31 kui sprindis - 100 meetrit 11,1. Hetkel on spordielu Esnas peaaegu välja surnud ning aastaid ei ole toimunud ka mingit kergejõustikualast tegevust. JÄNEDA Jänedal läks kergejõustikuharrastus hoogu pärast seda, kui 1918. aastal Tallinnas asutatud Põhja-Eesti Põllutöökeskkool toodi üle Jänedale. Huvilised treenisid ja võistlesid peamiselt mitmel pool pargis. Kergejõustik pole siiski olnud Jäneda rahva meelisharrastus - populaarsemateks aladeks jäid eelkõige suusatamine ja ujumine, aga ka mitmed muud spordialad. Jäneda parimad saavutused kergejõustiku-vallas piirduvad vabariigi tehnikumide spartakiaadide tasemega. Hans Lööperi tulekuga Jäneda kehalise kasvatuse õpetajaks sai küll valmis 400-meetrise ringrajaga staadion, kuid maakonna kergejõustiku arengu seisukohast polnud sellest mingisugust abi, sest puudusid nii tasemel hüppepaigad kui korralik jooksurada. Just seetõttu pole seal saanud korraldada ka suuremaid võistlusi;
87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 5. 88. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele.
ergonoomiline mugavus. Suuremad ekspordiartiklid on lamamistoolid, diivanid, koosolekuruumide istmelahendused ja tervishoiusektori mööbel. Üleriideid tootvad Norra rõivatöösturid on ühendanud oma toodetes soojuse, mugavuse ja moodsa disaini. Tulemuseks on lai valik populaarseid villaseid sviitreid, kampsuneid, jakke, mütse, salle ja käpikuid. Vabaõhutegevused matkamine, küttimine, kalastamine ja suusatamine on norralaste elustiili lahutamatu osa. Selleks otstarbeks toodetakse suusavarustust, kelke, kalapüügivahendeid, matkasaapaid, sooja aluspesu, magamiskotte, telke, seljakotte ja veekindlaid rõivaid. 26 4.9. TEENUSED Norra eksportis 2005. aastal teenuseid umbes 193 miljardi Norra krooni (ehk umbes 24 miljardi euro) eest, millest umbes poole (42%) andis laevatööstus. Kokku moodustasid
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse õppetool Janely Tilk PUHKEMAJA Äriplaan Juhendaja: A. Nohrin Pärnu 2013 Puhkemaja SISUKORD Puhkemaja 1.1. Äriidee kirjeldus Eesti inimene on õppinud puhkama ja lõõgastuma ka kodumaal. Puhkust ja aja maha võtmist vajame vahel kõik. Looduskaunis kohas, Pärnu külje all, asub Laine Kinnisvarabüroo OÜ kuuluv maja. Plaanis on rentida maja aastaringseks kasutamiseks, mis tooks ka rendile andjale kasu. Olemasolevates ruumides on võimalik majutada 24 inimest, lisaks toitlustada ja luua head võimalused lõõgastumiseks ja puhkuse nautimiseks. Maja esimesel korrusel asuvad WC/dussiruum, esik, garaaz ning abiruum. Olemas on köögiplokk koos elektripliidi, küpsetusahju, mikrolaineahju, veekeetja ning külmkapiga....
Võimlemine 9 Vibulaskmine 1 Ujumine 9 Uisutamine 1 Tantsimine 39 Taipoks 15 Zumba 3 Suusatamine 1 Sulgpall 4 Street-workout 1 Shaping 2 Rattasõit 8 Ratsutamine 7 Spordiala Pilates 1 Male 1 Lumelauasõit 1 Lauatennis 3 Laskmine 1
toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. 87. Analüüsi etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 88. Toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele.
toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. 87. Analüüsi etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 88. Toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele.
