Trafomähise elektromotoorjõud on proportsionaalne sagedusega; mähise keerdude arvuga; südamiku magnetvoo amplituudiga. USAs valmist trafo 240/12V, 60Hz toodi Euroopasse Kas saab kasut pingel 230V 50Hz? Ei saa pikaajaliselt; võib lühiajaliselt. Trafo 24/12V primaarmähis lülitatakse alalispingele mis on 50% nimipingest. Millised protsessid toimuvad trafos? Sekundaarahelas tekib pinge impulss 6V; sekundaarahela püsitalitluse pinge on 0; trafo tühijooksuvool suurem kui nimivool; trafo kuumeneb üle ja rikneb. Trafo tühijooksukaod tekivad magnetvoo suuna muutmisega kaasnevast hüstereesist magnetahelas; pöörisvooludest südamiku plekkides. Trafo lühikaod tingitud pöörisvoolukadudest trafo paagis; mähistel eralduvast soojusvõimsusest. Ideaaltrafo korral kehtivad seosed I1w1=I2w2; U1I1=U2I2; U1/U2=w1/w2; S1=S2; P1=P2; Q1=Q2. trafomähiste puisteinduktiivsust saab vähendada kui suurendada mähise kõrgust; vähendada mähise keerdude arvu; jaotada mähi...
Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km 2.Välisilme Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks. 3.Atmosfäär Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. 4
XI klass. Test nr. 2. I variant. 1. Ohmi seadus suletud vooluringi kohta kinnitab, et voolutugevus sõltub kolmest suurusest: elektromotoorjõust, välistakistusest ja sisetakistusest. Kui vooluallika sisetakistus on välistakistusest palju kordi väiksem, siis (1p.) a) pinge vooluallika klemmidel on elektromotoorjõust palju kordi väiksem, b) pinge vooluallika klemmidel on ligikaudu võrdne elektromotoorjõuga, c) pinge vooluallika klemmidel muutub oluliselt koos välistakistuse suurendamisega. (lk 107) 2. Vooluallika sees liiguvad laengud... (1p.) a) kõrvaljõudude mõjul, b) elektrostaatiliste (kuloniliste) jõudude mõjul, (lk 102) c) gravitatsioonijõudude mõjul, d) elastsusjõudude (rõhkude vahe) mõjul. 3. Kui ühendada juhi abil kaks erinimelise laenguga metallkuuli, siis tekitab nende laengute elektriväli juhis ...
Alalisvoolu ei lase läbi, vahelduvat laseb. Kondensaatorite rööpühendusel on kogu mahtuvus võrdne üksikute mahtuvuste summaga. C = C1 + C2 + C3 ... Jadaühenduse korral on mahtuvuse pöördväärtus võrdeline üksikute mahtuvuste pöördväärtuste summaga. 1/C = 1/C1 + 1/C2 + 1/C3 10. Elektriväljaenergia sõltub välja tugevusest ja potentsiaalist. Laetud keha võib elektriväljas omada energiat. Elektriväljas sõltub energia nii laengu suurusest kui ka elektrivälja tugevusest. Wp = (CU2)/2 11. Et tekkiks elektrivool peab leiduma vabu laengukandjaid ja neile peab mõjuma elektrijõud. 12. Alalisvoolu nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 13. Valentselektronid on laengukandjad, mis on metalli väliskihi elektronid. Juhtivuselektronid on valentselektronid, mis võivad vabalt liikuda kogu metalltüki ulatuses. 14. Ohmi seadus: voolutugevus juhis on võrdline pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega.
paralleelsed sirged. Mis toimub kehade elektriseerimisel hõõrumise teel? Miks laaduvad kehad erimärgiliste laengutega? Sõltuvalt kehade aatomite ehitusest võivad väliskihi elektronid ühelt kehalt teisele üle minna. Keha, millel on kalduvus elektrone loovutada laadub positiivselt, keha, millel on kalduvus elektrone juurde võtta laadub negatiivselt. Millest ja kuidas sõltub laengutevaheline mõjujõud? Laengutevaheline mõjujõud sõltub: laengute suurusest laengute suurendamisel laetud tehade vaheline mõjujõud suureneb; laengutevahelisest kaugusest laengutevahelise kauguse suurendamisel laetud kehade vaheline jõud väheneb; keskkonnast, kus laetud kehad asuvad(ainest) - Mida tähendab, et pinge on: 360V, 36V, 12V? 360V on pinge, mille korral 1C suuruse laengu ümberpaigutamiseks tehakse tööd 360J; 36V laengu 1C ümberpaigutamiseks tehakse tööd 36J; 12V laengu 1C ümberpaigutamiseks tehakse tööd 12J.
õõnsaid c. lamedaid Küsimus 4 Milline pealispind on mehaaniliselt vastupidavaim: Vali üks või enam: a. puidu spoon b. laminaat c. vaik d. paber Küsimus 5 Millise faasi osakaal on üldjuhul komposiitmaterjalis suurem? Vali üks või enam: a. maatriks b. sarrus Küsimus 6 Komposiitmaterjali omadused sõltuvad: Vali üks või enam: a. pideva faasi keemilisest koostisest b. sarruse osakeste kujust c. maatriksi hulgast d. dispergeeritud faasi suurusest Küsimus 7 Kiud-armeeritud komposiitmaterjalide omadused sõltuvad dispergeeritud faasi Vali üks või enam: a. orientatsioonist b. mõõtmetest c. tüübist d. värvusest Küsimus 8 Komposiitmaterjalide valmistamise viisid on: Vali üks või enam: a. pultrusioon b. prepregi tootmine c. sarruse kerimine d. maatriksi kerimine Küsimus 9 Pidev faas tagab, et komposiitmaterjal oleks: Vali üks või enam: a. sitke b. plastne c. pehme d
Vetikad Punavetiktaimed ehk punavetikad (Rhodophyta) on vetikate hõimkond, kuhu kuulub ligikaudu 4000 liiki. Nende nimetus tuleneb vetikate iseloomulikust talluse värvusest. Enamik punavetikaid on hulkraksed makroskoopilised organismid. Punavetikad sisaldavad lisaks klorofüllile, ksantofüllidele ja karotiinidele ka ainuomaseid pigmente: fükoerütriin ja fükotsüaan. Nende kahe pigmendi tõttu saavad punavetikad elutegevuseks kasutada väga nõrka valgust, mille tõttu suudavad nad elada meredes ja ookeanites maksimaalselt 200 meetri sügavusel. Optimaalne kasuvala on 40- 60 meetrit. Enamikule punavetiktaimede kasvuks on vaja suhteliselt ühtlast aastast temperatuuri. Punavetiktaimede pikkus ulatub mõnest millimeetrist kuni paari meetrini. Suur hulk punavetikaliike elab troopilistes meredes. Paljunemine: Punavetiktaimed paljunevad nii suguliselt kui suguta. Viimase puhul toimub see aplanospooridega. Sugulisel paljunemisel ühineb viburita spermaa...
