Inimese sotsiaalne staatus tähendab, et ühiskond ootab temalt teatavat käitumist. Rollikonflikt- inimese erinevad staatused ei sobi kokku omavahel, nt kui koolis on õpetaja ka mõne õpilasse ema. Inimgruppide eristumise alused: varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised, sh usulised. Tugev on niisugune ühiskond, kus on mitmeid erisusi, kui ükski neist ei domineeri. (vt. õ. lk 39) 3. Võim ühiskonnas. Võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine (Max Weber). Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste alla kuuluvad kapital ja omand, teise alla teadmised ja kogemused. Kui võim on autoriteetne, siis inimesed alluvad, sest võimu nõudmised on nende jaoks õigustatud ja targad. Sunni puhul alluvad inimesed, sest nad kardavad võimu vägivalda ja karistusi
Fazer toitlustusteenused on Eesti turul tuntud Amica brändinimega. Pagaritooteid müüakse samuti Fazer kaubamärgi all. AS Fazer'i missiooniks on maitseelamuse loomine.Visioon on olla juhtiv toiduainete ettevõte meie poolt määratletud turgudel. Väärtused mille järgi AS Fazer tegutseb on: pühendumine kliendile, nende klientide vajadused on aluseks kõigile nende sisemistele ja välistele tegevustele, suurepärane kvaliteet, nende tugevus suutlikkus toota tooteid, teenuseid ja maitseelamusi kõrgeima kvaliteediga ning meeskonnavaim. Hea koostöö annab neile võimaluse võita klientide usaldust ja saavutada meie ühiseid eesmärke. AS Laima AS Laima tehas asus praegusel Miera tänaval. Laima arenes kiirelt ja laiendas oma tegevust, 1930. aastal andis ta tööd juba 500 inimesele. Laima toodangut müüdi lisaks Lätile ka Prantsusmaal, Inglismaal, Egiptuses, Liibanonis, Palestiinas ja mujal. Hilistes 30-ndates
Paarisuhte teine periood. Eraldumine · Hakkab toimuma ümberkasvatamine. Paarisuhte kolmas periood. Kaaslus · Abikaasa harjumuste teadmine. · Suureneb emotsionaalne , mõistuslik ja füüsiline lähedus. Mehe ja naise rolli kujunemine · Mitu elu rolli · Mehe ja naise väljakujunemist soodustavad : * Omaette elamine. * teadlikkus. * suutlikkus lahendada konflikte. * suhtlemisoskus. * kohandumine. Kodu loomine · Omaette elamispind maja või korterina : * Kui sissetulekud lubavad. * Ühel poolel on juba elamispind. Noorepere laen. · Elamispinda saab üürida. · Laenud Rasedus · Rasedus algab eostamisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga.
ehk siis seda, et Eesti-siseselt ei ole ülemäära suuri erinevusi. Küll aga ei tähenda sidusus ühetaolisust. Eesti ühiskonna sidusust ohustavad enim majandusliku ebavõrdsuse kõrge tase, regionaalse ebavõrdsuse jätkuv suurenemine, tekkiv trend kõrgharitud inimeste väljarändeks, tööjõuturu raskused kohanemisel Euroopa Liidu tööturu ja infotehnoloogia arenguga, riigi vähene haldussuutlikkus ning kolmanda sektori vähene suutlikkus ühiskonnahuvide esindamisel. 2030. aastaks soovitakse jõuda olukorda, kus ühiskonna kihistumine on kahanenud ning kõiki Eesti piirkondi iseloomustavad olulisemad sotsiaal-majanduslikud näitajad on lähedased. (Eesti ... 2005, 22-24) 8 Ökoloogilise tasakaalu säilitamine on Eesti riigi jätkusuutlikkuse keskseks tingimuseks. Eesmärgiks on ressursside ja looduskeskkonna tasakaalustatud kasutamine ja
ressursside kiireks intensiivseks kaasamiseks ja kasutuselevõtuks. Väikese ühiskonna eelis suurte ees on mitte nii hoogne inerts kiirete muudatuste läbiviimisel. Erinev on riikide poliitiline, majandus-, õigus- ja kultuurikeskkond. Siiski ei ole riigi sekkumise ja majandusliku suutlikkuse seos ühene ega lõplik. Kõige suurem edu tagatis on inimeste mõtlemis- ja mõistmisvõime muutumine, sest innovatsiooni ajendab suutlikkus näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Arendustegevust ja innovatsiooni esile kutsuv jõud ei ole tänapäeval enam ainult konkurents – pea sama olulisele kohale on tõusnud koostöö ja kontaktvõrgustiku olemasolu. Koostöö võimaldab juurdepääsu teadmistele, riskide jagamist ja kriitilist massi eeldavate projektide ettevõtmist. Millist rolli võib nõudlus mängida innovatsioonide esile kutsumisel?
