Peamine seadusandlik institutsioon 47.EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded _ EL õigusaktide vastuvõtmine _ Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine _ Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine _ Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) _ Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) _ Politseikoostöö ning õigusalane koostöö kriminaalasjades (III samba poliitika) 48."Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga. Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa
Mask, mida kandis näitleja · Inimene: o Indiviid vaatlusalune, üksikelement hulgas, kõnekeeles negatiivselt silmapaistev inimene. o Isik mistahes aspektis, peamiselt kasutavad juristid o Individaalsus eristus teisest · Isiksus teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustavad nn ,,mina" teadvus, käitumise ja tegevusjoonte põhijoonte suhtleline püsivus täna kujunenud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikkus ennast reguleerida ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. o Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena o Isiksuse kujunemise teooria: Biogeneetilised kontseptsioonid isiksus on sünnipäraselt antud. Rahvalik käsitlus, argiteadvuse tasemel. ,,Käbi ei kuku kännust kaugele" Sotsiogeneetilised teooriad miljöö ja kasvatuse määravad kõik isiksuse
Kadri koges reetmist ja järjest enam klammerdus endasse. Ema poolt ei saanud Kadri tuge. Ema ei julgenud sekkuda, kartes samamoodi ühiskonna poolset hukkamõistu. Ta tundis end reedetuna. III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. Olulised on inimese individuaalsed õigused. On õigus seada end ühiskonnast kõrgemale, oluline on, millistel kaalutlustel. Inimesel on kindel ettekujutus sellest, kuidas ühiskond toimib. 6) Üldinimlikud normid ja väärtused. Suutlikkus näha inimkonda tervikuna. Inimesel on arusaam, et mõnikord võib minna vastuollu üldiste normide ja seadustega. Tähtis on teo motiiv. (Leuska, 2010) Kadri julges tulla välja oma traumaga. Ta mõistis, et peab astuma isale vastu. Ema poolt koges Kadri tõrjutust ja mittemõistmist. Kõlbeliseks arenguks on oluline mõtestatud sündmuste hulk inimese elus - kas inimesel on tulnud teha raskeid valikuid. (Leuska, 2010)
2. Väärtuseline-firma ettekujutus toote väärtusest võib suuresti erineda tarbija ettekujutusest ja arvamusest. 2.TURUNDUSKONTSEPTSIOONID Kontseptsioon (ld conceptio)-tähendab vaatestikku, vaadete süsteemi, käsitusviisi, üldist ettekujutust. Järgnevate kontseptsioonide analüüsimiseks on kasutatud nelja pidepunkti: lähtealust, fookust, vahendeid ja eesmärki. 1. TOOTMISKONTSEPTSIOON Lähtealuseks on tootjafirma, fookuseks selle firma tehniline ja majanduslik suutlikkus, vahenditeks unifitseerimine ja madal hind ning eesmärgiks kasum mastaabiefektist. Kõigest väest püütakse toota madalate kuludega ja see toodang võimalikult paljudele inimeste maha müüa. 2. TOOTEKONTSEPTSIOON Lähtealuseks on toode, fookuseks toote funktsionaalsed omadused, vahenditeks innovatsioon, tootearendus ja eesmärgiks kasum kvaliteedilt. Firma rõhutab tootearendusse, kuid turundus ja
2. Väärtuseline-firma ettekujutus toote väärtusest võib suuresti erineda tarbija ettekujutusest ja arvamusest. 2.TURUNDUSKONTSEPTSIOONID Kontseptsioon (ld conceptio)-tähendab vaatestikku, vaadete süsteemi, käsitusviisi, üldist ettekujutust. Järgnevate kontseptsioonide analüüsimiseks on kasutatud nelja pidepunkti: lähtealust, fookust, vahendeid ja eesmärki. 1. TOOTMISKONTSEPTSIOON Lähtealuseks on tootjafirma, fookuseks selle firma tehniline ja majanduslik suutlikkus, vahenditeks unifitseerimine ja madal hind ning eesmärgiks kasum mastaabiefektist. Kõigest väest püütakse toota madalate kuludega ja see toodang võimalikult paljudele inimeste maha müüa. 2. TOOTEKONTSEPTSIOON Lähtealuseks on toode, fookuseks toote funktsionaalsed omadused, vahenditeks innovatsioon, tootearendus ja eesmärgiks kasum kvaliteedilt. Firma rõhutab tootearendusse, kuid turundus ja
Nende arenguks, vajab laps oma fantaasiarikkuse väljaelamiseks vaba ja spontaanset mängu. Kuid teleri ette tardunud laps ei saa maailmast reaalseid teadmisi, mistõttu areneb tal väiksem lugemisvõime, piiratum võime eristada tegelikkust fantaasiast, kesisem kujutlusvõime, pelglik maailmanägemus ning suurem rahutus ja agressiivsus. Praksisele tuginedes toob Teeäär välja, et võrreldes 20 aasta taguse ajaga on tänastel lastel oluliselt nõrgenenud suutlikkus jälgida kõnet ja etteloetavat teksti. Kraav nendib ekspertintervjuus, et väga palju räägitakse tänapäeva lapse keskendumisvõime vähenemisest ja enamasti peetakse selle põhjuseks kasvatusvigu. (Oja, 2011, 14.) Tema arvates ,,üks viga on täiesti kindlasti see, et last õpetatakse väiksest peale 8 ennast välja lülitama. Kogu aeg on ümberringi hääled. Kui sa tahad seal elada, siis