Lähtudes aga füüsikalistest ning astronoomilistest seadustest võib Maa nn. kukkumist seletada järgmiselt. Teatavasti kõik kehad tõmbuvad üksteise poole. Oleme seda tundnud näiteks palli õhku visates või ise õhku hüpates visatud asjad kukuvad ju maha tagasi ja ega inimenegi pole võimeline kaua õhus püsima. Siin tuleb käiku Maa külgetõmbejõud. Igal esemel Maal ja meie Päikesesüsteemis on külgetõmbejõud, mis sõltub eseme suurusest. Päike tõmbab enda poole kõiki oma süsteemi planeete ligi justkui magnetiga. Samal ajal liiguvad planeedid ümber oma telje tiireldes omasoodu Päikesest eemale. Seepärast tiirlevad taevakehad ikka sama joont mööda ega liigu teineteisele liialt lähedale. Samas ei lenda nad ka minema, sest ühtepidi hoiab ümber enda tiirlemine neid teistele nii öelda kaela kukkumast ning ühtlasi hoiab ka Päike oma külgetõmbejõuga planeete oma süsteemis paigal
seega on tuuleerosiooni oht suur. Väärad maaharimisviisid- Inimesed teevad vea monokultuuris kasvatamisega. Pestitsiidid, väetised, pinnase niisutus ja ridakoristus tapavad mulda siduvaid organisme. 2. VEE-EROSIOON On mullaosakeste ümberpaigutamine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Mida järsemad ja pikemad on kallakud, seda intensiivsem on vee-erosioon. Selle protsessi ulatus sõltub vihmapiiskade suurusest ja langemise kiirusest. Erosioon tekib, kui sademete hulk on suurem kui mulla veeläbilaskevõime. Tekib sellepärast, et orgaanilise aine sisaldus on mullas väike ja taimkatte osakaal on väike. Peamine põhjus on tugevad vihmasajud. Eristatakse kahte vee-erosiooni: Jooneerosioon- Kui vesi koondub nõlval kindlatele kitsastele äravoolualadele ja uuristab sügavaid käike. Lauseerosioon- laialdane, silmale vähem märgatav pinduhtumine
korral leidma omale geograafiliselt soodsama paiknemiskoha, vastasel juhul teeb looduslik valik ,,oma töö". Selgitage kohastumise suhtelisust ühe Eestis Nt. pruunkaru elava loomaliigi näitel. *omab pruuni karvkatet, mis teeb hoolimata ta suurusest ta metsas nähtamatumaks * magab talveund * ennem talvist und sööb kõhu täis, et rasv teda talvel soojas hoiaks Kuidas saavutatakse liigi geneetiline Liigi geneetiline stabiilsus saavutatakse stabiilsus? mitoosi abil.
plahvatusohtlikud ning tuumajäätmed 7. Olmejäätmed Kodumajapidamises tekkivad jäätmed, sortimisprobleemid, käitlemisprobleemid: erinevate materjalide segu, koostis on varieeruv Jäätmete koguseid mõõdetakse kas kaalumise või ruumala alusel. Keskmine jäätmeteke inimese kohta Eestis on 1 kg/d, olmejäätmete kogused suurenevad pidevalt. Jäätmete tihedus oleneb nende niiskusest, tihendamisest, prügiveo sagedusest, prügikasti suurusest. Olmejäätmete keskmine sisaldus: · prügikastis- 0,1-0,3 t/m3; · prügiveo autos 0,7-0,8 t/m3 (kompakteeritud) · prügilademes 1-1,5 t/m3 (kompakteeritud) Miks on kasulik teada olmejäätmete sisaldust? · Jäätmetes leiduvate materjalide kasutamisvõimaluste hindamiseks · Jäätmekäitlusviisi kavandamiseks · Jäätmete koostis on piirkonniti erinev- ei saa kasutada teiste riikide andmeid · Ka eestis on olmejäätmete koostises erinevad, ei saa kasutada
ruumala ühikus, seda sagedamini nad põrkuvad ja seda kiiremini kulgeb reaktsioon. 3. Gaasi rõhk. Rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainete hulk ruumalaühikus. Kuna lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsiooni kiirust, kiirenevad gaasiliste ainete osavõtul reaktsioonid. 4. Tahkete lähteainete peenestatus. Tahkete ainete osavõtul reaktsioonides sõltub reaktsiooni kiirus kokkupuute pinna suurusest. Suurte tükkide raua ja väävli reageerimisel on kokkupuute pind üsna väike. Peenestamisel kasvab reaktsiooni kiirus. 5. Reageerivate ainete segamine. Kui neid omavahel ühtlasemalt jaotada ja nendevaheliste põrgete arvu suurendada, kasvab reaktsiooni kiirus oluliselt. 6. Temperatuur. Kuumutamisel muutuvad enamus metallireaktsioonid tunduvalt kiiremaks, osakeste energia on suurem ja nende kokkupõrked muutuvad
II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. Mis on elektripõletus? Põletus on seisund vigastus tekib elektri mõjul. Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise mistõttu inimene kaotab palju vedeliku. Põletused võivad olla erineva raskusastmega ning haarata erinevait osi kehapinnal. Olenevalt põletuse sügavusest ning haaratud kehapinna suurusest on paranemine ning prognoos erinev. Elektri töid tehes tuleks pigem pöörduda profesionaali poole vältimaks kehavigastusi ja võib-olla ka surma. Kindlasti tuleks majapidamises kus on väiksed lapsed panna spetsid pistikud ja ei tohiks elektrijuhtmeid nähtaval kohal hoida st. lapsed mängivad ja mänguhoos võib nii mõndagi juhtuda. Kehapinna kahjustuse suurust hinnatakse lisaks põletuse astmele ka protsentides nt. 10% mis tähendab ,et 10% kehapinnast on kahjustanud.