pole eristatav); -südametegevus ja hingamine kiirenevad (“aktiivne uni”) -lihaskond üldiselt atooniline (vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed) -aju verevool 80% -äratuslävi sama, mis sügavas unes, kuid on tõenäoline ka spontaanne ärkamine. Une funktsioon: taastusfunktsioon. Uneta jäetud inimesed kaotavad erksuse, kurdavad halba enesetunnet, nende tuju langeb ning vaimne ja füüsiline suutlikkus väheneb. Nad avaldavad soovi võimalikult kiiresti voodisse pääseda ja kui pääsevad, siis uinuvad koheselt. 30. Millised on enamlevinud seletused unenägude nägemisele? Freudistlik lähenemine Õppimise hüpotees ?! unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid (- REM une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; - REM une ajal ja sügava une ajal suureneb ajus valgusüntees;
erinevustest. Varasemalt on kirjeldatud nn hommiku- ja õhtulapsi, kellest esimesed ärkavad vara, on puhanud ja erksad ning avatud uutele väljakutsetele, viimaseid kirjeldatakse hommikul kui loide ning neid iseloomustavad voodist tõusmise raskused, nende aktiivne päevaosa lükkub pealelõunasele ajale. On tehtud mitmeid uuringuid ja proovitud leida seoseid tundide aja ja laste aktiivsuse vahel. Käesolevalt on leitud, et kõige aktiivsem on õpilase suutlikkus teises tunnis, eriti kolmapäeviti ja teisipäeviti. 4.2 Mida arvavad vanemad nii varajasest ärkamisest? Vanemate vastused kalduvad olema kahes äärmuses, millest üks on “Jah, see on normaalne kellaaeg kooli minekuks”, teine on “ Ei, kool peab hakkama hiljem”. Siiski on välja toodud, et suurem osa vanematest arvavad, et kool algab liiga vara. Need vanemad arvestavad lapse kasvava organismiga, mis puhkab kella kaheksa ajal. Lisaks toovad nad välja, et kuna nende
kokku leppida töölepingus? 19.Katseaeg, eesmärgid, pikkus; 20. Tähtajaline tööleping (millal võib sõlmida, tähtaeg, millal muutub tähtajatuks); 21. Töö- ja puhkeaeg; Ületunnitöö, millal võib teha, piirnormid ja kompenseerimine; 22. Töötasu, lisatasud; 23. Puhkused; 24. Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada; 25. Materiaalne vastutus 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil;1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks;
elanike heaolu tõstmiseks VIII Loeng Võim ja legitiimsus. Riigi ja inimese suhted Võim Max Weberi järgi ® Võim tähendab igasugust võimalust sotsiaalse suhte raames teostada oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millele niisugune võimalus rajaneb ® Võim on võimalus peale suruda oma tahet teiste käitumisele ® Võim on tõenäosus, et käsku täidetakse Kaks keskset võimutüüpi n Mann jt: n Jõul põhinev võim suutlikkus kedagi sundida (nullsummamäng) n Infrastruktuuriline võim suutlikkus ühiskonda soovitud suunas liigutada (toimijate võimustamine, empowering), ka riigi ,,sügavus Riigi õigustatus modernsuses n Riigi õigustatus kui lõputu mõtteprobleem: n Usuline ja traditsiooniline alus nüüdseks õigustusena taandunud n Lepingukäsitlused: vs keegi pole sõlminud, ei saa taganeda
a. innovatiivsus b. ratsionaalsus c. demokraatlikkus d. riigi tugev roll 9. Milliseid mõjutamisvahendeid saab riik kasutada poliitika elluviimiseks? a. ettekirjutused (ning nende mittetäitmisega kaasnevad sanktsioonid) b. vägivallamonopol c. rahaline mõjutamine (nt toetuste kaudu) d. rahaline toetamine (nt aktsiiside kaudu) e. teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine 10. Milised on avaliku sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori ees? a. stabiilsus b. innovatiivsus c. jäikus d. suutlikkus tagada teenused ka vähemperspektiivikatele, mittelähtumine konkurentsi põhimõttest 11. Millised on kolmanda sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori ees? a. kõrgem jätkusuutlikkus b. vabatahtliku töö kui ressursi mobiliseerimisvõime c. suutlikkus tegeleda efektiivselt n-ö erijuhtumitega d. võimaldab kiireid muutusi 12. N-ö tasakaaluhierarhia valitsemisteaduses tähistab a. riigi ning kolmanda sektori võrdseid rolle teenuse pakkumisel b
erinevalt. Sotsiaalse süsteemi liikmete poolt innovatsiooni omaksvõtmise järgi jagatakse sinna kuuluvad isikud viide kategooriasse: innovaatorid (innovators), varajased omaksvõtjad (early adopters), varajane enamus (early majority), hiline enamus (late majority) ja mahajääjad (laggards) (Rogers, 1962). Rogersi järgi saab iga uuenduse omaksvõtjaid liigitada eelpool oleva jaotuse järgi vastavalt normaaljaotuskõverale. Iga sotsiaalse süsteemi liikme valmisolek ja suutlikkus innovatsiooni omaksvõtuks sõltub suurel määral tema teadlikkusest, huvidest hinnangust, kogemusest ja omaksvõtmises. Rogers on samuti välja pakkunud viieetapilise mudeli innovatsiooni levikuks : 1. Teadmised (knowledge) – innovatsiooni olemuse ja funktsiooni selgeksõppimine. 2. Veendumine (persuasion) – veendutakse innovatsiooni väärtuses 3. Otsustamine (decision) – innovatsioon võetakse omaks 4. Kasutuselevõtmine (implementation) – innovatsiooni kasutusele võtmine 5
1.2.2 Operantne tingimine Operantne tingimine on õppimine, kus käitumise esinemise tõenäosus suureneb, kui sellele järgneb tasu ja väheneb, kui järgneb karistus. Organism opereerib keskkonnaga, et saada soovitud tulemust. Operantne käitumine on tahtlik ja eesmärgile suunatud. (9) Operantse tingimise põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Selline vajadus lähtub alateadlikust soovist eelistada positiivset ja vältida negatiivset. Seda aga omakorda võimaldab suutlikkus õppida oma teevuse või käitumise tagajärgedest. Seda tingimise liiki uuris loomkatsetega Edward L. Thorndike (1874 1949). Ta pani näljase looma kasti, toidu väljaspoole kasti, selle lähedale. Kastis oli kang, millele vajutades ta pääses kastist välja. Esimesel korral läks ta kangile vastu kogemata, kuid järgmisel korral ta teadis juba, mida teha ja vajutas ise kangile. Seega ta oli õppinud kastist välja saama (ja seega ka toiduni jõudma). Enda käitumise õigsuses sai ta
- Seksuaalsuse moonutamine, lapsed saavad vale ettekujutuse seksist ja seksuaalsusest. - Vägivald: inimesed on muutunud umbusklikuks, ebausaldavaks ja ebaseltskondlikuks, agressiivseks; inimesed ei suudaenam hinnata erinevate sündmuste tõsidust, sest filmides on vägivald tavaline. - Empaatiavõime nõrgeneb, ei tunta enam kaasa teistele inimestele, sest kaob suutlikkus võtta tõsiselt sotsiaalseid probleeme - Informatsiooni üleküllus ja kaheldav kvaliteet, inimesed ei suuda selle kõigega midagi peale hakata ja inimestega manipuleeritakse, tõde väänatakse; Informatsioonilise mitmekülgsuse kadumine, kaob avalik arutelu, kaob info ja kultuuride mitmekesisus.