nõudlus võib olla põhjuseks, miks näiteks laokulud on ülemäära suured. Logistikatöö tähtsus seisneb ka selles, et vähendada kõikvõimalike vahenditega ebakindluse osatähtsust. Sellele aitab kaasa usaldusväärsete tarnijate leidmine, kes tarnivad tellitud tooted soovitud koguses 21 kokkulepitud ajal. Samuti aitab ebakindluse vähendamisele kaasa suutlikkus teha võimalikult täpseid müügiprognoose. Üheks ebakindluse vähendamise võimaluseks on tellimuste sageduse suurendamine. Tellimuste sageduse all mõeldakse tellimuste ja/või tarnete arvu mingi ajavahemiku (aasta, kvartal, kuu, nädal) jooksul. Üldiselt on nii, et mida suurema tellimuste sagedusega suudetakse tegutseda, seda vähem on ebakindlust ja seda rohkem paindlikkust. Seoses sellega, et on võimalik tellida sageli väikseid kaubapartiisid, suudetakse vähendada laoseisusid,
Kreeka ja Rooma hiilgeaegadel olid talupojad olnud isiklikult vabad väike-ettevõtjad ja raskemad ning ebameeldiavd tööd olid orjade teha. Talupojad andisd end aga ülikute suurmaavaldajate kaitse alla, kohustudes selle eest oma maatüki kaitsjale loovutama. Maatükk säolis talupoja käsutuses, kid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi segea isandale regulaarselt andamit tasuma. Talupoja tööst sõltus läänimehe sissetulek ja seega tema suutlikkus tarvilikku relvastust ja kaaskonda hankida. Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Feoddalid poleks saanud eksisteerida ilma talupoja ööta. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust keelati talupoegadel maalt lahkudaning nad muudeti sunnismaiseks.Erinevused vaba talupoja ja orja vahel oli kadunud, mõlemad grupid olid sulandunud ühtseks suurmaavaldajatele alluvaks sunnismaiseks talurahvaks. Vabad talupojad muutusid pärisorjadeks
investeeringute ning muude ressursside kiireks intensiivseks kaasamiseks ja kasutuselevõtuks. Väikese ühiskonna eelis suurte ees on mitte nii hoogne inerts kiirete muudatuste läbiviimisel. Erinev on riikide poliitiline, majandus-, õigus- ja kultuurikeskkond. Siiski ei ole riigi sekkumise ja majandusliku suutlikkuse seos ühene ega lõplik. Kõige suurem edu tagatis on inimeste mõtlemis- ja mõistmisvõime muutumine, sest innovatsiooni ajendab suutlikkus näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Arendustegevust ja innovatsiooni esile kutsuv jõud ei ole tänapäeval enam ainult konkurents pea sama olulisele kohale on tõusnud koostöö ja kontaktvõrgustiku olemasolu. Koostöö võimaldab juurdepääsu teadmistele, riskide jagamist ja kriitilist massi eeldavate projektide ettevõtmist. Millist rolli võib nõudlus mängida innovatsioonide esile kutsumisel?
Järgmine peatus olevat / pidi olema Valga Muidugi ta tuleb Vaevalt ta tuleb 2. Deontiline modaalsus (lubatavusmodaalsus) (tegevussubjekti suhtes välisest allikast tulenev, skaala: lubatav kohustuslik keelatud jne.) Mine tuppa! Mina mingu tuppa, teised võivad õue jääda Las ta tuleb siia Kas tohib tulla? 3. Dünaamiline modaalsus (võimelisusmodaalsus) Tegevussubjekti sisemine suutlikkus või tahtmine midagi teha. Verbid nagu jaksama, jõudma, suutma, saama, võima, pidama, tahtma, viitsima. Jüri ei jaksanud sõpra ära oodata Ma saan sind aidata Tema ei või sinna midagi parata 4. Tegelikkushinnang a) reaalsushinnang 1 Kui mul oleks palju raha, läheksin reisima. Oleks mul palju raha! b) võimalikkushinnang (võimalik paratamatu)
ennast armastada kuid paraku tänapäeva inimene on orienteeritud välismaailmale ja käitub nende ootustele vastavalt. Psühhoanalüütikutega lõpp. Psühhodünaamiline koolkond sai nüüd läbi. Järgmine koolkond: Biheivorism. Seotud Locke ja Pavloviga. Tingitud ja tingimatud refleksid. Pavlov, ehk klassikalise tingimise isa. 1) tingimine - neutraalne X, mis esineb koos ärritajaga Y, hakkab peale kordamist esile kutsuma reaktsiooni Y-le. 2) operantne tingimine. Õppimise eelduseks on suutlikkus meelde jätta saadud kogemus. 3) käitumise vormimine/tingimine. Positiivne/negatiivne kinnitus ja karistus. Järgmine tüüp: Watson. Kirjutab enda eluloos ise, et koolis oli laisk ja õppis niipalju, et eksamitelt läbi saada. 1900 astus ta Chicago Ülikooli. Blaah, valis loomapsühholoogia eriala. Uuris rotte. 1903 kaitses doktorikraadi (whoa baby!). Avaldas oma teooria, et inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid aastal 1909. See ongi biheivorism.