Normaliseerimine – termotöötlus, mis ühtlustab ebasoovitavat ebaühtlast jämedat granulaarset metalli struktuuri, mis on tekkinud sepistamise käigus. Normaliseerimine muudab struktuuri ühtlasemaks, ühtlane struktuur talub edasist kuumtöötlust paremini. Metall kuumutatakse 38-93 C üle ülemise kriitilise sulamistemperatuuri. Kogu metall peab täielikult läbi kuumenema, seega sõltub protsessi pikkus kuumutavate objektide suurusest. Pärast läbikuumutamist lastakse metallil õhu käes jahtuda. See võimaldab kristallstruktuuril muutuda võrdseks ja ühtlaseks läbi kogu objekti. Noolutamine on pingete langetamise protsess ja sellel on kaks põhilist funktsiooni. Noolutamine vähendab pingeid, mis tekivad näiteks metalli valtsimise käigus, ning samuti indutseerib noolutamine pehmust ja plastilisus, seega rakendatakse seda, kui on vajalik metalli painutamine või üldine kuju muutmine
ehk kõrvaljõudude poolt siis, kui laetud osake teeb suletud vooluringis ühe tiiru Faraday katsete kirjeldused Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes Magnetvoog - suurus, mis näitab, kuivõrd jääb mingi pind magnetvälja jõujoontele ette, sõltub nii pinna suurusest kui pinna asendist magnetvälja jõujoonte suhtes. Lenzi reegel (mis on ja teada, kuidas kasutada) - reegel induktsioonivoolu suuna määramiseks Induktsiooniseaduse rakendamine Endainduktsioon (mida tähendab) – tähendab seda, et kui kaks juhet on lähestikku ning neist ühes on muutuv magnetväli (elektrivool), siis tänu magnetväljale vool läheb teise juhtmesse, tänu magnetväljale teises juhtmes mõjutab see esimest juhet ning selle tõttu tekib esimesse juhtmesse kaks voolu
otseses kontaktis. Kordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. Kordinatsiooniarvu (KA) võib iseloomustada raadiuste suhtega r/R, kus r on väiksema iooni raadius; R on suurema iooni raadius. 15. 16. Millest sõltub koordinatsiooniarv ioonse sideme puhul? Kordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. 17. Defineerige elektroneutraalsuse kriteerium ioonilise sideme puhul? Ioonsete materjalide struktuuris peavad ioonid olema paigutatud nii, et säiluks materjali elektriline neutraalsus ka lokaalsel tasandil. 18. Mis on kovalentse sideme tekke aluseks? valentselektronide (välimiste s ja p elektronide) jagamine kahe naaberaatomi vahel nii, et kumbki sidemest osavõttev aatom saab inertgaasile vastava elektronkonfiguratsiooni. 19
VILJAKUS Lõhelastel on marjaterad suured. Paisumata marjatera diameeter on umbes 5,0 mm, mass 80 mg. Esmaskudejatel on mari väiksem, kaaludes isegi vaid 40 mg. Lõhelaste suurte marjaterade puhul on praktiline arvestada suhtelist viljakust marjaterade arvuna emaskala massi 1 kg kohta. Vikerforelli suhteline tarbeviljakus on 1300–2000 marjatera emaskala massi 1 kg kohta (Eestis väga ligikaudu arvestades tavaliselt 1500). Absoluutne tarbeviljakus sõltub tugevasti sugukalade suurusest, olles 3000–20 000. MARJA LOENDAMINE Ekspressmeetodina kasutatakse mitmeid loendusviise. Lihtsaim ja kiireim, kuid väga ebatäpne on joonlaua meetod, mil marjaterad asetatakse rennikujulisele joonlauale ritta ja loenda takse, mitu tera mahub 25 cm pikkusele lõigule. Edasi on võimalik tabelist vaadata, mitu marjatera on sel juhul liitris marjas. Sõltuvalt marjatera suurusest on neid ühes liitris vikerforelli marjas 5000–10 000 tükki,
asustustihedusest, toitumistingimustest jmt. sõltuvalt) ja sugupoolest (isastel suurem, emastel väiksem) üsna suurtes piirides: nt. 28 ruutkilomeetrist Jaapanis emastel karudel kuni üle 3750 ruutkilomeetrini Yellowstone's, USAs (see ei ole ilmselt ülemine piir). Seega on samal alal elavate isaste karude kodupiirkond on enamasti vähemalt kaks korda suurem sama piirkonna emaste kodupiirkonna suurusest, eriti on selline erinevus märgatav kevadel ja suvel. Emaste karude kodupiirkonna suurus oleneb suuresti nende reproduktiivsest staatusest, olles indlevatel emastel karudel kuni 5 korda suurem mitteindlevate emaste kodupiirkonnast ning jooksuaegne kodupiirkond on mitteindlevate emaste hulgas väikseim sama aasta poegadega emastel, ilmselt on selle põhjuseks isaste karude vältimine väikeste poegadega emakarude poolt, kuna üsna sage nähtus karude puhul on liigisisene kannibalism
· Kõige lihtsam valmistusviis, pannil lühiajaline võiga praadimine, toob esile kammkarbi pähklisuse. Grillides muutub maitse oluliselt intensiivsemaks. · Merikarpidel on paks hallikas karp, mille vastu liibuvad tihedalt sisu. Kui oled hankinud elusad merikarbid, puhasta need liivast ja pese hoolikalt külma veega. · Keetmiseks pane karbid keevasse, kergelt soolaga maitsestatud vette või kuuma veini sisse. Keeda neid väiksel tulel olenevalt suurusest 5-10 minutit, kuni karbid avanevad. Mitteavanenud karbid on riknenud ja need tuleb ära visata. · Keedetud karpe saab kasutada suppides, sega- või kalahautistes või siis eelroana. Austrid · Soojades meredes elav söödava merekarbi liik. · Neid molluskeid kaitseb kahest tugevast poolmest koosnev lubikoda, mis sõltuvalt liigist väga erineva kuju ja suurusega. Kojapoolmeid ühendavad selgmiselt elastsed