hõlmavate reformide kaudu. Üleminek algaks demokraatliku põhiseaduse kehtestamisega, järgneksid vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. Siirdeühiskonna probleemid: demokraatlik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas majandusreformid halvendavad rahva elujärge uue eliidi oskamatus vajadus vanad väärtused ümber hinnata jne. 3. Võim majanduses, riigis, inimsuhetes (lk.44-48) Max Weber võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: - ainelised - vaimsed
Algatavad dissidendid Algatab valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkod Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg, oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu- ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Võim Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutada. · Võim on DOMINEERIMINE · Võim on ühiskonnas EBAVÕRDSELT JAOTUNUD · Võimu ressursid on: Ainelised- omand, kapital Vaimsed- kogemused, teadmised Võimu tunnused ja teostamise meetodid: · Eristatakse kahte tüüpi meetodeid:
võrdset palka. Samaväärne kohtlemine põliselanike ja inimmgranttöölistega. - Tuleks arendada riiklikke tpetusprogramme äärealade arendamiseks - Vaesus heategevus, varjupaigad, toimetuleku toetus, supiköögid - Madal haridus kohtuslik põhiharidus, tasuta keskkool Võim ühiskonnas · Võimu olemus ja ressursid: - Võim inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust oma huvide elluviimiseks. - Võimuressursid: 1. Ainelised (omand maa, hooned; kapital raha) 2. Vaimsed (teadmised/kogemused; päritolu; sotsiaalne kapital tutvused) - Võimu teostamise meetodid: AUTORITEET SUND Traditsioonid; mõistuslik kaalutlus karisma - hirm
Võimukeskustel pigem sümboolne kui kohustav tähendus. Nt Wall Street. RIIGIVÕIM monopoolsete tunnuste poolest ülemuslik teiste suhtes: kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda, otsused on kohustusikud, õigus esindada riiki rv suhtlemises, korraldada igapäevaelu, hierarhiline jaotus. Komponendid: asutused ja institutsioonid (nende kaudu teostatakse), bürokraatia, kirjalikud õigusnormid (reguleerivad suhteid) VÕIM INIMSUHETES inimese või grupi suutlikkus mõjutada teisi ning ellu viia oma huve. Ebavõrdne jaotumine. Ressursid ainelised (omand ja kapital) või vaimsed ( teadmised ja kogemused) või sotsiaalsed (suhted, usaldus) VÕIMU TEOSTAMINE autoriteetne (veendumus, et võimu nõudmised on õigustatud), traditsioonid (dünastiad), karismaatiline liider (autoriteet tänu juhioskustele, Churchill, Gandhi, Lenin), mõistuslik kaalutlus, sund DEMOKRAATIA Põhinõuded: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Tunnused:
motivatsiooniteooriatest Maslow', Herzbergi ja McClellandi käsitluste põhjal. Töö teine osa keskendub personaliuuringutele ja nende seosele eelpool nimetatud teooriatega. 3 1. TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONITEOORIAD 1.1. Abraham Maslow' motivatsiooniteooria Abraham Maslow lõi motivatsiooniteooria, kus inimese vajadused on üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. Eneseteostus on inimese suutlikkus saavutada kõik see, milleks tal jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures saavutatust ka rõõmu tunda. Motivatsiooni kõrgema astmeni jõudmiseks peavad olema eelnevalt rahuldatud madalama astme vajadused. Ükski vajadus ei saa olla rahuldatud täiel määral. Maslow motivatsiooniteooria tuumaks on see, et inimesed peavad rahuldama kindlaid vajadusi enne, kui saavad järgmisele tasemele edasi liikuda. Inimesed peavad olema võimelised hingama enne turvalisusele mõtlemist
Ohutrendid: 1. Tehnoloogia-, majandus- ja finantssüsteemid muutuvad ja "võrgustuvad" (globaliseeruvad) väga kiiresti. 2. Regioonide majandusliku ja sotsiaalse arengu 3. ebaühtlus, kapitali kasvav kontsentratsioon 4. rahvusvahelisteks monopolideks ja tugevad sotsiaalse polariseerumise tendentsid. 5. Riigi vähene haldussuutlikkus. Vananenud teadmised, oskused ja arusaamad viivad sotsiaalse mahajäämuseni ja tõrjutuseni. Sotsiaalsed oskused, suutlikkus luua ja säilitada sotsiaalseid võrgustikke, suurendada indiviidide, gruppide sotsiaalset kaasatust. Vaesus: Vaesust sotsiaalse kaitse ja kaasatuse kontekstis ei tõlgendata üksnes rahaliste ressursside puudumisena, üha enam räägitakse materiaalsete ressursside puudumisest. Vaesus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset kaasatust. Näiteks, majanduslikult vaene inimene on sageli halvema tervisega, rahalises puuduses olevate perede lapsed jäävad sageli ilma
teispoolsusest, tähtedest, millelt nad Maale on tulnud. Mille järgi indigolapsi ära tunda? Neid iseloomustab: · Väga tugev ja järjepidev tahe, nad ei unusta oma soovi või küsimust. · Võrdsustunne täiskasvanutega. · Ülitundlikkus: nad usuvad ainult seda, mida ütleja ise usub ning mille järgi elab. Leides üles täiskasvanute nõrgad kohad, hakkavad nad nendega manipuleerima. · Tugev teadlikkus oma elu eesmärgist. Suutlikkus juba õige noores eas otsustada, mis on vajalik ning mis mitte. · Uus sotsiaalne käitumine, leppimatus etteantud reeglitega. Soov ise endale reeglid valida või kehtestada. · Nõrk analüüsivõime, kuid tugev süntees. Haarates hästi tervikut, ei tarvitse nad suuta eristada detaile. Indigolastele sobib kool, kus lähtutakse tervikust ning kogetakse otseselt õpitavat. Analüütiline kool neile ei sobi. Praegu olemasolevaist vastab nende vajadustele kõige