Vastupidavust isel aeg, mille vältel suudetakse säilitada töö efektiivsust vajalikul tasemel. Lähtudes sellest on kõige elementaarsemaks vastupidavuse testiks kindlategevuse sooritamine suutlikkuseni. Nt. jooks etteantud kiirusega, kükkimine etteantud rütmis jne. Nende testide suutlikuse piiriks pole mitte võimetus üldse harjutust jätkata, vaid võimetus jätkata harjutust etteantud tempos ja rütmis. Kui arvestada keha edasiviimise vorme (jooks, kõnd, ujumine, sõudmine, suusatamine jne) siis tuleb eristada vähemalt 3 vastupidavuse liiki: 1) sprindivastupidavus võime säilitada max. liikumiskiirust, 2) kiiruslik vastupidavus submax kiirusega sooritatud harjutused, 3) üldine vastupidavus tuleb esile pikkadel distantsidel. Sõltuvalt spordialast on vaja veel jõuvastupidavust, hüppevõime vastupidavust, tehnika vastupidavust. Kõik komponendid kokku annavad igal alal erialase vastupidavuse, mida saab testida erialaste harjutustega. 15
profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel. Maailmas enim harrastavate spordialade seas on kergejõustik, jalgpall, korvpall, poks, võrkpall ja ujumine. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk- ja korvpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused. Ajalugu Spordi algeid võib leida muistest igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus see kuulus kasvatusse. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole o...
Pikaajaline mälu. Pikaajalises mälus hoitakse infot (teadmisi, väärtusi, hoiakuid, oskusi jms) pikka aega, selle maht on väga suur. Mälu areneb selle baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Suures osas on mälu tähenduse konserveerimine, struktureerimine ja ümberstruktureerimine. Protseduurilises mälus säilitatakse infot sellest, kuidas midagi teha (nt jalgrattaga sõitmine, suusatamine, lugemine, kirjutamine, joonistamine). Mida rohkem inimene teab, seda lihtsam on tal uusi asju juurde õppida. Mida rohkem on seoseid, seda lihtsam on informatsiooni hiljem kätte saada. Kui meenub üks teadmise osa, aktiviseerib see temaga seoses olevad teadmised. Meeldejätmiseks (kodeerimiseks, omandamiseks) nimetatakse protsessi, mille käigus uus materjal salvestatakse pikaajalisse mällu. Meeldejätmisel luuakse seoseid uue, õpitava ja olemasolevate pikaajalises mälus paiknevate
o Jalutamine o Ujumine o Jooga Ohtlikud spordialad raseda naise jaoks: o Tervisejooks põrutab selgroogu, vaagnat ja põlvi ning lisab ränga koormuse rindadele o Matkamine raskuste kandmine panevad selja sidemed liiga suure pinge alla o Kõhulihaste harjutused kõhulihased venivad kõhu kasvades niigi ning nende veel enam venitamine võib viia selleni, et pärast rasedust on raske kõhulihaste toonust taastada 17 o Suusatamine ja ratsutamine kõhu raskuse tõttu nihkub tasakaalukese paigast ning kukkumise tõenäosus on suurem. [5] 4.4 Tööl käimine Tööl käimine tuleb raseduse ajal naisele psühholoogiliselt kasuks ning aitab tõdeda, et rasedus ei ole haigus, vaid organismi loomulik seisund. Rasedus on aeg, mil naine on organismis toimuvate muutuste tõttu segaduses ja seetõttu on oluline töökoht säilitada, et oleks olemas miski, mis on tuttav ja stabiilne.