signaali paremini ning sobib kokku kõigi varustusse kuuluva puutetundliku täpsustasemetega (SF1, SF2 ja RTK). GreenStar 2630 displei kaudu StarFire 3000 põhivarustusse kuulub juhtida. GLONAS suutlikkus. 8R seeria traktorid | 15 Ärge laske tulevikul kauem oodata Kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmiseks on saadaval lai valik põllumajanduslikke halduslahendusi. Näiteks: FieldDoc Salvestab automaatselt kogu põlluinfo GreenStar 2 2600 dis- pleile
Erist 2 töö põhiliiki: *kehaline domoneerib lihastalitlus, *vaimne domineerib intellektuaalne tegevus. Lisaks erist veel sensomotoorset tööd kehaline ja vaimne töö kombineeruvad ja mis ei nõua rasket lihastööd, vaid spetsiaalseid oskuseid. Koormus on tööülesannete täitmisel inimese organismile toimuv väline mõjutus, erist kehalisi ja psüühilisi koormusi. Keh koormuse suurus on väljendatav füüsikaliste suurustena Töövõime on organismi suutlikkus koormusele reageerimisel teha tööd. TV mõõdet töö hulga, kvaliteedi, intensiivsuse ja kestuse alusel. TV oleneb inimese geneetilisest ja psühhofüsioloogilistest iseärasustest vanusest, soost, treenitusest ning harjumusest tööd teha. Olulised on mälu omadused - informats vastuv ja analüüsi kiirus ning kvaliteet jne. TV mõjuvad soodsalt otstarbekas töörütm, emotsionaalne huvitatus, aktiivne puhkus ja meelelahutus. Inimesel erist vaimse ja kehalise töö
· EL õigusaktide vastuvõtmine ja nende kinnitamine (direktiive, määrusi) 47. EL Nõukogu muud (põhi)ülesanded · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine · Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika · Politsei- ning õigusalane koostöö 48. "Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest koosnevad jne) · Euroopa Nõukogu = Council of Europe (NB! Ei ole Euroopa Liidu institutsioon...): tegeleb inimõiguste kaitsmistega · Euroopa Ülemkogu = European Council · Euroopa Liidu Nõukogu = [EL] Ministrite Nõukogu = Council of European Union (EU) / Council of Ministers [of the EU] EUROOPA ÜLEMKOGU 49. Euroopa Ülemkogu: koosseis ja põhiülesanded
Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad olla ka vastupidised. Tingitus võib välja kujuneda ka üheainsa üleelamise tulemusena. Kõrvaldam. nõuab pikaajalist tööd. Assotsiatiivne tingitus. Assots. seose kujunemiseks on vaja kahe seostatava stiimuli korduv koosesinemist (korrutustabel vastustega) meh. harjutamisse lülitada mängulisi, võistlus võtteid. Operantne tingitus. Stiimul reaktsioon (R-S) Suutlikkus meelde jätta saadud kogemust. (E. L.Thorndike) kinnitamine- tasustamine (kass sai toidu kätte nupule vajutades). Harjutamise seadus kordamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efekti seadus- käitumine mis toob kaasa meeldivaid elamusi hakkab korduma. Vajalik on tagasiside. suur osa õpingutest toimub operantsuse tingituse vahendusel. tasustuse ja kinnitusena toimib see,mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. Üleõppimine ja jaotatud praktika
ning arvestada neid suhtlemisel. Tunda ürituse valdkonda ja temaatikat. 3. Õpipädevust enda teadmiste ja oskuste ning tugevuste ja nõrkuste analüüsimiseks. 4. Suhtluspädevust kui suutlikkust ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada. Oskust väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt. 5. Ettevõtlikkuspädevust kui suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- tegevusvaldkondades, seada eesmärke ja neid ellu viia, korraldada ühistegevusi. Oskust juhtida protsesse. Õpilasürituse kui projekti juhendamiseks on vajalikud eelpoolnimetatud teadmised ja oskused üldpädevused. Projektijuhile/ürituse korraldajale tulevad kasuks järgmised isiksuseomadused: positiivne ellusuhtumine, avatud suhtlemine, ettevõtlikkus, julgus,
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
• sinine - meri, taevas, külmus, avarus, rahu, • violett - salapära, luksuslikkus, komplitseeritus. Uued assotsiatsioonid • PUNANE - Coca-Cola, Koff, Tere-piim, • SININE - Philips, Sony, Saku, • KOLLANE -Opel, • VIOLETNE - Löfbergs Lila. Kui on vaja visuaaliga tähelepanu võita, siis võivad ebaloomulikud värvid abiks olla, kui eesmärk on aga visuaalse informatsiooni kinnistumine inimese teadvuses ning selle hilisem äratundmine v. suutlikkus meenutada, siis toimivad efektiivsemalt loomulikud värvid. Barbara E. Kahn ja Elizabeth G. Miller väidavad, et tarbijad reageerivad positiivselt imaginatiivsetele värvinimetustele, mis ei ole tingimata otseselt kirjeldavad; et mitmetähenduslikud värvinimetused loovad müügiedu kaupade puhul, millede tarbimis- või lisandväärtus põhineb meelte tööl või emotsioonidel nagu nt. toit, mood, ... • Värvide toime on nii füüsikaline (elektromagnetlainete füüsikalistest
oleks võimeline ise õppima Kõik inimesed on võimelised tõe otsinguks Kasvatuse seos käitumisega kasvatust saab kontrollida/allutada mõistusega. A.H. Francke Saksamaa pietist. Väga range, karistati palju. Rajas erinevaid koole lastekodu, vaestekodu. Sealt sai alguse laiem lastekodude levik ja põhimõtte liikumine. Valgustus (18.saj Euroopa) Sotsiaalpedagoogilise mõtte levik on seotud valgustuse ideega: Inimese suutlikkus ise oma saatust kujundada. Võime teaduse ja mõistuse abil lahendada ühiskonnaprobleeme. Aidata kaasa heaolu ja õnne saavutamisele. Valgustus - liigselt keskenduti indiviidile (probleem jäeti kõrvale nõrgemad indiviidid). J-J. Rousseau (1712-1778) Prantsuse filosoof Sotsiaalpedagoogikat palju mõjutanud Tema asetas pedagoogikas lapse kui indiviidi keskmesse Kindlasti tuleb arvestada lapse arengustaadiumitega, laps peab olema
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN..................................................................................