Ka kultuuritarbimine ühtlustus tänu heli- ja videotehnika kiirele arengule. Massimeedia kujunes postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Raadio- ja televisioonisaadetel oli üks auditoorium, kuhu kuulusid peaaegu kõik, lihttöölisest jõuka ärimeheni. teadmusühiskond - Postindustriaalne majandus arenes tänu uue tehnoloogia ulatuslikule kasutusele kiiresti, ettevõtted uuendasid pidevalt toodangut ja tegelesid innovatsiooniga. Senisest olulisemaks muutus suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni. Teave oli mõjukas mitte ainult majanduskonkurentsis, vaid ka argielus. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad ning teave muutus üha hõlpsamini kättesaadavaks. Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides, hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks. Teabe edastamise võimalused avardusid tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile
tööõnnetused, tööjõu voolavus, töövaidlused Ühiskonnaga seonduvad tulemused · Keskkonna saastamise vähendamine ja vältimine · Heategevuse, koolide jt abivajajate toetamine · Ühiskondlik aktiivsus · Korduvkasutus · Jäätmete vähendamine · Müra vähendamine ja vältimine Toimivuse võtmetulemused · Peamised majandustulemused: kasum ja kahjum, eelarve, kassavood, krediidireiting · Toimivuse võtmenäitajad: Protsessi suutlikkus, turuosa, tsükliajad, defektid Enesehindamise integreerimine Standardid · ISO 9000:2001 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Alused ja sõnavara. · ISO 9001:2001 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Nõuded. · ISO 9004:2001 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Suunised toimivuse parendamiseks. · ISO 14 001 Keskkonna juhtimissüsteemid. · Investors in People · OHSAS Töötervishoiu- ja ohutussüsteem ISO 9001 nõuded 1. Kvaliteedijuhtimisüsteem:
48. INDIVIDUAALNE MITMEKESISUS. Keeleoskusi on erisuguseid ning keeli võib osata eri viisil ja eesmärgil. Kuigi mitmekeelne kõneleja vajab vestluse ülesehitamiseks vähemalt 2 oskust: sõltuvalt partnerist nii üks- kui ka kakskeelsete vestlusnormide ning –strateegiate tundmist, mingil määral ka teise kontaktkeele tundmist –, ei eelda see ühegi keele perfektset valdamist. Olulisem kui perfektne keeleoskus on keele sotsiolingvistiline kasutusoskus: kõneleja valmisolek ning suutlikkus mitmekeelseks suhtluseks ja mitmekeelseks keeleliseks käitumiseks on situatsioonides ning keelekasutusväljadel. Kakskeelse kõneleja keelekasutus on individuaalne ega pruugi kattuda monolingvaalse keelekogukonna normidega. Sestap on ootuspärane, et kakskeelne kõneleja loob kummagi keele ressursside ning enda keelelise kogemuse ja keeletaju põhjal subjektiivsed keelekasutusnormid, mis aja jooksul hakkavad teineteist mõjutama ning
alluvus halb (domineeriv) initsiaatorlus hea tehniliselt osav hea tugev reaalainetes hea stressitaluvus kõrge meeskonnatöö võime hea Tegelikult kasulikud väljundid: juht süsteemianalüütik Test 2 Süsteemi soovitus nõrgale kasutajale Olukord: Kasutaja sisestab andmed selgelt võimetu inimese kohta mitte lahtise peaga, alluv, introvert. Testitav omadus: Programmi suutlikkus pea olematute võimetega inimese jaoks pakkuda välja sobiv töökoht testandmete korral siis andmesisestaja koht. Sisend: Õppetulemused kesised Loovus nõrk alluvus hea (alluv) initsiaatorlus madal tehniliselt osav pigem ei tugev reaalainetes pigem ei stressitaluvus madal meeskonnatöö võime madal Tegelikult kasulikud väljundid: andmesisestaja/testija
Juba esimesed stressiuuringud leidsid seose mõõduka pinge ja parema soorituse vahel. Paljud juhid on kirjeldanud, et kõige paremad mõtted ja lahendused on tulnud just pingelistes olukordades. Pinge kasvades kasvab ühtlasi ka organismi vastupanuvõime, millel on omakorda positiivne mõju inimese sooritatud töö tulemustele. Seega võib lühiajaline stress meile olla kasulik sest mõjub väljakutsena ja ergutab tegutsema ning edasi arenema. Ometi ei jää pidevalt kasvava stressi korral suutlikkus kasvama. Sellises olukorras organism väsib ja tulemuseks võib olla mitmete haiguste ägenemine. Stressi ürgne funktsionaalne ülesanne seisnes siiski lühiajaliste, kiiret reageeringut nõudvate stressoritega toimetulekul. Alateadlik võitle-või-põgene-reaktsioon on tõhus eelkõige piisavat füüsilist energiat nõudvate ülesannete täitmisel. ( http://www.elamuskoolitus.ee/index.php?alam=97&leht=ddb82143696f3076b48f ) 1.2. Stressorite loetelu
1)Eur integratsiooni idee algus, põhjendused integratsioonivajadusele. Idee algus: · 1923.a. Pani Euroopa liikumise Austria esindaja Coudenhove-Kalergi üleskutse Euroopa Ühendriikide moodustamiseks · 1929.a. Prantsuse välisminister Saksa kolleegi toetusel tegi Rahvaste Liidu konverentsil ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvaste Liidu raames. · 1946.a. W. Churchill Euroopa vajab mingit liiki Euroopa Ühendriike · 1948.a. moodustati Beneluxi Tolliliit põhjendus: · Euroopa arusaam oma nõrgast positsioonist Teise maailmasõja järgses maailmas · Kindel soov edaspidi ära hoida uue sõja tekkimise võimalus Euroopas · Missioon luua parem, vabam ja õiglasem maailm, kus rahvusvaheline suhtlemine on paremini korrastatud 2)esimesed riikideülesed organisatsioonid Eur-s, nende loomise eesmärk. · Marshalli plaan, Euroopa Taastamise Programm, 1948.a. · Põhja-Atlandi Pakt (NATO), 1949.a. · Marshalli plaanist kasvas välja Euroopa Majand...