SOOJAJUHTIVUS • Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. • Soojajuhtivuse ühikuks on soojaerijuhtivus (W/(m°C) või W/(mK)), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1 h jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 1 °C. • Soojajuhtivus sõltub materjali koostisest, poorsusest, tihedusest, pooride suurusest ja nende eraldatusest, veesisaldusest ja ka keskmisest temperatuurist, mille juures soojus üle kandub. • Ehituses oleneb see ka piirdetarindis soojustusmaterjali paigutusest(n ). ▪ Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. ▪ Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuseprotsendi juures). ▪ Kiuline materjal (nt. puit) juhib soojust piki kiudu rohkem.
· Maksude maksmine · Linnakodanike õigused: · Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes · Ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega · Nad olid vabastatud tollimaksust · Võisid vabalt kasutada linna metsasid, heina- ja karjamaid 2. Linnavalitsus · Linna valitses raad (st linnavalitsus) · Raadi suurus sõltus linna suurusest · Raehärra pidi · Olema sündinud seaduslikust abielust · Omama kinnisvara linna piires · Kuuluma kaupmeeste hulka · Linnajuhtimise eest tasu ei makstud, seetõttu töötati kahes vahetuses 3. Rae võim · Rae ülesanded olid · koguda linna sissetulekuid · kindlustada heakord · kõhtumõistmine tsiviil- ja kriminaalasjus
Munakoores on 7000-17000 poori. Tihedamini on neid muna tömbis otsas. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurab munast vett säilitamise ajal ning toimub gaasivahetus inkubeerimise ajal. Munakoor Munakoore paksus ja tugevus on munade tootmisel tähtsamaid omadusi. Eri linnuliikide munakoore paksus on 0,2...1,6 mm. Munakoore paksus ja tugevus sõltuvad mitmetest teguritest, nagu tõust ja liinist, muna kujust ja suurusest, söötmis- ja pidamistingimustest, stressist ja haigustest. Temperatuur Muna koaguleerumistemperatuur on 57 °C. Terve kanamuna võib jahtuda ilma külmumata -1...-2 °C-ni. Pikem säilitamine temperatuuril -3...-4 °C viib külmumise järel muna purunemisele. Munas toimub ka gaasidevahetus. Terve viljastamata kanamuna eraldab päevas 3,5 mg CO2. Samal ajal aurub munast pidevalt vett. 10 °C temperatuuril ja
VALGUSTUSAEG 18. sajand Plahvatuslik muutus Läänemaailma intellektuaalses ajaloos, mil hakati rõhutama mõistuse jõudu ja Mõistusekogemuse ülistus olulisust.! Teaduste ja kultuuri õitseng Usk progressi ! Inimkonna ümberkasvatamine on võimalik hariduse ja õppimise toel. Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks! Usk inimese võimetesse. Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad. Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh. · VALGUSTUSE EELDUSED: · Maadeavastused · Loodusteaduste areng · Tehnika areng · ISELOOMULIKUD JOONED: · Usk vaatluse ja katsetega saadud teadmistesse · Vaimse vabaduse hindamine Valgustuskirjandus · iseloomulik sügav usk môistuse jôusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nôutamine rahvahulkadele. · kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoog...
Lugupidamine ja austus vanemate vastu on väärtushinnang, mida ei tohiks kõigutada ei kiiresti arenev ühiskond, raha ega kuulsus. Kui väikestelt lastelt küsida, kelleks nad tahavad tulevikus saada, siis ei kuulda vastusena mitte väärikat arsti- või tuletõrjujaametit, vaid mõtlemata öeldakse Lady Gaga, Rihana või Justin Bieberi nimi. Miks? Sest nad on kuulsad, terve maailm tunneb ja teab, kes need inimesed on, nende varanduse suurusest koostatakse pidevalt edetabeleid ning nad ei pea kunagi millegist puudust tundma. Raha ei ole domineeriv mitte ainult kuulsate inimeste jaoks, vaid üleüldiselt ei saaks ükski inimene elada ilma, et tema elus ei oleks raha oluline. Raha eest ostame süüa, maksame makse ning see on tihtipeale vahendiks kompenseerimaks perekondlikke suhteid. Näiteks lõpetab laps kohe nutmise, kui talle ostetakse poes meelepärane mänguasi. Seega võib laps
näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 8. Magnetvälja jõujooned (mõiste, joonised) Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B vektor suunatud piki selle joone puutujat. 9. Lorentzi jõud (mis on, kus kasutatakse, millest sõltub) Lorentzi jõud on jõud, mis mõjub magnetväljas liikuvate laetud osakesele. Lorentzi jõu suurus sõltub langu suurusest, kiirusest ja magnetvälja tugevusest. Kasutatakse nt. Elektromagnetilistes ioonmootorites, FL=qvBsin FL Lorentzi jõud (N) q elektrilaeng (C) v kiirus (m/s) B magnetiline induktsioon (T) liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel (kraad) 10. Vasaku käe reegel Lorentzi jõu jaoks Kui sõrmed on suunatud positiivsete osakest liikumise suunas ja jõujooned tulevad peopessa, näitab pöial osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda.
Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Põhjaosas on palju allikaoaase. Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne- Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt
Selles essees räägin ma sellest, kust kaob majast või korterist soojust kõige rohkem ja kuidas on võimalik soosjusenergiat säästlikumalt kasutada. Tänapäeval on võimalik kutsuda firmasid, need kontrollivad ja mõõdavad palju soojust elumajast või korterist kuskilt välja läheb ja leiavad lekke üles. See on küll üpris kallis teenus, kuid see tasub aja jooksul ennast ära. Soojuse kulu hoone või korteri kütmiseks sõltub palju hoone suurusest, vanusest, tehnilisest seisukorrast, temperatuuride vahest ruumis ja õues ning hoone küttesüsteemist. Oma majas kaotatakse soojust põhiliselt kehvasti ehitatud seinte, lagede ja katuse kaudu. Kõige rohkem kaotab maja soojust ventilatsiooni pärast, sest see laseb sooja õhku välja. Ventilatsioon on kontrollimatu, see tähendab, et küttekulud on tänu väikesele soojapidavusele ja kontrollimatule õhuvahetusele suured. Välisukse kaudu läheb ka
läviväärtust Stohhastilised: · kasvajad, mis avalduvad alles pika peiteaja möödumisel ja mõju pärilikkusele · seoses kiiritusega on leitav ainult suurte inimrühmade epidemioloogilise uuringu tulemusena · puudub deterministlikele efektidele iseloomulik doosilävi · efektide kujunemise tõenäosuse suurenemine võrdeliselt doosi suurenemisega · tagajärgede raskus ei sõltu neid tekitanud doosi suurusest Radioaktiivse lagunemise seadus: Lambda = ln2 / T1/2 Radionukleiidide arv: N = N0 exp (-lambda*t) Doosikiirus: D=D0e-lambda*t Aktiivsus: Q = Q0e-lambda*t Q=lambda*N A=A0e-lambda*t Looduses on 3 radioaktiivset rida: uraani, tooriumi ja aktiiniumi rida Kasulik teada, millist isotoopi kasutatakse tuumakütuseks (235U looduses seda 0,7%, reaktoris vaja 3-4%)
sundvõnkumised? Võnkumiseks nim keha sellist liikumist, mille puhul keha liigub läbi tasakaaluasendi ühele ja teisele poole sellest(tasakaaluasendist). Vabavõnkumiseks nimetatakse süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist(sumbuvad ja sumbumatud). Kui võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul, on tegemist sundvõnkumisega. 2. Millist võnkumist nimetatakse harmooniliseks (kuidas muutub kehale mõjuv jõud sõltuvana hälbe suurusest, milline on selle jõu suund)? Esita harmoonilise võnkumise võrrand koos kõigi tähiste selgitusega ja esita graafik hälbe sõltuvusena ajast. Harmooniliseks nim sellist võnkumist, mis toimub hälbega võrdelise ja tasakaaluasendi poole suunatud jõu mõjul ning hälbe x kirjeldub võrrandiga: x- A x sinW x t (harmoonilise võnkumise võrrand) t-aeg A-amplituud W-võnkumise ringsagedus W x t-võnkefaas GRAAFIK (TEE ISE) 3
eraettevõtjana oma büroos. Sisearhitekti elukutse on ühiskonnas tunnustatud ja tööd leida pole keeruline. Majade ja korterite renoveerimisel, aga ka äris ja tööstuses kasutatakse üha rohkem professionaalide abi. Nõudlus sisearhitekti töö järele sõltub suuresti ühiskonna heaolust ja ehitusturu stabiilsusest. Sissetulek ja soodustused Sisearhitektid on hinnatud ja hästimakstud. Vabakutselistel sisearhitektidel sõltub sissetulek tehtud tööst ja projekti suurusest. Projekti maksumus on tavaliselt 510% ehitise üldmaksumusest. Teenindus-, tootmis-, kaubandusettevõtetes ja omavalitsustes on arhitektidel kindel kuupalk, millele lisatakse läbimüügitasu.
LHC taasloob Universumi tekkimise keskkonna, 30 millionit korda sekundis. Varase universumi jäänuseid, mida pole nähtud alates Universumi mahajahtumisest pärast Suurt Pauku 14 miljardit aastat tagasi, purskavad põgusalt ellu uuesti. LHC on põhimõtteliselt Suure Paugu Masin. Kui suur on tegelikult ATLAS? Nagu ennemgi öeldud, on Atlas 45 meetrit pikk, 25 meetrit kõrge, 25 meetrit lai ning kaalub umbes 7000 tonni. See on umbes pool Notre Dame katedraali suurusest ja kaalub sama palju kui Eiffeli Torn või 100 747-boeing lennukit. Kui palju andmeid salvestatakse? Kui kogu info Atlasest salvestada, täidaks see sekundis umbes 100 000 CD-d. See teeks 137 meetrise CD hunniku igas sekundis, mis jõuaks kuule ja tagasi iga aasta. Andmekiirus on ka võrdne 50 miljardi telefonikõnega samal ajal. Atlas tegelikult salvestab ainult murdosa andmetest(need andmed, mis võivad olla uue füüsika nähtused) ning see kiirus on võrdne 27 CD-ga minutis.