Vanemate inimeste toitumise eripära: *kaloraaz väiksem, kuna põhiAV tase on madal; *vajalik mitmekülgne söök; *väiksem rasvade sisaldus, tuleks vähendada küllastatud rasvhapete ja kolesterooli sisaldust; *rohkelt SV-id; *küllaldaselt täisväärtusliku valku, *vajalik jälgida vitam ja minainete sisaldust; *kasulik kooritud piim ja vitam D lisatarbim. 25. Toit ja toitumine vastupidavusalade treeningu strateegias ja taktikas. Vastupidavusalad pikamaajooks, jalgrattasport, suusatamine, käimine, uisutamine, tants, aeroobika, ujumine, golf, tervissport. SV 55-65 % ehk 500g, valgud 10-15 % ehk 100g ja rasvad 25-30% ehk 100g. Vastupidala sportlastel on oluline glükogeenidepoode täitumus ning energia kasutamse efektiisus. Põhivastupidavuse arendamisel kasut energiaks rasva ja säilitatakse SV-te varud. Tähtis SV-te suur osakaal. Rohke vee tarbimine, mis ennetab väsimust ja taastab vee tasakaalu. Mineraalide, vitamiinide ja mikroelement tarbimine, kuna nende eritumine
Viis inimest kahekümne ühest tegeleb regulaarselt spordiga, viis inimest ei tegele üldse spordiga ning üksteist inimest püüavad olla füüsiliselt aktiivsed, kuid nad ei tegele spordiga regulaarselt. Kõige rohkem tegelevad vastanud siiski kõndimise, jalgratta sõidu, jooksmise, ujumise ja võimlemisega, kuid esindatud olid ka sellised alad nagu tantsimine, uisutamine, rulluisutamine, pilates, võrkpall, jalgpall ja suusatamine. Üks inimene eelistas aga spordi tegemisele koeraga jalutamist. Keskmine veresuhkru tase on üheksal inimesel püsinud 6-7 mmol/l juures, viiel inimesel on see olnud 7-8 mmol/l. Kahel vastanul oli kolme kuu keskmine veresuhkur ka 5-6 mmol/l ning kahel vastanul üle 10 mmol/l. Ühel inimesel oli keskmine 8-9 mmol/l ning ühel ka 9-10 mmol/l. Kahekümne ühe vastaja seas oli ka üks inimenem kes ei teadnud oma veresuhkru keskmist väärtust.
gluteus medius ja minimus ning m.tensor fasciae latae. Tehispuusaliigesega patsiendi meelespea Schneider, G.; Haviko, T. Väldi libisemist ja kukkumist. Karke kasutada kahe kuu jooksul pärast operatsiooni (8-12 näd), jalale võib toetuda osalise koormusega. Väldi hüppeid, kõrgele ronimist. Kui sulle määratakse elektriravi, ära unusta ütlemast, et sul on protees. Väldi äkilisi liigutusi. Väldi suurte raskuste tõstmist. Soovitav kõndimine, ujumine, jalgrattasõit, rahulik suusatamine, rahulik tantsimine. Voodist tõusmine terve jala poolt. Kui puusa tekib valu, turse, kuumatunne, tõuseb kõrge palavik või kestab väike palavik võta ühendust arstiga. Istumine tavalise kõrgusega toolil lubatud 3 nädala pärast (puusaliigese painutus mitte üle 90º). Istumine pehmes tugitoolis on lubatud 8 nädala pärast (puusaliigese painutus üle 90º). Tualettpoti istmel on soovitav kasutada kõrgendust 8 nädala jooksul pärast operatsiooni.