halveneva turutingimuse korral, ei ole võimalik suurt osa oma esialgsetest investeerimiskuludest tagasi saada. (Investopedia, LLC kuupäev puudub) Inflatsiooni korral kalduvad nii majapidamised kui ka ettevõtted kulutama rohkem aega ja ressursse, proovides kaitsta oma vara inflatsiooni eest, selle asemel, et tegeleda tootlikuma tegevusega. Majapidamiste ja ettevõtete aja- ja ressursside optimaalse paigutamise moonutuse tulemusena halveneb paratamatult makromajanduslik suutlikkus tervikuna. (Gerdesmeier 2011, :28) Inflatsioon kui „maks“ indiviididele. Inflatsiooni maks on termin, mis viitab raha väärtuse alanemisel tulenev kahju raha omanikele. Kõrgemad hinnad suurendavad indiviididel maks. Nominaalne sissetulek tõuseb koos inflatsiooniga, mille tõttu isiku maksumäär tõuseb. Kuigi inimese ostujõud ei suurene, maksab isik suurema osa oma sisetulekust riigile. Samuti tõusevad ka kinnisvara maksud nagu maa ja maja pealt.
sõnumite haldus ja sõnumipõhine integratsioon teiste infosüsteemi moodulitega logimine (pidev kesksüsteemis toimuv andmekasutuse jälgimine) Digiloo sõnumivahetuse standardid kehtestatakse riiklikult, lähtudes rahvusvahelisest XMLpõhisest standardist HL7 v3. Digitaalse terviselooga liidestuvatel infosüsteemidel peab olema digiloo standarditele vastav sõnumite edastamise/vastuvõtmise suutlikkus. Meditsiiniliste sõnumite sisu kodeeritakse, kasutades rahvusvahelisi standardeid (SNOMED, LOINC jne). Digilooga liidestatud infosüsteemid edastavad sõnumeid tervisesündmuse toimumise momendil. Sõnumivahetuse kanaliks on riiklik turvaline andmevahetuskiht X-tee. Läbi X-tee autoriseeritakse liidestunud infosüsteeme. Lõppkasutajate autoriseerimine toimub riiklike
) Suured tehingukulud, kui kasutusel oleks mitu tarnijat Alternatiivne hankeallikas on ebamõistlikult kaugel Hankija ja/või tarnija on huvitatud partnerlusest ning mõnes osas ka integreeritusest. 2. Jaotatud hanked - Mitmeallika põhimõte ehk jaotatud hange (Multiple Sourcing). Kliendi teenindamine või hankevajaduse rahuldamine kahest või rohkemast hankeallikast. Põhjuseks on tavaliselt ühe hankeallika piiratud suutlikkus. Võidakse kasutada ka tarnekindluse kaalutlustel, juhul kui üks hankeallikas ei suuda soovitud tarnekindlust tagada. Jaotatud hankimise halduskulud on üldjuhul üksikhankest suuremad: kui üksikhanke puhul kontakteerub klient tellimuste esitamiseks otse tarnijaga, siis jaotatud hankimise puhul vajatakse kõrgematasemelist hangete koordineerimist, et otsustada hankeallikate valiku üle. Teisi põhjusi Võimaldab
Vaadata üle avalik ja erasektor, lk 34-37 lug küs lk 37 1. Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL), Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ), Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL), 2. Civicus püüab tugevndada kodaniku tegevust ja kodanikuühiskonda üle terve maailma. Selle pärast et olles seal tagab ta ka oma heaolu. Tehas poodostja pood viib raha panka, pank annab tehasele laenu, tehas maksab laenu tagasi, VÕIM ÜHISKONNAS 1) Mis on võim? Isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine 2) Millele võim toetub? Vaimsetele kui ka ainelistele ressursidele Kapitalismieelsetel aegadel maavaldustele ja päritolule Nüüdisajal lisaks päritolule ainelisele kapitalile((maa, raha), inimkapitalile(teadmised oskused) ja sotsiaalsele kapitalile(suhted, usaldus) 3) Kirjelda võimu teostamise meetodeid? Autoriteet ja sund
Kuidas siis tervist mõõta ja mida mõista selle all? ÜHISKOND: Tervis peaks looma hea elukvaliteedi, ta määrab elukvaliteedi. Kui elukvaliteet on hea, siis saab areneda isiksus. Jätkusuutlikkus, et inimkond püsiks = töö- ja maksuvõimelisus. Ühiskonnale on tervis väga oluline ja tähtis!! Rahvatervise strateegias on kaks suunda: tervisearenduse suund ja haiguste ennetamise suund. Oleneb riigist ja majandusest. Tervise erinevad kontseptsioonid: Funktsionaalne: organismi suutlikkus täita ühiskonnas oma rolli. Põhinetakse ühiskonnas kehtivatele väärtushinnangutele. Majanduspoliitiline: Sellisel puhul rõhutatakse indiviidi vastutust tervise eest. Ning alahinnatakse tervise sotsiaalseid, keskkondlikke ja teisi aluseid. Sotsiaalpoliitiline: Peetakse tervist kujundavaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundab omakorda poliitiline kontekst. Meditsiiniline: On defineeritud negatiivse kaudu e tervist mõistetakse kui haiguse puudumist. Siin
