Taustkeha - keha, mille suhtes liikumist vaadatakse Kordinaadid - Arvud, mis kirjeldavad keha asukohta Kordinaadistik - mõõtmis suund, -ühikud ja -eeskirjad Teepikkus - kaugus keha algasukohast lõppasukohta mõõdetuna piki trajektoori Nihe - Vektor keha algasukohast lõppasukohta Kiirus - Näitab kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus Kiirendus - Näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. See on vektoriaalne suurus, nii positiivne kui ka negatiivne suurus. Kehade vaba langemine - Selline kehade kukkumine Maa külgetõmbe jõul, õhutakistus puudub Vastastikmõju - Kui üks keha mõjutab teist ja selle tagajärjel toimub mingi muutus. Jõud - on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastik mõju tugevust Resultantjõud - Sumaarnejõud ehk kõik jõud mis mõjuvad kehale liidetakse kokku NEWTONI ESIMENE SEADUS EHK INERSTISEADUS - Kehale mõjuvate jõudude
ELEKTRILAENG on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud keha võimet võtta osa elektromagneetilisest vastastikmõjust. ELEKTRIVOOLUKS nim. Vabadae laetud osakeste suunatud liikumist. Selle tekkeks vajalikud tingimused on vabade osakeste ja elektrivälja olemasolu. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid, elektrolüüdi vesilahuses pos. ja neg. ioonid. q I= ELEKTRIVOOLU VOOLUTUGEVUS on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivoolu ja ta on võrdne t juhi ristlõiget mingi ajavaheminu jooksul läbinud vabade laetud osakeste laengu ja selle ajavaheminu suhtega. SI-s mõõdetakse elektrivoolu voolutugevust amprites (1A), kusjuures 1A on võetud SI põhiühikuks. Seda mõõdetakse ampermeetriga, kusjuures ta ühendatakse tarbijaga (takistusega) alati jadamisi. SI-s on elektrilaengu ühik q defineeritud elektrivoolu tugevuse def
·Saksa füüsik Karl Schwarzschild (1873-1916) ·Avastas esimesena üldrelatiivsus võrrandi, mis kirjeldab mittekeerlevat musta auku. Schwarzschildi must auk · Schwarzschildi musta augu (s.o. mittepöörlev, elektriliselt neutraalne, kuid kindla massiga must auk) puhul nimetatakse sündmuste horisondi raadiust Schwarzschildi raadiuseks. · iseloomustab ainult üks suurus - mass (M) · Must auk koosneb: singulaarsus - koht, kus aegruumikõverus on lõpmatu; aine tihedus on singulaarsuses lõpmatu suur. sündmuste horisont - aegruumi selliste punktide kogum, kus aja kulg eemaloleva vaatleja jaoks jääb seisma. Pöörlevad mustad augud · Kerri mustad augud · Roy Patrick Kerr (1934 -) · Uus-Meremaa matemaatik · 1963. aastal leidis Einsteini võrranditele uue täpse lahendi, praegu tuntud Kerri lahendina ehk pöörleva
Võrdsed ajavahemikud ja teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadelda. Teepikkus keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkus. s=vt vkesk=s/t s=v0t+at2/2 Nihe suunatud siglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus keha kiirus kindlal ajahetkel, vektoriaalne suurus. Kiirendus suurus, mis näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. a=(v-v0)/t a=v2-v02/2s Liikumisvõrrand näitab, kuidas keha koordinaat sõltub ajast. Mass keha inertsuse mõõt, väljendub vastupanus keha oleku muutumisele väliste jõudude toimel. Jõud suurus, mille abil kirjeldatakse kehade vastastikmõju. F=ma Rõhk vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta. Tihedus suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. p=mv
Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektriväli levib ruumis lõpliku kiirusega ( 300 000 km/s ) Elektriväli on materjaalne objekt - ta eksisteerib alati elektrilaengute ümber Elektriväli mõjutab teisi temas asuvaid laenguid elektriliste jõududega Ühes ja samas ruumipunktis võib olla samaaegselt mitu välja 3. Kuidas määratakse elektrivälja tugevuse suurus? Kuidas suund? F E= , E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. q Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Sama laenguga osakesed vähendavad üksteise väljatugevust. 4. Vördle laetud kehale mõjuvaid elektrijõude vaakumis, samade tingimusel samale kehale mõjuvate elektrijõududele, mis asuvad muus keskkonnas.