Näiteks igale alustassile tassi asetamine jne. 2. Kahe hulga elementide võrdlev tajumine See algab sellest, et elemendid seatakse üksühesesse vastavusse (paaridesse): karpidele, pottidele kaaned; lastest paaride moodustamine; seatakse asju üksteise peale, kohakuti. Mõistetest tutvustatakse algul samapalju, ühepalju (võrdselt) ja seejärel rohkem kui ja vähem kui. Lapsed peavad tunnetama hulkade samaväärsuse säilimist sõltumata elementide paigutusest, suurusest. 3. Hulga jaotamine osahulkadeks Selleks on lapsed valmis nelja-viie aastaselt. Lapsed saavad aru, et rühmatoas on poisid tüdrukud, autod on sõidu- ja veoautod, vaasis on kollased ja punased lilled jm. Esmalt leiavad lapsed hulgale ühise nimetuse (tunnuse) ja siis analüüsivad täpsemalt sinna kuuluvaid esemeid. 4. Hulkade ühendamine ja osahulga eraldamine See on aluseks liitmisele ja lahutamisele.
Pa = pA + Po, kus A – korteri või hoone kasulik pind m2, p – elektrifitseerimise taset iseloomustav erivõimsus kW/m2, Po – hoone liiki iseloomustav pindalast sõltumatu võimsus kW. Käärid lk 47; Moodle- elektripaigaldustööd. 15. Milliseid tegureid arvestades leitakse nõudlustegur? Mida need tegurid iseloomustavad? Arvestatava üksuse (korteri, maja) suurusest, paigaldatud seadmete hulgast ja iseloomust. 16. Kui suur peab olema keskmine valgustustihedus hariliku töö ala tööpiirkonnas? Minimaalselt 100 lx Harilik töö ala(elutuba, köök)- 200 lx Elamu kabinetis töölaud, köögi töölaud-300 lx Peen kirjatöö(büroo töölaud)- 500 lx Täppistöö- 500-1000 lx 17. Mis on soovituslikud lülitite ja pistikupesade kõrgused?
mitmentest tähesüsteemist. Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber. Galaktikaid võib liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi, võib liigitada ka suuruse ja ka kuju järgi. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre. Meie Galaktika kuulub spiraalsete galaktikate hulka. Galaktika on üks suuremaid tähesüsteeme omataoliste hulgas. Meie naabergalaktika on Andromeeda. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe, kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest. Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas. Teised galaktikad · Eliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga ja on sarnane tähe sünniga. · Spiraalgalaktikad on lamedad ja kettakujulised. Kettal on tavaliselt heledad harud. · Korrapäratud galaktikad neil ei ole selget eristatavat kuju. · Kääbusgalaktikad tiirlevad ümber ühe suurema galaktika. Linnutee Linnutee ehk Galaktika. 1610
tagajärgi veelgi raskem lahendada. Aususe vastandiks on petmine. Petmise tähendus lähtub aga üldisest moraalikoodeksist, milleks võib olla ka Piibli sõna ning südametunnistus. See võib küündida väiksest hädavalest kellegi elu drastilise ümberkorralduseni, mis võib juhtida ka kannatanu edasist elu. Petmise tagajärjel kaotab üldiselt inimene täieliku usalduse teise poole suhtes, kuid on ka näputäis selliseid inimesi, kes suudaksid andestada. Oleneb vale suurusest ja tähtsusest. Petmine võib muuta inimese elu väga palju nii vaimselt kui ka füüsiliselt, muutes ta käitumist ja väljavaateid. Arthur Miller'i näidendis "Proovireisija surm" oli põhiteemaks sõjajärgse kapitalismivormi probleemid ühendatud perekonnatragöödiaga. Willy Loman'i valed oli need, mis kahjustasid tema perekonna usaldust tema vastu ning viis ebaõnnestunud suheteni valetaja ja tema perekonna vahel. Ta poeg Biff lakkas oma
TiO2 on paljulubav materjal mikroorganismide hävitamiseks isepuhastuvates ja isesteriliseerivates materjalides. 14. Kuidas töötab tsinkoksiid antimikroobse materjalina? ZnO (pooljuhtmaterjal) tekitab mikroorganismi membraani pinnale muutusi - oksüdeerivaid kahjustusi. • ZnO nanoosakesed purustavad kergesti gram-negatiivsete bakterite rakumembraani ja vabastavad Zn2 + ioone, mis põhjustab rakusiseseid kahjustusi. • Antibakteriaalne aktiivsus sõltub osakese suurusest - antibakteriaalne aktiivsus suureneb nanoosakeste suuruse vähendamisega. 15. Mille poolest erinevad süsinikupõhised nanomaterjalid teistest antibakteriaalsetest materjalidest? Süsinikuosakeste suuruse vähenedes nanoosakeste suuruseni, suureneb nende antimikroobne aktiivsus, kuna nende pindala ruumalaühiku kohta on suurem. • Üheseinalised süsiniku nanotorud on tugeva antimikroobse toimega ja on võimeline läbistama bakteri raku membraani. 16
= / CM 1/2 = 0 A CM Viimane seos on tuntud Kohlrauschi seadusena, mis kehtib tugevatele elektrolüütidele. Selles seoses 0 on ääretult lahja lahuse molaarne juhtivus (lahjades lahustes saavutab juhtivus teatud piirväärtuse) nn elektrolüüdi piiriline molaarne või ekvivalentjuhtivus, mille saab leida mõõtmistulemuste ekstrapoleerimisel C = 0-ni (algordinaat). Molaarse juhtivuse piirväärtused sõltuvad iooni suurusest ja lahuse viskoossusest. Mida suurem on solvateerunud ioon ja mida suurem elektrolüüdi viskoossus, seda väiksemad on molaarse juhtivuse piirväärtused. A on Kohlrauschi konstant (sirge tõus teljestikus = ( C ), mis sõltub iooni laengust ja on seotud ioon-ioon tüüpi vastasmõjudega lahuses. Nõrkadele elektrolüütidele Kohlrauschi seadus ei kehti. Eristatakse elektrolüüdi (CH3COOH lahus) molaarse juhtivuse mõistet (), mida kasutatakse
