aga suvine elu äratab jälle laanelillede ja puulehiste kirjud silmad unest küll siis ka jänes enesegi kuue uuesti kirjuks lööb. ,,Küta, jänes, oma teed!" Eks teda omal ajal leidu rebasesuust, kui tal enne seda küti pauk hinge seest välja ei pühi. Ta on kohale jõudmas eemalt paistab kodune katus metsatukast, armsad silmad ootavad! Talv hääbub ja kevad on tulemas. Päike justkui tunnetab, millal me vajame teda just kõige rohkem.
Mariin Virolainen 9. klass 2008/2009 õ.a Turism Eestis Mis on turism? Turismiks nimetatakse reisimist väljaspoole oma tavapärast elukeskkonda. Seda siis kas puhkuse, äri või millegi muu sarnase eesmärgil. Turism kui majandusharu hõlmab mitmeid teenuseid, nagu näiteks transport, toitlustamine, majutus, suveniirid ja meelelahutus. Turismi eeldused Palju huvitavaid paiku. Palju turiste. Palju võimalusi mõnusa puhkuse veetmiseks. Hea majutus/toitlustus/meelelahutus/ kultuuriüritused/ekskursioonid/transport. Eesti parimad paigad turismiks TALLINNA VANALINN Kuulub Unesco Maailma- pärandi nimekirja. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, Raekoja plats ja Raekoda, Toompea nõlval paiknev ordulinnus. TALVINE OTEPÄÄ Otepääl toimuvad suu- satamise MK-etapid. Otepääl asub Haanja kõrgustik, kus omakorda asub Eesti kõrgeim tipp - Suur Munamägi. Otepää on Eesti talvepeal...
puhul arvasime, et kõik on juba kuskil ette määratud ja teadja inimene suudab tulevikumärgid olevikust üles leida. Elu pärast surma Muinasajal polnud meil ühtset pilti sellest, mis saab pärast surma, kuid seda ei peetsime inimese teekonna lõpuks. Me arvasime, et hinged lähevad teise ilma, kuid tulevad vahel maa peale tagasi. Meie kasutasime juba enne ristiusustamist seitsmepäevast nädalat loendades taevas näha olevaid kuid. Olulised olid suvine ja talvine pööripäev. Muinaajal oli elurütm aeglasem kui praegu ja pühad võisid kesta ka nädalaid. Metsa suhtusime lugupidavalt ja pühakohtadeks olid puudesalud ehk hiied. Samas veekeskkonda sel viisil ei suhtusime, kuna vetepeeglit peetsime avauseks teise maailma. Üldiselt oli muinasusund pigem elu-ja mõtteviis mitte niivõrd kindel religioon. Aitäh kuulamise eest!
7. a) Pane joonistele 6iged pealkirjad: 22. detsember - taluine pooriptieu, 21. mrirts ja 23. september - heuad.ine ja siigisene udrdpaeusus, 2l juuni - suuine pooriptieu. b) Mhrgi joonistele digetesse kohtadesse: ekuaator, pdhja- ja l1unapoorijoon, pdhja- ja l1unopoloarjoon. c) Tiihista ala, kus esineb vastavalt polaarplev ja polaaroo. d) Tliida lungad. 21. juuni- suvine pööripäev 1)................ Pliike paistab seniidispõhja . poorijoonel ja valgustab rohkempõhja ...poolkera. PolaarpAev on (millises piir- põhja ja- lõunapolaar- konnas?) põhjapooluselt põhjapolaarjooneni joon ja polaaroo lõunapooluselt lõunapolaarjooneni suvi.
Rühma tüüpilised esindajad on haug, luukarits, lepamaim, trulling ja võldas. Suhteliselt eurütermseteks liikideks võib pidada särge ja ahvenat, kes külmaveelistes jõgedes enamasti siiski puuduvad. 2. Külmaveelised liigid. Eesti jõgedes kuuluvad sellesse rühma ojasilm ja jõeforell. 3. Jahedaveelised liigid. Esindajaks Eesti jõgedes on harjus, kelle teadaolevad püsipopulatsioonid asustavad peaaegu eranditult vaid neid jõelõike, kus suvine maksimaalne veetemperatuur jääb 14 ja 19 C vahele. 4. Soojaveelised liigid.Tüüpilisteks soojaveelisteks liikideks, kes ei esine jõgedes, kus suvine maksimaalne veetemperatuur jääb alla 17 C, on teib, säinas, latikas, tippviidikas, roosärg, koger, vingerjas ja kiisk. Kalastiku levik sõltuvalt vooluveekogu veerikkusest ja vooluhulgast: · .Liigid, kes esinevad püsivalt ainult keskmistes ja suuremates
Külgedel allääres oli lõhik (lõhandik, raius) ja selle kohale õmmeldi piklik punane kaleviriba e lõhandikulapp. Kampsun. Viljandi kihelkonna põhjapoolsetes valdades kanti potisinist läbivillast seesidega kampsunit, mis levis uue moena 19. sajandi I poolel. Need veidi alla vöökohta ulatuvad pikkade käistega pihakatted olid rühmseesilised s.o rühmiti volti seatud ääreribaga. Viljandi kampsuni kaelaavaus ei olnud eriti sügav. Rüü oli valgest linasest riidest suvine ülerõivas, mis tegumoelt vastas pikk-kuubedele. Kasukas. Viljandi kasukas tehti pargitud lambanahast, puusadega ja kaunistati liignahkadega õmblustel ning äärtel. Käigu- või pidukasukas oli sõidukasukast veidi lühem, enamasti üht mõõtu pikk-kuuega. Naistel jäi seeliku äär kasuka alt tavaliselt paistma, seelik pidigi näha olema. Sukad. Viljandi naised kandsid 19. sajandil pidurõivastega pikki, enamasti villaseid sukki
kuulsamad mäed Kliima Valitseb mereline kliima. Tihedad vihmad, tugevad tuuled ja udu. Talv on pehme, ilma pakaseta. Jaanuari keskmine temperatuur 5-8 C Suvi on pilvine Juuli keskmine temperatuur 14-16 C Aasta sademetehulk 700-800 mm. Kõige rohkem sajab talvel Iirlaste arvates on neil neli aastaaega- kevadine vihm, suvine vihm, sügisene vihm ja talvine vihm (lörtsi moodi) Iirimaa ilm vaheldub veel kiiremini kui Eesti oma- paar minutit vihma ja siis särab jälle päike. Soe golfi hoovus mõjutab Iirimaa kliimat Sisejõed Tänu suurele niiskusele on välja arenenud suur jõgede ahel. Jõed on aastaringselt veerohked ja ei jäätu, enamus neist on laevatatavad. Näitkes Shannon, mis voolab läbi Iirimaa põhjast lõunasse. Tähtsamad jõed: Shannon,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