Jõu suunda määratakse vasaku käe reegli abil: kui induktsioonijooned suubuvad peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda juhis, siis pöial näitab Ampere'i jõu suunda. F = BIl sin F = I ( d l × B) Lorentzi jõuks FL nim elektriväljas liikuvale kehale mõjuvat jõudu. (vasaku käe reegel) FL = qBv sin Magnetiline induktsioon B on vektoriaalne suurus, mis on arvuliselt võrdne vooluraamile mõjuva max M max B= jõumomendiga, kui raami magnetiline moment võrdub ühega. I S Magnetism on keha omadus kui ka samaaedselt nähtus, mis avaldub keha magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja vahendusel teiste kehadega.
Erinevad kiirused · Hetkkiirus, matemaatilised mõttes ülilühikese ajavahemiku kiirus · Keskmine kiirus · Maksimaalne- minimaalne kiirus jne Newtoni 1.seadus Vaba keha säilitab oma kiiruse s.t. seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha teiste kehade mõjutused puuduvad või need kompenseerivad üksteist. Kehade omadust säilitada oma kiirust nimetatakse inertsiks, inertsi mõõduks on massiks nimetatav füüsikaline suurus Newtoni 2. Seadus Jõu poolt tekitatud kiirendus on võrdeline selle jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga Valem: Newtoni 3. Seadus ehk dünaamika kolmas põhiseadus Kui kaks keha mõjutatavad teineteist jõududega, siis need jõud on mooduli poolest võrdsed, kuid vastassuunalised, ja mõjuvad samal sirgel Impulsi jäävuse seadus Newtoni 2.seadusses tõime sisse uue mõiste impulsi Osutub, et suletud süsteemi impulss on jääv suurus Töö
niisuguste osakeste kogumit, millel on olemas laeng , kui omadus. Looduses on kahte liiki laengud: positiivne ja negatiivne laeng. Laengu arvväärtus määrab jõu, märk aga suuna. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliste vahel aga tõmbejõud. Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus. Kõigi ainete aatomid koosnevad alg- ehk elementaarosakestest- prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Iga keha laengu suurus on algosakeste laengute summa. Amisel aatomisse moodustub negatiivne ioon ja elektronide lahkumisel positiivne ioon. Keha, mis saab elektrone juurde, laadub negatiivselt. Keha, millelt elektronid ära rebiti , laadub positiivselt. Algosakestelt ei saa tema laengut ära võtta. Elementaarlaengu jagamatus väljendab algosakeste terviklikkust. Kui laetud osakeste niisugust liikumist ei toimu, nimetatakse süsteemi elektriliselt isoleerituks
TRIGONOMEETRIA c a b a b a sin = cos = tan = a2 + b2 = c2 c c b VEKTORID Vektor on matemaatiline suurus, mida iseloomustavad 1) arvväärtus ja 2) suund mingil sihil. Vektorit esitatakse suunaga sirglõiguna. Kahe vektori liitmiseks nihutatakse vektoreid iseendaga paralleelselt nii, et 1) teise vektori algus oleks esimese vektori lõpus. Nende summa vektor algab esimese algusest ja lõpeb teise lõpus. 2) Liidetavate vektorite algused on ühes punktis. Nende alusel moodustatakse rööpkülik, nende summa vektor algab ühisest algusest ja on mööda rööpküliku diagonaali viimase pikkuseline.
Sirg- ja ringliikumise dünaamika Kordamine 1. Füüsikaline suurus jõud a. iseloomustab kehade vastastikmõju tugevust b. mõõtühik 1N (njuuton); 1N on jõud, mis mõjub kehale massiga 1kg kiirendusega 1m/sruudus c. resultantjõud () kogu kehale mõjuv jõud. 2. Füüsikaline suurus liikumishulk ehk impulss a. Iseloomustab liikumisolekut: b. Liikumishulga jäävus. On üks olulisemaid, impulss on jääv, kui sellele ei mõju väliseid jõudusid. Kehtib nii Newtoni mehaanikas, kui ka kvantmehaanikas. 3. Newtoni seadused a. N. I seadus e inertsiseadus (kui ) - keha säilitab oma kiiruse seni, kuni talle ei mõju teised kehad. Liikumine on ühtlane. b. N
Aine ja väli 1.Mis on vastastikmõju ja milline suurus seda kirjeldab? Suurus F, see on elementaarosakeste omavaheline vastastikmõju, on olemas tugev ja nõrk vastastikmõju, tugev on kvantkromodünaamika, nõrk on aga Elektronõrk teooria, meile tuttav on Elektromagnetiline vastastikmõju, kus vaheosakeseks on footon 2.Mis on kehade põhiomadused? Mõõtmed, mass, kuju ning saab uurida kehade koostist ja omadusi, kindlad füüsikalised omadused 3.Nimeta relativistliku füüsika alustõed?