Joonte liigid ja kasutusalad Jooneliigi nimetus jooneliik kasutusala 1. Pidev jämejoon Nähtav kontuur 2. Pidev peenjoon Mõõtjoon, piirikjoon, viirutusjoon. 3. Kriipsjoon Varjatud kontuur 4. Peen kriipspunktjoon Tsentrijoon, telgjoon 5. Vabakäejoon Katkestusjoon Mõõtmete kandmine joonisele Eseme suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. Mõõtmestamiselementideks joonisel on piirikjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud) ja mõõtarvud. Mõõtnool Mõõtmestamise olulisimad reeglid: 1. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt mõõde 2. Väikseim 7 mm. antakse kontuurile lähemal, suurem mõõde kontuurist kaugemal. 3
tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, paljudes teistes maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse). Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda hõbedaseks jõeks, Ginga Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on varbspiraalne galaktika, läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat ja 1 kpc ehk 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-400 miljardit tähte. Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum
tegijatest: - Majapidamised - Ettevõtted - Valitsused Majapidamine on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühtseid majandusotsustusi. Majapidamised võivad koosned nii ühest inimesest kui ka perekonnast või lihtsalt inimeste grupist. Iga inimene kuulub mingi majapidamise koosseisu. Ettevõte on organisatsioon, mis toodab kaupu või osutab teenuseid teistele ettevõtetele, majapidamistele või avalikule sektorile. Kõik sellised tootjad on ettevõtted, sõltumata nende suurusest või toodangust. Valitsus ehk avalik sektor on organisatsioon, millel on kaks peamist funktsiooni: kaupade ja teenuste (hüviste) pakkumine majapidamistele ja ettevõtetele ning sissetuleku ja heaolu ümberjaotamine. Üheks valitsuse oluliseks funktsiooniks on ka majandustegevuse õigusliku raamistiku loomine.
9. Milles seisnes linnavalitsuse roll? Linna sissetulekute ja heakorra kindlustamine, kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus, rahade müntimine, kanda hoolt koolide ja kirikute eest, korraldada haigete ja vaeste ülalpidamine, jälgida, et kõik riietuksid vastavalt seisusele, kindlustada öörahu 10. Kuidas sekkus raad linnaelanike ellu? Tallinnas seati pulmade suurus(külaliste, toiduvaagnate ja pillimeeste arv) sõltuvusse pruudi kaasavara suurusest või naise kéhete väärtus nende abikaasade varandusest. 16. Sajandi rõivakorraldused kirjutati juba ette, milliseid rõivaid üks või teine seisus tohib kanda. 11. Millise linna vapp on kujutatud slaidil 3, miks on sümboliteks võti ja mõõk? Tartu vapp- Võti ja mõõk värava kohal on Tartu piiskopkonna ja linna kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid. 12. Vt. diagrammid õpik lk.71: 1) Mitu % moodustas Tallinna rahvastikust alamkiht? 69,5%
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majandusedu ja indiviidi toimetulekut? TSG 12.a klass Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Kaasaegsel maksusüsteemil on eelkõige fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Maksupoliitika on väga palju vaidlusi tekitanud aga just üksikisiku toimetulekul nimelt väidavad proportsionaalse maksusüsteemi pooldajad, et kõigil indiviididel peaks maksuprotsent olema ühesugune, sõltumata sissetuleku suurusest. Progresseeruva maksus...
Veneetsia ja Firenze (120000 el.) ja Pariis (80000). Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines kohalikul tavaõigusel. See seisnes senjööri poolt antud privileegidel, rae poolt välja antud määrustel jne. Linnade elu juhtis raad = linnanõukogu. Raad koosnes tavaliselt jõukatest kaupmeestest,mille liikmete arv oli sõltuvuses linna suurusest. (N: Tln.-s 15.saj. 24 tk.) Linnanõukogu valisemine jagati poolaastateks, esimesel poolaastal valitses üks ja teisel poolaastal teine raehärrade kogu. Raadi juhtis bürgermeister, või meer. Rae ülesanded olid hoolitsemine linnade majanduse ja kaitse eest, elanike heakord, vaestehoolekanne, kohtumõistmine ja välissuhtlus teiste linnadega. Kaubandus Põhja-Euroopas oli hansa liidu kontrolli all. Hansa liit pidas ka
3.1. Eestis umbes 40000 talu. 5.3.2. Kasvatati teravilja, hernest, naerist ja lina. 5.3.3. Musta villaga lambad, kitsed ja sead. 5.3.4. Kanad, haned. 5.3.5. Künniloomaks härg hobusest odavam ja vähenõudlikum. 5.3.6. Lehm lihaloomana, piimaand väike. 5.4. Koormised 5.4.1. Koormised teotöö mõisapõllul. 5.4.2. Arevstust peeti vakuraamatutes. 5.4.3. Suurus sõltus talu ja talupere suurusest. 5.4.4. Mõisnikud maksid riigile makse, arvestati adramaade järgi. 5.4.5. Adramaarevisjonid pandi kirja töövõimelised talupojad. 5.4.6. Revisjoniraamatud aitavad uurida Eesti ajalugu. 5.5. Maksud 5.5.1. Pearahamaks 5.5.2. Suurendas riigile laekuvate maksude summat. 5.5.3. Korraldati hingeloendusi. Linda Lapp Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 01.12.2010 5.5.4
humanitaarteaduse bakalaureusekraad (3 aastat) ja kunstide magistrikraad (2 aastat). PALK JA MUUD SOODUSTUSED Tippfotograafi töö on küllaltki kõrgesti hinnatud ja tasustatud. Parema sissetuleku tagab hea enesereklaam. Vabakutselise tööst saadav tulu sõltub palju sellest, kas ja kui palju õnnestub tal oma loomingut salongides või otsekontaktide kaudu müüa. Ettevõtjana tegutseval fotograafil sõltub sissetulek tehtud tööst ja projekti suurusest. Levinum tasustamise arvestus sõltub pooltvahelisest kokkuleppest. Fotolaboris ja ateljees töötaval fotograafil on kindel kuupalk, millele lisandub läbimüügitasu. Paremini tasustatud on reklaaminduse, pulmafoto, kõmuajakirjade juures töötavad fotograafid. Nende sissetulekud on oluliselt üle Eesti keskmise. Suur tänu kuulamast!