tänapäeval oleme valmis õigustatud poliitilise ekspertnõustamisena tunnustama. (Loomulikult on eesmärgiseadmise ja vahenditemääratlemise vahekord reaalses poliitikas märksa komplitseeritum kui antud skeemist välja paistab). Laeva võrdpilt modelleerib ühiskonda vastandlikult sellele ühiskonnamudelile, mille Platon esitas müüdi kujul dialoogis “Protagoras” ning mis oli kõne all sofistide teemas (4. loeng). Protagoras põhjendas viimases seda, et suutlikkus poliitikas osaleda kujutab endast üldist kompetentsi, eeldused milleks on kõigil inimestel sünnipäraselt olemas ning mis omandatakse koos sotsialiseerumise käigus kujuneva kogemusega, vajamata selleks spetsiifilist ettevalmistust. Platon seevastu, võrreldes riigijuhtimist tüürimehe spetsiifilise kompetentsiga, tõlgendab ka poliitilist kompetentsi spetsiifilise kompetentsina, mis nõuab spetsiifilisi eeldusi ja ettevalmistust, mis ühiskonna liikmete enamusel üldse puuduvad
vähemaks jäänud. Esmakordselt on EL lepingus kirjas ka kord, kuidas liikmesriik soovi korral liidust välja saab astuda. 8 Tänapäeva maailm Kokkuvõttes võib öelda, et rahvusriikide olemasolu de iure pole täna ohus ei Euroopas ega maailmas. (Sõjaline okupatsioon on äärmuslik tee, mida ei saa seostada globaalsete arengutrendidega). Peamiseks mureks on aga riikide reaalne suutlikkus otsustada oma majanduse või sotsiaalarengu üle. 2.2 Kultuurilised identiteedid Ühiskonna püsimisel ja arenemisel on kultuur tähtis. Kui rahvas ei toeta demokraatlikke väärtusi ja tavasid, siis ei saa demokraatiat ka ülevalt poolt käsu korras kehtestada. Kultuur vormib paljuski ühiskonna näo, sest ühiste väärtuste, tavade ja käitumisnormide põhjal kujuneb inimestevaheline ühtsustunne ehk identiteet. Samastumine ehk identifitseerumine võib toimuda erinevatel alustel
Tänapäeva demokraatias osaleb seadusloomes lisaks parlamendile aktiivselt ka valitsus. Just valitsuse algatatud on enamik seaduseelnõusid, mida parlament arutab ja hääletab. Arutelu kulg sõltub suurel määral koalitsiooni ja opositsiooni vahekorrast. Kui valitsuskoalitsioon kontrollib enamikku parlamendikohtadest, siis on koalitsioonil kergem oma ettepanekuid ellu viia. Lisaks häälte arvule on oluline ka valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni sisemine ühtsus, st suutlikkus töötada hääletamiseks välja ühtne positsioon. Ka riigipeal on seadusloomes kindel roll: tema peab parlamendis vastuvõetud seaduse välja kuulutama. Parlamendi üks oluline, seadusloomega tihedalt seotud funktsioon on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Nende esmane kohustus on edastada oma valijate huve, mitte rahuldada isiklikke ambitsioone. Mis on lobism? Mõisted lobby, lobism ja lobigrupid pärinevad Inglise parlamendipraktikast. Lobbyks
kõhulahtisuse või kõrge palaviku tagajärjel. Esimesed ilmingud keha veepuudusest avalduvad siis, kui organism on vee arvelt kaotanud 2...3% kaalust. Kui veedefitsiit organismis moodustab juba 6...8% kehakaalust, siis avalduvad järgmised muutused. Ringleva vere hulk kahaneb, südame löögisagedus ja hingamine sagenevad, seedenõrede hulk väheneb, limaskestad hakkavad kuivama, nahk muutub kortsuliseks, ilmneb lihaste nõrkus ja organismi kehaline suutlikkus langeb märgatavalt. Kõik need muutused on veel pöörduvad. Olukorras, kus veedefitsiit moodustab aga üle 10% kehamassist, muutuvad haiguslikud nähtused osaliselt pöördumatuteks. Raskeneb neelamine, urineerimine on valulik ja lõpuks uriini eritumine lakkab, nõrgeneb meeleorganite talitlus, eeskätt nägemine ja kuulmine, kujunevad psüühikahäired. Veekadu 20...22% organismi kehakaalust põhjustab surma. Positiivse veebilansi põhjus on tavaliselt vedeliku rohke joomine
Nt. traktorite ja kombainide puhul on olulised tegurid: - hind, teeninduspunkti kaugus, masinate töökindluse naitajad 3. Masinate efektiivne kasutamine Tehnika valikut ja soetamist mõjutavad tegurid: 1. Ettevõtte tootmissuund ja suurus 2. Tootmistingimused (looduslik-klimaatilised, mullastik, põldude seisund, suurus, paiknevus) 3. Tootmisressursid (tööjõu ja kapitaliressurssidega varustatus ja kvaliteet) 4. Ettevõtte majanduslik suutlikkus ja laenude ning toetuste kattesaadavus 5. Masinaehitusfirmade ja maaletoojate poolt pakutav masinate valik ja tehnilise hoolduse võimalused ning koolitus 6. Keskonnakaitselised jm. nõuded 18.Tehnilist progressi iseloomustavad joonised (neutraalne , suuremat ja väiksemat väljundit andev) 19Tööefektiivsuste näitajad; tööjõudlus ja tööviljakus Tööefektiivsuse näitajateks on tööjõudlus ja tööviljakus.