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2
- majandus -> suurim eksportpartner on Rootsi ● konstruktivism - identiteet ja ajalugu ● välispoliitika ulatus geograafilist ulatust (y-telg) saame ühena mõõta graafikul, teise mõõtena funktsionaalsust (x- telg). Eestil on umbes 30 saatkonda välismaades, enamasti Euroopas. Seega Eesti on geograafiliselt pigem piiratud ulatusega. Eesti funktsionaalsus on küberpoliitikas. IV loeng - maailma jaotamine Võim on suutlikkus panna teisi tegema seda, mida nad muidu ei teeks. Maailma jaotamine ● Muutujad, mis mõjutavad riikide käitumist - Geopoliitika - majandus - kultuur - poliitika Geopoliitika ● Riikide ruumiline fenomen suhetes teiste riikidega - maa-meri ● Rivaalsus ● Erinevad geopoliitikad - teoreetiline-praktiline -> teoreetilist teevad akadeemikud, üritavad seletada riikide
suutlikkus ning välised faktorid, milleks on isiklikku väärtust andvad komponendid nagu palk, tunnustus ja emotsioonid, ning organisatsioonilist väärtust andvad faktorid, nagu koostöö, tootlikkus, töö efektiivsus ja kvaliteet (Harris ja DeSimone 1994, 39- 43). Seega on koolituse ja arendamise eeltingimuseks töötaja positiivne suhtumine koolitusse, enda arendamise soov, uute teadmiste vajalikkuse tunnistamine, suutlikkus võtta vastu uusi teadmisi ja oskusi ning nende rakendamine igapäevatöös. 1.4. Organisatsiooni strateegilised komponendid 1.4.1. Missioon ja visioon Võib öelda, et ettevõtte tegevus, seega ka personali arendamine algab missiooni ja visiooni sõnastamisest ning parimal juhul kogu töötajaskonna kaasamisest sellesse protsessi ning edaspidine töötajate sellealane informeerimine. Missioon näitab ettevõtte ambitsioone, seab reeglid, mille raames tegutsedes saavutatakse edu
aastal. Selles defineeritakse tarkvara kvaliteet järgmiselt: tarkvaratoote tunnusjoonte ja omaduste kogum, mis iseloomustab toote suutlikkust rahuldada kasutajate tegelikke või eeldatavaid vajadusi. ISO 9126 määratleb kvaliteeti järgmiste tunnustega: · Funktsionaalsus: kasutajale üleantud tootes sisalduvate funktsioonide hulk. 21 · Usaldusväärsus: toote suutlikkus määratletud tingimustel ja kindlaksmääratud aja jooksul täita oma otstarvet ettenähtud tasemel. · Kasutatavus: mil määral on toodet mugav, lihtne ja otstarbekas kasutada. · Tõhusus: eesmärgi saavutamiseks vajalik toimingute (ja üldisemalt ressursside) hulk. · Hooldatavus: mil määral on toodet lihtne testida, muuta või täiustada. · Teisaldatavus: võimalus viia toode ühest keskkonnast teise; vastavus standarditele. ISO/IEC 9126-1 "Tarkvaratehnika
13. Tutvusta kapitali mõistet ja põhilisi liike. Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese (ehk teisiti öeldes igasugune eelis). Suurem kogus kapitali annab vahetuses (elus) eelise, sest selle eest saab rohkem teisi vajalikke nähtusi, esemeid või omadusi. Kapitali põhiliigid on majanduskapital, inimkapital, sotsiaalne kapital ja kultuuri- ja sümbolkapital. 14. Iseloomusta sotsiaalset kapitali ja selle tunnuseid. Sotsiaalne kapital on suutlikkus kindlustada hüved liikmelisuse kaudu võrgustikes või teistes sotsiaalsetes struktuurides. Sotsiaalse kapitali tunnused on seotus suhetega, pingutuse ja töö tulemus, investeerimisvõimalus, usalduse/usutavuse mõõde, koosluse roll, kasutamine tugevdab. 15. Mis on poliitiline kultuur? Tutvusta selle kahte erinevat tähendust. Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster
organitele (ministeeriumidele, parlamendi jne). Sama - Eelarvelised volitused (koos Parlamendiga) käib ka mitteametliku informatsiooni kohta (teiste - Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (II samba poliitika) riikide seisukohad teatud küsimustes, kohtumised, koosolekud, mud arengud liidus). Protsess toimub ka 48. "Euroopa Nõukogu", "Euroopa Ülemkogu" ja vastupidises suunas Coreper informeerib teisi "EL Nõukogu" mõisted ning suutlikkus neid liikmesriike arengutest teatud ettepanekute suhtes üksteisest eristada (millega tegelevad, kellest kodumaistes ringkondades. koosnevad jne) EL Nõukogu koosseis: liikmesriikide volitatud Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, esindajad Ministrite tasemel + Euroopa Komisjoni millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. esindaja
Ohutrendid: 1. Tehnoloogia-, majandus- ja finantssüsteemid muutuvad ja “võrgustuvad” (globaliseeruvad) väga kiiresti. 2. Regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu ebaühtlus, kapitali kasvav kontsentratsioon 3. rahvusvahelisteks monopolideks ja tugevad sotsiaalse polariseerumise tendentsid. 4. Riigi vähene haldussuutlikkus. 5. Vananenud teadmised, oskused ja arusaamad viivad sotsiaalse mahajäämuseni ja tõrjutuseni. 6. Sotsiaalsed oskused, suutlikkus luua ja säilitada sotsiaalseid võrgustikke, suurendada indiviidide, gruppide sotsiaalset kaasatust. Vaesust sotsiaalse kaitse ja kaasatuse kontekstis ei tõlgendata üksnes rahaliste ressursside puudumisena, üha enam räägitakse materiaalsete ressursside puudumisest. Vaesus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset kaasatust. Näiteks, majanduslikult vaene inimene on sageli halvema tervisega, rahalises puuduses olevate perede lapsed jäävad sageli ilma
Seetõttu on vaja vastupidavus- treeningut, lühemaid ja pikemaid sprinte koos kõikide lihasgruppide treenimisega 16 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo jõusaalis. Kui lihased kohanevad treeningu intensiivsusega, peab koormusi järk-järgult tõstma, et organism jätkaks kohanemist järjest suuremate koormustega ja suutlikkus paraneks. Ületreening võib teha rohkem kahju kui väike alatreening. Noorte, kasvavate sportlaste ületreening võib kahjustada lihaseid, kõõluseid ja liigeseid. Pikemas perspektiivis kahjustub immuunsüsteem, mis muudab sportlased vastuvõtlikuks haigustele. Treeningud peavad olema tsüklilised st intensiivsustreeningud tippsuutlikkuse saavutamiseks vahelduvad “vormis” hoidmise perioodidega. Muutused südames Treenides suureneb südame lihas
Kompetents võib-olla koosneb osaliselt ka isiklikest omadustest (mitte-formaalsetest). Karismaatiline juht peab ka tegelema konkreetse juhtimisega ehk kõigi kolme juhitüübi kombinatsioon. 20. Võrrelge omavahel kolme võimuteooriate koolkonda (marxistlik, weberiaanlik või pluralistlik). • WEBERIAANLIK SUUND Weber: võim on tõenäosus, et isik suudab sotsiaalses interaktsioonis teostada eesmärke vastupanule vaatamata; võim km inimese suutlikkus sundida peale oma tahet. Lähedased mõisted: domineerimine (tõenäosus, et grupp inimesi täidab käsku) ja distsipliin (suur hulk inimesi täidab käsku koheselt ja automaatselt kuuletudes) • Võimu teostajaks on indiviid ning võimu teostamine seostub valikute, tegevuse, kavatsustega. • Võimu teostatakse teiste üle (konflikti ja vastupanu võimalus). Tuleb uurida, kuidas see täpselt käib.