lapse sünnitoetus määratakse, kui seda on taotletud enne lapse kuuekuuseks saamist. Juhul kui lapse sünnitoetust taotleb lapsendaja, eestkostja või kasuvanem, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, määratakse sünnitoetus lapsendajale, eestkostjale või kasuvanemale, kui varem ei ole selle lapse pealt sünnitoetust makstud ning taotlus on esitatud enne lapse ühe-aastaseks saamist. Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral on sünnitoetuse suurus 1000 eurot iga sündinud lapse kohta. 2.2.2. Lapsetoetus Lapsetoetust makstakse iga kuu lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel on õigus 1 lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni.
võrdeline ruumalaga. Soojusmasin saab töötada ainult siis, kui on on olemas soojusallikas ehk soojendi. Suurust nim. soojusmasina kasuteguriks, mis näitab kui palju juurde antavast doojusest on suudetud tsüklis muuta kasulikuks tööks. Pöördumatuks nim. sellist protsessi, mille pöördprotsess võib toimuda ainult mingi keerukama protsessi osana. Termodünaamikas kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks suurust, mida nim. entroopiaks. 1. entroopia on suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. 2. entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaalulisest ja tasakaalutust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 3. iseeneslikes soojuslikes protsessides suletud süsteemis entroopia kasvab. 4. entroopia on suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakest jaotuse ühtsust. Mida
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga. Amper (A)=C/s I=q/t I=qnVS Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolu tekitatud elektivälja. Volt (V)=W/A U=A/q U=N/I Takistus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse tarbijale rakendatud pinge ja seda läbiva voolutugevuse suhtega Oom ()=V/A R=U/I Vooluallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Ohmi seadus voolutugevus ahela osas on võrdeline pingega ahela otstel ja pöördvõrdeline ahela takistusega. Ohmi seadus (kogu vooluahel) voolutugevus juhis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja päärdvõrdeline vooluahela välis-
Süsteemi korrastamatuse mõõt kannab nime entroopia. Kui protsess on pöördumatu, kasvab kinnise süsteemi entroopia ja saavutab suurima väärtuse tasakaaluolekus. Spontaanne protsess tähendab, et see toimub ilma välise energia osavõtuta (kivi veereb mäest alla). Kui võrrelda erinevaid süsteemi seisundeid, siis enam korrastamata on see seisund, milleni võib jõuda suurema tõenäosusega. Termodünaamika teise printsiibi sõnastamisel kasutatakse entroopiat. Entroopia on suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaalust. Iseeneslikes protsessides süsteemi entroopia kasvab. Entroopia on suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakeste jaotuse ühtlust. Mida ühtlasem on jaotus, seda suurem on entroopia. Süsteemi entroopia vähene kasv või isegi vähenemine on võimalik ainult suure välise entroopia kasvu arvelt
Soojusõpetus · Soojushulk: Q = cm(t² - t¹) (soojushulk = erisoojus x mass x (lõpptemperatuur - algtemperatuur)) põhiühik: J(dzaul) · Sulamissoojus: = Q : m (sulamissoojus = soojushulk : mass) · Aurustumissoojus: L = Q : m Elektriõpetus · Voolutugevus: I = q : t (voolutugevus = laengu suurus : aeg) põhiühik: A(amper) · voolutugevus: I = U : R (voolutugevus = pinge : takistus) · Pinge: U = A : q (pinge = töö : laengu suurus) põhiühik: V(volt) · Eritakistus: = RS : l (eritakistus = takistus x juhi pindala : juhi pikkus) Elektrivoolu töö · Töö: A = Uq (Töö = pinge x laengu suurus) põhiühik: J(dzaul) · Töö: A = UIt (Töö = pinge x voolutugevus x aeg) · Töö: A = U² : R x t(Töö = pinge ruudus : takistus x aeg)
Liikumisseadus kui punkt liigub ruumis, siis tema koordinaadid muutuvad ajas:
x = x(t) ; y = y(t) ; z = z(t).
Nihkevektor - r, kohavektori juurdekasv vaadeldava ajavahemiku jooksul.
Trajektoor on kõver, mida punktmass joonistab liikudes.
Kohavektor r määrab üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistikus.
Teepikkus on kõigi antud vahemikus läbitud trajektoorlõikude summa.
2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine.
Kiirus on vektor/vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist
ajavahemikus.