energiline kõndimine värskes õhus. Loobuda tuleb hapnikupuudust (allveeujumine), kukkumisi (ratsutamine), põrutusi (hüpped), järske lööke (pallimängud) ja teisi traumasid võimaldavatest aladest. Ülekuumenemise ohu tõttu peaksid rasedad vältima pikaajalisi treeninguid liiga kõrge temperatuuri juures. Kõndimine värskes õhus (ka kepikõnd), ujumine, kohandatud võimlemine ja vesivõimlemine ning tantsimine on väga sobivad liikumisviisid nii raseduse kui ka imetamise ajal. Suusatamine ja jalgrattasõit mõõdukas tempos, tasasel maastikul on raseduse ajal vaagnapiirkonnale väga kasulikud, aga sobivad ainult siis, kui rase tunneb ennast sellel alal kindlalt ja ei kuku. Sünnitusjärgses perioodis vajab organism taastumiseks umbes 6-8 nädalat, mil suurem kehaline aktiivsus ei ole näidustatud. Samas on vastsündinu tõstmine, süles hoidmine ja kandmine esialgu piisavaks koormuseks. Jalutuskäigud õues, soovitavalt vähemalt
1977 29 skorpion madu 158 60 24 jah jah ei sekretär n 7 16.06.1978 28 kaksik hobune 156 64 26 jah jah ei sotsiaalnõunik n 12 06.10.1977 29 kaalud madu 170 84 29 jah jah ei noorsootöötaja n 2 16.02.1983 23 veevalaja siga 168 60 21 harva ei aeroobika, suusatamine juhataja n 40 26.08.1948 58 neitsi rott 164 90 33 ei ei kõndimine juhataja n 40 28.01.1945 61 veevalaja ahv 164 85 32 ei ei ei juhataja n 32 18.07.1956 50 vähk ahv 160 72 28 ei ei ei projektijuht n 2 07.01
meelelahutustööstus, meedia jne. 87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turismi arengut). 5. 88. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele.
Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.2.1 TEIST TÜÜPI DIABEEDI RAVI...............................................
Googeldades Tigete puhkemaja, saab tulemuseks 4980 vastet. Nende kontaktandmed on olemas paljudes erinevates majutusettevõtteid reklaamivatel kodulehekülgedel. Asukoht on ilusas looduskaunis kohas. Ärialal on kindlasti oodata konkurentsi tugevnemist. Meie konkurentsieelis põhineb asukohal, tänu millele saame pakkuda erinevaid lisateenuseid. Meil on head eeldused aastaringse turismi arendamiseks.Saame pakkuda erinevaid sportimisvõimalusi (nt suusatamine, ratsutamine, ATV, erinevad retked jne) ning 14 võimaldada külastajatel valida endale sobiv lõõgastumisviis saunanäol (infrapuna saun, soome saun, aurusaun, indiaanisaun, kümblustünn). Meie plussiks võib pidada ka majutuse valikuvõimalusi (maja, kämping ja telk) vastavalt kliendisoovidele. Samuti peame enda eeliseks kõrget teeninduse kvaliteeti, kuna meile on peamine kliendi
meelelahutustööstus, meedia jne. 87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 5. 88. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele.
Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. Turisminduse eeliste analüüsimine. Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turismi arengut).
00) ja selle aja sees oli lastevanematel võima- kuni 27. augustini. Viimane laagrivahetus toimub lik osaleda koos lastega sportlikes mängudes ning detsembris. päeva lõpul nautida saunamõnusid. Põhitegevuseks laagris oli sportlik treening, jaa- Haanjamaa kauni looduse keskel asuv Jaanimäe nuaris suusatamine ja suvel jooks, suusaimitat- Spordilaager on mõnus koht õpilastele vaba aja ja sioon, matkad, orienteerumine, pallimängud ja uju- tervistava puhkuse veetmiseks ning meelisspor- mine. Laskesuusatajad kasutasid laskeharjutusteks dialaga tegelemiseks. spordibaasi territooriumil asuvat minitiiru ja Vast-
Teine koolipoiss peksis tänaval käte ja jalgadega näkku ja kõhtu. Laps sai tänaval oma tuttavate käest peksa. Ema elukaaslane andis paksu rihmaga peksa, kuna sai koolis kahe. Vigastused üle keha. Sporditraumad (10-14 a.) Võimlemistunnis libises rööbaspuudelt Sõrm jäi jõusaalis lindi vahele. Maahokit mängides jooksid omavahel peadpidi kokku. Kukkus rattaga trikke tehes. Jalgpall, rula, uisutamine, suusatamine. Kukkus, pähe, peaga ja peale Sõitis mäest alla peaga vastu seina. Üks poiss viskas teisele portfelli vastu pead. Keldris ronides jäi pea seina ja veetoru vahele. Kukkus peaga vastu seisvat trolli. Tool kukkus 1,5m kõrguselt pähe. Patsiendi peale kukkus hobune. Jäi langeva puu alla. Kukkus poni seljast. Kukkus kiigelt, mängumaja otsast. Osalemine liiklusõnnetustes (10-14 a.)