KORDAMISKÜSIMUSI 2012 sügissemester 1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja ...
kriteeriumidest: • teenindusprotsessi tehniline teostus • keskkond – kord ja puhtus kontori-, tootmis- ja laoruumides, töötajate riietus, tehnika puhtus ja korrasolek jms • teenindava personali professionaalsete oskuste, teadmiste ja kogemuste tase • teenindava personali suhtumine kliendi esindajasse ja teenindusprotsessi • teenuste osutamise järjepidevus ja usaldusväärsus • kontakteerumise ja info vahetamise lihtsus ja mugavus • keeleoskus – teenindava personali suutlikkus kõnelda keeles, mida eelistab klient • kliendi vajaduste ja soovide mõistmine ning tajumine – teenindava personali võime asetada end kliendi rolli, tunda kliendi vajadusi ning mõista tema käitumist • teenindaja võime arvestada klienti esindava isiku isikuomaduste, ühiskondlike, poliitiliste, rahvuslike ja religioossete vaadetega • arvestamine konkreetse kliendi teenindamise traditsioonide ja eripäraga teenindaja jaoks on teenindustaseme näitajad mõõdetavad:
baasil kujunevad staatuskihid eliit ja mass. Sotsiaalne mobiilsus - võimalus ühest ühiskonnakihist teise minna. Põlvkondade vaheline mobiilsus - lapsed ei pea valima vanemate elukutset. Sotsiaalne staatus - inimese staatus(seisukoht) ühiskonnas. Omistatud staatus - sugu, rass, päritolu. Omantatud staatus - saavutatud, inimese enda valikute tulemus(amet, haridustase, perekonnaseis) Oodatakse teatud käitumismudelit. Sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. 2) Maksu- ja rahapoliitika kui majanduse reguleerimise vahendid Majanduspoliitika riigi sekkumine majandusse. Üks võimalus riigil majandusse sekkumiseks on maksude kehtestamine ja nende kogumine. Makse maksavad nii eraisikud kui ka ettevõtted, sissetulekute ja ka tarbimise pealt. Maksude tõstmise-langetamise kaudu on võimalik mõjutada tarbimist ja tootmist.
kaugus, masina töökindluse näitajad) 3. masinate efektiivne kasutamine · · · Sobivate masinate ja tehnoloogiate valikul ja soetamisel tuleb põllumajandustootjal arvestada erinevate mõjuteguritega: 1. tootmisüksuse suurus ja tootmissuund 2. tootmistingimused (looduslik-klimaatilised, mullastik, põldude seisund, suurus ja paiknevus) 3. tootmisressurssid (tööjõu kui kapitaliressurssidega, sh põllumajandustehnikaga varustatus ja kvaliteet) 4. ettevõtte majanduslik suutlikkus ja laenude ning toetuste kättesaadavus 5. masinaehitusfirmade ja maaletootjate poolt pakutav masinate valik ja nende tehnilise hoolduse võimalused ning koolitus 6. masintehnoloogiate ja masinatealane nõuandetegevuse, täiendkoolituse võimalused, rakendusuuringute tulemuste tutvustus 7. keskkonnakaitselised jm nõuded · Tehnika efektiivne kasutamine · Masinakasutuse efektiivsus sõltub kasutatavatest masinatest ja nende kasutuskestusest ning masinatöökuludest.
motivatsioonimehhanisme o Teenusepakkuja on suuteline. 13 o Kui teenusepakkuja väljavahetamine ei too kaasa suuri kulusid o Erasektoril: konkurents ja efektiivsus o Kolmandal sektoril: alt-üles suutlikkus-piisav struktuur kujunenud, kellel on kogemusi ja võimekus, motivatsioon. KOVil puudub suutlikkus , kuid teenus vajalik 5.Milliseid teenuseid peaks üle andma kolmandale sektorile ja mis probleemid sellega võivad kaasneda? Tooge näiteid. Kolmanda sektori eelised o Tegeleb erijuhtudega, sihtgruppidega o Võime keskenduda spetsiifilistele vajadustele o Paindlik o Emotsionaalne seotus o Huvitatuv teenuse sisulisest arendamisest,mitte kasumi maksimeerimisest o Efektiivsuse ja kvaliteedi tõus, innovaatilisus
Transport mõjutab väga tugevasti firma klienditeeninduse taset. Tähtsamad transpordi klienditeeninduse näitajad on: · Usaldusväärsus · Veoaeg · Turu ulatus ( market coverage ) võime osutada uksest ukseni teenuseid. · Paindlikkus kaupade valik, mille transporti on vedaja võimeline teostama ja tema võime rahuldada kaubasaatja erinõudmisi. Kaupade kahjustamise ja kaotsimineku tase veoprotsessi käigus. · Vedaja suutlikkus osutada teisi teenuseid peale põhitransporditeenuse nt. Kauba peale- ja mahalaadimine, tollimine, ladustamine jne. Eri transpordiliikide klienditeeninduse näitajad on erinevad, varieerude transpordiliikide kaupa. Klienditeeninduse tase ja kvaliteet määratakse järgmiste kriteeriumitega : · Sagedus, minimaalne saadetiste suurus, uksest-ukseni kokkuveo- ja kohaletoimetamise ajad, turvalisus ja usaldusväärsus.