Kompetents võib-olla koosneb osaliselt ka isiklikest omadustest (mitte-formaalsetest). Karismaatiline juht peab ka tegelema konkreetse juhtimisega ehk kõigi kolme juhitüübi kombinatsioon. 20. Võrrelge omavahel kolme võimuteooriate koolkonda (marxistlik, weberiaanlik või pluralistlik). · WEBERIAANLIK SUUND Weber: võim on tõenäosus, et isik suudab sotsiaalses interaktsioonis teostada eesmärke vastupanule vaatamata; võim km inimese suutlikkus sundida peale oma tahet. Lähedased mõisted: domineerimine (tõenäosus, et grupp inimesi täidab käsku) ja distsipliin (suur hulk inimesi täidab käsku koheselt ja automaatselt kuuletudes) · Võimu teostajaks on indiviid ning võimu teostamine seostub valikute, tegevuse, kavatsustega. · Võimu teostatakse teiste üle (konflikti ja vastupanu võimalus). Tuleb uurida, kuidas see täpselt käib.
Kompetents võib-olla koosneb osaliselt ka isiklikest omadustest (mitte-formaalsetest). Karismaatiline juht peab ka tegelema konkreetse juhtimisega ehk kõigi kolme juhitüübi kombinatsioon. 20. Võrrelge omavahel kolme võimuteooriate koolkonda (marxistlik, weberiaanlik või pluralistlik). • WEBERIAANLIK SUUND Weber: võim on tõenäosus, et isik suudab sotsiaalses interaktsioonis teostada eesmärke vastupanule vaatamata; võim km inimese suutlikkus sundida peale oma tahet. Lähedased mõisted: domineerimine (tõenäosus, et grupp inimesi täidab käsku) ja distsipliin (suur hulk inimesi täidab käsku koheselt ja automaatselt kuuletudes) • Võimu teostajaks on indiviid ning võimu teostamine seostub valikute, tegevuse, kavatsustega. • Võimu teostatakse teiste üle (konflikti ja vastupanu võimalus). Tuleb uurida, kuidas see täpselt käib.
on kaudne sotsiaalne tagajärg. Tähelepanu keskpunkt nihkub üksikisikult ühiskonna peale. Hinnatakse, kui palju tegu rikub üldisi seadusi ja norme. III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. Olulised on inimese individuaalsed õigused. On õigus seada end ühiskonnast kõrgemale, oluline on, millistel kaalutlustel. Inimesel on kindel ettekujutus sellest, kuidas ühiskond toimib. 6) Üldinimlikud normid ja väärtused. Suutlikkus näha inimkonda tervikuna. Inimesel on arusaam, et mõnikord võib minna vastuollu üldiste normide ja seadustega. Tähtis on teo motiiv. Kõlbeliseks arenguks on oluline mõtestatud sündmuste hulk inimese elus - kas inimesel on tulnud teha raskeid valikuid. Rasketes oludes kasvanud lastel on suurem tõenäosus saavutada kõrgemat kõlbelise arengu taset. 21. Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keele omandamise teooriad.