2. SPORDIVIGASTUSED Spordivigastusteks nimetatakse tavaliselt vigastusi, mis on saadud organiseeritud võistlustel ja planeeritud treeningutel. Mõnikord klassifitseeritakse ka harrastuslikust, meelelahutuslikust spordist saadud vigastust kui spordivigastust. Kõige traumaohtlikumad spordialad on: jalgpall, hoki, maadlus, poks, akrobaatika. Teise raskusgruppi kuuluvad võimlemine, kergejõustik, jalgrattasport, suusatamine ja uisutamine. Ohutumad spordialad on aerutamine, sõudmine ja ujumine. Lihased tõmbuvad pingesse, kui neile langeb ülemäärane koormus. Lihaspinge haarab tavaliselt paar kolm lihaskiudu, kuid nende pinge muudab terve lihase normaalset funktsioneerimist. Lihase mõlemad otsad kinnituvad kõõluste abil luude külge. Vigastuste liigid Spordivigastusi jaotatakse mitmeti. Lihtne ja loogiline on jagada sporditraumad ägedateks ja kroonilisteks
· Naera ise enda üle, enne kui teised seda teevad. · Ole oma eelistustes kindel! · Vaata ringi: maakera pöörleb ümber oma telje ning sügisvihmad saabuvad õigeaegselt. · Kõik pole halvasti. Tõsi küll, kõik pole ka hästi. · Alati võib leida kümme head vabandust, miks mitte midagi teha. · Laev ei saa hakkama ühe ankru ning inimene ühe unistusega. · Kõik on võimalik, välja arvates pöördustest läbi suusatamine. · Kõige halvem on karta kartma hakkamist. · Pea töötab paremini, kui see on vahetevahel tühikäigul. · Jõuab kõige kaugemale, kui lõpp-punkti ei tea. · Me kõik kukume elus vahel mõnda auku. Sellest tuleb aga välja ronida. · Kui katus kaela kukub, oleks targem tõdeda, et vaade taevasse on tõesti kaunis. · Teised kaotavad võtmeid, mina aga uksi. 21
1892 omavalitsused saavad ise valida keelte vahel. Norra kirjanduse klassikud on valdavalt kirjutanud taanipärases kirjakeeles (vt H. Ibsen). 20.sajandil kahe keele lähendumine aga mitte kokkusulamine. Tänapäeval 10-15% norralastest kasutab kirjakeelena uusnorra keelt. Talurahvakultuuri mõju rahvuskultuuri arengule: Rahvamuusika, rahvatantsu, rahvarõivaste (peorõivana) elustamine 19.sajandi keskpaigast alates nt noorsooliikumine, etnoloogia taustatöö. Sport kui rahvuslik tegevus: nt suusatamine NB! Rootsi ja Taani ei sekku Norra rahvuskultuurilistesse küsimustesse ja ajakirjandus- vabadus. Rahvuslik ärkamisaeg Aktiivne seltsielu majanduse, poliitika ja kultuuri valdkonnas. Olulised kasvatajad: maakoolide õpetajad (1840.aastatest alates), rahvusülikoolid (1860.aastatest alates), pooldavad 19.sajandi lõpus venstret. Rahvuspüha 17.05 veetmine alates 1820.ndatest 11 Kokkuvõte
Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.....................................................................................7 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted..............................