" Lisainformatsiooni ja materjali leiad kodulehelt: www.cultureforbusiness.com 7. Inimese individuaalsus Iga inimese ainulaadsuse mõistmiseks kasutatakse termineid "indiviid", "individuaalsus" ja "isiksus". Indiviid kujutab endast üksikisikut, üht inimest. Individuaalsus on inimese omapära, temale omased iseärasused: huvid, võimed ja iseloomuomadused. Isiksus on teatud arenguastmel olev inimene, keda iseloomustab mina-teadvus, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus toime tulla iseenda ja teistega. Isiksus on terviklik süsteem, mis koosneb paljudest omadustest. Isiksuse omadused on temperament, iseloom, erivõimed, intelligentsus, füsioloogiline talitlus, psüühilised protsessid, vajadused, kogemused, harrastused jm. Temperament on inimese psüühika dünaamika, mis avaldub psüühiliste protsesside tugevuses, toimumise kiiruses ja tasakaalustatuses. Temperamendi põhiomadused on:
Tuumkompetents on oskuste, tehnoloogiate, teadmiste ja ressursside integreeritud kominatsioon, mis läbi organisatsioonilise õppimise on arendatud täiuslikkuseni. Sisemine oskuste, tehnoloogiate, teadmiste ja ressursside kooslus baseerub harva üksikisikutel või väiksematel ettevõttesisestel gruppidel, samuti ei ole tuumkompetents mingit tüüpi kaubamärgiga seotud vara ega tootmisprotsess. Pigem on tuumkompetentsiks suutlikkus kaubamärki ja tootmisprotsessi juhtida, organiseerida ja hallata. Selleks, et tuumkompetents viiks välja konkurentsieelise kujunemiseni, peaks ta peale integreeritud terviku moodustamise olema väärtuslik kliendi jaoks, haruldane, jäljendamiseks kulukas ja efektiivselt organiseeritud. · Kliendi väärtusele orienteeritud strateegiad on arenenud loomaks rahulolevaid, loodetavasti isegi erakordselt rahulolevaid kliente
Õppekavasse kuuluv aine kehaline kasvatus aitab õpilastel kujundada tervist väärtustavat eluviisi, et noored kujuneksid hea tervise ja töövõimega isiksusteks. “Kehaline kasvatus on õppeaine, mis toetub tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, oskuste ja harjumuste omandamist. Kehalise kasvatuse tundides on võimalik toetada õpilaste tunnetuslikku, esteetilist, eetilist ja sotsiaalset arengut” (Piisang, Laanes 2003: 4). Tunnis kujunenud oskus hinnata, arendada ja suutlikkus kontrollida oma kehalisi võimeid ning käitumist aitab vältida ohtlikke olukordi. Füüsiliselt aktiivsel õpilasel paraneb ka oskus näha probleeme ja leida neile mõistlikke lahendusi, seada endale eesmärke ja leida sobivaid viise nende teostamiseks. Abivalmis ja sõbralik suhtumine oma klassikaaslastesse tunni ajal 9 toetab õpilase isiksuse kujunemist. Kollektiivis spordiga tegelemine ja koostöö
piisavalt teadmisi ning oskusi, et lapse heaolu tagamisega toime tulla; positiivne vanemlus on vanemluse positiivne aspekt (käitumine), mis vanemluses peegeldub. Uurimus: enamik eesti elanikkonnast (lapsevanemad) arvab, et iga vanem peaks ise teadma, kuidas lapsi kasvatada ja peaks probleemidega ise toime tulema; 1/3 vastanutest oli aasta jooksul tundnud, et lapsevanema roll käib neil üle jõu. Vanemlik kompetentsus (parenting competency)- teadmised, oskused võimed, suutlikkus ja harjumused, mis võimaldavad lapsevanemal edukalt täita oma vanemlikke kohustusi ja ennetada ning toime tulla kriisiolukordadega viisil, mis toetab lapse arengut. Vanemlikud oskused(üks vanemliku kompetentsuse komponent)- lapsevanema oskus tagada lapse põhivajadused, turvalisus, emotsionaalne lähedus lapse ja vanema vahel, lapse stimuleerimine, lapse suunamine ja piiride seadmine ning stabiilsus; need sisaldavad endas ka võimet empaatiliselt ja
koostöö tugevdamist. Liikmestaatusest tulenevalt suurendab Eesti oma osalust rahvusvaheliste kriiside reguleerimisel ja reformikogemuse jagamisel. Eesti integratsioon üleatlandilisse julgeolekustruktuuri ei ole lõppenud, vaid jätkub mahuka tööna võetud kohustuste täitmises ja tegutsemises ühiste eesmärkide nimel organisatsiooni tõsiseltvõetava ja võrdväärse liikmena. Eesti sõjaline valmisolek ja suutlikkus endale võetud kohustusi täita on erakordselt suure tähtsusega. Kohustused osalemaks Alliansi kollektiivses kaitses seavad sõjalisele riigikaitsesüsteemile varasemast erinevaid nõudeid sõjaliste võimete väljaarendamisel. Selle eelduseks on sõjaliste kaitsekulutuste viimine 2% tasemele SKP-st, selle suuna on Eesti võtnud kohustuseks NATO ees. 27. märtsil 2004. a. kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt "Kaitsejõudude struktuur ja
valitsusel oli selleks privatiseerimine). Eesti probleemiks on paljude prioriteetide olemasolu palju reforme. Samas ühe takerdumine pidurdab teisi. 3) Kolmas aspekt: reformide seadusandlikkuse tagamine Valitsus esitab Parlamendile seaduste paketi, mis aitab parandada seadusandlikkuse tagamist. Ühes sellises paketis võib olla kuni 40-50 seadust. 4) Neljas aspekt: valitsusaparaadi suutlikkus läbi viia reforme Valitsus koosneb ministritest, kes mooduatavad valitsuse. VALITSUSE TÜÜBID 1) Kabineti valitsus otsustamine ja vastutus kollegiaalne. Valitsuse moodustab enamuspartei, kõik peavad toetama sama otsust. Otsused valmistab ette konkreetne minister oma "aparaadiga" (ministeeriumiga), kuid see võetakse vastu ühiselt. See muudab otsused rohkem poliitiliseks ja annab neile suurema kaalu. Nt. Suurbritannia, kus hääletamine on rangelt salajane.
· Kommunikant- mõlemas rollis ehk nii info andja kui saaja. Märk- tähenduslikku sisu omav: 1) sõnaline väljendusvahend 2) mittesõnaline vahend 3) kindla tähendusega toiming 4) materiaalne ese 5) aeg, koht Suhtlemine on märgiline käitumine ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav tegevus. Teadus, mis uurib märgilist käitumist , on semiootika. Suhtlemisoskuse üks näitajaid on semantiline kompetentsus- ühelt poolt suutlikkus tõlkida oma sõnum adressaadile arusaadavasse keelde, teiselt poolt oskus dekodeerida teate märgiline struktuur, tabada märkide tähendus. Semiootikas eristatakse kolme erinevat tähendusliiki: 1) objekti omadustele osutav tähendus 2) hinnanguline tähendus 3) ettekirjutav tähendus Tähenduse mõistmist mõjutab kultuur, keel, sotsiaalne kuuluvus, isiksuslikud omadused, teksti avatus/suletus. Samuti mõjutab kontekst- semantiline keskkond. Konteksti tegurid:
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundm...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