Linnaks saamiseks oli vaja linnaõigust, mis saadi vanemalt ja suuremalt linnalt. Kokku sai keskajal linnaõiguse üheksa linna. Nende kõikide nimetused aga erinesid palju tänapäeva omadest. Kõige levinum teadmine on, et Tallinn kandis nime Reval, mis on olnud alates tekkimisest kõige suurem linn Eestis. Muudest linnadest näiteks Tartu kandis nime Dorpat, Rakvere nime Wesenberg ja Viljandi nime Fellin. Keskaegset linna valitses raad, mis koosnes raehärradest ja sõltus linna suurusest. Rae kõrval oli oluline osa ka käsitööliste tsunftidel ja kaupmeeste gildidel. Need ühendused kontrollisid ja reguleerisid oma tegevusalasi. Ka tänapäeval võib leida väiksemaid käsitöö kogukondi, kuhu kuuluvad aktiivsed käsitöölised, kuid mulle tundub, et nende ühenduste tähtsus ja võim ei ole enam nii suur, kui oli siis. Kokkuvõtteks keskajast võin öelda, et see oli eestlastele raske aeg. Pidi palju sõdima, oli
Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. See piirab oluliselt pakkujate ringi ja ega tegelikult ei vaja selline projekt eripädevust. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine eeldab läbipaistvust, sest kui läbipaistvuse põhimõttest kinni ei peeta, ei ole rikkumist võimalik tuvastada. Põhimõtteks on, et hankemenetluse mis tahes etapil koheldakse pakkujaid või taotlejaid võrdselt, sõltumata nende päritoluriigist, suurusest või omandivormist. Hankija peab kohtlema võrdselt ja mittediskrimineerivalt kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus EL liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. Samuti peab hankija jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes tasakaalus, asjakohased ja põhjendatud. Vastavus proportsionaalsuse nõudele tähendab, et
taastu Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deforveervale jõule Elastsusjõud tekib kehas aineosakeste vastastikmõju tõttu 1. Kokkusurumisel-osakesed lähenevad üksteisele tekib osakeste vaheline tõukejõud 2. Venitamisel- eemalduvad osakesed üksteistest tekib osakeste vaheline tõmbejõud Rõhk Jõu mõju keha pinnale oleneb kehaga kokkupuutuva pinna suurusest Kehade kokupuutumisel avaldavad kehad sama jõu suuruse kuid erineva pinnasuuruse korral erinevat mõju rõhku Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutuvate pinna pindala jagatisega Rõhk=jõud/pindala P=F/s Rõhu ühikuks on 1Pa(paskal) 1Pa=1N/1m2 Rõhk 1Pa on olukorras kui pinnal suurusega 1m2 mõjub jõud 1N
3000 BC, samuti on se sajandeid kasvanud Hiinas. • Ammu enne puuvilla kasutuselevõttu Kaug-idas ,kasutasid hiinlased seda surilinade calmistamiseks 2,000 aasta tagasi. • Populaarsus 1980ndate keskel kui moes hakati rõhku panema looduslikele kangastele. Rakustruktuur • Rakkude läbimõõt on enamasti 10-100 µm, pikkus võib kiudtaimede prosenhüümsetel rakkudel ulatuda 25 cm-ni • Rakkude suurus on koele iseloomulik tunnus, mis ei sõltu taime suurusest (suure taime rakud pole väiksema taime rakkudest suuremad). • Tinglikult on taimerakk jaotatav elusosaks -- protoplastiks ning eluta osaks (rakukest, varuained, eritusained jms.). Töötlemine • Kiud vajavad keemilist töötlust, et eemaldada koores leiduvaid pektiine. • Ramjee kiudude kangaks muutmise protsess on sarnane protsessile mida kasutatakse tootmaks lina. • Rohelisel ramjeel on väiksemad lehed kui päris ramjeel ja
T = kaja pikkus, s V = ruumi maht, m3 A = (Σ pindala (S) x α) = ruumi neelduvuse ala, m2. Ruumi neelduvuse ala A on iga pindala S'i ja selle neelduvuse koefitsiendi korrutis. Näiteks, kui soovitud kaja pikkus klassiruumis on 0.8 sekundit ja klassiruumi mõõtmed on 6 x 10 x 3 m ning kavas on kasutada 45 m 2 heli neelavat laematerjali, siis mis oleks vajaminev materjali neelduvustegur? Vastus: A = 0.16 x V/T = 0.16 x 180/0.8 = 36 m2 x α = 36/45 = 0.8 Optimaalne kaja pikkus sõltub ruumi suurusest, materjalist ning tüübist. Kõik objektid, mis on paigutatud ruumi, kaasaarvatud inimesed ja nendega kaasas olevad esemed, võivad mõjutada kaja pikkust. Ruumid kõnepidamiseks vajavad lühemat kaja pikkust, kui ruumid muusika jaoks. Pikem kaja võib kõneleja raskesti kuuldavaks muuta. Teisest küljest, kui kaja ei ole piisavalt pikk, siis võivad kannatada toonide tasakaal ja valjudus. Muusikas on reverberatsiooni aja pikkus kõige olulisem just kontserdisaalides,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