Sekundi jooksul arvasin tajuvat õnne, siis aga see tunne kadus. Naera ise enda üle, enne kui teised seda teevad. Ole oma eelistustes kindel! Vaata ringi: maakera pöörleb ümber oma telje ning sügisvihmad saabuvad õigeaegselt. Kõik pole halvasti. Tõsi küll, kõik pole ka hästi. Alati võib leida kümme head vabandust, miks mitte midagi teha. Laev ei saa hakkama ühe ankru ning inimene ühe unistusega. Kõik on võimalik, välja arvates pöördustest läbi suusatamine. Kõige halvem on karta kartma hakkamist. Pea töötab paremini, kui see on vahetevahel tühikäigul. Jõuab kõige kaugemale, kui lõpp-punkti ei tea. Me kõik kukume elus vahel mõnda auku. Sellest tuleb aga välja ronida. Kui katus kaela kukub, oleks targem tõdeda, et vaade taevasse on tõesti kaunis. Teised kaotavad võtmeid, mina aga uksi. Ei saa kõige pärast muretsedes minna edasi täie auruga. Ei saa olla kõige suhtes ükskõikne ning jääda samal ajal inimeseks.
tutvumiseks. Populaarsust on võitnud ja turismiturul eristunud talgukülastused ja teeme-ära vormis osalemine kaitsekorralduslikes ja –hoolduslikes töödes. Täiesti eraldi motiivide rühmaks on aktiivpuhkuse tegevused (aktiviteedid): • sportlik jalgsimatkamine, jooksmine, orienteerumine, seiklussportimine (esmane pigem sportlik eesmärk); • jalgrattaga ja mägirattaga sõitmine; • talvel suusatamine, retked metsikusse loodusesse, ratsaretked, saanisõidud, 32 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine mootorsaaniekskursioonid, lumeräätsamatkad, jääkalastamine; • kajakkidega sõitmine merel ja kanuudega jõgedel, järvedel ja märgaladel (soodes); • sportkalastamine mere- ja järvevetes; • jahipidamine;
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid......................................
Sekundi jooksul arvasin tajuvat õnne, siis aga see tunne kadus. Naera ise enda üle, enne kui teised seda teevad. Ole oma eelistustes kindel! Vaata ringi: maakera pöörleb ümber oma telje ning sügisvihmad saabuvad õigeaegselt. Kõik pole halvasti. Tõsi küll, kõik pole ka hästi. Alati võib leida kümme head vabandust, miks mitte midagi teha. Laev ei saa hakkama ühe ankru ning inimene ühe unistusega. Kõik on võimalik, välja arvates pöördustest läbi suusatamine. Kõige halvem on karta kartma hakkamist. Pea töötab paremini, kui see on vahetevahel tühikäigul. Jõuab kõige kaugemale, kui lõpp-punkti ei tea. Me kõik kukume elus vahel mõnda auku. Sellest tuleb aga välja ronida. Kui katus kaela kukub, oleks targem tõdeda, et vaade taevasse on tõesti kaunis. Teised kaotavad võtmeid, mina aga uksi. Ei saa kõige pärast muretsedes minna edasi täie auruga. Ei saa olla kõige suhtes ükskõikne ning jääda samal ajal inimeseks.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
ajal inimeseks. 4994. Teised kaotavad võtmeid, mina aga uksi. 4995. Kui katus kaela kukub, oleks targem tõdeda, et vaade taevasse on tõesti kaunis. 4996. Me kõik kukume elus vahel mõnda auku. Sellest tuleb aga välja ronida. 4997. Jõuab kõige kaugemale, kui lõpppunkti ei tea. 4998. Pea töötab paremini, kui see on vahetevahel tühikäigul. 4999. Kõige halvem on karta kartma hakkamist. 5000. Kõik on võimalik, välja arvates pöördustest läbi suusatamine. 5001. Laev ei saa hakkama ühe ankru ning inimene ühe unistusega. 5002. Alati võib leida kümme head vabandust, miks mitte midagi teha. 5003. Lootus on vajalik igas olukorras 5004. Meie tugevused sünnivad meie nõrkustest! 5005. Kõik pole halvasti. Tõsi küll, kõik pole ka hästi. 5006. Vaata ringi: maakera pöörleb ümber oma telje ning sügisvihmad saabuvad õigeaegselt. 5007. Ole oma eelistustes kindel! 5008. Naera ise enda üle, enne kui teised seda teevad. 5009
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