tahavad olla iseseisvad ja meestest materiaalselt mitte sõltuda. Tihti tuuakse näiteks Soome koolide ühtsust, mitte rõhuda eliitkoolidele ja anda võimalikult kõigile võrdne haridus – mitte lahterdada õpilasi „tugevateks“ ja „nõrkadeks“ õppijateks, ometi leiame Tartu Ülikoolistki väga palju Soome tudengeid, kes on Eestisse tulnud just hea ja tugeva hariduspinna saamiseks eelkäiate soovitusel. Jah, lapsed on erineva vastuvõtuvõimega ja tuleb kiiresti kindlaks teha tema suutlikkus uut omandada, et mitte teha talle „karuteenet“ suunates ta inforohkesse ja raskesse „eliitkooli“. Olen kokku puutunud õpilasega, kelle vanemate soov oli tütart näha „eliitkoolis“, selle lõpetamine oli aga tüdrukule närvesööv, vaevaline ja väga raske. Lapse enesehinnangu tõstmiseks ja stressi leevendamiseks paluti lõpuks psüholoogi abi. Siinkohal rõhutaksingi, et kõik lapsed ei ole valmis võistlema teadmiste nimel ja iga lapsevanem peab endale aru andma oma
Kuna OFAF ja OFW jahutussüsteemiga trafode mähiste ülekuumendustemperatuur õli suhtes on enam sõltuv koormusest kui ONAN ja ONAF süsteemiga trafodel (astmenäitaja n on suurem, vrdl. samuti jn 3.2 a) ja 3.2 b)), siis nende temperatuur ülekoormustel kujuneb kõrgemaks. 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime Trafo nimivõimsuseks SN nimetatakse näivvõimsust, millega võrdsel püsikoormusel tehase poolt garanteeritakse trafo suutlikkus tõrgeteta talitleda nimipingel, nimisagedusel ja jahutuskeskkonna nimitemperatuuril ettenähtud talitlusea (eluea) jooksul. Tegelikus käidus trafo talitleb siiski väga harva püsikoormusel ja tekib küsimus, millise nimivõimsusega trafot valida mingi etteantud koormusgraafiku puhul. Kui valida Smax=SN (vt. jn 3.4), siis trafo temperatuur ei saavuta kunagi nimiväärtust ning see tähendab trafo materjalide ebamajanduslikku kasutamist. Majanduslikust seisukohast on seega parem valida SN Smax
abivahendid jms). Ühekordse hüvitise korraga saamisel on vigastatul võimalik teha vajalikud muudatused ja uuendused ühekorraga, osade kaupa hüvitist saades venitatakse see protsess pika aja peale ja tema elustandard võib märkimisväärselt halvem olla. Vaatamata sotsiaalhoolekande seadusest tulenevale kohustusele, mille järgi kohalikud omavalitsused peavad tagama abivajajale erinevaid abistavad meetmeid ja toetavaid tegevusi, on kohalike omavalitsuste suutlikkus erinev ning abistamise ulatus ei pruugi olla piisav tegelike vajaduste rahuldamiseks (nt elukoha kohandamise korral, 15 transporditeenuse pakkumisel jms). Vigastatu igapäevane toimetulek sõltub aga just nende kohanduste tegemisest ja kulude katmisest. 2011. aastal SA Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS poolt läbi viidud uuringust ,,Kohaliku omavalitsuse poolt isikult ja/või perekonnalt sotsiaalteenuste eest tasu
valmis sugurakus. Peale viljastumist toimub vaid kvantitatiivne areng (puhtalt kasvab suuremaks, agakõik on sugurakus juba algselt olemas). Selle teooria lükkas ümber Baer (embrüoloog). Operantne õppimine - Õpilane jätab meelde teatud tegevusest saadud kogemuse. VÕI Operantne õppimine on see, kui me õpime mingit käitumist sellega kaasas käiva kinnituse või karistuse läbi. VÕI Õppimise eelduseks on suutlikkus meelde jätta saadud kogemus. Sotsaailne õppimine - õppimine läbi teiste kogemuste, nähtu jäljendamine. Sümbioos -2-5. elukuu, laps on emaga üks, lapsel puudub "mina". Lapse vajadusi ei tohi ala- ega ülerahuldada (toitumine nt). Sünd - 2-4.elukuu normaalne autsim: laps hoidja suhtes ükskõikne, endassetõmbunud / kogemine toimib meelte abil.Autism kaitseb välise maailma liigse kogetavuse eest. Et ta saaks luua
moodustavad transpordikulud logistilistest kogukuludest üha suurema osa. Transport mõjutab väga tugevasti firma/organisatsiooni klienditeeninduse taset. Tähtsamad transpordi klienditeeninduse näitajad: usaldusväärsus, veoaeg, turu ulatus, võime osutada uksest ukseni teenust, paindlikkus (kaupade valik, mille transporti on vedaja võimeline teostama ja tema võime rahuldada kaubasaatja erinõudmisi). kaupade kahjustumise ja kaotsimineku tase veoprotsessi käigus, vedaja suutlikkus osutada teisi teenuseid peale põhitransporditeenuse (kauba peale- ja mahalaadimine, tollimine, ladustamine jne.). Eri transpordiliikide klienditeeninduse näitajad on erinevad, varieerudes transpordiliikide kaupa Transpordilogistika ülesanded. Transpordivahendite parameetrite kooskõlastamine transpordiprotsessi osaliste vahel · Ohtse transporditehnoloogia kasutamine, tegevuse kooskõlastamine transpordiprotsessi osalistega · Veoliigi ja veovahendi tüübi valik
38 3 TSOONID JA ZESTID8 Inimesed on väga sotsiaalsed olendid ja mõnikord jagame paljude teistega piiratud kodu-, töö- ja laiemaid territooriume. Tähtis tegur harmoonia säilitamiseks niisugustes tihedates rühmades on austus isikliku ruumi vastu. Hoides kinni kirjutamata käitumisreeglitest selle kohta, kes mis ruumi saab ja millal, suudame elada suhteliselt rahus ja hoida sotsiaalset korda. Kõige selle keskmes on meie suutlikkus kasutada kehakeelt, signaliseerimaks oma ruumivajadusest, omandiõigusest mingile territooriumile, oma külalisestaatusest kellegi teise territooriumil ja lugematutest muudest vaevumärgatavatest sõnumitest, mida vajame suhtlemiseks, selleks et elada koos teiste inimolenditega. 3.1 Neli kehatsooni Üldiselt võib isikliku ruumi jagada neljaks kategooriaks, alustades kõige intiimsemast ja liikudes välja, avalikuma poole. Need kategooriad on üldisteks teejuhtideks. Tegelikkuses
ülesanded. INIMENE---INDIVIID---INDIVIDUAALSUS---ISIKSUS Inimene a) bioloogiline olend Homo sapiens b) ühiskondlik olend Indiviid üksikisik, üks inimene Individuaalsus inimese omapära Isiksuse definitsioon teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab · Mina-teadvus · Käitumise suhteline püsivus · Suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid ühiskonnaga ISIKSUS- kõigi inimest iseloomustavate omaduste summa ja isiku käitumise stabiilsus Kalle Küttis 2011 3 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia erinevais olukordades. Inimene, kellel on teadvus, eneseteadvus ja sotsiaalne roll. Eneseteadvus- selline tunnetus, kus indiviid on peegeldav subjekt ja peegeldav objekt.