Keskmine kiirus -
F 0,25 * 10 2,5 9 *10 2 (4 * 10 3 ) 2 5 *10 12 7 kahe punktlaengu vahel millest ühe väärtus on seisab klaas 7,14 * 10 4 N laengute vahelina kaugus on 6mm ja nendevaheline jõud on milline on teise laengu suurus? 4 * 10 6 C teise laengu suurus on 10 8 kaks punktlaengut asetsevad vaakumis, ühe laengu suurus on C ja teine on 3 3 *10 N temast kolm korda suurem. jõud laengute vahel on milline on laengute vahekaugus? antud q1 10 8 C q 3 * 10 8 C
Elektromagnetism KT 1.1 Mis on elektrilaeng? Mis on elektrilaengu jäävuse seadus? ● Elektrilaeng ehk laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. ● Elektrilaengu jäävuse seadus - elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 2.1 Mis on p-n siire? Kuidas see töötab? Kus me seda kasutame? ● Kui tekitada pooljuhis kaks erineva juhtivusega osa, siis p- ja n- juhtivusega osade üleminekupiirkonda nimetatakse p-n siirdeks. ● Selline olukord saavutatakse erinevate lisandite sisseviimisega pooljuhtkristalli. Siirdel hakkab toimuma laengukandjate vahetus. Elektronid hakkavad soojusliikumisest põhjustatud difusiooni toimel liikuma p-osas olevatele vabadele
Enel Tubin Mittepärilik muutlikkus Modifikatsiooniline muutlikkus: keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine Omandatakse elu jooksul Ei pärandu sugulisel teel järglastele Ei põhjusta muutuseid kromosoomides Modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumine Reaktsiooninorm – tunnuse mittepäriliku muutlikkuse piir - Kitsas reaktsiooninorm (keskkonna teguri mõjul toimub väike muutus): kõrvade suurus,juuksevärvus, silmade värv, silmaava suurus, karvade läbimõõt - Lai reaktsiooninorm (keskkonna teguri mõjul toimub suur muutus): kehakaal, nahavärvus - Muutumatu reaktsiooninorm (keskkond ei mõjuta muutust): silmapõhju muster, sõrmejälg, veregrupp Iga üksikisendi võimalik reaktsiooninorm on määratud isendi genotüübi poolt Reaktsiooninorm tuleneb geenifondist
Kokkuvõte Töö, energia ja võimsus Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on
$B$19 7 2000 $22,25 Kulud =Mudel!$B$18 8 Otsustusmuutuja 3000 $21,75 Nõudlus =Mudel!$B$12 9 Tellimuse suurus 2500 4000 $21,30 Realiseerimishinnaga_müüdavate_ühikute_arv =Mudel!$B$16 10 Tavahinnaga_müüdavate_ühikute_arv =Mudel!$B$15
Füüsika Alalisvool Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Ohmi seadus vooluringi osa kohta väidab, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega (I = U/R). Ohmi seadus kogu vooluringi kohta väidab, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (I = /R+r). Elektromotoorjõud () on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teevad kõrvaljõud laengu nihutamiseks vooluallika ühelt pooluselt teisele ( = Ak/q). Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. Takistus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline voolutugevusega. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge üks volt tekitab juhis voolu üks amper
Osa leidmine tervikust I võimalus: Terviku leidmiseks antud protsendi järgi leiame 1% sellest tervikust ja tulemuse korrutame 100-ga. II võimalus: Terviku leidmiseks antud protsendi järgi tuleb protsendid teisenda murruks ja seejärel jagada antud osa suurus selle murruga. Terve leidmine osa järgi Lattu veeti sügisel 420 tonni kartuleid ja neist oli kevadeks mädanenud 33%. Ülejäänud kartulid õnnetus omanikul maha müüa. Mitu kilogrammi kartuleid müüdi? 420= 100% X= 33% X= 420*33/100=138,6t V; 138,6tonni kartuleid müüdi. Mitu protsenti moodustab üks arv teisest Leiame arvu, millest 34% on 77. Kui tervik jagada sajaks võrdseks osaks, siis iga osa on üks protsent tervikust. Üks protsent on üks sajandik osa tervikust
MKT põhialused kõik ained koosnevad molekulidest, molekulid on kaootilises liikumises, molekulid mõjutavad üksteist vastastikku, parameeter füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine omadusi, makroparameeter füüsikaline suurus, mida kasutatakse ainekoguse, kui soojusliku tervikliku kirjeldamiseks, (suur, aine kogus, võimalik mõõta), mikroparameeter füüsikaline suurus, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamiseks, (väike, aineosakesed, on võimalik arutada), olekuparameeter rõhk, ruumala, temperatuur, ühe parameetri muutmisega muutub vähemalt ka teine parameeter, temperatuur osakeste liikumis kiirusest sõltub keha temp, 0°C=273K, absoluutne temp on teoreetiliselt madalaim temp, praktiliselt nii madalat temp ei saavutata, ideaal gaas reaalse gaasi mudel, on gaas,
S l0 F Mehaaniline pinge keha pinnale risti pinnaga mõjuva jõu F ja selle pinna pindala S suhe . S N Ühikuks SI-s on 1 = 1Pa . m2 Suhtelise deformatsiooni suurus (absoluutse) deformatsiooni suuruse l ja keha algpikkuse l0 suhe l . l0 Elastsusmoodul E materjali iseloomustav suurus (ühikuks 1 Pa), mille arvväärtus võrdub kehas tekkiva mehaanilise pingega juhul, kui suhtelise deformatsiooni suurus on 1 (keha pikeneb oma esialgse pikkuse võrra).