1. Loeng Peamised heaolurežiimid Milleks mudel vajalik on: mudel kui ideaaltüüp: seletab konkreetset nähtust teooriast tulenedes. Mudel kui stat. võrreldavus. Mitte kõik rikkad riigid ei ole HR. nt diktatuur. HR-ist rääkides peame silmas mingit riiki, mis on tõsiselt käsile võtnud sotsiaalkindlustussüsteemid. Klassikaline arusaam HRst: Turg ja valitsus hoiavad üksteist tasakaalus. HR kui turutõrgete pehmendaja: Barr: “HR aitab kaasa majanduslikult efektiivsuse saavutamisele. HR teeb midagi sellist, mida turud ei tee või teevad seda ebaefektiivselt.” : de-commodification ehk lahtikaubastamine. Kaasaegne arusaam HR: Riik, turg ja kodumajapidamine on omavahel sektoriti seotud. Richard Titmuss 1960nd: 1. Residuaalne mudel-jääkrahastamise mudel: Indiviidi heaolu peavad tagama turg ja pere, kui need ebaõnnestuvad, siis sekkub riik. Riigi sekkumine on ajutine (hädaolukorras) 2. Industrial performance mudel- tööpanuse mudel:vajadused peavad s...
o Keskkond piirab, pealesurutud rollid o Negatiivne identiteet o Identiteedi puudumine, ühiskonnast eemaldumine Kognitiivne areng ja arusaam endast Piageti teooria: u. 11+ vanuses formaalsete operatsioonide staadium o Abstraktne ja loogiline mõtlemine o Metamõtlemine – võime mõttekäiku jälgida, kontrollida, sellest rääkida Enda mõtestamine erinevatest perspektiividest Rohkemate tahkude väljatoomine Suutlikkus erinevaid rolle siduda Enesehinnang Hoiak enda suhtes o Üldine o Spetsiifiline (nt akadeemiline) Teismeeas on minapildis järjest tugevam hinnanguline ja võrdlev aspekt. o 6a „Olen tark“ o 10a „Olen targem kui minu klassikaaslased“ Informatsiooni töötlemise oskuste paranemine → ideaalse ja tegeliku mina võrdlemine. Kogemused võitmise ja kaotamisega, võrdlemine teistega Toetus olulistelt inimestelt
kujuneb tarbimis/tarbijaväärtuse alusel. Brändi rahalise väärtuse hindamise komplitseerituse peamised põhjused: Subjektiivsus ja ligikaudsus. Lühiajaline suunitlus ja sõltuvus keskkonnatingimustest, sh konkurents, finantskontekst, majandusruum jne. Kvalitatiivsete tunnuste mõõdetavus. Andmete raske kättesaadavus. Bränd kui isiksus: Isiksus - teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab teadvuse ja olemasolu, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus oma käitumist oodatavate tagajärgede alusel ette näha ja seda vastavalt suunata, ka võime reguleerida iseennast ja oma suhteid keskkonnaga. Isiksuse joon – suhteliselt püsiv iseloomujoon või omadus, mis ilmneb inimese emotsioone, temperamenti ja inimestevahelist suhtlemist väljendavas käitumises. Isiksusejoonte põhjal otsustatakse isiksuse eripära üle. Isiksuse omadusi iseloomustab: – püsivus; – unikaalsus; – universaalsus.
senisest tihedamalt olema seotud tööjõu tootlikkuse arenguga. Makromajandusliku stabiilsuse nimel vajab Eesti komisjoni hinnangul ka põhimõttekindlat eelarvepoliitikat, tõhusat konkurentsipoliitikat, ühtlasi peab Eesti tegema edusamme energiatõhususe vallas. Komisjon juhtis eraldi tähelepanu ka Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamisele, rõhutades, et Eesti administratiivne suutlikkus eurorahade kasutamisel peaks olema senisest parem. Haigekassa maksis ravimihüvitist 7,6 miljonit krooni 29.01.2009 tarbija24.ee Haigekassa maksis 2008. aastal täiendavat ravimihüvitist 1936 isikule summas 7,6 miljonit krooni, keskmine hüvitatav summa inimese kohta on arvestuslikult 3925 krooni. Jaanuaris maksis haigekassa 1439 inimesele täiendavat ravimihüvitist kogusummas 2 481 401 krooni, nimetatud summast maksti 2 433 854 krooni välja 2008. aasta eest, 43 773 krooni 2007.
teostamise hõlbustamiseks. Professionaalsed teenused on väärtust lisavad tegevused, mida IT personal pakub selleks, et toetada, hooldada, jälgida ja kindlustada tehniliste teenuste terviklik ja usaldusväärne kättesaadavakstegemine (tarne) (delivery). Võimena (capability) defineeritakse ITIL-s organisatsiooni, isiku, protsessi, rakenduse, konfiguratsioonielemendi või IT teenuse suutlikkus teha mingit tegevust. Võimed on organisatsiooni mittemateriaalsed varad. Tehniliste teenuste näiteid: infrastruktuuri teenused o sõnumite saatmine (meilindus) o printimine o võrgu- ja internetiühendus o kontori ja töölaua tootlikkus o häälsuhtlus o rakenduste majutamine o salvestite haldus jne rakenduspõhised teenused o finantsjuhtimissüsteemid o personalihaldus o kontrollisüsteemid jne Professionaalsete teenuste näiteid:
Erinevalt loomadest ja muust loodusest on just inimene jumala proovikiviks, kellelt ta nõuab hingelist sisemist pöördumist. Kristliku antropoloogia järgi igatseb inimese hing elu paradiisis. Romantismile omane antropoloogia – Inimest ülistatakse tema mõtte-, kujutlus- ja loomisvõime poolest, mis ühtlasi iseloomustab tema sisemist saladust, tema isiksust. Romantistlikku inimesekäsitlust huvitab ka inimese võime flirtida kurjaga ja surmaga ning suutlikkus mõelda asjadest, mida pole olemaski, andes sellega jumala ees eelise. Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia – Tegeleb inimesekäsitlusega tema „mina“ defineerimise kaudu: „Mis see tegelikult on, mille kohta ma ütlen „mina“?“ Kuulsaimad sõnavõtjad on siin Hegel ja Marx. Hegel leiab, et „mina“ taga ei ole mingit tuum „mina“, vaid see on vahenduse erinevate kihtide tulemus, mis konstrueeritakse reflektsioonina suhestatusest teiste
• Treeningefekt – treeningu mõju organismile • Tsükliline koormus – koormus, mille intensiivsus varieerub korrapäraselt • Vatsakesed – südames asuvad õõned, mis paiskavad vere tagasi ringlusesse • Vihtlemine – Kuumas saunaruumis pehmeks leotatud värskete puuokste (soovitatavalt mõni lehtpuu) kimbuga enese või kaaslase peksmine tervistaval eesmärgil • VO2max – maksimaalne hapnikutarbimise võime • Vorm – suutlikkus oma töövõimet spordialaspetsiifiliselt realiseerida • Ühekordne koormus – koormus, mille jooksul intensiivsus oluliselt ei muutu 39 Lisa 2 Täiendavaid teadmisi Peatükk 1.1. • On arvatud, et sportlasel on vajalik teha vähemalt 7-10 treeniva iseloomuga võistlust, et sportlane oleks võimeline ennast põhivõistlustel maksimaalselt mobiliseerima (Jürimäe, Mäestu 2011).
Hakkame juba lähemale jõudma, mida siis tähendab mõiste indigolaps. (Tappe.N.A. 1999: 9-10) Veel mõned omapärad indigolaste kohta: 1. Väga tugev ja järjepidev tahe, nad ei unusta oma soovi või küsimust. 2. Võrdsustunne täiskasvanutega. 3. Ülitundlikkus: nad usuvad ainult seda, mida ütleja ise usub ning mille järgi elab. Leides üles täiskasvanute nõrgad kohad, hakkavad nad nendega manipuleerima. 4. Tugev teadlikkus oma elu eesmärgist. Suutlikkus juba õige noores eas otsustada, mis on vajalik ning mis mitte. 5. Uus sotsiaalne käitumine, etteantud reeglitega mitteleppimine. Soov iseendale reeglid valida või kehtestada. 6. Nõrk analüüsimisvõime. Kuid väga tugev süntees. Haarates hästi tervikut, ei tarvitse nad suuta eristada detaile. (http://www.hot.ee/lastetuba/artikkel2.html) Veel täheldab Tappe.N.A. et indigod on tehnika ajastu lapsed lapsed, kes on sündinud
- Analüüs võiks liikuda konkreetsemale tasandile - Üldistustele lisaks vajalik oskus teiste kultuuridega suhelda Kultuuridevahelised erinevused: - Paljud lähenemised kultuurile liiga essentsialistlikud - Oluline olla teadlik, et kultuur on kompleksne ja dünaamiline Interkulturaalne pädevus: - Chen ja Starosta (1998) vahend, mille abil me suudame ületada kultuurilised erinevused ja saavutada edu suhtluses teiste kultuuride esindajatega - Suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi - Oluline on nii suhtluse efektiivsus kui sobivus konkreetsesse keskkonda Chen (1989) toob esile 4 dimensiooni: 1. isiklikud omadused (enesekuvand, enese avamine, rahulikkus) 2. suhtlusoskused (mõtete formuleerimise ja väljendamise oskus, paindlikkus käitumises, sotsiaalsed oskused) 3. psühholoogiline kohandumine (frustratsiooni, stressi, võõrandumise ja
· Koostatakse 11 ministeeriumi ja Riigikantselei strateegiate ning RM kevadprognoosi põhjal · RES koostamisel teeb Valitsus valiku ministrite pakutud uute algatuste vahel ja otsustab olemasolevate lõpetamise · RES on sisendiks ministeeriumide iga-aastase eelarve ja tegevuskava projektidele Eesti eelarvedistsipliin on alati olnud üks Euroopa parimaid (väike riigivõlg ja eelarvedefitsiit, reservide olemasolu, suutlikkus vajadusel eelarvet konsolideerida) Riigieelarve tegevuste planeerimise ja juhtimise raamistik on paigas, kuid vajab sissetöötamist ja arendamist (Tegevus- ja tulemuspõhisus, Valdkondade mitme-aastased kulupiirangud RES-i, Euroopa semester ja RES, Riigikogu roll). + TUTVUDA: Riigi Raha Veeb (http://riigieelarve.fin.ee/) Riigi eelarvestrateegia (www.fin.ee/failid/RES_2008-2011.doc) 2011.a riigieelarve (eelkõige ülesehitus)
Tänapäeva demokraatias osaleb seadusloomes lisaks parlamendile aktiivselt ka valitsus. Just valitsuse algatatud on enamik seaduseelnõusid, mida parlament arutab ja hääletab. Arutelu kulg sõltub suurel määral koalitsiooni ja opositsiooni vahekorrast. Kui valitsuskoalitsioon kontrollib enamikku parlamendikohtadest, siis on koalitsioonil kergem oma ettepanekuid ellu viia. Lisaks häälte arvule on oluline ka valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni sisemine ühtsus, st suutlikkus hääletamiseks ühtne positsioon välja töötada. Ka riigipeal on seadusloomes kindel roll: tema peab parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutama. Alles seejärel saavutab õigusakt seaduse jõu ning selle täitmine muutub kohustuslikuks. Kui riigipea leiab, et seadus kahjustab ühiskonna sidusust, pärsib arengut või on vastuolus põhiseadusega, saadab ta seaduse parlamenti tagasi. Erimeelsuste püsimisel parlamendi ja riigipea vahel lahendab olukorra riigikohus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