Staatika 1. Mida nimetatakse jõuks? jõud on - vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või kehaosakeste vastastikuse asendi muutus(deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? jõu mõjusirge on sirge, millel asub jõud. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? absoluutselt jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille, mis tahes kahe punkti kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks?
Elektrilaeng... *...füüsikaline suurus mis näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagentilises vastastikmõjus *...füüsikaline suurus mida saab mõõta *...on osakeste kogum, millel on olemas laeng kui omadus Elektrilaenguid on ainult 2 liiki, sest looduses on ainult 2 sorti jõude: tõmbe- ja tõukejõude. Elementaarlaeng kõige väiksem jagamatu laeng looduses (elektroni ja prootoni vahel) e = +/- 1,6 * 10-19C Coulumb'i seadus - kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga
võimalustest ja köögi meeskonna tehnilistest oskustest. Hästi organiseeritud köögi eesmärgid on: • Efektiivne töökulg • Efektiivselt planeeritud töötsoonid • Korrektselt paigutatud köögi töövahendid ja seadmed, mis on sobiliku suurusega vastavalt ettevõtte suurusele • Oskusliku personali maksimaalne kasutamine Köögi organisatsioon sõltub järgmistest asjaoludest: • Toitlustusettevõtte tüüp • Toitlustusettevõtte suurus • Organisatoorne juhtimine • Toitlustusettevõtte asukoht • Köögi tüüp • Köögi suurus • Köögi meeskond (kitchen brigade) • Klientide vajadused • Menüü • Teeninduse tüüp • Lahtiolekuajad Köögi meeskond koosneb koolitatud kokkadest ja abilistest, keda juhendab peakokk (head chef) või toitlustusjuht. Meeskonna suurus sõltub järgmistest faktoritest: • Toitlustusettevõtte tüüp ja suurus • Toitlustusettevõtte organisatsioon • Sisseseade, varustatus
NÕUDED KIRJATÖÖDELE 1. Käekiri NÕUDED KUIDAS TEEN Times New Roman 2. Kirja suurus NÕUDED KUIDAS TEEN 12 punkti 3. Võõrkeelsed sõnad tekstis NÕUDED KUIDAS TEEN kaldkirja 4. Veerised NÕUDED KUIDAS TEEN a) Küljendus-lehe häälestus Vasak: 4 cm b) Klõpsan vahelehel veerised Parem: 2 cm c) Sätin paika õiged arvud Ülal: 3 cm All: 3 cm 5. Joondus NÕUDED KUIDAS TEEN rööpjoondus 6. TAANDREAD
Vaatlejal peab olema meeled; mälu ja mõistus. Füüsikaline tunnetusprotsess- vaatleja saab loodusest infot meelte kaudu. Katse- ehk eksperiment. vaatlust, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod. Andmetöötlus- uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Mõõtmine- tundmatu võrdlemine tuntud ühikuga. Mitte kunagi pole ükski mõõtmine täpne. arvväärtuse kindlakstegemis. Mõõtühik- kokkuleppeline suurus, mida kasutatakse teiste sama liiki suuruste võrdlemisel. Mõõtmise ebatäpsuse põhjused: mõõteriist ei ole 100% täpne; keskkonnategurid, ebatäpne teooria, etalon on ebatäpne, teadmata põhjused. Mõõtühik- kokkulepitud suurus Välimine nähtavushorisont- Vaatleja teadmiste piiri, millest suuremaid ruumiosi ei suudeta teadulikult kirjeldada (millegi kirjeldamine, milleks enam pole sõnu…) Sisemine nähtavushorisont- Piiri, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda,
Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. 7. Loetlege vastasmõjud tugevuse kahanemise järjekorras ja nimetage mõju kandja (Ei küsi - Arvo Mere) 10^40 Tugev gluuon (meson?), 10^38 Elektromagnetiline footon, 10^15 Nõrk - uikon, 10^0 Gravitatsiooniline graviton. 8. Mis on vektor ja mis on skalaar? Vektor-füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt (nihe, kiirus, kiirendus, jõud...) Skalaar-füüsikaline suurus, mille määrab arvväärtus (temperatuur, mass, tihedus...) Tehted skalaaridega on nii nagu ikka tehted reaalarvudega. 9. Andke vektorite liitmise kaks moodust graafiliselt. Nihutada iga järgneva vektori alguspunkt eelneva lõpppunkti(kehtib ka paljude vektorite puhul ja on lihtsam) [(kõik on vektorid) x=1+2+3+...+n] x 1 3
s s3 22. Mida on vaja teada punkti asukoha leidmiseks mingil ajahetkel? Nihet 23. Mis on nihe? Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga 24. Mis on liikuva punkti trajektoor? Liikuva punkti P trajektoor on ruumipunktide hulk, mida punkt läbib ajavahemiku t 2 - t1 jooksul. 25. Mis on punkti liikumise kiirus? Punkti liikumise kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab kui pika vahemaa läbib punkt mingis ajaühikus. Kiiruse suurus on teepikkuse tuletis aja järgi. 26. Mis on punkti liikumise keskmine kiirus? s vk = tl - t a 27. Kuhu on suunatud kiirus kõverjoonelisel liikumisel? Joone puutujale liikumise suunas 28. Mis on punkti liikumise kiirendus? Punkti liikumise kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab ühtlasel muutuval
Tallinna Saksa Gümnaasium 9.d klass Sylva Reivik Juhendajad :Õpetajad Reet- Brigitta Laid,Tiina Nõges Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus, Põhimõisted Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem Dimensioonivalem Kasutatud allikad Põhimõisted Füüsikaline suurus on omadus, mis on kvalitatiivselt ühine paljudele nähtustele, protsessidele või objektidele, kuid kvantitatiivselt on individuaalne iga nähtuse, protsessi või objekti jaoks. Füüsikalise suuruse mõõtühik on selline füüsikaline suurus, millele on leppeliselt antud numbriline väärtus 1. Põhilised ühikud füüsikaliste suuruste mõõtmiseks on määratud rahvusvahelise mõõtühikute süsteemiga (SI).
vastatikused muundumised nii, et elektromagnetvälja energia on jäävaks suuruseks. 7. Aktiivkoormuseks nim tarvitit, milles elektromagnetvälja energia muundub täielikult ja pöördumatult teisteks energia liikideks. Aktiivkoormuse takistust nim aktiivtakistuseks. 8. Induktiivkoormus on voolutarviti, milles toimub elektri ja magnetvälja energia vastatikuline muundumine nii, et elektromagentvälja energia on jäävaks suuruseks. Induktiivtakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab induktiivkoormuse omadust piirata voolutugevust vooluringis. 9. Mahtuvuskoormus on voolutarviti, milles toimub elektri ja magnetvälja energia vastatikuline muundumine nii, et elektromagnetvälja energia on jäävaks suuruseks. Mahtuvustakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust vooluringis. 10. Näivtakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolutarvitit, milles toimub nii
pöördvõrdeline juhi takistusega. I-voolutugevus juhis (A) U - pinge (V) R - juhi takistus ( ) Esiteks, peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Elektronid liiguvad juhis tegelikult vastupidises suunas (miinuselt plussile). Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Ohmi seadus üldistatud kujul on Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest
Praktikum 5 – Maa ala kruntideks jagamine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 29.11.2015 Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus (m²) 1:n 1 1433,25 56 25,59 1:2,19 2 1406,25 61 23,05 1:2,44 3 1330 52 25,58 1:2,03 4 1273 55 23,15 1:2,38
SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS Teepikkus on trajektoori lõik, mis läbitakse kindla ajavahemiku jooksul. Teepikkuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s. Teepikkuse mõõtühik on 1m.
· Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. · Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega. · nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . · Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähis s. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. · Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse muutuvaks liikumiseks.
kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga,ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Thalassa, kaugus 50 000 km, raadius 40 km, suurus 104×100×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Despina, kaugus 53 000 km, raadius 74 km, suurus 180×148×128 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Galatea, kaugus 62 000 km, raadius 79 km, suurus 204×184×144 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal. Larissa, kaugus 74 000 km, raadius 96 km, suurus 216×204×168 km, avastaja
Soojenedes metallid paisuvad ja bimetall kõverdub. Siseenergia? Kuidas seotud temp.? 1. Aineosade kineetilise ja potentsiaalse energia summa. 2. Temperatuuri muutudes, muutub osade liikumiskiirus e kineetiline energia. 3. Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on aineosakeste siseenergia. Browni liikumine? Mida näitab.? 1. Kergete osade liikumine, molekulide põrgete tõttu. 2. Aine osad on pidevas korrapäratus e kaootilises liikumises. Soojushulk Füüsikaline suurus, mis näitab kui suure siseenergia hulga keha saab või kaotab soojusülekande käigus. Soojusülekanne Nim. siseenergia kandumist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele osale. Soojusjuhtivus 1. Üks soojusülekande liik, mis toimub tahketes kehades. 2. Soojusjuhtivuse käigus aine edasi kandumist ei toimu. 3. Head soojusjuhid on metallid, kõige sitem vaakum. (: Konvektsioon 1. Üks soojusülekande liik, mis toimub vedelikes ja gaasides. 2
projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda meie poolt valitud telje suunas.Vektori projektsioon on negat,kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas.Liikumisi saab liigitada:(liikumine)sirgj ja kõverj; (liikumine)ÜL ja MÜL;(MÜL)MÜSL ja MÜKL;(ÜL)ÜSL ja ÜKJ. Ühtlaseks sirgj liikumiseks nim sellist liikumist,mille puhul keha sooritab võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked.Keskmine kiirus on füüsikaline suurus,mis näitab, millise nihke teeb keha keskmiselt ühes ajaühikus.Keha hetkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab keha kiirust,mida ta suudab omada antud hetkel antud trajektoori punktis.Suurema näitlikuse saamiseks kas liikumiste kirjeldamiseks liikumis- ja kiirusegraafikuid.LG väljendab keha koordinaadi sõltuvust ajast.Horisontaalteljele kantakse kindlas mõõtkavas aeg ja vertikaalteljele kindlas mõõtkavas keha koordinaadi väärtused
y = ( x) Funktsiooni y = f(x) pöördfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni , mis rahuldab seost ( g ( x) ) = x Pöördfunktsiooni graafik on sümmeetriline algfunktsiooni graafikuga esimese ja kolmanda veerandi nurgapoolitaja suhtes Teineteise pöördfunktsioonideks on: eksponent- ja logaritmfunktsioon tirgonomeetrilised ja arkusfunktsioonid Piirväärtus Lõpmata väike suurus, selle omadused. Muutuvat suurust, mille piirväärtus on null, nimetatakse lõpmata väikeseks lim an = 0, ehk an 0 lim f ( x) = 0, ehk f ( x) 0 n xa Lõpmata väikeste suuruste omadused: Lõpliku arvu lõpmata väikeste suuruste summa on lõpmata väike suurus. Tõkestatud muutuva suuruse ja lõpmata väikese suuruse korrutis on lõpmata väike suurus. Lõpliku arvu lõpmata väikeste suuruste korrutis on lõpmata väike suurus. Arv e. Piirväärtuse arvutamine.
V: Kehasid omavahel hõõrudes. 2. Mis on elektriseeritud keha tunnuseks, kuidas seda kindlaks teha (2)? V: Kehad hakkavad omavahel tõmbuma. Klaaspulga ja siidi hõõrumisel laaduvad mõlemad, sest kui siidi asetada paberitükikest lähedale tõmbab ta neid enda poole. Kui aga selle sama klaaspulgaga puudutada niidi otsas rippuvat metallkera siis ja lähendada siis see paberitükikestele siis tõmbab ka see paberitükikesi enda poole. 3. Mis on elektrilaeng? V: Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Hõõrumisel tekkinud omadust, tõmmata teisi kehasid nimetatakse elektrilaenguks!. 4. Mis juhtub kui laetud kehaga puudutada teist keha? V: Laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. 5. Kuidas mõjutavad teineteist samaliigiliste ja eriliigiliste laengutega kehad? V: Samaliigiliste laengutega kehade tõukuvad, eriliigiliste laengutega kehade tõmbuvad. 6. Millest järeldub, et elektrilaenguid on kahte liiki? V: Kuna osad laetud kehad tõukuvad ja osad tõmbuvad. 7
PARASITAARSED NAHAHAIGUSED Krete Allik MA16 Sügelised Parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Võib esineda igas vanuses inimestel Põhjustaja ja nakatumine Inimese sügelislest Suurus 0,3 – 0,5 mm Levib kontaktnakkusena Erandjuhtudel levib kätlemisel, lühiajalisel nahakontaktil või voodiriiete kaudu Viljastatud emane lest kaevub epidermisesse ja muneb enda kaevatud käiku Munadest arenevad 2-3 nädalaga suguküpsed täiskasvanud lestad Sümptomid ja leiud Sümptomid tekivad 3-6 nädalat peale nakatumist Tugev sügelus eriti õhtuti Kraapimisjäljed ning koorikud Peenpapuloosne lööve eriti alakõhul, reitel ja
VÕRDELINE SEOS 7.KLASS VÕRDELINE SEOS ÜKS RAAMAT MAKSAB 10 Kui osta 3 raamatut, siis tuleb maksta 3 10=30 X Ostes 9 korda rohkem raamatuid tuleb maksta ka 9 korda rohkem. See on 90 Näeme, et ühe suuruse suurenemisel mingi arv korda, suureneb ka teine suurus sama arv korda. Sel juhul ütleme et need suurused on VÕRDELISES seoses. ÜHE SUURUSE SUURENEMISEL mingi arv korda, suureneb teine suurus sama arv korda Üks traktor maksab 10 000 , siis 3 traktorit maksab 3 korda rohkem 30 000 EUR ÜHE SUURUSE VÄHENEMISEL MINGI ARV KORDA, VÄHENEB KA TEINE SUURUS SAMA ARV KORDA KUI osta 8 korda vähem suhkrut, tuleb ka 8
veekeetja, hõõglamp, põrandasoojendus. b) Magnetiline toime, kasutatakse raadio, teler, elektrimootor. c) Keemiline toime, kasutatakse metalliga katmisel, ainete tootmisel. 5) Vooluringi moodustavad vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Lisatud võivad olla ka ampermeeter (voolutugevuse mõõtmiseks) ja voltmeeter (pinge mõõtmiseks). Tingmärgid õpikus lk 58. 6) Voolutugevus on füüsikalne suurus, mis näitab, kui suur elektrilaeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. Tähis: I, ühik: 1A (amper) I=q/t » voolutugevus=elektrilaeng/aeg 7) Voolutugevus 1 A on suur, arvestades seda, et 0,1A on inimese keha läbides inimesele ohtlik. 8) Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. See tuleb alati vooluringi ühendada jadamisi, pluss ja miinus ühendatud vastavalt plussi ja miinusega. Ampermeetrit EI tohi ühendada ilma tarvita.
Ettevõtte rajamine ja sellega kaasnevad olulised valikud Esimesed sammud 1.etapp ettevõtja enesehinnang ja eesmärkide seadmine Kas üldse sobid ettevõtjaks? 2.etapp planeerimine Analüüsides olukorda toodanguturul, pannakse paika müügiprognoos, sellest lähtub ressursside vajadus ja viimasest tuleneb finantseerimise suurus. Esimesed sammud 3.etapp ettevalmistamine · Vali ettevõtte asukoht ja ärinimi · Hangi vajalikud registreerimised ja load · Kujunda logo, visiitkaardid jne · Pane paika raamatupidamissüsteem · Paigalda seadmed ja mööbel · Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud Ettevõtluse juriidilise vormi valik Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Täisühing (TÜ) Usaldusühing (UÜ) Osaühing (OÜ) Aktsiaselts (AS) Tulundusühistu Esimesed sammud 4.etapp avamine ·
Kehi, millede suhtes liikumist vaadeldakse, nim taustkehadeks. Punktmassiks nim keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes jätta arvestamata. Joont, mida mööda keha punt liigub, nim liikumise trajektooriks. Läbitud trajektoorilõigu pikkust nim teepikkuseks e läbitud teeks. Liikumist, mille korral keha kõik ounktid liiguvad ühesuguselt, nim kulgliikumiseks. Keha nihkeks nim suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algusasukohta lõppasukohaga. Nihe on vektoriaalne suurus s.t suurus millel on arvväärtus ja suund. Vektor on suunatud suurus. Vektori arvväärtuseks nim vektori mooduliks. Seda diagonaali kujutav vektor c ongi vektorite a ja b summa ja teda nim resultandiks. Kollineaarseteks nim vektoreid, mis on suunatud mööda ühte sirget või teineteisega paralleelsed. Keha või punkti asukoha võib anda ainult mingi teise , nn taustkeha suhtes. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja mõõteriist moodustavad taustsüsteemi.
ning ta hakkas neid joonistama. 1994.a. Hakkas ta loomi lisama kokku Eestimaa loodusega, mis kogus populaarsust. Navitrollat eristab tema lustakas ning looduslähedane looming, piltide tekstid jne. Olulisemad tööd ,,Enne maandumist'' Suurus:139 cm x 80 cm 2004 Hind: 703 (N.'i kalleim töö mis hetkel saadaval galeriis.) Olulisemad tööd ,,Sarvikute nõupidamine'' Suurus: 38x32 cm 2001 Hind: 8 (N.'i odavaim töö, mis hetkel saadaval galeriis.) Olulisemad tööd ,,Lõbus morsk'' Suurus: 8.5 cm x 10.5 cm 1999 Hind: 49 Koht Eesti kunstis Looming sattunud laia kunstihuviliste ringkonda. Heidetud ette- puudub akadeemiline kunstiharidus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
